Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev,
number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
10.12.2001 nr 108 (RTL 2001, 135, 1953) 24.12.2001
26.08.2002 nr 53 (RTL 2002, 106, 1575)
01.01.2003
10.10.2002 nr 63 (RTL 2002, 118, 1724)
21.10.2002
10.02.2003 nr 21 (RTL 2003, 23, 335)
20.02.2003
11.07.2003 nr 116 (RTL 2003, 85, 1252)
26.07.2003
5.11.2003 nr 239 (RTL 2003, 115, 1825)
17.11.2003
16.04.2004 nr 82 (RTL 2004, 45, 770)
01.05.2004
14.06.2004 nr 153 (RTL 2004, 82, 1309)
21.06.2004
29.09.2004 nr 184 (RTL 2004, 130, 2018)
08.10.2004
11.01.2005 nr 3 (RTL 2005, 12, 100)
23.01.2005
28.03.2005 nr 40 (RTL 2005, 37, 530)
08.04.2005
23.05.2005 nr 56 (RTL 2005, 58, 826)
05.06.2005
4.10.2005 nr 117 (RTL 2005, 104, 1579)
16.10.2005
25.04.2006 nr 39 (RTL 2006, 39, 671)
12.05.2006
17.10.2006 nr 87 (RTL 2006, 75, 1392)
29.10.2006
22.11.2006 nr 97 (RTL 2006, 84, 1537)
4.12.2006 (osaliselt 1.10.2007)
18.04.2007 nr 28 (RTL 2007, 37, 636)
7.05.2007
6.12.2007
nr 93 (RTL 2007, 96, 1605) 21.12.2007
Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse¹»
§ 13 lõike 3 ning § 15 lõike 1 alusel ja kooskõlas «Riigivapi seaduse» §
6 lõike 2 punktiga 1.
[RTL 2003, 85, 1252 –
jõust. 26.07.2003]
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus reguleerib teeliikluses osaleva
mootorsõiduki ja selle haagise (edaspidi koos sõiduk),
v.a ratastraktor, liikurmasin ja nende haagised, tehnoseisundile ja
varustusele esitatavaid nõudeid. Määruses toodud nõuded on aluseks sõiduki,
selle osade ja varustuse ekspertiisi, katsetuse, tüübikinnituse ja toodangu
järelevalve teostamisel ning sõiduki tehnoseisundi ja varustuse kontrollimisel.
(2) Määrus on kohustuslik kõigile Eesti
territooriumil teeliikluses osalevat sõidukit omavatele ja valdavatele
füüsilistele ning juriidilistele isikutele, v.a kaitsejõudude sõidukid.
§ 2. Nõuded sõidukile
(1) Teeliikluses osaleva sõiduki
tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded kehtestatakse järgmiselt:
1) pärast 1997. aasta 1. jaanuari
liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile kehtivad nõuded on toodud
lisas 1;
2) enne 1997. aasta 1. jaanuari
liiklusregistrisse kantud sõidukile kehtivad nõuded on toodud lisas 2;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 toodud
nõuded ei laiene 25-aastasele ja vanemale sõidukile, v.a nõuded varustusele ja
nõuded, mis on kehtestatud olenevalt sõiduki valmistamisaastast. 25-aastase ja
vanema sõiduki ehitus ja tehnoseisund peab vastama vähemalt nendele nõuetele,
mis kehtisid sõiduki valmistamise ajal, v.a vanasõiduk, mille tehnoseisund ja
originaalsus peab vastama lisa 1 grupis 20 või lisa 2 grupis 18 toodud
nõuetele;
[RTL 2006, 75, 1392 –
jõust. 29.10.2006]
4) Eestis kasutatavad, teises riigis
registreeritud veoautod, bussid ja nende haagised peavad vastama lisas 1 toodud
nõuetele, kui riikidevaheliste lepingutega ei ole ette nähtud teisiti ja
sõiduautod, mootorrattad ning nende haagised peavad vastama selles riigis
kehtivatele nõuetele, kus sõiduk on registreeritud.
(2) Lisades 1 ja 2 toodud nõuetes märgitud
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Genfi 1958. a «Ratassõidukile ning sellel
kasutatava ja/või sellele paigaldatava varustuse ja osade ühtlustatud
tehnonõuete vastuvõtmise ning nende nõuete alusel väljastatud kinnituste
vastastikuse tunnustamise kokkuleppe» eeskirjad (edaspidi E-reegel) ja
Euroopa Nõukogu direktiivid (edaspidi direktiiv) kehtivad koos E-reegli
paranduste seeriatega ja direktiivi parandustega, mis kehtisid sõiduki
valmistamise ajal.
(3) Lisades 1 ja 2 toodud nõuetes
käsitlemata juhtudel tuleb lähtuda ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Viini 1968. a
«Teeliikluse konventsioonist» või autoehituse üldpraktikast.
(4) Üksiksõiduki kinnitusel ja enne 1998. a esmakordselt
kasutusele võetud sõidukitel loetakse DOT või SAE tähisega märgistatud osad,
seadmed ja süsteemid nõuetele vastavaks, kui katsekoda või võimalusel Eesti
Riiklik Autoregistrikeskus (edaspidi ARK) on teinud kindlaks, et on
täidetud vastava direktiivi või E-reegli nõuded.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
§ 21. Sõiduki
registreerimismärkidele esitatavate nõuete erisused
(1) Alates 01.07.2004. a väljastatav
sõiduki registreerimismärk peab vastama käesoleva määruse lisades 1 ja 2
registreerimismärgile (kood 102) kehtestatud nõuetele ning Eesti standardile
EVS 597:2004 «Mootorsõidukite ja nende haagiste registreerimismärgid»
käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.
(2) Sõidukile, mis ei ole enne 01.07.2004.
a kantud Eestis liiklusregistrisse, väljastatakse registreerimismärgid, millel
on väli Euroopa Liidu ja Eesti riigi tunnusmärgiga.
(3) Alates 01.07.2004. a väljastatav
sõiduki registreerimismärk peab vastama Eesti standardi EVS 597:2004 punktis
3.6 kehtestatud nõudele kanda registreerimismärgile Euroopa Liidu ja Eesti
riigi tunnusmärk integreerituna valgustpeegeldavas kiles hiljemalt 01.09.2004.
a. Kuni 01.09.2004. a kantakse Euroopa Liidu ja Eesti riigi tunnusmärk
registreerimismärgile trükituna.
(4) Alates 01.07.2004. a väljastatav
sõiduki registreerimismärk peab vastama Eesti standardi EVS 597:2004 punktis
3.6 kehtestatud nõudele kanda Eestis alaliselt registreeritud tsiviilkasutuses
oleva sõiduki registreerimismärgi tüüpidele A3, B1 ja C Euroopa Liidu ja Eesti
riigi tunnusmärk integreerituna valgustpeegeldavas kiles hiljemalt 01.07.2007.
a. Kuni 01.07.2007. a kantakse Euroopa Liidu ja Eesti riigi tunnusmärk
registreerimismärgile trükituna.
[RTL 2006, 75, 1392 –
jõust. 29.10.2006]
§ 3. Lühendid ja mõisted
Määruses on kasutatud järgmisi mõisteid:
1) ABS on piduriseade, mis
pidurdamisel takistab rataste blokeerumist (Anti-LockBrakingSystem);
2) ADR on «Ohtlike veoste
rahvusvahelise autoveo 30. septembri 1957. a Euroopa
kokkulepe» (EuropeanAgreementconcerningtheinternationalcarriage
of dangerousgoodsby road);
3) AETR on «Rahvusvahelisel
autoveol töötava sõiduki meeskonna tööalane 1. juuli 1970. a Euroopa
kokkulepe» (EuropeanAgreementconcerningthework
of crews of vehiclesengagedininternational
road transport);
4) alarmsõiduk on kiireloomulisi
ameti- või tööülesandeid täitev sõiduk;
5) ALB on automaatne pidurdusjõu
regulaator (Automaticload-sensitivedeviceforcorrectingbraking-force);
6) ASE on M, N ja O kategooria
sõiduki telje/telgede rataste täiendav juhtimise abiseade lisaks
põhijuhtimisseadmele, kui põhijuhtimisseade ei ole ainult elektriline, vedelik-
või õhkjuhtimisseade, mis kindlustab põhijuhtimisseadmega rataste pööramise
sõiduki liikumisega samas- või vastassuunas (Auxiliarysteeringequipment);
7) ASR on veojõu regulaator, mida
võidakse kasutada koos ABS süsteemiga (Anti-SlideRegulator);
8) ATP on «Kiiresti riknevate
toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate eriveokite alane
kokkulepe» (Agreement on theinternationalcarriage of perishablefoodstuffs
and on thespecialequipmenttobeusedforsuchcarriage);
9) autorong on M või
N kategooria sõidukist ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite
kombinatsioon (Vehiclecombination);
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
10) buss on üle üheksa istekohaga
(sh juhi koht) mootorsõiduk, mis on ette nähtud reisijate veoks. Mõiste
hõlmab elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit, näiteks trolli (Bus);
11) bussirong on bussist ja haagisest
koostatud sõidukite kombinatsioon (Passenger
road train);
12) CCD on automaatse
reguleerimisega haakeseade. Seade, mis automaatselt reguleerib veduki ja selle
haagise kerede vahet liikumisel kurvilisel teel, teekalletel või kerede
erinevate kõrguste puhul (Close-couplingdevice);
13) CEMT on Euroopa
Transpordiministrite Konverents (EuropeanConference of
Ministers of Transport);
14) CIE on Rahvusvaheline
Valgustuse Komisjon ( International CommissionIllumination);
15) direktiiv on Euroopa Liidu direktiiv;
16) DOT on tähis, mis kinnitab USA
Transpordiameti poolt kehtestatud nõuete täitmist;
17) EBS on elektrooniliselt juhitav
pidurisüsteem (Electronicallycontrolledbrakingsystem);
18) E-reegel on ÜRO Euroopa
Majanduskomisjoni «Ratassõidukile ning sellel kasutatava ja/või sellele
paigaldatava varustuse ja osade ühtlustatud tehnonõuete vastuvõtmise ning nende
nõuete alusel väljastatud kinnituste vastastikuse tunnustamise kokkuleppe»
eeskiri (Regulation of theAgreementConcerningtheAdoption
of UniformTechnicalPrescriptionsforWheeledVehicles, Equipment and Parts whichcanbeFitted and/orbeUsed on WheeledVehicles
and theConditionsforReciprocalRecognition of ApprovalsGranted on theBasis of thesePrescriptions). E-reegli numbris järgneb
murrujoonele selle reegli viimase paranduste seeria number, mida rakendatakse
käesoleva eeskirja lisades toodud nõuete kehtestamisel. Varasemates paranduste
seeriates toodud nõuded kehtivad vastavalt sõiduki valmistamise ja paranduste
jõustumise ajale;
19) e-sertifikaat on direktiivi
nõuetele vastavuse vormikohane tunnistus;
20) E-sertifikaat on E-reegli
nõuetele vastavuse vormikohane tunnistus;
21) eesmine ääretuli on tuli, mis
märgistab sõiduki asukohta ja laiust eest (Front position
lamp);
22) elektrisõiduk on sõiduk, mille
liikumapanev jõud kantakse üle elektrimootoriga/mootoritega vähemalt ühele
sõiduki veoteljele (Electricvehicle);
23) ETRTO on Euroopa Rehvide ja
Velgede Tehniline Organisatsioon (EuropeanTyre
and RimTechnicalOrganisation);
24) fluorestseeruv
pind on pind, mis pimedas kiirgab eelnevalt kogutud energiat;
25) FMVSS on USA föderaalne
mootorsõiduki ohutusstandard (FederalMotor-vehicleSafety
Standard);
26) haagis on mootorsõidukiga
haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk (Towedvehicle);
27) heitgaasi suitsusus on
heitgaasi läbipaistvuse erinevus puhta õhu läbipaistvusest. Suitsusust
hinnatakse kiirguse neeldumisteguriga «K», mille ühik on [m–1
];
28) hooldussõiduk on sõiduk, mis
täidab teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid;
29) [Kehtetu]
30) kahekorruseline buss on buss,
kus vähemalt ühes kereosas on sõitjakohad kahel korrusel;
31) kaksikautorong on autorong, mis
on koostatud poolhaagisautorongist ja täis- või
kesktelghaagisest (Double road train);
32) kassettkere on kallurvedukauto
veokasti tõmmatav kallurhaagise kere/veokast, mis kinnitatakse auto veokasti
külge ja tühjendatakse seejärel auto veokasti/kere kallutamisega;
33) kasutustõkis on seade, mis
blokeerib vähemalt ühe sõiduki põhiagregaadi, vältimaks sõiduki kasutamist
kõrvalise isiku poolt (Protectivedevice);
34) katalüüsjärelepõletion
seade, mis vähendab sisepõlemismootori heitgaasis sisalduvaid kahjulikke
saasteaineid neid täiendavalt põletades;
35) küljeääretuli on tuli, mis
märgistab sõiduki asukohta küljelt (Side-marker lamp);
36) liigõhutegur lambda
(λ) on kütuse põletamiseks tegelikult kulutatava ja teoreetiliselt
vajaliku õhukoguse suhe;
37) L kategooria sõiduk on L3e,
L4e, L5e, L6e ja L7e kategooriasse kuuluv sõiduk;
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
38) mehhaniseeritud teenindusuks on
uks, mis avaneb ja sulgub energiaallika arvel, kuid juht või sõitjad võivad
juhtida ukse avanemist või sulgumist nii seest kui ka bussi seismise ajal
väljast (Power-operatedservicedoor);
39) numbrituli on tuli, mis
valgustab sõiduki tagumist registreerimismärki. Numbrituli võib koosneda
mitmest valgusallikast (Rearregistrationplateilluminatingdevice);
40) ohtlike veoste veo sõiduk on
mootorsõiduk ja selle haagis, mis on ette nähtud ADR kokkuleppes nimetatud
veoste veoks (Vehicleusedforthecarriage of dangerousgoods);
41) ohutuled on üheaegselt vilkuval
režiimil töötavad kõik sõiduki suunatuled, mis tähendab, et sõiduk on ajutiselt
ohtlik teistele liiklejatele (Hazardwarningsignal);
42) Ohutu veoauto e S-auto» on
veoauto, mis vastab müratasemelt, kahjulike ainete sisalduselt heitgaasides ja
ohutuselt CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavaid tunnistusi (Greener and safelorry);
43) [Kehtetu]
44) parda diagnostikaseade (OBD)
on seade, mis registreerib mootori põlemisprotsessi tööparameetreid, salvestab
need ja kõrvalekaldumiste korral võtab vastu otsuseid, korrigeerides võimaluse
korral mootori tööd vajalikus suunas. Hoolduse või remondi ajal on eespool
märgitud parameetreid võimalik seadme mälust skanneri abil kopeerida ja
vajadusel välja trükkida, et nende abil hinnata mootori tehnoseisundit ja
vajadusel välja selgitada rike;
45) piduriseade on sõiduki osade
kogum, mille abil juht aeglustab sõiduki liikumise kiirust kuni seismajäämiseni
ja kindlustab sõiduki paigalpüsimise (Brakingdevice);
Piduriseadmega seotud mõisted:
a) aeglusti on seade, mis võimaldab vähendada sõidupiduri koormust ja
rattapiduri temperatuuri pikemaajalisel pidurdamisel. Näiteks
mootoripidur, hüdro- ja elektromagnetaeglustid jms (Retarder);
b) automaatpidur on seade haagise automaatseks pidurdamiseks
haakeseadme katkemisel haagise enda energiavarude arvel (Automaticbraking
);
c) elektroonilise juhtimisega pidur on pidur, mille töö juhtimine toimub
elektrijuhtmete kaudu edastatava signaaliga (BrakebyWire);
d) käsipidur on mootorratta esiratta pidur;
e) piduri juhtimisseade on seade, mille abil juht
muudab pidurdusjõudu või peatab sõiduki (Brakingcontrol);
f) reguleeritav pidurdamine on piisava täpsusega pidurdusjõu
muutmine, kusjuures pidurdusjõu muutus on juhtimisseadme liikumisega
samasuunaline (Graduatedbraking);
g) rikkepidur on pidur, mis tagab sõidupiduri rikke korral sõiduki
peatamise, kusjuures juht peab olema võimeline sõidukit peatama, kasutades
selleks ainult üht kätt. Rikkepiduriga pidurdamine peab olema reguleeritav (Secondarybraking );
h) seisupidur on pidur, mis kindlustab sõiduki püsimise paigal ka
teekaldel, kusjuures juhi kohalolek ei ole vajalik. Seisupidur peab toimima
ratastele otseselt, mehhaaniliselt (Parkingbraking);
i) sõidupidur on pidur, mis peab võimaldama juhil kontrollida sõiduki
liikumist ja seda kindlalt ning kiiresti peatada iga kiiruse,
koormuse, teekalde puhul nii, et juht ei pea vabastama oma käsi rooliratta
küljest, v.a käsijuhtimisega invasõidukid ( Service braking);
46) pidurituli on tuli, mis hoiatab
teisi liiklejaid, et eessõitva sõiduki juht on rakendanud sõidupidurit (Stop Lamp);
47) poolhaagisautorong
on sadulhaakeseadme abil sadulvedukist ja poolhaagisest koostatud autorong (Articulatedvehicle);
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
48) [Kehtetu]
49) R.E.3 on ÜRO Euroopa
Majanduskomisjoni Sisetranspordi Komitee ühisotsus sõidukite ehituse kohta (TheConsolidatedResolution on theConstruction
of Vehicles);
50) registrimass on juhi, sõitjate
ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis
ei või ületada valmistaja lubatud suurimat massi;
51) registriteljekoormus on registreerimisel
määratud suurim teljekoormus, mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud
suurimat teljekoormust (Authorizedaxelweight);
52) «Roheline veoauto e U-auto» on
veoauto, mis vastab müra tasemelt ja kahjulike ainete sisalduselt heitgaasides
CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavat tunnistust (GreenLorry );
53) roolimehhanism on seadmed ja
osad, millega juht muudab sõiduki juhtrataste suunda: rooliratas, -võll,
-reduktor, löögienergiat kokkupõrkel vähendavad vahendid, rooliamortisaator,
-võimendi, -võimendi energiaallikas jms (Steeringmechanism);
54) seisutuli on tuli, mis
märgistab seisvat sõidukit. Seisutulede mõiste hõlmab ka ääretulesid, kui need
asendavad seisutulesid (Parking lamp);
55) [Kehtetu]
56) suunatuli on tuli, mille
süttimine informeerib teisi liiklejaid sõidukijuhi kavatsusest sooritada
pööret (Direction-indicator lamp);
57) [Kehtetu]
58) [Kehtetu]
59) taastatud rehv on rehv, mille
taastamiseks on vahetatud selle protektor (turvis) või protektor koos
külgkattega (RetreadedPneumaticTyres);
60) tagatuli on tuli, mis märgistab
sõidukit tagant, ühildatud tulede korral võivad selles laternas olla ka
teised tuled (Rearposition lamp);
61) tagumine ääretuli on tuli, mis
märgistab sõiduki asukohta ja laiust tagant (End-outline
marker lamp );
62) tarbesõiduk on mootorsõiduk
(v.a sõiduauto) ja selle haagis, mis on projekteeritud ja ehitatud veoste
ja/või sõitjate veoks (CommercialMotorVehicle);
63) TCS on veojõu
reguleerimissüsteem, mis valib parima võimaliku ratta ja teekatte vahelise
haardumise ning tagab sellega sõiduki parema juhitavuse ja kiirenduse (TractionControlSystem);
64) teenindusuks on uks sõitjate
bussi sisenemiseks ja sealt väljumiseks (Service door);
65) [Kehtetu]
66) tegelik mass on sõiduki mass
antud hetkel koos juhi, sõitjate ja veosega;
67) teljekoormus on osa sõiduki
massist, mis telje kaudu koormab teed (Axelweight);
68) tervikveos on veos, mida ei ole
võimalik teel vedamiseks lahutada osadeks, et teostada vedu kehtivatele
nõuetele vastavate sõidukitega või autorongidega, ilma et sellega kaasneksid
ülemäärased kulutused või oht kahjustada veost (Indivisible
load);
69) TIR on kaubavedu rahvusvahelise
kaubaveo tollikokkuleppel põhineva TIR-päeviku (TIR-Carnet)
alusel;
70) TJV (toodangu järelevalve) on
tegevus, millega kontrollitakse, kas Eestis valmistatud või müüdavad
tüübikinnituse saanud sõidukid vastavad tüübikinnitusega määratud
sõidukitüübile ning kas Eestis valmistatud või müüdavad sõiduki osad, seadmed,
süsteemid ja varustus vastavad nende tüübikinnitusega määratud andmetele (Conformity of production);
71) TK (tüübikinnitus) on menetlus,
mille tulemusena pädev asutus vormistab uut tüüpi tootele e- või E-sertifikaadi
(Type-approval) või riikliku tüübikinnituse (Nationaltype-approval);
72) tonn on mass, mis põhjustab jõu
9,8 kN;
73) troll on buss, mille veomootor
saab elektritoite trolliliinilt (Trolley-bus);
74) täismass on juhi, sõitjate ja
veosega täisvarustuses sõiduki suurim mass, mida lubab valmistaja (Technicalmaximum mass);
75) TÜ (tehnoülevaatus) on
registreerimistunnistuse andmete võrdlemine sõidukiga ja sõiduki tehnoseisundi
ning varustuse kontrollimine (Roadworthiness
test);
76) tühimass
on koormata, kerega ja haakeseadmega (veduki korral) sõiduki või kabiiniga
runga (haakeseadmega või haakeseadmeta) mass ja mis sisaldab: õlide, kütuse
(90% kütusepaagi mahust), tööriistade, varuratta (kui on paigaldatud), juhi (75 kg),
jahutusvedeliku ja 100% kõigi teiste vedelike, v.a kasutatud vee, massi.
Bussidel sisaldab tühimass meeskonna liikmete massi (75 kg igaüks),
kui neile on ette nähtud istekoht sõidukis. L kategooria sõidukil ei sisalda
tühimass juhi massi (75 kg)
(Mass of the vehicle in running order);
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
77) tüübitunnustamine on
protseduur, millega otsustatakse esitatud dokumentide alusel, kas sõiduk,
sõiduki osad või varustus vastavad Eestis kehtivatele nõuetele;
78) UTQG on USA rehvide kvaliteedi
osakonna tähis (UniformTyreQualityBranding);
79) vahetuskered on konteiner või
kere veose vedamiseks, mida on võimalik autol vahetada selleks valmistatud
seadme abil;
80) varuaken on väljapääs, mis
võimaldab sõitjatel ohu korral lahkuda bussist (Emergencywindow);
81) varuuks on uks, mis peab
rahuldama teenindusuksele esitatavaid nõudeid, kuid on mõeldud kasutamiseks
erandolukordades (Emergencydoor);
82) veduk on mootorsõiduk haagiste
veoks (Towingvehicle );
83) veoakud on elektrisõiduki
veomootorit/mootoreid toitvad ja selleks vajaliku energiat salvestavate akude
kogum (patarei) (Tractionbattery);
84) täis- või kesktelghaagisautorong
on M või N kategooria sõidukist ja ühest või enamast täis ja/või
kesktelghaagisest koostatud sõidukite kombinatsioon (Road train);
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
85) VIN-kood (e tehasetähis) on 17
tähest ja numbrist koosnev tähistus, mille valmistaja on määranud konkreetse
sõiduki tähistamiseks (Vehicleidentification
number). Tähistamise kord on määratud ISO 3779-1983(E)-ga.
VIN- kood koosneb kolmest osast: WMI, VDS ja VIS.
WMI on VIN-koodi kolme esimese kohaga määratud valmistaja
rahvusvahelise valmistajate nimistu järgi. Tähistus määratakse ISO 3780-ga
kehtestatud korras ja registreeritakse Ameerika Autoinseneride Ühingus SAE;
VDS on sõidukikood, mis on määratud VIN-koodi 4. kuni 9. (kaasa
arvatud) kohaga. See sisaldab sõidukit kirjeldavaid andmeid, mille määrab
valmistaja (Vehicledescriptorsection );
VIS on sõiduki valmimisnumber. VIN-koodi konkreetse sõiduki
valmistamise järjenumbrit tähistav osa on kaheksa viimast kohta (Vehicleindicatorsection);
86) [Kehtetu]
87) [Kehtetu]
88) veosilla (veosildade) õhkvedrustus
on vedrustussüsteem, mille puhul vähemalt 75% vedruefektist tekitatakse
õhkvedrustusega ( Air suspension);
89) «EURO3 ohutu veoauto e EURO3-auto»
on veoauto, mis vastab müratasemelt, kahjulike ainete sisalduselt heitgaasides
ja ohutuselt CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavaid tunnistusi (EURO3
safelorry);
90) «Ohutu veoauto või EURO3 ohutu
veoauto haagis» on haagis, mis vastab ohutuselt CEMT poolt kehtestatud
nõuetele ja omab vastavaid tunnistusi.
91) eesmise udutule latern on
latern, mille tuli valgustab teed sõiduki ees udus, lume- või vihmasajus (Front
fog lamp) ;
92) kaugtulelatern on latern, mille
tuli valgustab teed kaugele sõiduki ees (Drivingbeamheadlamp
või Main-beamheadlamp);
93) lähitulelatern on latern, mille
tuli valgustab teed sõiduki ees nii, et väldib vastusõitva sõiduki juhi ja
teiste liiklejate pimestamist ja muid sellega seotud ebamugavusi (Passingbeamheadlamp võiDipped-beamheadlamp);
94) päevatulelatern on latern,
mille tuli märgistab päeval liikuvat sõidukit eest (Daytimerunning
lamp) ;
95) varutrepp on ülemiselt
korruselt algav trepp, mis viib alumise korruse varuukse juurde (half-staircase).
96) esmakordne kasutuselevõtt on
sõiduki esmakordne registrisse kandmine Eestis või mõnes teises riigis;
97) katsekoda on teiste riikide pädevate asutuste või ARK poolt
tunnustatud ja volitatud asutus tüübikinnituseks vajalike tüübikatsetuste ja
kontrollimiste teostamiseks.
98) pöördelatern on latern, mida
kasutatakse selle teeosa täiendavaks valgustamiseks, mis asub sõiduki selle
esinurga lähedal, kuhupoole sõiduk pöörab (Cornering
lamp );
99) kurvivalgustus on kaugtule või
lähitule funktsioon tee parendatud valgustamiseks kurvides (bendlighting);
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
100) täishaagis on haagis, millel
on vähemalt kaks telge, millest vähemalt üks telg on juhitav ja:
a) mille haakeseade, mis saab vertikaalsuunas (haagise suhtes) liikuda ja
b) mis vedukile kannab üle mitteolulist staatilist vertikaalkoormust (alla 100 kg). Poolhaagist
haagituna eelikuga käsitletakse täishaagisena;
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
101) kesktelghaagis on haagis,
mille tiisel on jäigalt kinnitatud haagise, mille telg paikneb (teljed
paiknevad) ühtlaselt koormatud haagise raskuskeskme lähedal nii, et vedukile
kantakse üle ainult väike staatiline vertikaalkoormus, mis ei ületa 10% haagise
täismassist või 1000 kg
(arvestada väiksema väärtusega), külge;
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
102) poolhaagis on haagis, mis on
ette nähtud haakimiseks sadulvedukiga või eelikuga ja mis kannab sadulvedukile
või eelikule üle olulist vertikaalkoormust;
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
103) eelik on iseseisev ratastega
seade, millel võib olla haakeseade poolhaagise haakimiseks;
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
104) esikaitsesüsteem on
eraldiseisev konstruktsioon või konstruktsioonid, nagu «kängururauad» või
täiendav kaitseraud, mis on ette nähtud originaalvarustusse kuuluvast
kaitserauast üles- ja/või allapoole jääva sõiduki välispinna kaitseks
kahjustuste eest mingi objektiga kokkupõrke korral.
105) vanasõiduk on teaduse või
tehnika arengut kajastav, ajaloolis-kultuurilise väärtusega,
kollektsionääridele või muuseumidele huvi pakkuv sõiduk, mille valmistamisest
on möödunud vähemalt 35 aastat ja mis on vanasõidukiks tunnustatud.
[RTL 2006, 75, 1392 –
jõust. 29.10.2006]
106) SAE on tähis, mis tähistab USA
Autoinseneride Ühingu standardi nõuete täitmist;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
107) ümberasuja on füüsiline isik:
a) kes asub Eestisse elama väljastpoolt Euroopa Liidu liikmesriike ja kellele
on antud tollisoodustust;
b) kes asub Eestisse elama Euroopa Liidu liikmesriigist ja kes on vahetult enne
ümberasumist elanud selles liikmesriigis vähemalt 12 kuud ning omanud
kaasatoodud sõidukit vähemalt 6 kuud. Elamist selles liikmesriigis peab
tõendama elamisloaga või muu elamist tõendava dokumendiga ja sõiduki omamist
sõiduki registreerimistunnistusega.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
108) avariipidurduse signaal on signaal, mis informeerib sõiduki taga
olevaid teisi liiklejaid, et eesliikuv sõiduk aeglustab järsult liikumist
olemasolevates teeoludes (Emergencystop signal);
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
109) kohanduvate esitulede süsteem on E-reegli nr 123 nõuete kohane
valgustusseade, mis kindlustab lähitule erinevate omadustega valgusvihkude
automaatse kohandumise sõltuvalt erinevatest sõiduki kasutustingimustest ja kui
on seadistatud, siis ka kaugtule valgusvihkude automaatse kohandumise (Adaptive front lighting system - AFS);
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
110) kerega L kategooria sõiduk on sõiduk, mille sõitjateruum on kinnine
(piiratud) või piiratud vähemalt nelja järgmise elemendiga:
a) tuuleklaas;
b) põrand;
c) katus;
d) külg- ja tagaseinad või
uksed.
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
§ 4. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
|
Teede- ja
sideministri 18. mai 2001. a
määruse nr 50 «Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja
varustusele esitatavad nõuded»
lisa 1
|
NÕUDED
PÄRAST 1. JAANUARI 1997. A
LIIKLUSREGISTRISSE KANTUD VÕI KANTAVALE SÕIDUKILE
Sõiduki tehnoseisund ja selle varustus
peab vastama järgmistele nõuetele:
Grupp 1
Identifitseerimine ja varustus
Kood 101. VIN-kood (e tehasetähis, kere
või raami number) ja andmesildid
Nõuded: 1) peab olema sõiduki valmistaja või Eesti Riikliku
Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) tehtud ning vastama registreerimistunnistusele
ja olema puhas;
2) põhiandmesilt (vajadusel ka
lisaandmesilt) peab olema sõiduki valmistaja või tema ametliku esindaja poolt
sõidukile kinnitatud. Valmistaja andmesilt (andmesildid) peab olema hästi
loetav ja nähtav ning kindlalt kinnitatud (nii, et ei ole võimalik andmesilti
eemaldada seda rikkumata) sõiduki osale, mida ei vahetata remondi või mõne muu
toimingu käigus. Andmesilt on nõutav 1998. a või hiljem esmakordselt kasutusele
võetud sõidukil, v.a üksiksõiduki kinnitusel, kus andmesilt ei ole nõutav. Kui
sõidukil valmistaja andmesilt kas puudub, on mittetäielikult täidetud või ei
ole loetav, siis loetakse sõiduk nõuetele vastavaks, kui ARK-l on olemas selle
sõiduki valmistaja andmesildile kantavad andmed. Registreerimistunnistusele
tehakse sellekohane märge.
M, N ja O kategooria sõiduki valmistaja
andmesildile peab direktiivi 76/114/EMÜ kohaselt olema kantud:
–valmistaja nimetus;
–sõidukil, millel on direktiivi 70/156/EMÜ kohane kogu sõiduki tüübikinnitus –
tüübikinnituse number (algab väikese «e» tähega, millele järgnevad
tüübikinnituse andnud riiki tähistavad numbrid või tähed ja tüübikinnituse
tunnistuse registreerimise number). Riiki tähistavad numbrid või tähed peavad
«e» tähisest ja tüübikinnituse tunnistuse registreerimisnumbrist olema
eraldatud tärnikestega;
–VIN-kood;
–sõiduki täismass;
–autorongi täismass;
–teljekoormused (telgede järjekorras eestpoolt tahapoole);
–sadulvedukil – lubatud suurim koormus sadulale;
–diiselmootoriga autol – heitgaasi neeldumisteguri «K» väärtus. Neeldumisteguri
väärtus võib olla toodud lisaandmesildil või andmesildi kõrval.
Kui sõiduki täismass ja teljekoormused
ületavad lubatud registrimasse ja registriteljekoormusi, siis võib ARK nõuda
nende täiendavat märkimist sildi vasakpoolsesse vabasse veergu;
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
3) VIN-kood peab olema, lisaks valmistaja
põhiandmesildile, pressitud või numbriraudadega löödud sõiduki šassiile, kerele
või muule samalaadsele konstruktsioonile ja olema loetav 30 aasta jooksul.
VIN-kood peab olema koostatud suurtest ladina tähtedest ja araabia numbritest.
VIN-koodis on keelatud, v.a valmistaja poolt koodi teise osa (tähemärgid 4–9)
tühjade kohtade täitmiseks, kasutada tähti I, O ja Q ning mõttekriipse,
tärnikesi või teisi erilisi märke. Otse šassiile, raamile või teisele
analoogsele sõiduki osale kantavate tähtede ja numbrite minimaalne kõrgus peab
M, N ja O kategooria sõidukil olema vähemalt 7 mm ja L kategooria sõidukil
vähemalt 4 mm;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
4) M, N ja O kategooria sõiduki valmistaja
andmesildil olevate numbrite ja tähtede kõrgus peab olema vähemalt 4 mm. L kategooria sõiduki
valmistaja andmesildil olevate numbrite ja tähtede kõrgus peab olema vähemalt 3 mm.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
M1 kategooria sõiduki
direktiivi 76/114/EMÜ kohase valmistaja põhiandmesildi näidis:
STELLA
FABBRICA AUTOMOBILI
e*3*1485
3ISKIM3AC8B123954
1500 kg
2500 kg
1–730 kg
2–810 kg
|
N3 kategooria sõiduki
direktiivi 76/114/EMÜ kohase valmistaja põhiandmesildi näidis:
MAYER
KRAFTFAHRZEUGWERK
e*1*501
3GTWU18009BS151312
22 000 kg
38 000 kg
1–7000 kg
2–8000 kg
3–8000 kg
|
5) [kehtetu]
6) mitme valmistaja korral peab M1
kategooria sõidukil põhiandmesildi kõrvale olema paigutatud direktiivi
70/156/EMÜ kohane lisaandmesilt, nagu see on toodud järgnevas näites:
HENSSLER
BODYWORK COMPANY
e2*98/14*2609
Staadium 3
WD9VD58D98D234560
1500 kg
2500 kg
1–700 kg
2–800 kg
|
Lisaandmesildil on andmed toodud järgmises
järjestuses:
– valmistaja nimetus;
– EÜ tüübikinnituse numbri 1, 3 ja 4 osa;
– kinnituse staadium;
– sõiduki VIN-kood;
– sõiduki täismassa;
– autorongi täismassa;
– teljekoormused (telgede järjekorras eestpoolt tahapoole)a;
– vedukil – lubatud suurim koormus haakeseadmelea.
a andmed esitatakse, kui need on vahestaadiumis muutunud;
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
7) L kategooria sõiduki valmistaja
andmesildile peab direktiivi 93/34/EMÜ kohaselt olema kantud:
a) valmistaja nimetus;
b) direktiivi 92/61/EMÜ või 2002/24/EÜ kohane tüübikinnituse number;
c) VIN-kood;
d) tüübikinnituse katsetel määratud seisumüra: ........ dB(A)
– ......min–1.
Direktiivi 93/34/EMÜ kohase L kategooria sõiduki valmistaja andmesildi näidis:
STELLA
FABBRICA MOTOCICLI
e3 5364
3GSKLM3AC8B120000
80dB (A) – 3750 t/m
|
Seisumüra: näidises on 80 dB(A), kui mootor töötab
pööretel 3750 min–1.
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt
direktiivi 76/114/EMÜ (paranduste direktiivid 78/507/EMÜ ja 2006/96/EÜ)
metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt direktiivi 93/34/EMÜ
(paranduste direktiiv 2006/27/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 102. Registreerimismärk
Nõuded: 1) liiklusregistrisse kantud sõiduki registreerimismärk
peab vastama Eesti standardile. Vabariigi Presidendi sõidukil võib registreerimismärgi
asemel kasutada suurt riigivappi kandvat märki. Teistes riikides registreeritud
sõiduki registreerimismärk peab vastama ÜRO Viini 1968. a «Teeliikluse
konventsiooni» või EÜ liikmesriikide sõidukitel EÜ Nõukogu määruse 2411/98/EÜ
nõuetele;
2) registreerimismärk peab olema loetav
hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 m kauguselt ja pimeda ajal, nõuetekohase
registreerimismärgi valgustusega, vähemalt 25 m kauguselt;
3) M ja N kategooria sõidukil peab üks
registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki esiosale ja teine direktiivi
70/222/EMÜ kohaselt sõiduki tagaosale. O kategooria sõidukil peab
registreerimismärk olema kinnitatud direktiivi 70/222/EMÜ kohaselt sõiduki
tagaosale. L kategooria sõidukil peab registreerimismärk olema kinnitatud direktiivi
93/94/EMÜ kohaselt sõiduki tagaosale;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
4) sõidukeil, mille registreerimismärgi
kinnituskoht ei sobi standardikohasele registreerimismärgile, võib kasutada
lisakinnitusvahendeid ja paigutada valgusteid nii, et oleks tagatud tagumise
registreerimismärgi loetavus;
5) registreerimismärk peab olema puhas,
deformeerimata ja ilma katteta;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
6)
kinnitusdetailid ei tohi halvendada registreerimismärgi loetavust. Sõiduki esi-
või tagaosa väljastpoolt nähtavale kohale on keelatud paigaldada
registreerimismärgi nähtavaid tunnuseid omavaid või matkivaid märke.
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2003, 85, 1252 –
jõust. 26.07.2003]
Kood 103. Tahavaatepeegel (sisemine,
välimine)
Nõuded: 1) tahavaatepeegel (edaspidi peegel) peab vastama
autol E-reeglile nr 46 või direktiivile 71/127/EMÜ, L kategooria sõidukil
E-reeglile nr 81 või direktiivile 80/780/EMÜ ja valmistaja juhendile.
E-reegli või direktiivi nõudeid ei rakendata õppesõiduki või eksamisõiduki täiendavatele,
õpetajale või eksamineerijale vajalikele, peeglitele;
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
2) kui tahavaade on varjatud, sõiduk veab
haagist või seda juhib kurt juht, peab sõidukil olema mõlemal küljel
välispeegel;
3) M1 ja N1
kategooria autodel peab olema vasak välispeegel ja üks sisepeegel;
4) M2, M3, N2
ja N3 kategooria autodel peab välispeegel olema mõlemal küljel ning
M 2 ja M3 kategooria bussidel lisaks vähemalt üks
sisepeegel;
5) 1990. a või hiljem valmistatud M3
kategooria bussidel ja N3 kategooria veoautodel peab lisaks punkti 4
nõuetele olema paremal küljel peegel, millest on näha parema esiratta asend
teel;
6) peeglil ei tohi olla pragusid,
peegeldav kiht peab olema terve ja peegel kindlalt kinnitatud;
7) 1990. a või hiljem valmistatud L
kategooria sõidukitel, mille valmistaja poolt lubatud kiirus ei ületa 100 km/h, peab
olema vasakul pool üks juhtrauale kinnitatud peegel. Kui lubatud kiirus ületab 100 km/h, peab
peegel olema mõlemal küljel;
8) peegel peab olema reguleeritav.
9) alates 26. jaanuarist 2007. a esmakordselt
kasutuselevõetava M 2, M3,
N2 ja N3 kategooria sõiduki ning alates 26. jaanuarist 2010. a esmakordselt
kasutuselevõetava M 1 ja N1 kategooria sõiduki tahavaateseadmed peavad vastama direktiivi 2003/97/EÜ
nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid: 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel – M ja N kategooria
sõidukitel vastavalt E-reegli nr 46/01 või direktiivi 71/127/EMÜ (paranduste
direktiivid 79/795/EMÜ, 85/205/EMÜ, 86/562/EMÜ, 87/354/EMÜ ja 88/321/EMÜ)
metoodikale, alates 26. jaanuarist 2006. a vastavalt direktiivi 2003/97/EÜ
(paranduste direktiiv 2005/27/EÜ) metoodikale, ja L kategooria sõidukitel
vastavalt E-reegli nr 81/00 või direktiivi 97/24/EÜ metoodikale.
[RTL 2005, 104, 1579
– jõust. 16.10.2005]
Kood 104. Helisignaal
Nõuded: 1) helisignaal peab toimima, heli ei tohi olla vahelduva
tonaalsusega;
2) M ja N kategooria sõidukitel peab
helisignaal vastama E-reegli nr 28 või direktiivi 70/388/EMÜ nõuetele ja L
kategooria sõidukitel direktiivi 93/30/EMÜ nõuetele;
3) L kategooria sõidukil, mille mootori
võimsus ei ületa 7 kW, peab helisignaali helitugevus olema suurem kui 95 dB(A), kuid ei tohi ületada 115 dB(A);
4) M ja N kategooria sõidukitel ning L
kategooria sõidukitel mootori võimsusega üle 7 kW peab helisignaali helitugevus
olema suurem kui 105 dB(A), kuid ei tohi ületada
118 dB(A). Mõõtmisel peab müramõõdik asuma 2 m kaugusel signaali
membraanist, kusjuures mõõtmine toimub kohas, kus signaali tugevus on suurim;
5) alarmsõiduki eriline helisignaal peab
olema vahelduva tonaalsusega ja selle tugevus peab olema vähemalt 104 dB(A). Mõõtmisel peab müramõõdik asuma 7 m kaugusel sõiduki ees.
Kontrollimine: 1) TÜ – proovilülimise ja vajaduse korral
müramõõdikuga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid
1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel – M ja
N kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 28/01 või direktiivi
70/388/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ ja 2006/96/EÜ) ja
L kategooria sõidukitel direktiivi 93/30/EMÜ metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 105. Sõidumeerik
Nõuded: 1) [Kehtetu - RTL 2001, 135, 1953 – jõust. 24.12.2001]
2) lubatud on kasutada sõidumeerikut,
mille andmeplaadile on kantud AETR või EÜ Nõukogu määruse 3821/85/EMÜ kohane
tüübikinnituse tunnusmärk;
3) sõidumeerik peab olema kontrollitud ja
paigaldatud vastavalt kehtestatud korrale.
Kontrollimine: 1) TÜ – kontrollitakse sõidumeeriku
töötamist ja tunnusmärgi, paigaldusplaadi ning plommide olemasolu vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt AETR
kokkuleppes või EÜ Nõukogu määruse 3821/85/EMÜ (paranduste direktiivid
3314/90/EMÜ, 3572/90/EMÜ, 3688/92/EMÜ, 2479/95/EÜ, 1056/97/EÜ ja 2135/98/EÜ)
metoodikale.
Kood 106. Kiirusmõõdik
Nõuded: 1) enne 2003.
a valmistatud mootorsõidukil, mille valmistaja lubatud
kiirus ületab 50 km/h
ja alates 2003. a
või hiljem valmistatud M ja N kategooria sõidukil, mille valmistaja lubatud
kiirus ületab 25 km/h
ja kui nad ei oma sõidumeerikut, peab olema toimiv kiirusmõõdik (spidomeeter),
mis vastab E-reegli nr 39 või direktiivi 75/443/EMÜ nõuetele. 2003. a või
hiljem valmistatud L kategooria sõidukil peab olema toimiv kiirusmõõdik, mis
vastab E-reegli nr 39 või direktiivi 2000/7/EÜ nõuetele. Kiirusmõõdiku
näidik võib kiirust näidata skaalal või digitaalselt, näidik peab asuma juhi
vaateväljas ja olema selgesti loetav nii päeval kui öösel;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
2) mootorsõiduki valmistajakiirus peab
olema kiirusmõõdiku skaala mõõtepiirkonnas ja skaalajaotused peavad olema võrdsed
1, 2, 5 või 10 km/h
(inglise mõõtühikute süsteemi korral: 1, 2, 5 või 10 mil/h). Kui skaalale
märgitud kiirus ei ületa 200 km/h, peavad kiiruse väärtused olema
märgitud 20 km/h
intervallidega; kui suurim skaalale märgitud kiirus on üle 200 km/h, märgitakse
kiiruse väärtused 30 km/h
intervallidega (inglise mõõtühikute süsteemi korral vastavalt 10 mil/h ja
20 mil/h). Väiksemate intervallide kasutamine on lubatud, kuid see peab
olema kogu skaala ulatuses ühtne. Kui kiirusmõõdiku skaalale on märgitud skaalajaotused
mil/h, peavad skaalajaotused olema ka km/h. Sõidukil võib kiirusmõõdiku
skaalale olla märgitud või digitaalselt kiirust näidata ainult mil/h, kui
sõidukile omistatakse üksiksõiduki kinnitus tähtajaliselt või kui sõiduk on
saadud pärandvarana või kuulub ümberasujale;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
3) kiirusmõõdik ei tohi kunagi näidata
vähem tegelikust kiirusest. [kehtetu - alates teisest lausest koos valemiga]
Kontrollimine: 1) TÜ – katsesõiduga või stendil;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 39/00 või M ja N kategooria sõidukitel direktiivi 75/443/EMÜ
(paranduste direktiiv 97/39/EÜ) ja alates 1. juulist 2001. a esmakordselt
kasutusele võetud L kategooria sõidukitel direktiivi 2000/7/EÜ metoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 –
jõust. 1.05.2004]
Kood 107. Kiiruspiirik
Nõue: nõuded kiiruspiirikule, selle
kohandamisele ja kontrollimisele ning mootorsõidukite loetelu, millele peab
olema paigaldatud kiiruspiirik, on kehtestatud
sellekohase teede- ja sideministri määrusega.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja vajadusel kontrollsõiduga vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 89/00 või direktiivi 92/24/EMÜ
(paranduste direktiiv 2004/11/EÜ) metoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 –
jõust. 1.05.2004]
Kood 108. Ratta tõkiskingad
Nõuded: 1) autol ja haagisel peab olema kaks kasutamiskõlblikku,
ratta läbimõõdule vastavat tõkiskinga;
2) üle 3,5-tonnise täismassiga autodel ja
üle 750 kg
täismassiga haagistel peavad tõkiskingad vastama järgmistele nõuetele:
Tabel 1
Rehvi
välisraadiuse nimimõõde
(mm)
|
Tõkiskinga
pikkus
(mm)
|
Tõkiskinga
laius
(mm)
|
Tõkiskinga
kõrgus
(mm)
|
Tõkiskinga
toetuspinna raadius
(mm)
|
Tõkiskingale
lubatav suurim koormus
(kg)
|
380
|
260
|
120
|
150
|
360
|
1500
|
480
|
320
|
160
|
190
|
460
|
3500
|
600
|
400
|
200
|
230
|
560
|
6500
|
800
|
600
|
250
|
330
|
700
|
10 000
|
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
Kood 109. Esmaabivahendid
Nõuded:1) nõuded esmaabivahenditele ja nende asukoha
märgistamisele ning sõidukite loetelu, millel on esmaabivahendid kohustuslikud,
on kehtestatud sotsiaalministri määrustega;
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
2) peavad asuma juhile kättesaadavas
kohas.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2004, 130, 2018
– jõust. 08.10.2004]
Kood 110. Tulekustuti
Nõuded:1) nõuded M ja N kategooria sõiduki esmastele
tulekustutusvahenditele on kehtestatud siseministri määrusega ja nõuded nende
asukoha märgistamisele on kehtestatud sotsiaalministri määrusega;
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
2) tulekustutid peavad olema töökorras ja
asuma kättesaadavas kohas ning olema kättesaadavalt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 111. Riigi tunnusmärk
Nõuded: 1) riigi tunnusmärk (edaspidi märk ) on ellips,
mille telgede pikkused on vähemalt 240 mm ja 145 mm. L kategooria
sõidukitel ja nende haagistel on lubatud kasutada märki mõõtmetega 175 mm ja 115 mm (joonis
1). Märgi värv on valge, tähekombinatsioon ja ääris on mustad;
Joonis 1.
Riigi tunnusmärk.
2) märk peab olema hajutatud päevavalguse
korral loetav vähemalt 40 m
kauguselt;
3) märgile on keelatud kanda või juurde
lisada muud sümboolikat ja kasutada seda muudel eesmärkidel;
4) märk kinnitatakse sõiduki tagaosale;
5) sõidukile ei tohi kinnitada ühe riigi
tunnusmärki ja teise riigi registreerimismärki, v.a tähtajaliselt Eestis
arvele võetud teise riigi sõidukid;
6) Euroopa Liidu liikmesriigis
registreeritud sõidukil võib riigi tunnusmärk olla kantud sõiduki numbrimärgile
vastavuses Euroopa Nõukogu määrusega 2411/98/EÜ.
Kontrollimine: vaatluse ja joonlauaga.
Kood 112. Turvavöö
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukite istmetel, millel istuja on
näoga või seljaga sõidusuunas, peavad olema E-reegli nr 16 või direktiivi
77/541/EMÜ nõuetele vastavad turvavööd. Samadele nõuetele peavad vastama kõik
muud sõiduki turvaseadmed. Turvavööd ei nõuta:
a) istmetel, mida kasutatakse ainult sõiduki seisuajal;
b) seisukohtadega M2 ja M3 kategooria linnasõiduks
kasutatavate busside istmetel;
c) kui puuduvad turvavöö kinnituskohad;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
2) turvavöö pannaldel jt jäikadel osadel
ei tohi olla teravaid nurki või servi, mis võiksid vööd kulutada, vigastada või
purustada. Kõik turvavöö osad peavad olema korrosiooni eest kaitstud. Turvavöö
jäigad osad ei tohi olla haprad;
3) jäigad ja plastist osad peavad olema
paigutatud nii, et sõiduki kasutamisel need ei jää uste või istmete nihutusseadmete
vahele;
4) turvavöödel ei tohi olla nähtavaid
vigastusi, lukustusseadmed peavad olema korras;
5) turvavöö kinnituskohad ja nende arv
peab vastama E-reegli nr 14 või direktiivi 76/115/EMÜ nõuetele;
6) turvapadjaga istekohtadel peab olema hoiatus
selle kohta, et sellele istmele ei tohi paigaldada seljaga sõidusuunas laste turvaistet või -hälli. Sellekohane selgitav tekst ja
piktogramm peavad paiknema nähtaval kohal ja olema kindlalt kinnitatud.
Hoiatust ei nõuta, kui sõidukis on seade, mis lülitab turvapadja rakendumise
seadme välja, kui sellele istmele on paigaldatud laste turvaiste või -häll.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 16/04 või direktiivi 77/541/EMÜ (paranduste direktiivid
81/576/EMÜ, 82/319/EMÜ, 90/628/EMÜ, 96/36/EÜ, 2000/3/EÜ, 2005/40/EÜ ja
2006/96/EÜ) metoodikale ja nende kinnituspunktid sõidukis E-reegli
nr 14/06 või direktiivi 76/115/EMÜ (paranduste direktiivid 81/575/EMÜ,
82/318/EMÜ, 90/629/EMÜ, 96/38/EÜ ja 2005/41/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 113. Lapse turvaseade
Nõue: Laste turvaseadmed (hällid, istmed, ekraanid, rihmad,
rakendid, istmetoed jms) peavad olema E-reegli nr 44 nõuetele vastavad ja
olema E sertifitseeritud (märgistatud tähisega ).
Kontrollimine: TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli
nr 44/03 metoodikale.
Kood 114. Ohukolmnurk
Nõue: sõidukil, v.a kaherattaline L kategooria sõiduk, peab
olema E-reegli nr 27 nõuete kohane ohukolmnurk.
Joonis 2.
Ohukolmnurk.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja joonlauaga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 27/03 metoodikale. Värvused määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2004, 130, 2018
– 08.10.2004]
Kood 115. Aeglase sõiduki tunnusmärk
Nõuded: 1) aeglase sõiduki tunnusmärk peab vastama E-reegli nr 69
nõuetele ja olema E sertifitseeritud (joonis 3);
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Joonis 3.
Aeglaselt liikuva sõiduki tunnusmärk.
2) peab asuma sõiduki taga keskel või
vasaku ääre lähedal.
Kontrollimine: 1) TÜ – joonlaua ja vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 69/01 meetodikale. Värvused määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.
Kood 116. Suure sõiduki tunnusmärk
Nõuded: 1) O1, O2 ja O3 kategooria
haagise, mille pikkus koos haakeseadmega on üle 8 meetri ning O 4
kategooria haagise taha peavad olema kinnitatud E-reegli nr 70 kohased
tunnusmärgid. Kui tunnusmärgil on kirjutatud sõna «Top»,
peab see märgi külg jääma ülespoole. Tunnusmärkide komplekt koosneb ühest,
kahest või neljast nelinurksest märgist, mille pikkuste summa ei tohi olla
väiksem kui 1130 mm
ja suurem kui 2300 mm;
2) haagise (kesktelik-, täis- ja
poolhaagise) tunnusmärgil peab olema kollane valgustpeegeldav ristkülik ja seda
ümbritsev punane fluorestseeruv ääris (joonis 4):
Joonis 4.
Haagise tunnusmärk.
a, b, c ja d on näited tunnusmärkide
paigutamisest haagise tagaosale;
3) üle 7,5 t registrimassiga N2
kategooria sõiduki ja N3 kategooria sõiduki, v.a sadulveduki, taha
peavad olema kinnitatud E-reegli nr 70 kohased tunnusmärgid, millel peavad
olema vaheldumisi kollased peegelduvad ja punased fluorestseeruvad
kaldtriibud vastavalt joonisele 5:
Joonis 5. N
kategooria sõiduki tunnusmärk.
a, b, c ja d on näited tunnusmärkide
paigutamisest veduki (v.a sadulveduk) ja veoauto tagaosale.
Kontrollimine: 1) TÜ – mõõdulindi ja vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 70/01 metoodikale. Värvused määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Kood 117. Motokiiver
Nõuded: 1) motokiivrid peavad olema E-reegli nr 22 nõuetele
vastavad ja E sertifitseeritud (märgistatud );
2) näokatte klaasi läbipaistvus peab olema
vähemalt 80%, e valguse neeldumine ei tohi olla suurem kui 20%.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja valguse
neeldumismõõdikuga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 22/05 metoodikale.
Kood 118. Kasutustõkis ja häireseade
Nõuded: 1) mootorsõidukil peab olema kasutustõkis. Kasutustõkiseks
loetakse ka süütelukk, v.a M1 ja N1 kategooria
sõidukitel. Alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M1
ja N1 kategooria sõiduki kasutustõkis peab vastama E-reegli nr 18
või nr 116 või direktiivi 74/61/EMÜ nõuetele ja L kategooria sõidukitel
E-reegli nr 62 või direktiivi 93/33/EMÜ nõuetele;
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
2) kasutustõkis peab olema kas
mehhaaniline, elektriline või elektrooniline;
3) mehhaaniline seade peab blokeerima
vähemalt ühe põhiagregaadi kasutamise;
4) elektriline või elektrooniline seade
peab vältima vähemalt auto mootori käivitamise;
5) kui mootorsõidukile on paigaldatud
häireseade, mis on valmistatud 1999.
a või hiljem, peab see vastama E-reegli nr 97 või nr 116
või direktiivi 95/56/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetusel vastavalt
E-reeglite nr 18/03, nr 62/00, nr 97/01 ja nr 116/00 või
direktiivide 74/61/EMÜ (paranduste direktiivid 95/56/EÜ ja 2006/96/EÜ) ja
93/33/EMÜ (paranduste direktiiv 1999/23/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 119. Kaherattalise mootorsõiduki
sõitja käepide
Nõuded: 1) kaherattalisel mootorsõidukil peab olema sõitja
käepide/käepidemed või rihm.
1996. a või hiljem valmistatud kaherattalisel
mootorsõidukil peab sõitja käepide vastama direktiivi 93/32/EMÜ nõuetele;
2) käepide või rihm peab olema kinnitatud
nii, et seda oleks mugav kasutada;
3) kahe käepideme olemasolu korral peavad
need paiknema sümmeetriliselt, teine teisel sadula küljel.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetusel vastavalt
direktiivi 93/32/EMÜ (paranduste direktiiv 1999/24/EÜ) metoodikale.
Kood 120. Kaherattalise mootorsõiduki
tugihark
Nõuded: 1) kaherattalisel mootorsõidukil peab parkimiseks olema
tugihark. 1996. a
või hiljem valmistatud kaherattalisel mootorsõidukil peab tugihark vastama
direktiivi 93/31/EMÜ nõuetele;
2) paarisratastega/rattaga sõidukilt ei
nõuta tugiharki, kui sõiduk täidab parkimisel direktiivi 93/31/EMÜ nõudeid.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt direktiivi
93/31/EMÜ (paranduste direktiiv 2000/72/EÜ) metoodikale.
Grupp 2
Valgustusseadmed
Kood 201. Üldnõuded
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Nõuded: 1) sõidukile on lubatud paigaldada ainult koodides 202–220,
222–225 ja 1102 käsitletud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid;
2) laternad peavad olema koostatud nende
ehituses ettenähtud lampidest, optilistest elementidest ja hajutiklaasidest;
3) [kehtetu]
4) kaug-, lähi-
ja udutuled võivad olla paigutatud peitlaternatesse. Peitlaternaid ei tohi olla
võimalik juhi kohalt poolikult avada ja sulgeda. Pimestamise vältimiseks
laternate avanemisel või sulgumisel peavad tuled sisse lülituma alles pärast
peitlaternate täielikku avanemist ja välja lülituma enne nende sulgumise
algust. Lülitusmehhanismi rikke korral peab peituv lähituli jääma avatuks või
olema kergesti avatav ilma tööriistadeta;
5) hajutiklaasid peavad olema pragudeta või muude vigastusteta. Peegeldi
(reflektor) ei tohi olla tuhmunud või korrodeerunud;
6) võib kasutada ainult selle sõiduki variandi ehituses ettenähtud laternaid. 1990. a või hiljem
valmistatud M ja N kategooria sõiduki lähi- ja kaugtule laternate optilised
elemendid peavad vastama E-reeglile nr 1, nr 5, nr 8,
nr 20, nr 31, nr 98, nr 112, nr 113 või direktiivile
76/761/EMÜ. Laternates kasutatavad lambid peavad vastama E-reeglile nr 37
või nr 99. ARK võib põhjendatud juhtudel lubada kasutada teistele
sõidukitele ette nähtud laternaid tingimusel, et nende optilised elemendid,
lambid ja laternate paigutus vastavad nõuetele;
7) alates 1. jaanuarist 1998.
a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria sõiduki
lähi- ja kaugtule laternate optilised elemendid peavad vastama E-reeglile nr 57
või nr 72 või nr 112 või nr 113 või direktiivile 97/24/EÜ. Alates 1. jaanuarist 2002. a esmakordselt
kasutusele võetud L kategooria sõidukitel on lubatud kasutada M1 või
N1 kategooria sõidukite valgustusseadmete nõuetele vastavaid
valgustusseadmeid;
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
8) ei tohi kasutada lähitule laternaid,
mis on ette nähtud ainult vasakpoolses liikluses kasutamiseks (vasakpoolses
liikluses kasutatava laterna klaasile on lähitule tähise alla kantud nool,
mille teravik on eest vaadates suunatud paremale).Lähituled, kaugtuled,
lisakaugtuled ja eesmised udutuled peavad lülituma koos eesmiste, külgmiste ja
tagumiste ääretuledega ning numbrituledega, välja arvatud kaug- ja lähituled
juhul, kui neid kasutatakse lühiajaliselt hoiatava valgussignaali edastamiseks;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
9) kohustuslike laternate kaitseks ei tohi
kasutada selleks mitte ettenähtud vahendeid.
Kontrollimine:
1) TÜ – vaatluse, mõõdulindi ja joonlauaga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ
(paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel M ja
N kategooria sõidukil vastavalt E-reeglite nr 1/01, nr 5/02,
nr 8/04, nr 20/02, nr 31/02, nr 37/03, nr 98/00,
nr 99/00, nr 112/00, nr 113/00 või direktiivi 76/761/EMÜ
(paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/517/EMÜ, 1999/17/EÜ ja 2006/96/EÜ)
metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt E-reeglite nr 57/01,
nr 72/00, nr 112/00, nr 113/00 või direktiivi 97/24/EÜ
(paranduste direktiivid 2002/51/EÜ, 2003/77/EÜ, 2005/30/EÜ, 2006/27/EÜ)
metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 202. Lähitule laternad
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukil peab olema kaks lähitule
laternat. Lähitule laternate asetamine haagisele on keelatud. L kategooria
sõidukil peab olema üks või kaks lähitule laternat. 1990. a või hiljem
valmistatud M ja N kategooria sõiduki lähitule laternate paigutus peab vastama
E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. 1996. a või
hiljem valmistatud L kategooria sõiduki lähitule laternate paigutus peab
vastama E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele;
2) lähituled peavad lülituma põlema ja
kustuma korraga ning võivad jääda põlema koos kaugtuledega;
3) lähitule laterna valgusava ülaserv ei
tohi asuda kõrgemal kui 1200 mm
ja välisserv kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm
(vt joonis 6); mõõdet 600 mm võib vähendada kuni 400 mm-ni,
kui sõiduki gabariitlaius ei ületa 1300 mm;
Joonis 6.
Lähitule laterna paigutus.
4) lähitule laternad peavad olema
reguleeritud valmistaja juhendi kohaselt ja nad ei tohi pimestada vastusõitvaid
juhte;
5) lähitule värvus peab olema valge. Enne
1. oktoobrit 1994. a
esmakordselt kasutusele võetud sõiduki lähitule värvus võib olla valge või
valikkollane;
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
6) või tähisega
lähitule laterna klaasidel peab olema lähitule tunnustäht «C» tähise või kohal;
7) lähitule laterna reguleerituse
kontrollimisel peavad olema täidetud järgmised tingimused:
• rehvide siserõhk peab vastama valmistaja
ettekirjutusele;
• õhkvedrustusega autodel peab
kontrollimise ajal mootor töötama ja rõhk õhusüsteemis olema valmistaja
ettekirjutuse kohane, kere asendi regulaatorid reguleeritud;
8) [Kehtetu]
9) lähitule laternad võivad täita
kurvivalgustuse funktsiooni (olla pöörduvad) vaid juhul, kui nad vastavad
E-reegli nr 98 või 112 nõuetele.
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
10) kui sõidukile on
paigaldatud kohanduvate esitulede süsteem (AFS), siis peab selle ehitus vastama
E-reegli nr 123 nõuetele ja paigutus vastama E-reegli nr 48 nõuetele.
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
Kontrollimine:
1) TÜ – esilaternate kontrollseadmega vastavalt direktiivile 96/96/EÜ
(paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 48/02
või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ,
83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale ja L
kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ
(paranduse direktiiv 2000/73/EÜ) metoodikale. Tulede värvus määratakse
elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide
süsteemis.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Kood 203. Kaugtule laternad
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukil peab olema kaks või neli
kaugtule laternat. N3 kategooria sõidukile on lisaks neljale
kaugtule laternale lubatud paigaldada kaks lisakaugtule laternat. N3 kategooria
sõidukil võivad üheaegselt põleda mitte rohkem kui kaks paari kaugtule
laternaid. Kui M1, M2, M3, N1 ja N2
kategooria sõidukil on neli kaugtuld peitlaternates, siis on lubatud
paigaldada kaks lisakaugtule laternat, mida võib kasutada ainult lühiaegse
valgussignaali edastamiseks. L kategooria sõidukil, v.a L6e
kategooria sõidukil, peab olema üks või kaks kaugtule laternat. L6e kategooria
sõidukile võib olla paigaldatud üks või kaks kaugtule laternat. Kaugtule
laternate asetamine haagisele on keelatud;
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
2) kõigi kaugtulede ümberlülitumine
lähituledeks peab toimuma üheaegselt ja need peavad lülituma põlema ja kustuma
korraga. Lähituled võivad jääda põlema koos kaugtuledega;
3) summaarne kaugtulede
valgustugevus, mida saab üheaegselt sisse lülitada, ei tohi ületada 225 000 cd;
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
4) kaugtule värvus peab olema valge. Enne
1.oktoobrit 1994. a
esmakordselt kasutusele võetud sõiduki kaugtule värvus võib olla valikkollane;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
5) kaugtulede
sisselülituse märgulamp on kohustuslik, v.a L6e kategooria sõidukil. L6e kategooria sõidukile võib olla paigaldatud
kaugtulede sisselülituse märgulamp;
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
6) 1990. a või hiljem valmistatud M ja N
kategooria sõiduki kaugtule laternate paigutus peab vastama E-reegli nr 48
või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele ning 1996. a või hiljem valmistatud L
kategooria sõiduki kaugtule laternate paigutus peab vastama E-reegli nr 53
või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele;
7) või tähisega
kaugtule laternate klaasidel peab olema kaugtule tunnustäht «R» tähise või kohal.
Tähisest paremal peab paiknema valgustugevuse kontrollarv. Üheaegselt
sisselülitatud kaugtulede kontrollarvude summa ei tohi ületada arvu 75, mis
vastab valgustugevusele 225 000 cd.
Joonis 8.
Põhilaterna klaasi tähistamine.
Kui kaugtulelaterna klaasidel tähistus
puudub, mõõdetakse iga kaugtule valgustugevust eraldi ja tulemused
summeeritakse;
8) laterna, milles on ühitatud kaug- ja
lähituli, reguleerimine peab toimuma lähitule reguleerimise teel;
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
9) [Kehtetu – RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
10) mootorsõiduki kummagi poole üks
kaugtule latern võib täita kurvivalgustuse funktsiooni (olla pöörduv).
11) kui sõidukile on paigaldatud kohanduvate esitulede
süsteem (AFS), siis peab selle ehitus vastama E-reegli nr 123 nõuetele ja
paigutus vastama E-reegli nr 48 nõuetele.
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
Kontrollimine:
1) TÜ – esilaternate kontrollseadmega vastavalt direktiivile 96/96/EÜ
(paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 48/02
või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ,
83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale ja L
kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ
(paranduse direktiiv 2000/73/EÜ) metoodikale. Tulede värvus määratakse
elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide
süsteemis.
[RTL 2005, 104, 1579
– jõust. 16.10.2005]
Kood 204. Seisutule laternad
Nõue: vähem kui 6
m pikkusel ja vähem kui 2 m laiusega M ja N kategooria
sõidukile võib paigaldada seisutule laternaid. Teistele sõidukitele on
seisutule laternate paigaldamine keelatud. Kui seisutule laternad on
paigaldatud, siis peavad nad vastama E-reegli nr 77 või direktiivi
77/540/EMÜ nõuetele ja nende paigutus E-reegli nr 48 või direktiivi
76/756/EMÜ nõuetele. Paigaldada võib kaks ettepoole valget valgust andvat ja
kaks tahapoole punast valgust andvat seisutule laternat. Kui seisutuli on
ühitatud küljeääretulega või küljesuunatulega, siis peab nende värvus olema
merevaigukollane.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kontrollimine:
1) TÜ – vaatlusega vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid
1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 77/00 või direktiivi 77/540/EMÜ (paranduste direktiivid
87/354/EMÜ, 1999/16/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt
E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid
80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja
97/28/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 205. Eesmised udulaternad
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile on lubatud paigaldada
vastavalt E-reeglile nr 48 või direktiivile 76/756/EMÜ kaks E-reegli
nr 19 või direktiivi 76/762/EMÜ nõuetele vastavat eesmist udulaternat ja L
kategooria sõidukile üks või kaks eesmist udulaternat. Eesmiste udulaternate
paigutamine haagisele on keelatud;
2) lubatud on kasutada või tähisega
eesmisi udulaternaid, mille hajutiklaasil on täht «B»;
3) eesmiste udutuledega koos peavad
lülituma eesmised ja tagumised ääretuled ning numbrituli;
4) eesmise udutule valgusvihul peab olema
ülal järsk, selgelt nähtav valguse ja varju piir;
5) eesmise udutule värvus peab olema valge
või kollane;
6) eesmise udulaterna valgusava alaserv ei
tohi asetseda madalamal kui 250
mm ja ülaserv kõrgemal lähitule laterna valgusava
ülaservast ning M 1 kategooria sõidukil kõrgemal kui 800 mm
maapinnast. Laterna valgusava välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist
kaugemal kui 400 mm;
7) ekraanile langeva valgusriba ülemine
piir peab olema 5 m
kaugusele ekraanile kantud eesmiste udulaternate optilisi keskpunkte ühendavast
teljest madalamal alltoodud tabelis 2 esitatud suuruse «u» võrra:
Tabel 2
Mõõtmed
millimeetrites
H
|
u
|
kuni 350
|
0
|
351...500
|
50
|
501...650
|
100
|
651...750
|
150
|
751...850
|
250
|
851...1000
|
300
|
Joonis 11.
