Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded

Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» § 13 lõike 3 ning § 15 lõike 1 alusel ja kooskõlas «Riigivapi seaduse» § 6 lõike 2 punktiga 1.

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Määrus reguleerib teeliikluses osaleva mootorsõiduki ja selle haagise (edaspidi koos sõiduk), v.a ratastraktor, liikurmasin ja nende haagised, tehnoseisundile ja varustusele esitatavaid nõudeid. Määruses toodud nõuded on aluseks sõiduki, selle osade ja varustuse ekspertiisi, katsetuse, tüübikinnituse ja toodangu järelevalve teostamisel ning sõiduki tehnoseisundi ja varustuse kontrollimisel.

  (2) Määrus on kohustuslik kõigile Eesti territooriumil teeliikluses osalevat sõidukit omavatele ja valdavatele füüsilistele ning juriidilistele isikutele, v.a kaitsejõudude sõidukid.

§ 2.  Nõuded sõidukile

  (1) Teeliikluses osaleva sõiduki tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded kehtestatakse järgmiselt:
  1) pärast 1997. aasta 1. jaanuari liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile kehtivad nõuded on toodud lisas 1;
  2) enne 1997. aasta 1. jaanuari liiklusregistrisse kantud sõidukile kehtivad nõuded on toodud lisas 2;
  3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 toodud nõuded ei laiene enne 1. jaanuari 1984. a valmistatud või esmakordselt kasutusele võetud sõidukile kuni 31. detsembrini 2013. a ning 30-aastasele ja vanematele sõidukile alates 1. jaanuarist 2014. a. Nimetatud sõidukid peavad vastama nõuetele, mis on kehtestatud olenevalt sõiduki valmistamise aastast või esmakordse kasutuselevõtu kuupäevast, ning samuti lisade 1 ja 2 koodides 108, 109, 110, 114, 201 ja 301 ja gruppides 5, 12, 13 ja 14 toodud nõuetele. Käesoleva lõike punktides 1 ja 2 toodud nõuded ei laiene ka vanasõidukile, välja arvatud lisa 1 grupis 20 või lisa 2 grupis 18 toodud nõuded vanasõiduki tehnoseisundile ja originaalsusele;
[RTL 2009, 47, 671 - jõust. 19.06.2009]
  4) Eestis kasutatavad, teises riigis registreeritud veoautod, bussid ja nende haagised peavad vastama lisas 1 toodud nõuetele, kui riikidevaheliste lepingutega ei ole ette nähtud teisiti ja sõiduautod, mootorrattad ning nende haagised peavad vastama selles riigis kehtivatele nõuetele, kus sõiduk on registreeritud.

  (2) Lisades 1 ja 2 toodud nõuetes märgitud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Genfi 1958. a «Ratassõidukile ning sellel kasutatava ja/või sellele paigaldatava varustuse ja osade ühtlustatud tehnonõuete vastuvõtmise ning nende nõuete alusel väljastatud kinnituste vastastikuse tunnustamise kokkuleppe» eeskirjad (edaspidi E-reegel) ja Euroopa Nõukogu direktiivid (edaspidi direktiiv) kehtivad koos E-reegli paranduste seeriatega ja direktiivi parandustega, mis kehtisid sõiduki valmistamise ajal.

  (3) Lisades 1 ja 2 toodud nõuetes käsitlemata juhtudel tuleb lähtuda ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Viini 1968. a «Teeliikluse konventsioonist» või autoehituse üldpraktikast.

  (4) Üksiksõiduki kinnitusel ja enne 1998. a esmakordselt kasutusele võetud sõidukitel loetakse DOT või SAE tähisega märgistatud osad, seadmed ja süsteemid nõuetele vastavaks, kui katsekoda või võimalusel Maanteeamet on teinud kindlaks, et on täidetud vastava direktiivi või E-reegli nõuded.
[RTL 2010, 1, 7 - jõust. 08.01.2010]

§ 2¹.  [Kehtetu – RTL 2008, 84, 1164 - jõust. 19.10.2008]