Udulaternate ekraaniga kontrollimise skeem.
A – eesmiste udulaternate optilisi
keskpunkte läbiv rõhttelg;
B – ekraanile projekteeruv valgusriba;
C – teepind;
u – valgusriba ülemise piiri ja laternate
optilisi keskpunkte läbiva rõhttelje kõrguste vahe;
H – eesmise udulaterna optilise keskpunkti
kõrgus teepinnast.
Kontrollimine:
1) TÜ – vaatluse, ekraani või esilaternate kontrollseadmega vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukil vastavalt
E-reegli nr 19/02 või direktiivi 76/762/EMÜ (paranduste direktiivid
87/354/EMÜ, 1999/18/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt
E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid
80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja
97/28/EÜ) metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli
nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EÜ)
metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 206. Lisakaugtule laternad
Nõuded: 1) lisakaugtule laterna valgusava välisserv ei tohi olla
lähemal sõiduki välisgabariidile kui lähitule laterna valgusava välisserv ja
laterna ülaserv kõrgemal kui 4 m
teepinnast. Haagisele on lisakaugtule laternate paigutamine keelatud. Kui
neljale peitlaternates asuvale kaugtulele on lisaks paigaldatud kaks
lisakaugtule laternat, siis peab elektriskeem tagama, et neid saab sisse
lülitada ainult lühiajaliselt hoiatava valgussignaali edastamiseks;
2) koodi 203 nõuded;
3) lisakaugtule latern ei tohi olla nii
suunatud, et ta otseselt või kaudselt, tahavaatepeegli või mõne teise valgust
peegeldava pinna kaudu, pimestaks juhti.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, mõõdulindi ja
luksmeetriga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid
1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel – vt kood 203.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Kood 207. Päevatule laternad
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile võib E-reegli nr 48 või
direktiivi 76/756/EMÜ kohaselt paigaldada kaks E-reegli nr 87 kohast
päevatule laternat. Päevatule laterna valgusava ülaserv ei tohi asetseda
kõrgemal kui 1500 mm
ja alaserv madalamal kui 250 mm
maapinnast. Laterna valgusava välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist
kaugemal kui 400 mm
ja laternate valgusavade siseservade vahe ei tohi olla väiksem kui 600 mm (400 mm sõidukite
korral, mille laius ei ületa 1300 mm). Haagisele on päevasõidutulede
asetamine keelatud;
2) päevatule laternad võivad olla ühitatud
teiste tulede laternatega;
3) ühe päevatule
valgustugevus peab olema vähemalt 400 cd ja ei tohi
ületada 1200 cd. Valgusava pinna suurus peab olema
vähemalt 25 cm2
ja ei tohi ületada 200 cm2;
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
4) [Kehtetu – RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
5) lubatud on kasutada või tähisega
päevatule laternaid, mille hajutiklaasil peab olema päevatule tähis «RL».
Päevatule värvus peab olema valge või valikkollane;
6) peab olema välistatud kasutamine koos
lähi-, kaug- ja udutuledega.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja luksmeetriga vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ) (valgustugevuse suurus arvutatakse luksmeetri näidu järgi);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 87/00 metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või
direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ,
83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Kood 208. Töötule laternad
Nõuded: 1) töötule laternate paigutus peab võimaldama piisavalt
valgustada töökohta, kuid ei tohi pimestamisega tekitada liiklusohtlikku
olukorda;
2) töötule laternad võivad olla
teisaldatavad;
3) töötule laterna klaas,
v.a alarmsõidukil kasutatavad, peab olema valgust hajutava mustriga. Temal
ei tohi olla auto valgustusseadmetena kasutatavate laternate tähistust. Töötule
värvus peab olema valge või valikkollane;
4) töötule lülitamine peab toimuma eraldi
lülitiga ja sõiduki armatuurlaual peab olema nende märgulamp.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetused ei ole
kohustuslikud.
Kood 209. Alarmsõiduki vilkurid
Nõue: alarmsõiduki vilkur ja tema paigaldus alarmsõidukile peab
vastama Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuetele. Alarmsõiduki vilkurit või
nende kombinatsiooni ei tohi kasutada teistel sõidukitel;
Kontrollimine: TÜ – mõõdulindi, stopperi ja vaatlusega.
Kood 210. Kollased vilkurid
Nõuded: 1) kollane vilkur ja tema paigaldus hooldussõidukile
(teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid täitev eritalituse
sõiduk) peab vastama Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuetele;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
2) kollast vilkurit võib paigaldada
suuremõõtmelisele või raskekaalulisele veosele ja sellistel vedudel
kasutatavale sõidukile ning saateautole, kui sellisteks vedudeks väljaantud
eriluba seda nõuab. Kollane vilkur võib olla sisse lülitatud ainult
suuremõõtmelise või raskekaalulise veose veo ajal. [Kehtetu – RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kontrollimine: TÜ – vaatluse, mõõdulindi ja stopperiga;
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Kood 211. Eesmised ääretule laternad
Nõuded: 1) M, N ja üle 1600 mm laiusel O kategooria sõidukil peavad
olema alumised eesmised ääretule laternad ja alates 1. jaanuarist 1994. a esmakordselt
kasutusele võetud üle 2100
mm laiusel M, N ja O kategooria sõidukil peavad olema
ülemised eesmised ääretule laternad (tähis «A»). Lubatud on paigaldada alumisi
eesmisi ääretule laternaid O kategooria sõidukile, mille laius ei ületa 1600 mm ning ülemisi
eesmisi ääretule laternaid 1800 kuni 2100 mm laiusele M, N ja O kategooria
sõidukile. Alumiste eesmiste ääretule laternate:
a) valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi M ja
N kategooria sõidukil ületada 400 mm ja O kategooria sõidukil 150 mm;
b) valgusavade siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm, kuid
sõidukil, mille laius ei ületa 1300 mm, võib kaugust vähendada
400 mm-ni;
c) kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 350 mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm. Kui
sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik laternaid paigaldada 1500 mm
kõrgusele, võib neid paigaldada kuni 2100 mm kõrgusele.
Ülemiste eesmiste ääretule laternate:
a) valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm;
b) kõrgus teepinnast peab olema võimalikult suur arvestades sõiduki kereehituse
eripäraga, kuid mootorsõidukil ei tohi nad asetseda tuuleklaasi ülaservast
madalamal;
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
2) [kehtetu]
Joonis 14.
[kehtetu]
3) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt
kasutusele võetud M, N ja O kategooria sõiduki eesmised ääretule laternad
peavad vastama E-reegli nr 7 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele ja nende
paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele.
Eesmiste ääretulede värvus peab olema valge. Erandina võib eesmiste ääretulede
värvus olla merevaigukollane sõidukil:
a) mis on saadud pärandvarana;
b) mis kuulub ümberasujale;
c) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide
kodanikest töötajate omanduses või valduses;
d) mis on välisriikide sõjaväelaste omanduses või valduses;
e) mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses;
f) mis on esmakordselt kasutusele võetud enne 1.oktoobrit 1994. a;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
4) 1996. a või hiljem valmistatud L
kategooria sõidukil peavad olema E-reegli nr 50 kohased ja E-reegli
nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele vastavalt paigaldatud eesmised
ääretule laternad;
5) eesmised ääretuled peavad lülituma
üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, luksmeetri ja
mõõdulindiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid
1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O
kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 7/02 või direktiivi 76/758/EMÜ
(paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/516/EMÜ ja 97/30/EÜ) metoodikale ja
paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste
direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ,
91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukitel vastavalt
E-reegli nr 50/00 metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 53/01
või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EMÜ) nõuetele. Tulede
värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE
koordinaatide süsteemis.
[RTL 2005, 37, 530 –
jõust. 08.04.2005]
Kood 212. Küljeääretule laternad
Nõuded: 1) 1994. a
või hiljem valmistatud sõidukil peavad olema küljeääretule laternad ja need
peavad vastama E-reegli nr 91 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele ja nende
paigutus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alla 6 m pikkusele sõidukile on
küljeääretulede paigaldamine soovitatav. Küljeääretulede tähised on «SM1» või
«SM2»;
2) kõik küljeääretuled peavad lülituma
üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega;
3) üle 6 m pikkusel sõidukil, v.a
kabiiniga rung, peavad mõlemal küljel olema
küljeääretule laternad. Haagise pikkuse määramisel arvestatakse ka tiisli
pikkust. Vähemalt üks
küljeääretule latern peab olema sõiduki pikkuse keskmisel kolmandikul, kõige
esimese küljeääretule laterna ja esiserva vaheline kaugus ei tohi olla suurem
kui 3 m.
Kaugus kahe külgneva küljeääretule laterna vahel ei tohi olla suurem kui 3 m. Kui sõiduki ehituse
eripära tõttu ei ole võimalik tagada 3 m vahekaugust, võib vahekaugust suurendada
kuni 4 m.
Kõige tagumise küljeääretule laterna ja tagaserva vaheline kaugus ei tohi
ületada 1 m. Küljeääretule
laternad peavad olema maapinnast vähemalt 250 mm kõrgusel, kuid mitte kõrgemal kui 1500 mm. Kui sõiduki ehituse
eripära tõttu ei ole võimalik küljeääretule laternaid paigaldada 1500 mm kõrgusele, võib neid
paigaldada kõrgemale, kuid mitte kõrgemale kui 2100 mm. Kui alla 6 m pikkusele sõidukile või
kabiiniga rungale on paigaldatud küljeääretule
laternad, peavad need asuma sõiduki pikkuse esimesel ja/või viimasel
kolmandikul;
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
Joonis 15.
[Kehtetu – RTL 2007, 96, 1605 – jõust.
21.12.2007]
4) küljeääretulede värvus peab olema
merevaigukollane, v.a juhul, kui kõige tagumine küljeääretule latern on
kombineeritud või vastastikku ühendatud tagatule laternaga, tagumise ääretule
laternaga, tagumise udulaternaga või piduritule laternaga, võib selle
küljeääretule värvus olla punane;
5) vähim valgustugevus peab olema
4,0 cd ja suurim – 25,0 cd.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, luksmeetri ja
mõõdulindiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid
1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 91/00 või direktiivi 76/758/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ,
89/516/EMÜ ja 97/30/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli
nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ,
82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele.
Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga
CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2005, 104, 1579
– 16.10.2005]
Kood 213. Tagumised ääretule laternad
Nõuded: 1) 1994.
a või hiljem valmistatud üle 2100 mm laiusel sõidukil
peavad olema ülemised tagumised ääretule laternad (tähis «R»). Ülemisi
tagumisi ääretule laternaid on lubatud paigaldada 1800 kuni 2100 mm
laiusele sõidukile. Ülemised tagumised ääretule laternad peavad asetsema
külgservast kuni 400 mm
kaugusel. Ülemised tagumised ääretule laternad peavad asetsema võimalikult
kõrgel arvestades sõiduki kereehituse eripära;
2) M, N, O ja L kategooria sõidukitel
peavad olema alumised tagumised ääretule laternad (tähis «R»). Alumised
tagumised ääretule laternad peavad asetsema alumise külgserva lähedal ja olema
paigaldatud valmistaja juhendi kohaselt vastavuses joonisega 17;
Joonis 17.
Alumiste tagumiste ääre- ja seisutule laternate asukohad.
Kui sõiduki laius on väiksem kui 1300 mm, võib mõõdet 600 mm vähendada
kuni 400 mm-ni.
3) tagumised ääretule laternad peavad
olema valmistaja juhendi kohased. 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O
kategooria sõidukitel peavad tagumised ääretule laternad vastama E-reegli
nr 7 või direktiivi 76/758/EMÜ ja nende paigutus E-reegli nr 48 või
direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. 1996. a või hiljem valmistatud L
kategooria sõidukitel peavad tagumised ääretule laternad vastama E-reegli
nr 50 või direktiivi 93/92/EMÜ ja nende paigutus E-reegli nr 53 või
direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele;
4) kõik tagumised ääretuled peavad
lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega;
5) tagumiste ääretulede värvus peab olema
punane;
6) tagumiste ääretulede vähim
valgustugevus tüübikatsetustel peab olema 4 cd
ja suurim 17 cd;
7) tagumiste ääretulede vähim
valgustugevus tehnoülevaatusel peab olema 1 cd
ja suurim 17 cd.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O
kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 7/02 või direktiivi 76/758/EMÜ
(paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/516/EMÜ ja 97/30/EÜ) metoodikale ja
paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste
direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ,
91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukitel vastavalt
E-reegli nr 50/00 metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 53/01
või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EMÜ) nõuetele. Tulede
värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE
koordinaatide süsteemis.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Kood 214. Piduritule laternad
Nõuded: 1) piduritule laternad on kohustuslikud kõikidele
sõidukikategooriatele. M, N ja O kategooria sõidukitel peab taga olema vähemalt
kaks pidurituld ja L kategooria sõidukitel vähemalt üks pidurituli. Piduritule
laternad peavad olema valmistaja juhendi kohased;
2) 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O
kategooria sõidukitel peavad piduritule laternad vastama E-reegli nr 7 või
direktiivi 76/758/EMÜ ja nende paigutus E-reegli nr 48 või direktiivi
76/756/EMÜ nõuetele (vt joonis 18). 1996. a või hiljem valmistatud L
kategooria sõidukite piduritule laternad ja nende paigutus peavad vastama
E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele;
Joonis 18.
Põhi- ja lisapiduritulede asukohad.
Kui sõiduki kere ehituse tõttu pole
võimalik piduritule laternaid asetada joonisel 18 toodud mõõtude kõrgusele,
siis on neid erandina lubatud asetada kuni 2100 mm
kõrgusele. Kui sõiduki laius on väiksem kui 1300 mm, võib
mõõdet 600 mm
vähendada kuni 400 mm-ni;
3) pidurituled
peavad süttima sõidupiduri rakendamisel. Pidurituled ei tohi töötada vilkuval
või mõnel muul muutuval režiimil, v.a juhul, kui sõidukile on paigaldatud
avariipidurduse signaali süsteem;
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
4) 1999. a või hiljem valmistatud M1
kategooria sõidukil peab olema E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ
kohaselt paigaldatud ja E-reeglile nr 7 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele
vastav S3 kategooria lisapiduritule latern. Lisapiduritule laterna valgusava
alumine serv peab olema vähemalt 850 mm kõrgusel maapinnast või mitte
madalamal kui 150 mm
tagaakna alumisest servast.
Lisapidurituli ei tohi olla ühitatud ega
paikneda ühegi teise tulega ühes ja samas laternas. Lisapidurituld on lubatud
paigaldada nii sõiduki keresse kui sellest väljapoole. Sõiduki keres paiknev
pidurituli ei tohi pimestada tahavaate peegli kaudu või mõnel muul viisil
segada sõiduki juhti.
Lisapidurituli peab paiknema sõiduki
pikiteljel. Kui sõiduki kereehitus ei võimalda paigaldada lisapidurituld
sõiduki pikiteljele (näiteks uksed vms), on lubatud paigaldada kaks
lisapidurituld sümmeetriliselt sõiduki pikiteljega võimalikult pikitelje
lähedusse või üks lisapidurituli kuni 150 mm kaugusele sõiduki pikiteljest.
M2, M3, N ja O
kategooria sõidukitele on lubatud lisaks paigaldada kas üks S3 kategooria
lisapidurituli või kaks S1 või S2 kategooria lisapidurituld;
5) piduritule värvus peab olema punane;
6) piduritule
valgustugevus tüübikatsetustel peab olema:
• S1-kategooria laternal (üherežiimsel) – vähim 60 cd
ja suurim 260 cd;
• S2-kategooria laternal (kaherežiimsel) – vähim päeval 130 cd
ja pimeda ajal 30 cd ning suurim päeval
728 cd ja pimeda ajal 112 cd;
• S3-kategooria laternal – vähim 25 cd ja suurim 110 cd;
7) piduritule vähim valgustugevus
tehnoülevaatusel peab olema 10 cd ja suurim
vastavalt punktile 6.
8) kui sõidukile
on paigaldatud avariipidurduse signaali süsteem, siis peab selle ehitus ja
paigutus vastama E-reegli nr 48 nõuetele.
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, luksmeetri ja
mõõdulindiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid
1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel M, N ja
O kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 7/02 või direktiivi
76/758/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/516/EMÜ, 97/30/EÜ ja
2006/96/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või
direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ,
83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele ning
L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 50/00 metoodikale ja
paigutus vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse
direktiiv 2000/73/EMÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 215. Numbritule latern
Nõuded: kõikidel M, N ja O kategooria sõidukitel, välja arvatud
trollid, peab taga olema vähemalt üks E-reegli nr 48 või direktiivi
76/756/EMÜ nõuete kohaselt paigaldatud numbritule latern. 1994. a või
hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel peab numbritule latern olema
E või e sertifitseeritud ja vastama E-reegli nr 4 või direktiivi
76/760/EMÜ nõuetele. L kategooria sõidukitel peab taga olema vähemalt üks
numbritule latern ja 1996. a
või hiljem valmistatud L kategooria sõidukil peab see vastama E-reegli
nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele;
2) numbritule latern peab olema
paigaldatud valmistaja juhendi kohaselt ja ta peab registreerimismärki
valgustama nii, et see oleks pimeda ajal loetav vähemalt 25 m kauguselt;
3) numbritule värvus peab olema valge ja
see peab lülituma koos lähi-, kaug- ja ääretuledega.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, mõõdulindiga vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel M, N ja
O kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 4/00 või direktiivi
76/760/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 97/31/EÜ ja 2006/96/EÜ)
metoodikale ja nende paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi
76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ,
84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele ning L kategooria
sõidukitel vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ
(paranduste direktiiv 2000/73/EÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse
elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide
süsteemis.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 216. Tagumised udutule laternad
Nõuded: 1) 1994. a
või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel peab taga olema üks või
kaks E-reegli nr 38 või direktiivi 77/538/EMÜ nõuetele vastavat tagumist
udutule laternat ja nende paigutus peab vastama E-reegli nr 48 või
direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Tagumine udutule latern ei ole kohustuslik
sõidukil:
a) mis on saadud pärandvarana;
b) mis kuulub ümberasujale;
c) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide
kodanikest töötajate omanduses või valduses;
d) mis on välisriikide sõjaväelaste omanduses või valduses;
e) mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või
valduses;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
2) tagumiste udutule laternate kaugus
lähimast piduritule laternast peab olema vähemalt 100 mm. Kui sõiduki taga on
üks udutuli, peab see asuma tagant vaadates sõiduki sümmeetriateljel või
sellest vasakul. Tagumise udutule laterna valgusava ülaserv ei tohi asetseda
kõrgemal kui 1000 mm
(N3G kategooria sõidukitel kuni 1200 mm) ja
alaserv madalamal kui 250 mm;
3) tagumiste udutulede värvus peab olema
punane;
4) tagumise udutule laterna valgusava pind
ei tohi ületada 140 cm
2;
5) tagumised udutuled võivad lülituda, kui
lähi-, kaug- või eesmised udutuled on sisse lülitatud ja olema väljalülitatavad
sõltumatult teistest tuledest;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
6) 1994. a või hiljem valmistatud sõidukil on
lubatud kasutada ainult või tähisega
tagumisi udutule laternaid, mille hajutiklaasil on «F» täht (Hollandi
tüübikinnituse korral täht «B»).
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, luksmeetri ja
mõõdulindiga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid
1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 38/00 või direktiivi 77/538/EMÜ (paranduste direktiivid
87/354/EMÜ, 89/518/EMÜ, 1999/14/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja nende paigutus
vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid
80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja
97/28/EÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga
CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 217. Tagurdustule laternad
Nõuded: 1) kui tagurdustule laternad (tähis «AR») on paigaldatud,
peavad need toimima;
2) 01.01.1994. a või hiljem
esmakordselt kasutusele võetud M ja N kategooria sõidukitel (O kategooria
sõidukitel vabatahtlik) peab taga olema üks või kaks E-reegli nr 23 või
direktiivi 77/539/EMÜ nõuete kohast tagurdustule laternat. Täiendavalt on
lubatud sõidukitele paigaldada taha või külgedele kaks tagurdustule laternat,
v.a M 1 kategooria sõidukid ja mitte üle 6,0 m pikkused teiste
kategooriate sõidukid;
3) tulede vähim kõrgus teepinnast on 250 mm ja suurim
1200 mm;
4) tagurdustuled peavad süttima
tagasikäigu lülimisel ja kustuma selle väljalülimisel;
5) tagurdustulede värvus peab olema valge.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 23/00 või direktiivi 77/539/EMÜ (paranduste direktiivid
87/354/EMÜ, 97/32/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja nende paigutus vastavalt
E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid
80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja
97/28/EÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga
CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 218. Suunatule laternad
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukitel peavad olema vähemalt
eesmised ja tagumised suunatule laternad ning O kategooria sõidukil peavad
olema tagumised suunatule laternad. M ja N kategooria sõidukil peavad
olema külgmised suunatule laternad, kui sõiduki valmistaja on need ette näinud.
Alates 1. jaanuarist 1994. a esmakordselt kasutusele võetud M,
N ja O kategooria sõidukitel peavad suunatule laternad olema E-reegli
nr 6 või direktiivi 76/759/EMÜ kohased ja need peavad olema paigaldatud
E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ kohaselt (vt joonised 20, 21
ja 22). M2, M3, N2, N3, O2,
O3 ja O4 kategooria sõidukitele on lubatud
täiendavalt paigaldada taha kaks suunatule laternat;
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
2) mõõdet 600 mm (vt
joonised 20 ja 22) võib vähendada kuni 400 mm-ni, kui sõiduki
gabariitlaius ei ületa 1300 mm.
Sõiduki ehituse eripära tõttu võib kõrgust 1500 mm
suurendada kuni 2100 mm
(vt joonised 20, 21 ja 22);
3) [Kehtetu]
Joonis 20.
Eesmiste suunatule laternate asukohad.
4) [Kehtetu]
Joonis 21.
Külgmiste suuna- ja seisutule laternate asukohad.
5) [Kehtetu]
Joonis 22.
Tagumiste suunatule laternate asukohad.
6) [Kehtetu]
7) L kategooria sõidukil, v.a
ilma kereta L6e kategooria sõidukil, peavad olema valmistaja juhendi kohased
suunatule laternad. Ilma kereta L6e kategooria sõidukile võivad olla
paigaldatud suunatule laternad. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmakordselt
kasutusele võetud L kategooria sõiduki suunatule laternad peavad vastama
E-reegli nr 50 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele ja nende paigutus peab vastama
E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele;
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
8) suunatulede värvus peab olema
merevaigukollane. Tagumiste suunatulede värvus võib olla punane sõidukil:
a) mis on saadud pärandvarana;
b) mis kuulub ümberasujale;
c) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide
kodanikest töötajate omanduses või valduses;
d) mis on välisriikide sõjaväelaste omanduses või valduses;
e) mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või
valduses;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
9) suunatulede vilkumissagedus peab olema
90±30 korda/min;
10) M, N ja L
kategooria sõidukil, v.a L6e kategooria sõidukil, peab suunatulede töö
kontrolliks olema suunatulede märgulamp või audiosignaal või mõlemad. L6e kategooria sõidukile võib
suunatulede töö kontrolliks olla paigaldatud suunatulede märgulamp või audiosignaal
või mõlemad. N2 ja N3
kategooria vedukil peab täiendavalt olema haagise suunatulede töö kontrolliks
märgulamp.
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, mõõdulindi ja stopperiga
vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ
ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel M, N ja
O kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 6/01 või direktiivi
76/759/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/277/EMÜ, 1999/15/EÜ ja
2006/96/EÜ) metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või
direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ,
83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele ning
L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 50/00 metoodikale ja paigutus
vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduste direktiiv
2000/73/EÜ) nõuetele. Tulede värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 219. Armatuurlaua märgulambid
Nõuded: 1) armatuurlaua märgulambid peavad olema valmistaja juhendi
kohased ja toimima. M ja N kategooria sõidukite armatuurlaua märgulambid peavad
vastama direktiivile 78/316/EMÜ ja 1996. a või hiljem valmistatud L
kategooria sõidukil direktiivile 93/29/EMÜ;
2) M, N ja L kategooria
sõidukil peavad olema:
a) suunatulede märgulamp, v.a
L6e kategooria sõidukil;
b) kaugtulede märgulamp, v.a L6e kategooria sõidukil;
c) õhkpidurite korral –
pidurikontuuride õhusurve märgulambid;
d) ABS pidurite korral –
süsteemi toimimise märgulamp.
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
Kontrollimine:
1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukitel vastavalt direktiivi 78/316/EMÜ
(paranduste direktiivid 93/91/EMÜ ja 94/53/EÜ) metoodikale ning L kategooria
sõidukitel vastavalt direktiivi 93/29/EÜ (paranduste direktiiv 2000/74/EÜ)
metoodikale.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Kood 220. Autorongi tunnusmärk
Nõue: autorongi (v.a autorong, mille vedukiks on M1
või N1 kategooria sõiduk) vedukautol peab olema autorongi
tunnusmärk, milleks on üks kollane ümmargune latern läbimõõduga vähemalt 70 mm või kolm sõiduki
pikiteljega risti olevas reas asuvat kollast laternat vahedega 150 kuni 300 mm.
Autorongil, millel on ülemised eesmised ääretuled, ei ole autorongi tunnusmärk
kohustuslik.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2001, 135, 1953 – jõust. 24.12.2001]
Kood 221. Punaste tulede nähtavus ette ja
valgete tulede
nähtavus taha
Nõue: 25 m kauguselt ei tohi olla eest nähtav mitte
ükski punane tuli ja tagant mitte ükski valge tuli (v.a tagurdustuli). Tulede
nähtavust vaadatakse teepinnast kõrguste vahemikus 1 kuni 2,2 m (joonis 23).
Joonis 23.
Tulede nähtavus auto ees ja taga. 1 – sõiduk, 2 – sõidusuund, 3 – sõiduki
pikitelg.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O
kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi 76/756/EMÜ
(paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ,
91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale ning L kategooria sõidukitel E-reegli
nr 53/01 või direktiivi 93/92/EÜ (paranduste direktiiv 2000/73/EÜ)
metoodikale.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Kood 222. Helkurid
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukitel peavad olema tagumised
helkurid, mis ei tohi olla kolmnurksed ning O kategooria sõidukil peavad
olema tagumised kolmnurksed helkurid ja esimesed helkurid, mis ei tohi olla
kolmnurksed. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmakordselt kasutusele võetud M,
N ja O kategooria sõidukitel peavad helkurid olema E-reegli nr 3 või
direktiivi 76/757/EMÜ kohased ja need peavad olema paigaldatud E-reegli
nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ kohaselt;
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
2) eesmiste helkurite värvus peab olema
valge ja tagumistel punane. Eesmiste ja tagumiste helkurite välisserv ei tohi
olla kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm ja helkurite siseservade vahe ei
tohi olla väiksem kui 600 mm
(400 mm
sõidukite korral, mille laius ei ületa 1300 mm). Haagise eesmiste helkurite
välisserv ei tohi olla kaugemal kui 150 mm haagise välisgabariidist. Helkuri
ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal kui 900 mm ja alaserv madalamal kui 250 mm
maapinnast. Helkureid on lubatud paigaldada kuni 1500 mm
kõrgusele juhul, kui sõiduki kereehitus ei võimalda neid paigaldada madalamale;
3) üle 6 m pikkustel M ja N kategooria sõidukitel ning
kõigil O kategooria sõidukitel peavad olema külgedel vähemalt iga 3 m tagant helkurid. Kui see
pole võimalik kere ehituse eripära tõttu, võib seda vahet pikendada kuni
4000 mm-ni. Vähemalt üks helkur peab paiknema sõiduki keskmisel
kolmandikul. Kõige tagumise külgmise helkuri tagumine serv ei tohi olla sõiduki
tagumisest servast kaugemal kui 1 m. Helkuri ülaserv ei tohi asetseda
kõrgemal kui 900 mm
ja alaserv madalamal kui 250 mm.
Külgmiste helkurite värvus peab olema merevaigukollane, v.a juhul, kui kõige
tagumine külgmine helkur on grupeeritud või osa valgust kiirgavast pinnast on
sama tagatule laternaga, tagumise ääretule laternaga, tagumise udulaternaga,
piduritule laternaga või kõige tagumise punase küljeääretule laternaga, võib
selle külgmise helkuri värvus olla punane;
Alla 6 m pikkuse sõiduki ja kereta auto korral, kui
külgmised helkurid on paigaldatud, peavad need asuma sõiduki pikkuse esimesel
ja/või viimasel kolmandikul.
Külgmiste helkurite värvus peab olema
merevaigukollane;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
4) 1996. a või hiljem valmistatud L
kategooria sõiduki helkurid peavad olema paigutatud E-reegli nr 53 või
direktiivi 93/92/EMÜ kohaselt;
5) mootorsõiduki eesmised, külgmised ja
tagumised helkurid peavad olema mittekolmnurkse kujuga, mis mahuvad 200 mm
läbimõõduga ringi. Helkurid peavad olema niisuguse kujuga, et need ei meenutaks
numbrit, tähte ega kolmnurka. Erandina on lubatud kasutada kujundeid, mis
meenutavad märke 0, I, U ja 8 ning mille mõõtmed mahuvad ringi ø 200 mm;
6) haagise tagumised helkurid peavad olema
võrdkülgse kolmnurga kujulised, mille tipp on suunatud üles. Kolmnurga külje
pikkus peab olema 150...200 mm vastavuses joonisega 26.
Joonis 26.
Haagise tagumiste helkurite näidised.
Mõõdud: A –
vähemalt 150 mm,
kuid mitte üle 200 mm;
B – vähemalt üks viiendik A-d; C – mitte üle 15 mm.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
7) kui sõidukile, v.a M1
ja O1 kategooria sõidukid, on paigaldatud nähtavamaks tegemise
märgistus (linthelkurid), siis peab see vastama E-reeglite nr 48 ja 104
nõuetele. Sellise märgistuse paigaldamine M1 ja O1
kategooria sõidukitele on keelatud. Alates 10. juulist 2011. a esmakordselt
kasutusele võetud sõidukitel peab selline märgistus olema:
a) taga – üle 2100 mm laiustel:
- üle 7,5 tonnise täismassiga N2
kategooria sõidukitel ja N3 kategooria sõidukitel, välja arvatud
sadulvedukid;
- O3 ja O4 kategooria
sõidukitel;
b) külgedel – üle 6000 mm pikkustel (sh
haagistel veotiisli pikkus):
- üle 7,5 tonnise täismassiga N2
kategooria sõidukitel ja N3 kategooria sõidukitel, välja arvatud
sadulvedukid;
- O3 ja O4 kategooria
sõidukitel.
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetusel M, N ja
O kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 3/02 või direktiivi
76/757/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 97/27/EÜ ja 2006/96/EÜ)
metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/02 või direktiivi
76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ,
84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) nõuetele ning L kategooria
sõidukil vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduste
direktiiv 2000/73/EÜ) metoodikale. Linthelkurid peavad vastama E-reegli nr 104/00
nõuetele. Helkurite värvus määratakse elektroonilise kolorimeetriga
CIE koordinaatide süsteemis.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 223. Ohutuled
Nõuded: 1) 1994. a
või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel peavad olema E-reegli
nr 48 või direktiivide 76/756/EMÜ kohased ohutuled. Ohutuledena
lülitatakse üheaegselt vilkuma kõik suunatuled (vt kood 218). Ohutulede arv,
asukoht, vilkumise sagedus ja värvus peab vastama koodis 218 esitatud nõuetele;
2) ohutulede töö kontrolliks peab auto
armatuurlauas vilkuma sünkroonselt märgulamp. Vedukauto armatuurlauas peab
eraldi olema haake ohutulede märgulamp;
3) ohutulesid peab olema võimalik lülitada
sisse nii töötava kui ka mittetöötava mootori korral.
Kontrollimine: vaatluse ja stopperiga.
Kood 224. Lähi- ja kaugtulelaternad, mille
lampide valgusvoog ületab 2000 lm
Nõuded: 1) lampe, mille valgusvoog on üle 2000 lm
(gaaslahenduslambid ja näiteks hõõglambid HIR1, H9 tüüpi), on lubatud kasutada
kaugtulelaternates ja ainult ebasümmeetrilise valgusjaotusega
lähitulelaternates;
2) alates 1. oktoobrist 2000. a esmakordselt
kasutusele võetud gaaslahenduslampidega M ja N
kategooria sõidukil ja alates 10. juulist 2011. a esmakordselt
kasutusele võetud hõõglampidega, mille valgusvoog ületab 2000 lm, M ja N
kategooria sõidukil, peab lähitule laternate valgusvihu kõrguse
reguleerimine, sõltuvalt kere asendist, toimuma automaatselt ja sõidukil peab
olema laternate hajutiklaasi puhasti;
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
3) gaaslahenduslambiga laternatel peab
kaugtulelt lähitulele ümberlüliv seade tagama, et seadme rikke korral oleks
sisse lülitatud lähituli. Ümberlülitusmehhanism peab välistama tulede
vahepealsesse asendisse lülitatuse võimaluse;
4) igas lähitulelaternas võib olla ainult üks gaaslahendusvalgusallikas.
Kontrollimine:
1) TÜ – esilaternate kontrollseadmega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reeglite nr 48/02, nr 98/00, nr 99/00, nr 112/00,
nr 113/00 või direktiivi 76/761/EMÜ (paranduste direktiivid 89/517/EMÜ,
1999/17/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 225. Pöördelatern
Nõuded:
1) mootorsõidukile võib paigaldada kaks pöördelaternat;
2) pöördelaternad peavad vastama E-reegli nr 119 nõuetele ja olema paigaldatud
E-reegli nr 48 nõuete kohaselt;
3) pöördelaterna tähis on «K»;
4) pöördelaterna tule värvus peab olema valge.
Kontrollimine:
1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 119 metoodikale ja paigutus
vastavalt E-reegli nr 48/03 metoodikale.
[RTL 2005, 104, 1579
– jõust. 16.10.2005]
Grupp 3
Juhtimisseadmed
Kood 301. Üldnõuded juhtimisseadmetele
Nõuded:1) auto rool peab olema vasakul poolel. Erandina võib rool
olla paremal poolel sõidukil:
a) mis on kasutamiseks teetöödel või posti ja kauba jaotamisel/kogumisel;
b) mis on saadud pärandvarana;
c) mis kuulub ümberasujale;
d) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste või välisriikide kodanike
omanduses või valduses.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
2) neljateljelistel autodel peab lisaks
esimesele juhtteljele olema juhitav veel vähemalt üks kolmest ülejäänud
teljest;
3) 1994. a või hiljem valmistatud auto ja
selle haagise juhtimisseadmed peavad vastama E-reeglile nr 79 või
direktiivile 70/311/EMÜ;
4) auto ja selle haagise roolimehhanism ja
-hoovastik peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimima nende kohaselt.
Rool peab pöörduma sujuvalt, ilma kinnijäämisteta ja vibratsioonita.
Roolihoobadel, -varrastel ja -võllidel ei tohi olla pragusid,
jääkdeformatsioone jm vigastusi;
5) M, N ja O kategooria sõidukitel on
lubatud lisaks põhirooliseadmele rooli abiseade (ASE);
6) ainult õhk-, vedelik- ja elektriajamiga
rooliseade on keelatud.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega vastavalt direktiivile
96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 79/01 või direktiivi 70/311/EMÜ (paranduste direktiivid
92/62/EMÜ ja 1999/7/EÜ) metoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 –
jõust. 1.05.2004]
Kood 302. Rooliratas
Nõuded: 1) rooliratas peab vastama sõiduki valmistaja nõuetele;
2) mitmel sõiduki tüübil kasutatav
rooliratas («generalsteeringcontrol») peab
omama E-reeglile nr 12 või direktiivile 74/297/EMÜ vastavuse sertifikaati
ja valmistaja tõendit selle kohta, millisele sõiduki tüübile on rooliratas
sobiv. Sertifikaadi puudumisel peab ARK määrama rooliratta kõlblikkuse
ekspertiisi ja tegema nõuetele vastavuse kohta märkuse sõiduki
registreerimistunnistusele. Reguleeritava asendiga rooli ja/või turvakotiga
rooliratta asendamine mõne teise rooliratta mudeliga on keelatud.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 12/03 või direktiivi 74/297/EMÜ (paranduste direktiiv
91/662/EMÜ) metoodikale.
Kood 303. Ohutu roolimehhanism
Nõue: 1990. a või hiljem valmistatud M1 ja N1
kategooria sõiduki (v.a autod, mille rooliratas asub esiteljest eespool)
roolivõlli ehituses peab olema ohutuselement, mis tagab kokkupõrkel roolivõlli
deformeerumise või purunemise ja pöördumise juhi kehast kõrvale. 1994. a või
hiljem valmistatud M 1 ja N1 kategooria sõiduki
roolimehhanism peab vastama E-reegli nr 12 või direktiivi 74/297/EMÜ
nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 12/03 või direktiivi 74/297/EMÜ (paranduste direktiiv
91/662/EMÜ) metoodikale.
Kood 304. Roolimehhanism
Nõue: roolimehhanism peab vastama sõiduki valmistaja nõuetele.
Roolimehhanismi kinnitus kere/raami külge peab olema valmistaja juhendi kohane.
1994. a
või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõiduki roolimehhanism peab
vastama E-reegli nr 79 või direktiivi 70/311/EMÜ nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 79/01 või direktiivi 70/311/EMÜ (paranduste direktiivid
92/62/EMÜ ja 1999/7/EÜ) metoodikale.
Kood 305. Esirataste pöördepiirikud
Nõue: esirataste pöördepiirikud peavad
olema valmistaja juhendi kohased.
Kontrollimine: TÜ – vaatlusega.
Kood 306. Roolihoovastiku liigendid
Nõue: roolihoovastiku liigendid peavad olema valmistaja juhendi
kohased, neis ei tohi olla valmistaja poolt lubatust suuremat lõtku. Lõtkuks ei
loeta liigendi amortiseerivat liikumist.
Kontrollimine: TÜ – vaatlusega.
Kood 307. Rooliratta vabakäik
Nõue: rooliratta vabakäik peab olema M1 ja N 1
kategooria autol: ≤ 10o ning M 2, M3 , N2
ja N3 kategooria autol ≤ 20 o. Kui valmistaja on
ette näinud väiksemad väärtused, siis peab rooliratta vabakäik vastama
valmistaja juhendile.
Kontrollimine: TÜ – nurgamõõdikuga.
Kood 308. Roolivõlli laagrid
Nõuded: 1) roolivõlli laagrid peavad olema valmistaja juhendi
kohaselt reguleeritud;
2) roolivõllid peavad pöörduma ühtlaselt,
sujuvalt ja ei tohi kinni kiiluda.
Kontrollimine: vaatluse ja rooli pööramise või
lõtkutestriga.
Kood 309. Koostude
porikaitsed
Nõue:koostude porikaitsed peavad olema töökorras ja
vigastusteta.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 310. Roolivõimendi
Nõuded: 1) hüdrovõimendi peab olema nõutava tasemeni õliga täidetud
ja ei tohi lekkida;
2) pneumaatilised võimendid ei tohi pihkuda, nende voolikud peavad olema pragudeta ja
murenemise tunnusteta. Torudel ei tohi olla korrosiooni;
3) elektrivõimendite ühendusjuhtmed peavad
olema korralikult kinnitatud, juhtmed vigastamata ja klemmid või pistikud
korralikult ühendatud ning kinnitatud;
4) võimendi juhtklapi rikke korral peab
olema võimalik sõidukit käsitsi juhtida;
5) rooli keeramise jõud peab vastama
valmistaja juhendile;
6) jõusilinder ei tohi lekkida/pihkuda;
7) voolikud peavad olema töökorras ja ei
tohi lekkida/pihkuda;
8) võimendi õlipumba rõhk peab olema
valmistaja juhendi kohane ja pump ei tohi lekkida;
9) roolivõimendi õliradiaator ei tohi lekkida.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, manomeetri ja
dünamomeetriga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 79/01 või direktiivi 70/311/EMÜ (paranduste direktiivid
92/62/EMÜ ja 1999/7/EÜ) metoodikale.
Kood 311. Ratta lõtk
Nõue: lõtkud ei tohi olla suuremad kui seda on ette näinud
valmistaja või, andmete puudumisel, ei tohi olla suuremad kui:
• kuni 17" nimiläbimõõduga velje
korral – 5,0 mm;
• 17...20" nimiläbimõõduga velje
korral – 7,0 mm;
•üle 20" nimiläbimõõduga velje korral –
9,0 mm.
Ratta lõtku A (vt joonis 27) mõõdetakse
rehvi mustri servalt.
Joonis 27.
Ratta lõtku mõõtmine.
Kontrollimine: vaatluse, lõtkutestri, rismuse ja nihiku või indikaatorkellaga.
Kood 312. Käänmik
(käändtelg), rooli- ja pendelhoob ning nende liigendid
Nõuded: käänmik (käändtelg), rooli- ja pendelhoob ning
nende liigendid peavad vastama valmistaja juhendile ja olema selle kohaselt
kinnitatud ning nendes ei tohi olla märgatavat lõtku, pragusid ja
jääkdeformatsioone. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist.
Kontrollimine: vaatluse või lõtkutestriga.
Kood 313. Rooliamortisaator
Nõue: rooliamortisaator peab olema töökorras, ei tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatluse või lõtkutestriga.
Kood 314. [Kehtetu – RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 315. L kategooria sõiduki
roolikann
Nõue: lõtk L kategooria sõiduki roolikannu laagrites ei tohi
ületada valmistaja poolt ette nähtud suurust. Käänmikjuhtimisega
esirattal ei tohi olla liigendites märgatavaid lõtke.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 316. L kategooria sõiduki
esiratas
Nõue: esiratta kodarad peavad olema kinnitatud ja pingutatud,
esiratas ei tohi viskuda ja laagrites ei tohi olla tuntavat lõtku. Esiratta
telg peab olema kindlalt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 317. Muud juhtimisseadmed
Nõue: peavad vastama valmistaja juhendile ja olema töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 4
Piduriseade
Kood 401. Üldnõuded piduriseadmele
Nõuded: 1) piduriseade peab vastama valmistaja juhendile. 1994. a või hiljem
valmistatud M, N ja O kategooria sõiduki piduriseade peab vastama E-reeglile
nr 13 või M 1 kategooria sõiduki piduriseade E-reeglile
nr 13-H või direktiivile 71/320/EMÜ. Ei tohi muuta piduriseadme ehitust ja
kasutada valmistaja poolt selleks mitte ette nähtud osi või sõlmi. 2002. a või hiljem
valmistatud sõiduki piduriklotsi katted ei tohi sisaldada asbesti;
2) piduriseade ei tohi olla ohtlikult
korrodeerunud ja peab töötama nõutava efektiivsusega;
3) sõidupidur peab võimaldama peatada
sõidukit efektiivselt sõltumata kiirusest, koormusest või tee profiilist;
4) sõidupiduriga pidurdamisel peab saama
täita kõiki reguleeritava pidurdamise nõudeid;
5) rikkepiduriga peab olema võimalik
sõidupiduri rikke korral (arvestatakse ainult ühe samaaegselt esineva rikkega)
sõidukit pidurdada vähemalt 50% sõidupiduri pidurdustõhususega (vt kood 405);
6) ratta pidurdusjõud, sõiduki
pidurdusteekond ja sõiduki aeglustus peavad olema saavutatud piduripedaalile
vajutamisel jõuga, mis ei ületa:
• M1 kategooria sõidukil – 490
N;
• M2, M3, N1,
N2 ja N 3 kategooria sõidukil – 687 N;
7) seisupidur peab olema otsese
mehaanilise toimega sõiduki ratastele;
8) juhil peab olema võimalus seisupidurit
lülitada oma töökohalt;
9) ei tohi kasutada pidurivedelikku, mis
pole ette nähtud sellele sõiduki versioonile või ei vasta valmistaja nõuetele;
10) sõidupiduriga pidurdamisel ei tohi ühel
teljel paiknevate rataste pidurdusjõud erineda omavahel rohkem kui 30%.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja piduristendiga
vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ
ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli
nr 13/09 või 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid
74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ,
98/12/EÜ ja 2002/78/EÜ) metoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 –
jõust. 1.05.2004]
Kood 402. Üldnõuded M ja N kategooria
sõidukite piduritele
Nõuded: 1) sõidukil peab olema vähemalt kaks sõltumatut, eraldi
toimivat ja juhi kohalt kergesti lülituvat piduri juhtimise seadet;
2) sõidupidurit peab saama kasutada
sõltumatult seisupidurist;
3) sõidupidur peab toimima kõikidele
ratastele;
4) sõidupiduri mõne osa rikke puhul peab
autol jääma alles piisav arv korras piduritega rattaid, et teda pidurdada
vähemalt 30% tõhususega. M 1,
M2, N1 ja N 2 kategooria
sõidukitel on lubatud pidurite tõhususe vähenemine kuni 25%-ni;
5) kui auto pidurdamine ei toimu otseselt
lihaste jõul, peab pidurisüsteem olema selliselt jaotatud, et see toimiks
vähemalt kahelt erinevalt energiasalvestilt saadava energia arvel;
6) sõidupiduri toime peab olema jaotatud
auto telgede vahel selliselt, et see toimiks ühe telje rataste suhtes ja auto
pikitelje tasandi suhtes sümmeetriliselt;
7) sõidu-, rikke- ja seisupidur peavad
toimima ratastele piduriseadme kokkupuutuvate hõõrdpindade kaudu ja nende
kulumine peab olema kompenseeritav automaatse või käsitsi reguleerimisega;
8) pidurivedeliku paagi täiteava peab
olema kergesti ligipääsetavas kohas ja 1994. a või hiljem valmistatud autol peab
vedeliku tase paagis olema kontrollitav ka selle korki avamata. Kui viimast
nõuet ei ole täidetud, peab autol olema signaalseade, mida on võimalik kergesti
kontrollida. Signaalseade peab juhti informeerima vedeliku tasapinna ohtlikust
alanemisest reservuaaris;
9) autol, mille pidurid toimivad salvestatud
energia arvel, peab olema peale manomeetri hoiatav optiline või akustiline
signaalseade. Auto peab mootori seiskumise järel olema peatatav veel neljandat
korda pidurdamisel rikkepidurile ette nähtud tõhususega;
10) 1994. a või hiljem
valmistatud autol peab pidurisüsteemi rikke korral süttima hästi märgatav
punane märgulamp hiljemalt pidurdamise alguses. Kontroll-lambi korrasolek peab
olema kergesti kontrollitav;
11) autorongi katkemise korral peab
vedukit olema võimalik pidurdada mitte väiksema tõhususega kui see on ette
nähtud rikkepiduriga pidurdamisel;
12) abipiduri energiatarve peab olema
rahuldatud selliselt, et see ei vähendaks rikkepiduri tõhusust;
13) 1990. a või hiljem
valmistatud, autorongi kuuluva vedukauto ja selle haagise pidurisüsteemid
peavad olema kahejuhtmelised: ühe juhtme kaudu pumbatakse haagise
pidurisüsteemi õhku, teise juhtme abil juhitakse haagise pidureid;
14) üle 3,5 t täismassiga haagiseid vedava
vedukauto pidurid peavad vastama järgmistele nõuetele:
• vedukauto rikkepidurite lülitumisel
peavad sujuvalt tööle rakenduma ka haagise pidurid;
• kui vedukauto mitmest pidurikontuurist
üks lakkab toimimast, peab toimiv kontuur lülitama sujuvalt tööle kas osaliselt
või täielikult haagise pidurid;
• kui autorongi pidurite ühendusjuhtmed
purunevad või pihkavad, peab vedukauto olema suuteline peatama ka rikkis
piduritega haagist;
15) ABS pidurid peavad olema:
a) alates 1. jaanuarist 1997.
a esmakordselt kasutusele võetud üle 12 t täismassiga M3
kategooria sõidukil;
b) alates 1. jaanuarist 1997.
a esmakordselt kasutusele võetud üle 16 t täismassiga
vedukil;
c) alates 1. jaanuarist 1999.
a esmakordselt kasutusele võetud vedukil, mille haakes
on üle 10 t täismassiga haagis;
d) alates 1. aprillist 2001.
a esmakordselt kasutusele võetud kõigil M2, M3,
N2 ja N3 kategooria sõidukitel, v.a rohkem kui nelja
teljega sõidukid.
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja piduristendiga
vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ
ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid
74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ,
98/12/EÜ ja 2002/78/EÜ) metoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 –
jõust. 1.05.2004]
Kood 403. Üldnõuded O kategooria sõiduki
piduritele
Nõuded: 1) O1 kategooria haagisel ei ole pidurid
kohustuslikud. Olemasolu korral peavad need vastama O2 kategooria
haagisele kehtestatud nõuetele;
2) O2 kategooria haagisel
peavad olema pideva toimega (ühest energiasalvestist toidetavad) pidurid või
poolpideva toimega (kahest erinevast energiasalvestist toidetav) pidurid või
inertspidurid (pealejooksupidurid). Poolhaagisel on inertspidurid keelatud;
3) O3 ja O4
kategooria haagistel on lubatud ainult pideva või poolpideva toimega pidurid.
Inertspidurid on keelatud. 1. aprillil 2001. a või hiljem valmistatud O3 ja
O4 kategooria haagistel peavad olema ABS pidurid;
4) pidurid peavad toimima haagise
kõikidele ratastele;
5) pidurdusjõud peavad jagunema telgede
vahel võrdselt;
6) pidurite toime peab olema jaotatud ühe
telje rataste ja haagise pikitelje tasandi suhtes sümmeetriliselt;
7) pidurid peavad toimima ratastele
piduriseadme kokkupuutuvate hõõrdpindade kaudu ja nende kulumine peab olema
kompenseeritav automaatse või käsitsi reguleerimisega;
8) rikke korral peavad haagise pidurid
rakenduma automaatselt, välja arvatud haagisel, mille täismass ei ületa 1,5 t
ja mille tiisel on vedukiga täiendavalt kinnitatud trossi, keti jms;
9) autorongi katkemise korral peab
piduriseade tagama haagise automaatse pidurdamise. See nõue ei kehti O1
kategooria haagisele, mille tiisel peab vedukiga olema kinnitatud lisaks
haakeseadmele veel trossi, keti jms, mis ei lase tiislil maha kukkuda ja tagab
haagise juhitavuse;
10) haagisel, millel on sõidupidur nõutav,
peab olema seisupidur, mida on võimalik lülitada väljast. Sõitjateveo haagise
seisupidur peab olema lülitatav ka haagise seest. Nõue ei kehti haagistele,
millel on vedruakudega seisupidur;
11) õhkpiduriga haagise ühendamisel
vedukiga peavad selle pidurid automaatselt lülituma töörežiimi;
12) O3 ja O4
kategooria haagisel peab pidurisüsteemi rikke korral, v.a ühendusvoolikute
katkemine, pidurid tagama 30% pidurdustõhususe säilimise;
13) 1990. a või hiljem
valmistatud O3 ja O4 kategooria haagisel peab pidurisüsteem
olema kahejuhtmeline;
14) O2, O3 ja O4
kategooria haagiste pidurid peavad vastama koodi 402 nõudes 14 esitatud
nõuetele;
15) 1997. a või hiljem
valmistatud haagisel peavad õhupaakide mahud olema sellised, et haagisepidurite
töövõime oleks tagatud veel pärast 8-kordset pidurdamist pärast haagise
pidurisüsteemi suruõhuga varustamise lõppemist.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja piduristendiga
vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ
ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 13/10 või nr 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste
direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ,
91/422/EMÜ, 98/12/EÜ, 2002/78/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 404. Üldnõuded L kategooria sõiduki
piduritele
Nõuded: 1) L3e ja L4e kategooria sõidukil peab olema kaks
iseseisvat sõidupiduri süsteemi, millest vähemalt üks peab toimima esirattale
ja teine tagarattale. Kui L4e kategooria sõidukil need süsteemid ei taga
nõutavat pidurdustõhusust, peab külghaagise rattal olema pidur;
2) L5e ja L7e kategooria sõidukil peab olema:
a) jalaga juhitav sõidupidur, mis peab toimima kõikidele ratastele;
b) seisupidur, mis peab toimima vähemalt ühe telje ratastele;
c) rikkepidur, milleks võib olla seisupidur.
Sõidupiduri ja seisupiduri juhtimisseadmed peavad olema teineteisest
sõltumatud.
3) piduriseadmed peavad toimima ratastega püsivalt ühendatud pidurduspindadele;
4) alates 1. jaanuarist 1998.
a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria sõidukite
pidurid peavad vastama E-reegli nr 78 või direktiivi 93/14/EMÜ nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja proovisõiduga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 78/02 või direktiivi 93/14/EMÜ
(paranduste direktiiv 2006/27/EÜ) metoodikale.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kood 405. Sõiduki rataste pidurdusjõudude
summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse sõidupiduriga
pidurdamisel
Nõuded: 1) sõiduki rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki
massist teepinnale põhjustatud koormusesse (njuutonites) sõidupiduriga
pidurdamisel ei tohi olla väiksem, kui alljärgnevas tabelis toodud:
Tabel 3
Sõiduki
kategooria
|
Vähim
lubatud rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale
põhjustatud koormusesse
|
Sõiduki
valmistamisaasta
|
M2 ja M3
|
48%
|
Enne 1992. a
|
M2 ja M3
|
50% (48% – ABS piduriteta sõidukil)
|
1992.
a
või hiljem
|
N2 ja N3
|
43%
|
Enne 1988. a
|
N2 ja N3
|
45%
|
1988.
a
või hiljem
|
M1
|
50%
|
sõltumata valmistamisaastast
|
Taksod ja kiirabiautod
|
50%
|
sõltumata valmistamisaastast
|
N1
|
45%
|
Enne 1988. a
|
N1
|
50%
|
1988.
a
või hiljem
|
O3 ja O4
|
40%
|
Enne 1988. a
|
O3 ja O4
|
43%
|
1988.
a
või hiljem
|
Kontrollimine: 1) TÜ – piduri kontrollstendiga vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid
74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ,
98/12/EÜ ja 2002/78/EÜ) metoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 –
01.05.2004]
Kood 406. Rikke- ja seisupidur
Nõuded: 1) rikkepidur ja seisupidur peavad toimima sõiduki mõlemal
küljel paiknevatel ratastel;
2) rikkepidur peab töötama sujuvalt ja pidurdusjõudude erinevused ühe ja sama
telje ratastel ei tohi ületada 70%;
3) seisupiduriga pidurdamisel ei tohi rataste pidurdusjõudude suhe sõiduki
massist teepinnale põhjustatud koormusesse (njuutonites) olla väiksem kui:
a) kõigil sõidukitel – 16%;
b) autorongil – 12%.
Kontrollimine: 1) TÜ – piduri kontrollstendiga vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või direktiivi
71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ,
85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ ja 2002/78/EÜ) metoodikale.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kood 407. [Kehtetu –
RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kood 408. [Kehtetu –
RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kood 409. [Kehtetu –
RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kood 410. Seisupiduri kontrollimine
teekaldel
Nõue: M, N, O ja L kategooria sõiduki seisupidur peab hoidma
paigal täismassiga sõidukit 18% ja täismassiga autorongi – 12% kaldega teel.
Seisupiduri katsetamine on lubatud kuival
kõvakattega teekaldel.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 411. L kategooria sõiduki
pidurite kontrollimine
Nõue: üheaegsel jalg- ja käsipiduriga pidurdamisel kuival
kõvakattega teel kiiruselt 30
km/h ei tohi pidurdusteekond olla suurem kui:
1) L3e kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,0 m;
2) L4e kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,5 m;
3) L5e ja L7e kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,5 m ja seisupiduriga
pidurdamisel – 18 m.
Kontrollimine: mõõdulindiga.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
iKood 412. Aeglusti
Nõuded: 1) aeglusti peab toimima ja tagama sõiduki aeglustuse
pidurdamisel vähemalt 0,6 m/s2;
2) aeglusti süsteemid (kraanid,
töösilindrid, torud, voolikud jms) peavad olema valmistaja juhendi kohased,
peavad toimima ja ei tohi pihkuda.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, seebivee ja
katsesõiduga;
2) TK ja TJV katsetustel katsesõidul
aeglustusmõõdikuga.
Kood 413. Pealejooksupidur (inertspidur)
Nõue: pealejooksupidur ei tohi lekkida, peab toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kood 414. Piduri hoob, pedaal ja tross
Nõue: piduri hoob, pedaal ja tross peavad vabalt liikuma, vaba-
ja töökäigud peavad vastama valmistaja juhendile. Seisupiduri hooba lukustav
seade peab toimima.
Kontrollimine: vaatluse ja joonlauaga.
Kood 415. Pidurivõimendi, piduri
peasilinder ja ratta töösilinder
Nõue: pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder
peavad olema valmistaja juhendi kohased, peavad toimima ega tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 416. Piduritorustik
Nõuded: 1) piduritorustik peab olema valmistaja juhendi kohane, ei
tohi lekkida/pihkuda;
2) piduritorustikul ei tohi olla sügavaid
korrosioonikahjustusi;
3) plast- ja kummivooliku pind ei tohi
olla pragunenud, hõõrdunud või murenenud.
Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega.
Kood 417. Kompressor
Nõuded: 1) hiljemalt 6 min möödudes käivitamisest peab haagiseta
auto õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma rõhk 65 kuni 100%-ni nimirõhust;
2) hiljemalt 9 min möödudes käivitamisest
peab autorongi õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma rõhk 65 kuni 100%-ni
nimirõhust;
3) hiljemalt 8 min möödudes käivitamisest
peab haagiseta auto tarvitite kontuuris rõhk tõusma
nimirõhuni;
4) hiljemalt 11 min möödudes käivitamisest
peab autorongi tarvitite kontuuris rõhk tõusma
nimirõhuni.
Kontrollimine: manomeetri ja stopperiga.
Kood 418. Õhukuivati või märgõhupaak
Nõuded: 1) kondensaadi ja õli eraldamiseks suruõhust peab
õhusüsteemis olema valmistaja nõuete kohane õhukuivati, kondensaadi- ja õlieraldi või seda asendav eraldi õhupaak, kuhu koguneb
kondensaat ja õli enne õhu sisenemist õhusüsteemi;
2) õhukuivati või märgõhupaak peavad
toimima, ei tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega.
Kood 419. Külmumistõrjuk
Nõuded: 1) külmumistõrjuk peab toimima ja
olema valmistaja juhendi kohane;
2) külmumistõrjuk
peab olema täidetud töövedelikuga;
3) külmumistõrjuk
ei tohi lekkida ega pihkuda.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 420. Kaitseklapp
Nõuded: 1) kaitseklapp peab jagama suruõhuallikast tuleva suruõhu
süsteemi kontuuride vahel ning säilitama ühe haru vigastuse korral teises,
terves harus, rõhu 0,5...0,55 MPa;
2) kaitseklapp peab olema valmistaja
juhendi kohane ega tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja manomeetriga.
Kood 421. Rõhuregulaator
Nõuded: 1) rõhuregulaator peab hoidma nimirõhku;
2) rõhuregulaator peab toimima
kaitseklapina, kui rõhk tõuseb kaks korda üle nimirõhu.
Kontrollimine: manomeetriga.
Kood 422. Jalgpidurikraan
Nõuded: 1) jalgpidurikraan peab olema otsetoimega, vähemalt kahe
eraldi töölerakenduva sektsiooniga. Ühe ajamiharu rikke korral peab
jalgpidurikraan säilitama korrasoleva haru töövõime;
2) jalgpidurikraan peab olema valmistaja
juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja
proovilülitamisega.
Kood 423. Seisupidurikraan
Nõuded: 1) seisupidurikraan peab olema pööratud toimega, s.o
suruõhu puudumisel süsteemis peab auto olema pidurdatud ja tagama liikuva
sõiduki reguleeritava pidurdamise. Seisupiduri hooval peab olema fikseeritav
asend. Suruõhu puudumisel süsteemis peab toimima rikkepidurina;
2) seisupidurikraan peab olema valmistaja
juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja
proovilülitamisega.
Kood 424. Kahejuhtmesüsteemis
haagisepiduri juhtimisklapp
Nõuded: 1) haagisepiduri juhtimisklapp peab olema vedukautol
haagise pidurite juhtimiseks. Klapp peab olema ühendatud kõigi jalg- ja
seisupidurikraanidega ühendatud pidurikontuuridega ning andma suruõhu
juhtimpulssi haagise õhujaoturisse, kombineeritud pidurisüsteemi korral ka
ühejuhtmesüsteemis haagisepidurite juhtimisklappi;
2) haagisepiduri juhtimisklapp peab olema
valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja
proovilülitamisega.
Kood 425. Ühejuhtmesüsteemis haagisepiduri
juhtimisklapp
Nõuded: 1) haagisepiduri juhtimisklapp peab olema vedukautol, mis
veab ühejuhtmesüsteemis piduritega haagist, selle pidurite juhtimiseks. Klapp
peab olema ühendatud kahejuhtmesüsteemis haagisepidurite juhtimisklapiga ja
andma suruõhu juhtimpulssi haagise õhujaoturisse;
2) haagisepiduri juhtimisklapp peab olema
valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja
proovilülitamisega.
Kood 426. «Palm» tüüpi
ühendusotsakud
Nõuded: 1) kahejuhtmesüsteemis haagise ja vedukauto ühendusvooliku
otsakud peavad olema tähistatud järgmiselt: toiteotsak peab olema punast ja
juhtotsak kollast värvi tähistusega. Vedukauto pidurite toite- ja juhttorul
peavad olema enne otsakuid lahutuskraanid, mis võimaldavad haagise
lahtihaakimisel sulgeda torud. Lubatud on kasutada paarisvoolikutega
ühendusotsakuid. Siseriiklikus kasutuses olevatel ühejuhtmesüsteemis
pidurisüsteemiga vedukitel ja haagistel on lubatud nn «F» ja «» tüüpi otsakud;
2) peab olema valmistaja juhendi kohane,
peab toimima ega tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja
proovilülitamisega.
Kood 427. Haagise õhujaotur
Nõuded: 1) õhujaotur peab lülitama haagise pidurid tööle siis, kui
temasse antakse suruõhku haagist ja vedukit ühendavast juhtimistorustikust.
Rikkepidurdus peab toimuma haagise ja veduki vahelise toitetorustiku
katkemisel. Peab rakendama haagise pidurid (haagise kombineeritud
pidurisüsteemi korral), kui ühejuhtmesüsteemis veduki ühendustorustikus õhurõhk
langeb alla haagise pidurisüsteemi õhurõhu või kaob hoopis – näiteks kui
ühendusvoolik katkeb;
2) õhujaotur peab olema valmistaja juhendi
kohane, peab toimima ega tohi pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja
proovilülitamisega.
Kood 428. Õhusüsteemi manomeeter ja/või
rõhulangusele toimiv hoiatusseade
Nõue: õhusüsteemi manomeeter ja/või rõhulangusele toimiv
hoiatusseade peab toimima valmistaja juhendis ette nähtud täpsuse piires.
Kontrollimine: manomeetriga.
Kood 429. Haagise ja vedukauto
ühendusvoolikud
Nõuded: 1) ühendusvoolikud ei tohi pihkuda;
2) ühendusvooliku pinnal ei tohi olla
pragusid, hõõrdunud, sööbinud ja murenenud kohti;
3) ühendusvoolikute kinnitus peab tagama
nende säilivuse autorongi sõidul ja manööverdamisel (joonised 28
ja 29);
4) ühendusvoolikute otsakud peavad olema
märgistatud ja valmistatud nii, et oleks välditud vale ühendamise võimalus:
• juhtharu peab asetsema sõiduki
sümmeetriateljest vasakul sõidusuunas vaadatuna;
• toiteharu peab asuma sõiduki
sümmeetriateljest paremal sõidusuunas vaadatuna;
5) täis- ja kesktelghaagise
ühendusvoolikud peavad asetsema haakeseadmest madalamal, vastavalt
joonisele 28;
Joonis 28.
Ühendusvoolikute asend.
6) sadulveduki ühendusvoolikud peavad
olema kinnitatud kabiini tagaseina külge püst- või rõhtasendis, juhtharu
vasakule ja toiteharu paremale sõidusuunas vaadatuna. Ühendusvoolikud peavad
asetsema vastavalt joonisele 29;
Joonis 29.
Pidurivoolikute asukohad poolhaagisega autorongil.
7) ühendusvoolikud või nende otsakud
peavad olema värvitud või märgistatud järgmiselt:
• toiteharu – punane;
• juhtharu – kollane.
Märkus. Nõuded 4, 5, 6 ja 7 kehtivad
ainult sõidukile:
• mis teostab rahvusvahelist vedu;
• mis on valmistatud 1997. a või hiljem.
Kontrollimine: vaatlusega, seebivee ja joonlauaga.
Kood 430. Pidurdusjõu regulaator (ALB) või
pidurdusrõhu piirdeklapp
Nõuded: 1) koormata auto pidurdamisel ei tohi pidurdusjõu
regulaatoriga või pidurdusrõhu piirdeklapiga kontuuris rõhk tõusta üle
valmistaja juhendis ettenähtu;
2) pidurdusjõu regulaator või pidurdusrõhu
piirdeklapp ei tohi pihkuda, peavad toimima.
Kontrollimine: manomeetri, vaatluse ja seebiveega.
Kood 431. Blokeerumatu
pidur (ABS, EBS)
Nõuded: 1) blokeerumatu pidur peab
toimima vastavalt E-reeglile 13 või direktiivile 71/320/EMÜ ja valmistaja
juhendile;
2) pidurdamisel ei tohi auto muuta suunda
ka libedal teel;
3) ükski otsereguleeritav ratas ei tohi blokeeruda, kui juht vajutab järsult, täiest jõust
piduripedaalile ja sõiduki ratastest üks asub teekattel, mille haardetegur on
0,8 ning teisel sõiduki küljel paiknev ratas asub teekattel, mille haardetegur
on 0,3;
4) järsul pidurdamisel, alates kiiruselt 15 km/h, enne
sõiduki täielikku seismajäämist, peavad rattad hakkama lohisema;
5) sõidukil peab olema optiline signalisaator, mis hoiatab süsteemi iga rikke korral.
Vedukautol, v.a M1 ja N1 kategooria sõidukid, peab
haagise blokeerumatul pidurisüsteemil olema eraldi
rikke signalisaator.
Kontrollimine: 1) TÜ – katsesõidu ja piduristendiga
vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ
ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid
74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ,
98/12/EÜ ja 2002/78/EÜ) metoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 –
jõust. 1.05.2004]
Kood 432. Õhusüsteemi kontrollventiil
Nõuded: 1) õhusüsteemi kontrollventiil peab olema valmistaja
juhendi kohane;
2) õhusüsteemi kontrollventiil peab
toimima, ei tohi pihkuda.