§ 3.  Lühendid ja mõisted

  Määruses on kasutatud järgmisi mõisteid:
  1) ABS on piduriseade, mis pidurdamisel takistab rataste blokeerumist (Anti-LockBrakingSystem);
  2) ADR on «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo 30. septembri 1957. a Euroopa kokkulepe» (EuropeanAgreementconcerningtheinternationalcarriageofdangerousgoodsby road);
  3) AETR on «Rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna tööalane 1. juuli 1970. a Euroopa kokkulepe» (EuropeanAgreementconcerningtheworkofcrews of vehiclesengagedininternational road transport);
  4) alarmsõiduk on kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid täitev sõiduk;
  5) ALB on automaatne pidurdusjõu regulaator (Automaticload-sensitivedeviceforcorrectingbraking-force);
  6) ASE on M, N ja O kategooria sõiduki telje/telgede rataste täiendav juhtimise abiseade lisaks põhijuhtimisseadmele, kui põhijuhtimisseade ei ole ainult elektriline, vedelik- või õhkjuhtimisseade, mis kindlustab põhijuhtimisseadmega rataste pööramise sõiduki liikumisega samas- või vastassuunas (Auxiliarysteeringequipment);
  7) ASR on veojõu regulaator, mida võidakse kasutada koos ABS süsteemiga (Anti-SlideRegulator);
  8) ATP on «Kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate eriveokite alane kokkulepe» (Agreementon theinternationalcarriage of perishablefoodstuffs and on thespecialequipmenttobeusedforsuchcarriage);
  9) autorong on M või N kategooria sõidukist ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon (Vehiclecombination);
[RTL 2007, 37, 636 - jõust. 07.05.2007]
  10) buss on üle üheksa istekohaga (sh juhi koht) mootorsõiduk, mis on ette nähtud reisijate veoks. Mõiste hõlmab elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit, näiteks trolli (Bus);
  11) bussirong on bussist ja haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon (Passengerroadtrain);
  12) CCD on automaatse reguleerimisega haakeseade. Seade, mis automaatselt reguleerib veduki ja selle haagise kerede vahet liikumisel kurvilisel teel, teekalletel või kerede erinevate kõrguste puhul (Close-couplingdevice);
  13) CEMT on Euroopa Transpordiministrite Konverents (EuropeanConferenceof Ministers of Transport);
  14) CIE on Rahvusvaheline Valgustuse Komisjon ( International CommissionIllumination);
  15) direktiiv on Euroopa Liidu direktiiv;
  16) DOT on tähis, mis kinnitab USA Transpordiameti poolt kehtestatud nõuete täitmist;
  17) EBS on elektrooniliselt juhitav pidurisüsteem (Electronicallycontrolledbrakingsystem);
  18) E-reegel on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni «Ratassõidukile ning sellel kasutatava ja/või sellele paigaldatava varustuse ja osade ühtlustatud tehnonõuete vastuvõtmise ning nende nõuete alusel väljastatud kinnituste vastastikuse tunnustamise kokkuleppe» eeskiri (Regulationof theAgreementConcerningtheAdoption of UniformTechnicalPrescriptionsforWheeledVehicles, Equipment and Parts whichcanbeFitted and/orbeUsed on WheeledVehicles and theConditionsforReciprocalRecognition of ApprovalsGranted on theBasis of thesePrescriptions). E-reegli numbris järgneb murrujoonele selle reegli viimase paranduste seeria number, mida rakendatakse käesoleva eeskirja lisades toodud nõuete kehtestamisel. Varasemates paranduste seeriates toodud nõuded kehtivad vastavalt sõiduki valmistamise ja paranduste jõustumise ajale;
  19) e-sertifikaat on direktiivi nõuetele vastavuse vormikohane tunnistus;
  20) E-sertifikaat on E-reegli nõuetele vastavuse vormikohane tunnistus;
  21) eesmine ääretuli on tuli, mis märgistab sõiduki asukohta ja laiust eest (Front position lamp);
  22) elektrisõiduk on sõiduk, mille liikumapanev jõud kantakse üle elektrimootoriga/mootoritega vähemalt ühele sõiduki veoteljele (Electricvehicle);
  23) ETRTO on Euroopa Rehvide ja Velgede Tehniline Organisatsioon (EuropeanTyreandRimTechnicalOrganisation);
  24) fluorestseeruvpind on pind, mis pimedas kiirgab eelnevalt kogutud energiat;
  25) FMVSS on USA föderaalne mootorsõiduki ohutusstandard (FederalMotor-vehicleSafetyStandard);
  26) haagis on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk (Towedvehicle);
  27) heitgaasi suitsusus on heitgaasi läbipaistvuse erinevus puhta õhu läbipaistvusest. Suitsusust hinnatakse kiirguse neeldumisteguriga «K», mille ühik on [m^–1 ];
  28) hooldussõiduk on sõiduk, mis täidab teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid;
  29) [Kehtetu]
  30) kahekorruseline buss on buss, kus vähemalt ühes kereosas on sõitjakohad kahel korrusel;
  31) kaksikautorong on autorong, mis on koostatud poolhaagisautorongist ja täis- või kesktelghaagisest (Doubleroad train);
  32) kassettkere on kallurvedukauto veokasti tõmmatav kallurhaagise kere/veokast, mis kinnitatakse auto veokasti külge ja tühjendatakse seejärel auto veokasti/kere kallutamisega;