Kontrollimine: manomeetri, seebivee ja vaatlusega.
Kood 433. Kondensaadikraan
Nõuded: 1) kondensaadikraan peab olema valmistaja juhendi kohane;
2) kondensaadikraan peab toimima, ei tohi pihkuda.
Kontrollimine: seebivee ja vaatlusega.
Kood 434. Õhu pihkamine õhusüsteemist
Nõue: rõhk süsteemis ei tohi langeda seisva kompressori korral
kiiremini kui 0,05 MPa (0,5 kgf/cm2)
30 min jooksul, kui pidurid on rakendamata, või 15 min jooksul, kui
nad on rakendatud.
Kontrollimine: manomeetri ja stopperiga.
Kood 435. Vedruakud ja rattapiduri kambrid
Nõuded: 1) vedruakud ja rattapiduri kambrid peavad toimima, ei tohi
pihkuda;
2) vedruaku ja rattapiduri kambri hoova
käik peab vastama valmistaja juhendile, ei tohi olla kinni kiilunud.
Kontrollimine: joonlaua, seebivee ja vaatlusega.
Kood 436. Pidurisüsteemi koostu porikaitse
Nõue: pidurisüsteemi koostude
porikaitsed peavad olema terved.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 437. Piduritrummel ja -ketas
Nõuded: 1) piduritrumlid ja pidurikettad peavad olema valmistaja
juhendi kohased;
2) piduritrumlis ja pidurikettas ei tohi
olla pragusid, nad peavad olema kindlalt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 438. Piduriklotsi kate
Nõuded: 1) vahetatavad piduriklotsi katted peavad olema sõiduki
valmistaja juhendis ette nähtud materjalist ja alates 2002. a ei tohi sisaldada
asbesti;
2) piduriklotsi katted ei tohi olla õhemad
kui see on ette nähtud valmistaja juhendis.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 439. Rõhuandur
Nõue: sõiduki õhusüsteemi igal iseseisval kontuuril peab olema
rõhuandur.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 440. Elektripidurisüsteemiga haagis
Nõuded: 1) elektripidurisüsteemiga haagise pidurid peavad
elektrilise toite saama vedukautolt. Haagisele on lubatud asetada lisaaku, mis
saab laadimisvoolu vedukilt. Pinge reguleerimine peab toimuma haagisel;
2) nimitoitepinge peab olema 12 V,
voolutugevus ei tohi ületada 15 A;
3) armatuurlaual peab olema märgulamp, mis
süttib piduripedaalile vajutamisel ja signaliseerib süsteemi korrasolekust.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid
74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ,
98/12/EÜ ja 2002/78/EÜ) metoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 –
jõust. 1.05.2004]
Grupp 5
Rattad (rehvid ja veljed)
Kood 501. Üldnõuded sõiduki rehvidele
Nõuded: 1) M, N ja O kategooria sõidukil on lubatud kasutada kas
sõiduki valmistaja poolt ette nähtud direktiivi 92/23/EMÜ või DOT või E-reegli
nr 30 (sõiduauto ja tema haagise rehvid), E-reegli nr 54 (veoauto ja bussi ning
tema haagise rehvid), E-reegli nr 64 (ajutiseks kasutamiseks ette nähtud
varurattad) nõuetele vastavaid taastamata rehve või sõiduki valmistaja poolt
ette nähtud karakteristikutele vastavaid taastatud rehve. L kategooria sõidukil
on lubatud kasutada kas valmistaja poolt ette nähtud ja direktiivi 97/24/EÜ või
E-reegli nr 75 nõuetele vastavaid taastamata rehve või sõiduki valmistaja poolt
ette nähtud karakteristikutele vastavaid taastatud rehve. Esmakordselt
kasutuselevõetav sõiduk peab olema komplekteeritud taastamata rehvidega;
2) ARK võib anda põhjendatud juhtumitel
loa käesolevas koodis mitte ette nähtud rehvide või velgede kasutamiseks;
3) sõiduautol (M1 kategooria),
veoautol, mille registrimass ei ületa 3,5 tonni (N1 kategooria)
ja haagisel, mille registrimass on üle 0,75 tonni, kuid ei ületa 3,5 tonni
(O2 kategooria) peab alates 1. detsembrist kuni
1. märtsini kasutama talverehve (M+S, MS, M.S. või M&S tähistusega),
mille mustri jääksügavus on vähemalt 3,0 millimeetrit.
Ülalnimetatud kategooria sõidukitel ei ole
talverehvide kasutamine kohustuslik järgmistel juhtudel:
• sõitmisel teise riiki ja sealt tagasi
Eestisse;
• teises riigis registreeritud sõidukil;
• paarisrataste mõlemal rattal tingimusel,
et ühe telje mõlemad rattapaarid on koostatud samasuguselt;
• autode ja haagiste valmistamisel,
maaletoomisel, müümisel ning remonti või tehnilisele ülevaatusele
sõitmisel;
• autodel või haagistel, millele ei ole
saada talverehve Eestis;
31) Ühistranspordiseaduse
tähenduses kohalikku liinivedu ja riigisisest kaugliinivedu teenindaval bussil
(M2 ja M3 kategooria sõidukil) või bussirongil, peab
alates 1. oktoobrist kuni 1. maini kasutama rehve, mille mustri jääksügavus on
vähemalt 3,0
millimeetrit.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 1.10.2007]
4) sõidukil ei ole lubatud kasutada A1,
A2, A3, A4, A5 ja A6 kiiruskategooria rehve (vt tabel 5) ning
rehve, mille lubatud suurim sõidukiirus on 30 km/h;
5) [kehtetu]
Märkus. [kehtetu]
Kontrollimine:
1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 30/02, nr 54/00, nr 64/00, nr
75/00, direktiivi 92/23/EMÜ (paranduste direktiivid 2001/43/EÜ ja 2005/11/EÜ)
või direktiivi 97/24/EÜ (paranduste direktiivid 2002/51/EÜ ja 2003/77/EÜ)
metoodikale.
[RTL 2005, 104, 1579
– jõust. 16.10.2005]
Kood 502. Rehvi tehnoseisund
Nõuded: 1) rehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist;
2) rehvi siserõhk peab vastama valmistaja
poolt määratud rõhule.
Kontrollimine: vaatluse ja manomeetriga vastavalt
direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja
2001/11/EÜ).
Kood 503. Rehvi kulumine ja mustri sügavus
Nõuded: 1) mustri jääksügavus peab olema vastavalt direktiivile
89/459/EMÜ vähemalt:
• L kategooria sõidukil ≥
1,0 mm;
• M1, M2, M3,
N1, N 2 ja N3 kategooria sõidukil ≥
1,6 mm;
• haagisel vastavalt seda vedava veduki
mustrisügavusele esitatavatele nõuetele;
2) rehvi edasine kasutamine on keelatud,
kui turvise mustri jääksügavus on punktis 1 esitatust väiksem joonisel 30
toodud viirutatud pinna ulatuses, mille laius b on üle 1/2 turvise veerepinna
laiusest B ja pikkus a üle 1/6 turvise veerepinna ümbermõõdust
2R või kui mitme kulumislaigu korral nende pikkuste summa on nimetatud
väärtusest suurem. Joonisel näidatud viirutatud ala ei pea asuma veerepinna
keskel;
Joonis 30.
Rehvide piirkulumise määramine.
3) rehvil, millel puudub märge «REGROOVABLE»,
ei tohi mustrit sügavamaks lõigata.
Kontrollimine: nihiku, joonlaua või mõõdulindiga
vastavalt direktiivile 89/459/EMÜ.
Kood 504. Rehvi viskumine
Nõue: veereringil mõõdetult ei tohi rehvi viskumine ületada
üheski suunas:
• M1, N1, L ja O1
kategooria sõidukil 1,0% välisläbimõõdust;
• ülejäänud sõidukitel 1,5%
välisläbimõõdust.
Kontrollimine: rismuse,
nihiku ja vaatlusega.
Kood 505. Rehvide (k.a taastatud rehvid)
tähistamine
Nõuded: 1) rehvi tähistus ja selle asukoht peavad vastama tabelis 4
toodule.
Tabel 4
Jrk nr
|
Tähistus
|
või tähistusega
rehvil
|
Ühel rehvi
küljel
|
Mõlemal
rehvi küljel
|
DOT
tähistusega rehvil
|
Ühel rehvi
küljel
|
Mõlemal
rehvi küljel
|
1.
|
Valmistaja nimi või kaubamärk
|
jah
|
|
+
|
jah
|
+
|
|
2.
|
Rehvi tähistus
|
jah
|
|
+
|
jah
|
|
+
|
3.
|
Kiiruskategooria (tabel 5)
|
jah
|
|
+
|
ei
|
|
|
4.
|
Mustri tüüp Näiteks «M+S»
|
jah
|
|
+
|
jah
|
|
+
|
5.
|
Koormusindeks (tabel 6)
|
jah
|
|
+
|
ei
|
|
|
6.
|
Suurim kandevõime
Näiteks «MAX. LOAD 1310 LBS»
|
ei
|
|
|
jah
|
|
+
|
7.
|
Suurim siserõhk
Näiteks «AT 36 PSI COLD»
|
ei
|
|
|
jah
|
|
+
|
8.
|
Koordi kihtide arv külgedel ja veerepinnal
Näiteks «TREAD AREA PLIES: 2 RAYON + STEEL» «SIDEWALL AREA PLIES: 2 RAYON»
|
ei
|
|
|
jah
|
|
+
|
9.
|
Lohvita, kui on sellise ehitusega
Näiteks «TUBELESS»
|
jah
|
|
+
|
jah
|
|
+
|
10.
|
Lohviga, kui on sellise ehitusega
|
ei
|
|
|
jah
|
|
+
|
11.
|
Radiaalrehv, kui on sellise ehitusega
Näiteks «RADIAL»
|
jah
|
|
+
|
jah
|
|
+
|
12.
|
Tugevdatud, kui on sellise ehitusega
Näiteks «REINFORCED»
|
jah
|
|
+
|
ei
|
|
|
13.
|
Tüübikinnituse tähis
|
|
+
|
|
DOT
|
+
|
|
14.
|
Valmistamisaja tähis
|
jah
|
+
|
|
jah
|
+
|
|
15.
|
Eriomadused
|
ei
|
|
|
|
+
|
|
|
Näiteks
«TREADWEAR 160» (kulumiskindlus on sellel rehvil 60% parem kui
võrdlusrehvil);
«TRACTION A» (rehvi haardeomadused
teekattega kuuluvad «A» klassi. Klasse on A, B ja C, neist parim on A klass);
«TEMPERATURE B» (temperatuurikindlus
sellel rehvil vastab B klassi nõuetele. «A» klassi rehvi temperatuurikindlus
lubab sõita rehviga kuni 184 km/h, «B» klass – 160 km/h ja
«C» klass – 137 km/h)
|
|
|
|
UTQG
nõuded kehtivad kuni 13" velgedele mõeldud rehvidele.
Ei kehti talverehvidele
|
Märkus. Rehvid jaotatakse kolme
kvaliteediklassi:
• «Kvaliteetrehvid» – neil on nõuetekohane
märgistus ja neid müüakse täieliku valmistajapoolse garantiiga;
• «DA» – «DEFECTIVE APPEARANCE» on
teise klassi rehvid, millel on välimuse vead või vähemärgatavad remonditud
kohad, mis ei mõju sõiduohutusele. Neid rehve müüakse täieliku valmistajapoolse
garantiiga;
• «Max 30 km/h» – neid rehve ei tohi
kasutada sõidukitel ja nende haagistel. Märgistus «Max 30 km/h» peab
olema kantud püsivalt rehvi mõlemale küljele, kusjuures endine kiiruskategooria
peab olema eemaldatud;
2) M1, O1 ja O2 kategooria
sõiduki taastamata rehv peab olema märgistatud E-reegli nr 30 või
direktiivi 92/23/EMÜ kohaselt ja E-sertfitseeritud
taastatud rehv E-reegli nr 108 kohaselt.
Näide taastamata rehvi tähistamisest:
VALMISTAJA
NIMETUS või KAUBAMÄRK
185/70 R 14
89 T Tubeless M+S
253
,
|
|
või DOT.
|
Selgitus:
a) 185 – profiili laius mm;
b) 70 – profiili kõrgus on 70% rehvi laiusest;
c) R – või sõna «RADIAL» – radiaalne koordiniitide
paigutus (võib olla ka: D – diagonaalne koordiniitide
paigutus, mille võib jätta märgistamata või B – või sõnad «BIAS BELTED»
– diagonaalse koordiniitide paigutusega vöötatud
rehv);
d) 14 – velje läbimõõt tollides;
e) 89 – koormusindeks (tabel 6), mis vastab koormusele 580 kg;
f) T – kiiruskategooria tähis (tabel 5), mis vastab piirkiirusele 190 km/h;
g) TUBELESS – lohvita rehv;
h) M+S (ka MS, M.S., M&S) – on ette nähtud sõitmiseks talvel või mudas;
i) 253 – valmistamise aeg – koosneb kolmest numbrist: esimesed kaks tähistavad
valmistamise nädalat (25. nädal), viimane aastat (2003) jooksval
kümnendil. E-reegli nr 75 kohaselt on alates 1. jaanuarist 1997. a
tähistus 2503;
j)
|
|
|
või DOT-tüübikinnituse tähised.
|
M2, M3, N, O3
ja O4 kategooria sõiduki taastamata rehv peab olema märgistatud
E-reegli nr 54 või direktiivi 92/23/EMÜ kohaselt ja E-sertifitseeritud
taastatud rehv E-reegli nr 109 kohaselt.
Näide taastamata rehvi tähistamisest:
VALMISTAJA
NIMETUS või KAUBAMÄRK
250/70 R 20
149/145 J
TUBELESS
253 90 PSI
,
|
|
või DOT.
|
Selgitus:
k) 250 – profiili laius mm;
l) 70 – profiili kõrgus on 70% rehvi laiusest;
m) R või sõna «RADIAL» – radiaalne koordiniitide
paigutus (võib olla ka: D – diagonaalne koordiniitide
paigutus, mille võib jätta märgistamata);
n) 20 – velje läbimõõt tollides (võib asendada mõõduga
millimeetrites – 508);
o) 149 – üksiku rehvi koormusindeks (tabel 6), mis vastab koormusele 3250 kg;
p) 145 – paarisrehvi koormusindeks (tabel 6), mis vastab koormusele 2900 kg;
r) J – kiiruskategooria tähis (tabel 5), mis vastab piirkiirusele 100 km/h;
s) L – kiiruskategooria tähis, mis vastab piirkiirusele 120 km/h,
juhul, kui üksiku rehvi koormus ei ületa 3000 kg, mis vastab
koormusindeksile 146 ja paarisrehvide puhul ei tohi koormus ühele rehvile
ületada 2725 kg,
mis vastab koormusindeksile 143;
t) TUBELESS – lohvita rehv;
u) 253 – valmistamise aeg: 25. nädalal 2003. a.
E-reegli nr 54 kohaselt on alates 1. jaanuarist 1997. a
tähistus 2503;
v) 90 PSI – rehvi siserõhk vastupidavuskatsel, mis vastab rõhule 0,620 MPa (6,20 kgf/cm2);
õ)
|
,
|
|
või DOT-tüübikinnituse tähised;
|
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
3) L kategooria sõiduki ja tema
haagise rehv peab olema märgistatud E-reegli nr 75 või direktiivi 97/24/EÜ
kohaselt.
Näide rehvi tähistamisest:
VALMISTAJA
NIMETUS või KAUBAMÄRK
100/80 B 18
53 S TUBELESS M+S
253
,
|
|
või DOT.
|
Selgitus:
a) valmistaja kaubamärk;
b) 100 – profiili laius mm;
c) 80 – profiili kõrgus on 80% rehvi laiusest;
d) B – diagonaalne vöötatud rehv;
e) 18 – velje läbimõõt tollides e 457 mm;
f) 53 – koormusindeks, mis vastab kandevõimele 206 kg
(tabel 6);
g) S – kiiruskategooria tähis, millele vastab lubatud suurim sõidukiirus 180 km/h
(tabel 5);
h) TUBELESS – lohvita rehv;
i) M+S (ka MS, M.S., M&S) – on ette nähtud sõitmiseks talvel või mudas; MST
– universaalne – on ette nähtud sõitmiseks teel ja ka maastikul;
j) 253 – valmistamise aeg: 25. nädalal 2003. a.
E-reegli nr 75 kohaselt on alates 1. jaanuarist 1997. a
tähistus 2503;
k)
|
,
|
|
või DOT-tüübikinnituse tähised.
|
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 506. Rehvi kasutamine
Nõuded: 1) rehvi mõõtmed (E-reeglid nr 30, 54 ja 75),
kiiruskategooria (tabel 5) ja koormusindeks (tabel 6) peavad vastama
sõiduki valmistaja juhendis ette nähtud näitajatele ja sõidukil kasutatava
velje mõõtmetele;
Tabel 5
km/h
Kiiruskategooria
tähis
|
Piirkiirus
|
Kiiruskategooria
tähis
|
Piirkiirus
|
Kiiruskategooria
tähis
|
Piirkiirus
|
A1
|
5
|
D
|
65
|
Q
|
160
|
A2
|
10
|
E
|
70
|
R
|
170
|
A3
|
15
|
F
|
80
|
S
|
180
|
A4
|
20
|
G
|
90
|
T
|
190
|
A5
|
25
|
J
|
100
|
U
|
200
|
A6
|
30
|
K
|
110
|
H
|
210
|
A7
|
35
|
L
|
120
|
V
|
240
|
A8
|
40
|
M
|
130
|
W
|
270
|
B
|
50
|
N
|
140
|
Y
|
300
|
C
|
60
|
P
|
150
|
Z
|
üle 240
|
Tabel 6
A =
koormusindeks B = lubatud suurim mass kg-s
A
|
B
|
A
|
B
|
A
|
B
|
A
|
B
|
30
|
106
|
66
|
300
|
102
|
850
|
138
|
2360
|
31
|
109
|
67
|
307
|
103
|
875
|
139
|
2430
|
32
|
112
|
68
|
315
|
104
|
900
|
140
|
2500
|
33
|
115
|
69
|
325
|
105
|
925
|
141
|
2575
|
34
|
118
|
70
|
335
|
106
|
950
|
142
|
2650
|
35
|
121
|
71
|
345
|
107
|
975
|
143
|
2725
|
36
|
125
|
72
|
355
|
108
|
1000
|
144
|
2800
|
37
|
128
|
73
|
365
|
109
|
1030
|
145
|
2900
|
38
|
132
|
74
|
375
|
110
|
1060
|
146
|
3000
|
39
|
136
|
75
|
387
|
111
|
1090
|
147
|
3075
|
40
|
140
|
76
|
400
|
112
|
1120
|
148
|
3150
|
41
|
145
|
77
|
412
|
113
|
1150
|
149
|
3250
|
42
|
150
|
78
|
425
|
114
|
1180
|
150
|
3350
|
43
|
155
|
79
|
437
|
115
|
1215
|
151
|
3450
|
44
|
160
|
80
|
450
|
116
|
1250
|
152
|
3550
|
45
|
165
|
81
|
462
|
117
|
1285
|
153
|
3650
|
46
|
170
|
82
|
475
|
118
|
1320
|
154
|
3750
|
47
|
175
|
83
|
487
|
119
|
1360
|
155
|
3850
|
48
|
180
|
84
|
500
|
120
|
1400
|
156
|
4000
|
49
|
185
|
85
|
515
|
121
|
1450
|
157
|
4125
|
50
|
190
|
86
|
530
|
122
|
1500
|
158
|
4250
|
51
|
195
|
87
|
545
|
123
|
1550
|
159
|
4375
|
52
|
200
|
88
|
560
|
124
|
1600
|
160
|
4500
|
53
|
206
|
89
|
580
|
125
|
1650
|
161
|
4625
|
54
|
212
|
90
|
600
|
126
|
1700
|
162
|
4750
|
55
|
218
|
91
|
615
|
127
|
1750
|
163
|
4850
|
56
|
224
|
92
|
630
|
128
|
1800
|
164
|
5000
|
57
|
230
|
93
|
650
|
129
|
1850
|
165
|
5150
|
58
|
236
|
94
|
670
|
130
|
1900
|
166
|
5300
|
59
|
243
|
95
|
690
|
131
|
1950
|
167
|
5450
|
60
|
250
|
96
|
710
|
132
|
2000
|
168
|
5600
|
61
|
257
|
97
|
730
|
133
|
2060
|
169
|
5800
|
62
|
265
|
98
|
750
|
134
|
2120
|
170
|
6000
|
63
|
272
|
99
|
775
|
135
|
2180
|
|
|
64
|
280
|
100
|
800
|
136
|
2240
|
|
|
65
|
290
|
101
|
825
|
137
|
2300
|
|
|
2) sõiduki mis tahes teljel ei tohi olla
korraga diagonaal- ja radiaalrehve;
3) sõiduki mis tahes teljel ei ole lubatud
kasutada erineva turvisemustri tüübiga rehve. Ühe ja sama mustritüübi
mustrijoonis võib olla erinev (vt joonis 31);
Joonis 31. Mustri
tüübid (näited): a ja c – maanteemuster,
b ja d – talvemuster (tähistus «M+S», «MS», «M.S.» või «M&S»),
e – maastikumuster.
4) [Kehtetu – RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
5) taastatud rehve ei ole lubatud kasutada
sõidukitel, mille valmistajakiirus on suurem kui 240 km/h ning
mootorrataste esiteljel/rattal. M2, M3 ja N3
kategooria sõidukite esiteljel ei ole lubatud kasutada taastatud rehve, välja
arvatud juhul, kui need on sertifitseeritud E-reegli nr 109 nõuete
kohaselt.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Kood 507. Üldnõuded veljele
Nõuded: 1) peab kasutama sõiduki valmistaja poolt ette nähtud ja
ETRTO või UTQG nõuetele vastavaid velgi;
2) veljel ei tohi olla vigastusi. Keelatud
on kasutada keevitamisega remonditud ja/või ümberehitatud (laiendatud,
kitsendatud, vahetatud sisekilbiga jms) velge;
3) velje viskumine ei tohi olla:
• 5º kaldega süvapöiaga velje
välisäärel radiaalsuunas üle 3,6 mm ja külgsuunas üle 2,0 mm;
• 15º kaldega süvapöiaga veljel –
radiaalsuunas üle 2,0 mm ja külgsuunas:
a) alla 9,75" nimiläbimõõduga velgedel ±3,5 mm,
b) üle 10,50" nimiläbimõõduga velgedel ±5,0 mm;
• lamepöiaga veljel kõikides suundades:
±5,0 mm;
4) sõiduki veljel peab olema järgmine
tähistus:
• rehvi nimimõõtmed;
• valmistaja nimi või kaubamärk;
• valmistamise aeg (vähemalt kuu ja
aasta);
• valmistamise järjenumber või kood.
Koostatava velje koostul
peab olema järgmine tähistus:
• tähistus selle kohta, millisesse
veljekomplekti osa kuulub;
• valmistaja nimi või kaubamärk;
• valmistamise aeg (vähemalt kuu ja
aasta);
5) 5o kaldega süvapöiaga velje
mõõtmete tähistus peab olema järgmise näite kohane:
14 x
4 J,
kus: 14 – velje läbimõõt tollides,
x – süvapöidvelg,
J – välisserva kõrgus G
(vt joonis 32), tähe J korral G = 17,8±0,9 mm; tähe B korral G =
14,4±0,8 mm. Veoautode, busside ja nende haagiste velje tähistuses tähe K
korral G = 19,9±0,9 mm,
A – velje laius,
D – velje läbimõõt;
Joonis 32.
5º kaldega süvapöiaga velg.
6) 15º kaldega süvapöiaga velje
mõõtmete tähistus peab olema järgmise näite kohane:
17,5 x 5,25,
kus: 17,5 – velje läbimõõt «D» tollides,
x – süvapöidvelg,
5,25 – velje laius «A» tollides.
Kõikide 15º kaldega velgede
välisserva kõrgus G peab olema 12,7±0,5 mm (vt joonis 33);
Joonis 33.
15º kaldega süvapöidvelg.
7) lamepöiaga velje mõõtmete tähistus peab
olema järgmise näite kohane:
17,5 – 6,25,
kus: 17,5 – velje läbimõõt tollides,
––lamepöidvelg,
6,25 – velje laius tollides.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, rismuse,
nihiku ja joonlauaga vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid
1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
käesoleva koodi nõudes 1 loetletud normdokumentide metoodikale.
Kood 508. Velgede kinnitus
Nõuded: 1) velgede kinnitus peab vastama valmistaja juhendile;
2) kergmetallist velje kinnituseks peab
kasutama selleks valmistatud polte või mutreid;
3) kui ratta kinnituspolt/-mutter
ulatub välja sõiduki kere välisserva tasandist, peab sellel olema kate, mis
väldib esemete kaasahaaramist. Katte servade ümardusraadiused peavad olema
vähemalt 5 mm
ja kate ei tohi ulatuda sõiduki kere välistasapinnast kaugemale kui 30 mm.
Kontrollimine: TÜ – vaatluse, vasara ja
joonlauaga.
Kood 509. Naastrehvid
Nõuded: 1) kui M1, N1, O1 ja O2
kategooria sõidukil või eritalituse autol kasutatakse naastrehve, peavad
naastrehvid olema sõiduki kõikidel ratastel. Kui O 2 kategooria
haagist vedaval vedukautol on naastrehvid, peavad naastrehvid olema ka
haagisel. Kui M2, M3, N 2 , N3, O3
ja O4 kategooria sõidukil kasutatakse naastrehve, peavad ühe ja sama
telje mõlemal poolel olema naastrehvid.
Paarisrataste puhul võib üks ratas olla naastamata. Kui rehvi vigastuse tõttu ollakse sunnitud
kasutama varuratast, võib varuratas olla naastamata;
2) naastude arv rehvis ei tohi olla suurem
kui:
a) rehvis, mille velje läbimõõt ei ole suurem kui 13» – 90;
b) rehvis, mille velje läbimõõt on suurem kui 13», kuid ei ole suurem kui 15»
– 110;
c) sõiduauto rehvis, mille velje läbimõõt on suurem kui 15» – 130;
d) ülejäänud rehvidel – 150;
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
3) sõidukil kasutatavates naastrehvides ei
tohi naastude arv erineda rohkem kui 25% võrreldes suurima naastude arvuga
rehviga;
4) naastud peavad asetsema rehvis nii, et
rehvi keskel on vähemalt 1/3 veerepinna laiusest naastamata.
Uutel naastatud
M1, N1, O1 ja O 2 kategooria
sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui
1,2 mm ja M2, M3 , N2, N 3, O3
ja O4 kategooria sõiduki rehvidel rohkem kui 1,5 mm. Kasutuses
olevatel naastatud M 1, N1, O1
ja O2 kategooria sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast
välja ulatuda rohkem kui 2,0 mm ja M2, M 3, N2,
N3 , O3 ja O4 kategooria sõidukite rehvidel
rohkem kui 2,5 mm;
5) rehvide naastamiseks
võib kasutada naaste, mille staatiline torkejõud ja mass ei ole suuremad kui:
• M1 ja O1
kategooria sõidukil – torkejõud 120 N ja mass 1,1 g või torkejõud 100 N ja
mass 1,4 g;
• N1 ja O2
kategooria sõidukil – torkejõud 180 N ja mass 2,3 g;
• M2, M3, N2,
N3, O 3 ja O4 kategooria sõidukil – torkejõud
340 N ja mass 3,0 g.
Naastul võib olla ainult üks tipp ja see
ei või olla terav ega torujas;
6) naastrehve võib sõidukil kasutada
alates 1. oktoobrist kuni 1. maini.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja nihikuga;
2) TK ja TJV katsetustel – vaatluse,
nihiku, dünamomeetri ja kaaludega.
[RTL 2002, 118, 1724
– jõust. 21.10.2002]
Kood 510. [Kehtetu – RTL
2005, 58, 826 – jõust. 05.06.2005]
Grupp 6
Veermik ja kere
Kood 601. Üldnõuded kerele
Nõuded: 1) sõiduki kere peab olema komplektne, osad nõuetekohaselt
kinnitatud. Alates 1. oktoobrist 2003. a esmakordselt kasutusele võetud M1
kategooria sõiduki kere tugevus eest otsasõidul peab vastama direktiivi
96/79/EMÜ nõuetele ning M1 ja N1 kategooria sõiduki kere
tugevus külgkokkupõrkel peab vastama direktiivi 96/27/EMÜ nõuetele. Alates 31.
detsembrist 2012. a
esmakordselt kasutusele võetud, mitte üle 2500 kg täismassiga, M1
kategooria ja M1 kategooria sõiduki baasil ehitatud N1
kategooria sõiduki esipinnad peavad vastama direktiivi 2003/102/EÜ nõuetele.
Nõuded M2 ja M3 kategooria sõiduki kerele on toodud
grupis 9;
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
2) veose vedamisel autos peavad sõitjad
olema kaitstud ja eraldatud veosest vaheseinaga. Vaheseina ehitus peab vastama
veose iseloomule. Vahesein võib olla valmistatud ühtse paneelina, raamile
kinnitatud võrguna, varrastest koosnevana vms. Vaheseinas võivad olla kindlalt
suletavad laadimisavad. Vaheseina taguses veoseruumis peab veos olema
kinnitatud rihmadega, klambritega vms.
Veoauto kabiini taga peab olema selline
tugisein, mis kaitseb liiklusõnnetuse korral kabiini muljumise eest. Veokastis
või veose vedamiseks ette nähtud ruumis peavad olema veose iseloomule vastavad
kinnitusvahendid. Kabiinitagune tugisein peab olema vähemalt kabiini laiune ja
kõrgune. Puisteainete veoautol võib kere esisein olla madalam kabiinist, kuid
mitte madalam külgluukidest/seintest. Puidu või puidukimpude veol peab tugisein
olema metallist ja vähemalt koorma kõrgune ja laiune. Poolhaagise esiseina
vähim kõrgus, v.a puidu või puidukimpude veol, peab olema 1,6 m veokasti põrandast.
Kabiinitagust tugiseina ei nõuta:
• sadulvedukilt, kui selle haakes on
esiseinaga poolhaagis;
• paakautodelt ja paakpoolhaagist
vedavalt sadulvedukilt;
• suuremõõtmelise ja raskekaalulise
veokilt.
3) kiirestiriknevate kaupade veo
refrižeraator ja termostaatilised furgoonid peavad vastama kehtestatud
nõuetele;
4) M ja N kategooria sõidukitel peab
sõiduki esiosale olema kinnitatud direktiivi 77/389/EMÜ kohane
pukseerimisseade, mille külge on võimalik haakida puksiirtrossi või -tiislit. M
1 kategooria sõidukil, millel puudub kere tagaosas haagise vedamiseks
ettenähtud haakeseade, peab olema samadele nõuetele vastav pukseerimisseade ka
kere tagaosas, v.a sõidukil, mis ei ole ette nähtud koormuste pukseerimiseks.
Pukseerimisseadmed ei ole kohustuslikud üksiksõiduki kinnitusel;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
5) pukseerimisseade peab vastu pidama
sõiduki poolest täismassist põhjustatud staatilisele koormusele;
6) M1 kategooria sõiduki
tuuleklaasi soojendi peab jääst ja udust vabastama ja läbipaistvuse tagama
sõidu ajal kogu juhi vaatevälja ulatuses. 1994. a või
hiljem valmistatud M 1 kategooria sõiduki tuuleklaasi soojendi peab
vastama direktiivi 78/317/EMÜ nõuetele. 1994. a või hiljem esmakordselt kasutusele
võetud mootorsõidukite ja nende haagiste kütteseadmed, sõltuvalt sõiduki
esmakordselt kasutuselevõtmise ajast ja kasutatavast kütusest, peavad vastama
kas direktiivi 78/548/EMÜ või 2001/56/EÜ või 2004/78/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
direktiivide 77/389/EMÜ (paranduste direktiiv 96/64/EÜ), 78/317/EMÜ, 78/548/EMÜ
(paranduste direktiivid 2001/56/EÜ, 2004/78/EÜ, 2006/119/EÜ ja 2006/96/EÜ),
96/27/EÜ, 96/79/EÜ (paranduste direktiiv 1999/98/EÜ) ja 2003/102/EÜ
metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 602. Kerest väljaulatuvad osad
(eksterjöör)
Nõuded: 1) 1994.
a või hiljem valmistatud M1 kategooria
sõiduauto kere peab vastama E-reegli nr 26 või direktiivi 74/483/EMÜ ning
veoauto kabiin E-reegli nr 61 või direktiivi 92/114/EMÜ nõuetele. Bussi
kere peab vastama grupis 9 esitatud nõuetele;
2) kere/kabiini ja nendest väljaulatuvatel
osadel, v.a peeglid, antennid, pakiraamid ja detailid, mille kõvadus on
väiksem kui 60 Shore'i ühikut ja mis asuvad kõrgemal
kui 2 m
teepinnast, sõiduki põrandatasapinnast madalamal või, mis ei saa 100 mm
läbimõõduga kuuliga veeretamisel kokku puutuda kuuli pinnaga, ei tohi olla
teravaid, haakuvaid ega lõikavaid väljapoole suunatud eendeid, mis võivad
põhjustada vigastusi isikutele, kes saavad löögi või puutuvad vastu sõiduki
keret. Kuul, Ø 100 mm,
peab veerema üle kerepinnal olevast takistusest nii, et kuuli keskpunkti läbiv
kere pinnaga rööbiti olev telg jääks kuuli pinna ja takistuse kokkupuute
punktist kõrgemale (joonis 34);
Joonis 34. Ø
100 mm
kuuli veeretamine üle kere pinnal olevast takistusest.
3) keredetailide ümardusraadius peab olema
vähemalt 2,5 mm. Keredetailidel, mille omavaheline kaugus ei ületa 25 mm, võib
ümardusraadius olla 0,5 mm. Kaitseraudade otsad peavad olema tagasi
pööratud selliselt, et need ei haaraks läheduses asuvaid esemeid, nende jäikade
osade servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 50 mm;
4) sõiduauto külguste käepidemed ei tohi
uksepaneelist välja ulatuda rohkem kui 40 mm, teistel ustel – 30 mm. Veoauto
uste käepidemed ja kapoti kinnitid ei tohi kere pinnast välja ulatuda rohkem
kui 70 mm,
ukse nupud 30 mm
ja ülejäänud detailid 50 mm.
Kõikide nende detailide ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5 mm.
Kere dekoratiivelemendid, mis ulatuvad kerepinnast välja üle 10 mm, peavad
eralduma kerest või pöörduma kõrvale vähem kui 100 N suuruse jõu toimel.
Viimane nõue ei kehti radiaatori iluvõre dekoratiivdetailidele. Radiaatori
iluvõre dekoratiivdetailidele kehtivad käesoleva koodi nõuete punktid 2
ja 3;
5) kui käepide pöördub avamisel
rõhttasandis, peab tema pöörduv ots olema sõiduki tagaosa poole ja pööratud
kere poole, teistsuguse ehitusega käepidemed peavad olema uputatud;
6) terasplekist servad, nagu
vihmaveerennid ja lükanduste liugurteed, on lubatud, kui nende servad on tagasi
painutatud nii, et need vastaksid käesolevas koodis esitatud nõuetele;
7) külgmiste pöördakende servade
ümardusraadius peab olema vähemalt 1 mm;
8) tungrauaga tõstmise kohad peavad asuma
kerepinnast seespool vähemalt 10 mm;
9) klaasipuhasti võlli otsal peab olema
kate, mille pindala on vähemalt 150 mm2 ja servade
ümardusraadius on vähemalt 2,5 mm;
10) laternavõrud/raamid ei tohi ulatuda
hajutiklaasist kaugemale kui 30 mm ja servade ümardusraadiused ei tohi
olla väiksemad kui 2,5 mm. Seda nõuet peavad rahuldama ka peitlaternad;
11) radiaatorisse, õhu sisenemis- ja
väljumisava võre kahe kõrvutioleva detaili vahe ei tohi ületada 40 mm. Kui see
vahe on 40 ja 25 mm
vahel, peavad ümardusraadiused olema 1 mm või suuremad, kui vahe on väiksem kui
25 mm,
peab ümardusraadius olema vähemalt 0,5 mm;
12) rattamutrid/poldid, rummud, rehvid ja
ratta ilukapslid ei tohi ulatuda välja rõhtsa kere puutepinnaga piiratud alast.
Erandjuhtumil, kui see on põhjendatud, peavad eelloetletud väljaulatuvate osade
ümardusraadiused olema vähemalt 5 mm ja need ei tohi ulatuda välja rohkem
kui 30 mm;
13) veoauto heitgaasitoru ei tohi kere
välispinna puutuja tasandist ulatuda väljapoole rohkem kui 10 mm, kusjuures
toru serva ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm;
14) ukselukkudel peab olema kaks
lukustusasendit. Ukseluku sulguri vaheasend peab taluma jõudu ukse avanemise
suunas 4,44 kN (453 kgf)
ja ukse suletud asendi korral 8,89 kN (907 kgf). Ukse piida suunas peab lukk taluma jõudu sulguri
vaheasendis 4,44 kN (453 kgf) ja suletult 11,11 kN
(1134 kgf);
15) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt
kasutusele võetud M1 ja N kategooria sõiduki uksed peavad vastama
E-reegli nr 11 või direktiivi 70/387/EMÜ nõuetele;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
16) alates 17. juunist 1999. a esmakordselt
kasutusele võetud L kategooria sõiduki väljaulatuvad osad peavad vastama
direktiivi 97/24/EÜ nõuetele.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga;
2) TK ja TJV katsetel M1 ja
N kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 11/02 või direktiivi
70/387/EMÜ (paranduste direktiivid 98/90/EÜ ja 2001/51/EÜ), E-reegli
nr 26/03 või direktiivi 74/483/EMÜ (paranduste direktiivid 79/488/EMÜ,
87/354/EMÜ ja 2006/96/EÜ) või E-reegli nr 61/00 või direktiivi 92/114/EMÜ
ning L kategooria sõidukitel direktiivi 97/24/EÜ (paranduste direktiiv
2006/27/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 603. Esikaitsesüsteem
Nõuded: 1) M1 ja N1 kategooria sõidukitele
on lubatud paigaldada ainult direktiivi 2005/66/EÜ nõuetele vastavaid ja
e-sertifitseeritud täiendavaid esikaitsesüsteeme;
2) Erandina on lubatud paigaldada direktiivi 2005/66/EÜ nõuetele mittevastavaid
ja e-sertifitseerimata esikaitsesüsteeme:
a) enne 1. jaanuari 2002. a
liiklusregistrisse kantud M1 ja N1 kategooria
sõidukitele;
b) kuni 24. maini 2007. a
liiklusregistrisse kantavatele M1 ja N1 kategooria
maastikuautodele (M1Gja N1G).
c) üle 3500 kg
täismassiga M1 kategooria sõidukitele.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt direktiivi 2005/66/EÜ (paranduste direktiiv
2006/96/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 604. Antitiib, tuuletamm,
tuulesuunajad jms lisandid
Nõue: antitiiva, tuuletammi, tuulesuunajate jms lisandite
olemasolu korral peavad need olema kinnitatud ja korras.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 605. Kere uksealune karp, kere
kandevelemendid, raam, astmelauad
Nõuded: 1) kere uksealune karp, kere
kandevelemendid, raam, astmelauad peavad olema terved ja kinnitatud;
2) poltliited peavad olema pingutatud,
neetliited tihedad ning keevisliited pragudeta ja tühikuteta.
Kontrollimine: vaatluse ja vasaraga.
Kood 606. Kapott, ukseajam, katuseluugid
ja kütusepaagi täiteava sulgeseadis
Nõue: kapott, ukseajam, katuseluugid ja
kütusepaagi täiteava sulgeseadis peavad
olema valmistaja juhendi kohased, peavad toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 607. Klaasid
Nõuded: 1) tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema
vähemalt 75%, v.a DOT või SAE tähisega tuuleklaas või enne 1. jaanuari 1985. a esmakordselt
kasutusele võetud sõiduki tuuleklaas, mille läbipaistvus juhi vaateväljas peab
olema vähemalt 70%. Tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool
asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus peab olema vähemalt 70%, sõltumata
nende valmistamise aastast. Kui eriotstarbelisel soomussõidukil on tuuleklaas
või ülalnimetatud külgakna klaas kuulikindlast klaasist, siis nende
läbipaistvus peab olema vähemalt 60%. Kui tagaakna läbipaistvus on alla 70%,
peavad sõiduki mõlemal küljel olema tahavaatepeeglid;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
2) alates 1. jaanuarist 1985. a esmakordselt
kasutusele võetud sõiduki aknaklaasid peavad olema E või e sertifitseeritud või
DOT või SAE tähisega märgistatud. Enne 1. jaanuari 1985. a esmakordselt kasutusele
võetud sõiduki aknaklaasid peavad olema valmistatud ohutust, purunemisel kildu
mitteandvast klaasist või nendele tingimustele vastavast muust materjalist;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
3) juhi või tema kõrvalistuja
klaasipuhasti tööalas ei tohi olla liikluse jälgimist raskendavaid kahjustusi
või mõrade kogumit, nn «päikest»
4) aknaklaaside katmiseks on keelatud
kasutada materjale, mille mõjul võimendub valguse peegeldumine klaasilt;
5) E või e sertifitseeritud aknaklaaside
asendamine DOT või SAE tähisega märgistatud aknaklaasidega on keelatud.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kontrollimine: 1) TÜ – valguse neeldumismõõdiku ja
vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 43/00 või direktiivi 92/22/EMÜ (paranduste direktiiv 2001/92/EÜ)
metoodikale.
[RTL 2005, 104, 1579
– jõust. 16.10.2005]
Kood 608. Klaasipuhasti
Nõuded: 1) klaasipuhasti peab töötama, tehes suuremal kiirusel
vähemalt 55 ja vähimal – 10 edasi-tagasikäiku minutis. Kiirusastmete
kiiruste vahe peab olema vähemalt 15 edasi-tagasikäiku minutis;
2) ühel kiirusel töötav klaasipuhasti peab
tegema vähemalt 45 edasi-tagasikäiku minutis;
3) 1990. a või hiljem valmistatud M1
kategooria sõiduki tuuleklaasipuhasti peab vastama direktiivi 78/318/EMÜ
nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja stopperiga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
direktiivi 78/318/EMÜ (paranduste direktiivid 94/68/EÜ ja 2006/96/EÜ)
metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 609. Aknapesur
Nõuded: 1) aknapesur peab toimima;
2) 1990. a või hiljem valmistatud M1 ja
N kategooria sõidukite aknapesuri pesuvedeliku paagi maht peab olema vähemalt 1 liiter ja tagama
vähemalt klaasipühkija kümne töötsükli jooksul pesuvedeliku pritsimise akna
puhastamiseks;
3) 1997. a või hiljem valmistatud M1
kategooria sõiduki tuuleklaasipesur peab vastama direktiivi 78/318/EMÜ
nõuetele;
4) M2 ja M3
kategooria sõidukitel peab pesuvedeliku paagi maht olema vähemalt 5 liitrit;
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
direktiivi 78/318/EMÜ (paranduste direktiiv 94/68/EÜ) metoodikale.
[RTL 2005, 12, 100 –
jõust. 23.01.2005]
Kood 610. Laternapuhasti
Nõuded: 1) kui laternapuhasti on olemas, siis peab autol olema
pesuvedeliku paak mahutavusega vähemalt 50 pesutsükliks. Kui sama paaki
kasutatakse ka aknaklaaside pesuks, peab selle maht olema ühe liitri võrra
suurem;
2) laternapuhasti mittetöötamise korral ei
tohi halveneda laternate fotomeetrilised omadused. Töötamisel ei tohi seade
katta mehaaniliselt:
• üle 20% lähitule laterna valgusavast;
• üle 10% lähitulega mitte ühildatud
kaugtule laterna valgusavast.
1997.
a või
hiljem valmistatud autodel võib kasutada ainult E-reegli nr 45 kohast
laternapuhastit.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 45/01 metoodikale.
Kood 611. Kere/kabiini sisustus
(interjöör)
Nõuded: 1) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt
kasutusele võetud M1 kategooria sõiduki sisustus peab vastama
E-reegli nr 21 või direktiivi 74/60/EMÜ nõuetele;
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
2) armatuurlaua kõikide jäikade osade
ümardusraadiused peavad olema > = 19 mm, üle 9,5 mm väljaulatuvad
nupud, lülitid jms otspinnad peavad olema vähemalt 2 cm2 suurused ja
vähemalt 2,5 mm ümardusraadiusega. Kõik sellised nupud peavad «uppuma»
armatuurlauda 378 N (37,8 kgf) jõu toimel;
3) pedaalide asend peab vastama E-reeglile
nr 35 (vt joonis 35);
A. Kolme
pedaali asend. Mõõtmed on antud tabelis 7.
B. Kahe
pedaali asend. Mõõtmed on antud tabelis 8.
Joonis 35.
Pedaalide asendid.
Tabel 7
Mõõtmed
millimeetrites
|
Tähis
joonisel 54A
|
Suurim
|
Vähim
|
E
|
100
|
50
|
F
|
–
|
50
|
G
|
–
|
50
|
H
|
–
|
130
|
J
|
–
|
160
|
Tabel 8
Mõõtmed
millimeetrites
|
Tähis
joonisel 54B
|
Suurim
|
Vähim
|
E
|
100
|
50
|
H
|
–
|
130
|
J
|
–
|
120
|
4) sisustamiseks ei tohi kasutada
materjali, mille põlemiskiirus on suurem kui 100 mm/min.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, joonlaua ja
mõõdulindiga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 11/02 või direktiivi 70/387/EMÜ (paranduste direktiivid
98/90/EÜ ja 2001/31/EÜ), E-reegli nr 21/01 või direktiivi 74/60/EMÜ
(paranduste direktiivid 78/632/EMÜ ja 2000/4/EÜ), E-reegli nr 29/02, nr 35/00,
nr 36/03 või nr 52/01 või direktiivi 2001/85/EÜ (paranduste direktiiv
2006/96/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 612. Istmed, nende kinnitus,
reguleeritavus ja tugevus
Nõuded: 1) sõidu ajal kasutatav M, N ja O kategooria sõiduki iste,
istme tugevus, istme kinnitused sõiduki kerele ja istme reguleerimise seadmed
peavad olema valmistaja juhendi kohased ja peavad toimima.
Ühele inimesele arvestatakse istmel vähemalt 400 mm × 400 mm pinda ja 500 mm kõrgusel istmepadjast
vähemalt 400 mm
laiust leeni pinda. Istekoha laiust mõõdetakse 100 mm kaugusel leenist ja
leeni laiust mõõdetakse 50 mm
kaugusel leeni mõõtmispunktist. Tagaiste loetakse erandina kolmekohaliseks, kui
selle kogulaius on vähemalt 1100
mm ja leeni laius vähemalt 1200 mm.
Istekohtade arv ei tohi olla suurem kui seda on ette näinud valmistaja;
2) alates 1. jaanuarist 1998.
a esmakordselt kasutusele võetud M ja N kategooria
sõiduki istmed peavad olema sertifitseeritud vastavalt E-reeglile nr 17 või nr
80 või direktiivile 74/408/EMÜ. Nõue ei laiene kokkupandavatele, küljega sõidu
suunas olevatele või seljaga sõidu suunas olevatele istmetele ja
Siseministeeriumi või Justiitsministeeriumi poolt hallatavate asutuste eriotstarbelistele
sõidukitele;
3) alates 20. oktoobrist 2007. a esmakordselt kasutusele võetud M1,
N1, M2 (III või B klass) ja M3
(III ja B klass) kategooria sõidukitesse on keelatud paigaldada
küljega sõidu suunas olevaid istmeid. Keeld ei laiene:
a) kiirabisõidukitele;
b) Siseministeeriumi või Justiitsministeeriumi poolt hallatavate asutuste
eriotstarbelistele sõidukitele;
c) koodi 901 punktis 15 toodud M3 kategooria sõidukitele.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 17/07 või nr 80/01 või
direktiivi 74/408/EMÜ (paranduste direktiivid 81/577/EMÜ, 96/37/EÜ ja
2005/39/EÜ) metoodikale.
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
Kood 613. Istme leen ja peatugi
Nõuded: 1) istme leeni vähim kõrgus peab olema vähemalt 500 mm, koos peatoega
vähemalt 800 mm.
Viimatimainitud kõrgust on lubatud vähendada tingimusel, et peatoe ja sõiduki
lae vaheline kaugus ei oleks suurem kui 25 mm. Vähim kõrgus koormatud istme padjalt, 100 mm kaugusel leenist kuni
laeni, peab olema 850 mm.
Üle kahe istmekohaga esiistmel (ühendatud iste) on lubatud keskmisel istmel
leeni ja peatoe kõrgust vähendada 700 mm-ni. Leen peab vastu pidama selle taha
asetatud 18 kg
ja peatugi 10 kg
massiga löögile 200 mm
kauguselt.
Alates 1. jaanuarist 1994. a esmakordselt
kasutusele võetud M ja N kategooria sõiduki istme leen peab vastama E-reeglile
nr 17 või direktiivile 74/408/EMÜ;
2) reguleeritava kõrgusega peatoe puhul
peab reguleerimise ulatus peatoel olema vähemalt 100 mm,
kusjuures peatoe kõrgus madalamas asendis peab olema vähemalt 800 mm,
v.a juhul, mis on toodud käesoleva koodi nõudes 1;
3) peatoe ehitus peab olema selline, et
sfäär Ø 165 mm
(vt joonis 36) oleks kõikides asendites kontaktis peatoega.
Kontaktpunktide vaheline kaugus ei tohi olla üle 60 mm. Kui peatoe
polstri kõvadus on üle 50 Shore'i ühiku, peab selle
servade ümardusraadius olema üle 5 mm ja peatugi peab olema kogu ulatuses
kaetud polstriga;
Joonis 36.
Peatoe kontrollimine.
4) alates 1. oktoobrist 1999. a esmakordselt kasutusele
võetud M 1 kategooria sõiduki esimestel äärmistel istmetel peavad
olema peatoed ja need peavad vastama E-reeglite nr 17 või nr 25 või
direktiivide 78/932/EMÜ või 74/408/EMÜ nõuetele;
5) E-reeglite nr 17 või nr 25 või
direktiivi 74/408/EMÜ nõuetele vastavad istme peatoed peavad olema:
a) alates 1. oktoobrist 1999.
a esmakordselt kasutusele võetud üle 3500 kg
täismassiga M 2 kategooria III ja B klassi sõiduki istmetel;
b) alates 1. oktoobrist 1999.
a esmakordselt kasutusele võetud M3
kategooria III ja B klassi sõiduki istmetel;
c) alates 1. oktoobrist 1999.
a esmakordselt kasutusele võetud N1
kategooria sõiduki istmetel;
d) alates 1. oktoobrist 2001.
a esmakordselt kasutusele võetud mitte üle 3500 kg täismassiga M
2 kategooria III ja B klassi sõiduki istmetel.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, joonlaua ja
mõõdulindiga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 17/07 või nr 25/04 või direktiivi 74/408/EMÜ (paranduste
direktiivid 81/577/EMÜ, 96/37/EÜ, 2005/39/EÜ ja 2006/96/EÜ) või direktiivi 78/932/EMÜ
(paranduste direktiiv 87/354/EMÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 614. Korrosioon ja välimus
Nõuded: 1) praod ja murded peavad olema remonditud;
2) kere korrosiooni, värvi jm kahjustus ei
tohi olla suurem kui 5 cm
2 ja 0,5 m2 pinnal ei tohi olla selliseid kohti üle
kolme. Värvi parandused ei tohi oluliselt erineda sõiduki registreeritud
värvist;
3) alarmsõidukite värviskeemi ja
eritunnuseid on keelatud kasutada muudel sõidukitel;
4) sõidukile kantud kirjed peavad vastama
Eesti keeleseaduse nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse, vasara ja joonlauaga.
Kood 615. Eesmine allasõidutõke
Nõuded: 1) alates 10. augustist 2003. a esmakordselt
kasutusele võetud N2 ja N3 kategooria sõidukil peab olema
E-reegli nr 93 või direktiivi 2000/40/EÜ kohane eesmine allasõidutõke. Nõue ei
laiene maastikuautodele ja autodele, kui nende kasutamine muutub allasõidutõkke
tõttu võimatuks;
2) N2 kategooria sõidukile, mille täismass ei ole suurem kui 7500 kg,
rakendub ainult nõue, et eesmise allasõidutõkke alumise serva kõrgus teepinnast
ei tohi ületada 400 mm;
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
3) tõkke profiili laius b
(vt joonis 37) ei tohi olla N 2 kategooria autodel väiksem
kui 100 mm
ja N3 kategooria autodel väiksem kui 120 mm.
Joonis 37.
Tõkke profiili laius.
Tõkke otsad ei tohi olla pööratud ette ja
neil ei tohi olla teravaid servi, servade ümardusraadiused peavad olema
vähemalt 2,5 mm;
4) kui tõkke ehitus võimaldab muuta tema
asendit auto ees, siis peab selle sõiduasend olema blokeeritav ning vaheasenditesse
ja sõiduasendisse tagasi paigutamiseks vajalik jõud ei tohi olla suurem kui 400
N (40 kgf);
5) tõkke välispind peab olema sile,
v.a rõhtne rihveldus ja kuni 10 mm tõkke pinnast välja ulatuvad
kinnituspoltide ümarpead;
6) tõke peab olema asetatud nii, et selle
kaugus auto esiotsa kõige eesmisest punktist tahapoole rõhttasandis ei ületaks 400 mm. Kui tõke
asub auto eesmises asendis, siis 160 kN
(16 000 kgf) jõu toimel ei tohi ta nihkuda
esitelje poole rohkem kui 400 mm
(vt joonis 39);
7) tõkke asukoht autol pealtvaates peab
vastama joonisel 38 kujutatule;
Joonis 38.
Eesmine allasõidutõke. Vaade ülalt.
8) tõkke asukoht külgvaates peab vastama
joonisel 39 kujutatule;
Joonis 39.
Eesmine allasõidutõke. Vaade küljelt. Lubatud deformatsioonid.
b – tõkke profiili laius.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, mõõdulindi ja
joonlauaga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 93/00 või direktiivi 2000/40/EÜ (paranduste direktiiv
2006/96/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 616. Külgmine allasõidutõke
Nõuded: 1) 1997.
a või hiljem valmistatud N2 , N3,
O3 ja O4 kategooria sõidukitel peavad külgmised
allasõidutõkked vastama E-reegli nr 73 või direktiivi 89/297/EMÜ nõuetele.
1989.–1997. a valmistatud N 2, N3, O3 ja
O4 kategooria sõidukitel peavad olema ohutud külgmised
allasõidutõkked. Tõkkeid ei nõuta sadulvedukitelt, kesktelghaagistelt,
pikaveose (torud, palgid, lauad, latid, valtsmetall jms) erihaagistelt või
sõidukilt, mille kasutamist tõkked raskendavad;
2) tõke ei tohi asetseda kere
külgtasandist seespool rohkem kui 120 mm ja ei tohi asetseda kere
külgtasandist väljaspool;
3) tõkke profiili laius peab olema
vähemalt:
• N2 ja O3
kategooria sõidukil – 50 mm;
• N3 ja O4
kategooria sõidukil – 100 mm;
4) tõkked ei tohi läbi painduda 1 kN (100 kgf) jõu toimel:
• kinnituskohast (toest) tahapoole jääval
otsal 250 mm
kaugusel toest mitte rohkem kui 30 mm;
• ülejäänud osadel mitte rohkem kui 150 mm;
5) tõkete paigutus sõidukile peab vastama
joonistele 40, 41 ja 42;
Joonis 40.
Külgmise allasõidutõkke asukoht autol.
Joonis 41.
Külgmise allasõidutõkke asukoht täishaagisel.
Joonis 42.
Külgmise allasõidutõkke asukoht poolhaagisel.
6) tõkke välispind peab olema sile ja
profiilide otsad sissepoole pööratud. Ümarpeaga poldi pead võivad ulatuda tõkke
pinnast välja kuni 10 mm.
Kõik teravad servad peavad olema ümardatud vähemalt 2,5 mm raadiusega;
7) tõket võivad asendada ka muud sõiduki
ehituslikud elemendid (kütusepaagid, tööriistakastid, akukastid jms), kui need
täidavad tõketele esitatavaid nõudeid;
8) tõketele ei tohi kinnitada kütuse-,
piduri-, hüdraulika- ja pneumotorusid ning voolikuid;
9) paaksõidukitel jms sõidukitel peavad
olema tõkked ehitatud sellise pikkusega, nagu seda võimaldab sõiduki ehitus ja
selle kasutamise viis.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, mõõdulindi ja
šablooniga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 73/00 või direktiivi 89/297/EMÜ metoodikale. Läbipainet ei pea
mõõtma, kui seda on võimalik tõestada arvutustega.
Kood 617. Tagumine allasõidutõke
Nõuded: 1) N2, N3, O3 ja O4
kategooria sõidukitel peab olema tagumine allasõidutõke (edaspidi koos tõke)
ja alates 1. jaanuarist 1998.
a esmakordselt kasutusele võetud kõigil M, N ja O
kategooria sõidukitel peab tõke vastama E-reegli nr 58 või direktiivi
70/221/EMÜ nõuetele;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
2) tõke peab vastama järgmistele nõuetele:
• kõrgus teepinnast kuni tõkke alumise
servani ei tohi olla üle 550 mm;
• ei tohi olla pikem kui tagasilla
gabariitlaius;
• kaugus tõkke otsast kuni tagateljel
rehvi välisküljeni ei tohi olla suurem kui 100 mm;
• tõkke profiili vähim laius peab olema 100 mm;
• tõkke profiili otsad ei tohi olla
tahapoole pööratud. Servad peavad olema ümardatud raadiusega 2,5 mm;
• kui tõke on ümberpaigutatav, ei tohi
tööasendisse ja sealt teistesse asenditesse ümber paigutamiseks vajalik jõud
ületada 400 N;
3) [Kehtetu – RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
4) tõke ei tohi asetseda sõiduki
tagaservast sõiduki esiosa suunas kaugemal kui 450 mm. Tõket ei nõuta:
a) pika veose (torud, palgid, lauad, latid, valtsmetall jms) veokilt;
b) sõidukilt, mille kasutamist tõke raskendab või teeb võimatuks;
c) sõidukilt, mille kõrgus teepinnast kuni kere tagaosa alumise servani
koormamata sõidukil ei ületa 550
mm.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 58/01 või direktiivi 70/221/EMÜ (paranduste direktiivid
79/490/EMÜ, 81/333/EMÜ, 97/19/EÜ, 2000/8/EÜ, 2006/20/EÜ ja 2006/96/EÜ)
metoodikale. Läbipainet ei pea mõõtma, kui seda on võimalik tõestada
arvutuslikult.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 618. Esitelg. Õõtshoovad
Nõuded: 1) esitelg ja õõtshoovad peavad olema kinnitatud;
2) esiteljel ja õõtshooval ei tohi olla
jääkdeformatsioone, lõtkusid ja pragusid.
Kontrollimine: vaatluse või lõtkutestriga.
Kood 619. Tagatelg. Õõtshoovad
Nõuded: 1) tagatelg ja õõtshoovad peavad olema kinnitatud;
2) tagateljel ja õõtshooval ei tohi olla
jääkdeformatsioone, lõtkusid ja pragusid.
Kontrollimine: vaatluse või lõtkutestriga.
Kood 620. Tugitelg. Hoovad. Tõstemehhanism
Nõuded: 1) tugitelg, hoovad ja tõstemehhanism peavad olema kinnitatud
ja peavad toimima;
2) tugiteljel ja hoobadel ei tohi olla
jääkdeformatsioone, lõtkusid ja pragusid;
3) tõstemehhanism ei tohi lekkida ja pihkuda.
Kontrollimine: vaatluse või lõtkutestriga.
Kood 621. Vedru
Nõuded: 1) vedrudel ei tohi olla murdumisi, pragusid, vedrulehtede
nihkumisi, õhkvedrude pihkumisi ja hüdrovedrude
lekkimisi;
2) läbilööki amortiseerivad kummipuhvrid
peavad olema terved ja oma kohal.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 622. Stabilisaator
Nõue: stabilisaator peab olema valmistaja juhendi kohane, peab
toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 623. Amortisaator
Nõue: amortisaator peab toimima, ei tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 624. Kere asendi regulaator
Nõue: kere asendi regulator ei tohi pihkuda/lekkida, sõiduki kere ei tohi olla kaldu teepinna
suhtes.
Kontrollimine: vaatluse, rismuse
ja joonlauaga.
Kood 625. Poolhaagise ja sadulveduki
haakeseade
Nõuded: 1) alates 30. novembrist 1995. a esmakordselt
kasutusele võetud poolhaagise ja sadulveduki haakeseadmed, v.a sõidukid, mille
sadulale mõjuv koormus ületab 20
000 kg, peavad vastama E-reegli nr 55 või direktiivi
94/20/EÜ nõuetele. N2, N3, O3 ja O4
kategooria sõidukite automaatse reguleerimisega haakeseade (CCD), kui see on
paigaldatud, peab vastama E-reegli nr 102 nõuetele;
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
2) poolhaagisel peab olema Ø
50,8±0,1 mm veopolt, mis vastab E-reegli nr 55 või direktiivi
94/20/EÜ nõuetele (joonis 43). Sadulakoormusega üle 20 000 kg peab
haakeseadme veopolt olema Ø 89±0,1 mm (vt joonis 44);
Joonis 43.
Poolhaagise veopolt «Ø 50» mm.
Joonis 44.
Poolhaagise veopolt «Ø 90» mm.
3) sadulveduki haakeseade peab vastama
E-reegli nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ nõuetele, v.a Ø 90 mm veopoldiga
haakeseade;
4) Ø 50 mm ja ø 90 mm veopoldile
mõeldud sadulseadme kinnitamiseks auto vaheraamile, montaažiplaadile või raami
kronsteinidele peab sadulseadmel olema 12 ava Ø 17 mm. Ø 50 mm veopoldiga
sadulseade peab olema kinnitatud vedukautole vähemalt kaheksa poldiga M16, Ø 90 mm veopoldiga
sadulseade peab olema kinnitatud vähemalt 12 poldiga M16 (joonis 45);
Joonis 45.
Sadulseadme kinnitus vedukautole.
1 – veopoldi põikitelg; 2 – auto sõidusuund; 3 – veopolt; 4 – vedukauto
pikitelg; 5 – poldiava lubatud kuju; 6 – poldi ava.
5) Ø 50 mm veopoldiga ja sadula haakeseadmega
autorongi ühendusmõõtmed peavad vastama joonisele 46 ja järgmistele nõuetele:
• koormata veduki sadula plaadi suurim
lubatud kõrgus teepinnast 1400 mm;
• koormatud veduki sadula plaadi suurim
lubatud kõrgus teepinnast 1150...1300 mm.
Märkus. Siseriiklikult on lubatud kasutada
kõrgemaid sadulaid tingimusel, et autorongi kõrgus ei ületa 4 m.
Joonis 46. Poolhaagisautorongi ühendusmõõtmed.
d =2040 mm – poolhaagise kere
esinurga suurim vaba pöörderaadius;
l3 = 100 mm –
poolhaagise kere alumise osa vähim kaugus veduki tagaosast;
l4 > =80 mm – kaugus
punkti x läbiva 6º kalde all oleva tasapinna ja raadiuse d vahel;
x – punkt veduki pikitelje püsttasandis,
mis moodustub 250 mm
kõrgusel sadulaplaadi tasapinnas lõikumisel 6º kaldpinnaga auto
pikiteljel;
r3 = 2300 mm –
poolhaagise kere alaosa vähim pöörderaadius;
Ÿ = 25º – poolhaagise pöördenurk
veduki pikitelje suhtes, mille ulatuses ei tohi haagise kere olla kontaktis
veduki rehvidega ka siis, kui kere suurim kaldenurk taha ω2 =
7º;
ω1 = 6º – poolhaagise
kere suurim kaldenurk ette, mille puhul poolhaagise kere ei tohi puudutada
vedukit;
ω2 =7º – poolhaagise
kere suurim kaldenurk taha, mille puhul poolhaagise kere ei tohi puudutada
vedukit;
6) lõtk haakeseadme ja veopoldi vahel ei
tohi ületada 4,0 mm;
7) veopoldi ja sadula haardeseadme
tööpindade kulumine ei tohi ületada 1,5 mm.
Kontrollimine: 1) TÜ – nihiku, mõõdulindi ja vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 55/00 või nr 102/00 või direktiivi 94/20/EÜ metoodikale.
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
Kood 626. Täis- ja kesktelghaagise ning
nende veduki haakeseade
Nõuded: 1) alates 30. novembrist 1995. a esmakordselt
kasutusele võetud täishaagise, kesktelghaagise ja nende veduki haakeseade peab
vastama E-reegli nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ nõuetele.Lubatud
on kasutada Ø 40 mm
veopoldiga püüduriga haakeseadmeid. Nimetatud haakeseadmed ei ole omavahel
vahetatavad. N2, N3 , O3 ja O 4
kategooria sõidukite automaatse reguleerimisega haakeseade (CCD) peab vastama
E-reegli nr 102 nõuetele. Rikke korral peab haakeseade jääma tööle
mittereguleeritava haakeseadmena ning juhi töökohal peab süttima märgulamp ja
lülituma sisse hoiatav helisignaal.
Haakeseadme pöördenurgad peavad vastama
joonistele 47, 48 ja 49;
Joonis 47.
Vähimad haakeseadme pöördenurgad rõhttasapinnas.
90o – tiisli pöördenurk sõiduki pikiteljest.
Joonis 48.
Vähimad haakeseadme pöördenurgad püsttasapinnas.
Joonis 49.
Haakeseadme vähim pöördenurk ümber sõiduki pikitelje.
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
2) veopoldi mõõtmed peavad olema:
• liigendiga püüdurseadmes – Ø 49 +0,16 mm;
• liigendita püüdurseadmes (tiisli lubatud
ühendusnurgad tagatakse veopoldi kujuga) – Ø 48,7+0,16mm;
3) tiisli veorõnga kulumata puksi lubatud
siseläbimõõt peab olema 50 +0,3mm. Tiisli veorõnga mõõtmed peavad
vastama joonisele 50;
Joonis 50.
Tiisli veorõnga mõõtmed.
4) veopoldi ja puksi tööpindade kulumine
ei tohi ületada 2,0 mm ja summaarne lõtk 5,0 mm. Haakeseadme kummist
tünnvedrude vähim paksus peab olema L = 18 mm
(vt joonis 51);
Joonis 51.
Haakeseadme tünnvedrude paksus.
5) püüduriga haakeseadme raami külge
kinnitamise poltide poldiavade läbimõõdud ja nendevahelised kaugused peavad
vastama joonisele 52 ja tabelile 9;
Joonis 52.
Haakeseadme kinnituspoltide avad.
Tabel 9
Mõõtmed
millimeetrites
|
Haagise
arvutusliku massi kategooria
|
Haagise
arvutuslik mass tonnides
|
A±0,5
|
B±0,5
|
C±0,2
|
D -1,0-0,5
|
Poldi mõõt
|
1
|
>3,5...15
|
120
|
55
|
15
|
75
|
M14
|
2
|
>15...24
|
140
|
80
|
17
|
85
|
M16
|
3
|
>24
|
160
|
100
|
21
|
95
|
M20
|
Haagise arvutuslik mass: WM =
1,33 WR, kus: W M – haagise arvutuslik mass, WR
– haagise täismass;
6) kuni 3,5-tonnise täismassiga haagise (O1
ja O 2 kategooria) haakeseade peab olema ühendatav vedukauto
haakeseadme kuulpoldiga, mille sfääri läbimõõt on 50 -0,6 mm ja
poldi kaela läbimõõt – 29 -2 mm (vt joonis 53).
Kuulpoldi kinnitus sõidukile on näidatud joonisel 53 lõigetel A–A ja B–B.
Kuulpoldi kõrgust teepinnast mõõdetakse täismassiga vedukil;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Joonis 53.
Haakeseadme kuulpolt ja selle paigaldamise mõõtmed.
7) haakeseade ja selle kinnitus peab
vastama direktiivi 94/20/EÜ nõuetele;
8) kõikide haagiste haakeseadmed,
v.a haagistel, mis haakeseadme katkemisel isepidurduvad, peavad olema
dubleeritud julgestuskettide või -trossidega;
9) kuni 3,5-tonnise täismassiga
haagiselamu või haagise veokonksu kinnitamiseks kasutatava ääriku mõõtmed
peavad olema joonise 54 kohased;
Joonis 54.
Kuni 3,5 t täismassiga haagise või haagiselamu veokonksu kinnitus autokere või
hoidiku külge.
10) polt- ja neetühendused peavad olema
kinnitatud ja keevisliited kvaliteetsed.
Kontrollimine: 1) TÜ – mõõdulindi, joonlaua, nihiku ja
vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 55/00 või nr 102/00 või direktiivi 94/20/EÜ metoodikale.
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
Kood 627. Kesktelghaagisautorongi
ühendusmõõtmed
Nõuded: 1) kesktelghaagisautorongi
koosseisus olevate N 2 , N3, O3 ja O4
kategooria sõidukite automaatse reguleerimisega haakeseade (CCD) peab vastama
E-reegli nr 102 nõuetele. Rikke korral peab haakeseade jääma tööle mittereguleeritava
haakeseadmena ning juhi töökohal peab süttima märgulamp ja lülituma sisse
hoiatav helisignaal;
2) haakeseadme veopoldi kaugus vedukauto
kere (kasti) tagaseinani, mõõde A (vt joonis 55) peab olema vastav
tabelis 10 esitatule.
Joonis 55.
Haakeseadme asend.
Tabel 10
Mõõtmed
millimeetrites
|
Konstruktsiooniklass
(lubatud kaugus A)
|
Mõõde A
tolerantsiga –100
|
1400
|
1300–1400
|
1600
|
1500–1600
|
1900
|
1800–1900
|
Haakeseade peab tagama vedukauto ja
haagise kerede kokkupuutumatuse kuni 6º tee pikikalde korral
(vt joonis 55);
3) täismassiga koormatud autorongi
haakeseadme vähim kõrgus teepinnast peab olema 425±25 mm (vt
joonised 55 ja 57);
4) haagise kere vähim pöörderaadius
veopoldi suhtes (vt joonis 56) C min arvutatakse:
kus: W – sõiduki laius mm-s
(vt joonis 56);
A – veopoldi kaugus veduki tagaseinast
(vt joonis 55);
S – vedukauto ja haagisekerede vaheline
vähim vahe pöördel (vt joonised 56 ja 57).
Vähim vedukauto ja haagise kerede kaugus
pöördel peab olema S = 250 mm.
Haagise tiisli vähim pikkus Cmin peab olema vastavalt konstruktsiooniklassile
(tabel 11):
Tabel 11
Mõõtmed
millimeetrites
|
Konstruktsiooniklass
|
Cmin
|
1400
|
2100
|
1600
|
2300
|
1900
|
2550
|
Joonis 56.
Kesktelghaagise pööramine veopoldi suhtes.
5) kesktelghaagise tiisli mõõtmed peavad
vastama joonisele 57. Veosilmuse mõõtmed peavad vastama E-reegli nr 55 või
direktiivi 94/20/EÜ nõuetele;
Kesktelghaagise
tiisel.
Kesktelghaagise
tiisli esiosa.
Joonis 57.
Kesktelghaagise tiisel.
6) vedukauto haakeseade peab vastama
E-reegli nr 55 või direktiivi 94/20/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – mõõdulindi, joonlaua ja nihikuga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 55/01 või direktiivi 94/20/EÜ (paranduste direktiiv
2006/96/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 628. Ühendusjuhtmed
Nõuded: 1) vedukautot ja haagist ühendavate juhtmete pistikud ja
pistikupesad peavad olema 6 V ja 12 V nimipingega elektrisüsteemide puhul 12 N
tüüpi (normaalne) ning 24 V nimipingega elektrisüsteemi puhul 24 N
tüüpi (normaalne). Pistikutüüp 12 N ja 24 N (vt joonis 58)
on ette nähtud haagise valgussignalisatsiooni ja pidurite juhtimise seadmete
(kui need on sõiduki ehituses ette nähtud) ühendamiseks veduki
elektrisüsteemiga. Lisaseadmete ühendamiseks peab täiendavalt kasutama 6 ja 12
V elektrisüsteemiga autorongidel 12 S tüüpi pistikuid ja pistikupesi ning
24 V elektrisüsteemi korral 24 S tüüpi pistikuid ja pistikupesi
(vt joonis 59);
|
|
Joonis 58.
Tüüp 12 N
ja tüüp 24 N pistik.
|
Joonis 59.
12 S ja 24 S tüüpi pistik.
|
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
2) eri tüüpi pistikud ja pistikupesad ei
ole omavahel vahetatavad, nad erinevad mõõtmete ja juhtmete isolatsiooni värvi
poolest. Juhtmed peavad olema ühendatud vastavalt käesolevate nõuete tabelitele
12, 13, 14 ja 15:
Tabel 12
|
Tüüp 12 N
|
Pistiku
jala nr
|
Juhtme
värvus
|
Vooluring
|
1
|
kollane
|
vasak suunatuli
|
2
|
sinine
|
tagaudulatern
|
3
|
valge
|
kere («mass»)
|
4
|
roheline
|
parem suunatuli
|
5
|
pruun
|
parem taga- ja küljeääretuli ning
numbrituli
|
6
|
punane
|
pidurituli
|
7
|
must
|
vasak taga- ja küljeääretuli ning
numbrituli
|
Tabel 13
|
Tüüp 12 S
|
Pistiku
jala nr
|
Juhtme
värvus
|
Vooluring
|
1
|
kollane
|
tagurdustuli ja inertspidurite
väljalülitusseade
|
2
|
sinine
|
vaba (puudub rahvusvaheline määratlus)
|
3
|
valge
|
kere («mass»)
|
4
|
roheline
|
lisatoide
|
5
|
pruun
|
kereühenduse kontrolliks
|
6
|
punane
|
võimsa tarviti
toide
|
7
|
must
|
vaba (puudub rahvusvaheline määratlus)
|
Tabel 14
|
Tüüp 24 N
|
Pistiku
jala nr
|
Juhtme
värvus
|
Vooluring
|
1
|
valge
|
kere («mass»)
|
2
|
must
|
vasak ääre- ja numbrituli
|
3
|
kollane
|
vasak suunatuli
|
4
|
punane
|
pidurituli
|
5
|
roheline
|
parem suunatuli
|
6
|
pruun
|
parem külje- ja tagaääretuli
|
7
|
sinine
|
haagise pidurite juhtimisseadme toide
|
Tabel 15
|
Tüüp 24 S
|
Pistiku
jala nr
|
Juhtme
värvus
|
Vooluring
|
1
|
valge
|
kere («mass»)
|
2
|
must
|
vaba (puudub rahvusvaheline määratlus)
|
3
|
kollane
|
tagurdustuli
|
4
|
punane
|
toitevool
|
5
|
roheline
|
kereühendusega anduri tagasivool
|
6
|
pruun
|
lisatoide
|
7
|
sinine
|
udutuli
|
3) M1 ja N1
kategooria sõiduki ja selle haagise 12 V pingele ette nähtud 13 jalaga pistik ja
pistikupesa peavad vastama joonisele 60.
Pistikupesast väljatõmmatud pistikut peab
olema võimalik kinnitada selleks ette nähtud hoidikusse vältimaks pistiku vigastamist.
Juhtmed peavad olema ühendatud pistiku
jalgadega vastavalt tabelis 16 esitatule:
Joonis 60. 13 jalaga pistik.
Tabel 16
|
13
jalaga
pistik
|
Pistiku
jala nr
|
Vooluring
|
Juhtme
ristlõige mm2
|
1
|
Vasak suunatuli
|
1,5
|
2
|
Tagaudulatern
|
1,5
|
3
|
Kereühendus jalgade 1...8 vooluringile *
|
2,5
|
4
|
Parem suunatuli
|
1,5
|
5
|
Parem tagaääretuli ja numbrituli **
|
1,5
|
6
|
Pidurituli
|
1,5
|
7
|
Vasak tagaääretuli ja numbrituli **
|
1,5
|
8
|
Tagurdustuli
|
1,5
|
9
|
Aku vooluring (toitevool)
|
2,5
|
10
|
Süütelukust lülitatav vool
|
2,5
|
11
|
Kereühendus jala 10 vooluringile *
|
2,5
|
12
|
Vedukauto armatuurlaua signaallambi
vooluring, mis signaliseerib haagise haakeseadme ühendatust (peab olema
sillatud jalaga 3)
|
1,5
|
13
|
Kereühendus jala 9 vooluringile *
|
2,5
|
|
|
|
|
Märkused: * Haagisega ei tohi olla
ühendatud rohkem kui kaks kereühendust kolmest.
** Numbrimärgi tuli peab olema ühendatud
kas jalaga 5 või jalaga 7;
4) pistikupesa ümber peab olema vaba ruumi
vähemalt 55 mm
ulatuses;
5) tarbesõiduki ja selle haagise 24 V
pingele ettenähtud 15 jalaga
pistik ja pistikupesa peavad vastama joonisele 61.
Joonis 61. 15 jalaga pistik.
Juhtmed peavad olema ühendatud pistiku
jalgadega vastavalt tabelis 17 esitatule:
Tabel 17
15 jalaga pistik
|
Pistiku
jala nr
|
Vooluring
|
1
|
Vasak suunatuli
|
2
|
Parem suunatuli
|
3
|
Tagaudulatern
|
4
|
Kereühendus
|
5
|
Vasak taga- ja küljeääretuled ning
taganumbrituli 1)
|
6
|
Parem taga- ja küljeääretuled ning
taganumbrituli 1)
|
7
|
Pidurituli
|
8
|
Tagurdustuli ja inertspiduri
tagurduslukustus
|
9
|
Toitevool (+24 V)
|
10
|
Piduriklotside kulumise andur
|
11
|
Vedruaku rõhuandur
|
12
|
Telje tõsteseade
|
13
|
Kereühendus jalgadega 14 ja 15
ühendatavatele seadmetele
|
14
|
Reserv2)
|
15
|
Reserv2)
|
Märkused: 1) Numbrimärgi tuli
peab olema ühendatud kas jalaga 5 või jalaga 6.
2) Kui jalgu 14 ja 15 ei kasutata, siis nad võivad
pistikupesas puududa;
6) Veduki ja selle haagise (v.a M1,
N1, O 1 ja O2 kategooria sõidukid) blokeerumatu pidurisüsteemi elektrilise ühenduse pistik
peab vastama joonisele 62;
Joonis 62.
ABS pidurisüsteemi pistik.
Juhtmed peavad olema ühendatud pistiku
jalgadega vastavalt tabelis 18 esitatule:
Tabel 18
ABS
pidurisüsteemi pistik
|
Pistiku
jala nr
|
Vooluring
|
Koormusvool
A
|
Juhtme
vähim ristlõike pind mm2
|
1
|
Elektromagnetventiili «+»
|
301)
|
6 või
2×2,5
|
2
|
Protsessori «+»
|
2
|
1,5
|
3
|
Protsessori «–»
|
2
|
1,5
|
4
|
Elektromagnetventiili «–»
|
301)
|
6 või
2×2,5
|
5
|
Hoiatusseade
|
2 (24 V)
|
1,5
|
6
|
Reserv2)
|
|
|
7
|
Reserv2)
|
|
|
Märkused: 1) Suurim lühiajaline
vool.
2) Kui jalgu 6 ja 7 ei kasutata, siis nad võivad pistikupesas
puududa.
Kontrollimine: vaatluse ja kontrollpistikuga.
Kood 629. Poolhaagise reguleeritavad toed
ja tiisli toed
Nõue: poolhaagise reguleeritavad toed ja tiisli toed peavad
olema valmistaja juhendi kohased, peavad toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 630. Täishaagise juhtsilla/pöördsilla
lukusti
Nõue: täishaagise juhtsilla/pöördsilla lukusti peab olema
valmistaja juhendi kohane, peab toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 631. Varuratta kinnitus
Nõue: varuratta kinnitus peab olema valmistaja juhendi kohane,
peab toimima.
Kontrollimine: vaatluse ja vasaraga.
Kood 632. Veokasti põhi, külje- ja
tagaluuk, selle sulgur
Nõuded: 1) põhi ja luugid peavad olema terved ning sulgurid peavad
toimima;
2) ükski teepinnast kuni 2 m kõrgusel asuv veokasti osa
ei tohi sõiduki külgpinnast välja ulatuda rohkem kui 50 mm;
3) koorma sidumiseks ette nähtud
aasade/konksude vähim arv on kuus ja need peavad asetsema sümmeetriliselt kere
mõlemal küljel suurima sammuga 1200 mm. Veokasti tugipostiga külgnevad
aasad/konksud võivad olla kuni 1500 mm kaugusel tugipostil olevast
aasast/konksust. Esimene ja viimane aas/konks ei tohi olla kaugemal kui 250 mm esi- või
tagaseinast;
4) furgoonisiseste aasade/konksude suurim
samm on 600 mm
ja suurim kõrgus furgooni põrandast on 1000 mm. Sümmeetrilise asetuse nõue ei
kehti furgoonisisestele aasadele/konksudele. Furgooni ehitusest ja otstarbest
tingitult on valmistajal lubatud muuta aasade/konksude sammu;
5) aas/konks peab taluma järgmist koormust
sõltuvalt sõiduki kandevõimest (tabel 19):
Tabel 19
Sõiduki
kandevõime (t)
|
Põranda
või selle tarindile kinnituva kinniti lubatud koormus (kN)
|
Furgooni
seinale või selle tarindile kinnituva kinniti lubatud koormus (kN)
|
= 3,5
|
5
|
2,5
|
>3,5 =
6,0
|
10
|
5,0
|
>6,0
|
20
|
5,0
|
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
6) aasad/konksud peavad taluma purunemata
vähemalt kahekordset tabelis 19 toodud lubatud koormust, kui kinnitile
mõjuva jõu suuna erinevus seina tasapinnast ei ole suurem kui 30º;
7) puidu, puidu kimpude, metalli, torude
jms veoks kasutatava veokasti/platvormi või aluspakkudega runga
külgtulbad peavad olema metallist. Iga eeltoodud veosekimp peab toetuma
vähemalt kahele aluspakule. Külgtulbad peavad vastu pidama ilma
jäävdeformatsioonita vähemalt 1/4 aluspakule mõjuva veoseosa massist tingitud
jõule, kui see rakendub külgtulbale 2 m kõrgusel aluspaku kandepinnast,
platvormi või veokasti põhjast;
8) sõiduki ehitus peab võimaldama
külgtulpade vahelises alas veose sidumist sõiduki raami, platvormi või veokasti
külge. Külgtulpade puhul, mille vahekaugus on 2,5 m või vähem, peab olema
vähemalt üks kinnitusrihm, suurema tulpadevahelise kauguse korral vähemalt kaks
kinnitusrihma. Sidumisvahendite kinnitusaas/konks peab vastu pidama purunemata
20 kN (2000 kgf)
jõule;
9) puidu või puidukimpude veol peab
aluspakul olema vähemalt 10 mm
kõrgune, ülespoole suunatud servaga terasriba, mis takistab veose nihkumist
pikisuunas;
10) sõiduki esmasel või ümberehituse
järgsel registreerimisel peab sõiduki omanik esitama ARK-le sõiduki kere, runga valmistaja/ümberehitaja tunnistuse, kus valmistaja
kinnitab, et sõidukikere, kabiinitagune kaitse, külgtoed, aluspakud,
koormakinnituse aasad/konksud, veokast, platvorm jms on valmistatud vastavalt
käesolevatele nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja joonlauga;
2) TK ja TJV katsetustel arvutusega.
Kood 633. Furgoonid
Nõuded: 1) kere peab olema terve, uksed ja luugid sulguma,
külmutusseadmed ei tohi lekkida või pihkuda;
2) ATP vedudel kasutatav furgoon peab
vastama kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks
kasutatavate eriveokite alase kokkuleppe (ATP) nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel ning korralisel
ATP kokkuleppe kohasel järelevaatusel vastavalt ATP lepingu metoodikale.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 1.01.2003]
Kood 634. Vahetuskerede veokid
Nõuded: 1) trossi-, keti- ja konksuveoga vahetuskerede
lukustusseade peab olema mehhaanilise või hüdraulilise ajamiga, mida ei ole
võimalik avada juhusliku või tahtmatu käsitsusega. Lukustusseadme avanemist ei
tohi põhjustada vahetuskerede mass või mõni muu väline jõud. Kinnitus peab
olema kergesti käsitsetav ning vastu pidama jõule, mida põhjustab kere ja selle
koorma mass, kui sellele mõjub kiirendus:
• ette – 14 m/s2;
• külgedele ja taha – 7 m/s2;
• üles – 10 m/s2.
Sõiduki valmistaja/ümberehitaja peab
kinnitama sõiduki kerele lisasildi nagu see on toodud käesoleva lisa koodis
101, kuhu on kantud lisaks järgmised andmed:
• kere pikkus, laius ja kõrgus;
• kere tühimass ja kandevõime;
• kinnituste ja tugede lubatud tugevused;
2) hüdrauliline lukustusseade peab olema
täiendavalt kindlustatud mehaanilise lukustusseadmega. Lukustusseadme kinniolek
peab olema vaatlusega kergesti määratav;
3) hüdroajami seadmed peavad taluma 1,5-kordset
töökoormust ilma jäävate deformatsioonideta;
4) hüdrosüsteemi voolikud peavad taluma
3-kordset töörõhku;
5) hüdrosüsteemi paagi mahtuvus peab olema
20% suurem kogu süsteemi mahtuvusest. Õli tase paagis peab olema kergesti
kontrollitav;
6) süsteemi töörõhu kontrollimiseks peab
süsteemil olema kontrollmanomeetri ühendamiseks otsik;
7) hüdrosüsteemil peab olema kaitseklapp,
mis rakendub pumba töörõhust 10% kõrgemal rõhul. Kui kaitseklapp on
reguleeritav, peab seda olema võimalik reguleerida ainult tööriistaga või ta
peab olema plommitav;
8) hüdroseadme ehitus peab tagama
vahetuskerede liikumiskiiruse, mis ei ületaks 1,0 m/s;
9) vahetuskerede veoseadme trossi vähim
pikkus peab olema 2 m.
Trossi pikkus ei tohi põhjustada selle takerdumist või keerdumist ümber
juhuslike esemete või veoseadme;
10) veoseadme trossidel peavad olema
suunajad, mis kindlustavad trosside liikumise ettenähtud suunas;
11) kahe või enama trossiga seadmel peab
olema lisaseade, mis tasakaalustab trosside liikumist, vältimaks vahetuskere
kõrvalekadumist ning ühe trossi katkemise korral peatab veoseadme töö;
12) trossi kinnitussilmuse vähim raadius
on 35 mm;
13) kettide ja trosside tööpinge ei tohi
olla suurem kui 1/3 nende katkepingest. Ketid ja trossid peavad olema kergesti
kontrollitavad kogu ulatuses;
14) kasutada tohib ainult tööstuslikult
valmistatud kontrollitud tugevusomadustega trosse ja kette;
15) 1997. a või hiljem
valmistatud vahetuskerel peab esiseina vähim kõrgus kere põrandast olema 1,0 m;
16) vahetuskerega autol peab olema
kabiinitagune tugi, mis peab vastu pidama suurimale jõule 60 kN või vähemalt 1/3 koormatud vahetuskere massist tingitud
jõule. Arvesse tuleb võtta vähim suurus.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, mõõdulindi ja
joonlauaga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
erimetoodikale.
[RTL 2004, 45, 770 –
jõust. 1.05.2004]
Kood 635. Kallur ja kassettkallur
Nõuded: 1) kalluri hüdroajami seadmed peavad taluma 1,5-kordset
töökoormust ilma jäävate deformatsioonideta;
2) hüdrosüsteemi voolikud peavad taluma
3-kordset töörõhku;
3) hüdrosüsteemi paagi mahtuvus peab olema
20% suurem kogu süsteemi mahtuvusest. Õli tase paagis peab olema kergesti
kontrollitav;
4) hüdrosüsteemi töörõhu kontrollimiseks
peab süsteemil olema kontrollmanomeetri ühendamiseks otsik;
5) hüdrosüsteemil peab olema kaitseklapp,
mis rakendub pumba töörõhust 10% kõrgemal rõhul. Kui kaitseklapp on
reguleeritav, peab seda olema võimalik reguleerida ainult tööriistaga või see
peab olema plommitav;
6) kalluri (ka kassettkalluri) veokasti
vaheraam peab olema valmistaja nõuete kohane;
7) veokasti kallutamise ja allalaskmise
suurim kiirus ei tohi ületada 10 kraadi/s;
8) kallurseadme hüdrosüsteemis peab olema piirikklapp, mis suunab õli tagasi paaki, kui veokast on
tõusnud üles oma piirasendisse;
9) kalluri veokastil/kerel peab olema tugi
või muu mehaaniline seade, mis võimaldab töötada või hooldada kallurit tõstetud
veokasti/kere all. Kui tugi või seade ei pea vastu koormatud kasti survele, s.t
selle toega võib toestada ainult koormata veokasti, peab olema kerel nähtavas
kohas sellekohane hoiatussilt (vt joonis 63);
10) kui kalluri ehitus või tõstesilindri
asukoht võimaldab ülestõstetud kastil/kerel minna üle piirasendi, peab selle vältimiseks
olema kasti/kere ja auto raami vahele ühendatud tross vms;
11) kalluri armatuurlaual peab olema
märgulamp, mis põleb, kui kast/kere on üles tõstetud. Märgutule juures peab
olema sellekohane hoiatussilt või mõni muu arusaadav tähistus;
Joonis 63.
Veokasti/kere tugi. 1 – silt hoiatusega, et toestada tohib ainult koormata
veokasti.
12) üle 6 m pikkuse
kallurikere/veokasti korral peab veokasti kallutamine olema tasakaalustatud;
13) üle 10 m pikkuse
kallurikere/veokasti korral peab veokasti tahakallutamine olema julgestatud
tugijalgadega;
14) kassettkere tõmbamisel vedukauto
veokasti või sealt tagasi haagisele ei tohi selle kiirus ületada 1 m/s;
15) kassettkerega kallurauto kere esisein
ja selle külge haagise kere kinnitamise seade peab taluma 1,4 korda suuremat
koormust kui seda põhjustab täiskoormaga haagise kassettkere;
16) kassettkerega haagisel peab olema
vähemalt üks käsipiduriga pidurdatav telg.
Märkus: Kassettkerega haagise märgatavuse
parandamiseks võib sellele olla asetatud autonoomne elektrivooluallikas
tagatulede toiteks selleks ajaks, kui haagis on autost lahti haagitud.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga;
2) TK ja TJV katsetustel erimetoodika
kohaselt.
Kood 636. Poritiivad
Nõuded: 1) poritiivad peavad olema valmistaja nõuete kohased ja
kinnitatud;
2) poritiiva tagaosa peab ulatuma vähemalt
rattatelje tasandini ja laius rattatelje tasandil olema vähemalt rehvi laius.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
Kood 637. Rattakoopad ja poripõlled
Nõuded:
1) üle 7,5 t täismassiga N2 ning kõigi N3, O3
ja O4 kategooria sõidukite tagaratastel peavad olema direktiivi
91/226/EMÜ nõuetele vastavad poripõlled. Poripõlled peavad olema laiemad kui
tagarattad (paarisrattad) ja asuma rataste kõige tagumisest pinnast tagapool
mitte rohkem kui 300 mm.
Kui telgede vahe on nii suur, et teineteise järel asetsevate rataste
veerepindade vahe on suurem kui 250 mm, peavad poripõlled olema
paigaldatud ka nende rataste vahele. Poripõlle alumine äär ei tohi asuda
kõrgemal kui 200 mm
maapinnast;
2) M1 kategooria sõiduki rattakoopad ja poripõlled peavad vastama
direktiivi 78/549/EMÜ nõuetele.
Kontrollimine:
1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
direktiivi 78/549/EMÜ (paranduste direktiiv 94/78/EÜ) või 91/226/EMÜ
(paranduste direktiiv 2006/96/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 638. Paakauto stabiilsus
Nõue: veosepaagi raskuskeskme kõrgus teepinnast koormata autol ei
tohi olla kõrgemal: hg≤0,9b, kus h g – raskuskeskme
kõrgus; b – tagarataste rehvide veereteede välisservade vaheline kaugus nagu
see on näidatud joonisel 64.
Joonis 64.
Veosepaagi raskuskeskme kõrgus teepinnast.
Kontrollimine: 1) TÜ – mõõdulindiga;
2) TK ja TJV katsetustel ohtlike veoste
sõidukid vastavalt E-reegli nr 111 metoodikale.
Kood 639. L kategooria sõiduki
tuuleklaas
Nõue: Alates 17. juunist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud kerega
L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukil peavad olema direktiivi 97/24/EÜ nõuete
kohane tuuleklaas, tuuleklaasi puhasti, tuuleklaasi pesur ja tuuleklaasi
soojendi ning nad peavad olema töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kood 640. L4e kategooria sõiduki
külghaagis
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Nõuded: 1) L4e kategooria sõiduki külghaagis peab paiknema sõiduki
paremal küljel. Erandina võib külghaagis paikneda vasakul küljel, kui sõiduk on
saadud pärandvarana või ta kuulub ümberasujale;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
2) [Kehtetu – RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
3) külghaagises ei tohi olla rohkem kui
kaks sõitjakohta;
4) mootorratta parem suunatuli tuleb
pärast külghaagise paigaldamist eemaldada või välja lülitada ja paigaldada
suunatuli külghaagise paremale küljele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 7
Mootor
Kood 701. Üldnõuded
Nõuded: 1) mootorist kütuse, määrdeainete ja jahutusvedeliku
silmaga nähtav lekkimine ei ole lubatud;
2) heitgaaside ja karterigaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei ole lubatud;
3) mootori kinnituspadjad peavad olema
valmistaja juhendi kohased ja terved;
4) omavoliline mootori kinnituspatjade
kinnituskohtade muutmine kere/raami küljes on keelatud;
5) omavoliline mootori toite- ja
heitgaaside süsteemi muutmine ja ümberehitamine on keelatud, sh ülelaadeseadmete lisamine või ärajätmine, lisakütusepaakide
paigaldamine, õhu- ja heitgaaside osakeste filtrite äravõtmine, heitgaaside
katalüsaatorreaktorite äravõtmine, teisele kütuseliigile ümberehitamine
(diislikütuselt – bensiinile; bensiinilt või diislikütuselt – gaasile jms ning
vastupidi);
6) elektrijuhtmed peavad olema kaitstud
hõõrdumise/muljumise, kütuse keemilise, heitgaaside termilise jms kahjustava
mõju eest;
7) mootor peab vastama võimsuselt,
pöördemomendilt, pöörete arvult, töömahult ja massilt valmistaja poolt sellele
sõidukile ette nähtule. Erandina, kui valmistaja ei ole ette näinud erinevate
mootorimudelite paigaldamist, on lubatud sõidukile ümberehituse korras
paigaldada mootor, mille võimsuse erinevus ei ületa 30%, töömahu erinevus 20%
ja massi erinevus 10% valmistaja poolt ette nähtust;
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel sõiduki suurima
kiiruse, mootori võimsuse ja pöördemomendi mõõtmine M ja N kategooria sõidukil
vastavalt direktiivi 80/1269/EMÜ (paranduste direktiivid 88/195/EMÜ, 89/491/EMÜ
ja 97/21/EÜ) ja L kategooria sõidukil vastavalt direktiivi 95/1/EÜ (paranduste
direktiivid 2002/41/EÜ ja 2006/27) metoodikale.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kood 702. Üldnõuded toitesüsteemile
Nõuded: 1) toitesüsteemi seadmed peavad olema kaitstud kerega või
sõiduki muu osaga, nad peavad olema korrosiooni- ja vibratsioonikindlad ning
kaitstud hõõrdumise jms mõju eest;
2) rikke või avarii korral ei tohi
väljavoolav kütus sattuda heitgaaside torudele või mõnele teisele kõrge
temperatuuriga osale.
Kontrollimine: TÜ – vaatlusega.
Kood 703. Kütusepaak
Nõuded: 1) sõiduki kütusepaak peab olema valmistatud tulekindlast
metallist või plastikust. Plastikpaak peab vastama E-reegli nr 34 või
direktiivi 70/221/EMÜ nõuetele ja säilitama oma tugevuse temperatuurivahemikus
–40±2 oC kuni +53±2 oC
ja pidama vastu vähemalt 2 minutit lahtise leegi proovile. N 1, N2,
N3, M2 ja M3 kategooria sõidukite kütusepaagid
peavad vastama E-reegli nr 34 või direktiivi 70/221/EMÜ nõuetele;
2) kütusepaak ei tohi lekkida, peab olema
valmistaja juhendi kohane ja paigutatud valmistaja poolt ette nähtud kohta ja
tema poolt ette nähtud viisil;
3) kütusepaak ei tohi asetseda auto või
haagise kabiini/kere sõitjateruumis. Kabiini/kere osa, vahesein vms ei tohi
olla kütusepaagi üheks osaks;
4) täiteavast väljavoolav (näiteks
tankimisel jms) kütus ei tohi koguneda auto või haagise keresse/kabiini vm
sarnasesse kohta, peab olema ette nähtud võimalus kütuse vabaks
mahavoolamiseks;
5) veega täidetud paak peab taluma 3 min
vältel rõhku 0,03 MPa (0,3 kgf/cm2).
Pärast paagi survestamist on paagi seintes lubatud jääkdeformatsioonid;
6) kütusepaagil peab olema ala- ja
ülerõhku tasakaalustav seade ja sellele sõiduki tüübile valmistatud kork;
7) täiteava kork ei tohi avaneda
juhuslikult. Kummulikeeratud täis paagist ei tohi kütust välja valguda
kiiremini kui 30 g/min;
8) täiteava ei tohi ulatuda sõiduki kerest
väljapoole ja asuda sõitjate- või koormaruumis. Paak peab olema täidetav
sõiduki välisküljelt;
9) pliivabal kütusel töötava sõiduki
kütusepaagi täiteava läbimõõt peab olema väiksem kui 23,6 mm;
10) [kehtetu]
11) kohtkindlate kütusepaakide mahutavus
autol või autorongil, mis on vahetult ühendatud sõiduki mootoriga ja/või
lisaseadmetega, ei tohi ületada 1500 liitrit, sellest haagisel asuvate
kohtkindlate kütusepaakide mahutavus ei tohi ületada 500 liitrit.
Lisaks sellele ei tohi autol või autorongil olla teisaldatavates kütusekonteinerites
(näiteks kanistrites) üle 60 liitri kütust;
12) täiendavad lisakütusepaagid peavad
olema kinnitatud auto või haagise raamile või põhjale. N2, N2G,
N3 ja N3G kategooria sõidukitele peavad lisakütusepaagid
olema kinnitatud sõidukivalmistaja juhendi kohaselt või kanduriga sõiduki
põhiraami peeltala külge. Vajadusel peab põhiraami
või peeltala tugevdama;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
13) M1, M1G, N1
ja N1G kategooria sõidukitele ei ole lubatud kütusepaaki ümber
ehitada või paigaldada lisakütusepaake;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
14) M2, M2G, M3
ja M3G kategooria sõidukitele on lubatud paigaldada lisakütusepaak,
kui sõidukivalmistaja on selleks ette näinud ja ette valmistanud bussi keres
E-reegli nr 36 või E-reegli nr 52 nõuetele vastava ohutu koha ning
sõidukivalmistaja või tema ametlik esindaja on andnud kirjaliku loa, milles on
ära näidatud lisapaagi asukoht ja selle paigaldamise skeemid;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
15) lisakütusepaakide paigaldamiseks tuleb
eelnevalt taotleda luba Autoregistrikeskuselt.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 34/02 ja direktiivi 70/221/EMÜ (paranduste direktiivid
79/490/EMÜ, 81/333/EMÜ, 97/19/EÜ, 2000/8/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale, M2
ja M3 kategooria sõidukitel lisaks vastavalt E-reeglite
nr 52/01 ja nr 36/03 metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 704. Veeldatud gaasi toiteseadmed
Nõuded: 1) 1999.
a või hiljem valmistatud sõidukil peab mootori veeldatud
gaasi toitesüsteem koosnema järgmistest E-reegli nr 67 kohaselt
sertifitseeritud seadmetest:
• veeldatud gaasi paak;
• paagi armatuur;
• reduktor ja aurusti;
• kaitseklapp;
• voolikud;
• tankimisotsiku väljaviik;
2) veeldatud gaasi paagi armatuur peab
koosnema järgmistest seadmetest:
• ventileeritav tankimisblokk;
• kütusetaseme näitur;
• paagi tankimisel ületäitumist tõkestav
seade;
• kaitseklapp (rõhutasandaja);
• magistraalklapp;
• kiiruspiirikklapp
või klappide blokk, mis sulgub, kui gaasi voolukiirus ületab piirväärtuse;
• gaasikindel ja ventileeritav armatuuri
karp;
3) veeldatud gaasi paagile peab olema
kinnitatud silt järgmiste andmetega:
• valmistaja kaubamärk;
• paagi valmistamise järjenumber;
• maht liitrites;
• tähistus:
«VEELDATUD GAAS»
«LIQUEFIED PETROLEUM GASE» või (LPG)
• töörõhk/kontrollrõhk (näiteks «2,5/3,0 MPa»);
• märkus: «suurim täitmise aste 80%»;
• ametliku tüübikinnitamise aasta ja kuu
(näiteks «83/09»);
• ametliku tüübikinnitamise tähised: või ;
• järgmise survestamise kuupäev: . . . . .
. . . . .;
4) veeldatud gaasi paagid peavad vastama
kehtestatud nõuetele ning olema läbinud välise ja sisese ülevaatuse ning
veesurveproovi;
5) gaasiauto toiteseadmed ei tohi pihkuda, seadmetel ja armatuuril ei tohi olla korrosiooni
ning vigastusi;
6) voolikud peavad otsikute külge olema
kinnitatud klambritega. Selleks otstarbeks on keelatud kasutada traati, nööri,
isoleerpaela jms.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, seebivee ja pintsliga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 67/01 metoodikale.
Märkus: Gaasi pihkumise
või toitesüsteemi muu rikke avastamisel tuleb ülevaatus katkestada. Ülevaatust
võib jätkata pärast remonti, kui rike on kõrvaldatud.
Kood 705. Surugaasi toiteseadmed
Nõuded: 1) 2001.
a või hiljem valmistatud sõidukil peab surugaasil töötava
automootori toitesüsteem vastama E-reegli nr 110 nõuetele;
2) surugaasi armatuur peab koosnema
järgmistest seadmetest:
• ventileeritav tankimisblokk
(täiteventiil);
• kaitseklapp (rõhutasandaja);
• kiirusepiirikklapp
või klappideblokk;
• gaasikindel ja ventileeritav armatuuri
karp;
3) surugaasi gaasiballoonile peab olema
märgitud:
• valmistaja kaubamärk;
• ballooni valmistamise järjenumber;
• ballooni mass kg-s (täpsusega ±0,2 kg);
• töörõhkMPa-s /
veesurveproovi rõhk MPa-s;
• ballooni maht liitrites (täpsusega ±0,2 liitrit);
• ametliku tüübikinnitamise aasta ja kuu;
• järgmise survestamise kuupäev: . . . . .
. . . . .;
4) surugaasi paagid peavad vastama
kehtestatud nõuetele ning olema läbinud ülevaatuse ja veesurveproovi;
5) gaasiauto toiteseadmed ei tohi pihkuda, seadmetel ja armatuuril ei tohi olla korrosiooni
ning esineda vigastusi;
6) voolikud peavad olema otsakute külge
kinnitatud klambritega. Selleks otstarbeks on keelatud kasutada traati, nööri,
isoleerpaela jms.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega, seebivee ja pintsliga
(ülevaatusele esitatud auto gaasiballoonid peavad olema täidetud kuni
töörõhuni);
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 110 metoodikale.
Kood 706. Üldnõuded heitgaaside
väljalaskesüsteemile
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukite heitgaaside
väljalaskesüsteem peab olema valmistaja juhendi kohane ja vastama E-reegli nr
59 või direktiivi 70/157/EMÜ nõuetele. L kategooria sõidukite heitgaaside
väljalaskesüsteem peab olema valmistaja juhendi kohane ja alates 17. juunist 1999. a esmakordselt
kasutusele võetud sõidukil vastama E-reegli nr 40 või direktiivi 97/24/EÜ
nõuetele;
2) heitgaaside väljalaskesüsteem peab
olema ohutus kauguses kütusepaagist ja kütuse torudest nii, et torude või paagi
lekkimisel ei satuks kütus heitgaaside torudele;
3) N2 ja N3
kategooria sõidukitel võib suunata heitgaaside toru üles, kui selle ots ületab
kabiini kõrgeima punkti tasandi. Toru välisläbimõõt ei tohi olla suurem kui 150 mm.
Heitgaaside toru ümbrus peab olema vähemalt 50 mm ulatuses
vaba;
5) heitgaaside väljalaskesüsteem peab
olema kinnitatud valmistaja juhendi kohaselt, ei tohi olla auke ja pragusid;
6) M1 ja N1
kategooria sõidukite vahetussummutid peavad vastama E-reeglile nr 59 või
direktiivi 70/157/EMÜ nõuetele;
7) valmistaja peab märkima
väljalaskesüsteemi kõikidele osadele oma nimetuse või kaubamärgi. Märgistus
peab olema loetav kogu sõiduki tööea vältel;
8) vahetussummuti ja selle osad ei tohi
põhjustada lisavibratsiooni ning peavad olema piisavalt korrosioonikindlad;
9) vahetusheitgaasisüsteem
peab olema nii ehituselt kui ka muudelt parameetritelt sarnane sõiduki
valmistaja poolt sõidukile paigaldatud algsele süsteemile.
Kontrollimine: 1) TÜ – mõõdulindi, joonlaua, nihiku ja
vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria
sõidukil vastavalt E-reegli nr 59/00 või direktiivi 70/157/EMÜ (paranduste
direktiivid 81/334/EMÜ, 84/424/EMÜ, 87/354/EMÜ, 89/491/EMÜ, 92/97/EMÜ,
96/20/EÜ, 1999/101/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja L kategooria
sõidukitel vastavalt E-reegli nr 40/01 või direktiivi 97/24/EÜ (paranduste
direktiivid 2002/51/EÜ, 2003/77/EÜ, 2005/30, 2006/72/EÜ ja 2006/120/EÜ)
metoodikale.
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
Kood 707. Heitgaaside toksilisuse
vähendamise seadmed
Nõuded: 1) heitgaasi retsirkulatsiooni-
ja sundtühikäigusüsteem, õhupuhastid,
katalüsaatorseadmed, λ-andur, kübemetepüüdefiltrid jms peavad olema valmistaja juhendi
kohased ja toimima;
2) M1 ja N1
kategooria sõidukite vahetuskatalüütilised
konverterid peavad vastama E-reegli nr 103 nõuetele;
3) vahetuskatalüütilised
konverterid peavad olema E või e sertifitseeritud ja valmistaja peab märkima
neile oma nimetuse või kaubamärgi. Märgistus peab olema loetav kogu sõiduki
tööea vältel;
4) vahetuskatalüütiline
konverter peab olema nii ehituselt kui ka muudelt parameetritelt sarnane
sõiduki valmistaja poolt sõidukile paigaldatud algsele konverterile;
5) vahetuskatalüütiline
konverter peab omama piisavat hapendumis- ja korrosioonikindlust.
6) alates 1. jaanuarist 2009. a peavad
L kategooria sõidukite vahetuskatalüütilised
konverterid vastama direktiivi 2005/30/EÜ nõuetele.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kontrollimine: 1) TÜ –vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel M1 ja
N1 kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 103/00
metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt direktiivi 2005/30/EÜ
(paranduste direktiiv 2006/120/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 708. Katalüsaatorita või λ-andurita katalüsaatoriga ottomootoriga sõiduki
heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus
Nõue: heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus on kehtestatud
keskkonnaministri määrusega.
Kontrollimine:1) TÜ – neljakomponendilise spektrograafi
tüüpi gaasianalüsaatoriga mõõtja pädevuskäsiraamatus toodud metoodika kohaselt;
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 83/05 või direktiivi 70/220/EMÜ (paranduste direktiivid
77/102/EMÜ, 78/665/EMÜ, 83/351/EMÜ, 88/76/EMÜ, 88/436/EMÜ, 89/491/EMÜ,
91/441/EMÜ, 93/59/EMÜ, 94/12/EÜ, 96/44/EÜ, 96/69/EÜ, 98/69/EÜ, 98/77/EÜ,
99/102/EÜ, 2001/1/EÜ, 2002/80/EÜ, 2003/76/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
* Märkus: [Kehtetu – RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
Kood 709. λ-anduriga
reguleeritava küttesegu koostisega ja katalüsaatoriga ottomootoriga sõiduki
heitgaaside kahjulike ainete piirsisaldus
Nõue: heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus on kehtestatud
keskkonnaministri määrusega.
Kontrollimine: 1) TÜ – neljakomponendilise spektrograafi
tüüpi gaasianalüsaatoriga mõõtja pädevuskäsiraamatus toodud metoodika kohaselt;
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli
nr 83/05 või direktiivi 70/220/EMÜ (paranduste direktiivid 77/102/EMÜ,
78/665/EMÜ, 83/351/EMÜ, 88/76/EMÜ, 88/436/EMÜ, 89/491/EMÜ, 91/441/EMÜ,
93/59/EMÜ, 94/12/EÜ, 96/44/EÜ, 96/69/EÜ, 98/69/EÜ, 98/77/EÜ, 99/102/EÜ,
2001/1/EÜ, 2002/80/EÜ, 2003/76/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 710. Kompressioonsüütega mootori
heitgaasi suitsusus ja kahjulike ainete piirsisaldus
Nõue: kompressioonsüütega mootori heitgaasi suitsususe ja
kahjulike ainete sisalduse piirnormid on kehtestatud keskkonnaministri
määrusega.
Kontrollimine: 1) TÜ – suitsususemõõturiga
ja neljakomponendilise spektrograafi tüüpi gaasianalüsaatoriga mõõtja
pädevuskäsiraamatus toodud metoodika kohaselt;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt suitsusus E-reegli nr 24/03 või direktiivi
72/306/EMÜ (paranduste direktiivid 89/491/EMÜ, 97/20/EÜ ja 2005/21/EÜ) ja
kahjulike ainete sisaldus E-reegli nr 83/05 või direktiivi 70/220/EMÜ
(paranduste direktiivid 77/102/EMÜ, 78/665/EMÜ, 83/351/EMÜ, 88/76/EMÜ,
88/436/EMÜ, 89/491/EMÜ, 91/441/EMÜ, 93/59/EMÜ, 94/12/EÜ, 96/44/EÜ, 96/69/EÜ,
98/69/EÜ, 98/77/EÜ, 99/102/EÜ, 2001/1/EÜ, 2002/80/EÜ ja 2003/76/EÜ) või
E-reegli nr 49/04 või direktiivi 88/77/EMÜ (paranduste direktiivid 91/542/EMÜ,
96/1/EÜ, 1999/96/EÜ ja 2001/27/EÜ) või direktiivi 2005/55/EÜ (paranduste
direktiivid 2005/78/EÜ ja 2006/51/EÜ) metoodikale.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kood 711. Müra
Nõue: sõiduki seisu- ja sõidumüra piirnormid on kehtestatud
keskkonnaministri määrusega.
Kontrollimine: 1) TÜ – müramõõturiga mõõtja
pädevuskäsiraamatus toodud metoodika kohaselt;
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
2) TK ja TJV katsetustel M ja
N kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 51/02 või direktiivi
70/157/EMÜ (paranduste direktiivid 81/334/EMÜ, 84/424/EMÜ, 87/354/EMÜ,
89/491/EMÜ, 92/97/EMÜ, 96/20/EÜ ja 99/101/EÜ) metoodikale ja L kategooria
sõidukitel vastavalt E-reeglite nr 9/06 ja nr 41/03 või direktiivi
97/24/EÜ (paranduste direktiiv 2005/30/EÜ ja 2006/120/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 712. Raadiohäired (elektromagnetiline
ühilduvus)
Nõue: ottomootoriga sõidukil peavad olema toimivad raadiohäirete
summutid. Alates 1. jaanuarist 1998.
a esmakordselt kasutusele võetud M, N ja O kategooria
sõidukite elektromagnetiline ühilduvus peab vastama E-reegli nr 10 või
direktiivi 72/245/EMÜ nõuetele ning L kategooria sõidukite elektromagnetiline
ühilduvus peab vastama E-reegli nr 10 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukil vastavalt E-reegli
nr 10/02 või direktiivi 72/245/EMÜ (paranduste direktiivid 89/491/EMÜ,
95/54/EÜ, 2004/104/EÜ, 2005/49EÜ, 2005/83/EÜ, 2006/28/EÜ ja 2006/96/EÜ)
metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 10/02
või direktiivi 97/24/EÜ (paranduste direktiivid 2002/51/EÜ, 2003/77/EÜ,
2005/30/EÜ, 2006/27/EÜ, 2006/72/EÜ ja 2006/120/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 713. Akudel töötavad M ja N
kategooria elektrisõidukid
Nõuded: 1) 1997.
a või hiljem valmistatud elektrisõidukid peavad vastama
E-reegli nr 100 nõuetele ja olema E sertifitseeritud;
2) veoakud peavad olema paigutatud ja
ventileeritud nii, et oleks välditud ohtlike gaaside kogunemine sõiduki
keresse;
3) veoaku vooluahelas peab olema
sulavkaitse või võimsuslüliti (automaatkaitse);
4) osadel, mille talitluspinge on 60 V
(alalisvool) või 25 V (vahelduvvool) või kõrgem, peavad olema põletust vältiv
(näiteks perforeeritud lehtmetallist vms) kaitse, mida ei ole võimalik
tööriistadeta eemaldada;
5) juhi töökohal peab süttima hoiatav
märgutuli, kui sõiduki jõuagregaat on sisse lülitatud ja järgneva
juhtimisvõttega alustab sõiduk liikumist;
6) hoiatusmärguanne peab lülituma tööle,
kui veoakud on tühjenenud sellisele tasemele, kus veel on võimalik sõidukit
kõrvaldada liiklusest;
7) tagasikäigu lülimine peab olema
blokeeritud, kui sõiduk liigub edasikäiguga kiirusega üle 5 km/h.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reegli nr 100/00 metoodikale.
Grupp 8
Jõuülekanne
Kood 801. Sidur
Nõuded: 1) käigud peavad lülituma kergelt ja mürata;
2) väljalülitatud siduri ja sisselülitatud
käigu korral ei tohi sõiduk liikuda paigast (sidur ei tohi kaasa vedada);
3) pidurdatud auto mootor peab seiskuma
siduri lülitumisel (sidur ei tohi libiseda);
4) siduripedaali vabakäik peab olema
valmistaja juhendi kohane.
Kontrollimine: proovisõiduga.
Kood 802. Käigu-, jaotus- ja jõuvõtukast/kordisti/aeglusti
Nõuded: 1) käigu-, jaotus- ja jõuvõtukast/kordisti/aeglusti ei
tohi lekkida, peavad toimima;
2) käigud ei tohi sõiduki liikumisel ise
välja lülituda.
Kontrollimine: vaatluse ja proovisõiduga.
Kood 803. Kardaanülekanne/rattavõll
Nõuded: 1) kardaanülekanne/rattavõll peab olema kinnitatud ja
tasakaalustatud, ei tohi vibreerida; kardaani liigendid peavad olema töökorras;
2) vahelaager/laagrid peavad olema
valmistaja nõuete kohaselt kinnitatud ja töökorras;
3) nuutühendites ei tohi olla ülemäärast
radiaallõtku;
4) porikaitsed peavad olema terved ja
nõuetekohaselt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatluse, vasara ja proovisõiduga.
Kood 804. Peaülekanne
Nõuded: 1) peaülekanne ei tohi lekkida;
2) laagrites ei tohi olla ülemäärast
lõtku.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 805. Veojõu kontrollsüsteem
Nõue: veojõu kontrollsüsteem peab toimima. Liikumise alustamisel
ja kiirendamisel ei tohi veorattad libiseda teekatte suhtes või halveneda auto
juhitavus.
Kontrollimine: vaatluse ja katsesõiduga.
Kood 806. Mootorratta jõuülekanne
Nõuded: 1) ketikaitse ja tagaratas peavad olema valmistaja juhendi
kohased ja kinnitatud;
2) kett peab olema pingutatud valmistaja
juhendi kohaselt;
3) kardaanvõlli liigendid peavad olema
töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 9
LISANÕUDED BUSSILE
Kood 901. Üldnõuded bussile
Nõuded:
1) alates 1. jaanuarist 1998.
a esmakordselt kasutusele võetud ühekorruseline I, II ja
III klassi buss peab vastama E-reegli nr 36 või E-reegli nr 107 või direktiivi
2001/85/EÜ nõuetele. Direktiivi 2001/85/EÜ lisa 7 nõuded ei ole kohustuslikud;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
2) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt
kasutusele võetud A ja B klassi buss peab vastama E-reegli nr 52 või E-reegli
nr 107 või direktiivi 2001/85/EÜ nõuetele. Direktiivi 2001/85/EÜ lisa 7 nõuded
ei ole kohustuslikud;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
3) alates 1. jaanuarist 1999. a esmakordselt
kasutusele võetud kahekorruseline buss peavad vastama E-reegli nr 107 või
direktiivi 2001/85/EÜ nõuetele. Direktiivi 2001/85/EÜ lisa 7 nõuded ei ole
kohustuslikud;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
4) alates 1. jaanuarist 2002. a esmakordselt
kasutusele võetud II ja III klassi bussi ülaosa tugevus peab vastama E-reegli
nr 66 või E-reegli nr 107 või direktiivi 2001/85/EÜ nõuetele;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
5) 1990. a või hiljem valmistatud bussil peab
olema vähemalt kaks ust, nendest vähemalt üks peab olema teenindusuks;
6) enne 1983. a
valmistatud ühekorruselise I, II ja III klassi ning A klassi bussi
istmetevahelise käigu kõrgus peab olema vähemalt 1900 mm (1500 mm enne
tagatelge ja sellest tahapoole vähemalt 1800 mm) ja B klassi bussil vähemalt 1500 mm. Enne 1999. a
valmistatud kahekorruselise bussi alumise korruse istmetevahelise käigu kõrgus
peab olema vähemalt 1800 mm
ja ülemisel korrusel vähemalt 1680 mm;
7) enne 1983. a
valmistatud ühekorruselise I, II, III, A ja B klassi ning enne 1999. a valmistatud
kahekorruselise bussi istmetevahelise käigu laius peab olema vähemalt 300 mm
(külgsuunas nihutatud istmete korral vähemalt 220 mm), istme
leeni kõrgus vähemalt 500 mm,
istme laius vähemalt 400 mm
ning istmetevaheline kaugus I ja A klassi bussidel vähemalt 650 mm ning II,
III ja B klassi bussidel vähemalt 680 mm;
8) I, II ja III klassi bussi kahe äärmise ukse vahe, mõõdetuna paralleelselt
sõiduki pikiteljega, peab olema vähemalt 40% sõitjateruumi üldpikkusest;
9) bussi iste- ja seisukohtade arvud peavad olema märgitud esimese
teenindusukse juurde;
10) kahekorruselise bussi ülemisel korrusel ei ole seisukohad lubatud;
11) bussis peab olema vähemalt üks koht tulekustuti jaoks juhi töökoha
läheduses. Kahekorruselisel bussil peab olema lisaks üks koht tulekustuti jaoks
bussi ülemisel korrusel. Tulekustuti koht peab olema nõuetekohaselt märgistatud
ning ta maht peab olema vähemalt 15 dm3. Tulekustutid peavad
olema kinnitatud ja vajadusel kergesti kättesaadavad;
12) esmaabivahenditele peab olema nõuetekohaselt märgistatud koht/kohad, mille
maht peab olema vähemalt 7 dm3 . Selle koha vähim mõõde ei tohi
olla väiksem kui 80 mm;
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
13) bussi lubatud suurim sõidukiirus on 60 kilomeetrit
tunnis, kui bussis on seisvad või küljega sõidusuunas istmetel istuvad sõitjad.
Küljega sõidusuunas paiknevad istmed on lubatud I, II ja A klassi bussil;
14) koodides 901–913 toodud nõuded, milles
ei ole märgitud bussi valmistamisaastat, kehtivad kõikidele bussidele,
sõltumata nende valmistamisaastast.
15) erandina võivad alates 20. oktoobrist 2007. a esmakordselt
kasutusele võetud üle 10-tonnise täismassiga M3 kategooria (III või
B klass) bussis olla küljega sõidu suunas olevad istmed, mis on paigutatud
rühmiti bussi tagumisse ossa nii, et need moodustavad maksimaalselt kümne
istekohaga integreeritud salongi. Istmetel peavad olema peatoed ja tõmburiga varustatud kahepunktivööd. Nendele bussidele ei
laiene koodi 901 nõuete punktis 13 toodud sõidukiiruse piirang 60 kilomeetrit tunnis.
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
Kontrollimine:
1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 36/03, nr 52/01,
nr 66/01, nr 107/01 või direktiivi 2001/85/EÜ (paranduste direktiiv
2006/96/EÜ) nõuetele, kusjuures riiklikul tüübikinnitusel ei ole direktiivi
2001/85/EÜ lisa 7 nõuded kohustuslikud.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 902. Teenindusuksed
Nõuded:
1) teenindusukse mõõdud ja juurdepääs teenindusuksele peavad vastama kood 901
nõuete punktides 1, 2 ja 3 toodud nõuetele;
2) bussi teenindususte vähim arv peab vastama tabelile 21. Topeltuks, mille
laius on vähemalt 1200 mm,
loetakse kaheks ukseks;
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
Tabel 21
Esmakordne
kasutuselevõtt
|
Sõitjate
arv
|
I ja A
klass
|
II klass
|
III ja B
klass
|
Enne
1. jaanuari 1983
|
Mitte üle
60
|
2
|
1
|
1
|
61–95
|
3
|
1
|
1
|
Üle 95
|
4
|
1
|
1
|
Alates
1. jaanuarist 1983
|
Mitte üle
45
|
1
|
1
|
1
|
46–70
|
2
|
1
|
1
|
71–100
|
3
|
2
|
1
|
Üle 100
|
4
|
3
|
1
|
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
3) teenindusuksed peavad paiknema bussi
paremal küljel. I, II ja III klassi bussi vähemalt üks teenindusuks peab asuma
bussi kere esimeses pooles. Ratastooliga kasutamiseks mõeldud teenindusuks ning
A ja B klassi teenindusuks võivad paikneda bussi kere tagaseinas;
4) liigendbussi igas jäigas osas peab olema vähemalt üks teenindusuks, v.a I
klassi liigendbussi esimene kereosa, milles peab olema vähemalt kaks
teenindusust.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Kood 903. Varuuksed
Nõuded:
1) varuukse mõõdud ja juurdepääs varuuksele peavad vastama kood 901 nõuete
punktides 1, 2 ja 3 toodud nõuetele;
2) juhiuks loetakse juhikabiinis istuvate sõitjate varuukseks juhul, kui
rooliratas, käigukang, mootorikate, seisupiduri hoob ei ole takistuseks
juhiuksest väljumisel;
3) juhiuks loetakse sõitjateruumis asuvate sõitjate varuukseks juhul, kui
juhiruum on ühendatud sõitjateruumiga nõuetekohase vahekäiguga ja kui
juhiuksest väljumiseks on sõitjal juhiistme ja rooliratta vahelt vaba läbipääs.
Vaba läbipääsu kontrolliks võib kasutada nõuetekohast varuukse juurdepääsu
šablooni. Juhikabiini ja sõitjateruumi vahel võib olla õnnetuse korral juhi
poolt kergesti eemaldatav barjäär;
4) varuuks ei tohi olla mehhaniseeritud uks.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Kood 904. Varuaknad, katuse- ja
põrandaluugid
Nõue: Varuakna, katuse- ja põrandaluugi mõõdud ja juurdepääs
nendele peavad vastama kood 901 nõuete punktides 1, 2 ja 3
toodud nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Kood 905. Väljapääsud
Nõuded:
1) väljapääsudeks loetakse nõuetele vastavaid teenindusuksi, varuuksi,
varuaknaid, katuse- ja põrandaluuke. I, II ja III klassi bussi vähim
väljapääsude arv peab vastama: enne 1983. a valmistatud bussidel
tabelile 22, alates 1983. a
kuni 1998. a
valmistatud bussidel tabelile 23 ja alates 1999. a kuni 2004. a
valmistatud bussidel tabelile 24.
Tabel 22
Sõitjate
arv
|
Vähim
väljapääsude arv
|
kuni 22
|
3
|
23–35
|
4
|
üle 35
|
5
|
Märkus: tabelis 22 ei loeta katuseluuke
väljapääsudeks.
Tabel 23
Sõitjate
arv
|
Vähim
väljapääsude arv
|
kuni 22
|
4
|
23–35
|
5
|
üle 35
|
6
|
Tabel 24
Sõitjate
arv sõiduki osas
|
Vähim väljapääsude
arv
|
9 kuni 23
|
3
|
24 kuni 30
|
4
|
31 kuni 45
|
5
|
46 kuni 60
|
6
|
61 kuni 75
|
7
|
76 kuni 90
|
8
|
üle 90
|
9
|
Alates 1983. a kuni 2002. a valmistatud A ja B
klassi bussi vähim väljapääsude arv peab olema 3. 2003. a kuni 2004. a
valmistatud A ja B klassi bussi vähim väljapääsude arv peab vastama
tabelile 25.
Tabel 25
Sõitjate
arv
|
Vähim
väljapääsude arv
|
kuni 16
|
3
|
üle 16
|
4
|
2005.
a või
hiljem valmistatud bussi vähim väljapääsude arv peab vastama tabelile 26.
Tabel 26
Sõitjate
ja meeskonnaliikmete arv sõiduki osas
|
Vähim
väljapääsude arv
|
1 kuni 8
|
2
|
9 kuni 16
|
3
|
17 kuni 30
|
4
|
31 kuni 45
|
5
|
46 kuni 60
|
6
|
61 kuni 75
|
7
|
76 kuni 90
|
8
|
91 kuni
110
|
9
|
111 kuni
130
|
10
|
üle 130
|
11
|
2) kõik katuseluugid loetakse kokku üheks väljapääsuks. Väljapääsude arv
määratakse igal korrusel ja igas sõitjateruumis eraldi. Kahekorruselise bussi
iga korrustevaheline trepp loetakse ülemise korruse väljapääsuks.
Kahekorruselise bussi ülemise korruse
istmetevaheline käik peab olema ühenduses alumise korruse istmetevahelise
käiguga või teenindusuksega vähemalt ühe korrustevahelise trepiga. 1999. a või
hiljem valmistatud I ja II klassi bussil, mille ülemisel korrusel rohkem
kui 50 sõitjat, ja III klassi bussil, mille ülemisel korrusel on
vähemalt 30 sõitjat, peab olema vähemalt kaks treppi, millest üks võib
olla varutrepp. Alumise korruse reisijatel peab olema võimalus ohu korral
bussist väljuda ilma ülemisele korrusele minemata;
3) topeltaken loetakse kaheks varuaknaks;
4) juhul kui juhiruum ei ole ühenduses sõitjateruumiga, peab tal olema vähemalt
kaks väljapääsu, mis ei tohi asuda ühel ja samal küljel;
5) väljapääsude arv bussi külgedel ei tohi oluliselt erineda. A ja B klassi
bussil peab olema mõlemal bussi küljel vähemalt üks väljapääs;
6) 1999. a
või hiljem valmistatud II ja III klassi bussi ning 2003. ja 2004. a valmistatud A ja B
klassi bussi katuseluukide vähim arv peab vastama tabelile 27.
Tabel 27
Sõitjate
arv
|
Katuseluukide
vähim arv
|
17 kuni 50
|
1
|
üle 50
|
2
|
2005.
a või
hiljem valmistatud kõigil B klassi bussidel peab olema vähemalt üks katuseluuk;
7) juurdepääs varuväljapääsudele peab olema vaba. Varuväljapääsud peavad olema
kergesti avatavad nii seestpoolt kui ka väljastpoolt;
8) varuväljapääsud peavad olema nõuetekohaselt märgistatud.
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
Kontrollimine: vaatlusega
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Kood 906. Sisustus
Nõuded:
1) bussi istmed, nendevaheline kaugus ja istmetevaheline käik peavad vastama
kood 901 nõuete punktides 1, 2 ja 3 toodud nõuetele;
2) istmed peavad olema kinnitatud bussi kere külge ja omama vajalikku tugevust;
3) kui sõitjate istmete ees on astmesüvend, siis peab istmete ette olema
paigaldatud kaitsepiire. Kaitsepiirde kõrgus põrandast, millele toetuvad
sõitjate jalad, peab olema vähemalt 800 mm ja see peab ulatuma sõiduki külgseinast
kas kõige sisemise astme esipinnani või seespoolse istme pikikeskteljest 100 mm sõiduki pikikesktelje
poole, kusjuures arvestada tuleb lühema vahemaaga;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
4) alates 1. jaanuarist 2002. a esmakordselt
kasutusele võetud M3 kategooria II klassi, milles ei ole ette nähtud
seisukohti, ja III klassi bussi sisustamiseks kasutatavad materjalid peavad
vastama direktiivi 95/28/EÜ või E-reegli nr 118 nõuetele.
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
Kontrollimine:
1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 118/00 või direktiivi
95/28/EÜ (paranduste direktiiv 2006/96/EÜ) metoodikale.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 907. Kirjed ja märgistus
Nõue: vajalik informatsioon ohu korral tegutsemiseks peab
olema eestikeelne ja olema kirjutatud mustade tähtedega rohelisele tagapõhjale,
millel on kahekordne must ääris. Lastega ja puuetega sõitjate kohtade siltidel
peab olema sinine tagapõhi ja sellel valged kujutised. Alates 1.
jaanuarist 2008. a
peab kõigis M2 ja M3 kategooria sõidukites turvavööga
varustatud istmel istuvale sõitjale nähtavas piirkonnas olema
EL direktiivis 2003/20/EÜ sätestatud kavandi kohane piktogramm turvavöö
kasutamise nõude teavitamiseks. Lisaks piktogrammile võib olla silt, millel on
tekst «KINNITA TURVAVÖÖ». Turvavöö kasutamise nõude teavitamise sildi ja
piktogrammi tagapõhi peab olema sinine ja sellel valged tähed või kujutised.
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2004, 45, 770 –
jõust. 1.05.2004]
Kood 908. Käsipuud
Nõuded:
1) käsipuud ja kinnihoidmisrihmad peavad olema
vastupidavad ja kergesti haaratavad;
2) I, II ja A klassi bussis peab olema kõigi seisukohtade jaoks piisav arv
käsipuid ja rihmu. Igal seisjal peab olema võimalus haarata vähemalt kahest
käsipuust või rihmast;
3) ukseesised süvendid peavad olema ääristatud käsipuudega mõlemalt küljelt.
Kaksikukse puhul on nõue täidetud, kui käsipuu asub ukseava teljel;
4) teenindusuksel peab olema käsipuu, millest saab haarata ukse juures teel
seisev sõitja, et siseneda bussi;
5) kahekorruselise bussi korrustevahelise trepi mõlemal pool peavad olema
käsipuud.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 1.01.2003]
Kood 909. Liigendbuss
Nõuded:
1) bussikeresid ühendav liigend peab võimaldama keredel pöörduda ümber šarniiri
telje rõht- ja püsttasandis;
2) liigendbussis peab sisevalgustus olema bussi kõikides keredes ja
keredevahelises ühenduskäigus (liigendis), treppidel/trepiastmetel,
väljapääsudel, sisemiste väljapääsude avamisseadmetel ja tähistustel ning
kõikide sõitjat segada võivate takistuste juures.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Kood 910. Mootoriruum/toitesüsteem
Nõuded:
1) mootoriruum peab olema kaetud kattega, mis koosneb vedelikke ja gaase
absorbeerivast heliisolatsiooni materjalist, mis on omakorda kaetud tulekindla
tiheda materjaliga (näiteks lehtterasega);
2) kütuse või õlilekke tagajärjel ei tohi need ained koguneda bussi keresse ega
voolata heitgaaside torudele, vaid peavad olema juhitud kerest eemale tee
pinnale;
3) sõitjateruumi kütteks ei ole lubatud kasutada heitgaase;
4) toitesüsteemi seadmed ja torud ei tohi olla juhi- ja sõitjateruumis;
5) toitesüsteemi torud peavad asetsema keres võimalikult kaitstult ja eemal
heitgaaside torudest.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Kood 911. Elektriseadmed
Nõuded:
1) aku peab asetsema sõitjate- ja juhiruumist eraldi, olema hästi kaitstud ning
kergelt juurdepääsetav. Akuruumil peab olema gaase kerest väljajuhtiv
ventilatsioon. Aku ja sellega ühendatud elektrijuhtmed peavad olema oma
asukohas kindlalt kinnitatud;
2) I, II ja III klassi bussil peab olema ohulüliti, mis peab asuma juhile
kergesti kättesaadavas kohas ja vastama järgmistele nõuetele:
– peab olema selgesti märgistatud ja kaetud juhuslikku kasutamist vältiva
kattega ning tema läheduses peab olema selge ja lühike kasutamisjuhis;
– peab lülitama vooluringist välja vähemalt ühe aku klemmi, takistamata
seejuures ohutulede süttimist (lubatud on jätta sisselülitatuks sisemine
avariivalgustus ja uste kesklukustuse ning sõidumeeriku vooluring);
– peab lülitama sisse ohutuled.
Ohulülitit võib asendada ka akulüliti või
mitu eraldi lülitit tingimusel, et on täidetud ohulülitilt nõutud funktsioonid;
5) 1994. a
või hiljem valmistatud bussil peab olema vähemalt kaks eraldi toimivat
sisevalgustuse vooluringi, millest ühe rikke korral peab teine edasi toimima.
Ühe vooluringina on soovitatav väljapääsude valgustuse vooluring;
6) elektrijuhtmed ja nende kimbud peavad olema isoleeritud ja kaitstud
niiskuse, temperatuuri kõikumiste, läbilõikamise, abrasiivse ja hõõrdekulumise
ning mootoriruumis õli ja kütuse aurude kahjuliku mõju eest. Kõik juhtmed
peavad olema kindlalt kinnitatud ja viidud eemale kütuse-, õli- ja
heitgaasitorudest.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Grupp 10
[Kehtetu - RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 1.01.2003]
Grupp 11
Lisanõuded taksole
Kood 1101. Kirjed
Nõuded: 1) peavad olema keeleseaduse kohased;
2) takso välisküljel peab olema vedaja nimi või teenindusmärk;
3) takso parempoolse tagaukse aknal (sees- ja väljaspool) ja armatuurlaua
paremal pool nähtaval kohal peab olema selgelt loetav ja arusaadav hinnakiri,
mis vastab taksomeetri kohandamistunnistusele.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2004, 45, 770 –
jõust. 1.05.2004]
Kood 1102. Takso plafoon
Nõue: takso katusel peab olema sisevalgustusega plafoon, mille esiküljel
on sõna «TAKSO». Plafooni sisevalgustus peab süttima, kui taksomeeter
lülitatakse asendisse «vaba».
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2004, 45, 770 –
jõust. 1.05.2004]
Kood 1103. Taksomeeter ja printer
Nõue: taksol peab olema töökorras printer ja nähtaval kohal nõuetekohase
metroloogilise kontrolli läbinud ning kohandatud taksomeeter.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kontrollimine: vaatlusega ja kviitungi kontrollväljatrükiga.