  33) kasutustõkis on seade, mis blokeerib vähemalt ühe sõiduki põhiagregaadi, vältimaks sõiduki kasutamist kõrvalise isiku poolt (Protectivedevice);
  34) katalüüsjärelepõletion seade, mis vähendab sisepõlemismootori heitgaasis sisalduvaid kahjulikke saasteaineid neid täiendavalt põletades;
  35) küljeääretuli on tuli, mis märgistab sõiduki asukohta küljelt (Side-marker lamp);
  36) liigõhutegur lambda (λ) on kütuse põletamiseks tegelikult kulutatava ja teoreetiliselt vajaliku õhukoguse suhe;
  37) L kategooria sõiduk on L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooriasse kuuluv sõiduk;
[RTL 2007, 37, 636 - jõust. 07.05.2007]
  38) mehhaniseeritud teenindusuks on uks, mis avaneb ja sulgub energiaallika arvel, kuid juht või sõitjad võivad juhtida ukse avanemist või sulgumist nii seest kui ka bussi seismise ajal väljast (Power-operatedservicedoor);
  39) numbrituli on tuli, mis valgustab sõiduki tagumist registreerimismärki. Numbrituli võib koosneda mitmest valgusallikast (Rearregistrationplateilluminatingdevice);
  40) ohtlike veoste veo sõiduk on mootorsõiduk ja selle haagis, mis on ette nähtud ADR kokkuleppes nimetatud veoste veoks (Vehicleusedforthecarriageof dangerousgoods);
  41) ohutuled on üheaegselt vilkuval režiimil töötavad kõik sõiduki suunatuled, mis tähendab, et sõiduk on ajutiselt ohtlik teistele liiklejatele (Hazardwarningsignal);
  42) Ohutu veoauto e S-auto» on veoauto, mis vastab müratasemelt, kahjulike ainete sisalduselt heitgaasides ja ohutuselt CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavaid tunnistusi (Greenerand safelorry);
  43) [Kehtetu]
  44) parda diagnostikaseade(OBD) on seade, mis registreerib mootori põlemisprotsessi tööparameetreid, salvestab need ja kõrvalekaldumiste korral võtab vastu otsuseid, korrigeerides võimaluse korral mootori tööd vajalikus suunas. Hoolduse või remondi ajal on eespool märgitud parameetreid võimalik seadme mälust skanneri abil kopeerida ja vajadusel välja trükkida, et nende abil hinnata mootori tehnoseisundit ja vajadusel välja selgitada rike;
  45) piduriseade on sõiduki osade kogum, mille abil juht aeglustab sõiduki liikumise kiirust kuni seismajäämiseni ja kindlustab sõiduki paigalpüsimise (Brakingdevice);Piduriseadmega seotud mõisted:
a) aeglusti on seade, mis võimaldab vähendada sõidupiduri koormust ja rattapiduri temperatuuri pikemaajalisel pidurdamisel. Näiteks mootoripidur, hüdro- ja elektromagnetaeglustid jms (Retarder);
b)automaatpidur on seade haagise automaatseks pidurdamiseks haakeseadme katkemisel haagise enda energiavarude arvel (Automaticbraking );
c) elektroonilise juhtimisega pidur on pidur, mille töö juhtimine toimub elektrijuhtmete kaudu edastatava signaaliga (BrakebyWire);
d) käsipidur on mootorratta esiratta pidur;
e) piduri juhtimisseade on seade, mille abil juht muudab pidurdusjõudu või peatab sõiduki (Brakingcontrol);
f)reguleeritav pidurdamine on piisava täpsusega pidurdusjõu muutmine, kusjuures pidurdusjõu muutus on juhtimisseadme liikumisega samasuunaline (Graduatedbraking);
g) rikkepidur on pidur, mis tagab sõidupiduri rikke korral sõiduki peatamise, kusjuures juht peab olema võimeline sõidukit peatama, kasutades selleks ainult üht kätt. Rikkepiduriga pidurdamine peab olema reguleeritav (Secondarybraking );
h) seisupidur on pidur, mis kindlustab sõiduki püsimise paigal ka teekaldel, kusjuures juhi kohalolek ei ole vajalik. Seisupidur peab toimima ratastele otseselt, mehhaaniliselt (Parkingbraking);
i) sõidupidur on pidur, mis peab võimaldama juhil kontrollida sõiduki liikumist ja seda kindlalt ning kiiresti peatada iga kiiruse, koormuse, teekalde puhul nii, et juht ei pea vabastama oma käsi rooliratta küljest, v.a käsijuhtimisega invasõidukid ( Service braking);
  46) pidurituli on tuli, mis hoiatab teisi liiklejaid, et eessõitva sõiduki juht on rakendanud sõidupidurit (StopLamp);
  47) poolhaagisautorong on sadulhaakeseadme abil sadulvedukist ja poolhaagisest koostatud autorong (Articulatedvehicle);
[RTL 2007, 37, 636 - jõust. 07.05.2007]
  48) [Kehtetu]
  49) R.E.3 on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Sisetranspordi Komitee ühisotsus sõidukite ehituse kohta (TheConsolidatedResolutionon theConstruction of Vehicles);
  50) registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei või ületada valmistaja lubatud suurimat massi;
  51) registriteljekoormus on registreerimisel määratud suurim teljekoormus, mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat teljekoormust (Authorizedaxelweight);
  52) «Roheline veoauto e U-auto» on veoauto, mis vastab müra tasemelt ja kahjulike ainete sisalduselt heitgaasides CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavat tunnistust (GreenLorry );
  53) roolimehhanism on seadmed ja osad, millega juht muudab sõiduki juhtrataste suunda: rooliratas, -võll, -reduktor, löögienergiat kokkupõrkel vähendavad vahendid, rooliamortisaator, -võimendi, -võimendi energiaallikas jms (Steeringmechanism);