[RTL 2004, 45, 770 –
jõust. 1.05.2004]
Kood 1104. Takso rehvid
Nõue: takso rehvide mõõdud peavad vastama taksomeetri
kohandamistunnistuses toodud mõõtudele.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2004, 45, 770 –
jõust. 1.05.2004]
Grupp 12
Sõiduki mõõtmed
Kood 1201. Üldnõuded
Nõuded: 1) M2, M3, N ja O kategooria sõiduki
ning nendest koostatud autorongi suurimad lubatud mõõtmed ja massid peavad
vastama direktiivide 96/53/EÜ (muudatuse direktiiv 2002/7/EÜ) ja 97/27/EÜ
(muudatuse direktiiv 2003/19/EÜ) nõuetele. Suuremõõtmelisel ja/või
raskekaalulisel veol kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad vastama
kehtestatud nõuetele. M 1 kategooria sõiduki suurimad lubatud
mõõtmed ning massid peavad vastama direktiivi 92/21/EMÜ ja 95/48/EÜ nõuetele;
2) 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria
sõiduki suurimad mõõtmed ja massid peavad vastama direktiivi 93/93/EMÜ nõuetele
ja uude tüüpi, milline on alates 1. juulist 2005. a saanud tüübikinnituse,
kuuluval L kategooria sõidukil direktiivi 2004/86/EÜ nõuetele;
3) auto ja selle haagise mõõtmete
määramine peab toimuma direktiivi 97/27/EÜ (muudatuse direktiiv 2003/19/EÜ)
kohaselt (joonis 86). Sõiduki mõõtmed saadakse valmistaja määratud mõõtmetega
ehitatud sõiduki mõõtmisel;
Joonis 86.
Sõiduki mõõtmete määramine.
4) sõiduki pikkuse
(vt joonis 86A) mõõtmisel peab täitma järgmisi tingimusi:
1. auto pikkust peab mõõtma tema pikiteljega risti olevate mõtteliste
tasapindade vahel, kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele
kereosadele auto ees ja taga. Nende kahe tasandi vahele jäävad kõik auto osad,
kaasa arvatud ka need, mis ulatuvad autost ette- ja tahapoole (nagu
puksiirkonksud, kaitserauad jne);
2. täis- ja kesktelghaagise pikkust peab mõõtma koos tiisliga ja ilma tiislita,
kusjuures viimane mõõde antakse sulgudes: näiteks 5500 (3700). Haagise pikkust
koos rõhtasendis tiisliga peab mõõtma haakeseadme teljest (näiteks veorõnga
teljest) kuni haagise tagumise äärmise osani. Haagise pikkust ilma tiislita
peab mõõtma tema pikiteljega risti olevate mõtteliste tasapindade vahel,
kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele kereosadele haagise ees ja
taga;
3. poolhaagise üldpikkust peab mõõtma tema pikiteljega risti olevate mõtteliste
tasapindade vahel, kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele
kereosadele poolhaagise ees ja taga. Mõõde veopoldi teljest kuni haagise tagumise
äärmise osani antakse sulgudes haagise kogupikkuse mõõte järel (näiteks 10800
(7800));
4. pikkuse mõõtmisel ei arvestata järgmisi osi:
a) klaasipuhasteid ja -pesureid;
b) esimesi või tagumisi tunnusmärke;
c) tolli plommimisseadmeid ja plommide kaitsevahendeid;
d) tendi ohutus- ja kaitsevahendeid;
e) valgustusseadmeid;
f) peegleid ja teisi tahavaate seadmeid;
g) jälgimise abivahendeid;
h) õhuvõtu torusid;
i) vahetatavate kerede stoppereid;
j) astmelaudu ja käepidemeid;
k) kummipuhvreid ja sellesarnast varustust;
l) tõstelavasid, kaldteid jms sõiduasendis seadmeid, kui need ei ulatu välja
rohkem kui 300 mm,
tingimusel, et sõidukil ei ületata kaubaruumi mahtu;
m) mootorsõiduki haakeseadmeid;
n) elektrisõidukite vooluvõttureid;
o) väliseid päikesesirme;
5) sõiduki laiust (vt joonis 86B) peab
mõõtma sõiduki pikiteljega rööbiti olevate tema külgede puutetasapindade
vahelise kaugusena. Arvesse tuleb võtta kõik väljaulatuvad jäigalt kinnitatud
osad, välja arvatud:
a) tolli plommimisseadmed ja plommide kaitsevahendid;
b) tendi ohutus- ja kaitsevahendid;
c) rehvi vigastuse signaalseadmed;
d) elastsed poripõlled;
e) valgustusseadmed;
f) M2 ja M 3 kategooria sõiduki sõiduasendis olevad
sisenemise kaldteed ja sõiduasendis olevad tõstetavad platvormid või sellesarnane
varustus tingimusel, et need ei ulatu sõiduki küljest väljapoole rohkem kui 10 mm ja kaldteede ette- ning
tahapoole suunatud nurkade ümardusraadiused oleksid vähemalt 5 mm ja servade
ümardusraadiused vähemalt 2,5
mm;
g) peeglid ja teised tahavaate seadmed;
h) rehvi siserõhunäiturid;
i) sissetõmmatavad trepid;
j) teepinnaga kokkupuutes olevate rehvide väljakummunud küljed;
p) jälgimise abivahendid;
k) juhitavas bussisüsteemis kasutatavate busside sissetõmmatavad külgmised
juhtimisseadmed mittesissetõmmatud asendis;
6) sõiduki kõrgust (vt joonis 86C) peab mõõtma sõiduki
tugipinna ja sõidukorras koormamata sõiduki kõrgeima osa puutepinna vahelise
kaugusena. Arvesse tuleb võtta kõik jäigalt kinnitatud osad, välja arvatud:
a) antennid;
b) elektrisõidukite pantograafid või vooluvõtturid.
Tõstetavate telgedega sõidukite puhul peab arvestama tõsteseadmest tingitud
mõjuga. Sõidukil, millel vedrustuse abil on võimalik muuta sõiduki kõrgust,
peab mõõtmise ajal vedrustus olema kasutusasendis;
c) L kategooria sõidukil lisaks
tahavaatepeeglid.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
7) sõiduki baas
on sõiduki ühel küljel asuvate ja kõrvutiasetsevate rataste telgede vaheline
kaugus. Lisaks loetakse poolhaagisel (vt joonis 86D) baasiks ka veopoldi ja
esimeste rataste telje vaheline kaugus. Kui vasaku ja parema külje baasid on
erinevad, tuleb eelistada vasaku külje baase. Kui sõidukil on kaks või rohkem
baasi, peab baase märkima eest tahapoole. Baaside summa saadakse baaside
liitmisel;
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
8) sõiduki rööpme
(vt joonis 86E) mõõtmisel peab täitma järgmisi tingimusi:
sõiduki rööbet peab mõõtma ühe telje rehvide poolt teepinnale jäetud jäljendite
keskpaikade vahelise kaugusena. Paarisrehvidega telgede korral – rehvide vahet
läbivate sümmeetriatasapindade vahelise kaugusena;
9) [Kehtetu – RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
10) Koormaga või koormata sõiduki mõõtmed
peavad vastama koodides 1202, 1203 ja 1204 toodud suurustele.
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
Kontrollimine: mõõdulindiga.
[RTL 2005, 104, 1579
– jõust. 16.10.2005]
Kood 1202. Lubatud suurim pikkus
Nõuded: 1) mootorsõiduk (v.a buss) . . . 12,00 m;
2) täis- ja kesktelghaagis . . . 12,00 m;
3) poolhaagis (haagise veopoldist kuni
selle tagaseinani) . . . 12,00
m;
4) liigendbuss ... 18,75 m;
5) L kategooria sõiduk . . . . 4,00 m;
6) veduk haakes poolhaagisega . . . . 16,50 m;
7) veduk täis- või kesktelg- ja
tugihaagisega ning kaksikautorong (reguleeritava pikkusega tiisli puhul pikimas
asendis), välja arvatud I klassi bussist ning kaheteljelisest bussihaagisest
koostatud bussirong . . . . 18,75 m;
8) kui poolhaagis on valmistatud enne 1991. a ja ei täida nõuet 3
või tema veopoldi telje kaugus poolhaagise esiosa mis tahes punktist
horisontaalselt mõõdetuna on üle 2,04
m, võib autorongi pikkus olla 15,50 m;
9) enne 1. maid 2004.a esmakordselt
kasutusele võetud I klassi bussist ning kaheteljelisest bussihaagisest
koostatud bussirong . . . . 24,00
m, mida võib riigisiseselt kasutada kuni 31. detsembrini
2020.a;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
10) kaheteljeline buss ... 13,5 m;
11) kolme- või enamateljeline buss ... 15 m.
Kontrollimine: mõõdulindiga.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Kood 1203. Lubatud suurim laius
Nõuded: 1) kõik sõidukid (v.a M1 kategooria
sõidukid) 2,55 m;
2) M1 kategooria sõidukid 2,50 m;
3) köetavate, termos-, külmik- ja külmutussõidukite
kered, kui kere soojusisolatsiooniga seina paksus on vähemalt 45 mm või millel on
akrediteeritud katsekoja tunnistus või plaat kere vastavuse kohta ATP
kokkuleppele, ja kuni 1. maini 2004.
a registreeritavad I ja II klassi bussid 2,60 m.
Enne 1. maid 2004. a
registreeritud üle 2,55 m
laiusi busse võib alates 1. maist 2004. a kasutada riigisiseselt kuni 31.
detsembrini 2020. a;
4) L1e kategooria sõidukid 1,00 m;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
5) L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e
kategooria sõidukid 2,00 m;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
6) L kategooria veduki haakes olev haagis 2,00 m;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
7) [Kehtetu]
8) O3 ja O4 kategooria
täis- ja kesktelghaagised võivad olla neid vedavatest vedukautodest laiemad
kuni 0,15 m;
9) poolhaagis võib olla teda vedavast
sadulvedukist (esitelje kohalt mõõdetud gabariitmõõdust) laiem kuni 0,35 m.
Märkus. Nõuetes 7, 8 ja 9 mainitud
sõidukite laiused ei tohi ühelgi juhtumil ületada vastavalt 2,55 m või 2,60 m.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
[RTL 2005, 104, 1579
– jõust. 16.10.2005]
Kood 1204. Lubatud suurim kõrgus
Nõuded: 1) kõigil sõidukeil, v.a L kategooria sõidukid, 4,00 m;
2) L kategooria sõidukil 2,50 m.
Kontrollimine: mõõdulindi või gabariitväravaga.
Kood 1205. Pöörderaadius
Nõue: kõik mootorsõidukid ja autorongid peavad suutma liikuda
ringteel, mille välisraadius on 12,50 m ja siseraadius on 5,30 m. Kui
seisva sõiduki esirattad on pööratud välja 12,5 m raadiusega ringis liikumisele,
siis ei tohi sellest asendist liikuma hakkamisel sõiduki ükski punkt väljuda
kaugemale kui 0,8 m (liigendbussil 1,2 m) kujutletavast
vertikaalpinnast, mis ühtis seisva sõiduki küljega (edaspidi väljaulatus).
Kui N kategooria sõiduki toestatud teljed on üles tõstetud või kandvad teljed
ei ole koormatud, siis on lubatud väljaulatuse suurus 1,0 m. Alates 1.
oktoobrist 2004. a
esmakordselt kasutusele võetud M 2 ja M3 kategooria
sõiduk peab pöördel täitma direktiivi 2003/19/EÜ nõudeid.
Kontrollimine: katsesõiduga.
[RTL 2004, 45, 770 –
jõust. 1.05.2004]
Kood 1206. Lubatud suurim kaugus veduki
veokasti esiseinast
Nõuded: 1) veduki veokasti esiseinast kuni täishaagise veokasti
tagaseinani ilma veduki veokasti tagaseina ja haagise veokasti esiseina
vahelise kauguseta (t) võib olla: L – t = 15,65 m
(vt joonis 87);
Joonis 87.
Täishaagisega autorongi veokastide pikkus.
2) veduki veokasti esiseinast kuni
täishaagise veokasti tagaseinani (L) võib olla: L = 16,40 m
(vt joonis 88).
Joonis 88.
Suurim kaugus veduki veokasti esiseinast kuni täishaagise veokasti tagaseinani.
Märkus: Mõõtmisel peavad veduk ja
täishaagis asuma ühel sirgel ning reguleeritava pikkusega tiisel tema pikimas
asendis.
Kontrollimine: mõõdulindiga.
Kood 1207. Autorongi veduki viimase telje
ja täishaagise esimese telje vaheline vähim kaugus
Nõue: veduki viimase telje kaugus täishaagise esimesest teljest (lt) peab olema: lt≥
3 m
(vt joonis 89).
Joonis 89.
Autorongi veduki viimase telje ja täishaagise esimese telje vaheline kaugus.
Märkus: [Kehtetu – RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
Kontrollimine: mõõdulindiga.
Märkus. Vahetatavate kerede ja
standardiseeritud veoste (konteinerid) mõõtmed ei tohi olla suuremad kui on
toodud koodides 1202, 1203 ja 1204.
Grupp 13
Sõiduki ja autorongi massid
[RTL 2003, 23, 335 –
jõust. 20.02.2003]
Kood 1301. Täis- ja kesktelghaagise
lubatud suurim registrimass
Nõuded: 1) 2-teljelise täis- ja kesktelghaagise lubatud suurim
registrimass on 18 t (vt joonis 90);
Joonis 90. a) täishaagis; b)
kesktelghaagis.
2) 3-teljelise või suurema
telgede arvuga täis- ja kesktelghaagise lubatud suurim registrimass on 24 t (vt
joonis 91).
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
Joonis 91. a) täishaagis; b) kesktelghaagis.
Kontrollimine: 1) TÜ – registreerimisdokumentide järgi;
2) TK ja TJV katsetustel kaalumisega.
Kood 1302.
Autorongi lubatud suurim tegelik mass
Nõuded: 1) vedukist ja täis- või
kesktelghaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass:
a) 2-teljelisest
vedukist ja 2-teljelisest täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil – 36
t;
b) 2-teljelisest
vedukist ja 3-teljelisest täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil – 40
t;
c) 3- või
4-teljelisest vedukist ja 2-, 3- või 4-teljelisest täis- või kesktelghaagisest
koosneval autorongil – 40 t;
2) sadulvedukist
ja poolhaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass:
a) 2-teljelisest
sadulvedukist ja 1-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil – 28 t;
b) 2-teljelisest
sadulvedukist ja 3-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil – 40 t;
c) 3-teljelisest
sadulvedukist ja 2- või 3-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil – 40
t;
d) 3-teljelisest
sadulvedukist ja 2- või 3-teljelisest, 40 jala pikkuste konteinerite veo
poolhaagisest, mida kasutatakse kombineeritud kaubaveo korral, koosneval
autorongil – 44 t;
3) 2-teljelisest
vedukist ja 2-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim
tegelik mass:
a) kui
poolhaagise telgede vahe on 1,3
m või suurem, kuid ei ületa 1,8 m (vt joonis 92) – 36 t;
Joonis 92.
Tandemtelgede asetus.
b) kui
poolhaagise telgede vahe on suurem kui 1,8 m – 36 t ja lisaks 2 t, kui on täidetud
järgmised tingimused:
- poolhaagise
teliku registrikoormus on 20 t;
- sadulveduki
registrimass on 18 t;
- sadulveduki
veoteljel on paarisrattad;
- sadulveduki
veoteljel kasutatakse õhkvedrustust või sellega võrdsustatud vedrustust * (vt
joonis 93).
Märkus: *
Veotelje vedrustus võrdsustatakse õhkvedrustusega, kui ta täidab direktiivi
96/53/EÜ nõudeid.
Joonis 93.
Autorongi koormus ja poolhaagise tandemtelgede asetus.
Kontrollimine: kaalumise ja mõõdulindiga.
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
Kood 1303. Mootorsõiduki haakes veetava
või pukseeritava sõiduki lubatud suurim tegelik mass
Nõuded: 1) ühelgi juhul ei ole lubatud ületada
veduki valmistaja poolt määratud vedukiga veetava haagise lubatud suurimat
massi;
2) M1 ja N1 kategooria veduki haakes on lubatud vedada O1
või O2 kategooria kesktelghaagist. M2 ja M3
kategooria veduki haakes on lubatud vedada kesktelghaagist või kaheteljelist
täishaagist. Haagise lubatud suurim tegelik mass on:
a) pidurita haagise korral 0,75 tonni või 0,5 veduki tühimassi, kusjuures
aluseks tuleb võtta väiksem väärtus;
b) piduriga haagise korral veduki registrimass või M1G ja N 1G
kategooria veduki korral 1,5-kordne veduki registrimass, kuid mitte üle 3,5
tonni, v.a M3 kategooria I klassi veduki korral;
c) M3 kategooria I klassi veduki korral, kui kaheteljelisel
bussihaagisel on ABS pidurid, 1,4-kordne veduki registrimass;
3) N 2 ja N3 kategooria veduki haagise lubatud suurim
tegelik mass on:
a) pidurita haagise korral 0,75 tonni või 0,5 veduki tühimassi, kusjuures
aluseks tuleb võtta väiksem väärtus;
b) piduriga haagise, v.a poolhaagise, korral 1,5-kordne veduki registrimass,
v.a inertspiduriga haagise korral;
c) inertspiduriga haagise korral 3,5 tonni;
d) 2,0-kordne veduki registrimass, kui veduki kõik teljed on veoteljed;
4) mootorsõiduki või autorongi pukseerimisel peavad olema täidetud
liikluseeskirja 22. peatükis toodud nõuded;
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
5) L kategooria veduki haagise lubatud
suurim tegelik mass on 0,5 veduki tühimassi.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja
kaalumisega.
[RTL 2004, 130, 2018
– jõust. 8.10.2004]
Kood 1304. Mootorsõiduki lubatud suurim
registrimass
Nõue:mootorsõiduki lubatud suurim registrimass ei tohi olla
suurem kui valmistaja poolt määratud täismass ja ei tohi ületada:
a) 2-teljelisel mootorsõidukil – 18 t;
b) 3-teljelisel mootorsõidukil – 25 t;
c) 3-teljelisel mootorsõidukil, kui veoteljel on paarisrattad ja kasutatakse
õhkvedrustust või sellega võrdsustatud vedrustust või mõlemal veoteljel on
paarisrattad ja ühegi telje registriteljekoormus ei ületa 9,5 t –
26 t;
d) 4-teljelisel kahe juhtteljega mootorsõidukil – 31 t;
e) 4-teljelisel kahe juhtteljega mootorsõidukil, kui veoteljel on paarisrattad
ja kasutatakse õhkvedrustust või sellega võrdsustatud vedrustust või mõlemal
veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje registriteljekoormus ei ületa
9,5 t – 32 t;
f) 3-teljelisel liigendbussil – 28 t.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või
kaalumisega.
Kood 1305. L kategooria sõiduki
lubatud suurim tühimass
Nõue: L kategooria sõiduki lubatud suurim tühimass ei tohi olla
suurem kui valmistaja poolt on määratud ja alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt
kasutusele võetud L kategooria sõiduki lubatud suurim tühimass ei tohi ületada:
a) L5e kategooria sõidukil (elektrisõidukil ei arvestata veoakude massi) – 1000 kg;
b) L6e kategooria sõidukil – 350
kg;
c) sõitjateveoks ettenähtud L7e kategooria sõidukil – 400 kg;
d) veosteveoks ettenähtud L7e kategooria sõidukil (elektrisõidukil ei arvestata
veoakude massi) – 550 kg.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või
kaalumisega.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kood 1306. L kategooria sõiduki
lubatud suurim kandevõime
Nõue: L kategooria sõiduki lubatud suurim kandevõime ei tohi
olla suurem kui valmistaja poolt on määratud ja alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt
kasutusele võetud L kategooria sõiduki lubatud suurim kandevõime ei tohi
ületada:
a) sõitjateveoks ettenähtud L5e kategooria sõidukil – 300 kg;
b) veosteveoks ettenähtud L5e kategooria sõidukil – 1500 kg;
c) L6e kategooria sõidukil – 200
kg;
d) sõitjateveoks ettenähtud L7e kategooria sõidukil – 200 kg;
e) veosteveoks ettenähtud L7e kategooria sõidukil – 1000 kg.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või
kaalumisega.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kood 1307. Lubatud suurim registrimass sõltuvalt
sõiduki baasist
Nõue: 4-teljelise mootorsõiduki lubatud suurim registrimass
tonnides võib olla kuni viiekordne veduki esimese ja viimase telje vaheline
kaugus meetrites, kui seejuures ei ületata koodi 1304 nõudeid. Erandina on
siseriiklikul veol kahe kaheteljelise telikuga mootorsõiduki, mille telikute
keskpunktide vaheline kaugus on suurem kui 4,0 m, lubatud suurim
registrimass 32,0 t, kui seejuures on täidetud koodide 1304 ja 1405
nõuded.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi, mõõdulindi
ja kaalumisega.
[RTL 2003, 85, 1252 –
jõust. 26.07.2003]
Grupp 14
Sõiduki lubatud suurim registriteljekoormus
Kood 1401. Mittevedava telje lubatud
suurim registrikoormus
Nõue: lubatud suurim registrikoormus üksikul mittevedaval teljel
on 10 t.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja
kaalumisega.
Kood 1402. Kaheteljelise telikuga täis-,
kesktelg- ja poolhaagise teliku lubatud suurim registrikoormus
Nõue:kaheteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus
sõltuvalt telgede vahekaugusest on:
1) telgede vahekaugus d on väiksem kui 1,0 m – 11 t;
2) telgede vahekaugus d on vähemalt 1,0 m, kuid väiksem kui 1,3 m – 16 t;
3) telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m – 18 t;
4) telgede vahekaugus d on 1,8
m või suurem – 20 t.
Joonis 94.
Kaheteljelisele telikule mõjuv koormus. F – koormus; d – telgede vahekaugus.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi,
mõõdulindi ja kaalumisega.
[RTL 2005, 104, 1579
– jõust. 16.10.2005]
Kood 1403. Kolmeteljelise telikuga täis-,
kesktelg- ja poolhaagise teliku lubatud suurim registrikoormus
Nõue: kolmeteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus
sõltuvalt telgede vahekaugusest on:
1) telgede vahekaugus d ei ole suurem kui 1,3 m – 21 t;
2) telgede vahekaugus d on suurem kui 1,3 m, kuid ei ületa 1,4 m – 24 t.
Joonis 95.
Kolmeteljelisele telikule mõjuv koormus. F – koormus; d – telgede vahekaugus.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi, mõõdulindi
ja kaalumisega.
[RTL 2005, 104, 1579
– jõust. 16.10.2005]
Kood 1404. Veotelje lubatud suurim
registrikoormus
Nõue: üksiku veotelje lubatud suurim registrikoormus on 11,5 t.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või
kaalumisega.
Kood 1405. Mootorsõiduki kaheteljelise
teliku lubatud suurim registrikoormus
Nõue: mootorsõiduki kaheteljelise teliku lubatud suurim
registrikoormus sõltuvalt telgede vahekaugusest on:
1) telgede vahekaugus d on väiksem kui 1,0 m – 11,5 t;
2) telgede vahekaugus d on vähemalt 1,0 m, kuid väiksem kui 1,3 m – 16 t;
3) telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m – 18 t;
4) telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m ja kui veoteljel on
paarisrattad ja õhkvedrustus või sellega samaväärne vedrustus või mõlemal
veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje registriteljekoormus ei ületa 9,5 t –
19,0 t.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi,
mõõdulindi või kaalumisega.
[RTL 2005, 104, 1579
– jõust. 16.10.2005]
Kood 1406. Sõiduki vähim lubatud
telje/telgede koormus
Nõuded: 1) koormatud sõiduki veotelje või veotelgede koormus ei
tohi olla väiksem kui 25% sõiduki täismassist. Nõue ei laiene sõidukitele, mis
on esmakordselt kasutusele võetud alates 1. oktoobrist 2003. a;
2) koormatud N, M2 ja M3 kategooria sõiduki juhttelje või
juhttelgede koormus ei tohi olla väiksem kui 20% sõiduki täismassist, v.a
alates 1. oktoobrist 2004.
a esmakordselt kasutusele võetud M2 ja M3
kategooria II, III ja B klassi jäiga kerega ja ühe juhtteljega sõidukid, mille
juhttelje koormus ei tohi olla väiksem kui 25% sõiduki tühimassist (koormamata
sõidukil) või täismassist (koormatud sõidukil).
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja
kaalumisega.
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
Grupp 15
Täiendavad nõuded liiklusregistrisse kantud rahvusvahelises liikluses
osalevale sõidukile
Kood 1501. Üldnõuded rahvusvahelises
liikluses osalevale sõidukile
Nõuded: 1) liiklusregistrisse kantud rahvusvahelises liikluses
osalev N kategooria veoauto ja tema haagis, kui veoauto või autorongi
registrimass ületab 3,5 t, ning M2 ja M3 kategooria
buss ja tema haagis, k.a sihtotstarbeline veoauto ja buss, mis ei ole ette
nähtud sõitjate ja veoste veoks, peavad olema läbinud rahvusvahelises liikluses
osaleva sõiduki tehnoseisundi kontrollimise (ülevaatuse). Esmakordselt
rahvusvahelisel autoveol kasutusele võetav buss, mis on valmistatud enne 1991. a, välja
arvatud oma kulul korraldataval veol kasutatav buss, peab omama
valmistajatehase sertifikaati või kirjalikku tõendit selle kohta, et mootori
heitgaaside kahjulike ainete sisaldus vastab E-reegli nr 49/01 või
direktiivi 88/77/EMÜ (EURO 0) nõuetele ja müratase E-reegli nr 51/01 või
direktiivi 70/157/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 84/424/EMÜ) nõuetele;
2) ohtlikke veoseid vedavad sõidukid
peavad olema märgistatud ja nende märgistus, varustus ja tehnoseisund peavad
vastama ADR nõuetele;
3) kiirestiriknevate toiduainete veo
erisõidukid peavad vastama ATP nõuetele;
4) rahvusvahelises maanteeveos osalevad
sõidukid peavad vastama AETR nõuetele.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja
vaatlusega.
[RTL 2001, 135, 1953 – jõust. 24.12.2001]
Kood 1502. Pidurid
Nõue: kõikidel õhkpiduriga sõidukitel peab olema 2-juhtmeline
pidurisüsteem ja vastama eespool toodud nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 1503. Riigi tunnusmärk
Nõue: sõidukil peab olema koodi 111 kohane selle riigi tunnusmärk,
kus sõiduk on registreeritud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 1504. Registreerimismärgid
Nõue: sõidukil peavad olema koodi 102 kohased
registreerimismärgid.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 1505. Nõuded bussile
Nõue: rahvusvahelistel vedudel osalevad bussid peavad vastama
E-reeglite nr 36 või nr 52 nõuetele. 1999. a või hiljem
valmistatud kahekorruselised bussid peavad vastama E-reegli nr 107
nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi ja šabloonidega.
Bussi teiste osade ja süsteemide korrasolekut kontrollitakse vastavalt
käesoleva eeskirja vastava osa või süsteemi kontrollimiseks ette nähtud
metoodikale.
Kood 1506. «Roheline veoauto» («GreenLorry »)
Nõuded: 1) peab vastama CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omama
vastavat tunnistust;
2) kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei
tohi ületada tabelis 34 (EURO-1) toodud piirväärtusi;
Tabel 34
g/kW h
|
Kahjulik
aine
|
Kahjuliku
aine sisaldus heitgaasis
|
CO
|
4,9
|
HC
|
1,23
|
NOX
|
9,0
|
Kübemed
|
Võimsus =
85 kW 0,7
|
Võimsus
>85 kW 0,4
|
3) diiselauto heitgaaside neeldumistegur
«K» ei tohi ületada valmistaja andmesildil näidatud väärtust;
4) müra ei tohi ületada tabelis 35
toodud piirväärtusi;
Tabel 35
dB(A)
|
Mootori
võimsus
|
Müra
|
Võimsus
=150 kW
|
78
|
Võimsus
>150 kW
|
80
|
Kontrollimine: TÜ – valmistaja tõendi
olemasolu ja selle vastavust sõiduki tehasetähisele ja mootori numbrile. Auto
teiste osade ja süsteemide korrasolekut kontrollitakse vastavalt käesolevate
nõuetega vastava osa või süsteemi kontrollimiseks ette nähtud metoodikale.
Kood 1507. Ohutu veoauto («Greener and SafeLorry»)
Nõuded: 1) kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei tohi ületada
tabelis 36 toodud piirväärtusi, vastavalt E-reeglile nr 49/02, rida B või
direktiivile 88/77/EMÜ (parandatud direktiiviga 91/542/EMÜ) («EURO 2»):
Tabel 36
Kahjulik
aine
|
Kahjuliku
aine sisaldus heitgaasis
|
CO
|
4,0 [g/kWh]
|
HC
|
1,1 [g/kWh]
|
NOx
|
7,0 [g/kWh]
|
Kübemed
|
0,15 [g/kWh]
|
2) müra ei tohi ületada tabelis 37 toodud
piirväärtusi, vastavalt E-reeglile nr 51/02 või direktiivile 70/157/EMÜ
(parandatud direktiiviga 1999/101/EÜ):
Tabel 37
Mootori
võimsus
|
Müra [dB(A)]
|
Võimsus
≤ 150 kW
|
78
|
Võimsus
> 150 kW
|
80
|
3) rehvi mustri sügavus peab olema
vähemalt 2,0 mm;
4) peavad olema E-reegli nr 73/00 või direktiivi 89/297/EMÜ kohased külgmised
allasõidutõkked;
5) peab olema E-reegli nr 58/01 või direktiivi 70/221/EMÜ (viimati parandatud
direktiiviga 2000/8/EÜ) kohane tagumine allasõidutõke;
6) peavad olema E-reegli nr 6/01 või direktiivi 76/756/EMÜ (parandatud
direktiiviga 1999/15/EÜ) kohased ohutuled;
7) peab olema E-reegli nr 27/03 kohane ohukolmnurk;
8) peab olema AETR kokkuleppe või direktiivi 3821/85/EMÜ (viimati parandatud
direktiiviga 1056/97/EÜ) kohane sõidumeerik;
9) peab olema E-reegli nr 89 või direktiivi 92/24/EMÜ kohane kiiruspiirik;
10) N3 kategooria sõidukil peavad olema E-reegli nr 70/01 kohased
suure sõiduki tunnusmärgid;
11) peavad olema E-reegli nr 13/09 või direktiivi 71/320/EMÜ (viimati
parandatud direktiiviga 98/12/EÜ) kohased ABS pidurid;
12) peavad olema E-reegli nr 79/01 või direktiivi 70/311/EMÜ (viimati
parandatud direktiiviga 1999/7/EÜ) kohased juhtimisseadmed.
Kontrollimine: vastavalt direktiivile 96/96/EÜ
(paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ) valmistaja või
tema volitatud esindaja poolt välja antud tunnistuste olemasolul.
[RTL 2001, 135, 1953 – jõust. 24.12.2001]
Kood 1508. EURO3 ohutu veoauto («EURO3 safelorry»)
Nõuded: 1) kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei tohi ületada
tabelites 38 ja 39 toodud piirväärtusi, vastavalt E-reeglile nr 49/03, rida A
või direktiivile 88/77/EMÜ (parandatud direktiiviga 1999/96/EÜ)
(«EURO 3»):
Tabel 38
Kahjulike
ainete sisaldus heitgaasis vastavalt ESC ja ELR katsetsüklitele
Kahjulik
aine
|
Kahjuliku
aine sisaldus heitgaasis
|
CO
|
2,1 [g/kWh]
|
HC
|
0,66 [g/kWh]
|
NOx
|
5,0 [g/kWh]
|
Kübemed
|
0,10 (0,131)
[g/kWh]
|
Suitsusus
|
0,8 [m-1]
|
Märkus: 1 Sõidukitel, mille
silindrimaht on alla 0,75 dm3 ja nominaalne töörežiim pööretel üle
3000 min -1.
Tabel 39
Kahjulike
ainete sisaldus heitgaasis vastavalt ETC katsetsüklile
Kahjulik
aine
|
Kahjuliku
aine sisaldus heitgaasis [g/kWh]
|
CO
|
5,45
|
NM.HC
|
0,78
|
CH41
|
1,6
|
NOx
|
5,0
|
Kübemed
|
0,16
(0,21)2
|
Märkused: 1 Gaasimootorile.
2 Sõidukitel, mille silindrimaht on alla 0,75 dm3 ja
nominaalne töörežiim pööretel üle 3000 min -1.
2) müra ei tohi ületada tabelis 40 toodud
piirväärtusi, vastavalt E-reeglile nr 51/02 või direktiivile 70/157/EMÜ
(parandatud direktiiviga 1999/101/EÜ):
Tabel 40
Mootori
võimsus
|
Müra [dB(A)]
|
Võimsus
≤ 150 kW
|
78
|
Võimsus
> 150 kW
|
80
|
3) rehvi mustri sügavus peab olema
vähemalt 2,0 mm;
4) peavad olema E-reegli nr 73/00 või direktiivi 89/297/EMÜ kohased külgmised
allasõidutõkked;
5) peab olema E-reegli nr 58/01 või direktiivi 70/221/EMÜ (viimati parandatud
direktiiviga 2000/8/EÜ) kohane tagumine allasõidutõke;
6) peavad olema E-reegli nr 46/01 või direktiivi 71/127/EMÜ (paranduste
direktiiv 88/321/EMÜ) kohased tahavaatepeeglid;
7) peab olema AETR kokkuleppe või direktiivi 3821/85/EMÜ (viimati parandatud
direktiiviga 1056/97/EÜ) kohane sõidumeerik;
8) peavad olema E-reegli nr 48/01 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste
direktiiv 97/28/EÜ) kohased valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed;
9) peab olema E-reegli nr 89 või direktiivi 92/24/EMÜ kohane kiiruspiirik;
10) N3 kategooria sõidukil peavad olema E-reegli nr 70/01 kohased
suure sõiduki tunnusmärgid;
11) peavad olema E-reegli nr 13/09 või direktiivi 71/320/EMÜ (viimati
parandatud direktiiviga 98/12/EÜ) kohased ABS pidurid;
12) peavad olema E-reegli nr 79/01 või direktiivi 70/311/EMÜ (viimati parandatud
direktiiviga 1999/7/EÜ) kohased juhtimisseadmed.
Kontrollimine: vastavalt direktiivile 96/96/EÜ
(paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ) valmistaja või
tema volitatud esindaja poolt välja antud tunnistuste olemasolul.
[RTL 2001, 135, 1953 – jõust. 24.12.2001]
Kood 1509. Ohutu, EURO3 ohutu või EURO4
ohutu veoauto haagis
Nõuded: 1) rehvi mustri sügavus peab olema vähemalt 2,0 mm;
2) peavad olema E-reegli nr 73 või direktiivi 89/297/EMÜ kohased külgmised
allasõidutõkked;
3) peab olema E-reegli nr 58 või direktiivi 70/221/EMÜ (viimati parandatud
direktiiviga 2000/8/EÜ) kohane tagumine allasõidutõke;
4) peavad olema E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiiv
97/28/EÜ) kohased ohutuled;
5) peavad olema E-reegli nr 70 kohased suure sõiduki tunnusmärgid;
6) peavad olema E-reegli nr 13 või direktiivi 71/320/EMÜ (viimati parandatud
direktiiviga 98/12/EÜ) kohased ABS pidurid.
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
Kontrollimine: vastavalt direktiivile 96/96/EÜ
(paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ) valmistaja või
tema volitatud esindaja poolt välja antud tunnistuse olemasolul.
[RTL 2001, 135, 1953 – jõust. 24.12.2001]
Kood 1510. EURO4 ohutu veoauto («EURO4 safelorry»)
Nõuded: 1) kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei tohi ületada
tabelis 41 või 42 toodud piirväärtusi vastavalt E-reeglile nr 49 või
direktiivile 88/77/EMÜ (parandatud direktiiviga 2001/27/EÜ):
Tabel 41
Kahjulike
ainete sisaldus heitgaasis vastavalt ESC ja ELR katsetsüklitele
Kahjulik
aine
|
Kahjuliku
aine sisaldus heitgaasis
|
CO
|
1,5 [g/kWh]
|
HC
|
0,46 [g/kWh]
|
NOx
|
3,5 [g/kWh]
|
Kübemed
|
0,02 [g/kWh]
|
Suitsusus
|
0,5 [m-1]
|
Tabel 42
Kahjulike
ainete sisaldus heitgaasis vastavalt ETC katsetsüklile
Kahjulik
aine
|
Kahjuliku
aine sisaldus heitgaasis [g/kWh]
|
CO
|
4,0
|
NMHC
|
0,55
|
CH41
|
1,1
|
NOx
|
3,5
|
Kübemed2
|
0,03
|
Märkused: 1 Rakendatakse
gaasimootorile.
2
Ei rakendata gaasimootorile.
2) müra ei tohi ületada tabelis 43 toodud piirväärtusi vastavalt E-reeglile nr
51 või direktiivile 70/157/EMÜ (parandatud direktiiviga 1999/101/EÜ):
Tabel 43
Mootori
võimsus
|
Müra [dB(A)]
|
Võimsus
≤ 150 kW
|
78
|
Võimsus
> 150 kW
|
80
|
3) rehvi mustri sügavus peab olema vähemalt 2,0 mm;
4) peavad olema E-reegli nr 73 või direktiivi 89/297/EMÜ kohased külgmised
allasõidutõkked;
5) peab olema E-reegli nr 58 või direktiivi 70/221/EMÜ (viimati parandatud
direktiiviga 2000/8/EÜ) kohane tagumine allasõidutõke;
6) peavad olema E-reegli nr 46 või direktiivi 71/127/EMÜ (paranduste direktiiv
88/321/EMÜ või 2003/97) kohased tahavaatepeeglid;
7) peab olema AETR kokkuleppe või direktiivi 3821/85/EMÜ (viimati parandatud
direktiiviga 1056/97/EÜ) kohane sõidumeerik;
8) peavad olema E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiiv
97/28/EÜ) kohased valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed;
9) peab olema E-reegli nr 89 või direktiivi 92/24/EMÜ (viimati parandatud
direktiiviga 2004/11/EÜ) kohane kiiruspiirik;
10) peavad olema E-reegli nr 70 kohased suure sõiduki tunnusmärgid;
11) peavad olema E-reegli nr 13 või direktiivi 71/320/EMÜ (viimati parandatud
direktiiviga 98/12/EÜ) kohased ABS pidurid;
12) peavad olema E-reegli nr 79 või direktiivi 70/311/EMÜ (viimati parandatud
direktiiviga 1999/7/EÜ) kohased juhtimisseadmed.
Kontrollimine: vastavalt direktiivile 96/96/EÜ
(paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ) valmistaja või
tema volitatud esindaja poolt välja antud tunnistuste olemasolul.
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
Grupp 16
Lisanõuded ohtlike veoste veo sõidukile
Kood 1601. Ohtlike veoste veo sõiduki
tehnoseisund, varustus ja märgistus
Nõue: ohtlikke veoseid vedavad sõidukid peavad olema täiendavalt
märgistatud, nende varustus ja tehnoseisund peavad vastama ohtlike veoste veole
kehtestatud nõuetele.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse ja mõõdulindiga. Ohtlike
veoste paak- või paakkonteinersõiduk vaadatakse üle, kui esitatakse OÜ
Tehnokontrollikeskus poolt väljastatud tehnilise kontrolli protokoll. Kui
ohtlike veoste paak- või paakkonteinersõidukit kasutatakse rahvusvahelisel
veol, kontrollitakse OÜ Tehnokontrollikeskus poolt väljastatud veoanuma ADR
vastavuse tunnistuse olemasolu ja kehtivust;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt
E-reeglile nr 105/01 või direktiivile 98/91/EÜ.
[RTL 2004, 130, 2018
– jõust. 08.10.2004]
Grupp 17
Lisanõuded trollile
Kood 1701. Elektriohutus
Nõue: troll peab vastama majandusministri kinnitatud
elektriseadmete elektriohutuse ja valmistaja eeskirjadele.
Kontrollimine: TÜ – vastavalt elektriohutuse
eeskirjale.
Grupp 18
LISANÕUDED PUUETEGA JUHI SÕIDUKI ERISEADMETELE
Kood 1801. Üldnõuded puuetega juhi sõiduki
eriseadmetele
Nõuded:
1) isik, kelle sõiduk vajab ümberehitamist, peab esitama ARK-le
mootorsõidukijuhi tervisetõendi;
2) sõiduki ümberehituse ulatuse määrab tervisetõendi alusel ARK;
3) katsesõidul määratakse puuetega juhi sõiduki juhtimise oskused ja sõiduki
ohutus. Sõiduk peab olema ümber ehitatud nii, et seda saab juhtida ka puueteta
juht;
4) paigaldatud abiseadmed peavad vastama juhi puudele, nad peavad olema
töökorras.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Grupp 19
Lisanõuded eksamisõidukile ja õppesõidukile
Kood 1901. Eksamisõiduki ja õppesõiduki lisavarustus ja tähistamine
Nõue: lisanõuded eksamisõiduki lisavarustusele ja selle tähistamisele on
toodud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud
mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskirjas.
Lisanõuded õppesõiduki lisavarustusele ja selle tähistamisele on toodud
majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud mootorsõidukijuhi
ettevalmistamise eeskirjas.
Kontrollimine : Vaatlusega.
[RTL 2004, 45, 770 –
jõust. 1.05.2004]
Grupp 20
Nõuded
vanasõidukile
Kood 2001. Vanasõiduki originaalsus
Nõuded: 1) vanasõiduki vastavus
originaalsusele:
a) valmistamisajaga enne 01.01.1930. a – vähemalt 70% ulatuses;
b) valmistamisajaga alates 01.01.1930. a kuni 31.12.1945. a – vähemalt 75%
ulatuses;
c) valmistamisajaga alates 01.01.1946. a kuni 31.12.1960. a – vähemalt 85%
ulatuses;
d) valmistamisajaga alates 01.01.1961. a kuni 31.12.1970. a – vähemalt 90%
ulatuses;
e) valmistamisajaga alates 01.01.1970. a ja vähemalt 35 aastat tagasi –
vähemalt 95% ulatuses;
2) originaalsuse hindamisel kontrollitakse sõiduki kere, pinnakatte, veermiku,
mootori, jõuülekande, elektriseadmete, interjööri, varustuse ja muude osade
vastavust originaalsusele;
3) originaalseks loetakse ka originaaliga äravahetamiseni sarnased detailid,
seadmed, pinnakate ja muud osad;
4) sõiduki interjöör, istmed, lahtikäiv katus, polsterdus ning muud riide, naha
või muu sarnase materjaliga kaetud detailid (sh plastdetailid) peavad olema
terved ja puhtad;
5) sõiduki nähtaval välispinnal ei või olla korrosiooni ega pinnakatte
kahjustusi.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 2002. Vanasõiduki tehnoseisund ja
varustus
Nõuded: 1) sõiduki mootoris, kütuse- ja jahutussüsteemis, jõuülekandes ning
veermikus ei tohi olla nähtavaid lekkeid;
2) heitgaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei
ole lubatud;
3) sõiduki piduriseadmed peavad olema töökorras ja võimaldama sõidukit peatada;
4) valgustus- ja signalisatsiooniseadmed peavad olema töökorras ja toimima;
5) juhtimisseadmetes ja veermikus ei tohi olla vigastusi ja jääkdeformatsioone,
esinevad lõtkud ei tohi olulisel määral mõjutada sõiduki kasutamist;
6) sõiduki muud seadmed peavad olema töökorras ja toimima;
7) sõiduki kere detailides ja raamis ei tohi olla pragusid ja murdeid;
8) sõiduki interjöör, istmed, lahtikäiv katus, polsterdus ning muud riide, naha
või muu sarnase materjaliga kaetud detailid (sh plastdetailid) peavad olema
terved ;
9) rehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi koordi
läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist ja
turvisemustri jääksügavus peab olema vähemalt 3,0 mm;
10) sõiduki nähtaval välispinnal ei või olla korrosiooni ega pinnakatte
kahjustusi;
11) sõidukil peab olema koodi 114 kohane ohukolmnurk ja koodi 110 kohane
tulekustuti.
Kontrollimine: vaatluse, proovisõidu, lõtkutestri ja nihkkaliibriga.
[RTL 2006, 75, 1392 –
jõust. 29.10.2006]
|
Teede- ja
sideministri 18. mai 2001.
a määruse nr 50 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile
ja varustusele esitatavad nõuded» lisa 1
lisandus A
|
[RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007]
1.
E-reeglite nimekiri
E-reegel /
paranduste seeria number
|
Algversioon
ja viimase paranduse kuupäev
|
Reegli
nimetus
|
R 1/01
|
08.08.60 30.12.97
|
R2 kategooria hõõglambiga asümmeetrilise
valgusjaotusega lähi- ja/või kaugtule latern
|
R 2/03
|
08.08.60 09.03.86
|
Asümmeetrilise valgusjaotusega lähi-
ja/või kaugtule laternas kasutatav hõõglamp
|
R 3/02
|
01.11.63 08.11.00
|
Mootorsõiduki ja selle haagise helkurid
|
R 4/00
|
15.04.64 13.01.00
|
Auto (v.a mootorratas) ja selle
haagise registreerimismärgi valgusti
|
R 5/02
|
30.09.67 27.04.98
|
Euroopa asümmeetrilise valgusjaotusega
auto lamplatern («SealedBeam» – SB)
|
R 6/01
|
15.10.67 26.12.00
|
Mootorsõiduki ja selle haagise
suunatuled
|
R 7/02
|
15.10.67 27.12.00
|
Mootorsõiduki (v.a mootorratas) ja
selle haagise ääre- ja pidurituled
|
R 8/04
|
15.11.67 04.02.99
|
Halogeenlambiga (H1, H2,
H3, HB 3, HB4, H7, H8
ja/või H 9) asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja/või
kaugtule latern
|
R 9/06
|
01.03.69 23.06.99
|
Kolmerattalise sõiduki müra
|
R 10/02
|
01.04.69 10.11.99
|
Sõiduki tekitatud raadiohäired
|
R 11/02
|
01.06.69 20.04.86
|
Sõiduki uste kinnitus ja lukud
|
R 12/03
|
01.06.69 23.03.00
|
Juhi kaitsmine sõidukis rooliseadme
löögi eest
|
E 13/09
|
01.06.70 27.12.00
|
M, N ja O kategooria sõiduki pidurdamine
|
E 13H/00
|
11.05.98 05.07.00
|
M1 kategooria sõiduki
pidurdamine
|
R 14/05
|
01.04.70 26.12.00
|
Turvavöö
|
R 15/04
|
01.08.70 21.10.88
|
Otto- ja diiselmootori gaasilised saasteained.
Ottomootori võimsuse mõõtmine. Sõiduki kütusekulu mõõtmine
|
R 16/04
|
01.12.70 27.12.00
|
Sõiduki juhi ja täiskasvanud sõitja
turvavööd ja turvaseadmed
|
R 17/07
|
01.12.70 08.03.00
|
M1 kategooria sõiduki istme
kinnitus ja peatoed
|
R 18/02
|
01.03.71 03.09.97
|
Sõiduki ärandamisvastane seade
|
R 19/02
|
01.03.71 23.03.00
|
Udulatern
|
R 20/02
|
01.05.71 25.12.97
|
Mootorsõiduki halogeenlambiga (H4),
asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja/või kaugtule latern
|
R 21/01
|
01.12.71 08.03.00
|
Sõiduki sisustus
|
R 22/05
|
01.06.72 08.11.00
|
Mootorratta ja mopeedi juhi ja sõitja
motokiiver ning näokate
|
R 23/00
|
01.12.71 28.12.00
|
Mootorsõiduki ja selle haagise
tagurduslatern
|
R 24/03
|
01.12.71 27.03.01
|
Ametlikult kinnitatud ühtsed tingimused:
1. diiselmootori nähtavad saasteained
2. diiselmootori autole asetamine
3. diiselmootoriga auto nähtavad saasteained
4. diiselmootori võimsuse mõõtmine
|
R 25/04
|
01.03.72 15.01.97
|
Sõiduki (v.a M1
kategooria) näoga sõidusuunas istmega kokkuehitatud või sellele kinnitatavad
peatoed
|
R 26/02
|
01.07.72 06.07.00
|
Sõidukist väljaulatuvad osad
|
R 27/03
|
15.09.72 18.01.98
|
Ohukolmnurk
|
R 28/00
|
15.01.73 28.12.00
|
Mootorsõiduki helisignaal
|
R 29/02
|
15.06.74 27.02.99
|
Veoauto kabiinis asuvate isikute kaitse
|
R 30/02
|
01.04.71 28.12.00
|
Mootorsõiduki ja selle haagise rehvid
|
R 31/02
|
01.05.71 27.04.98
|
Mootorsõiduki asümmeetrilise
valgusjaotusega halogeenlamplatern (HSB)
|
R 32/00
|
01.07.75 11.09.92
|
Sõiduki kere tugevus tagant otsasõidul
|
R 33/00
|
01.07.75 17.11.99
|
Sõiduki kere tugevus eest otsasõidul
|
R 34/01
|
01.07.75 18.01.79
|
Sõiduauto tuleohutus
|
R 35/00
|
10.11.75 11.09.92
|
Pedaalide asukohad sõidukis
|
R 36/03
|
01.03.76 28.12.00
|
Suur ühissõiduk
|
R 37/03
|
01.02.78 28.12.00
|
Ühtsetele tingimustele vastavates mootorsõiduki
laternates kasutatavad hõõglambid
|
R 38/00
|
01.08.78 28.12.00
|
Mootorsõiduki ja selle haagise
tagaudulaternad
|
R 39/00
|
20.11.78 25.12.97
|
Spidomeeter ja selle paigaldamine
mootorsõidukile
|
R 40/01
|
01.09.79 26.06.96
|
Ottomootoriga mootorratta heitgaasid
|
R 41/03
|
01.06.80 05.02.00
|
Mootorratta müra
|
R 42/00
|
01.06.80 09.10.80
|
Sõiduki esi- ja tagakaitseraud
|
R 43/00
|
15.02.81 08.03.00
|
Sõiduki ohutu aknaklaas
|
R 44/03
|
01.02.81 08.11.00
|
Laste turvaseadmed sõidukis
|
R 45/01
|
01.07.81 08.11.00
|
Mootorsõiduki laternapuhasti
|
R 46/01
|
01.09.81 03.01.98
|
Mootorsõiduki tahavaatepeegel
|
R 47/00
|
01.11.81 01.11.81
|
Ottomootoriga mopeedi heitgaaside
saasteainete sisaldus
|
R 48/02
|
01.01.82 06.07.00
|
Sõiduki valgustus- ja
valgussignalisatsiooni seadmed ning nende asetus
|
R 49/02
|
15.04.82 12.11.98
|
Diiselmootorite ja diiselmootoriga
sõidukite heitgaaside saasteainete sisaldus
|
R 50/00
|
01.06.82 29.12.00
|
Mopeedi, mootorratta ning nendega
võrdsustatud sõiduki esimesed ja tagumised ääre-, piduri- ja suunatuled ning
numbrituli
|
R 51/02
|
15.07.82 17.11.99
|
Vähemalt neljarattalise mootorsõiduki
müra
|
R 52/01
|
01.11.82 29.12.00
|
Väike ühissõiduk
|
R 53/01
|
01.02.83 08.11.00
|
Mootorratta valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmete asetus
|
R 54/00
|
01.03.83 29.12.00
|
Tarbesõiduk (commercialvehicle)
ja selle haagise rehvid
|
R 55/00
|
01.03.83 12.12.00
|
Autorongi haakeseade
|
R 56/00
|
15.06.83 10.03.95
|
Mopeedi ja sellega võrdsustatud sõiduki
esilatern
|
R 57/01
|
15.06.83 27.04.98
|
Mootorratta ja sellega võrdsustatud
sõiduki esilatern
|
R 58/01
|
01.07.83 25.03.89
|
Tüübikinnituse ühtsed nõuded:
I tagant allasõidutõkkele;
II allasõidutõkke paigaldamisele;
III sõiduki tagaosa kaitsele
|
R 59/00
|
01.10.83 25.12.94
|
Vahetatavad summutisüsteemid ja nende
vahetatavad osad
|
R 60/00
|
01.07.84 16.06.95
|
Kaherattalise mootorratta ja mopeedi
juhtimisseadmed, juhtimis- ja kontrollseadmete ning indikaatorite
märgistamine
|
R 61/00
|
15.07.84 15.07.84
|
Tarbesõiduki kabiini tagaseinast eespool
asuvatest pindadest väljaulatuvad osad
|
R 62/00
|
01.09.84 08.03.00
|
Mootorratta juhtrauaga mootorsõiduki
kasutustõkis
|
R 63/01
|
15.08.85 23.06.99
|
Mopeedi müra
|
R 64/00
|
01.10.85 17.09.89
|
Sõiduki ajutiseks kasutamiseks mõeldud
varuratas
|
R 65/00
|
15.06.86 23.01.97
|
Eritalituse mootorsõiduki hoiatustuli
|
R 66/00
|
01.12.86 03.09.97
|
Suure ühissõiduki kere ülemise osa
tugevus
|
R 67/01
|
01.06.87 08.11.00
|
Veeldatud naftagaasil töötava auto
eriseadmed
|
R 68/00
|
01.05.87 30.11.96
|
Auto suurima kiiruse mõõtmine
|
R 69/01
|
15.05.87 07.02.99
|
Aeglase sõiduki ja selle haagise märk
|
R 70/01
|
15.05.87 07.02.99
|
Suure ja raskesõiduki märk
|
R 71/00
|
01.08.87 01.08.87
|
Agrotraktori juhi vaateväli
|
R 72/00
|
15.02.88 28.07.98
|
HS1 halogeenlambiga
mootorratta asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja kaugtule esilatern
|
R 73/00
|
01.01.88 01.01.88
|
Veoauto, selle haagise ja poolhaagise
külgmised allasõidutõkked
|
R 74/01
|
15.06.88 18.11.99
|
Mopeedi valgustusseadmed ja
valgussignalisatsioon
|
R 75/00
|
01.04.88 07.02.99
|
Mootorratta õhkrehv
|
R 76/00
|
01.07.88 16.06.92
|
Mopeedi kaug- ja lähitulega esilatern
|
R 77/00
|
30.09.88 29.12.00
|
Mootorsõiduki seisutuli
|
R 78/02
|
15.10.88 22.02.97
|
L kategooria sõiduki pidurdamine
|
R 79/01
|
01.12.88 07.02.99
|
Sõiduki rooliseade
|
R 80/01
|
23.02.89 29.12.00
|
Suure ühissõiduki istmete tugevus ja
kinnitus
|
R 81/00
|
01.03.89 03.01.98
|
Külghaagisega või ilma selleta
mootorsõiduki juhtraua külge kinnitatud tahavaatepeegel
|
R 82/00
|
17.03.83
|
Mopeedi halogeenhõõglambiga esilatern
|
R 83/04
|
05.11.89 08.11.00
|
Sõiduki saasteainete sõltuvus
kasutatavast mootorikütusest
|
R 84/00
|
15.07.90
|
Sisepõlemismootoriga sõiduki kütusekulu
mõõtmine
|
R 85/00
|
15.09.90 14.05.98
|
Sisepõlemismootoriga M ja N kategooria
sõiduki mootori efektiivvõimsuse mõõtmine
|
R 86/00
|
01.08.90 15.02.96
|
Agro- ja metsatraktorite valgustus- ja
valgussignalisatsiooni seadmed
|
R 87/00
|
01.11.90 29.12.00
|
Mootorsõiduki päevasõidutule latern
|
R 88/00
|
10.04.91 27.08.93
|
Kaherattalise sõiduki reflekteeriv rehv
|
R 89/00
|
01.10.92
|
Sõiduki tüübikinnitamise ühtsed
tingimused:
I sõiduki suurima kiiruse piiramine
II ametlikult kinnitatud ühtsetele tingimustele vastava kiiruspiiriku
asetamine sõidukile
III kiiruspiirik
|
R 90/01
|
01.11.92 08.03.00
|
Mootorsõiduki ja selle haagise
piduriklotsikate
|
R 91/00
|
15.10.93 29.12.00
|
Mootorsõiduki ja selle haagise külgmised
ääretuled
|
R 92/00
|
01.11.93 07.02.99
|
Mootorratta heitgaaside summutisüsteemid
|
R 93/00
|
27.02.94
|
Sõiduki tüübikinnitamise ühtsed
tingimused:
I eesmine allasõidutõke
II eesmise allasõidutõkke paigutamine autole
III eesmise allasõidutõkkega sõiduk
|
R 94/01
|
01.01.95 12.08.98
|
Juhi ja sõitjate kaitse eest otsasõidul
|
R 95/01
|
26.05.95 08.11.00
|
Juhi ja sõitjate kaitse küljelt
otsasõidul
|
R 96/00
|
15.12.95 05.02.00
|
Agrotraktori heitgaaside saasteainete
sisaldus
|
R 97/01
|
01.01.96 13.01.00
|
Häiresüsteemid
|
R 98/00
|
15.04.96 03.01.98
|
Gaaslahenduslambiga põhilatern
|
R 99/00
|
15.04.96 07.05.98
|
Gaaslahenduslambid
|
R 100/00
|
23.08.96 28.06.96
|
Akudel töötavad M ja N kategooria
elektrisõidukid
|
R 101/00
|
13.12.96 05.02.00
|
M1 ja N1
kategooria sõidukite CO 2 emissioon ja kütuse tarbimine
|
R 102/00
|
13.12.96
|
Automaatse reguleerimisega haakeseade
|
R 103/00
|
23.02.97 06.07.00
|
M1 ja N1
kategooria sõidukite vahetatavad katalüütilised
konverterid
|
R 104/00
|
15.01.98 13.01.00
|
Mootorsõiduki triip- ja
kontuurhelkurmärgised
|
R 105/01
|
07.05.98 13.01.00
|
Ohtlike veoste veo sõidukid
|
R 106/00
|
07.05.98 13.01.00
|
Agrotraktorite ja nende haagiste
õhkrehvid
|
R 107/00
|
18.06.98 12.11.98
|
Suured kahekorruselised bussid
|
R 108/00
|
23.06.98 10.03.99
|
Sõiduautode ja nende haagiste taastatud
õhkrehvid
|
R 109/00
|
23.06.98 10.03.99
|
Tarbesõidukite ja nende haagiste
taastatud õhkrehvid
|
R 110/00
|
28.12.00
|
Loodusliku surugaasi toiteseadmed
|
R 111/00
|
28.12.00
|
N ja O kategooria paaksõidukite
stabiilsus
|
R 112/00
|
21.09.2001
|
Asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja
kaugtulelaternad
|
R 113/00
|
21.09.2001
|
Sümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja
kaugtulelaternad
|
R114/00
|
1.02.2003
|
Turvapadja süsteemi vahetatav turvapadja
moodul
|
R 115/00
|
30.10.2003
|
Lisaseadmed gaasikütuse kasutamiseks
|
R 116/00
|
06.04.2005
|
Kasutustõkis
|
R 117/00
|
06.04.2005
|
Rehvide müra
|
R 118/00
|
06.04.2005
|
Sõiduki interjööris kasutatava materjali
tuleohutus
|
R 119/00
|
06.04.2005
|
Pöördelatern
|
R 120/00
|
06.04.2005
|
Põllumajandus- ja metsatraktorite
mootorite võimsuse, pöördemomendi ja kütusekulu mõõtmine
|
R 121/00
|
18.01.2006
|
M ja N kategooria sõidukite
juhtseadiste, märgulampide ja näidikute paigutus ja identifitseerimine
|
R 122/00
|
18.01.2006
|
M, N ja O kategooria sõidukite
küttesüsteemid
|
R123/00
|
02.02.2007
|
Kohanduvate esitulede süsteem (AFS)
|
R124/00
|
02.02.2007
|
M1, O1 ja O2
kategooria sõidukite veljed (varuosana)
|
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
2. Direktiivide ja määruste nimekiri
[RTL 2007, 96, 1605 – jõust. 21.12.2007]
Direktiivi
tähis
|
Jõustumise
aeg
|
Nimetus
|
70/156/EMÜ
|
06.02.1970
|
Liikmesriikide ühtsed nõuded
mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele
|
70/157/EMÜ
|
06.02.1970
|
Müratase
|
70/220/EMÜ
|
20.03.1970
|
Heitgaasid
|
70/221/EMÜ
|
20.03.1970
|
Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked
|
70/222/EMÜ
|
20.03.1970
|
Tagumise registreerimisnumbri koht
|
70/311/EMÜ
|
12.04.1970
|
Sõiduki rooliseade
|
70/387/EMÜ
|
27.07.1970
|
Sõiduki uste kinnitus ja lukud
|
70/388/EMÜ
|
27.07.1970
|
Mootorsõiduki helisignaal
|
71/127/EMÜ
|
01.03.1971
|
Mootorsõiduki tahavaatepeegel
|
71/320/EMÜ
|
26.07.1971
|
Piduriseade
|
72/245/EMÜ
|
20.06.1972
|
Raadiohäirete summuti
|
72/306/EMÜ
|
02.08.1972
|
Diisli suitsusus
|
73/350/EMÜ
|
07.11.1973
|
Müratase
|
74/60/EMÜ
|
17.12.1973
|
Sõiduki sisustus
|
74/61/EMÜ
|
17.12.1974
|
Sõiduki kasutustõkis
|
74/132/EMÜ
|
11.02.1974
|
Piduriseade
|
74/290/EMÜ
|
28.05.1974
|
Heitgaasid
|
74/297/EMÜ
|
04.06.1974
|
Ohutu rool
|
74/408/EMÜ
|
22.07.1974
|
Istme tugevus
|
74/483/EMÜ
|
17.09.1974
|
Sõidukist väljaulatuvad osad
|
75/443/EMÜ
|
26.06.1975
|
Kiirusmõõdik ja tagasikäik
|
75/524/EMÜ
|
25.07.1975
|
Piduriseade
|
76/114/EMÜ
|
18.12.1975
|
Valmistaja silt
|
76/115/EMÜ
|
18.12.1975
|
Turvavöö kinnitus
|
76/756/EMÜ
|
27.07.1976
|
Valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmed
|
76/757/EMÜ
|
27.07.1976
|
Mootorsõiduki ja selle haagise helkurid
|
76/758/EMÜ
|
27.07.1976
|
Eesmised, külgmised ja tagumised
ääretuled ning piduri- ja päevasõidulaternad
|
76/759/EMÜ
|
27.07.1976
|
Suunatuled
|
76/760/EMÜ
|
27.07.1976
|
Numbrituli
|
76/761/EMÜ
|
27.07.1976
|
Põhilaternad (sh lambid)
|
76/762/EMÜ
|
27.07.1976
|
Eesmised udulaternad
|
77/102/EMÜ
|
30.11.1976
|
Heitgaasid
|
77/389/EMÜ
|
17.05.1977
|
Pukseerimisseade
|
77/538/EMÜ
|
28.06.1977
|
Tagumised udutuled
|
77/539/EMÜ
|
28.06.1977
|
Tagurdustuled
|
77/540/EMÜ
|
28.06.1977
|
Seisutuled
|
77/541/EMÜ
|
28.06.1977
|
Turvavööd
|
77/649/EMÜ
|
27.09.1977
|
Vaateväli sõiduki ees
|
78/315/EMÜ
|
21.09.1977
|
Liikmesriikide ühtsed nõuded
mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele
|
78/316/EMÜ
|
21.09.1977
|
Armatuurlaua sümbolid
|
78/317/EMÜ
|
21.09.1977
|
Tuuleklaasi soojendusseade (defroster)
|
78/318/EMÜ
|
21.12.1977
|
Klaasipuhasti ja pesurid
|
78/507/EMÜ
|
19.05.1978
|
Valmistaja silt
|
78/547/EMÜ
|
12.12.1978
|
Liikmesriikide ühtsed nõuded
mootorsõidukile ja selle haagise tüübikinnitusele
|
78/548/EMÜ
|
12.06.1978
|
Sõitjateruumi küttesüsteem
|
78/549/EMÜ
|
12.06.1978
|
Ratta poripõlled
|
78/632/EMÜ
|
19.05.1978
|
Sõiduki sisustus
|
78/665/EMÜ
|
14.07.1978
|
Heitgaasid
|
78/932/EMÜ
|
16.10.1978
|
Peatoed
|
78/1015/EMÜ
|
23.11.1978
|
L kategooria sõiduki müra
|
79/488/EMÜ
|
18.04.1979
|
Sõidukist väljaulatuvad osad
|
79/489/EMÜ
|
18.04.1979
|
Piduriseade
|
79/490/EMÜ
|
18.04.1979
|
Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked
|
79/795/EMÜ
|
20.07.1979
|
Mootorsõiduki tahavaatepeegel
|
80/233/EMÜ
|
21.11.1979
|
Valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmed
|
80/780/EMÜ
|
22.07.1980
|
L kategooria sõiduki tahavaatepeegel
|
80/1267/EMÜ
|
16.12.1980
|
Liikmesriikide ühtsed nõuded
mootorsõidukile ja selle haagise tüübikinnitusele
|
80/1268/EMÜ
|
16.12.1980
|
Kütusekulu
|
80/1269/EMÜ
|
16.12.1980
|
Mootori võimsus
|
80/1272/EMÜ
|
22.12.1980
|
L kategooria sõiduki tahavaatepeegel
|
81/333/EMÜ
|
13.04.1981
|
Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked
|
81/334/EMÜ
|
13.04.1981
|
Müratase
|
81/575/EMÜ
|
20.07.1981
|
Turvavöö kinnitus
|
81/576/EMÜ
|
20.07.1981
|
Turvavööd
|
81/577/EMÜ
|
20.07.1981
|
Istme tugevus
|
81/643/EMÜ
|
29.07.1981
|
Vaateväli sõiduki ees
|
82/244/EMÜ
|
17.03.1982
|
Valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmed
|
82/318/EMÜ
|
02.04.1982
|
Turvavöö kinnitus
|
82/319/EMÜ
|
02.04.1982
|
Turvavööd
|
83/276/EMÜ
|
26.05.1983
|
Valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmed
|
83/351/EMÜ
|
16.06.1983
|
Heitgaasid
|
84/372/EMÜ
|
03.07.1984
|
Müratase
|
84/424/EMÜ
|
03.09.1984
|
Müratase
|
85/205/EMÜ
|
18.02.1985
|
Mootorsõiduki tahavaatepeegel
|
85/647/EMÜ
|
23.12.1985
|
Piduriseade
|
3820/85/EMÜ
|
20.12.1985
|
Sõiduki meeskonna töö- ja puhkeaeg
(AETR)
|
3821/85/EMÜ
|
20.12.1985
|
Sõidumeerik
|
86/562/EMÜ
|
06.11.1986
|
Mootorsõiduki tahavaatepeegel
|
87/56/EMÜ
|
18.12.1986
|
L kategooria sõiduki müra
|
87/358/EMÜ
|
25.06.1987
|
Liikmesriikide ühtsed nõuded
mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele
|
87/403/EMÜ
|
25.06.1987
|
Liikmesriikide ühtsed nõuded
mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele
|
88/76/EMÜ
|
03.12.1987
|
Heitgaasid
|
88/77/EMÜ
|
03.12.1987
|
Diisli heitmed
|
88/194/EMÜ
|
24.03.1988
|
Piduriseade
|
88/195/EMÜ
|
24.03.1988
|
Mootori võimsus
|
88/321/EMÜ
|
16.05.1988
|
Mootorsõiduki tahavaatepeegel
|
88/366/EMÜ
|
17.05.1988
|
Vaateväli sõiduki ees
|
88/436/EMÜ
|
16.06.1988
|
Heitgaasid
|
89/491/EMÜ
|
17.07.1989
|
Komisjoni direktiiv 98/67/EÜ, millega
muudetakse direktiive 70/157/EMÜ, 70/220/EMÜ, 72/245/EMÜ, 72/306/EMÜ,
80/1268/EMÜ ja 80/1269/EMÜ
|
89/235/EMÜ
|
13.03.1989
|
L kategooria sõiduki müra
|
89/277/EMÜ
|
28.03.1989
|
Suunatuled
|
89/278/EMÜ
|
28.03.1989
|
Valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmed
|
89/297/EMÜ
|
13.04.1989
|
Külgmised allasõidutõkked
|
89/458/EMÜ
|
18.07.1989
|
Heitgaasid
|
89/459/EMÜ
|
18.07.1989
|
Mootorsõiduki ja selle haagise rehvi
mustri sügavus
|
89/516/EMÜ
|
01.08.1989
|
Eesmised, külgmised ja tagumised
ääretuled ning piduri- ja päevasõidulaternad
|
89/517/EMÜ
|
01.08.1989
|
Põhilaternad (sh lambid)
|
89/518/EMÜ
|
01.08.1989
|
Tagumised udutuled
|
90/628/EMÜ
|
30.10.1990
|
Turvavööd
|
90/629/EMÜ
|
30.10.1990
|
Turvavöö kinnitus
|
90/630/EMÜ
|
30.10.1990
|
Vaateväli sõiduki ees
|
3314/90/EMÜ
|
16.11.1990
|
Sõidumeerik
|
3572/90/EMÜ
|
04.12.1990
|
Sõidumeerik
|
91/226/EMÜ
|
27.03.1991
|
Ratta poripõlled
|
91/422/EMÜ
|
15.07.1991
|
Piduriseade
|
91/441/EMÜ
|
26.06.1991
|
Heitgaasid
|
91/542/EMÜ
|
01.10.1991
|
Diisli heitmed
|
91/662/EMÜ
|
06.12.1991
|
Ohutu rool
|
91/663/EMÜ
|
10.12.1991
|
Valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmed
|
92/6/EMÜ
|
10.02.1992
|
Kiiruspiiriku paigaldamine ja kasutamine
|
92/21/EMÜ
|
31.03.1992
|
Massid ja mõõtmed (sõiduautod)
|
92/22/EMÜ
|
31.03.1992
|
Ohutu klaas
|
92/23/EMÜ
|
31.03.1992
|
Rehvid
|
92/24/EMÜ
|
31.03.1992
|
Kiiruspiirik
|
92/53/EMÜ
|
18.06.1992
|
Liikmesriikide ühtsed nõuded
mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele
|
92/61/EMÜ
|
30.06.1992
|
2- ja 3-rattaliste mootorsõidukite
tüübikinnitus
|
92/62/EMÜ
|
02.07.1992
|
Sõiduki rooliseade
|
92/97/EMÜ
|
10.11.1997
|
Müratase
|
92/114/EMÜ
|
17.12.1992
|
Kabiini pindadest väljaulatuvad osad
|
92/3688/EMÜ
|
21.12.1992
|
Sõidumeerik
|
93/14/EMÜ
|
05.04.1993
|
L kategooria sõiduki pidurdamine
|
93/29/EMÜ
|
14.06.1993
|
L kategooria sõiduki armatuurlaua
sümbolid
|
93/30/EMÜ
|
14.06.1993
|
L kategooria sõiduki helisignaal
|
93/31/EMÜ
|
14.06.1993
|
2-rattalise mootorsõiduki seisutoed
|
93/32/EMÜ
|
14.06.1993
|
2-rattalise mootorsõiduki sõitja käepide
|
93/33/EMÜ
|
14.06.1993
|
L kategooria mootorsõiduki kasutustõkis
|
93/34/EMÜ
|
14.06.1993
|
L kategooria sõiduki andmesilt
|
93/59/EMÜ
|
28.06.1993
|
Heitgaasid
|
93/81/EMÜ
|
29.09.1993
|
Liikmesriikide ühtsed nõuded
mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele
|
93/91/EMÜ
|
29.10.1993
|
Armatuurlaua sümbolid
|
93/92/EMÜ
|
29.10.1993
|
L kategooria sõiduki valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmed
|
93/93/EMÜ
|
29.10.1993
|
L kategooria sõiduki massid ja mõõtmed
|
93/94/EMÜ
|
29.10.1993
|
L kategooria sõiduki registreerimismärgi
kinnituskoht
|
93/116/EMÜ
|
17.12.1993
|
Kütusekulu
|
94/12/EÜ
|
23.03.1994
|
Heitgaasid
|
94/20/EÜ
|
30.05.1994
|
Haakeseade
|
94/53/EÜ
|
15.11.1994
|
Armatuurlaua sümbolid
|
94/55/EÜ
|
21.11.1994
|
Ohtlike veoste maanteevedu
|
94/68/EÜ
|
16.12.1994
|
Klaasipuhasti ja pesurid
|
94/78/EÜ
|
21.12.1994
|
Ratta poripõlled
|
94/451/EÜ
|
27.06.1994
|
Sõidumeerik
|
95/1/EÜ
|
02.02.1995
|
L kategooria sõiduki suurim kiirus,
pöördemoment ja võimsus
|
95/28/EÜ
|
24.10.1995
|
Suure ühissõiduki interjööris kasutatava
materjali tuleohutus
|
95/48/EÜ
|
20.09.1995
|
Massid ja mõõtmed (sõiduautod)
|
95/54/EÜ
|
31.10.1995
|
Raadiohäirete summuti
|
95/56/EÜ
|
08.11.1995
|
Sõiduki kasutustõkis
|
95/2479/EÜ
|
25.10.1995
|
Sõidumeerik
|
96/1/EÜ
|
22.01.1996
|
Diisli heitmed
|
96/20/EÜ
|
27.03.1996
|
Müratase
|
96/27/EÜ
|
20.05.1996
|
Külgkokkupõrge
|
96/36/EÜ
|
17.06.1996
|
Turvavööd
|
96/37/EÜ
|
17.06.1996
|
Istme tugevus
|
96/38/EÜ
|
17.06.1996
|
Turvavöö kinnitus
|
96/44/EÜ
|
01.07.1996
|
Heitgaasid
|
96/53/EÜ
|
25.07.1996
|
Sõiduki lubatavad maksimummõõtmed
rahvuslikuks ja rahvusvaheliseks liikluseks ning lubatavad maksimumkaalud
rahvusvaheliseks liikluseks
|
96/64/EÜ
|
02.10.1996
|
Pukseerimisseade
|
96/69/EÜ
|
08.10.1996
|
Heitgaasid
|
96/79/EÜ
|
16.12.1996
|
Eest kokkupõrge
|
96/86/EÜ
|
13.12.1996
|
Ohtlike veoste maanteevedu
|
96/96/EÜ
|
20.12.1996
|
Tehnoülevaatus
|
97/19/EÜ
|
18.04.1997
|
Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked
|
97/20/EÜ
|
18.04.1997
|
Diisli suitsusus
|
97/21/EÜ
|
18.04.1997
|
Mootori võimsus
|
97/27/EÜ
|
11.06.1997
|
Massid ja mõõtmed
|
97/28/EÜ
|
11.06.1997
|
Valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmed
|
97/29/EÜ
|
11.06.1997
|
Mootorsõiduki ja selle haagise helkurid
|
97/30/EÜ
|
11.06.1997
|
Eesmised, külgmised ja tagumised
ääretuled ning piduri- ja päevasõidulaternad
|
97/31/EÜ
|
11.06.1997
|
Numbrituli
|
97/32/EÜ
|
11.06.1997
|
Tagurdustuled
|
1056/97/EÜ
|
11.06.1997
|
Sõidumeerik
|
97/39/EÜ
|
24.06.1997
|
Kiirusmõõdik ja tagasikäik
|
97/836/EÜ
|
27.11.1997
|
EL ühinemine ÜRO EMüK
Genfi 1958. aasta kokkuleppega
|
98/12/EÜ
|
27.01.1998
|
Piduriseade
|
98/14/EÜ
|
06.02.1998
|
Liikmesriikide ühtsed nõuded
mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele
|
98/69/EÜ
|
13.10.1998
|
Heitgaasid
|
98/77/EÜ
|
02.10.1998
|
Heitgaasid
|
98/90/EÜ
|
30.11.1998
|
Sõiduki uste kinnitus ja lukud
|
98/91/EÜ
|
14.12.1998
|
Ohtlike veoste maanteevedu
|
2135/98/EÜ
|
24.09.1998
|
Sõidumeerik
|
1999/7/EÜ
|
26.01.1999
|
Sõiduki rooliseade
|
1999/14/EÜ
|
16.03.1999
|
Tagumised udutuled
|
1999/15/EÜ
|
16.03.1999
|
Suunatuled
|
1999/16/EÜ
|
16.03.1999
|
Seisutuled
|
1999/17/EÜ
|
18.02.1999
|
Põhilaternad (sh lambid)
|
1999/18/EÜ
|
18.03.1999
|
Eesmised udulaternad
|
1999/23/EÜ
|
09.04.1999
|
L kategooria mootorsõiduki kasutustõkis
|
1999/24/EÜ
|
09.04.1999
|
2-rattalise mootorsõiduki sõitja käepide
|
1999/25/EÜ
|
09.04.1999
|
L kategooria sõiduki andmesilt
|
1999/26/EÜ
|
09.04.1999
|
L kategooria sõiduki registreerimismärgi
kinnituskoht
|
1999/52/EÜ
|
26.05.1999
|
Tehnoülevaatus
|
1999/96/EÜ
|
13.12.1999
|
Diisli heitmed
|
1999/98/EÜ
|
15.12.1999
|
Eest kokkupõrge
|
1999/99/EÜ
|
15.12.1999
|
Mootori võimsus
|
1999/100/EÜ
|
15.12.1999
|
CO2 heitmed. Kütusekulu
|
1999/101/EÜ
|
15.12.1999
|
Müratase
|
1999/102/EÜ
|
15.12.1999
|
Heitgaasid
|
2000/3/EÜ
|
22.02.2000
|
Turvavööd
|
2000/4/EÜ
|
28.02.2000
|
Sõiduki sisustus
|
2000/7/EÜ
|
20.03.2000
|
2- ja 3-rattaliste mootorsõidukite
tüübikinnitus
|
2000/8/EÜ
|
20.03.2000
|
Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked
|
2000/40/EÜ
|
26.06.2000
|
Eesmine allasõidutõke
|
2000/72/EÜ
|
22.11.2000
|
2-rattalise mootorsõiduki seisutoed
|
2000/73/EÜ
|
22.11.2000
|
L kategooria sõiduki valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmed
|
2000/74/EÜ
|
22.11.2000
|
L kategooria sõiduki armatuurlaua
sümbolid
|
2001/1/EÜ
|
22.01.2001
|
Heitgaasid
|
2001/9/EÜ
|
12.02.2001
|
Tehnoülevaatus
|
2001/11/EÜ
|
14.02.2001
|
Tehnoülevaatus
|
2001/27/EÜ
|
10.04.2001
|
Diisli heitmed
|
2001/31/EÜ
|
08.05.2001
|
Sõiduki uste kinnitus ja lukud
|
2001/43/EÜ
|
27.06.2001
|
Rehvid
|
2001/56/EÜ
|
27.09.2001
|
Sõitjateruumi kütteseade
|
2001/85/EÜ
|
20.11.2001
|
Reisijate veoks ettenähtud üle 8
sõitjakohaga sõidukitele esitatavad nõuded
|
2001/92/EÜ
|
30.10.2001
|
Ohutu klaas
|
2001/100/EÜ
|
07.12.2001
|
Heitgaasid
|
2001/116/EÜ
|
20.12.2001
|
Liikmesriikide ühtsed nõuded
mootorsõiduki ja selle haagise tüübikinnitusele
|
2002/7/EÜ
|
18.02.2002
|
Sõiduki lubatavad maksimummõõtmed
rahvuslikuks ja rahvusvaheliseks liikluseks ning lubatavad maksimumkaalud
rahvusvaheliseks liikluseks
|
2002/24/EÜ
|
18.03.2002
|
2- ja 3-rattaliste mootorsõidukite
tüübikinnitus
|
2002/41/EÜ
|
17.05.2002
|
L kategooria sõiduki suurim kiirus,
pöördemoment ja võimsus
|
84/8/EMÜ
|
12.01.1984
|
Valgustus- ja
valgussignalisatsiooniseadmed
|
97/24/EÜ
|
18.08.1997
|
L kategooria sõiduki osad ja andmed
|
2002/51/EÜ
|
20.09.2002
|
L kategooria sõiduki heitgaasid
|
2002/78/EÜ
|
24.10.2002
|
Piduriseade
|
2002/80/EÜ
|
1.11.2002
|
Heitgaasid
|
2002/85/EÜ
|
4.12.2002
|
Kiiruspiiriku paigaldamine ja kasutamine
|
2003/19/EÜ
|
15.04.2003
|
Massid ja mõõtmed
|
2003/27/EÜ
|
28.04.2003
|
Tehnoülevaatus
|
2003/76/EÜ
|
4.09.2003
|
Heitgaasid
|
2003/77/EÜ
|
10.09.2003
|
L kategooria sõiduki osad ja andmed
|
2003/102/EÜ
|
7.12.2003
|
Jalakäijate kaitse kokkupõrkel sõidukiga
|
2004/11/EÜ
|
17.02.2004
|
Kiiruspiirik
|
2004/78/EÜ
|
12.05.2004
|
Sõitjateruumi küttesüsteem
|
2003/97/EÜ
|
29.01.2004
|
Tahavaateseadmed
|
2004/3/EÜ
|
19.02.2004
|
CO2 heitmed. Kütusekulu
|
2004/86/EÜ
|
27.07.2004
|
L kategooria sõiduki massid ja mõõtmed
|
2004/104/EÜ
|
03.12.2004
|
Raadiohäirete summutamine
|
2005/11/EÜ
|
27.02.2005
|
Rehvid
|
2005/21/EÜ
|
11.03.2005
|
Diisli suitsusus
|
2005/27/EÜ
|
19.04.2005
|
Tahavaateseadmed
|
2005/30/EÜ
|
17.05.2005
|
L kategooria sõiduki
varukatalüüsmuundurid
|
2005/39/EÜ
|
20.10.2005
|
Istme tugevus
|
2005/40/EÜ
|
20.10.2005
|
Turvavööd
|
2005/41/EÜ
|
20.10.2005
|
Turvavöö kinnituskohad
|
2005/49/EÜ
|
15.08.2005
|
Raadiohäired
|
2005/55/EÜ
|
09.11.2005
|
Diiselmootorite ja gaasimootorite
heitmed
|
2005/64/EÜ
|
15.12.2005
|
Mootorsõiduki osade korduvkasutus,
materjalide ringlussevõetavus ja taaskasutatavus
|
2005/66/EÜ
|
15.12.2005
|
Esikaitsesüsteemid
|
2005/78/EÜ
|
19.12.2005
|
Diiselmootorite ja gaasimootorite
heitmed
|
2005/83/EÜ
|
14.12.2005
|
Raadiohäired
|
2006/20/EÜ
|
10.03.2006
|
Kütusepaagid ja tagant allasõidutõkked
|
2006/27/EÜ
|
28.03.2006
|
L kategooria sõiduki osad ja andmed
|
2006/28/EÜ
|
27.03.2006
|
Raadiohäired
|
2006/40/EÜ
|
04.07.2006
|
Kliimaseadmetest pärit heitmed
|
2006/51/EÜ
|
10.06.2006
|
Diiselmootorite ja gaasimootorite
heitmed
|
2006/72/EÜ
|
08.09.2006
|
L kategooria sõiduki osad ja andmed
|
2006/96/EÜ
|
01.01.2007
|
Bulgaaria ja rumeenia ühinemine
|
2006/119/EÜ
|
17.12.2006
|
Sõitjateruumi kütteseade
|
2006/120/EÜ
|
28.11.2006
|
L kategooria sõiduki varukatalüsaator
|
2007/15/EÜ
|
04.04.2007
|
Sõidukist väljaulatuvad
osad
|
2007/34/EÜ
|
05.07.2007
|
Müratase
|
2007/35/EÜ
|
09.07.2007
|
Valgustus ja
valgussignalisatsiooniseadmed
|
2007/37/EÜ
|
12.07.2007
|
Tüübikinnitus
|
2007/38/EÜ
|
03.08.2007
|
Tahavaatepeeglite tagantjärele
paigaldus
|
Määrus (EÜ) 706/2007
|
12.07.2007
|
Kliimaseadmete heitmed
|
Määrus (EÜ) 715/2007
|
02.07.2007
|
Heitgaasid (Euro 5 ja Euro
6)
|
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
|
Teede- ja
sideministri 18. mai 2001.