  54) seisutuli on tuli, mis märgistab seisvat sõidukit. Seisutulede mõiste hõlmab ka ääretulesid, kui need asendavad seisutulesid (Parkinglamp);
  55) [Kehtetu]
  56) suunatuli on tuli, mille süttimine informeerib teisi liiklejaid sõidukijuhi kavatsusest sooritada pööret (Direction-indicatorlamp);
  57) [Kehtetu]
  58) [Kehtetu]
  59) taastatud rehv on rehv, mille taastamiseks on vahetatud selle protektor (turvis) või protektor koos külgkattega (RetreadedPneumaticTyres);
  60) tagatuli on tuli, mis märgistab sõidukit tagant, ühildatud tulede korral võivad selles laternas olla ka teised tuled (Rearpositionlamp);
  61) tagumine ääretuli on tuli, mis märgistab sõiduki asukohta ja laiust tagant (End-outlinemarkerlamp );
  62) tarbesõiduk on mootorsõiduk (v.a sõiduauto) ja selle haagis, mis on projekteeritud ja ehitatud veoste ja/või sõitjate veoks (CommercialMotorVehicle);
  63) TCS on veojõu reguleerimissüsteem, mis valib parima võimaliku ratta ja teekatte vahelise haardumise ning tagab sellega sõiduki parema juhitavuse ja kiirenduse (TractionControlSystem);
  64) teenindusuks on uks sõitjate bussi sisenemiseks ja sealt väljumiseks (Service door);
  65) [Kehtetu]
  66) tegelik mass on sõiduki mass antud hetkel koos juhi, sõitjate ja veosega;
  67) teljekoormus on osa sõiduki massist, mis telje kaudu koormab teed (Axelweight);
  68) tervikveos on veos, mida ei ole võimalik teel vedamiseks lahutada osadeks, et teostada vedu kehtivatele nõuetele vastavate sõidukitega või autorongidega, ilma et sellega kaasneksid ülemäärased kulutused või oht kahjustada veost (Indivisibleload);
  69) TIR on kaubavedu rahvusvahelise kaubaveo tollikokkuleppel põhineva TIR-päeviku (TIR-Carnet) alusel;
  70) TJV (toodangu järelevalve) on tegevus, millega kontrollitakse, kas Eestis valmistatud või müüdavad tüübikinnituse saanud sõidukid vastavad tüübikinnitusega määratud sõidukitüübile ning kas Eestis valmistatud või müüdavad sõiduki osad, seadmed, süsteemid ja varustus vastavad nende tüübikinnitusega määratud andmetele (Conformityof production);
  71) TK (tüübikinnitus) on menetlus, mille tulemusena pädev asutus vormistab uut tüüpi tootele e- või E-sertifikaadi (Type-approval) või riikliku tüübikinnituse (Nationaltype-approval);
  72) tonn on mass, mis põhjustab jõu 9,8 kN;
  73) troll on buss, mille veomootor saab elektritoite trolliliinilt (Trolley-bus);
  74) täismass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõiduki suurim mass, mida lubab valmistaja (Technicalmaximummass);
  75) TÜ (tehnoülevaatus) on registreerimistunnistuse andmete võrdlemine sõidukiga ja sõiduki tehnoseisundi ning varustuse kontrollimine (Roadworthinesstest);
  76) töökorras sõiduki mass (edaspidi tühimass) on koormata, kerega ja haakeseadmega (veduki korral) sõiduki või kabiiniga runga (haakeseadmega või haakeseadmeta) mass, kui valmistaja ei ole seda lõpuni ehitanud ja mis sisaldab: õlide, kütuse (90% kütusepaagi mahust), tööriistade, varuratta, juhi (75 kg), jahutusvedeliku ja 100% kõigi teiste vedelike, v.a kasutatud vee, massi. Bussidel sisaldab tühimass meeskonna liikmete massi (75 kg igaüks), kui neile on ette nähtud istekoht sõidukis. L kategooria sõidukil ei sisalda tühimass juhi massi (75 kg) (Mass of the vehicle in running order);
[RTL 2009, 1, 5 - jõust. 10.01.2009]
  77) tüübitunnustamine on protseduur, millega otsustatakse esitatud dokumentide alusel, kas sõiduk, sõiduki osad või varustus vastavad Eestis kehtivatele nõuetele;
  78) UTQG on USA rehvide kvaliteedi osakonna tähis (UniformTyreQualityBranding);
  79) vahetuskered on konteiner või kere veose vedamiseks, mida on võimalik autol vahetada selleks valmistatud seadme abil;
  80) varuaken on väljapääs, mis võimaldab sõitjatel ohu korral lahkuda bussist (Emergencywindow);
  81) varuuks on uks, mis peab rahuldama teenindusuksele esitatavaid nõudeid, kuid on mõeldud kasutamiseks erandolukordades (Emergencydoor);
  82) veduk on mootorsõiduk haagiste veoks (Towingvehicle );
  83) veoakud on elektrisõiduki veomootorit/mootoreid toitvad ja selleks vajaliku energiat salvestavate akude kogum (patarei) (Tractionbattery);
  84) täis- või kesktelghaagisautorong on M või N kategooria sõidukist ja ühest või enamast täis ja/või kesktelghaagisest koostatud sõidukite kombinatsioon (Road train);
[RTL 2007, 37, 636 - jõust. 07.05.2007]
  85) VIN-kood (e tehasetähis) on 17 tähest ja numbrist koosnev tähistus, mille valmistaja on määranud konkreetse sõiduki tähistamiseks (Vehicleidentificationnumber). Tähistamise kord on määratud ISO 3779-1983(E)-ga. VIN- kood koosneb kolmest osast: WMI, VDS ja VIS.WMI on VIN-koodi kolme esimese kohaga määratud valmistaja rahvusvahelise valmistajate nimistu järgi. Tähistus määratakse ISO 3780-ga kehtestatud korras ja registreeritakse Ameerika Autoinseneride Ühingus SAE;

VDS on sõidukikood, mis on määratud VIN-koodi 4. kuni 9. (kaasa arvatud) kohaga. See sisaldab sõidukit kirjeldavaid andmeid, mille määrab valmistaja (Vehicledescriptorsection );

VIS on sõiduki valmimisnumber. VIN-koodi konkreetse sõiduki valmistamise järjenumbrit tähistav osa on kaheksa viimast kohta (Vehicleindicatorsection);
  86) [Kehtetu]
  87) [Kehtetu]
  88) veosilla (veosildade) õhkvedrustus on vedrustussüsteem, mille puhul vähemalt 75% vedruefektist tekitatakse õhkvedrustusega ( Air suspension);
  89) «EURO III ohutu veoauto e EURO III-auto» on veoauto, mis vastab müratasemelt, kahjulike ainete sisalduselt heitgaasides ja ohutuselt CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavaid tunnistusi («EURO III safe» Lorry);
[RTL 2009, 47, 671 - jõust. 19.06.2009]
  90) «Ohutu veoauto või EURO III-auto või EURO IV-auto või EURO V-auto haagis» on haagis, mis vastab ohutuselt CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavaid tunnistusi;
[RTL 2009, 1, 5 - jõust. 10.01.2009]
  91) eesmise udutule latern on latern, mille tuli valgustab teed sõiduki ees udus, lume- või vihmasajus (Front fog lamp) ;
  92) kaugtulelatern on latern, mille tuli valgustab teed kaugele sõiduki ees (Drivingbeamheadlamp või Main-beamheadlamp);
  93) lähitulelatern on latern, mille tuli valgustab teed sõiduki ees nii, et väldib vastusõitva sõiduki juhi ja teiste liiklejate pimestamist ja muid sellega seotud ebamugavusi (Passingbeamheadlamp võiDipped-beamheadlamp);
  94) päevatulelatern on latern, mille tuli märgistab päeval liikuvat sõidukit eest (Daytimerunning lamp) ;
  95) varutrepp on ülemiselt korruselt algav trepp, mis viib alumise korruse varuukse juurde (half-staircase).
  96) esmakordne kasutuselevõtt on sõiduki esmakordne registrisse kandmine Eestis või mõnes teises riigis;
  97) katsekoda on teiste riikide pädevate asutuste või Maanteeameti poolt tunnustatud ja volitatud asutus tüübikinnituseks vajalike tüübikatsetuste ja kontrollimiste teostamiseks.
[RTL 2010, 1, 7 - jõust. 08.01.2010]
  98) pöördelatern on latern, mida kasutatakse selle teeosa täiendavaks valgustamiseks, mis asub sõiduki selle esinurga lähedal, kuhupoole sõiduk pöörab (Corneringlamp );
  99) kurvivalgustus on kaugtule või lähitule funktsioon tee parendatud valgustamiseks kurvides (bendlighting);
[RTL 2006, 39, 671 - jõust. 12.05.2006]
  100) täishaagis on haagis, millel on vähemalt kaks telge, millest vähemalt üks telg on juhitav ja:
a) mille haakeseade, mis saab vertikaalsuunas (haagise suhtes) liikuda ja
b) mis vedukile kannab üle mitteolulist staatilist vertikaalkoormust (alla 100 kg). Poolhaagist haagituna eelikuga käsitletakse täishaagisena;
[RTL 2006, 39, 671 - jõust. 12.05.2006]
  101) kesktelghaagis on haagis, mille tiisel on jäigalt kinnitatud haagise, mille telg paikneb (teljed paiknevad) ühtlaselt koormatud haagise raskuskeskme lähedal nii, et vedukile kantakse üle ainult väike staatiline vertikaalkoormus, mis ei ületa 10% haagise täismassist või 1000 kg (arvestada väiksema väärtusega), külge;
[RTL 2006, 39, 671 - jõust. 12.05.2006]
  102) poolhaagis on haagis, mis on ette nähtud haakimiseks sadulvedukiga või eelikuga ja mis kannab sadulvedukile või eelikule üle olulist vertikaalkoormust;
[RTL 2006, 39, 671 - jõust. 12.05.2006]
  103) eelik on iseseisev ratastega seade, millel võib olla haakeseade poolhaagise haakimiseks (dolly axle);
[RTL 2009, 47, 671 - jõust. 19.06.2009]
  104) esikaitsesüsteem on eraldiseisev konstruktsioon või konstruktsioonid, nagu «kängururauad» või täiendav kaitseraud, mis on ette nähtud originaalvarustusse kuuluvast kaitserauast üles- ja/või allapoole jääva sõiduki välispinna kaitseks kahjustuste eest mingi objektiga kokkupõrke korral.
  105) vanasõiduk on teaduse või tehnika arengut kajastav, ajaloolis-kultuurilise väärtusega, kollektsionääridele või muuseumidele huvi pakkuv sõiduk, mille valmistamisest on möödunud vähemalt 35 aastat ja mis on vanasõidukiks tunnustatud.
[RTL 2006, 75, 1392 - jõust. 29.10.2006]
  106) SAE on tähis, mis tähistab USA Autoinseneride Ühingu standardi nõuete täitmist;
[RTL 2006, 84, 1537 - jõust. 04.12.2006]
  107) ümberasuja on füüsiline isik:
a) kes asub Eestisse elama väljastpoolt Euroopa Liidu liikmesriike ja kellele on antud tollisoodustust;
b) kes asub Eestisse elama Euroopa Liidu liikmesriigist ja kes on vahetult enne ümberasumist elanud selles liikmesriigis vähemalt 12 kuud ning omanud kaasatoodud sõidukit vähemalt 6 kuud. Elamist selles liikmesriigis peab tõendama elamisloaga või muu elamist tõendava dokumendiga ja sõiduki omamist sõiduki registreerimistunnistusega.
[RTL 2006, 84, 1537 - jõust. 04.12.2006]
  108) avariipidurduse signaal on signaal, mis informeerib sõiduki taga olevaid teisi liiklejaid, et eesliikuv sõiduk aeglustab järsult liikumist olemasolevates teeoludes (Emergencystopsignal);
[RTL 2007, 96, 1605 - jõust. 21.12.2007]
  109) kohanduvate esitulede süsteem on E-reegli nr 123 nõuete kohane valgustusseade, mis kindlustab lähitule erinevate omadustega valgusvihkude automaatse kohandumise sõltuvalt erinevatest sõiduki kasutustingimustest ja kui on seadistatud, siis ka kaugtule valgusvihkude automaatse kohandumise (Adaptivefront lighting system - AFS);
[RTL 2007, 96, 1605 - jõust. 21.12.2007]
  110) kerega L kategooria sõiduk on sõiduk, mille sõitjateruum on kinnine (piiratud) või piiratud vähemalt nelja järgmise elemendiga:a) tuuleklaas;