a määruse nr 50 «Mootorsõiduki ja selle haagise
tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded» lisa 1
lisandus B
|
SÕIDUKITE
JAOTUS KATEGOORIATESSE JA KLASSIDESSE
A. Sõidukid jaotatakse kategooriatesse
järgmiselt:
1. M kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised
reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid:
a) M1 kategooria (sõiduauto) on sõiduk,
millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta;
b) M2 kategooria (buss) on sõiduk,
millel lisaks juhiistmele on rohkem kui kaheksa istekohta ja mille täismass ei
ületa 5 t;
c) M3 kategooria (buss) on sõiduk,
millel lisaks juhiistmele on rohkem kui kaheksa istekohta ja mille täismass on
üle 5 t.
2. N kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised
kaubaveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid:
a) N1 kategooria on sõiduk, mille täismass ei
ületa 3,5 t;
b) N2 kategooria on sõiduk, mille täismass on
üle 3,5 t, kuid ei ületa 12 t;
c) N3 kategooria on sõiduk, mille täismass on
üle 12 t.
Poolhaagise või kesktelghaagise veoks
konstrueeritud veduki korral on selle kategooria määramisel arvestatavaks
massiks veduki tühimass, millele on liidetud pool- või kesktelghaagise poolt
vedukile ülekantavale suurimale staatilisele vertikaalsele koormusele vastav
mass ning vajadusel ka veduki enda koorma suurim mass.
3. M ja N kategooria sõidukid loetakse
maastikuautodeks, mida tähistatakse G tähe lisamisega kategooria tähisesse, kui
nad täidavad järgmisi nõudeid:
a) N1 kategooria sõiduk, mille täismass ei ületa 2,0 t ja M1
kategooria sõiduk, kui neil vähemalt üks esi- ja üks tagatelg on veoteljed, sh
sõidukid, mille ühte telge on võimalik välja lülitada ja vähemalt ühe veotelje
diferentsiaal on lukustatav või sellel on sarnast toimet omav mehhanism ning
kui ilma haagiseta sõidukid on võimelised ületama 30% tõusu. Lisaks sellele
peavad sõidukid rahuldama järgnevast kuuest nõudest vähemalt viit nõuet:
– pealesõidunurk on vähemalt 25º;
– eemaldumisnurk on vähemalt 20º;
– teekumeruse ületusnurk on vähemalt 20º;
– vähim esitelje kliirens on 180
mm;
– vähim tagatelje kliirens on 180
mm;
– vähim kliirens sildadevahelises alas on 200 mm;
b) N1 kategooria sõiduk, mille täismass on üle 2,0 t ja N2,
M2 või M3 kategooria sõidukid, mille täismass ei ületa
12,0 t, millel kõik teljed on veoteljed, sh sõidukid, mille ühte telge on
võimalik välja lülitada, või kui sõidukid täidavad järgnevat kolme nõuet:
– vähemalt üks esi- ja üks tagatelg on veoteljed, sh sõidukid, mille ühte telge
on võimalik välja lülitada;
– vähemalt ühe veotelje diferentsiaal on lukustatav või sellel on sarnast
toimet omav mehhanism;
– ilma haagiseta sõidukid on võimelised ületama 25% tõusu;
c) M3 kategooria sõiduk, mille täismass on üle 12,0 t või N3
kategooria sõiduk, millel kõik teljed on veoteljed, sh sõidukid, mille ühte
telge on võimalik välja lülitada, või kui sõidukid täidavad kõiki järgnevaid
nõudeid:
– vähemalt pooled ratastest on veorattad;
– vähemalt ühe veotelje diferentsiaal on lukustatav või sellel on sarnast
toimet omav mehhanism;
– ilma haagiseta sõiduk on võimeline ületama 25% tõusu ning rahuldama järgnevast
kuuest nõudest vähemalt nelja nõuet:
– pealesõidunurk on vähemalt 25º;
– eemaldumisnurk on vähemalt 25º;
– teekumeruse ületusnurk on vähemalt 25º;
– vähim esitelje kliirens on 250
mm;
– vähim kliirens telgedevahelises alas on 300 mm;
– vähim tagatelje kliirens on 250
mm.
4. L kategooria sõidukid on kahe või kolmerattalised
mootorsõidukid, sh alltoodud nõuetele vastavad neljarattalised mootorsõidukid:
a) L1e kategooria (mopeed) on kaherattaline sõiduk, mille
valmistajakiirus ei ületa 45
km/h ja mille sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3
või mille elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa 4 kW;
b) L2e kategooria (mopeed) on kolmerattaline sõiduk, mille
valmistajakiirus ei ületa 45
km/h ja mille sädesüütega sisepõlemismootori töömaht ei
ületa 50 cm3 või mille elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei
ületa 4 kW;
c) L3e kategooria (mootorratas) on ilma külghaagiseta
kaherattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 45 km/h ja/või mille
sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm3;
d) L4e kategooria (mootorratas) on külghaagisega
kaherattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 45 km/h ja/või mille
sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm3;
e) L5e kategooria (kolmratas) on sümmeetrilise rataste
asetusega kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 45 km/h ja/või mille
sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm3;
f) L6e kategooria (kerge neliratas) on neljarattaline
mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h, mille tühimass,
elektrisõidukitel akude massi arvestamata, ei ületa 350 kg ja mille sädesüütega
sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3 või muu
sisepõlemismootori suurim kasulik võimsus ei ületa 4 kW või mille
elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa 4 kW. Temale rakenduvad L2e
kategooria sõiduki tehnilised nõuded, kui üksikdirektiivides ei ole ette nähtud
teisiti;
g) L7e kategooria (neliratas) on neljarattaline
mootorsõiduk, mis ei ole L6e kategooria mootorsõiduk, mille tühimass,
elektrisõidukitel akude massi arvestamata, ei ületa 400 kg (kaubaveoks ettenähtud
sõidukil 550 kg)
ja mootori suurim kasulik võimsus ei ületa 15 kW. Selline sõiduk loetakse
kolmrattaks ja temale rakenduvad L5e kategooria sõiduki tehnilised nõuded, kui
üksikdirektiivides ei ole ette nähtud teisiti.
Varem kasutusel olnud L kategooria
sõidukite tähistused võrdsustatakse järgmiselt: L1 = L1e; L2
= L2e; L3 = L3e; L4 = L4e ja L5 = L5e ja L7e.
Sõiduki kategooria määramisel loetakse paarisrattad üheks rattaks. L kategooria
sõidukiks ei loeta:
a) sõidukit, mille valmistajakiirus ei ületa 6 km/h;
b) jalakäija poolt juhitavat sõidukit;
c) sõidukit, mis on mõeldud kasutamiseks füüsilise puudega isikutele;
d) sõidukit, mis on mõeldud kasutamiseks teedel või maastikul peetavatel
spordivõistlustel;
e) traktorit või masinat, mida kasutatakse põllumajanduses või muudel sarnastel
eesmärkidel;
f) sõidukit, mis on konstrueeritud põhiliselt lõbusõiduks maastikul ja mille
rattad paiknevad sümmeetriliselt nii, et üks on ees ja kaks taga;
g) pedaalidega sõidukit, millel on elektrikäitusega abimootor, mille suurim
püsi-nimivõimsus ei ületa 0,25 kW.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
5. O kategooria sõidukid on haagised:
a) O1 kategooria on haagis, mille täismass ei
ületa 0,75 t;
b) O2 kategooria on haagis, mille täismass on
üle 0,75 t, kuid ei ületa 3,5 t;
c) O3 kategooria on haagis, mille täismass on
üle 3,5 t, kuid ei ületa10 t;
d) O4 kategooria on haagis, mille täismass on
üle 10 t.
Poolhaagise või kesktelghaagise kategooria
määramisel peab arvestatavaks massiks lugema massi, mis vastab sadulhaagise või
kesktelghaagise telje või telgede kaudu maapinnale ülekantavale staatilisele
vertikaalkoormusele, kui haagis on ühendatud vedukiga ja maksimaalselt
koormatud.
B. M2 ja M3
kategooria sõidukid jaotatakse klassidesse järgmiselt:
1. Sõidukid, mis lisaks juhile on ette nähtud mitte rohkem kui 22
sõitjale:
a) A klass on seisvate sõitjate veoks ettenähtud sõiduk.
Sõidukis on istmed ja seisvatele sõitjatele peavad olema tagatud nõutavad tingimused;
b) B klass on sõiduk, mis ei ole ette nähtud seisvate
sõitjate veoks. Sõidukis ei ole tingimusi seisvatele sõitjatele;
2. Sõidukid, mis lisaks juhile on ette nähtud rohkem kui 22
sõitjale:
a) I klass on seisvatele sõitjatele ettenähtud aladega sõiduk,
mis võimaldavad sõitjate sagedast liikumist;
b) II klass on peamiselt istuvate sõitjate veoks
ettenähtud sõiduk, mille vahekäigus või alas, mille suurus ei ületa kahele
topeltistmele ettenähtud ruumi, on lubatud vedada seisvaid sõitjaid;
c) III klass on ainult istuvate sõitjate veoks ettenähtud
sõiduk.
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
C. Eriotstarbelised sõidukid (M, N või O kategooria sõidukid, mis on ette nähtud
reisijate või veoste veoks ja erifunktsiooni täitmiseks, milleks on vaja
spetsiaalselt kohandatud keret ja/või varustust) jaotatakse järgmiselt:
1. Autoelamu on eriotstarbeline M kategooria sõiduk, mis on
konstrueeritud nii, et selles on majutusvõimalus, mille varustusse peavad
kuuluma vähemalt:
a) istmed ja laud,
b) magamisase, mis võib olla
ka istmest magamisasemeks muudetav,
c) söögivalmistamise seadmed
ja
d) panipaigad.
See varustus peab olema
eluruumis püsivalt kinnitatud, v.a laud, mis võib olla kergesti eemaldatav;
2. Soomussõiduk on sõiduk, mis on ette nähtud veetavate sõitjate
ja/või veoste kaitseks ja on varustatud kuulikindla soomusega;
3. Kiirabiauto on M kategooria sõiduk, mis on ette nähtud haigete või
vigastatud inimeste veoks ja millel on selleks vajalik erivarustus;
4. Matuseauto on M kategooria sõiduk, mis on ette nähtud surnute veoks
ja millel on selleks vajalik erivarustus;
5. Haagissuvila on O kategooria sõiduk, milles on majutusvõimalus;
6. Liikurkraana on N3 kategooria sõiduk, mis ei ole
kohandatud veoste veoks, vaid on varustatud vähemalt 400 kNm
suuruse tõstemomendiga kraanaga;
7. Muud eriotstarbelised sõidukid on eriotstarbelise sõiduki
määratlusse kuuluvad sõidukid, mis ei ole punktides 1 – 6 toodud sõidukid.
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
|
Teede- ja
sideministri 18. mai 2001.
a määruse nr 50 «Mootorsõiduki ja selle haagise
tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded» lisa 1
lisandus C
|
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
SÕIDUKITE
JAOTUS TÜÜBIKS, VARIANDIKS JA VERSIOONIKS
A. M1 kategooria sõidukid
1. Ühte tüüpi kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt järgmistes
olulistes aspektides:
a) valmistaja;
b) valmistaja tüübitähistus;
c) olulised konstruktsiooni ja ehituse aspektid:
– rung ja kere põhi (selged ja põhilised aspektid);
– jõuallikas (sisepõlemismootor, elektrimootor, hübriidmootor).
2. Sõidukitüübi ühte varianti kuuluvad sõidukid ei tohi erineda
vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
a) kere kuju (näiteks sedaan, luukpära, kupee, kabriolett, universaal,
mitmeotstarbeline);
b) jõuallikas:
– tööpõhimõte (sädesüüde, kompressioonsüüde, neljataktiline, kahetaktiline);
– silindrite arv ja asetus;
– võimsuse erinevus rohkem kui 30% (suurim ületab rohkem kui 1,3 kordselt
väikseimat);
– töömahu erinevus rohkem kui 20% (suurim ületab rohkem kui 1,2 kordselt
väikseimat);
c) veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis);
d) juhtteljed (arv ja asukoht).
3. Sõidukitüübi variandi ühte versiooni kuuluvad sõidukid ei tohi
erineda direktiivi 2001/116/EÜ lisa VIII näitajate osas (müra, heitgaaside
kahjulike ainete sisaldus, suitsusus (kompressioonsüütega mootoril), CO2
heitmed, kütuse kulu). Lisaks sellele ei tohi neil erineda:
a) täismass;
b) mootori töömaht;
c) suurim võimsus;
d) käigukasti tüüp ja käikude arv;
e) suurim istekohtade arv.
B. M2 ja M3
kategooria sõidukid
1. Ühte tüüpi kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt järgmistes
olulistes aspektides:
a) valmistaja;
b) valmistaja tüübitähistus;
c) kategooria;
d) olulised konstruktsiooni ja ehituse aspektid:
– rung/kandevkere, ühe-/kahekorruseline,
jäik raam/liigendraam (selged ja põhilised aspektid);
– telgede arv;
– jõuallikas (sisepõlemismootor, elektrimootor, hübriidmootor).
2. Sõidukitüübi ühte varianti kuuluvad sõidukid ei tohi erineda
vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
a) klass (A; B, I, II, III);
b) valmidusaste (näiteks komplektne/mittekomplektne);
c) jõuallikas:
– tööpõhimõte (sädesüüde, kompressioonsüüde, neljataktiline, kahetaktiline);
– silindrite arv ja asetus;
– võimsuse erinevus rohkem kui 50% (suurim ületab rohkem kui 1,5 kordselt
väikseimat);
– töömahu erinevus rohkem kui 50% (suurim ületab rohkem kui 1,5 kordselt
väikseimat);
– asukoht (ees, keskel, taga);
d) täismassi erinevus rohkem kui 20% (suurim ületab rohkem kui 1,2 kordselt
väikseimat);
e) veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis);
f) juhtteljed (arv ja asukoht).
3. Sõidukitüübi variandi ühte versiooni kuuluvad sõidukid ei tohi
erineda direktiivi 2001/116/EÜ lisa VIII näitajate osas (müra, heitgaaside
kahjulike ainete sisaldus, suitsusus (kompressioonsüütega mootoril), CO2
heitmed, kütuse kulu).
C. N1, N2 ja N3
kategooria sõidukid
1. Ühte tüüpi kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt järgmistes
olulistes aspektides:
a) valmistaja;
b) valmistaja tüübitähistus;
c) kategooria;
d) olulised konstruktsiooni ja ehituse aspektid:
– rung/kere põhi (selged ja põhilised aspektid);
– telgede arv;
– jõuallikas (sisepõlemismootor, elektrimootor, hübriidmootor).
2. Sõidukitüübi ühte varianti kuuluvad sõidukid ei tohi erineda
vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
a) kere ehitus (näiteks madelauto/kallurauto/paakauto/poolhaagise
veduk);
b) valmidusaste (näiteks komplektne/mittekomplektne);
c) jõuallikas:
– tööpõhimõte (sädesüüde, kompressioonsüüde, neljataktiline, kahetaktiline);
– silindrite arv ja asetus;
– võimsuse erinevus rohkem kui 50% (suurim ületab rohkem kui 1,5 kordselt
väikseimat);
– töömahu erinevus rohkem kui 50% (suurim ületab rohkem kui 1,5 kordselt
väikseimat);
– asukoht (ees, keskel, taga);
d) täismassi erinevus rohkem kui 20% (suurim ületab rohkem kui 1,2 kordselt
väikseimat);
e) veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis);
f) juhtteljed (arv ja asukoht).
3. Sõidukitüübi variandi ühte versiooni kuuluvad sõidukid ei tohi
erineda direktiivi 2001/116/EÜ lisa VIII näitajate osas (müra, heitgaaside
kahjulike ainete sisaldus, suitsusus (kompressioonsüütega mootoril), CO2
heitmed, kütuse kulu).
D. L kategooria sõidukid
1. Ühte tüüpi kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt järgmistes
olulistes aspektides:
a) valmistaja;
b) valmistaja tüübitähistus;
c) kategooria;
d) rung/raam/abiraam/kere põhi või karkass, mille
külge on kinnitatud peamised osad;
e) jõuallikas (sisepõlemismootor, elektrimootor, hübriidmootor, jne).
2. Sõidukitüübi ühte varianti kuuluvad sõidukid ei tohi erineda
vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
a) kereehitus (põhilised näitajad);
b) jõuallikas:
– tööpõhimõte (sädesüüde, kompressioonsüüde, neljataktiline, kahetaktiline);
– silindrite arv ja asetus;
– võimsuse erinevus rohkem kui 30% (suurim ületab rohkem kui 1,3 kordselt
väikseimat);
– töömahu erinevus rohkem kui 30% (suurim ületab rohkem kui 1,3 kordselt
väikseimat);
– töötamise viis (elektrimootorite korral);
c) tühimassi erinevus rohkem kui 20% (suurim ületab rohkem kui 1,2 kordselt
väikseimat);
d) täismassi erinevus rohkem kui 20% (suurim ületab rohkem kui 1,2 kordselt
väikseimat);
e) käigukasti tüüp (manuaal, automaat jne).
3. Sõidukitüübi variandi ühte versiooni kuuluvad sõidukid ei tohi
erineda direktiivi 2002/24/EÜ lisa VII näitajate osas (müra, heitgaaside
kahjulike ainete sisaldus, suitsusus (kompressioonsüütega mootoril). Lisaks
sellele ei tohi neil erineda:
a) sõiduki tühimass;
b) sõiduki täismass;
c) mootori töömaht;
d) mootori võimsus.
E. O1, O2, O3
ja O4 kategooria sõidukid
1. Ühte tüüpi kuuluvad sõidukid ei tohi erineda vähemalt järgmistes
olulistes aspektides:
a) valmistaja;
b) valmistaja tüübitähistus;
c) kategooria;
d) olulised konstruktsiooni ja ehituse aspektid:
– rung/kandevkere (selged ja põhilised aspektid);
– telgede arv;
– täishaagis/poolhaagis/kesktelghaagis;
– pidurisüsteemi tüüp (näiteks pidurita/pealejooksupiduriga/energiaallikaga
piduriga).
2. Sõidukitüübi ühte varianti kuuluvad sõidukid ei tohi erineda
vähemalt järgmistes olulistes aspektides:
a) valmidusaste (näiteks komplektne/mittekomplektne);
b) kere otstarve (näiteks haagissuvila, madelhaagis,
paakhaagis);
c) täismassi erinevus rohkem kui 20% (suurim ületab rohkem kui 1,2 kordselt
väikseimat);
d) juhtteljed (arv ja asukoht).
3. Sõidukitüübi variandi versiooni moodustavad sõidukid, mille
näitajad koosnevad infopaketis loetletud näitajate kombinatsioonist.
F. Sõidukite identifitseerimine kõigi
kategooriate korral
Sõiduki täielik identifitseerimine tüübi,
variandi ja versiooni tähiste põhjal peab toimuma kõigi sõiduki
kasutuselevõtmiseks vajalike tehniliste näitajate määratluste abil.
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
|
Teede- ja
sideministri 18. mai 2001.
a määruse nr 50 «Mootorsõiduki ja selle haagise
tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded lisa 1
lisandus D
|
[Kehtetu - RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
|
Teede- ja
sideministri 18. mai 2001.
a määruse nr 50
«Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad
nõuded»
lisa 1
lisandus E
|
[Kehtetu - RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
|
Teede- ja
sideministri 18. mai 2001.
a määruse nr 50
«Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad
nõuded»
lisa 1
lisandus F
|
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
SÕIDUKI
KERE TÜÜPIDE TÄHISTUS
Sõiduki kere tüübid tähistatakse
järgmiselt:
A. M1 kategooria sõidukid:
a) AA – sedaan;
b) AB – luukpära;
c) AC – universaal;
d) AD – kupee;
e) AE – kabriolett;
f) AF – mitmeotstarbeline. See on mootorsõiduk, mis ei kuulu AA–AE tüüpi ja mis
on ette nähtud reisijate ja nende pagasi või kauba vedamiseks ühes kereruumis.
Juhul aga, kui selline sõiduk vastab mõlemale järgmisele tingimusele:
• istekohtade arv, arvestamata juhiistet, ei ole
suurem kui 6. Istekoht loetakse olemasolevaks, kui sõidukis on ligipääsetav
istmekinnitus. Ligipääsetavaks istmekinnituseks loetakse kinnituskoht, mida
saab kasutada. Valmistaja peab füüsiliselt muutma kinnituskoha
mittekasutatavaks, näiteks keevitama sellele katteplaadid või kattes selle
samaotstarbeliste püsielementidega, mida ei saa tavaliste tööriistadega
eemaldada ja
• P – (M + N × 68) on suurem kui N × 68,
kus:
P = täismass, kg;
M = tühimass, kg;
N = istekohtade arv, välja arvatud juhiiste,
siis ei loeta seda sõidukit M1 kategooria sõidukiks.
B. M2 ja M3 kategooria sõidukid:
1. I klassi sõidukid:
a) CA – ühekorruseline;
b) CB – kahekorruseline;
c) CC – ühekorruseline liigendbuss;
d) CD – kahekorruseline liigendbuss;
e) CE – madala põrandaga ühekorruseline;
f) CF – madala põrandaga kahekorruseline;
g) CG – madala põrandaga ühekorruseline liigendbuss;
h) CH – madala põrandaga kahekorruseline liigendbuss;
2. II klassi sõidukid:
a) CI – ühekorruseline;
b) CJ – kahekorruseline;
c) CK – ühekorruseline liigendbuss;
d) CL – kahekorruseline liigendbuss;
e) CM – madala põrandaga ühekorruseline;
f) CN – madala põrandaga kahekorruseline;
g) CO – madala põrandaga ühekorruseline liigendbuss;
h) CP – madala põrandaga kahekorruseline liigendbuss;
3. III klassi sõidukid:
a) CQ – ühekorruseline;
b) CR – kahekorruseline;
c) CS – ühekorruseline liigendbuss;
d) CT – kahekorruseline liigendbuss;
4. A klassi sõidukid:
a) CU – ühekorruseline;
b) CV – madala põrandaga ühekorruseline;
5. B klassi sõiduk:
CW – ühekorruseline.
C. N kategooria sõidukid:
a) BA – veoauto;
b) BB – furgoonauto, s.o veoauto, mille kabiin on integreeritud keresse;
c) BC – sadulveduk;
d) BD – veduk kesktelg- või täishaagise veoks.
Juhul aga, kui BB keretüübiga sõidukil, mille täismass ei ületa 3500 kg, on istekohtade
arv, arvestamata juhiistet, suurem kui 6 või ta
vastab mõlemale järgmisele tingimusele:
• istekohtade arv, arvestamata juhiistet, ei ole
suurem kui 6 ja
• P – (M + N × 68) ei ole suurem kui N × 68,
siis ei loeta seda sõidukit N kategooria sõidukiks.
Juhul aga, kui BA või BB keretüübiga sõiduk, mille täismass ületab 3500 kg, või BC
või BD keretüübiga sõiduk vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
• istekohtade arv, arvestamata juhiistet, on suurem
kui 8 või
• P – (M + N × 68) ei ole suurem kui N × 68,
siis ei loeta seda sõidukit N kategooria sõidukiks.
Istekoha mõiste ning P, M ja N tähendus vt
punkt A.
D. O kategooria sõidukid:
a) DA – poolhaagis;
b) DB – täishaagis;
c) DC – kesktelghaagis.
E. Eriotstarbelised sõidukid:
a) SA – autoelamu;
b) SB – soomussõiduk;
c) SC – kiirabiauto;
d) SD – matuseauto;
e) SE – haagiselamu;
f) SF – liikurkraana;
g) SG – muud eriotstarbelised sõidukid.
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
|
Teede- ja
sideministri 18. mai 2001.
a määruse nr 50 «Mootorsõiduki ja selle haagise
tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded»
lisa 2
|
NÕUDED
ENNE 1. JAANUARI 1997. A
LIIKLUSREGISTRISSE
KANTUD SÕIDUKILE
Grupp 1
Identifitseerimine ja varustus
Kood 101. VIN-kood (e tehasetähis, kere
või raami number) ja andmesildid
Nõue: peab olema sõiduki valmistaja või Eesti Riikliku
Autoregistrikeskuse tehtud ning vastama registreerimistunnistusele ja olema
puhas.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 1.01.2003]
Kood 102. Registreerimismärk
Nõuded: 1) peab vastama Eesti standardile;
2) registreerimismärk peab olema loetav
hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 m kauguselt ja pimeda ajal,
nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, vähemalt 25 m kauguselt;
3) M ja N kategooria sõidukil peab üks
registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki esiosale ja teine valmistaja poolt
ette nähtud kohale sõiduki tagaosas. O ja L kategooria sõidukil peab
registreerimismärk olema kinnitatud valmistaja poolt ette nähtud kohale sõiduki
tagaosas;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
4) sõidukeil, mille registreerimismärgi
kinnituskoht ei sobi standardikohasele registreerimismärgile, võib kasutada
lisakinnitusvahendeid ja paigutada valgusteid nii, et oleks tagatud tagumise
registreerimismärgi loetavus;
5) registreerimismärk peab olema puhas,
deformeerimata ja ilma katteta;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
6)
kinnitusdetailid ei tohi halvendada registreerimismärgi loetavust. Sõiduki esi-
või tagaosa väljastpoolt nähtavale kohale on keelatud paigaldada registreerimismärgi
nähtavaid tunnuseid omavaid või matkivaid märke.
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 1.01.2003]
Kood 103. Tahavaatepeegel
Nõuded: 1) peab vastama valmistaja juhendile;
2) kui vaade taha on varjatud, sõiduk veab
haagist või seda juhib kurt juht, peab sõidukil olema mõlemal küljel
välispeegel;
3) M2, M3, N2
ja N3 kategooria sõidukitel peab välispeegel olema mõlemal küljel
ning M 2 ja M3 kategooria bussidel lisaks vähemalt üks
sisepeegel;
4) peegel peab olema reguleeritav;
5) peeglil ei tohi olla pragusid,
peegeldav kiht peab olema terve ja peegel kindlalt kinnitatud;
6) L kategooria sõidukitel peab olema
vasakul pool üks juhtrauale kinnitatud peegel. Kui lubatud kiirus ületab 100 km/h, peab
peegel olema mõlemal küljel.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 104. Helisignaal
Nõue: helisignaal peab toimima, heli ei tohi olla vahelduva
tonaalsusega.
Kontrollimine: proovilülimisega ja vajaduse korral
müramõõdikuga.
Kood 105. Sõidumeerik
Nõuded: 1) [Kehtetu – RTL 2001, 135, 1953 – jõust. 24.12.2001]
2) lubatud on kasutada sõidumeerikut,
mille andmeplaadile on kantud AETR või Euroopa Nõukogu määruse 3821/85/EMÜ
kohane tüübikinnituse tunnusmärk;
3) sõidumeerik peab olema kontrollitud ja
paigaldatud vastavalt kehtestatud korrale.
Kontrollimine: vaatlusega, katsesõiduga.
Kood 106. Kiirusmõõdik
Nõue: sõiduk, mille valmistaja lubatud sõidukiirus ületab 50 km/h ja mis ei oma
sõidumeerikut, peab omama toimivat kiirusmõõdikut (spidomeetrit). Kiirusmõõdik
ei tohi kunagi näidata vähem tegelikust kiirusest.
Kontrollimine: vaatlusega, katsesõiduga.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 1.01.2003]
Kood 107. Kiiruspiirik
Nõue: nõuded kiiruspiirikule, selle
kohandamisele ja kontrollimisele ning mootorsõidukite loetelu, millele peab
olema paigaldatud kiiruspiirik, on kehtestatud
sellekohase teede- ja sideministri määrusega.
Kiiruspiirikut ei nõuta:
• linnaliine teenindavatel bussidel ning
neil bussidel, mille valmistajakiirus on väiksem kui 100 km/h;
• N3 kategooria sõidukil, mille
valmistajakiirus on väiksem kui 85 km/h;
• kaitsejõudude, piirivalve,
päästeteenistuse, politsei jt eritalituse sõidukitelt;
2) kiiruspiirik
peab olema kohandatud vastavalt kehtestatud korrale.
Kontrollimine: vaatluse ja vajadusel kontrollsõiduga.
[RTL 2004, 45, 770 –
jõust. 1.05.2004]
Kood 108. Ratta tõkiskingad
Nõuded: 1) autol ja haagisel peab olema kaks kasutamiskõlblikku,
ratta läbimõõdule vastavat tõkiskinga;
2) üle 3,5-tonnise täismassiga autodel ja
üle 750 kg
täismassiga haagistel peavad tõkiskingad vastama järgmistele nõuetele:
Tabel 1
Rehvi
välisraadiuse nimimõõde (mm)
|
Tõkiskinga
pikkus (mm)
|
Tõkiskinga
laius (mm)
|
Tõkiskinga
kõrgus (mm)
|
Tõkiskinga
toetuspinna raadius (mm)
|
Tõkiskingale
lubatav suurim koormus (kg)
|
380
|
260
|
120
|
150
|
360
|
1500
|
480
|
320
|
160
|
190
|
460
|
3500
|
600
|
400
|
200
|
230
|
560
|
6500
|
800
|
600
|
250
|
330
|
700
|
10 000
|
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
Kood 109. Esmaabivahendid
Nõuded:1) nõuded esmaabivahenditele ja nende asukoha
märgistamisele ning sõidukite loetelu, millel on esmaabivahendid kohustuslikud,
on kehtestatud sotsiaalministri määrustega;
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
2) peavad asuma sõidukis juhile
kättesaadavas kohas.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2004, 130, 2018
– jõust. 08.10.2004]
Kood 110. Tulekustuti
Nõuded:1) nõuded M ja N kategooria sõiduki esmastele
tulekustutusvahenditele on kehtestatud siseministri määrusega ja nõuded nende
asukoha märgistamisele on kehtestatud sotsiaalministri määrusega;
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
2) tulekustutid peavad olema töökorras ja
asuma kättesaadavas kohas ning olema kättesaadavalt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 111. Riigi tunnusmärk
Nõuded: 1) riigi tunnusmärk (edaspidi märk ) on ellips,
mille telgede pikkused on vähemalt 240 mm ja 145 mm. L
kategooria sõidukitel ja nende haagistel on lubatud kasutada märki mõõtmetega 175 mm ja 115 mm
(vt lisa 1 joonis 1). Märgi värv on valge, tähekombinatsioon ja ääris
mustad;
2) märk peab olema hajutatud päevavalguse
korral loetav vähemalt 40 m
kauguselt;
3) märgile on keelatud kanda või juurde
lisada muud sümboolikat ja kasutada seda muudel eesmärkidel;
4) märk kinnitatakse sõiduki tagaosale;
5) sõidukile ei tohi kinnitada ühe riigi
tunnusmärki ja teise riigi registreerimismärki, v.a tähtajaliselt Eestis arvele
võetud teise riigi sõidukid.
Kontrollimine: vaatluse ja joonlauaga.
Kood 112. Turvavöö
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukite istmetel peavad olema
turvavööd, kui seda on ette näinud valmistaja. Turvavööd ei nõuta:
• kokkupandavatel klappistmetel;
• istmetel, mida kasutatakse ainult
sõiduki seisuajal;
• seisukohtadega M2 ja M3
kategooria linnasõiduks kasutatavate busside istmetel;
• kui puuduvad turvavöö kinnituskohad;
2) turvavöö pannaldel jt jäikadel osadel
ei tohi olla teravaid nurki või servi, mis võiksid vööd kulutada, vigastada või
purustada. Kõik turvavöö osad peavad olema korrosiooni eest kaitstud. Turvavöö
jäigad osad ei tohi olla haprad;
3) jäigad ja plastist osad peavad olema
paigutatud nii, et sõiduki kasutamisel need ei jää uste või istmete
nihutusseadmete vahele;
4) turvavöödel ei tohi olla nähtavaid
vigastusi, lukustusseadmed peavad olema korras;
5) turvapadjaga istekohtadel peab olema
hoiatus selle kohta, et sellel istmel ei tohi paigaldada seljaga sõidusuunas
laste turvaistet või -hälli. Sellekohane selgitav
tekst ja piktogramm peavad paiknema nähtaval kohal ja olema kindlalt
kinnitatud. Hoiatust ei nõuta, kui sõidukis on seade, mis lülitab turvapadja
rakendumise seadme välja, kui sellele istmele on paigaldatud laste turvaiste
või -häll.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 113. Ohukolmnurk
Nõue: sõidukil, v.a kaherattaline L kategooria sõiduk, peab olema
E-reegli nr 27 nõuete kohane ohukolmnurk.
Kontrollimine: vaatluse ja joonlauaga.
[RTL 2004, 130, 2018
– jõust. 08.10.2004]
Kood 114. Aeglase sõiduki tunnusmärk
Nõuded: 1) sõiduk ja selle haagis, mille liikumiskiirus on
piiratud kuni 40 km/h,
peab olema tähistatud E-reegli nr 69 kohase tunnusmärgiga (vt lisa 1 joonis 3);
2) peab asuma sõiduki taga keskel või
vasaku ääre lähedal.
Kontrollimine: joonlaua ja vaatlusega.
Kood 115. Suure sõiduki tunnusmärk
Nõuded: 1) O1, O2 ja O3
kategooria haagise, mille pikkus koos haakeseadmega on üle 8 meetri ning O 4
kategooria haagise taha peavad olema kinnitatud E-reegli nr 70 kohased
tunnusmärgid. Kui tunnusmärgil on kirjutatud sõna «Top»,
peab see märgi külg jääma ülespoole. Tunnusmärkide komplekt koosneb ühest,
kahest või neljast nelinurksest märgist, mille pikkuste summa ei tohi olla
väiksem kui 1130 mm
ja suurem kui 2300 mm;
2) haagise (kesktelik-, täis- ja
poolhaagise) tunnusmärgil peab olema kollane valgustpeegeldav ristkülik ja seda
ümbritsev punane fluorestseeruv ääris (vt lisa 1
joonis 4);
3) üle 7,5 t registrimassiga N2
kategooria sõiduki ja N3 kategooria sõiduki, v.a sadulveduki, taha
peavad olema kinnitatud E-reegli nr 70 kohased tunnusmärgid, millel peavad
olema vaheldumisi kollased peegelduvad ja punased fluorestseeruvad
kaldtriibud (vt lisa 1 joonis 5).
Kontrollimine: mõõdulindi ja vaatlusega.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Kood 116. Motokiiver
Nõuded: 1) motokiivrid peavad olema E-reegli nr 22 nõuetele
vastavad ja E sertifitseeritud (märgistatud );
2) näokatte klaasi läbipaistvus peab olema
vähemalt 80%, e valguse neeldumine ei tohi olla suurem kui 20%.
Kontrollimine: vaatluse ja valguse neeldumismõõdikuga.
Kood 117. Lapse turvaseade
Nõue: Laste turvaseadmed (hällid, istmed, ekraanid, rihmad,
rakendid, istmetoed jms) peavad olema E-reegli nr 44 nõuetele vastavad ja olema
E sertifitseeritud (märgistatud tähisega ).
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 2
Valgustusseadmed
Kood 201. Üldnõuded valgus- ja
valgussignalisatsiooniseadmetele
Nõuded:
1) sõidukile on lubatud paigaldada ainult koodides 202–223 ja 1102 käsitletud
valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid;
2) laternad
peavad olema koostatud nende ehituses ettenähtud lampidest, optilistest
elementidest ja hajutiklaasidest;
3) kaug-, lähi- ja udutuled võivad olla paigutatud peitlaternatesse.
Peitlaternaid ei tohi olla võimalik juhi kohalt poolikult avada ja sulgeda.
Pimestamise vältimiseks laternate avanemisel või sulgumisel peavad tuled sisse
lülituma alles pärast peitlaternate täielikku avanemist ja välja lülituma enne
nende sulgumise algust. Lülitusmehhanismi rikke korral peab peituv lähituli
jääma avatuks või olema kergesti avatav ilma tööriistadeta;
4) hajutiklaasid peavad olema pragudeta või muude vigastusteta. Peegeldi
(reflektor) ei tohi olla tuhmunud või korrodeerunud;
5) võib kasutada ainult selle sõiduki variandi ehituses ettenähtud laternaid;
6) ei tohi kasutada lähitule laternaid,
mis on ette nähtud ainult vasakpoolses liikluses kasutamiseks (vasakpoolses
liikluses kasutatava laterna klaasile on lähitule tähise alla kantud nool,
mille teravik on eest vaadates suunatud paremale).Lähituled,
kaugtuled, lisakaugtuled ja eesmised udutuled peavad lülituma koos eesmiste,
külgmiste ja tagumiste ääretuledega ning numbrituledega, välja arvatud kaug- ja
lähituled juhul, kui neid kasutatakse lühiajaliselt hoiatava valgussignaali
edastamiseks;
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
7) kohustuslike laternate
kaitseks ei tohi kasutada selleks mitte ettenähtud vahendeid.
8) kui sõiduki valmistaja on
sõidukile paigaldanud valgustus- või valgussignalisatsiooniseadmed, mille
ehitus või paigutus ei täida lisa 2 koodides 202, 203, 211 – 216, 218, 219, 221
või 222 toodud nõudeid või on koodides 216 või 217
toodud valgustusseadmed jätnud paigaldamata, peab valgustus- või
valgussignalisatsiooniseadmetele esitatud nõuded lugema täidetuks.
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2005, 104, 1579
– jõust. 16.10.2005]
Kood 202. Lähitule laternad
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukil peab olema kaks
lähitule laternat. Lähitule laternate asetamine haagisele on keelatud. L
kategooria sõidukil peab olema üks või kaks lähitule laternat. 1990. a või
hiljem valmistatud M ja N kategooria sõiduki lähitule laternate paigutus peab
vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. 1996. a või hiljem
valmistatud L kategooria sõiduki lähitule laternate paigutus peab vastama
E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele;
2) lähituled peavad lülituma põlema ja
kustuma korraga ja võivad jääda põlema üheaegselt kaugtuledega;
3) lähitule laterna valgusava ülaserv ei
tohi asuda kõrgemal kui 1200 mm
ja välisserv kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm (vt lisa
1 joonis 6). Mõõdet 600 mm
võib vähendada kuni 400 mm-ni, kui sõiduki gabariitlaius ei ületa 1300 mm;
4) lähitule laternad peavad olema
reguleeritud valmistaja juhendi kohaselt ja nad ei tohi pimestada vastusõitvaid
juhte;
5) sõiduki lähitulede värvus peab olema
valge või valikkollane;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
6) lähitule laterna reguleerituse
kontrollimisel peavad olema täidetud järgmised tingimused:
• rehvide siserõhk peab vastama valmistaja
ettekirjutusele;
• õhkvedrustusega autodel peab
kontrollimise ajal mootor töötama ja rõhk õhusüsteemis olema valmistaja
ettekirjutuse kohane, kere asendi regulaatorid reguleeritud;
7) [Kehtetu]
Kontrollimine: esitulede kontrollseadme või ekraaniga.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Kood 203. Kaugtule laternad
Nõuded:1)
M ja N kategooria sõidukil peab olema kaks või neli kaugtule laternat. N3 kategooria
sõidukile on lisaks neljale kaugtule laternale lubatud paigaldada kaks
lisakaugtule laternat. N3 kategooria sõidukil võivad üheaegselt
põleda mitte rohkem kui kaks paari kaugtule laternaid. Kui M1, M2,
M3, N1 ja N2 kategooria sõidukil on neli
kaugtuld peitlaternates, siis on lubatud paigaldada kaks lisakaugtule laternat,
mida võib kasutada ainult lühiaegse valgussignaali edastamiseks. L
kategooria sõidukil, v.a L6e kategooria sõidukil, peab olema üks või kaks
kaugtule laternat. L6e kategooria sõidukile võib olla paigaldatud üks või kaks
kaugtule laternat. Kaugtule laternate asetamine haagisele on keelatud;
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
2) kõigi kaugtulede ümberlülitumine
lähituledeks peab toimuma üheaegselt ja need peavad lülituma põlema ja kustuma
korraga. Lähituled võivad jääda põlema koos kaugtuledega;
3) summaarne kaugtulede
valgustugevus, mida saab üheaegselt sisse lülitada, ei tohi ületada 225 000 cd;
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
4) kaugtulede värvus peab olema valge või
valikkollane;
5) kaugtulede
sisselülituse märgulamp on kohustuslik, v.a L6e kategooria sõidukil. L6e kategooria sõidukile võib olla paigaldatud
kaugtulede sisselülituse märgulamp;
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
6) 1990. a või hiljem valmistatud M ja N
kategooria sõiduki kaugtule laternate paigutus peab vastama E-reegli nr 48
või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele ning 1996. a või hiljem valmistatud L
kategooria sõiduki kaugtule laternate paigutus peab vastama E-reegli nr 53
või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele;
7) üheaegselt sisselülitatud kaugtulede
kontrollarvude summa ei tohi ületada arvu 75, mis vastab valgustugevusele 225
000 cd. Kui kaugtulelaterna klaasidel tähistus
puudub, mõõdetakse iga kaugtule valgustugevust eraldi ja tulemused
summeeritakse;
8) laterna, milles on ühitatud kaug- ja
lähituli, reguleerimine peab toimuma lähitule reguleerimise teel;
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
9) [Kehtetu – RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
Kontrollimine: ekraani või kontrollseadme, luksmeetri ja
vaatlusega.
[RTL 2005, 37, 530 –
jõust. 08.04.2005]
Kood 204. Seisutule laternad
Nõue: vähem kui 6
m pikkusele ja vähem kui 2 m laiusele M ja N kategooria
sõidukile võib paigaldada seisutule laternaid. Teistele sõidukitele on
seisutule laternate paigaldamine keelatud. Kui seisutule laternad on
paigaldatud, siis peavad nad vastama E-reegli nr 77 või direktiivi
77/540/EMÜ nõuetele ja nende paigutus E-reegli nr 48 või direktiivi
76/756/EMÜ nõuetele. Paigaldada võib kaks ettepoole valget valgust andvat ja
kaks tahapoole punast valgust andvat seisutule laternat. Kui seisutuli on
ühitatud küljeääretulega või küljesuunatulega, siis peab nende värvus olema
merevaigukollane.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Kood 205. Eesmised udulaternad
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile on lubatud paigaldada
vastavalt E-reeglile nr 48 või direktiivile 76/756/EMÜ kaks E-reegli nr 19 või
direktiivi 76/762/EMÜ nõuetele vastavat eesmist udulaternat ja L kategooria
sõidukile üks või kaks eesmist udulaternat. Eesmiste udulaternate paigutamine
haagisele on keelatud;
2) lubatud on kasutada või tähisega
eesmisi udulaternaid, mille hajutiklaasil on täht «B»;
3) eesmiste udutuledega koos peavad
lülituma eesmised ja tagumised ääretuled ning numbrituli;
4) eesmise udutule valgusvihul peab olema
ülal järsk, selgelt nähtav valguse ja varju piir;
5) eesmise udutule värvus peab olema valge
või kollane;
6) eesmise udulaterna valgusava alaserv ei
tohi asetseda madalamal kui 250
mm ja ülaserv kõrgemal lähitule laterna valgusava
ülaservast ning M 1 kategooria sõidukil kõrgemal kui 800 mm
maapinnast. Laterna valgusava välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist
kaugemal kui 400 mm;
8) ekraanile langeva valgusriba ülemine
piir peab olema 5 m
kaugusele ekraanile kantud eesmiste udulaternate optilisi keskpunkte ühendavast
teljest madalamal alltoodud tabelis 2 esitatud suuruse «u» võrra (vt lisa
1 joonis 11):
Tabel 2
Mõõtmed
millimeetrites
|
H
|
u
|
kuni 350
|
0
|
351...500
|
50
|
501...650
|
100
|
651...750
|
150
|
751...850
|
250
|
851...1000
|
300
|
Kontrollimine: vaatlusega, ekraaniga või tulede
kontrollseadmega.
Kood 206. Lisakaugtule laternad
Nõuded: 1) lisakaugtule laterna valgusava välisserv ei tohi olla
lähemal sõiduki välisgabariidile kui lähitule laterna valgusava välisserv ja
laterna ülaserv kõrgemal kui 4 m
teepinnast. Haagisele on lisakaugtule laternate paigutamine keelatud. Kui
neljale peitlaternates asuvale kaugtulele on lisaks paigaldatud kaks
lisakaugtule laternat, siis peab elektriskeem tagama, et neid saab sisse
lülitada ainult lühiajaliselt hoiatava valgussignaali edastamiseks;
2) koodi 203 nõuded;
3) lisakaugtule latern ei tohi olla nii
suunatud, et ta otseselt või kaudselt, tahavaatepeegli või mõne teise valgust
peegeldava pinna kaudu, pimestaks juhti.
Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi ja luksmeetriga.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Kood 207. Päevatule laternad
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile võib E-reegli nr 48
või direktiivi 76/756/EMÜ kohaselt paigaldada kaks E-reegli nr 87 kohast
päevatule laternat. Päevatule laterna valgusava ülaserv ei tohi asetseda
kõrgemal kui 1500 mm
ja alaserv madalamal kui 250 mm
maapinnast. Laterna valgusava välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist
kaugemal kui 400 mm
ja laternate valgusavade siseservade vahe ei tohi olla väiksem kui 600 mm (400 mm sõidukite
korral, mille laius ei ületa 1300 mm). Haagisele on päevasõidutulede
asetamine keelatud;
2) päevatule laternad võivad olla ühitatud
teiste tulede laternatega;
3) ühe päevatule
valgustugevus peab olema vähemalt 400 cd ja ei tohi
ületada 1200 cd. Valgusava pinna suurus peab olema
vähemalt 25 cm2
ja ei tohi ületada 200 cm2;
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
4) [Kehtetu – RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
5) lubatud on kasutada või tähisega
päevatule laternaid, mille hajutiklaasil peab olema päevatule tähis «RL».
Päevatule värvus peab olema valge või valikkollane;
6) peab olema välistatud kasutamine koos
lähi-, kaug- ja udutuledega.
Kontrollimine: vaatluse ja luksmeetriga (valgustugevuse
suurus arvutatakse luksmeetri näidu järgi).
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Kood 208. Töötule laternad
Nõuded: 1) töötule laternate paigutus peab võimaldama piisavalt
valgustada töökohta, kuid ei tohi pimestamisega tekitada liiklusohtlikku
olukorda;
2) töötule laternad võivad olla
teisaldatavad;
3) töötule laterna klaas, v.a
alarmsõidukil kasutatavad, peab olema valgust hajutava mustriga. Temal ei tohi
olla auto valgustusseadmetena kasutatavate laternate tähistust. Töötule värvus
peab olema valge või valikkollane;
4) töötule lülitamine peab toimuma eraldi
lülitiga ja sõiduki armatuurlaual peab olema nende märgulamp.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 209. Alarmsõiduki vilkurid
Nõue: alarmsõiduki vilkur ja tema paigaldus alarmsõidukile peab
vastama Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuetele. Alarmsõiduki vilkurit või
nende kombinatsiooni ei tohi kasutada teistel sõidukitel.
Nõuded: mõõdulindi, stopperi ja vaatlusega.
Kood 210. Kollased vilkurid
Nõuded:1) kollane vilkur ja tema paigaldus hooldussõidukile
(teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid täitev eritalituse
sõiduk) peab vastama Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuetele;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
2) kollast vilkurit võib paigaldada
suuremõõtmelisele või raskekaalulisele veosele ja sellistel vedudel
kasutatavale sõidukile ning saateautole, kui sellisteks vedudeks väljaantud
eriluba seda nõuab. Kollane vilkur võib olla sisse lülitatud ainult
suuremõõtmelise või raskekaalulise veose veo ajal. [Kehtetu – RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi ja stopperiga.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Kood 211. Eesmised ääretule laternad
Nõuded:1) M, N ja üle 1600 mm laiusel O kategooria sõidukil peavad
olema alumised eesmised ääretule laternad ja alates 1. jaanuarist 1994. a esmakordselt
kasutusele võetud üle 2100
mm laiusel M, N ja O kategooria sõidukil peavad olema
ülemised eesmised ääretule laternad (tähis «A»). Lubatud on paigaldada alumisi
eesmisi ääretule laternaid O kategooria sõidukile, mille laius ei ületa 1600 mm ning ülemisi
eesmisi ääretule laternaid 1800 kuni 2100 mm laiusele M, N ja O kategooria
sõidukile. Alumiste eesmiste ääretule laternate:
a) valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi M ja
N kategooria sõidukil ületada 400 mm ja O kategooria sõidukil 150 mm;
b) valgusavade siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm, kuid
sõidukil, mille laius ei ületa 1300 mm, võib kaugust vähendada
400 mm-ni;
c) kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 350 mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm. Kui
sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik laternaid paigaldada 1500 mm
kõrgusele, võib neid paigaldada kuni 2100 mm kõrgusele.
Ülemiste eesmiste ääretule laternate:
a) valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm;
b) kõrgus teepinnast peab olema võimalikult suur arvestades sõiduki kereehituse
eripäraga, kuid mootorsõidukil ei tohi nad asetseda tuuleklaasi ülaservast
madalamal;
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
2) [kehtetu]
3) M, N ja O kategooria sõiduki eesmised
ääretule laternad peavad olema valmistaja juhendi kohased ja nende paigaldus
peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Eesmiste
ääretulede värvus peab olema valge. Erandina võib eesmiste ääretulede värvus
olla merevaigukollane sõidukil:
a) mis on saadud pärandvarana;
b) mis kuulub ümberasujale;
c) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide
kodanikest töötajate omanduses või valduses;
d) mis on välisriikide sõjaväelaste omanduses või valduses;
e) mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või
valduses;
f) mis on esmakordselt kasutusele võetud enne 1. oktoobrit 1994. a;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
4) eesmised ääretuled peavad lülituma
üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega.
5) 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria
sõidukil peavad olema E-reegli nr 50 kohased ja E-reegli nr 53 või
direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele vastavalt paigaldatud eesmised ääretule laternad.
Kontrollimine: vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga.
[RTL 2005, 37, 530 –
jõust. 08.04.2005]
Kood 212. Küljeääretule laternad
Nõuded: 1) 1994.
a või hiljem valmistatud sõidukil peavad olema
küljeääretule laternad ja need peavad vastama E-reegli nr 91 või direktiivi
76/758/EMÜ nõuetele ja nende paigutus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ
nõuetele. Alla 6 m
pikkusele sõidukile on küljeääretulede paigaldamine soovitatav. Küljeääretulede
tähised on «SM1» või «SM2»;
2) kõik küljeääretuled peavad lülituma
üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega;
3) üle 6 m pikkusel sõidukil, v.a
kabiiniga rung, peavad mõlemal küljel olema
küljeääretule laternad. Haagise pikkuse määramisel arvestatakse ka tiisli
pikkust.
Vähemalt üks
küljeääretule latern peab olema sõiduki pikkuse keskmisel kolmandikul, kõige
esimese küljeääretule laterna ja esiserva vaheline kaugus ei tohi olla suurem
kui 3 m.
Kaugus kahe külgneva küljeääretule laterna vahel ei tohi olla suurem kui 3 m. Kui sõiduki ehituse
eripära tõttu ei ole võimalik tagada 3 m vahekaugust, võib vahekaugust suurendada
kuni 4 m.
Kõige tagumise küljeääretule laterna ja tagaserva vaheline kaugus ei tohi
ületada 1 m.
Küljeääretule
laternad peavad olema maapinnast vähemalt 250 mm kõrgusel, kuid mitte kõrgemal kui 1500 mm. Kui sõiduki ehituse
eripära tõttu ei ole võimalik küljeääretule laternaid paigaldada 1500 mm kõrgusele, võib neid
paigaldada kõrgemale, kuid mitte kõrgemale kui 2100 mm.
Kui alla 6 m pikkusele sõidukile või
kabiiniga rungale on paigaldatud küljeääretule
laternad, peavad need asuma sõiduki pikkuse esimesel ja/või viimasel
kolmandikul;
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
4) küljeääretulede värvus peab olema
merevaigukollane, v.a juhul, kui kõige tagumine küljeääretule latern on
kombineeritud või vastastikku ühendatud tagatule laternaga, tagumise ääretule
laternaga, tagumise udulaternaga või piduritule laternaga, võib selle
küljeääretule värvus olla punane;
5) vähim valgustugevus peab olema 4,0 cd ja suurim 25,0 cd.
Kontrollimine: vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga.
[RTL 2005, 104, 1579
– jõust. 16.10.2005]
Kood 213. Tagumised ääretule laternad
Nõuded: 1) 1994.
a või hiljem valmistatud üle 2100 mm laiusel sõidukil
peavad olema ülemised tagumised ääretule laternad (tähis «R»). Ülemisi
tagumisi ääretule laternaid on lubatud paigaldada 1800 kuni 2100 mm
laiusele sõidukile. Ülemised tagumised ääretule laternad peavad asetsema
külgservast kuni 400 mm
kaugusel. Ülemised tagumised ääretule laternad peavad asetsema võimalikult
kõrgel arvestades sõiduki kereehituse eripära;
2) M, N, O ja L kategooria sõidukitel
peavad olema alumised tagumised ääretule laternad (tähis «R»). Alumised
tagumised ääretule laternad peavad asetsema alumise külgserva lähedal ja olema
paigaldatud valmistaja juhendi kohaselt vastavuses lisa 1 joonisega 17;
3) tagumised ääretule laternad peavad
olema valmistaja juhendi kohased. 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O
kategooria sõidukitel peavad tagumised ääretule laternad vastama E-reegli nr 7
või direktiivi 76/758/EMÜ ja nende paigutus E-reegli nr 48 või direktiivi
76/756/EMÜ nõuetele;
4) kõik tagumised ääretuled peavad
lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega;
5) tagumiste ääretulede värvus peab olema
punane;
6) tagumiste ääretulede vähim
valgustugevus tüübikatsetustel peab olema 4 cd ja
suurim 17 cd;
7) tagumiste ääretulede vähim
valgustugevus tehnoülevaatusel peab olema 1 cd ja
suurim 17 cd.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Kood 214. Piduritule laternad
Nõuded: 1) piduritule laternad on kohustuslikud kõikidele
sõidukikategooriatele. M, N ja O kategooria sõidukitel peab taga olema vähemalt
kaks pidurituld ja L kategooria sõidukitel vähemalt üks pidurituli.
Piduritule laternad peavad olema valmistaja juhendi kohased;
2) 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O
kategooria sõidukitel peavad piduritule laternad vastama E-reegli nr 7 või
direktiivi 76/758/EMÜ ja nende paigutus E-reegli nr 48 või direktiivi
76/756/EMÜ nõuetele (vt lisa 1 joonis 18).
Kui sõiduki kere ehituse tõttu pole
võimalik piduritule laternaid asetada lisa 1 joonisel 18 toodud mõõtude
kõrgusele, siis on neid erandina lubatud asetada kuni 2100 mm
kõrgusele. Kui sõiduki laius on väiksem kui 1300 mm, võib
mõõdet 600 mm
vähendada kuni 400 mm-ni;
3) pidurituled
peavad süttima sõidupiduri rakendamisel. Pidurituled ei tohi töötada vilkuval
või mõnel muul muutuval režiimil, v.a juhul, kui sõidukile on paigaldatud
avariipidurduse signaali süsteem;
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
4) lisaks sõiduki ehitusega määratule võib
sõidukile paigaldada lisapiduritulesid. Lisapidurituled peavad vastama
kõikidele põhipidurituledele esitatavatele nõuetele ja peavad süttima koos
põhipidurituledega. Lisapidurituli ei tohi olla ühitatud ega paikneda ühegi
teise tulega ühes ja samas laternas. Lisapidurituld on lubatud paigaldada nii
sõiduki keresse kui sellest väljapoole. Sõiduki keres paiknev pidurituli ei
tohi pimestada tahavaate peegli kaudu või mõnel muul viisil segada sõiduki
juhti. Lisapiduritule laterna valgusava alumine serv peab olema vähemalt 850 mm kõrgusel
maapinnast või mitte madalamal kui 150 mm tagaakna alumisest servast.
Lisapidurituli peab paiknema sõiduki pikiteljel. Kui sõiduki kereehitus ei
võimalda paigaldada lisapidurituld sõiduki pikiteljele (näiteks uksed vms), on
lubatud paigaldada kaks lisapidurituld sümmeetriliselt sõiduki pikiteljega
võimalikult pikitelje lähedusse või üks lisapidurituli kuni 150 mm kaugusele sõiduki pikiteljest. M2,
M3 , N ja O kategooria sõidukitele on lubatud lisapidurituled
paigaldada ka sõiduki pikiteljest kaugemale;
5) piduritule värvus peab olema punane;
6) piduritule vähim valgustugevus
tehnoülevaatusel peab olema 10 cd.
7) kui sõidukile
on paigaldatud avariipidurduse signaali süsteem, siis peab selle ehitus ja
paigutus vastama E-reegli nr 48 nõuetele.
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
Kontrollimine: vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Kood 215. Numbritule latern
Nõuded: 1) kõikidel M, N ja O kategooria sõidukitel, välja arvatud
trollid, peab taga olema vähemalt üks numbritule latern. 1994. a või hiljem
valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel peab numbritule latern olema E või
e sertifitseeritud ja vastama E-reegli nr 4 või direktiivi 76/760/EMÜ nõuetele.
L kategooria sõidukitel peab taga olema vähemalt üks numbritule latern;
2) numbrituli peab olema paigutatud
valmistaja juhendi kohaselt ja ta peab registreerimismärki valgustama nii, et
see oleks pimeda ajal loetav vähemalt 25 m kauguselt;
3) numbritule värvus peab olema valge ja
see peab lülituma koos lähi-, kaug- ja ääretuledega.
Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindiga.
Kood 216. Tagumised udutule laternad
Nõuded: 1) 1994.
a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel
peab taga olema üks või kaks valmistaja juhendile vastavat udutule laternat,
mille paigutus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ
nõuetele. Tagumine udutule latern ei ole kohustuslik sõidukil:
a) mis on saadud pärandvarana;
b) mis kuulub ümberasujale;
c) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide
kodanikest töötajate omanduses või valduses;
d) mis on välisriikide sõjaväelaste omanduses või valduses;
e) mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või
valduses;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
2) tagumiste udutule laternate kaugus
lähimast piduritule laternast peab olema vähemalt 100 mm. Kui sõiduki taga on
üks udutuli, peab see asuma tagant vaadates sõiduki sümmeetriateljel või
sellest vasakul. Tagumise udutule laterna valgusava ülaserv ei tohi asetseda
kõrgemal kui 1000 mm
(N3G kategooria sõidukitel kuni 1200 mm) ja
alaserv madalamal kui 250 mm;
3) tagumiste udutulede värvus peab olema
punane;
4) tagumise udutule laterna valgusava pind
ei tohi ületada 140 cm
2;
5) tagumised udutuled võivad lülituda, kui
lähi-, kaug- või eesmised udutuled on sisse lülitatud ja olema väljalülitatavad
sõltumatult teistest tuledest;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
6) 1994. a või hiljem valmistatud sõidukil on
lubatud kasutada ainult või tähisega
udulaternaid, mille hajutiklaasil on «F» täht (Hollandi tüübikinnituse korral
täht «B»).
Kontrollimine: vaatluse, luksmeetri ja mõõdulindiga.
[RTL 2005, 104, 1579
– jõust. 16.10.2005]
Kood 217. Tagurdustule laternad
Nõuded: 1) kui tagurdustule laternad on paigaldatud, peavad need toimima;
2) 01.01.1994. a või hiljem
esmakordselt kasutusele võetud M ja N kategooria sõidukitel (O kategooria
sõidukitel vabatahtlik) peab taga olema üks või kaks E-reegli nr 23 või
direktiivi 77/539/EMÜ nõuete kohast tagurdustule laternat. Täiendavalt on
lubatud sõidukitele paigaldada taha või külgedele kaks tagurdustule laternat,
v.a M 1 kategooria sõidukid ja mitte üle 6,0 m pikkused teiste
kategooriate sõidukid;
3) tulede vähim kõrgus teepinnast on 250 mm ja suurim
1200 mm;
4) tagurdustuled peavad süttima
tagasikäigu lülimisel ja kustuma selle väljalülimisel;
5) tagurdustulede värvus peab olema valge.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
[RTL 2005, 37, 530 –
jõust. 08.04.2005]
Kood 218. Suunatule laternad
Nõuded:1) M ja N kategooria sõidukitel peavad olema vähemalt
eesmised ja tagumised suunatule laternad ning O kategooria sõidukil peavad
olema tagumised suunatule laternad. M ja N kategooria sõidukil peavad
olema külgmised suunatule laternad, kui sõiduki valmistaja on need ette näinud.
Alates 1. jaanuarist 1994. a esmakordselt kasutusele võetud M,
N ja O kategooria sõidukitel peavad suunatule laternad olema E-reegli
nr 6 või direktiivi 76/759/EMÜ kohased ja need peavad olema paigaldatud
E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ kohaselt (vt joonised 20, 21
ja 22). M2, M3, N2, N3, O2,
O3 ja O4 kategooria sõidukitele on lubatud
täiendavalt paigaldada taha kaks suunatule laternat;
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
2) mõõdet 600 mm (vt lisa
1 joonised 20 ja 22) võib vähendada kuni 400 mm-ni, kui sõiduki
gabariitlaius ei ületa 1300 mm.
Sõiduki ehituse eripära tõttu võib kõrgust 1500 mm
suurendada kuni 2100 mm
(vt lisa 1 joonised 20, 21 ja 22);
3) suunatulede värvus peab olema
merevaigukollane. Tagumiste suunatulede värvus võib olla punane sõidukil:
a) mis on saadud pärandvarana;
b) mis kuulub ümberasujale;
c) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide
kodanikest töötajate omanduses või valduses;
d) mis on välisriikide sõjaväelaste omanduses või valduses või
e) mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või
valduses;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
4) [Kehtetu]
5) L kategooria sõidukil, v.a
ilma kereta L6e kategooria sõidukil, peavad olema valmistaja juhendi kohased
suunatule laternad. Ilma kereta L6e kategooria sõidukile võivad olla paigaldatud
suunatule laternad. Paigaldus peab vastama järgmistele nõuetele:
a) suunatule laternate suurim kõrgus teepinnast – 1200 mm;
b) suunatule laternate vähim kõrgus teepinnast – 350 mm;
c) esisuunatule laternate valgusavade vaheline vähim
kaugus – 300 mm;
d) suunatule laternad peavad asetsema väljaspool lähitule
või kaugtule laterna/laternate väliskülgede püstpuutepindasid;
e) suunatule laternate valgusava ja lähima lähi- või
kaugtule laterna vaheline kaugus peab olema vähemalt 100
mm;
f)
tagasuunatule
laternate valgusavade vaheline vähim lubatud kaugus – 240 mm;
g) tagasuunatule laternad
ei tohi asetseda sõiduki tagumisest gabariidist eespool rohkem kui 300
mm.
Alates 1. jaanuarist 1996. a esmakordselt
kasutusele võetud L kategooria sõiduki suunatule laternad peavad vastama E-reegli
nr 50 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele ja nende paigaldus peab vastama E-reegli
nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele;
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
6) suunatulede vilkumissagedus peab olema
90±30 korda/min;
7) M, N ja L
kategooria sõidukil, v.a L6e kategooria sõidukil, peab suunatulede töö
kontrolliks olema suunatulede märgulamp või audiosignaal või mõlemad. L6e kategooria sõidukile võib
suunatulede töö kontrolliks olla paigaldatud suunatulede märgulamp või
audiosignaal või mõlemad. N2 ja N3
kategooria vedukil peab täiendavalt olema haagise suunatulede töö kontrolliks
märgulamp.
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi ja stopperiga.
[RTL 2005, 12, 100 –
jõust. 23.01.2005]
Kood 219. Armatuurlaua märgulambid
Nõuded: 1) armatuurlaua märgulambid peavad olema valmistaja
juhendi kohased ja toimima;
2) M, N ja L kategooria
sõidukil peavad olema:
a) suunatulede märgulamp, v.a
L6e kategooria sõidukil;
b) kaugtulede märgulamp, v.a L6e kategooria sõidukil;
c) õhkpidurite korral –
pidurikontuuride õhusurve märgulambid;
d) ABS pidurite korral –
süsteemi toimimise märgulamp.
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 220. Autorongi tunnusmärk
Nõue: autorongi (v.a autorong, mille vedukiks on M1
või N1 kategooria sõiduk) vedukautol peab olema autorongi
tunnusmärk, milleks on üks kollane ümmargune latern läbimõõduga vähemalt 70 mm või kolm
sõiduki pikiteljega risti olevas reas asuvat kollast laternat vahedega 150 kuni
300 mm.
Autorongil, millel on ülemised eesmised ääretuled, ei ole autorongi tunnusmärk
kohustuslik.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 221. Helkurid
Nõuded:1) M ja N kategooria sõidukil peavad olema tagumised
helkurid, mis ei tohi olla kolmnurksed ning O kategooria sõidukil peavad
olema tagumised kolmnurksed helkurid ja esimesed helkurid, mis ei tohi olla
kolmnurksed. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmakordselt kasutusele võetud M,
N ja O kategooria sõidukitel peavad helkurid olema E-reegli nr 3 või
direktiivi 76/757/EMÜ kohased ja need peavad olema paigaldatud E-reegli
nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ kohaselt;
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
2) eesmiste helkurite värvus peab olema
valge ja tagumistel punane. Eesmiste ja tagumiste helkurite välisserv ei tohi
olla kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm ja helkurite siseservade vahe ei
tohi olla väiksem kui 600 mm
(400 mm
sõidukite korral, mille laius ei ületa 1300 mm). Haagise eesmiste helkurite
välisserv ei tohi olla kaugemal kui 150 mm haagise välisgabariidist. Helkuri
ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal kui 900 mm ja alaserv madalamal kui 250 mm
maapinnast. Helkureid on lubatud paigaldada kuni 1500 mm
kõrgusele juhul, kui sõiduki kereehitus ei võimalda neid paigaldada madalamale;
3) üle 6 m pikkustel M ja N kategooria sõidukitel ning
kõigil O kategooria sõidukitel peavad olema külgedel vähemalt iga 3 m tagant helkurid. Kui see
pole võimalik kere ehituse eripära tõttu, võib seda vahet pikendada kuni
4000 mm-ni. Vähemalt üks helkur peab paiknema sõiduki keskmisel
kolmandikul. Kõige tagumise külgmise helkuri tagumine serv ei tohi olla sõiduki
tagumisest servast kaugemal kui 1 m. Helkuri ülaserv ei tohi asetseda
kõrgemal kui 900 mm
ja alaserv madalamal kui 250 mm.
Külgmiste helkurite värvus peab olema merevaigukollane, v.a juhul, kui kõige
tagumine külgmine helkur on grupeeritud või osa valgust kiirgavast pinnast on
sama tagatule laternaga, tagumise ääretule laternaga, tagumise udulaternaga,
piduritule laternaga või kõige tagumise punase küljeääretule laternaga, võib
selle külgmise helkuri värvus olla punane;
Alla 6 m pikkuse sõiduki ja kereta auto korral, kui
külgmised helkurid on paigaldatud, peavad need asuma sõiduki pikkuse esimesel
ja/või viimasel kolmandikul.
Külgmiste helkurite värvus peab olema
merevaigukollane;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
4) L kategooria sõiduki helkurid peavad
olema paigutatud valmistaja juhendi kohaselt;
5) mootorsõiduki eesmised, külgmised ja
tagumised helkurid peavad olema mittekolmnurkse kujuga, mis mahuvad 200 mm
läbimõõduga ringi. Helkurid peavad olema niisuguse kujuga, et need ei meenutaks
numbrit, tähte ega kolmnurka. Erandina on lubatud kasutada kujundeid, mis
meenutavad märke 0, I, U ja 8 ning mille mõõtmed mahuvad ringi Ø 200 mm;
6) haagise tagumised helkurid peavad olema
võrdkülgse kolmnurga kujulised, mille tipp on suunatud üles. Kolmnurga külje
pikkus peab olema 150...200 mm vastavuses lisa 1 joonisega 26.
7) kui sõidukile on paigaldatud
linthelkurid, siis peavad need vastama E-reegli nr 104 nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
[RTL 2005, 104, 1579
– jõust. 16.10.2005]
Kood 222. Ohutuled
Nõuded: 1) ohutuled on kohustuslikud kõikidele 1994. a või hiljem
valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitele. Ohutuledena lülitatakse
üheaegselt vilkuma kõik suunatuled (kood 218). Ohutulede arv, asukoht,
vilkumise sagedus, nähtavusnurgad ja värvus peavad vastama koodis 218 esitatud
nõuetele;
2) ohutulede töö kontrolliks peab auto
armatuurlauas vilkuma sünkroonselt märgulamp. Vedukauto armatuurlauas peab
eraldi olema haake ohutulede märgulamp;
3) ohutulesid peab olema võimalik sisse
lülitada nii töötava kui ka mittetöötava mootori korral.
Kontrollimine: vaatluse ja stopperiga.
Kood 223. Pöördelatern
Nõuded:
1) mootorsõidukile võib paigaldada kaks pöördelaternat;
2) pöördelaternad peavad vastama E-reegli nr 119 nõuetele ja olema paigaldatud
E-reegli nr 48 nõuete kohaselt;
3) pöördelaterna tähis on «K»;
4) pöördelaterna tule värvus peab olema valge.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2005, 104, 1579
– jõust. 16.10.2005]
Grupp 3
Juhtimisseadmed
Kood 301. Üldnõuded
juhtimisseadmetele
Nõuded: 1) auto rool peab olema vasakul poolel. Posti ja kauba
jaotamisega/kogumisega tegelevad, teetöödel kasutatavad ja teistes riikides
registreeritud autod võivad olla parempoolse rooliga. Erandina võivad olla
parempoolse rooliga võõrriigist ümberasumisega kaasa toodud ja päritud autod;
2) neljateljelistel autodel peab lisaks
esimesele juhtteljele olema juhitav veel vähemalt üks kolmest ülejäänud
teljest;
3) auto ja selle haagise roolimehhanism ja
-hoovastik peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimima nende kohaselt.
Rool peab pöörduma sujuvalt, ilma kinnijäämisteta ja vibratsioonita.
Roolihoobadel, -varrastel ja -võllidel ei tohi olla pragusid,
jääkdeformatsioone jm vigastusi.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 302. Rooliratas
Nõuded: 1) peab vastama sõiduki valmistaja nõuetele;
2) mitmel sõiduki tüübil kasutatav
rooliratas («generalsteeringcontrol») peab
omama valmistaja tõendit selle kohta, millisele sõiduki tüübile on rool sobiv.
Tõendi puudumisel peab ARK määrama rooliratta kõlblikkuse ekspertiisi ja tegema
nõuetele vastavuse kohta märkuse sõiduki registreerimistunnistusele.
Reguleeritava asendiga rooli ja/või turvakotiga rooliratta asendamine mõne
teise rooliratta mudeliga on keelatud.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
Kood 303. Ohutu roolimehhanism
Nõue: 1990. a
või hiljem valmistatud M1 ja N 1 kategooria sõiduki (v.a
autod, mille rooliratas asub esiteljest eespool) roolivõlli ehituses peab olema
ohutuselement, mis tagab kokkupõrkel roolivõlli deformeerumise või purunemise
ja pöördumise juhi kehast kõrvale.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 304. Roolimehhanism
Nõue: roolimehhanism peab vastama sõiduki valmistaja nõuetele.
Roolimehhanismi kinnitus kere/raami külge peab olema valmistaja juhendi kohane.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 305. Esirataste pöördepiirikud
Nõue: esirataste pöördepiirikud peavad
olema valmistaja juhendi kohased.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 306. Roolihoovastiku liigendid
Nõue: roolihoovastiku liigendid peavad olema valmistaja juhendi
kohased, neis ei tohi olla valmistaja poolt lubatust suuremat lõtku. Lõtkuks ei
loeta liigendi amortiseerivat liikumist.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 307. Rooliratta vabakäik
Nõue: rooliratta vabakäik peab olema M1 ja N 1
kategooria autol: ≤ 10º ning M2 , M3, N 2
ja N3 kategooria autol ≤ 20º. Kui valmistaja on ette
näinud väiksemad väärtused, siis peab rooliratta vabakäik vastama valmistaja
juhendile.
Kontrollimine: nurgamõõdikuga.
Kood 308. Roolivõlli laagrid
Nõuded: 1) roolivõlli laagrid peavad olema valmistaja juhendi
kohaselt reguleeritud;
2) roolivõllid peavad pöörduma ühtlaselt,
sujuvalt ja ei tohi kinni kiiluda.
Kontrollimine: vaatluse ja rooli pööramisega või
lõtkutestriga.
Kood 309. Koostude
porikaitsed
Nõue: koostude porikaitsed peavad olema töökorras ja
vigastusteta.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 310. Roolivõimendi
Nõuded: 1) hüdrovõimendi peab olema nõutava tasemeni õliga
täidetud ja ei tohi lekkida;
2) pneumaatilised võimendid ei tohi pihkuda, nende voolikud peavad olema pragudeta ja
murenemise tunnusteta. Torudel ei tohi olla korrosiooni;
3) elektrivõimendite ühendusjuhtmed peavad
olema korralikult kinnitatud, juhtmed vigastamata ja klemmid või pistikud
korralikult ühendatud ning kinnitatud;
4) võimendi juhtklapi rikke korral peab
olema võimalik sõidukit käsitsi juhtida;
5) jõusilinder ei tohi lekkida/pihkuda;
6) voolikud peavad olema töökorras ja ei
tohi lekkida/pihkuda;
7) võimendi õlipumba rõhk peab olema
valmistaja juhendi kohane ja pump ei tohi lekkida;
8) roolivõimendi õliradiaator ei tohi
lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 311. Ratta lõtk
Nõue: lõtkud ei tohi olla suuremad kui seda on ette näinud
valmistaja või, andmete puudumisel, ei tohi olla suuremad kui:
• kuni 17" nimiläbimõõduga velje
korral – 5,0 mm;
• 17...20" nimiläbimõõduga velje
korral – 7,0 mm;
• üle 20" nimiläbimõõduga velje
korral – 9,0 mm.
Ratta lõtku A (vt lisa 1 joonis 27)
mõõdetakse rehvi mustri servalt.
Kontrollimine: vaatluse, lõtkutestri, rismuse ja nihiku või indikaatorkellaga.
Kood 312. Käänmik
(käändtelg), rooli- ja pendelhoob ning nende liigendid
Nõue: käänmik (käändtelg), rooli- ja pendelhoob ning nende
liigendid peavad vastama valmistaja juhendile ja olema selle kohaselt
kinnitatud ning nendes ei tohi olla märgatavat lõtku, pragusid ja
jääkdeformatsioone. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist.
Kontrollimine: vaatluse või lõtkutestriga.
Kood 313. Rooliamortisaator
Nõue: rooliamortisaator peab olema töökorras, ei tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatluse või lõtkutestriga.
Kood 314. [Kehtetu – RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 315. L kategooria sõiduki
roolikann
Nõue: lõtk L kategooria sõiduki roolikannu laagrites ei tohi
ületada valmistaja poolt ette nähtud suurust. Käänmikjuhtimisega
esirattal ei tohi olla liigendites märgatavaid lõtke.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 316. L kategooria sõiduki
esiratas
Nõue: esiratta kodarad peavad olema kinnitatud ja pingutatud,
esiratas ei tohi viskuda ja laagrites ei tohi olla tuntavat lõtku. Esiratta
telg peab olema kindlalt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 317. Muud juhtimisseadmed
Nõue: peavad vastama valmistaja juhendile ja olema töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 4
Piduriseade
Kood 401. Üldnõuded piduriseadmele
Nõuded: 1) peab vastama valmistaja juhendile (ei tohi olla
muudetud selle ehitust, kasutatud valmistaja poolt selleks mitte ette nähtud
osi ja sõlmi);
2) piduriseade ei tohi olla ohtlikult
korrodeerunud ja peab töötama nõutava efektiivsusega;
3) seisupidur peab olema otsese
mehaanilise toimega sõiduki ratastele;
4) ei tohi kasutada pidurivedelikku, mis
pole ette nähtud selle sõiduki versioonile või ei vasta valmistaja nõuetele;
5) sõidupiduriga pidurdamisel ei tohi ühel
teljel paiknevate rataste pidurdusjõud erineda omavahel rohkem kui 30%;
6) sõidupidur peab toimima kõikidele auto
ratastele;
7) O1 kategooria haagisel ei
ole pidurid kohustuslikud. Olemasolu korral peavad need vastama O2
kategooria haagisele kehtestatud nõuetele;
8) O2 kategooria haagistel on
lubatud inertspidurid (pealejooksupidurid). Poolhaagisel on inertspidurid
keelatud;
9) O3 ja O4
kategooria haagistel on inertspidurid keelatud;
10) pidurid peavad toimima kõikidele
haagise ratastele;
11) autorongi katkemise korral peab
piduriseade tagama haagise automaatse pidurdamise. See nõue ei kehti O1
kategooria haagisele, mille tiisel peab vedukiga olema kinnitatud lisaks
haakeseadmele veel trossi, keti jms, mis ei lase tiislit maha kukkuda ja tagab
haagise juhitavuse;
12) haagisel, millel on sõidupidur nõutav,
peab olema käsipidur, mida on võimalik lülitada väljast. Sõitjate veohaagise
käsipidur peab olema lülitatav ka haagise seest. Nõue ei kehti haagistele,
millel on vedruakudega seisupidur;
13) õhkpiduriga haagise ühendamisel
vedukiga peavad selle pidurid automaatselt lülituma töörežiimi.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 402. Sõiduki rataste
pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse
sõidupiduriga pidurdamisel
Nõuded: 1) Sõiduki rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki
massist teepinnale põhjustatud koormusesse (njuutonites) sõidupiduriga
pidurdamisel ei tohi olla väiksem, kui alljärgnevas tabelis toodud:
Tabel 3
Sõiduki
kategooria
|
Vähim
lubatud rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale
põhjustatud koormusesse
|
Sõiduki
valmistamisaasta
|
M2 ja M3
|
48%
|
Enne 1992. a
|
M2 ja M3
|
50% (48% – ABS piduriteta sõidukil)
|
1992.
a
või hiljem
|
N2 ja N3
|
43%
|
Enne 1988. a
|
N2 ja N3
|
45%
|
1988.
a
või hiljem
|
M1
|
50%
|
sõltumata valmistamisaastast
|
Taksod ja kiirabiautod
|
50%
|
sõltumata valmistamisaastast
|
N1
|
45%
|
Enne 1988. a
|
N1
|
50%
|
1988.
a
või hiljem
|
O3 ja O4
|
40%
|
Enne 1988. a
|
O3 ja O4
|
43%
|
1988.
a
või hiljem
|
2) sõidupiduriga pidurdamisel ei tohi ühel
teljel paiknevate rataste pidurdusjõud erineda omavahel rohkem kui 30%;
3) käesolevas koodis toodud ratta
pidurdusjõud, koodis 402 toodud pidurdusteekonnad ja koodis 403
toodud aeglustus peavad olema saavutatud piduripedaalile vajutamisel jõuga, mis
ei ületa:
• M1 kategooria sõidukil – 490
N,
• M2, M3, N1,
N2 ja N 3 kategooria sõidukil – 687 N.
Kontrollimine: piduri kontrollstendiga.
[RTL 2004, 45, 770 –
jõust. 01.05. 2004]
Kood 403. [Kehtetu – RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kood 404. [Kehtetu – RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kood 405. [Kehtetu – RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kood 406. Seisupidur
Nõuded: 1) seisupidur peavad toimima sõiduki mõlemal küljel
paiknevatel ratastel;
2) seisupiduriga pidurdamisel ei tohi rataste pidurdusjõudude suhe sõiduki
massist teepinnale põhjustatud koormusesse (njuutonites) olla väiksem kui:
a) kõigil sõidukitel – 16%;
b) autorongil – 12%.
Kontrollimine: piduri kontrollstendiga.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kood 407. Seisupiduri kontrollimine
teekaldel
Nõue: M, N, O ja L kategooria sõiduki seisupidur peab hoidma
paigal täismassiga sõidukit 18% ja täismassiga autorongi 12% kaldega teel.
Seisupiduri katsetamine on lubatud kuival kõvakattega teekaldel.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 408. L kategooria sõiduki
pidurite kontrollimine
Nõue: üheaegsel jalg- ja käsipiduriga pidurdamisel kuival
kõvakattega teel kiiruselt 30
km/h ei tohi pidurdusteekond olla suurem kui:
1) L3 kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,0 m;
2) L4 kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,5 m;
3) L5 kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,5 m ja seisupiduriga
pidurdamisel – 18 m.
Kontrollimine: mõõdulindiga.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kood 409. Aeglusti
Nõue: peab olema valmistaja juhendi kohane ja toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 410. Pealejooksupidur (inertspidur)
Nõue: pealejooksupidur ei tohi lekkida, peab toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kood 411. Piduri hoob, pedaal,
hoovastik/trossid
Nõue: trossid, pedaal ja hoovad peavad vabalt liikuma, vaba- ja
töökäigud peavad vastama valmistaja juhendile. Seisupiduri hooba lukustav seade
peab toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 412. Pidurivõimendi, piduri
peasilinder ja ratta töösilinder
Nõue: pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder
peavad olema valmistaja juhendi kohased, peavad toimima ega tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 413. Piduritorustik
Nõuded: 1) piduritorustik peab olema valmistaja juhendi kohane, ei
tohi lekkida/pihkuda;
2) piduritorustikul ei tohi olla sügavaid
korrosioonikahjustusi;
3) plast- ja kummivooliku pind ei tohi
olla pragunenud, hõõrdunud või murenenud.
Kontrollimine: vaatlusega ja seebiveega.
Kood 414. Rattapiduri kambrid
Nõue: rattapiduri kambrid peavad olema valmistaja juhendi
kohased, ei tohi pihkuda ning hoova käik peab vastama
valmistaja juhendile.
Kontrollimine: joonlauaga (täpsusega 1,0 mm),
seebiveega.
Kood 415. Vedruakud
Nõue: vedruakud peavad olema valmistaja juhendi kohased ja
toimima (pidurihoovad peavad liikuma, ei tohi olla kinni kiilunud).
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 416. Kompressor
Nõuded: 1) hiljemalt 6 min möödudes käivitamisest peab haagiseta
auto õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma rõhk 65 kuni 100%-ni nimirõhust;
2) hiljemalt 9 min möödudes käivitamisest
peab autorongi õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma rõhk 65 kuni 100%-ni
nimirõhust;
3) hiljemalt 8 min möödudes käivitamisest
peab haagiseta auto tarvitite kontuuris rõhk tõusma
nimirõhuni;
4) hiljemalt 11 min möödudes käivitamisest
peab autorongi tarvitite kontuuris rõhk tõusma
nimirõhuni.
Kontrollimine: manomeetri ja stopperiga.
Kood 417. Rõhuregulaator
Nõue: rõhuregulaator peab olema valmistaja juhendi kohane ja
hoidma nimirõhku.
Kontrollimine: manomeetriga.
Kood 418. Õhusüsteemi manomeeter
ja/või rõhulangule toimiv hoiatusseade
Nõue: õhusüsteemi manomeeter ja/või rõhulangusele toimiv
hoiatusseade peab toimima valmistaja juhendis ettenähtud täpsuse piirides.
Kontrollimine: manomeetriga.
Kood 419. Pidurite, vedrustuse ja tarvitite kontuurid
Nõuded: 1) pidurite, vedrustuse ja tarvitite
kontuurid peavad olema valmistaja juhendi kohased ning ei tohi pihkuda;
2) pidurite, vedrustuse ja tarvitite kontuurid ei tohi olla korrodeerunud;
3) pidurite, vedrustuse ja tarvitite kontuurid ei tohi olla valesti remonditud
(jätkatud keevitamisega, jootmisega vms viisil);
4) pidurite, vedrustuse ja tarvitite kontuurid peavad vastama valmistaja poolt
ettenähtule.
Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega.
Kood 420. Pidurivoolikud
Nõuded: 1) pidurivoolikud peavad olema sõiduki valmistaja juhendi
kohased;
2) pidurivoolikud ei tohi pihkuda/lekkida;
3) pidurivooliku pinnal ei tohi olla
pragusid ega sööbinud ja murenenud kohti.
Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega.
Kood 421. Haagise ja vedukauto
ühendusvoolikud
Nõuded: 1) ühendusvoolikud ei tohi pihkuda;
2) ühendusvoolikute kinnitus peab tagama
nende säilivuse autorongi sõidul ja manööverdamisel.
Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega.
Kood 422. Pidurisüsteemi koostude porikaitse
Nõue: pidurisüsteemi koostude
porikaitsed peavad olema valmistaja juhendi kohased ja terved.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 423. Piduritrummel ja -ketas
Nõue: piduritrumlis ja pidurikettas ei tohi olla pragusid ja
kinnitusdetailide vigastusi.
Kontrollimine: vaatlusega, vasaraga koputamisega.
Kood 424. Piduriklotsi kate
Nõue: 1) vahetatavad piduriklotsi katted peavad olema sõiduki
valmistaja juhendis ette nähtud materjalist ja alates 2002. a ei tohi sisaldada
asbesti;
2) piduriklotsi katted ei tohi olla õhemad
kui see on ette nähtud valmistaja juhendis.
Kontrollimine: vaatlusega, kui seda on võimalik teha
ratast ära võtmata.
Kood 425. Pidurdusjõu regulaator
(ALB) või pidurdusrõhu piirdeklapp
Nõue: pidurdusjõu regulaator või pidurdusrõhu piirdeklapp peab
olema valmistaja juhendi kohane ja koormata auto pidurdamisel ei tohi
pidurdusjõu regulaatoriga või pidurdusrõhu piirdeklapiga kontuuris rõhk tõusta
üle valmistaja juhendis ettenähtu.
Kontrollimine: manomeetri, vaatluse ja seebiveega.
Kood 426. Blokeerumatu
pidur (ABS, EBS)
Nõuded: 1) blokeerumatu pidur peab
toimima vastavalt valmistaja juhendile;
2) pidurdamisel ei tohi auto muuta suunda
ka libedal teel.
Kontrollimine: katsesõidu ja piduristendiga.
Kood 427. Õhusüsteemi kontrollventiil
Nõuded: 1) õhusüsteemi kontrollventiil peab olema valmistaja
juhendi kohane;
2) õhusüsteemi kontrollventiil peab
toimima, ei tohi pihkuda.
Kontrollimine: manomeetri, seebivee ja vaatlusega.
Kood 428. Kondensaadikraan
Nõuded: 1) kondensaadikraan peab olema valmistaja juhendi kohane;
2) kondensaadikraan peab toimima, ei tohi pihkuda.
Kontrollimine: seebivee ja vaatlusega.
Kood 429. Õhu pihkumine
õhusüsteemist
Nõue: rõhk süsteemis ei tohi langeda seisva kompressori korral
kiiremini kui 0,05 MPa (0,5 kgf/cm2) 30
min jooksul, kui pidurid on rakendamata, või 15 min jooksul, kui nad on
rakendatud.
Kontrollimine: manomeetri ja stopperiga.
Grupp 5
Rattad (rehvid ja veljed)
Kood 501. Üldnõuded sõiduki rehvidele
Nõuded:1) M, N ja O kategooria sõidukil on lubatud kasutada kas
sõiduki valmistaja poolt ette nähtud direktiivi 92/23/EMÜ või DOT või E-reegli
nr 30 (sõiduauto ja tema haagise rehvid), E-reegli nr 54 (veoauto ja bussi ning
tema haagise rehvid), E-reegli nr 64 (ajutiseks kasutamiseks ette nähtud
varurattad) nõuetele vastavaid taastamata rehve või sõiduki valmistaja poolt
ette nähtud karakteristikutele vastavaid taastatud rehve. L kategooria sõidukil
on lubatud kasutada kas valmistaja poolt ette nähtud ja direktiivi 97/24/EÜ või
E-reegli nr 75 nõuetele vastavaid taastamata rehve või sõiduki valmistaja poolt
ette nähtud karakteristikutele vastavaid taastatud rehve. Esmakordselt
kasutuselevõetav sõiduk peab olema komplekteeritud taastamata rehvidega;
2) ARK võib anda põhjendatud juhtumitel
loa käesolevas punktis mitte ette nähtud rehvide või velgede kasutamiseks;
3) sõiduautol (M1 kategooria),
veoautol, mille registrimass ei ületa 3,5 tonni (N1
kategooria), ja haagisel, mille registrimass on üle 0,75 tonni, kuid ei ületa
3,5 tonni (O2 kategooria), peab alates 1. detsembrist kuni 1.
märtsini kasutama talverehve (M+S, MS, M.S. või M&S tähistusega),
mille mustri jääksügavus on vähemalt 3,0 millimeetrit.
Ülalnimetatud kategooria sõidukitel ei ole
talverehvide kasutamine kohustuslik järgmistel juhtudel:
• sõitmisel teise riiki ja sealt tagasi
Eestisse;
• teises riigis registreeritud sõidukil;
• paarisrataste mõlemal rattal tingimusel,
et ühe telje mõlemad rattapaarid on koostatud ühesuguselt;
• autode ja haagiste valmistamisel,
maaletoomisel, müümisel ning remonti või tehnilisele ülevaatusele sõitmisel;
• autodel või haagistel, millele ei ole
Eestis talverehve saada;
31) Ühistranspordiseaduse
tähenduses kohalikku liinivedu ja riigisisest kaugliinivedu teenindaval bussil
(M2 ja M3 kategooria sõidukil) või bussirongil, peab
alates 1. oktoobrist kuni 1. maini kasutama rehve, mille mustri jääksügavus on
vähemalt 3,0
millimeetrit.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 1.10.2007]
4) sõidukil ei ole lubatud kasutada A1,
A2, A3, A4, A5 ja A6 kiiruskategooria rehve (vt tabel 5) ning rehve, mille
lubatud suurim sõidukiirus on 30 km/h;
5) [kehtetu]
Märkus. [kehtetu]
Kontrollimine: vaatluse ja võrdlemisega punktis 1 toodud
normdokumentidega.
[RTL 2005, 104, 1579
– jõust. 16.10.2005]
Kood 502. Rehvi tehnoseisund
Nõuded: 1) rehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist;
2) rehvi siserõhk peab vastama valmistaja
poolt määratud rõhule.
Kontrollimine: vaatluse ja manomeetriga.
Kood 503. Rehvi kulumine ja mustri
sügavus
Nõuded: 1) mustri jääksügavus peab olema vähemalt:
• L kategooria sõidukil
≥1,0 mm;
• M1, M2, M3,
N1, N 2 ja N3 kategooria sõidukil 1,6 mm;
• haagisel vastavalt seda vedava veduki
mustrisügavusele esitatavatele nõuetele;
2) rehvi edasine kasutamine on keelatud,
kui turvise mustri jääksügavus on punktis 1 esitatust väiksem lisa 1 joonisel
30 toodud viirutatud pinna ulatuses, mille laius b on üle 1/2 turvise
veerepinna laiusest B ja pikkus a üle 1/6 turvise veerepinna ümbermõõdust 2R
või kui mitme kulumislaigu korral nende pikkuste summa on nimetatud väärtusest
suurem. Joonisel näidatud viirutatud ala ei pea asuma veerepinna keskel;
3) rehvil, millel puudub märge «REGROOVABLE»,
ei tohi mustrit sügavamaks lõigata.
Kontrollimine: nihiku, joonlaua või mõõdulindiga.
Kood 504. Rehvi viskumine
Nõue: veereringil mõõdetult ei tohi rehvi viskumine ületada
üheski suunas:
• M1, N1, L ja O1
kategooria sõidukil 1,0% välisläbimõõdust;
• ülejäänud sõidukitel 1,5%
välisläbimõõdust.
Kontrollimine: rismuse, nihiku ja vaatlusega.
Kood 505. Rehvide (k.a taastatud
rehvid) tähistamine
Nõuded: 1) rehvi tähistus ja selle asukoht peab vastama tabelis 4
toodule.
Tabel 4
Jrk nr
|
Tähistus
|
või tähistusega
rehvil
|
Ühel rehvi
küljel
|
Mõlemal
rehvi küljel
|
DOT
tähistusega rehvil
|
Ühel rehvi
küljel
|
Mõlemal
rehvi küljel
|
1.
|
Valmistaja nimi või kaubamärk
|
jah
|
|
+
|
jah
|
+
|
|
2.
|
Rehvi tähistus
|
jah
|
|
+
|
jah
|
|
+
|
3.
|
Kiiruskategooria (tabel 5)
|
jah
|
|
+
|
ei
|
|
|
4.
|
Mustri tüüp
Näiteks «M+S»
|
jah
|
|
+
|
jah
|
|
+
|
5.
|
Koormusindeks (tabel 6)
|
jah
|
|
+
|
ei
|
|
|
6.
|
Suurim kandevõime
Näiteks «MAX. LOAD 1310 LBS»
|
ei
|
|
|
jah
|
|
+
|
7.
|
Suurim siserõhk
Näiteks «AT 36 PSI COLD»
|
ei
|
|
|
jah
|
|
+
|
8.
|
Koordi kihtide arv külgedel ja veerepinnal
Näiteks «TREAD AREA PLIES:
2 RAYON + STEEL» «SIDEWALL AREA PLIES: 2 RAYON»
|
ei
|
|
|
jah
|
|
+
|
9.
|
Lohvita, kui on sellise ehitusega
Näiteks «TUBELESS»
|
jah
|
|
+
|
jah
|
|
+
|
10.
|
Lohviga, kui on sellise ehitusega
|
ei
|
|
|
jah
|
|
+
|
11.
|
Radiaalrehv, kui on sellise ehitusega
Näiteks «RADIAL»
|
jah
|
|
+
|
jah
|
|
+
|
12.
|
Tugevdatud, kui on sellise ehitusega
Näiteks: «REINFORCED»
|
jah
|
|
+
|
ei
|
|
|
13.
|
Tüübikinnituse tähis
|
|
+
|
|
DOT
|
+
|
|
14.
|
Valmistamisaja tähis
|
jah
|
+
|
|
jah
|
+
|
|
15.
|
Eriomadused
|
ei
|
|
|
|
+
|
|
|
Näiteks
«TREADWEAR 160» (kulumiskindlus on sellel rehvil 60% parem kui
võrdlusrehvil);
«TRACTION A» (rehvi haardeomadused teekattega kuuluvad «A» klassi. Klasse on
A, B ja C, neist parim on A klass);
«TEMPERATURE B» (temperatuurikindlus sellel rehvil vastab B klassi nõuetele.
«A» klassi rehvi temperatuurikindlus lubab sõita rehviga kuni 184 km/h,
«B» klass – 160 km/h
ja «C» klass – 137 km/h)
|
|
|
|
UTQG
nõuded kehtivad kuni 13" velgedele mõeldud rehvidele. Ei kehti
talverehvidele
|
Märkus. Rehvid jaotatakse kolme
kvaliteediklassi:
• «Kvaliteetrehvid» – neil on nõuetekohane
märgistus ja neid müüakse täieliku valmistajapoolse garantiiga;
• «DA» – «DEFECTIVE APPEARANCE» on
teise klassi rehvid, millel on välimuse vead või vähemärgatavad remonditud
kohad, mis ei mõju sõiduohutusele. Neid rehve müüakse täieliku valmistajapoolse
garantiiga;
• «Max 30 km/h» – neid rehve ei tohi
kasutada sõidukitel ja nende haagistel. Märgistus «Max 30 km/h» peab olema
kantud püsivalt rehvi mõlemale küljele, kusjuures endine kiiruskategooria peab
olema eemaldatud;
2) M1, O1 ja O2 kategooria
sõiduki taastamata rehv peab olema märgistatud E-reegli nr 30 või
direktiivi 92/23/EMÜ kohaselt ja E-sertfitseeritud
taastatud rehv E-reegli nr 108 kohaselt.
Näide taastamata rehvi tähistamisest:
VALMISTAJA
NIMETUS või KAUBAMÄRK
185/70 R 14
89 T Tubeless M+S
253
,
|
|
või DOT.
|
Selgitus:
a) 185 – profiili laius mm;
b) 70 – profiili kõrgus on 70% rehvi laiusest;
c) R – või sõna «RADIAL» – radiaalne koordiniitide
paigutus (võib olla ka: D – diagonaalne koordiniitide
paigutus, mille võib jätta märgistamata või B – või sõnad «BIAS BELTED»
– diagonaalse koordiniitide paigutusega vöötatud
rehv);
d) 14 – velje läbimõõt tollides;
e) 89 – koormusindeks (tabel 6), mis vastab koormusele 580 kg;
f) T – kiiruskategooria tähis (tabel 5), mis vastab piirkiirusele 190 km/h;
g) TUBELESS – lohvita rehv;
h) M+S (ka MS, M.S., M&S) – on ette nähtud sõitmiseks talvel või mudas;
i) 253 – valmistamise aeg – koosneb kolmest numbrist: esimesed kaks tähistavad
valmistamise nädalat (25. nädal), viimane aastat (2003) jooksval
kümnendil. E-reegli nr 75 kohaselt on alates 1. jaanuarist 1997. a
tähistus 2503;
j)
|
|
|
või DOT-tüübikinnituse tähised.
|
M2, M3, N, O3
ja O4 kategooria sõiduki taastamata rehv peab olema märgistatud
E-reegli nr 54 või direktiivi 92/23/EMÜ kohaselt ja E-sertifitseeritud
taastatud rehv E-reegli nr 109 kohaselt.
Näide taastamata rehvi tähistamisest:
VALMISTAJA
NIMETUS või KAUBAMÄRK
250/70 R 20
149/145 J
TUBELESS
253 90 PSI
,
|
|
või DOT.
|
Selgitus:
k) 250 – profiili laius mm;
l) 70 – profiili kõrgus on 70% rehvi laiusest;
m) R või sõna «RADIAL» – radiaalne koordiniitide
paigutus (võib olla ka: D – diagonaalne koordiniitide
paigutus, mille võib jätta märgistamata);
n) 20 – velje läbimõõt tollides (võib asendada mõõduga
millimeetrites – 508);
o) 149 – üksiku rehvi koormusindeks (tabel 6), mis vastab koormusele 3250 kg;
p) 145 – paarisrehvi koormusindeks (tabel 6), mis vastab koormusele 2900 kg;
r) J – kiiruskategooria tähis (tabel 5), mis vastab piirkiirusele 100 km/h;
s) L – kiiruskategooria tähis, mis vastab piirkiirusele 120 km/h,
juhul, kui üksiku rehvi koormus ei ületa 3000 kg, mis vastab koormusindeksile
146 ja paarisrehvide puhul ei tohi koormus ühele rehvile ületada 2725 kg, mis
vastab koormusindeksile 143;
t) TUBELESS – lohvita rehv;
u) 253 – valmistamise aeg: 25. nädalal 2003. a.
E-reegli nr 54 kohaselt on alates 1. jaanuarist 1997. a tähistus 2503;
v) 90 PSI – rehvi siserõhk vastupidavuskatsel, mis vastab rõhule 0,620 MPa (6,20 kgf/cm2);
õ)
|
,
|
|
või DOT-tüübikinnituse tähised;
|
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
3) L kategooria sõiduki ja tema
haagise rehv peab olema märgistatud E-reegli nr 75 või direktiivi 97/24/EÜ
kohaselt.
Näide rehvi tähistamisest:
VALMISTAJA
NIMETUS või KAUBAMÄRK
100/80 B 18
53 S TUBELESS M+S
253
,
|
|
või DOT.
|
Selgitus:
a) valmistaja kaubamärk;
b) 100 – profiili laius mm;
c) 80 – profiili kõrgus on 80% rehvi laiusest;
d) B – diagonaalne vöötatud rehv;
e) 18 – velje läbimõõt tollides e 457 mm;
f) 53 – koormusindeks, mis vastab kandevõimele 206 kg
(tabel 6);
g) S – kiiruskategooria tähis, millele vastab lubatud suurim sõidukiirus 180 km/h
(tabel 5);
h) TUBELESS – lohvita rehv;
i) M+S (ka MS, M.S., M&S) – on ette nähtud sõitmiseks talvel või mudas; MST
– universaalne – on ette nähtud sõitmiseks teel ja ka maastikul;
j) 253 – valmistamise aeg: 25. nädalal 2003. a.
E-reegli nr 75 kohaselt on alates 1. jaanuarist 1997. a
tähistus 2503;
k)
|
,
|
|
või DOT-tüübikinnituse tähised.
|
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 506. Rehvi kasutamine
Nõuded: 1) rehvi mõõtmed (E-reeglid nr 30, 54 ja 75),
kiiruskategooriad (tabel 5) ja koormusindeksid (tabel 6) peavad vastama sõiduki
valmistaja juhendis ette nähtud näitajatele ja sõidukil kasutatava velje
mõõtmetele;
Tabel 5
km/h
|
Kiiruskategooria
tähis
|
Piirkiirus
|
Kiiruskategooria
tähis
|
Piirkiirus
|
Kiiruskategooria
tähis
|
Piirkiirus
|
A1
|
5
|
D
|
65
|
Q
|
160
|
A2
|
10
|
E
|
70
|
R
|
170
|
A3
|
15
|
F
|
80
|
S
|
180
|
A4
|
20
|
G
|
90
|
T
|
190
|
A5
|
25
|
J
|
100
|
U
|
200
|
A6
|
30
|
K
|
110
|
H
|
210
|
A7
|
35
|
L
|
120
|
V
|
240
|
A8
|
40
|
M
|
130
|
W
|
270
|
B
|
50
|
N
|
140
|
Y
|
300
|
C
|
60
|
P
|
150
|
Z
|
üle 240
|
Tabel 6
A =
koormusindeks
|
B = lubatud
suurim mass kg-s
|
A
|
B
|
A
|
B
|
A
|
B
|
A
|
B
|
30
|
106
|
66
|
300
|
102
|
850
|
138
|
2360
|
31
|
109
|
67
|
307
|
103
|
875
|
139
|
2430
|
32
|
112
|
68
|
315
|
104
|
900
|
140
|
2500
|
33
|
115
|
69
|
325
|
105
|
925
|
141
|
2575
|
34
|
118
|
70
|
335
|
106
|
950
|
142
|
2650
|
35
|
121
|
71
|
345
|
107
|
975
|
143
|
2725
|
36
|
125
|
72
|
355
|
108
|
1000
|
144
|
2800
|
37
|
128
|
73
|
365
|
109
|
1030
|
145
|
2900
|
38
|
132
|
74
|
375
|
110
|
1060
|
146
|
3000
|
39
|
136
|
75
|
387
|
111
|
1090
|
147
|
3075
|
40
|
140
|
76
|
400
|
112
|
1120
|
148
|
3150
|
41
|
145
|
77
|
412
|
113
|
1150
|
149
|
3250
|
42
|
150
|
78
|
425
|
114
|
1180
|
150
|
3350
|
43
|
155
|
79
|
437
|
115
|
1215
|
151
|
3450
|
44
|
160
|
80
|
450
|
116
|
1250
|
152
|
3550
|
45
|
165
|
81
|
462
|
117
|
1285
|
153
|
3650
|
46
|
170
|
82
|
475
|
118
|
1320
|
154
|
3750
|
47
|
175
|
83
|
487
|
119
|
1360
|
155
|
3850
|
48
|
180
|
84
|
500
|
120
|
1400
|
156
|
4000
|
49
|
185
|
85
|
515
|
121
|
1450
|
157
|
4125
|
50
|
190
|
86
|
530
|
122
|
1500
|
158
|
4250
|
51
|
195
|
87
|
545
|
123
|
1550
|
159
|
4375
|
52
|
200
|
88
|
560
|
124
|
1600
|
160
|
4500
|
53
|
206
|
89
|
580
|
125
|
1650
|
161
|
4625
|
54
|
212
|
90
|
600
|
126
|
1700
|
162
|
4750
|
55
|
218
|
91
|
615
|
127
|
1750
|
163
|
4850
|
56
|
224
|
92
|
630
|
128
|
1800
|
164
|
5000
|
57
|
230
|
93
|
650
|
129
|
1850
|
165
|
5150
|
58
|
236
|
94
|
670
|
130
|
1900
|
166
|
5300
|
59
|
243
|
95
|
690
|
131
|
1950
|
167
|
5450
|
60
|
250
|
96
|
710
|
132
|
2000
|
168
|
5600
|
61
|
257
|
97
|
730
|
133
|
2060
|
169
|
5800
|
62
|
265
|
98
|
750
|
134
|
2120
|
170
|
6000
|
63
|
272
|
99
|
775
|
135
|
2180
|
|
|
64
|
280
|
100
|
800
|
136
|
2240
|
|
|
65
|
290
|
101
|
825
|
137
|
2300
|
|
|
2) sõiduki mis tahes teljel ei tohi olla
korraga diagonaal- ja radiaalrehve;
3) sõiduki mis tahes teljel ei ole lubatud
kasutada erineva turvisemustri tüübiga rehve. Ühe ja sama mustritüübi
mustrijoonis võib olla erinev (vt lisa 1 joonis 31);
4) [Kehtetu – RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
5) taastatud rehve ei ole lubatud kasutada
sõidukitel, mille valmistajakiirus on suurem kui 240 km/h ning
mootorrataste esiteljel/rattal. M2, M3 ja N3
kategooria sõidukite esiteljel ei ole lubatud kasutada taastatud rehve, välja
arvatud juhul, kui need on sertifitseeritud E-reegli nr 109 nõuete
kohaselt.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Kood 507. Üldnõuded veljele
Nõuded: 1) peab kasutama sõiduki valmistaja poolt ette nähtud ja
ETRTO või UTQG nõuetele vastavaid velgi. Muudel juhtumitel otsustab velje
kasutamise ARK;
2) veljel ei tohi olla vigastusi. Keelatud
on kasutada keevitamisega remonditud ja/või ümberehitatud (laiendatud,
kitsendatud, vahetatud sisekilbiga jms) velge;
3) viskumine ei tohi olla:
• 5º kaldega süvapöiaga velje
välisäärel radiaalsuunas üle 3,6 mm ja külgsuunas üle 2,0 mm;
• 15º kaldega süvapöiaga veljel –
radiaalsuunas üle 2,0 mm ja külgsuunas:
a) alla 9,75" nimiläbimõõduga velgedel ± 3,5 mm;
b) üle 10,50" nimiläbimõõduga velgedel ± 5,0 mm;
• lamepöiaga veljel kõikides suundades ±
5,0 mm;
4) sõiduki veljel peab olema järgmine
tähistus:
• rehvi nimimõõtmed,
• valmistaja nimi või kaubamärk,
• valmistamise aeg (vähemalt kuu ja
aasta),
• valmistamise järjenumber või kood;
Koostatava velje koostul
peab olema järgmine tähistus:
• tähistus selle kohta, millisesse
veljekomplekti osa kuulub,
• valmistaja nimi või kaubamärk,
• valmistamise aeg (vähemalt kuu ja
aasta);
5) 5º kaldega süvapöiaga velje
mõõtmete tähistus peab olema järgmise näite kohane:
14 × 4J,
kus: 14 – velje läbimõõt tollides;
x – süvapöidvelg;
J – välisserva kõrgus G (vt lisa 1 joonis
32). Tähe J korral G = 17,8 ± 0,9 mm; tähe B
korral G = 14,4 ± 0,8 mm. Veoautode, busside ja nende haagiste
velje tähistuses tähe K korral G = 19,9 ± 0,9 mm;
A – velje laius;
D – velje läbimõõt;
6) 15º kaldega süvapöiaga velje
mõõtmete tähistus peab olema järgmise näite kohane:
17,5 × 5,25,
kus: 17,5 – velje läbimõõt «D» tollides;
x – süvapöidvelg;
5,25 – velje laius «A» tollides.
Kõikide 15º kaldega velgede
välisserva kõrgus G peab olema 12,7 ± 0,5 mm (vt lisa 1 joonis
33);
7) lamepöiaga velje mõõtmete tähistus peab
olema järgmise näite kohane:
17,5 – 6,25,
kus: 17,5 – velje läbimõõt tollides;
––lamepöidvelg;
6,25 – velje laius tollides.
Kontrollimine: vaatluse, rismuse,
nihiku ja joonlauaga.
Kood 508. Velgede kinnitus
Nõuded: 1) velgede kinnitus peab vastama valmistaja juhendile;
2) kergmetallist velje kinnituseks peab
kasutama selleks valmistatud polte või mutreid;
3) kui ratta kinnituspolt/-mutter
ulatub välja sõiduki kere välisserva tasandist, peab sellel olema kate, mis
väldib esemete kaasahaaramist. Katte servade ümardusraadiused peavad olema
vähemalt 5 mm
ja kate ei tohi ulatuda sõiduki kere välistasapinnast kaugemale kui 30 mm.
Kontrollimine: vaatluse, vasara ja joonlauaga.
Kood 509. Naastrehvid
Nõuded: 1) kui M1, N1, O1 ja O2
kategooria sõidukil või eritalituse autol kasutatakse naastrehve, peavad
naastrehvid olema sõidukite kõikidel ratastel. Kui O 2 kategooria
haagist vedaval vedukautol on naastrehvid, peavad naastrehvid olema ka
haagisel. Kui M2 , M3, N2 , N3, O3
ja O 4 kategooria sõidukitel kasutatakse naastrehve, peavad ühe ja
sama telje mõlemal poolel olema naastrehvid.
Paarisrataste puhul võib üks ratas olla naastamata. Kui rehvi vigastuse tõttu ollakse sunnitud
kasutama varuratast, võib varuratas olla naastamata;
2) naastude arv rehvis ei tohi olla suurem
kui:
• rehvis, mille velje läbimõõt on =
13" – 90;
• rehvis, mille velje läbimõõt on =
15" – 110;
• sõiduauto rehvis, mille velje läbimõõt
on >15" – 130;
• ülejäänud rehvidel – 150;
3) sõidukil kasutatavates naastrehvides ei
tohi naastude arv erineda rohkem kui 25% võrreldes suurima naastude arvuga
rehviga;
4) naastud peavad asetsema rehvis nii, et
rehvi keskel on vähemalt 1/3 veerepinna laiusest naastamata.
Uutel naastatud
M1, N1, O1 ja O 2 kategooria sõiduki
rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 1,2 mm ja
M2, M3 , N2, N 3, O3 ja
O4 kategooria sõiduki rehvidel rohkem kui 1,5 mm. Kasutuses
olevatel naastatud M 1, N1, O1
ja O2 kategooria sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast
välja ulatuda rohkem kui 2,0 mm ja M2, M 3, N2,
N3 , O3 ja O4 kategooria sõiduki rehvidel
rohkem kui 2,5 mm;
5) rehvide naastamiseks
võib kasutada naaste, mille staatiline torkejõud ja mass ei ole suuremad kui:
• M1 ja O1
kategooria sõidukil – torkejõud 120 N ja mass 1,1 g või torkejõud
100 N ja mass 1,4 g;
• N1 ja O2
kategooria sõidukil – torkejõud 180 N ja mass 2,3 g;
• M2, M3, N2,
N3, O 3 ja O4 kategooria sõidukil – torkejõud
340 N ja mass 3,0 g.
Naastul võib olla ainult üks tipp ja see
ei või olla terav ega torujas;
6) naastrehve võib sõidukil kasutada
alates 1. oktoobrist kuni 1. maini.
Kontrollimine: vaatluse ja nihikuga.
[RTL 2002, 118, 1724
– jõust. 21.10.2002]
Kood 510. [Kehtetu –
RTL 2005, 58, 826 – jõust. 05.06.2005]
Grupp 6
Veermik ja kere
Kood 601. Üldnõuded kerele
Nõuded: 1) kere/kabiini ja nendest väljaulatuvatel osadel ei tohi
olla teravaid, haakuvaid ega lõikavaid väljapoole suunatud eendeid, mis võivad
põhjustada vigastusi isikutele, kes saavad löögi või puutuvad vastu sõiduki
keret;
2) kere osade ümardusraadius peab olema
vähemalt 2,5 mm. Kere osadel, mille omavaheline kaugus ei ületa 25 mm, võib
ümardusraadius olla 0,5 mm. Kaitseraudade otsad peavad olema tagasi
pööratud selliselt, et need ei haaraks läheduses asuvaid esemeid ning nende
jäikade osade servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 50 mm;
3) kere korrosiooni, värvi jm kahjustus ei
tohi olla suurem kui 5 cm
2 ja 0,5 m2 pinnal ei tohi olla selliseid kohti üle
kolme. Värvi parandused ei tohi oluliselt erineda sõiduki registreeritud
värvist;
4) alarmsõidukite värviskeemi ja
eritunnuseid on keelatud kasutada muudel sõidukitel;
5) kerevälised kirjed peavad vastama
keeleseaduse nõuetele;
6) praod ja murded peavad olema
remonditud;
7) polt- ja neetliited peavad olema kinni
ning keevisliited pragudeta ja tühikuteta.
Kontrollimine: vaatluse ja vasaraga.
Kood 602. Tagumine allasõidutõke
Nõuded: 1) N2, N3, O3 ja O 4
kategooria sõidukitel peab olema E-reegli nr 58 või allpool toodud nõuetele
vastav tagumine allasõidutõke;
2) tõke peab vastama järgmistele nõuetele:
• kõrgus teepinnast kuni tõkke alumise
servani ei tohi olla üle 550 mm;
• ei tohi olla pikem kui tagasilla
gabariitlaius;
• kaugus tõkke otsast kuni külggabariidini
kere tagateljel ei tohi olla suurem kui 100 mm;
• tõkke profiili vähim laius peab olema 100 mm;
• tõkke profiili otsad ei tohi olla
tahapoole pööratud. Servad peavad olema ümardatud raadiusega 2,5 mm;
• kui tõke on ümberpaigutatav, ei tohi
tööasendisse ja sealt teistesse asenditesse ümberpaigutamiseks vajalik jõud
ületada 400 N;
3) 100 kN
jõu toimel või 50% sõiduki massist põhjustatud jõu toimel, kui see on väiksem
100 kN-st, ei tohi tõkke profiili läbipaine
ületada 400 mm
tõkke kinnitustugede kohal ning 25 kN või
12,5% sõiduki massist põhjustatud jõu toimel (kui see ei ületa jõudu
25 kN) ei tohi läbipaine ületada 400 mm tõkke
otstel ja 300 mm
kaugusel tugede vahel sõiduki pikitelje suunas;
4) tõke ei tohi asetseda sõiduki tagaosast
sõiduki esiosa suunas kaugemal kui 450 mm.
Tõket ei nõuta:
• pikaveose (torud, palgid, lauad, latid,
valtsmetall jms) veokilt;
• sõidukilt, mille kasutamist tõke
raskendab või teeb võimatuks;
• sõidukilt, mille kõrgus teepinnast kuni
kere alumise servani tühjal autol ei ületa 550 mm.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
Kood 603. Külgmine allasõidutõke
Nõuded: 1) 1989.
a või hiljem valmistatud N2, N3, O3
ja O4 kategooria sõidukitel peavad olema ohutud külgmised
allasõidutõkked. Tõkkeid ei nõuta sadulvedukitelt, kesktelghaagistelt,
pikaveose (torud, palgid, lauad, latid, valtsmetall jms) erihaagistelt või
sõidukilt, mille kasutamist tõkked raskendavad;
2) tõke ei tohi asetseda kere
külgtasandist seespool rohkem kui 120 mm ja ei tohi asetseda kere
külgtasandist väljaspool;
3) tõkke profiili laius peab olema
vähemalt:
• N2 autol ja O3
haagisel – 50 mm;
• N3 autol ja O4
haagisel – 100 mm;
4) tõkked ei tohi läbi painduda 1 kN (100 kgf) jõu toimel:
• kinnituskohast (toest) tahapoole jääval
otsal 250 mm
kaugusel toest mitte rohkem kui 30 mm;
• ülejäänud osadel mitte rohkem kui 150 mm;
5) tõkete paigutus sõidukile peab vastama
lisa 1 joonistele 40, 41 ja 42;
6) tõkke välispind peab olema sile ja
profiilide otsad sissepoole pööratud. Ümarpeaga poldi pead võivad ulatuda tõkke
pinnast välja kuni 10 mm.
Kõik teravad servad peavad olema ümardatud vähemalt 2,5 mm raadiusega;
7) tõket võivad asendada ka muud sõiduki
ehituslikud elemendid (kütusepaagid, tööriistakastid, akukastid jms), kui
need täidavad tõketele esitatavaid nõudeid;
8) tõketele ei tohi kinnitada kütuse-,
piduri-, hüdraulika- ja pneumotorusid ning voolikuid;
9) paaksõidukitel jms sõidukitel peavad
olema tõkked ehitatud sellise pikkusega, nagu seda võimaldab sõiduki ehitus ja
selle kasutamise viis.
Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi ja šablooniga.
Kood 604. Telg, telik ja õõtshoovad
Nõue: teljed, telikud ja õõtshoovad peavad olema valmistaja
juhendi kohased, ei tohi esineda jääkdeformatsioone, pragusid ja lõtkusid.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 605. Vedrud
Nõuded: 1) vedrud peavad olema valmistaja juhendi kohased, ei tohi
olla murdumisi, pragusid, vedrulehtede nihkumisi, õhkvedrude pihkumisi ja hüdrovedrude lekkimisi;
2) läbilööki amortiseerivad kummipuhvrid
peavad olema terved ja oma kohal.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 606. Stabilisaatorid
Nõue: stabilisaatorid peavad olema valmistaja juhendi kohased ja
peavad toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 607. Amortisaatorid
Nõue: amortisaatorid peavad toimima, ei tohi lekkida.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 608. Kere asendi regulaator
Nõue: kere asendi regulaator ei tohi pihkuda,
auto kere ei tohi olla kaldu teepinna suhtes.
Kontrollimine: vaatluse, rismuse
ja joonlauaga.
Kood 609. Poolhaagise haakeseade
Nõuded: 1) poolhaagise haakeseade peab vastama valmistaja
juhendile. Üle 3,5 tonni täismassiga mootorsõidukite ja nende poolhaagiste
haakeseadmetel, v.a sõidukid, mille sadulale mõjuv koormus ületab 20 000 kg,
peab olema veopolt Ø 50,8±0,1 mm (edaspidi «Ø 50» veopolt).
Sadulakoormusega üle 20 000
kg peab haakeseadme veopolt olema Ø 89±0,1 mm
(edaspidi «Ø 90» veopolt);
2) «Ø 50» veopoldiga sadulseade peab olema
kinnitatud vedukautole vähemalt kaheksa poldiga M16, «Ø 90» veopoldiga
sadulseade peab olema kinnitatud vähemalt 12 poldiga M16
(vt lisa 1 joonis 45);
3) koormata veduki sadulaplaadi suurim
lubatud kõrgus teepinnast on 1400 mm. Siseriiklikult on lubatud
kasutada kõrgemaid sadulseadmeid tingimusel, et autorongi kõrgus ei
ületa 4 m;
4) lõtk haakeseadme ja veopoldi vahel ei
tohi ületada 4,0 mm;
5) veopoldi ja sadula haardeseadme
tööpindade kulumine ei tohi ületada 1,5 mm.
Kontrollimine: nihiku, mõõdulindi ja vaatlusega.