b) põrand;

c) katus;

d) külg- ja tagaseinad või uksed.
[RTL 2007, 96, 1605 - jõust. 21.12.2007]
  111) tuletatud mass on tühimass, millest on lahutatud juhi mass 75 kg ja millele on liidetud muutumatu mass 100 kg (Referencemass);
[RTL 2009, 1, 5 - jõust. 10.01.2009]
  112) EURO IV ohutu veoauto e EURO IV-auto on veoauto, mis vastab müratasemelt, kahjulike ainete sisalduselt heitgaasides ja ohutuselt CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavaid tunnistusi («EURO IV safe» Lorry);
[RTL 2009, 1, 5 - jõust. 10.01.2009]
  113) EURO V ohutu veoauto e EURO V-auto on veoauto, mis vastab müratasemelt, kahjulike ainete sisalduselt heitgaasides ja ohutuselt CEMT poolt kehtestatud nõuetele ja omab vastavaid tunnistusi («EURO V safe» Lorry);
[RTL 2009, 1, 5 - jõust. 10.01.2009]
  114) valgusdiood (edaspidi LED) on valgusallikas, kus nähtava kiirguse elemendiks on üks või enam injektsioon-luminestsentsi/fluorestsentsi tekitavat tahke aine siiret;
[RTL 2009, 1, 5 - jõust. 10.01.2009]
  115) asendatav valgusallikas on valgusallikas, mida saab paigaldada ja seadme pesast eemaldada ilma tööriistadeta (hõõglambid ja gaaslahenduslambid);
[RTL 2009, 1, 5 - jõust. 10.01.2009]
  116) asendamatu valgusallikas on valgusallikas, mille asendamiseks tuleb asendada kogu seade, mille külge on valgusallikas kinnitatud. Valgusallika mooduli puhul tähendab sellist valgusallikat, mille vahetuseks tuleb vahetada valgusallika moodul, mille külge on valgusallikas kinnitatud;
[RTL 2009, 1, 5 - jõust. 10.01.2009]
  117) valgusallika moodul on konkreetse seadme jaoks ettenähtud optiline osa, mis sisaldab ühte või enamat asendamatut valgusallikat ja mida saab seadme küljest eemaldada vaid tööriista(de) abiga. Valgusallika moodul on projekteeritud nii, et ka tööriistu kasutades ei ole moodulit võimalik asendada ühegi tüübikinnituse saanud valgusallikaga (hõõg- või gaaslahenduslambiga);
[RTL 2009, 1, 5 - jõust. 10.01.2009]
  118) topeltrattad on L kategooria sõiduki ühele ja samale teljele monteeritud kaks ratast, mille maaga kokkupuutuvate pindade keskmete vaheline kaugus on väiksem kui 460 mm. Topeltrattad loetakse üheks rattaks;
[RTL 2009, 47, 671 - jõust. 19.06.2009]
  119) valgusreklaamseade on sõiduki kerele kohtkindlalt paigaldatud, seestpoolt valgustatav seade, mida kasutatakse kaubandusliku või muu informatsiooni edastamiseks.
[RTL 2010, 1, 7 - jõust. 08.01.2010]

§ 4.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

2) põhiandmesilt (vajadusel ka lisaandmesilt) peab olema sõiduki valmistaja või tema ametliku esindaja poolt sõidukile kinnitatud. Valmistaja andmesilt (andmesildid) peab olema hästi loetav ja nähtav ning kindlalt kinnitatud (nii, et ei ole võimalik andmesilti eemaldada seda rikkumata) sõiduki osale, mida ei vahetata remondi või mõne muu toimingu käigus. Andmesilt on nõutav alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M ja N kategooria sõidukil, alates 1. jaanuarist 2001. a esmakordselt kasutusele võetud O kategooria sõidukil ja alates 1. jaanuarist 2004. a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria sõidukil, v.a M, N, O ja L kategooria sõidukite üksiksõiduki kinnitusel, kus andmesilt ei ole nõutav. Kui sõidukil valmistaja andmesilt kas puudub, on mittetäielikult täidetud või ei ole loetav, siis loetakse sõiduk nõuetele vastavaks, kui Maanteeametil on olemas selle sõiduki valmistaja andmesildile kantavad andmed. Registreerimistunnistusele tehakse sellekohane märge.

3) VIN-kood peab olema, lisaks valmistaja põhiandmesildile, pressitud või numbriraudadega löödud sõiduki šassiile, kerele või muule samalaadsele konstruktsioonile ja olema loetav 30 aasta jooksul. VIN-kood peab olema koostatud suurtest ladina tähtedest ja araabia numbritest. VIN-koodis on keelatud, v.a valmistaja poolt koodi teise osa (tähemärgid 4–9) tühjade kohtade täitmiseks, kasutada tähti I, O ja Q ning mõttekriipse, tärnikesi või teisi erilisi märke. Otse šassiile, raamile või teisele analoogsele sõiduki osale kantavate tähtede ja numbrite minimaalne kõrgus peab M, N ja O kategooria sõidukil olema vähemalt 7 mm ja L kategooria sõidukil vähemalt 4 mm;

4) M, N ja O kategooria sõiduki valmistaja andmesildil olevate numbrite ja tähtede kõrgus peab olema vähemalt 4 mm. L kategooria sõiduki valmistaja andmesildil olevate numbrite ja tähtede kõrgus peab olema vähemalt 3 mm.

5) [kehtetu]

6) mitme valmistaja korral peab M, N ja O kategooria sõidukil põhiandmesildi kõrvale olema paigutatud direktiivide 70/156/EMÜ või 2007/46/EÜ kohane lisaandmesilt, nagu see on toodud järgnevas näites:

7) L kategooria sõiduki valmistaja andmesildile peab direktiivi 93/34/EMÜ kohaselt olema kantud:
a) valmistaja nimetus;
b) direktiivi 92/61/EMÜ või 2002/24/EÜ kohane tüübikinnituse number;
c) VIN-kood;
d) tüübikinnituse katsetel määratud seisumüra: ........ dB(A) – ......min^–1.
Direktiivi 93/34/EMÜ kohase L kategooria sõiduki valmistaja andmesildi näidis:

2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt direktiivi 76/114/EMÜ (paranduste direktiivid 78/507/EMÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt direktiivi 93/34/EMÜ (paranduste direktiiv 2006/27/EÜ) metoodikale.

2) registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral vähemalt 40 m kauguselt ja pimeda ajal, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, vähemalt 25 m kauguselt;

3) M ja N kategooria sõidukil peab üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki esiosale ja teine direktiivi 70/222/EMÜ kohaselt sõiduki tagaosale. O kategooria sõidukil peab registreerimismärk olema kinnitatud direktiivi 70/222/EMÜ kohaselt sõiduki tagaosale. L kategooria sõidukil peab registreerimismärk olema kinnitatud direktiivi 93/94/EMÜ kohaselt sõiduki tagaosale. Üksiksõiduki kinnituseks esitatud M, N või O kategooria sõidukil võib tagumise registreerimismärgi koht asuda sõiduki pikikeskteljest paremal pool;

4) sõidukeil, mille registreerimismärgi kinnituskoht ei sobi, võib kasutada lisakinnitusvahendeid ja paigutada valgusteid nii, et oleks tagatud tagumise registreerimismärgi loetavus;

5) registreerimismärk peab olema puhas, deformeerimata ja ilma katteta;

6) kinnitusdetailid ei tohi halvendada registreerimismärgi loetavust. Sõiduki esi- või tagaosa väljastpoolt nähtavale kohale on keelatud paigaldada registreerimismärgi nähtavaid tunnuseid omavaid või matkivaid märke.

2) kui tahavaade on varjatud, sõiduk veab haagist või seda juhib kurt juht, peab sõidukil olema mõlemal küljel välispeegel;

3) M₁ ja N₁ kategooria autodel peab olema vasak välispeegel ja üks sisepeegel;

4) M₂, M₃, N₂ ja N₃ kategooria autodel peab välispeegel olema mõlemal küljel ning M ₂ ja M₃ kategooria bussidel lisaks vähemalt üks sisepeegel;

5) 1990. a või hiljem valmistatud M₃ kategooria bussidel ja N₃ kategooria veoautodel peab lisaks punkti 4 nõuetele olema paremal küljel peegel, millest on näha parema esiratta asend teel;

6) peeglil ei tohi olla pragusid, peegeldav kiht peab olema terve ja peegel kindlalt kinnitatud;

7) 1990. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukitel, mille valmistaja poolt lubatud kiirus ei ületa 100 km/h, peab olema vasakul pool üks juhtrauale kinnitatud peegel. Kui lubatud kiirus ületab 100 km/h, peab peegel olema mõlemal küljel;

8) peegel peab olema reguleeritav.

9) alates 26. jaanuarist 2007. a esmakordselt kasutuselevõetava M _{2, M3}, N₂ ja N₃ kategooria sõiduki ning alates 26. jaanuarist 2010. a esmakordselt kasutuselevõetava M ₁ ja N₁ kategooria sõiduki tahavaateseadmed peavad vastama direktiivi 2003/97/EÜ nõuetele.

10) N₂ ja N₃ kategooria sõidukitele, mis on esmakordselt kasutusele võetud alates 1. jaanuarist 2000. a ja ei täida direktiiviga 2003/97/EÜ kehtestatud nõudeid tahavaatepeeglite paigaldamise osas, peab hiljemalt 31. märtsiks 2009. a olema tagantjärele paigaldatud sõitjapoolsele küljele lainurkpeegel (IV klass) ja lähivaatepeegel (V klass).

2) TK ja TJV katsetustel – M ja N kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 46/01 või direktiivi 71/127/EMÜ (paranduste direktiivid 79/795/EMÜ, 85/205/EMÜ, 86/562/EMÜ, 87/354/EMÜ ja 88/321/EMÜ) metoodikale, alates 26. jaanuarist 2006. a vastavalt direktiivi 2003/97/EÜ (paranduste direktiiv 2005/27/EÜ) metoodikale, ja L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 81/00 või direktiivi 97/24/EÜ metoodikale.