Kood 610. Täis- ja kesktelghaagise
haakeseade
Nõuded: 1) täis- ja kesktelghaagise haakeseade peab vastama
valmistaja juhendile;
2) püüduriga haakeseadmetega
mootorsõidukite veopoldi mõõtmed peavad olema:
• liigendiga püüdurseadmes Ø 49+0,16
mm;
• liigendita püüdurseadmes (tiisli lubatud
ühendusnurgad tagatakse veopoldi kujuga) Ø 48,7+0,16 mm;
3) tiisli kulumata veorõnga puksi lubatud
siseläbimõõt peab olema Ø 50+0,3 mm;
4) veopoldi ja puksi tööpindade kulumine
ei tohi ületada 2,0 mm ja summaarne lõtk 5,0 mm;
5) siseriiklikult võib kasutada konksu ja
silmusega haakeseadet, kui veduki konksu ristlõike läbimõõt on 50-1
mm või haagise tiisli veosilmuse sisemõõde on Ø 90±1 mm, silmuse
ristlõike läbimõõt 45–1 mm ja tööpindade kulumine ei ületa
1,0 mm;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
6) kuni 3,5-tonnise täismassiga haagise
haakeseade peab olema ühendatud vedukauto haakeseadme kuulpoldiga, mille sfääri
läbimõõt on 50 –0,6 mm ja poldi kaela läbimõõt 29 –2
mm;
7) kõikide haagiste haakeseadmed, v.a
haagistel, mis haakeseadme katkemisel isepidurduvad, peavad olema dubleeritud
julgestuskettide või -trossidega.
Kontrollimine: nihiku ja vaatlusega.
Kood 611. Täis- ja kesktelghaagise
haakeseadme kinnitus
Nõuded: 1) täis- ja kesktelghaagise haakeseadme kinnituspoltide
läbimõõdud sõltuvalt haagise arvutuslikust massist peavad olema:
• >3,5 kuni 15 tonni neli kinnituspolti
M14;
• >15 kuni 24 tonni neli kinnituspolti
M16;
• >24 tonni neli kinnituspolti M20;
kus haagise arvutuslik mass WM
= 1,33 WR, W R – haagise täismass;
2) kuni 3,5 t täismassiga haagise veo
kuulpolt peab olema kinnitatud vedukauto külge vähemalt kahe M16 poldiga;
3) kinnituskoht peab olema vigastusteta.
Polt- ja neetühendused peavad olema kinnitatud ja keevisliited pragudeta.
Kontrollimine: nihiku ja vaatlusega.
Kood 612. Haagise ja vedukauto
ühendusvoolikud ja -juhtmed
Nõuded: 1) pidurivoolikute kinnitus peab tagama nende säilivuse
autorongi sõidul ja manööverdamisel. Täis- ja kesktelghaagise pidurivoolikud
peavad asetsema haakeseadmest madalamal;
2) sadulveoki pidurivoolikud peavad olema kinnitatud kabiini tagaseina külge
püst- või rõhtasendis, juhtharu vasakule ja toiteharu paremale sõidusuunas
vaadatuna;
3) haagise ühendusjuhtmed peavad olema ühendatud veduki elektrisüsteemiga
pistiku ja sellele vastava valmistaja juhendi kohase pistikupesaga.
Pistikupesade asukohad vedukauto taga ja ühendusjuhtmete asukohad haagisel
peavad vastama valmistaja juhendile.
Kontrollimine: ühendusvoolikuid – vaatluse ja
seebiveega; ühendusjuhtmeid – vaatlusega.
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
Kood 613. Poolhaagise
reguleerimistoed ja tiisli toed
Nõue: poolhaagise reguleerimistoed ja tiisli toed peavad
toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 614. Haagise juhtsilla või
pöördsilla lukusti
Nõue: haagise juhtsilla või pöördsilla lukusti peab toimima, kui
on valmistaja poolt ette nähtud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 615. Kerest väljaulatuvad osad
(eksterjöör)
Nõuded: 1) sõiduk peab olema komplektne ja vastama valmistaja
juhendile;
2) käepidemed ja kapoti kinnitid ei tohi
kere pinnast välja ulatuda rohkem kui 70 mm ja ülejäänud detailid 50 mm. Kõigi
detailide ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5 mm;
3) rattamutrid/poldid, rummud, rehvid ja
ratta ilukapslid ei tohi ulatuda rõhtsa kere puutepinnaga piiratud alast välja.
Erandjuhtumil, kui see on põhjendatud, peavad eelloetletud väljaulatuvate osade
ümardusraadiused olema vähemalt 5 mm ja need ei tohi ulatuda välja rohkem
kui 30 mm;
4) veoauto heitgaasitoru ei tohi kere
välispinna puutuja tasandist ulatuda väljapoole rohkem kui 10 mm, kusjuures
toru serva ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 616. Kere/kabiini sisustus
(interjöör)
Nõuded: 1) kere/kabiini sisustus peab vastama valmistaja
juhendile;
2) armatuurlaua kõikide jäikade osade
ümardusraadiused peavad olema ≥ 19 mm, üle 9,5 mm
väljaulatuvate nuppude, lülitite jms otspinnad peavad olema vähemalt 2 cm2
suurused ja vähemalt 2,5 mm ümardusraadiusega. Kõik sellised nupud peavad
«uppuma» armatuurlauda 378 N (37,8 kgf) jõu toimel;
3) N1 kategooria sõidukil peab
sõitjateruum (kereosa) olema eraldatud veoseruumist vaheseinaga. Vaheseina
ehitus peab vastama veose iseloomule. Vahesein võib olla valmistatud ühtse
paneelina, raamile kinnitatud võrguna, varrastest koosnevana vms. Vaheseinas
võivad olla kindlalt suletavad laadimisavad. Vaheseina taguses veoseruumis peab
veos olema kinnitatud rihmadega, klambritega vms.
Vahesein peab taluma jõudu, mida põhjustab
veos, millele mõjub kiirendus:
• sõidusuunas 14 m/s2,
• külgsuunas 7 m/s2,
• taha ja üles 10 m/s2.
Kontrollimine: vaatlusega, joonlaua ja mõõdulindiga.
Kood 617. Esi- ja tagakaitseraud
Nõuded: 1) esi- ja tagakaitseraud peavad olema kinnitatud ja korras;
2) esi- ja tagakaitseraud peavad taluma
põrget, kui sõiduk liigub kiirusega 4 km/h vastu tõket.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 618. Kere uksealused karbid,
kere kandevelemendid, raam ja astmelauad
Nõue: kere uksealused karbid, kere kandevelemendid, raam ja
astmelauad peavad olema terved ja kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 619. Uksed, kapotid, käepidemed,
lukud, tsisternide ja kütusepaakide täiteavade sulgeseadised
ning ukseajamid
Nõuded: 1) uksed, kapotid, käepidemed, lukud, tsisternide ja
kütusepaakide täiteavade sulgeseadised ning
ukseajamid peavad olema valmistaja juhendi kohased ja toimima;
2) ukselukkudel peab olema kaks
lukustusasendit.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 620. Klaasid
Nõuded: 1) tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema
vähemalt 75%, v.a DOT või SAE tähisega tuuleklaas või enne 1. jaanuari 1985. a esmakordselt
kasutusele võetud sõiduki tuuleklaas, mille läbipaistvus juhi vaateväljas peab
olema vähemalt 70%. Tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool
asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus peab olema vähemalt 70%, sõltumata
nende valmistamise aastast. Kui eriotstarbelisel soomussõidukil on tuuleklaas
või ülalnimetatud külgakna klaas kuulikindlast klaasist, siis nende
läbipaistvus peab olema vähemalt 60%. Kui tagaakna läbipaistvus on alla 70%,
peavad sõiduki mõlemal küljel olema tahavaatepeeglid;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
2) alates 1. jaanuarist 1985. a esmakordselt
kasutusele võetud sõiduki aknaklaasid peavad olema E või e sertifitseeritud või
DOT või SAE tähisega märgistatud. Enne 1. jaanuari 1985. a esmakordselt
kasutusele võetud sõiduki aknaklaasid peavad olema valmistatud ohutust,
purunemisel kildu mitteandvast klaasist või nendele tingimustele vastavast
muust materjalist;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
3) juhi või tema kõrvalistuja
klaasipuhasti tööalas ei tohi olla liikluse jälgimist raskendavaid kahjustusi
või mõrade kogumit, nn «päikest»;
4) aknaklaaside katmiseks on keelatud
kasutada materjale, mille mõjul võimendub valguse peegeldumine klaasilt;
5) E või e sertifitseeritud aknaklaaside
asendamine DOT või SAE tähisega märgistatud aknaklaasidega on keelatud.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kontrollimine: valguse neeldumismõõdiku ja vaatlusega.
[RTL 2005, 104, 1579
– jõust. 16.10.2005]
Kood 621. Klaasipuhasti
Nõue: klaasipuhasti peab töötama, tehes suuremal kiirusel
vähemalt 35 edasi-tagasikäiku minutis.
Kontrollimine: vaatluse ja stopperiga.
Kood 622. Laternapuhasti
Nõue: kui on olemas, peab laternapuhasti toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 623. Aknapesurid
Nõue: aknapesurid peavad toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 624. Iste
Nõuded: 1) istme reguleerimise seadmed peavad toimima ning istmed
peavad vastama valmistaja juhendile ja olema selle juhendi kohaselt
kinnitatud;
2) ühele inimesele arvestatakse istmel
vähemalt 400 mm × 400 mm pinda ja 500 mm kõrgusel
istmepadjast vähemalt 400 mm
laiust leeni pinda. Istekoha laiust mõõdetakse 100 mm kaugusel
leenist ja leeni laiust mõõdetakse 50 mm kaugusel leeni mõõtmispunktist.
Tagaiste loetakse erandina kolmekohaliseks, kui selle kogulaius on vähemalt 1100 mm ja
leeni laius vähemalt 1200 mm.
Istekohtade arv ei tohi olla suurem kui
seda on ette näinud valmistaja oma juhendiga.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Kood 625. Varuratas
Nõue: varuratas peab olema kinnitatud valmistaja juhendi
kohaselt.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 626. Veokasti põhi, külje- ja
tagaluugid ning nende sulgurid. Sõitjate kaitse veose vedamisel
Nõuded: 1) veokasti põhi, külje- ja tagaluugid ning nende sulgurid
peavad olema vigastusteta ja toimima;
2) veose vedamisel autos peavad sõitjad
olema kaitstud ja eraldatud veosest vaheseinaga. Vaheseina ehitus peab vastama
veose iseloomule. Vahesein võib olla valmistatud ühtse paneelina, raamile
kinnitatud võrguna, varrastest koosnevana vms. Vaheseinas võivad olla kindlalt
suletavad laadimisavad. Vaheseina taguses veoseruumis peab veos olema
kinnitatud rihmadega, klambritega vms.
Veoauto kabiini taga peab olema selline
tugisein, mis kaitseb liiklusõnnetuse korral kabiini muljumise eest. Veokastis
või veose vedamiseks ette nähtud ruumis peavad olema veose iseloomule vastavad
kinnitusvahendid. Kabiinitagune tugisein peab olema vähemalt kabiini laiune ja
kõrgune. Puisteainete veoautol võib kere esisein olla madalam kabiinist, kuid
mitte madalam külgluukidest/seintest. Puidu või puidukimpude veol peab tugisein
olema metallist ja vähemalt koorma kõrgune ja laiune. Poolhaagise esiseina
vähim kõrgus, v.a puidu või puidukimpude veol, peab olema 1,6 m veokasti
põrandast.
Kabiinitagust tugiseina ei nõuta:
• sadulvedukilt, kui selle haakes on
esiseinaga poolhaagis;
• paakautodelt ja paakpoolhaagist
vedavalt sadulvedukilt;
• suuremõõtmelise ja raskekaalulise
veokilt.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Kood 627. Tent,
tendikaar ja külgtoed
Nõuded: 1) tent, tendikaar
ja külgtoed peavad olema vigastusteta ja kinnitatud;
2) tugevus peab vastama veose massist
tingitud koormusele;
3) puidu, puidu kimpude, metalli, torude
jms veoks kasutatava veokasti/platvormi või aluspakkudega runga
külgtulbad peavad olema metallist. Iga eeltoodud veosekimp peab toetuma
vähemalt kahele aluspakule. Külgtulbad peavad vastu pidama ilma
jäävdeformatsioonita vähemalt 1/4 aluspakule mõjuva veoseosa massist
tingitud jõule, kui see rakendub külgtulbale 2 m kõrgusel
aluspaku kandepinnast, platvormi või veokasti põhjast;
4) sõiduki ehitus peab võimaldama
külgtulpade vahelises alas veose sidumist sõiduki raami, platvormi või veokasti
külge. Külgtulpade puhul, mille vahekaugus on 2,5 m või vähem, peab olema
vähemalt üks kinnitusrihm, suurema tulpadevahelise kauguse korral vähemalt kaks
kinnitusrihma. Sidumisvahendite kinnituskonks/aas peab vastu pidama purunemata
20 kN (2000 kgf)
jõule;
5) puidu või puidukimpude veol peab
aluspakul olema vähemalt 10 mm
kõrgune, ülespoole suunatud servaga terasriba, mis takistab veose nihkumist
pikisuunas;
6) sõiduki esmasel või ümberehituse
järgsel registreerimisel peab sõiduki omanik esitama ARK-le sõiduki kere, runga valmistaja/ümberehitaja tunnistuse, kus valmistaja
kinnitab, et sõidukikere, kabiinitagune kaitse, külgtoed, aluspakud,
koormakinnituse konksud/aasad, veokast, platvorm jms on valmistatud vastavalt
käesolevatele nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 628. Isotermilised,
termostaatilised ja soojustamata furgoonid
Nõue: furgooni kere peab olema terve, uksed ja luugid sulguma,
külmutusseadmed ei tohi lekkida või pihkuda.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 629. Mootorratta gondel ja
põlvekaitsed, tugihark ja sõitja käepide/käepidemed
Nõue: mootorratta gondel ja põlvekaitsed, tugihark ja sõitja
käepide/käepidemed peavad olema terved ja kinnitatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 630. Poripõlled
Nõuded: 1) N2, N3, O3 ja O 4
kategooria sõidukite tagaratastel peavad olema poripõlled. Poripõlled peavad
olema mitte kaugemal kui 1200 mm
tagarataste pöörlemisteljest;
2) poripõlled peavad olema laiemad kui
tagarattad (paarisrattad);
3) poripõlle alumine äär ei tohi olla
teepinnast kõrgemal kui 1/4 põlle kaugusest tagarataste pöörlemisteljest.
Kontrollimine: mõõdulindiga.
Kood 636. L4 kategooria sõiduki
külghaagis
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Nõuded: 1) L4 kategooria sõiduki külghaagis peab
paiknema sõiduki paremal küljel. Erandina võib külghaagis paikneda vasakul
küljel, kui sõiduk on saadud pärandvarana või ta kuulub ümberasujale;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
2) [Kehtetu – RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
3) külghaagises ei tohi olla rohkem kui
kaks sõitjakohta;
4) mootorratta parem suunatuli tuleb
pärast külghaagise paigaldamist eemaldada või välja lülitada ja paigaldada
suunatuli külghaagise paremale küljele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 7
Mootor
Kood 701. Üldnõuded
Nõuded: 1) mootorist kütuse, määrdeainete ja jahutusvedeliku
silmaga nähtav lekkimine ei ole lubatud;
2) heitgaaside ja karterigaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei ole lubatud;
3) mootori kinnituspadjad peavad olema
valmistaja juhendi kohased ja terved;
4) omavoliline mootori kinnituspatjade
kinnituskohtade muutmine kere/raami küljes on keelatud;
5) omavoliline mootori toite- ja
heitgaaside süsteemi muutmine ja ümberehitamine on keelatud, sh ülelaadeseadmete lisamine või ärajätmine, õhu- ja
heitgaaside osakeste filtrite äravõtmine, heitgaaside katalüsaatorreaktorite
äravõtmine, teisele kütuseliigile ümberehitamine (diislikütuselt – bensiinile;
bensiinilt või diislikütuselt – gaasile jms ning vastupidi);
6) elektrijuhtmed peavad olema kaitstud
hõõrdumise/muljumise, kütuse keemilise, heitgaaside termilise jms kahjustava
mõju eest;
7) mootor peab vastama võimsuselt,
pöördemomendilt, pöörete arvult, töömahult ja massilt valmistaja poolt sellele
sõidukile ette nähtule. Erandina, kui valmistaja ei ole ette näinud erinevate
mootorimudelite paigaldamist, on lubatud sõidukile ümberehituse korras
paigaldada mootor, mille võimsuse erinevus ei ületa 30%, töömahu erinevus 20%
ja massi erinevus 10% valmistaja poolt ette nähtust.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 702. Kütusepaak
Nõuded: 1) ei tohi lekkida, peab olema valmistaja juhendi kohane
ja paigutatud valmistaja poolt ette nähtud kohta ja tema poolt ette nähtud
viisil;
2) ei tohi asetseda auto või haagise
kabiini/kere sõitjateruumis. Kabiini/kere osa, vahesein vms ei tohi olla
kütusepaagi üheks osaks;
3) täiteavast väljavoolav (näiteks
tankimisel jms) kütus ei tohi koguneda auto või haagise keresse/kabiini
vms kohta, peab olema ette nähtud võimalus kütuse vabaks mahavoolamiseks;
4) veega täidetud paak peab taluma kolme
minuti vältel rõhku 0,03 MPa (0,3 kgf/cm2).
Pärast paagi survestamist on paagi seintes lubatud jääkdeformatsioonid;
5) kütusepaagil peab olema ala- ja
ülerõhku tasakaalustav seade ja sellele sõiduki tüübile valmistatud kork;
6) täiteava kork ei tohi avaneda
juhuslikult. Kummuli keeratud täis paagist ei tohi kütust välja valguda
kiiremini kui 30 g/min;
7) täiteava ei tohi ulatuda sõiduki kerest
väljapoole ja asuda sõitjate- või koormaruumis;
8) [kehtetu]
9) kohtkindlate kütusepaakide mahutavus
autol või autorongil, mis on vahetult ühendatud sõiduki mootoriga ja/või
lisaseadmetega, ei tohi ületada 1500 liitrit, sellest haagisel asuvate
kohtkindlate kütusepaakide mahutavus ei tohi ületada 500 liitrit. Lisaks
sellele ei tohi autol või autorongil olla teisaldatavates kütusekonteinerites
(näiteks kanistrites) üle 60 liitri kütust;
10) täiendavad lisakütusepaagid peavad
olema kinnitatud auto või haagise raamile või kere põhjale. N2, N2G,
N 3 ja N3G kategooria sõidukitele peavad lisakütusepaagid
olema kinnitatud sõidukivalmistaja juhendi kohaselt või kanduriga sõiduki
põhiraami peeltala külge. Vajadusel peab põhiraami
või peeltala tugevdama;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
13) M1, M1G, N1
ja N1G kategooria sõidukitele ei ole lubatud kütusepaaki ümber
ehitada või paigaldada lisakütusepaake;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
14) M2, M2G, M3
ja M3G kategooria sõidukitele on lubatud paigaldada lisakütusepaak,
kui sõidukivalmistaja on selleks ette näinud ja ette valmistanud bussi keres
E-reegli nr 36 või E-reegli nr 52 nõuetele vastava ohutu koha ning
sõidukivalmistaja või tema ametlik esindaja on andnud kirjaliku loa, milles on
ära näidatud lisapaagi asukoht ja selle paigaldamise skeemid;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
15) lisakütusepaakide paigaldamiseks tuleb
eelnevalt taotleda luba Autoregistrikeskuselt.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2005, 37, 530 –
jõust. 08.04.2005]
Kood 703. Heitgaaside
väljalaskesüsteem
Nõuded: 1) heitgaaside väljalaskesüsteem peab olema valmistaja
juhendi kohane;
2) heitgaaside väljalaskesüsteem peab
olema ohutus kauguses kütusepaagist ja kütuse torudest nii, et torude või paagi
lekkimisel ei satuks kütus heitgaaside torudele;
3) N2 ja N3
kategooria veoautodel võib suunata heitgaaside toru üles, kui selle ots ületab
kabiini kõrgeima punkti tasandi. Toru välisläbimõõt ei tohi olla suurem kui 150 mm.
Heitgaaside toru ümbrus peab olema vähemalt 50 mm ulatuses
vaba;
4) heitgaaside pihkumine
ei ole lubatud;
5) ei tohi olla auke ja pragusid, peab
olema kinnitatud valmistaja juhendi kohaselt.
Kontrollimine: mõõdulindi, nihiku ja vaatlusega.
Kood 704. Heitgaaside toksilisuse
vähendamise seadmed
Nõue: heitgaasi retsirkulatsiooni- ja
sundtühikäigusüsteem, õhupuhastid,
katalüsaatorseadmed, λ-andur, kübemetepüüdefiltrid jms peavad olema valmistaja juhendi
kohased ja toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 705. Katalüsaatorita või λ-andurita katalüsaatoriga ottomootoriga sõiduki
heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus
Nõue: heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus peab vastama
keskkonnaministri kehtestatud nõuetele.
Kontrollimine: neljakomponendilise spektrograafi tüüpi
gaasianalüsaatoriga mõõtja pädevuskäsiraamatus toodud metoodika kohaselt.
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
* Märkus: [Kehtetu – RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
Kood 706. λ-anduriga
reguleeritava küttesegu koostisega ja katalüsaatoriga ottomootoriga sõiduki
heitgaaside kahjulike ainete piirsisaldus
Nõue: heitgaasi kahjulike ainete piirsisaldus peab vastama
keskkonnaministri kehtestatud nõuetele.
Kontrollimine: neljakomponendilise spektrograafi tüüpi
gaasianalüsaatoriga mõõtja pädevuskäsiraamatus toodud metoodika kohaselt.
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
Kood 707. Kompressioonsüütega mootori
heitgaasi suitsusus ja kahjulike ainete piirsisaldus
Nõue: kompressioonsüütega mootori heitgaasi suitsususe ja
kahjulike ainete sisalduse piirnormid on kehtestatud keskkonnaministri
määrusega.
Kontrollimine:suitsususemõõturiga ja neljakomponendilise spektrograafi
tüüpi gaasianalüsaatoriga mõõtja pädevuskäsiraamatus toodud metoodika kohaselt.
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
Kood 708. Õli, jahutusvedeliku jms
lekkimine
Nõue: õli, jahutusvedeliku jms lekkimine ei ole lubatud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 709. Karterigaaside pihkumine
Nõue: ei tohi pihkuda nähtavat suitsu.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 710. Toitesüsteem
Nõuded: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane ja ei tohi
lekkida. Rikke või avarii korral ei tohi väljavoolav kütus sattuda heitgaasi
torudele või mõnele teisele kõrge temperatuuriga osale;
2) toitesüsteemi seadmed peavad olema
kaitstud kerega või sõiduki mõne muu osaga.
Kontrollimine: vaatlusega, mõõdulindiga.
Kood 711. Gaasiauto toitesüsteem
Nõuded: 1) gaasiauto toiteseadmed ei tohi pihkuda,
seadmetel ja armatuuril ei tohi olla korrosiooni ning vigastusi;
2) voolikud peavad olema otsikute külge
kinnitatud klambritega.
3) Kontrollimine: vaatluse,
seebivee ja pintsliga.
Märkus: Gaasi pihkumise
või toitesüsteemi muu rikke avastamisel tuleb ülevaatus katkestada. Ülevaatust
võib jätkata pärast remonti, kui rike on kõrvaldatud.
Kood 712. Müra
Nõue: sõiduki seisu- ja sõidumüra peab vastama keskkonnaministri
kehtestatud nõuetele.
Kontrollimine: müramõõturiga mõõtja pädevuskäsiraamatus
toodud metoodika kohaselt.
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
Grupp 8
Jõuülekanne
Kood 801. Sidur
Nõuded: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane. Käigud peavad
lülituma kergelt ja mürata;
2) väljalülitatud siduri ja sisselülitatud
käigu korral ei tohi sõiduk liikuda paigast (sidur ei tohi kaasa vedada);
3) pidurdatud auto mootor peab seiskuma
siduri lülitumisel (sidur ei tohi libiseda);
4) siduripedaali vabakäik peab olema
valmistaja juhendi kohane.
Kontrollimine: proovisõiduga.
Kood 802. Käigu-, jaotus- ja
jõuvõtukast/kordisti/aeglusti
Nõuded: 1) käigu-, jaotus- ja jõuvõtukast/kordisti/aeglusti peavad
olema valmistaja juhendi kohased, ei tohi lekkida ning peavad toimima;
2) käigud ei tohi sõiduki liikumisel välja
lülituda.
Kontrollimine: vaatluse ja proovisõiduga.
Kood 803. Kardaanülekanne/rattavõll
Nõuded: 1) kardaanülekanne/rattavõll peab olema valmistaja juhendi
kohane, kinnitatud ja tasakaalustatud, ei tohi vibreerida, kardaani liigendid
peavad olema töökorras;
2) vahelaager/laagrid peavad olema
valmistaja nõuete kohaselt kinnitatud ja töökorras;
3) nuutühendites ei tohi olla ülemäärast
radiaallõtku;
4) porikaitsed peavad olema terved ja
nõuetekohaselt kinnitatud.
Kontrollimine: vaatluse, vasara ja proovisõiduga.
Kood 804. Peaülekanne
Nõuded: 1) peab olema valmistaja juhendi kohane ja ei tohi
lekkida;
2) laagrites ei tohi olla ülemäärast
lõtku.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 805. Mootorratta jõuülekanne
Nõuded: 1) ketikaitse ja tagaratas peavad olema valmistaja juhendi
kohased ja kinnitatud;
2) kett peab olema pingutatud valmistaja
juhendi kohaselt;
3) kardaanvõlli liigendid peavad olema
töökorras.
Kontrollimine: vaatlusega.
Grupp 9
Lisanõuded bussile, mille lubatud kiirus on kuni 90 km/h
Kood 901. Kirjed ja märgistus
Nõue: vajalik informatsioon ohu korral tegutsemiseks peab olema
eestikeelne ja olema kirjutatud mustade tähtedega rohelisele tagapõhjale,
millel on kahekordne must ääris. Lastega ja puuetega sõitjate kohtade siltidel
peab olema sinine tagapõhi ja sellel valged kujutised. Alates 1. jaanuarist 2008. a peab kõigis M2
ja M3 kategooria sõidukites turvavööga varustatud istmel
istuvale sõitjale nähtavas piirkonnas olema EL direktiivis 2003/20/EÜ
sätestatud kavandi kohane piktogramm turvavöö kasutamise nõude teavitamiseks.
Lisaks piktogrammile võib olla silt, millel on tekst «KINNITA TURVAVÖÖ». Sildi
ja piktogrammi tagapõhi peab olema sinine ja sellel valged tähed või kujutised.
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
Kontrollimine: joonlaua ja vaatlusega.
Kood 902. Ukseava valgustus
Nõue: ukseava valgustus peab toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 903. Juhiiste
Nõuded: 1) juhiistmel peab olema seljatagune kaitse ning peab
olema välditud juhi pimestamine salongi valgustusega. Kaitse kõrgus juhi selja
taga peab olema vähemalt 800 mm
sõitjateruumi põrandast ja laiuselt ulatuma istme parempoolse servani;
2) juhiistmel peavad olema ohurihmad, v.a
bussid, kus on lubatud seisukohad.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
Kood 904. Väljapääsud
Nõuded: 1) 1990.
a või hiljem valmistatud A, B, I, II ja III klassi
bussidel peab olema vähemalt kaks ust, üks teenindusuks (sõitjatele) ja varuuks
(kasutamiseks ohu või õnnetuse korral). I, II ja III klassi bussi
teenindusuksed peavad asuma bussi paremal küljel, varuuks võib asuda erandina
bussi kere tagaseinas. A ja B klassi bussi uksed võivad asuda kere
paremal küljel või kere tagaseinas. Bussi üks uks peab asuma kere esimeses
pooles, teine uks või varuväljapääs tagumises pooles nii, et ukse avade
kesktelgede vaheline kaugus oleks võrdne vähemalt 40% bussi pikkusest tema
pikiteljel. Kui juhiruumil ei ole ust sõitjateruumi, peab juhiruumil olema uks
mõlemal bussi küljel. Üksiku ukse vähim laius peab olema 650 mm.
Kaksikuksel – 1200 mm
ja varuuksel – 550 mm.
Kõik uksed peavad lisaks muudele avamisviisidele olema avatavad ka käsitsi;
2) liigendbussil peab igas kere osas olema
üks teenindusuks ja I klassi liigendbussi esimeses kereosas vähemalt kaks
teenindusust. I, II ja III klassi bussi teenindusuks ei tohi asuda bussi
tagaseinas.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
Kood 905. [Kehtetu – RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kood 906. Sisevalgustus
Nõue: sisevalgustus peab olema valmistaja juhendi kohane ja
toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 907. Uste avamis- ja sulgemismehhanism.
Liigendbussi keredevaheline lõõts
Nõuded: uste avamis- ja sulgemismehhanism ja liigendbussi
keredevaheline lõõts peavad olema terved, valmistaja juhendi kohased ja peavad
toimima.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 908. Sisustus
Nõuded: 1) vahekäikude vähim laius peab olema 450 mm;
2) istmetevaheline vähim kaugus peab olema
650 mm.
Kokkupandavad istmed peavad pärast neilt tõusmist ise pöörduma kokkupandud
asendisse;
3) istmed peavad asetsema bussis nii, et
sõitja istub näoga või seljaga sõidusuunas. I ja II klassi bussil on lubatud
istme asend, kus sõitja istub sõidu suunas küljega. Kui bussis on seisvad või
küljega sõidusuunas istmetel istuvad sõitjad, siis on bussi lubatud suurim
sõidukiirus 60
kilomeetrit tunnis;
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
4) kui juhil puudub või ei ole piisavat
silmsidet teenindusustega (v.a isetoimiv), peavad nende nähtavuse nii bussikere
seest kui ka väljast tagama optilised vms vahendid;
5) juhile peab olema tagatud vaateväli
vähemalt 80º mõlemale poole bussi pikitelge. Nähtavuse takistuseks ei
loeta rooliratast, peegleid ja klaasipuhasteid;
6) bussi sisustamiseks ei tohi kasutada
materjali, mille ISO 3795 nõuetele vastavalt määratud põlemiskiirus on suurem
kui 100 mm/min;
7) I ja II klassi bussis peab olema
kõikide seisukohtade jaoks piisav arv käsipuid ja rihmu. Igal seisjal peab
olema võimalus haarata vähemalt kahest käsipuust või rihmast. Käsipuudena või
rihmadena lähevad arvesse need käsipuud ja rihmad, mis asuvad kõrguste
vahemikus 800 kuni 1900 mm
põrandast. Iga seisukoha kohta peab olema vähemalt üks käsipuu või rihm, mitte
kõrgemal kui 1500 mm
põrandast. Külgseinte juures, mille ääres puuduvad istmed, peavad olema 800
kuni 1500 mm
kõrgusel põrandast seinaga rööbiti käsipuud.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
Grupp 10
[Kehtetu - RTL 2002, 106, 1575
– jõust. 01.01.2003]
Grupp 11
Lisanõuded taksole
Kood 1101. Kirjed
Nõuded: 1) peavad olema keeleseaduse kohased;
2) takso välisküljel peab olema vedaja nimi või teenindusmärk;
3) takso parempoolse tagaukse aknal (sees- ja väljaspool) ja armatuurlaua
paremal pool nähtaval kohal peab olema selgelt loetav ja arusaadav hinnakiri,
mis vastab taksomeetri kohandamistunnistusele.
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2004, 45, 770 –
jõust. 1.05.2004]
Kood 1102. Takso plafoon
Nõue: takso katusel peab olema sisevalgustusega plafoon, mille esiküljel
on sõna «TAKSO». Plafooni sisevalgustus peab süttima, kui taksomeeter
lülitatakse asendisse «vaba».
Kontrollimine: vaatlusega.
[RTL 2004, 45, 770 –
jõust. 1.05.2004]
Kood 1103. Taksomeeter ja printer
Nõue: taksol peab olema töökorras printer ja nähtaval kohal
nõuetekohase metroloogilise kontrolli läbinud ning kohandatud taksomeeter.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kontrollimine: vaatlusega ja kviitungi
kontrollväljatrükiga.
[RTL 2004, 45, 770 –
jõust. 1.05.2004]
Kood 1104. Takso rehvid
Nõuetakso rehvide mõõdud peavad vastama taksomeetri
kohandamistunnistuses toodud mõõtudele.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kontrollimine : vaatlusega.
[RTL 2004, 45, 770 –
jõust. 1.05.2004]
Grupp 12
Sõiduki mõõtmed
Kood 1201. Üldnõuded
Nõuded: 1) M2, M3, N ja O kategooria
mootorsõiduki ja selle haagise ning nendest koostatud autorongide suurimad
lubatud mõõtmed ning massid peavad vastama direktiivide 96/53/EÜ ja 97/27/EÜ
nõuetele. Suuremõõtmelisel ja/või raskekaalulisel veol kasutatav mootorsõiduk
ja selle haagis peavad vastama kehtestatud nõuetele. M1 kategooria
sõiduki suurimad lubatud mõõtmed ning massid peavad vastama direktiivi
92/21/EMÜ ja direktiivi 95/48/EÜ nõuetele;
2) auto ja selle haagise mõõtmete
määramine peab toimuma direktiivi 97/27/EÜ kohaselt (vt lisa 1 joonis 86).
Sõiduki mõõtmed saadakse valmistaja määratud mõõtmetega ehitatud sõiduki
mõõtmisel;
3) sõiduki pikkuse (vt lisa 1
joonis 86A) mõõtmisel peab täitma järgmisi tingimusi:
1. auto pikkust peab mõõtma tema pikiteljega risti olevate mõtteliste
tasapindade vahel, kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele
kereosadele auto ees ja taga. Nende kahe tasandi vahele jäävad kõik auto osad,
kaasa arvatud ka need, mis ulatuvad autost ette- ja tahapoole (nagu
puksiirkonksud, kaitserauad jne);
2. täis- ja kesktelghaagise pikkust peab mõõtma koos tiisliga ja ilma tiislita,
kusjuures viimane mõõde antakse sulgudes: näiteks 5500 (3700). Haagise pikkust
koos rõhtasendis tiisliga peab mõõtma haakeseadme teljest (näiteks veorõnga
teljest) kuni haagise tagumise äärmise osani. Haagise pikkust ilma tiislita
peab mõõtma tema pikiteljega risti olevate mõtteliste tasapindade vahel,
kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele kereosadele haagise ees ja
taga;
3. poolhaagise üldpikkust peab mõõtma tema pikiteljega risti olevate mõtteliste
tasapindade vahel, kusjuures need tasapinnad on puutujateks äärmistele
kereosadele poolhaagise ees ja taga. Mõõde veopoldi teljest kuni haagise
tagumise äärmise osani antakse sulgudes haagise kogupikkuse mõõte järel:
näiteks 10 800 (7800);
4. pikkuse mõõtmisel ei arvestata järgmisi osi:
• klaasipuhasteid ja -pesureid;
• esi- või tagatunnusmärke;
• tolli plommimisseadmeid ja plommide
kaitsevahendeid;
• presendi ohutus- ja kaitsevahendeid;
• valgustusseadmeid;
• tahavaatepeegleid;
• tahavaate abiseadmeid;
• õhuvõtu torusid;
• astmelaudu;
• kummipuhvreid;
• tõstelavasid, kaldteid jms sõiduasendis
seadmeid, kui need ei ulatu välja rohkem kui 200 mm
tingimusel, et sõidukil ei ületata kaubaruumi mahtu;
• mootorsõiduki haakeseadmeid;
• trolli vooluvõttureid (pantograafe);
4) sõiduki laiuse (vt lisa 1 joonis 86B)
mõõtmisel peab täitma järgmisi tingimusi:
sõiduki laiust peab mõõtma sõiduki pikiteljega rööbiti olevate tema külgede
puutetasapindade vahelise kaugusena, sh kõik auto väljaulatuvad jäigalt
kinnituvad osad (rattarummud, ukse käepidemed, tiivad jne), välja arvatud:
• tahavaatepeeglid;
• küljeääretule laternad;
• rehvi siserõhunäiturid;
• suunatule laternad;
• elastsed poripõlled;
• M2 ja M3
kategooria sõidukite sissetõmbuvad trepid ja kaldteed tingimusel, et need
oleksid sõiduasendis ja ei ulatuks sõiduki küljelt välja rohkem kui 10 mm ning
kaldteede ette ja taha suunatud nurkade ümardusraadiused oleksid vähemalt 5 mm; servade
ümardusraadiused peavad olema vähemalt 2,5 mm;
• rehviketid;
• teepinnaga kokkupuutes olevate rehvide
väljakummunud küljed;
• tolli plommimisseadmed ja plommide
kaitsevahendid;
• presendi ohutus- ja kaitsevahendid;
• valgustusseadmed;
• rehvi vigastuse signaalseadmed;
• väljaulatuvate porikaitsesüsteemide
painduvad osad;
5) sõiduki kõrgust (vt lisa 1 joonis 86C) peab mõõtma sõiduki
tugipinna ja sõidukorras koormamata sõiduki kõrgeima osa puutepinna vahelise
kaugusena. Arvesse tuleb võtta kõik jäigalt kinnitatud osad, välja arvatud:
a) antennid;
b) elektrisõidukite pantograafid või vooluvõtturid;
c) L kategooria sõidukil lisaks tahavaatepeeglid.
Tõstetavate telgedega sõidukite puhul peab
arvestama tõsteseadmest tingitud mõjuga. Sõidukil, millel vedrustuse abil on
võimalik muuta sõiduki kõrgust, peab mõõtmise ajal vedrustus olema
kasutusasendis;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
6) sõiduki baas
on sõiduki ühel küljel asuvate ja kõrvutiasetsevate rataste telgede vaheline
kaugus. Lisaks loetakse poolhaagisel (vt lisa 1 joonis 86D) baasiks ka veopoldi
ja esimeste rataste telje vaheline kaugus. Kui vasaku ja parema külje baasid on
erinevad, tuleb eelistada vasaku külje baase. Kui sõidukil on kaks või rohkem
baasi, peab baase märkima eest tahapoole. Baaside summa saadakse baaside
liitmisel;
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
7) sõiduki rööpme (vt lisa 1 joonis 86E)
mõõtmisel peab täitma järgmisi tingimusi:
sõiduki rööbet peab mõõtma ühe telje rehvide poolt teepinnale jäetud jäljendite
keskpaikade vahelise kaugusena. Paarisrehvidega telgede korral – rehvide vahet
läbivate sümmeetriatasapindade vahelise kaugusena;
8) [Kehtetu – RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
9) Koormaga või koormata sõiduki mõõtmed
peavad vastama koodides 1202, 1203 ja 1204 toodud suurustele.
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
Kontrollimine: mõõdulindiga.
Kood 1202. Lubatud suurim pikkus
Nõuded: 1) mootorsõiduk . . . . 12,00 m;
2) täis- ja kesktelghaagis . . . . 12,00 m;
3) poolhaagis (haagise veopoldist kuni
selle tagaseinani) . . . . 12,00
m;
4) liigendbuss . . . . 18,00 m;
5) L kategooria sõiduk . . . . 4,00 m;
6) veduk haakes poolhaagisega . . . . 16,50 m;
7) veduk täis- või kesktelg- ja tugihaagisega
ning kaksikautorong (reguleeritava pikkusega tiisli puhul pikimas asendis) . .
. . 18,75 m;
8) kui poolhaagis on valmistatud enne 1991. a ja ei täida nõuet 3
või tema veopoldi telje kaugus poolhaagise esiosa mis tahes punktist
horisontaalselt mõõdetuna on üle 2,04
m, võib autorongi pikkus olla 15,50 m.
Kontrollimine: mõõdulindiga.
Kood 1203. Suurim laius
Nõuded: 1) kõik sõidukid (v.a M1 kategooria sõidukid) 2,55 m;
2) M1 kategooria sõidukid 2,50 m;
3) köetavate, termos-, külmik- ja
külmutussõidukite kered, kui kere soojusisolatsiooniga seina paksus on vähemalt
45 mm
või millel on akrediteeritud katsekoja tunnistus või plaat kere vastavuse kohta
ATP kokkuleppele 2,60 m;
4) L1 kategooria sõidukid 1,00 m;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
5) L2, L3, L4,
ja L5 kategooria sõidukid 2,00 m;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
6) L kategooria veduki haakes olev haagis 2,00 m;
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
7) [kehtetu]
8) O3 ja O4 kategooria
täis- ja kesktelghaagised võivad olla neid vedavatest vedukautodest laiemad
kuni 0,15 m;
9) poolhaagis võib olla teda vedavast
sadulvedukist (esitelje kohalt mõõdetud gabariitmõõdust) laiem kuni 0,35 m.
Märkus. Nõuetes 7, 8 ja 9 mainitud
sõidukite laiused ei tohi ühelgi juhtumil ületada vastavalt 2,55 m või 2,60 m.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga.
[RTL 2005, 104, 1579
– jõust. 16.10.2005]
Kood 1204. Lubatud suurim kõrgus
Nõuded: 1) kõigil sõidukeil, v.a L kategooria sõidukid, . . .4,00
m;
2) L kategooria sõidukil . . .2,50 m.
Kontrollimine: mõõdulindi või gabariitväravaga.
Kood 1205. Pöörderaadius
Nõue: kõik mootorsõidukid ja autorongid peavad suutma liikuda
ringteel, mille välisraadius on 12,50 m ja siseraadius on 5,30 m.
Kontrollimine: katsesõiduga.
Kood 1206. Lubatud suurim kaugus
veduki veokasti esiseinast
Nõuded: 1) veduki veokasti esiseinast kuni täishaagise veokasti
tagaseinani ilma veduki veokasti tagaseina ja haagise veokasti esiseina
vahelise kauguseta (t) võib olla:
L – t = 15,65 m (vt lisa 1 joonis 87);
2) veduki veokasti esiseinast kuni
täishaagise veokasti tagaseinani (L) võib olla: L = 16,40 m (vt
lisa 1 joonis 88).
Märkus. Mõõtmisel peavad veduk ja
täishaagis asuma ühel sirgel ning reguleeritava pikkusega tiisel tema pikimas
asendis.
Kontrollimine: mõõdulindiga.
Kood 1207. Autorongi veduki viimase
telje ja täishaagise esimese telje vaheline vähim kaugus
Nõue: veduki viimase telje kaugus täishaagise esimesest teljest
(lt) peab olema: lt≥ 3 m
(vt lisa 1 joonis 89).
Märkus. Mõõtmisel peavad veduki ja
täishaagise teljed olema paralleelsed.
Kontrollimine: mõõdulindiga.
Märkus. [Kehtetu – RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
Grupp 13
Sõiduki ja autorongi massid
[RTL 2003, 23, 335 –
jõust. 20.02.2003]
Kood 1301. Täis- ja kesktelghaagise
lubatud suurim registrimass
Nõuded: 1) 2-teljelise täis- ja kesktelghaagise lubatud suurim
registrimass on 18 t (vt lisa 1 joonis 90);
2) 3-teljelise või suurema
telgede arvuga täis- ja kesktelghaagise lubatud suurim registrimass on 24 t (vt
lisa 1 joonis 91).
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi.
Kood 1302.
Autorongi lubatud suurim tegelik mass
Nõuded: 1) vedukist ja täis- või
kesktelghaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass:
a) 2-teljelisest
vedukist ja 2-teljelisest täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil – 36
t;
b) 2-teljelisest
vedukist ja 3-teljelisest täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil – 40
t;
c) 3- või
4-teljelisest vedukist ja 2-, 3- või 4-teljelisest täis- või kesktelghaagisest
koosneval autorongil – 40 t;
2) sadulvedukist
ja poolhaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass:
a) 2-teljelisest
sadulvedukist ja 1-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil – 28 t;
b) 2-teljelisest
sadulvedukist ja 3-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil – 40 t;
c) 3-teljelisest
sadulvedukist ja 2- või 3-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil – 40
t;
d) 3-teljelisest
sadulvedukist ja 2- või 3-teljelisest, 40 jala pikkuste konteinerite veo
poolhaagisest, mida kasutatakse kombineeritud kaubaveo korral, koosneval
autorongil – 44 t;
3) 2-teljelisest
vedukist ja 2-teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim
tegelik mass:
a) kui
poolhaagise telgede vahe on 1,3
m või suurem, kuid ei ületa 1,8 m (vt lisa 1 joonis 92) –
36 t;
b) kui
poolhaagise telgede vahe on suurem kui 1,8 m – 36 t ja lisaks 2 t, kui on täidetud
järgmised tingimused:
- poolhaagise
teliku registrikoormus on 20 t;
- sadulveduki
registrimass on 18 t;
- sadulveduki
veoteljel on paarisrattad;
- sadulveduki
veoteljel kasutatakse õhkvedrustust või sellega võrdsustatud vedrustust * (vt
lisa 1 joonis 93).
Märkus: *
Veotelje vedrustus võrdsustatakse õhkvedrustusega, kui ta täidab direktiivi
96/53/EÜ nõudeid.
Kontrollimine: kaalumise ja mõõdulindiga.
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
Kood 1303. Mootorsõiduki haakes veetava
või pukseeritava sõiduki lubatud suurim tegelik mass
Nõuded: 1) ühelgi juhul ei ole lubatud ületada
veduki valmistaja poolt määratud vedukiga veetava haagise lubatud suurimat
massi;
2) M1 ja N1 kategooria veduki haakes on lubatud vedada O1
või O2 kategooria kesktelghaagist. M2 ja M3
kategooria veduki haakes on lubatud vedada kesktelghaagist või kaheteljelist
täishaagist. Haagise lubatud suurim tegelik mass on:
a) pidurita haagise korral 0,75 tonni või 0,5 veduki tühimassi, kusjuures
aluseks tuleb võtta väiksem väärtus;
b) piduriga haagise korral veduki registrimass või M1G ja N 1G
kategooria veduki korral 1,5-kordne veduki registrimass, kuid mitte üle 3,5
tonni, v.a M3 kategooria I klassi veduki korral;
c) M3 kategooria I klassi veduki korral, kui kaheteljelisel
bussihaagisel on ABS pidurid, 1,4-kordne veduki registrimass;
3) N 2 ja N3 kategooria veduki haagise lubatud suurim
tegelik mass on:
a) pidurita haagise korral 0,75 tonni või 0,5 veduki tühimassi, kusjuures aluseks
tuleb võtta väiksem väärtus;
b) piduriga haagise, v.a poolhaagise, korral 1,5-kordne veduki registrimass,
v.a inertspiduriga haagise korral;
c) inertspiduriga haagise korral 3,5 tonni;
d) 2,0-kordne veduki registrimass, kui veduki kõik teljed on veoteljed;
4) mootorsõiduki või autorongi pukseerimisel peavad olema täidetud
liikluseeskirja 22. peatükis toodud nõuded;
[RTL 2007, 96,
1605 – jõust. 21.12.2007]
5) L kategooria veduki haagise lubatud
suurim tegelik mass on 0,5 veduki tühimassi.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja
kaalumisega.
[RTL 2004, 130, 2018
– jõust. 08.10.2004]
Kood 1304. Mootorsõiduki lubatud
suurim registrimass
Nõue: mootorsõiduki lubatud suurim registrimass ei tohi olla
suurem kui valmistaja poolt määratud täismass ja ei tohi ületada:
a) 2-teljelisel mootorsõidukil – 18 t;
b) 3-teljelisel mootorsõidukil – 25 t;
c) 3-teljelisel mootorsõidukil, kui veoteljel on paarisrattad ja kasutatakse
õhkvedrustust või sellega võrdsustatud vedrustust või mõlemal veoteljel on
paarisrattad ja ühegi telje registriteljekoormus ei ületa 9,5 t –
26 t;
d) 4-teljelisel kahe juhtteljega mootorsõidukil – 31 t;
e) 4-teljelisel kahe juhtteljega mootorsõidukil, kui veoteljel on paarisrattad
ja kasutatakse õhkvedrustust või sellega võrdsustatud vedrustust või mõlemal
veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje registriteljekoormus ei ületa
9,5 t – 32 t;
f) 3-teljelisel liigendbussil – 28 t.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Nõuded: registreerimisdokumentide järgi või kaalumisega.
Kood 1305. L kategooria sõiduki
lubatud suurim tühimass
Nõue: L kategooria sõiduki lubatud suurim tühimass ei tohi olla
suurem kui valmistaja poolt on määratud ja ei tohi ületada:
a) L5 kategooria kolmerattalisel sõidukil (elektrisõidukil ei
arvestata veoakude massi) – 1000
kg;
b) sõitjateveoks ettenähtud neljarattalisel L5 kategooria sõidukil –
400 kg;
c) veosteveoks ettenähtud neljarattalisel L5 kategooria sõidukil
(elektrisõidukil ei arvestata veoakude massi) – 550 kg.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või
kaalumisega.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kood 1306. L kategooria sõiduki
lubatud suurim kandevõime
Nõue: L kategooria sõiduki lubatud suurim kandevõime ei tohi
olla suurem kui valmistaja poolt on määratud ja ei tohi ületada:
a) sõitjateveoks ettenähtud kolmerattalisel L5 kategooria sõidukil –
300 kg;
b) veosteveoks ettenähtud kolmerattalisel L5 kategooria sõidukil – 1500 kg;
c) sõitjateveoks ettenähtud neljarattalisel L5 kategooria sõidukil –
200 kg;
d) veosteveoks ettenähtud neljarattalisel L5 kategooria sõidukil – 1000 kg.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või
kaalumisega.
[RTL 2006, 84, 1537 –
jõust. 4.12.2006]
Kood 1307. Lubatud suurim
registrimass sõltuvalt sõiduki baasist
Nõue: 4-teljelise mootorsõiduki lubatud suurim registrimass
tonnides võib olla kuni viiekordne veduki esimese ja viimase telje vaheline
kaugus meetrites, kui seejuures ei ületata koodi 1304 nõudeid. Erandina on
siseriiklikul veol kahe kaheteljelise telikuga mootorsõiduki, mille telikute
keskpunktide vaheline kaugus on suurem kui 4,0 m, lubatud suurim
registrimass 32,0 t, kui seejuures on täidetud koodide 1304 ja 1405
nõuded.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi,
mõõdulindi ja kaalumisega.
[RTL 2003, 85, 1252 –
jõust. 26.07.2003]
Grupp 14
Sõiduki lubatud suurim registriteljekoormus
Kood 1401. Mittevedava telje suurim
lubatud registrikoormus
Nõue: lubatud suurim registrikoormus üksikul mittevedaval teljel
10 t.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja
kaalumisega.
Kood 1402. Kaheteljelise telikuga
täis-, kesktelg- ja poolhaagise teliku lubatud suurim registrikoormus
Nõue: kaheteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus
sõltuvalt telgede vahekaugusest on:
1) telgede vahekaugus d on väiksem kui 1,0 m – 11 t;
2) telgede vahekaugus d on vähemalt 1,0 m, kuid väiksem kui 1,3 m – 16 t;
3) telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m – 18 t;
4) telgede vahekaugus d on 1,8
m või suurem – 20 t.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi,
mõõdulindi ja kaalumisega.
[RTL 2005, 104, 1579
– jõust. 16.10.2005]
Kood 1403. Kolmeteljelise telikuga
täis-, kesktelg- ja poolhaagise teliku lubatud suurim registrikoormus
Nõue: kolmeteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus
sõltuvalt telgede vahekaugusest on:
1) telgede vahekaugus d ei ole suurem kui 1,3 m – 21 t;
2) telgede vahekaugus d on suurem kui 1,3 m, kuid ei ületa 1,4 m – 24 t.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi,
mõõdulindi ja kaalumisega.
[RTL 2005, 104, 1579
– jõust. 16.10.2005]
Kood 1404. Veotelje lubatud suurim
registrikoormus
Nõue: üksiku veotelje lubatud suurim registrikoormus on 11,5 t.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi või
kaalumisega.
Kood 1405. Mootorsõiduki
kaheteljelise teliku lubatud suurim registrikoormus
Nõue: mootorsõiduki kaheteljelise teliku lubatud suurim
registrikoormus sõltuvalt telgede vahekaugusest on:
1) telgede vahekaugus d on väiksem kui 1,0 m – 11,5 t;
2) telgede vahekaugus d on vähemalt 1,0 m, kuid väiksem kui 1,3 m – 16 t;
3) telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m – 18 t;
4) telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m ja kui veoteljel on
paarisrattad ja õhkvedrustus või sellega samaväärne vedrustus või mõlemal
veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje registriteljekoormus ei ületa 9,5 t –
19,0 t.
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi,
mõõdulindi või kaalumisega.
[RTL 2005, 104, 1579
– jõust. 16.10.2005]
Kood 1406. Sõiduki vähim lubatud
telje/telgede koormus
Nõuded: 1) koormatud sõiduki veotelje või veotelgede koormus ei
tohi olla väiksem kui 25% sõiduki täismassist;
2) koormatud sõiduki juhttelje või juhttelgede koormus ei tohi olla väiksem kui
20% sõiduki täismassist.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja
kaalumisega.
[RTL 2006, 39, 671 –
jõust. 12.05.2006]
Grupp 15
Täiendavad nõuded liiklusregistrisse kantud rahvusvahelises liikluses
osalevale sõidukile
Kood 1501. Üldnõuded rahvusvahelises
liikluses osalevale sõidukile
Nõuded: 1) liiklusregistrisse kantud rahvusvahelises liikluses
osalev N kategooria veoauto ja tema haagis, kui veoauto või autorongi
registrimass ületab 3,5 t, ning M2 ja M3 kategooria
buss ja tema haagis, k.a sihtotstarbeline veoauto ja buss, mis ei ole ette
nähtud sõitjate ja veoste veoks, peavad olema läbinud rahvusvahelises liikluses
osaleva sõiduki tehnoseisundi kontrollimise (ülevaatuse). Esmakordselt
rahvusvahelisel autoveol kasutusele võetav buss, mis on valmistatud enne 1991. a, välja
arvatud oma kulul korraldataval veol kasutatav buss, peab omama
valmistajatehase sertifikaati või kirjalikku tõendit selle kohta, et mootori
heitgaaside kahjulike ainete sisaldus vastab E-reegli nr 49/01 või
direktiivi 88/77/EMÜ (EURO 0) nõuetele ja müratase E-reegli nr 51/01 või
direktiivi 70/157/EMÜ (viimati parandatud direktiiviga 84/424/EMÜ) nõuetele;
2) [kehtetu]
3) ohtlikke veoseid vedavad sõidukid
peavad olema märgistatud ja nende märgistus, varustus ja tehnoseisund peavad
vastama ADR nõuetele;
4) kergestiriknevate toidukaupade veo
erisõidukid peavad vastama ATP nõuetele;
5) rahvusvahelises maanteeveos osalevad
sõidukid peavad vastama AETR nõuetele.
Kontrollimine: registreerimisdokumentide järgi ja
vaatlusega.
[RTL 2005, 37, 530 –
jõust. 08.04.2005]
Kood 1502. Pidurid
Nõue: kõikidel õhkpiduriga sõidukitel peab olema 2-juhtmeline
pidurisüsteem ja vastama eespool toodud nõuetele.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 1505. Riigi tunnusmärk
Nõue: sõidukil peab olema koodi 111 kohane selle riigi
tunnusmärk, kus sõiduk on registreeritud.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 1506. Registreerimismärgid
Nõue: sõidukil peavad olema koodi 102 kohased
registreerimismärgid.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 1507. Nõuded bussile
Nõue: rahvusvahelistel vedudel osalevad bussid peavad vastama
E-reeglite nr 36 või 52 nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi ja šabloonidega.
Bussi teiste osade ja süsteemide korrasolekut kontrollitakse vastavalt
käesoleva eeskirja vastava osa või süsteemi kontrollimiseks ette nähtud
metoodikale.
Kood 1508. «Roheline veoauto» («GreenLorry »)
Nõuded: 1) peab vastama CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omama
vastavat tunnistust;
2) kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei
tohi ületada tabelis 7 (EURO-1) toodud piirväärtusi:
Tabel 7
|
g/kW h
|
Kahjulik
aine
|
Kahjuliku
aine sisaldus heitgaasis
|
CO
|
4,9
|
HC
|
1,23
|
NOX
|
9,0
|
Kübemed
|
Võimsus
≤ 85 kW 0,7
|
Võimsus
>85 kW 0,4
|
3) diiselauto heitgaaside neeldumistegur
«K» ei tohi ületada valmistaja andmesildil näidatud väärtust;
4) müra ei tohi ületada tabelis 8 toodud
piirväärtusi:
Tabel 8
dB(A)
|
Mootori
võimsus
|
Müra
|
Võimsus
≤ 150 kW
|
78
|
Võimsus
>150 kW
|
80
|
Kontrollimine: valmistaja tõendi olemasolu
ja selle vastavust sõiduki tehasetähisele ja mootori numbrile. Auto teiste
osade ja süsteemide korrasolekut kontrollitakse vastavalt käesolevate nõuete
vastava osa või süsteemi kontrollimiseks ettenähtud metoodikale.
Kood 1509. Ohutu veoauto või EURO3 ohutu
veoauto haagis
Nõuded: 1) rehvi mustri sügavus peab olema vähemalt 2,0 mm;
2) peavad olema E-reegli nr 73/00 või direktiivi 89/297/EMÜ kohased külgmised
allasõidutõkked;
3) peab olema E-reegli nr 58/01 või direktiivi 70/221/EMÜ (viimati parandatud
direktiiviga 2000/8/EÜ) kohane tagumine allasõidutõke;
4) peavad olema E-reegli nr 6/01 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste
direktiiv 1999/15/EÜ) kohased ohutuled;
5) O3 ja O 4 kategooria haagisel peavad olema E-reegli nr
70/01 kohased suure sõiduki tunnusmärgid;
6) peavad olema E-reegli nr 13/06 või direktiivi 71/320/EMÜ (viimati parandatud
direktiiviga 98/12/EÜ) kohased ABS pidurid.
Kontrollimine: vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste
direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ) valmistaja või tema volitatud
esindaja poolt välja antud tunnistuse olemasolul.
[RTL 2001, 135, 1953 – jõust. 24.12.2001]
Kood 1510. Ohutu veoauto («Greener and SafeLorry
»)
Nõuded: 1) kahjulike ainete sisaldus heitgaasis ei tohi ületada
tabelis 9 toodud piirväärtusi, vastavalt E-reeglile nr 49/02, rida B või
direktiivile 88/77/EMÜ (parandatud direktiiviga 91/542/EMÜ) («EURO 2»):
Tabel 9
Kahjulik
aine
|
Kahjuliku
aine sisaldus heitgaasis
|
CO
|
4,0 [g/kWh]
|
HC
|
1,1 [g/kWh]
|
NOx
|
7,0 [g/kWh]
|
Kübemed
|
0,15 [g/kWh]
|
2) müra ei tohi ületada tabelis 10 toodud
piirväärtusi, vastavalt E-reeglile nr 51/02 või direktiivile 70/157/EMÜ (parandatud
direktiiviga 1999/101/EÜ):
Tabel 10
Mootori
võimsus
|
Müra [dB(A)]
|
Võimsus
≤ 150 kW
|
78
|
Võimsus
> 150 kW
|
80
|
3) rehvi mustri sügavus peab olema
vähemalt 2,0 mm;
4) peavad olema E-reegli nr 73/00 või direktiivi 89/297/EMÜ kohased külgmised
allasõidutõkked;
5) peab olema E-reegli nr 58/01 või direktiivi 70/221/EMÜ (viimati parandatud
direktiiviga 2000/8/EÜ) kohane tagumine allasõidutõke;
6) peavad olema E-reegli nr 6/01 või direktiivi 76/756/EMÜ (parandatud
direktiiviga 1999/15/EÜ) kohased ohutuled;
7) peab olema E-reegli nr 27/03 kohane ohukolmnurk;
8) peab olema AETR kokkuleppe või direktiivi 3821/85/EMÜ (viimati parandatud
direktiiviga 1056/97/EÜ) kohane sõidumeerik;
9) peab olema E-reegli nr 89 või direktiivi 92/24/EMÜ kohane kiiruspiirik;
10) N3 kategooria sõidukil peavad olema E-reegli nr 70/01 kohased
suure sõiduki tunnusmärgid;
11) peavad olema E-reegli nr 13/09 või direktiivi 71/320/EMÜ (viimati
parandatud direktiiviga 98/12/EÜ) kohased ABS pidurid;
12) peavad olema E-reegli nr 79/01 või direktiivi 70/311/EMÜ (viimati
parandatud direktiiviga 1999/7/EÜ) kohased juhtimisseadmed.
Kontrollimine: vastavalt direktiivile 96/96/EÜ
(paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ) valmistaja või
tema volitatud esindaja poolt välja antud tunnistuste olemasolul.
[RTL 2001, 135, 1953 – jõust. 24.12.2001]
Grupp 16
Lisanõuded ohtlike veoste veo sõidukile
Kood 1601. Ohtlike veoste veo sõiduki
tehnoseisund, varustus ja märgistus
Nõue: ohtlikke veoseid vedavad sõidukid peavad olema täiendavalt
märgistatud, nende varustus ja tehnoseisund peavad vastama ohtlike veoste veole
kehtestatud nõuetele.
Kontrollimine: vaatluse ja mõõdulindiga. Ohtlike veoste
paak- või paakkonteinersõiduk vaadatakse üle, kui esitatakse OÜ
Tehnokontrollikeskus poolt väljastatud tehnilise kontrolli protokoll. Kui
ohtlike veoste paak- või paakkonteinersõidukit kasutatakse rahvusvahelisel
veol, kontrollitakse OÜ Tehnokontrollikeskus poolt väljastatud veoanuma ADR
vastavuse tunnistuse olemasolu ja kehtivust
[RTL 2004, 130, 2018
– jõust. 08.10.2004]
Grupp 17
Lisanõuded trollile
Kood 1701. Elektriohutus
Nõue: troll peab vastama majandusministri kinnitatud
elektriseadmete elektriohutuse ja valmistaja eeskirjadele.
Kontrollimine: vastavalt elektriohutuse eeskirjale.
Grupp 18
Nõuded
vanasõidukile
Kood 1801. Vanasõiduki originaalsus
Nõuded: 1) vanasõiduki vastavus
originaalsusele:
a) valmistamisajaga enne 01.01.1930. a – vähemalt 70% ulatuses;
b) valmistamisajaga alates 01.01.1930. a kuni 31.12.1945. a – vähemalt 75%
ulatuses;
c) valmistamisajaga alates 01.01.1946. a kuni 31.12.1960. a – vähemalt 85%
ulatuses;
d) valmistamisajaga alates 01.01.1961. a kuni 31.12.1970. a – vähemalt 90%
ulatuses;
e) valmistamisajaga alates 01.01.1970. a ja vähemalt 35 aastat tagasi –
vähemalt 95% ulatuses;
2) originaalsuse hindamisel kontrollitakse sõiduki kere, pinnakatte, veermiku,
mootori, jõuülekande, elektriseadmete, interjööri, varustuse ja muude osade
vastavust originaalsusele;
3) originaalseks loetakse ka originaaliga äravahetamiseni sarnased detailid,
seadmed, pinnakate ja muud osad;
4) sõiduki interjöör, istmed, lahtikäiv katus, polsterdus ning muud riide, naha
või muu sarnase materjaliga kaetud detailid (sh plastdetailid) peavad olema
terved ja puhtad;
5) sõiduki nähtaval välispinnal ei või olla korrosiooni ega pinnakatte
kahjustusi.
Kontrollimine: vaatlusega.
Kood 1802. Vanasõiduki tehnoseisund ja
varustus
Nõuded: 1) sõiduki mootoris, kütuse- ja jahutussüsteemis, jõuülekandes ning
veermikus ei tohi olla nähtavaid lekkeid;
2) heitgaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei
ole lubatud;
3) sõiduki piduriseadmed peavad olema töökorras ja võimaldama sõidukit peatada;
4) valgustus- ja signalisatsiooniseadmed peavad olema töökorras ja toimima;
5) juhtimisseadmetes ja veermikus ei tohi olla vigastusi ja jääkdeformatsioone,
esinevad lõtkud ei tohi olulisel määral mõjutada sõiduki kasutamist;
6) sõiduki muud seadmed peavad olema töökorras ja toimima;
7) sõiduki kere detailides ja raamis ei tohi olla pragusid ja murdeid;
8) sõiduki interjöör, istmed, lahtikäiv katus, polsterdus ning muud riide, naha
või muu sarnase materjaliga kaetud detailid (sh plastdetailid) peavad olema
terved;
9) rehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi koordi
läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist ja
turvisemustri jääksügavus peab olema vähemalt 3,0 mm;
10) sõiduki nähtaval välispinnal ei või olla korrosiooni ega pinnakatte
kahjustusi;
11) sõidukil peab olema koodi 113 kohane ohukolmnurk ja koodi 110 kohane
tulekustuti.
Kontrollimine: vaatluse, proovisõidu, lõtkutestri ja nihkkaliibriga.
[RTL 2006, 75, 1392 –
jõust. 29.10.2006]
1 Euroopa Ühenduste Komisjoni direktiiv 2006/20/EÜ, millega muudetakse
tehnika arenguga kohandamiseks nõukogu direktiivi 70/221/EMÜ (mootorsõidukite
ja nende haagiste vedelkütusepaakide ja tagumiste allasõidutõkete kohta) (ELT L
048, 18.02.2006, lk 16–18), Euroopa Ühenduste Komisjoni direktiiv 2006/27/EÜ,
millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil nõukogu direktiive
93/14/EMÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite pidurite kohta ja 93/34/EMÜ
kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite kohustusliku märgistuse kohta,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 95/1/EÜ kahe- või kolmerattaliste
mootorsõidukite maksimaalse valmistajakiiruse, maksimaalse pöördemomendi ja
mootori maksimaalse kasuliku võimsuse kohta ja 97/24/EÜ kahe- või
kolmerattaliste mootorsõidukite teatavate osade ja omaduste kohta (ELT L 066,
08.03.2006, lk 7–15), Euroopa Ühenduste Komisjoni direktiiv 2006/28/EÜ, millega
muudetakse tehnika arenguga kohandamiseks nõukogu direktiivi 72/245/EMÜ, mis
käsitleb sõidukite tekitatud raadiohäireid (elektromagnetilist ühilduvust) ja
nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste
tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 065, 07.03.2006,
lk 27–29), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/40/EÜ, mis käsitleb
mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit heitkoguseid ja millega muudetakse
nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ (ELT L 161, 14.06.2006, lk 12–18), Euroopa
Ühenduste Komisjoni direktiiv 2006/51/EÜ, millega muudetakse tehnika arenguga
kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/55/EÜ I
lisa ja direktiivi 2005/78/EÜ IV ja V lisa sõidukites kasutatava
heitekontrollisüsteemi nõuete ja gaasimootoritega seotud erandite suhtes (ELT
L152, 07.06.2006, lk 11–21), Euroopa Ühenduste Komisjoni direktiiv 2006/72/EÜ,
millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 97/24/EÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite teatavate
osasid ja omaduste kohta (ELT L 227, 19.08.2006, lk 43–45). Euroopa Liidu
nõukogu direktiiv 2006/96/EÜ, millega kohandatakse teatavaid direktiive kaupade
vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT
L 363, 20.12.2006, lk 81–106), Euroopa Ühenduse Komisjoni direktiiv
2006/119/EÜ, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/56/EÜ (ELT L 330, 28.11.2006,
lk 12–15) ja Euroopa Ühenduse Komisjoni direktiiv 2006/120/EÜ, millega
parandatakse ja muudetakse direktiivi 2005/30/EÜ, millega muudetakse, tehnika
arenguga arvestamiseks, kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite
tüübikinnitust käsitlevaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/24/EÜ ja
2002/24/EÜ (ELT L 330, 28.11.2006, lk 16–17).
[RTL 2007, 37, 636 –
jõust. 7.05.2007]