2) M ja N kategooria sõidukitel peab helisignaal vastama E-reegli nr 28 või direktiivi 70/388/EMÜ nõuetele ja L kategooria sõidukitel direktiivi 93/30/EMÜ nõuetele;

3) L kategooria sõidukil, mille mootori võimsus ei ületa 7 kW, peab helisignaali helitugevus olema suurem kui 95 dB(A), kuid ei tohi ületada 115 dB(A);

4) M ja N kategooria sõidukitel ning L kategooria sõidukitel mootori võimsusega üle 7 kW peab helisignaali helitugevus olema suurem kui 105 dB(A), kuid ei tohi ületada 118 dB(A). Mõõtmisel peab müramõõdik asuma 2 m kaugusel signaali membraanist, kusjuures mõõtmine toimub kohas, kus signaali tugevus on suurim;

5) alarmsõiduki eriline helisignaal peab olema vahelduva tonaalsusega ja selle tugevus peab olema vähemalt 104 dB(A). Mõõtmisel peab müramõõdik asuma 7 m kaugusel sõiduki ees.

2) TK ja TJV katsetustel – M ja N kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 28/01 või direktiivi 70/388/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ ja 2006/96/EÜ) ja L kategooria sõidukitel direktiivi 93/30/EMÜ metoodikale.

Nõuded: 1) [Kehtetu - RTL 2001, 135, 1953 – jõust. 24.12.2001]

2) lubatud on kasutada sõidumeerikut, mille andmeplaadile on kantud AETR või EÜ Nõukogu määruse 3821/85/EMÜ kohane tüübikinnituse tunnusmärk;

3) sõidumeerik peab olema kontrollitud ja paigaldatud vastavalt kehtestatud korrale.

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt AETR kokkuleppes või EÜ Nõukogu määruse 3821/85/EMÜ (paranduste direktiivid 3314/90/EMÜ, 3572/90/EMÜ, 3688/92/EMÜ, 2479/95/EÜ, 1056/97/EÜ ja 2135/98/EÜ) metoodikale.

2) mootorsõiduki valmistajakiirus peab olema kiirusmõõdiku skaala mõõtepiirkonnas ja skaalajaotused peavad olema võrdsed 1, 2, 5 või 10 km/h (inglise mõõtühikute süsteemi korral: 1, 2, 5 või 10 mil/h). Kui skaalale märgitud kiirus ei ületa 200 km/h, peavad kiiruse väärtused olema märgitud 20 km/h intervallidega; kui suurim skaalale märgitud kiirus on üle 200 km/h, märgitakse kiiruse väärtused 30 km/h intervallidega (inglise mõõtühikute süsteemi korral vastavalt 10 mil/h ja 20 mil/h). Väiksemate intervallide kasutamine on lubatud, kuid see peab olema kogu skaala ulatuses ühtne. Kui kiirusmõõdiku skaalale on märgitud skaalajaotused mil/h, peavad skaalajaotused olema ka km/h. Sõidukil võib kiirusmõõdiku skaalale olla märgitud või digitaalselt kiirust näidata ainult mil/h, kui sõidukile omistatakse üksiksõiduki kinnitus tähtajaliselt või kui sõiduk on saadud pärandvarana või kuulub ümberasujale;

3) kiirusmõõdik ei tohi kunagi näidata vähem tegelikust kiirusest. [kehtetu - alates teisest lausest koos valemiga]

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 39/00 või M ja N kategooria sõidukitel direktiivi 75/443/EMÜ (paranduste direktiiv 97/39/EÜ) ja alates 1. juulist 2001. a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria sõidukitel direktiivi 2000/7/EÜ metoodikale.

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 89/00 või direktiivi 92/24/EMÜ (paranduste direktiiv 2004/11/EÜ) metoodikale.

2) üle 3,5-tonnise täismassiga autodel ja üle 750 kg täismassiga haagistel peavad tõkiskingad vastama järgmistele nõuetele:

2) peavad asuma juhile kättesaadavas kohas.

2) tulekustutid peavad olema töökorras ja asuma kättesaadavas kohas ning olema kättesaadavalt kinnitatud.

2) märk peab olema hajutatud päevavalguse korral loetav vähemalt 40 m kauguselt;

3) märgile on keelatud kanda või juurde lisada muud sümboolikat ja kasutada seda muudel eesmärkidel;

4) märk kinnitatakse sõiduki tagaosale;

5) sõidukile ei tohi kinnitada ühe riigi tunnusmärki ja teise riigi registreerimismärki, v.a tähtajaliselt Eestis arvele võetud teise riigi sõidukid;

6) Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud sõidukil võib riigi tunnusmärk olla kantud sõiduki numbrimärgile vastavuses Euroopa Nõukogu määrusega 2411/98/EÜ.

2) turvavöö pannaldel jt jäikadel osadel ei tohi olla teravaid nurki või servi, mis võiksid vööd kulutada, vigastada või purustada. Kõik turvavöö osad peavad olema korrosiooni eest kaitstud. Turvavöö jäigad osad ei tohi olla haprad;

3) jäigad ja plastist osad peavad olema paigutatud nii, et sõiduki kasutamisel need ei jää uste või istmete nihutusseadmete vahele;

4) turvavöödel ei tohi olla nähtavaid vigastusi, lukustusseadmed peavad olema korras;

5) turvavöö kinnituskohad ja nende arv peab vastama:
a) M ja N kategooria sõidukitel E-reegli nr 14 või direktiivi 76/115/EMÜ nõuetele;

6) turvapadjaga istekohtadel peab olema hoiatus selle kohta, et sellele istmele ei tohi paigaldada seljaga sõidusuunas laste turvaistet või -hälli. Sellekohane selgitav tekst ja piktogramm peavad paiknema nähtaval kohal ja olema kindlalt kinnitatud. Hoiatust ei nõuta, kui sõidukis on seade, mis lülitab turvapadja rakendumise seadme välja, kui sellele istmele on paigaldatud laste turvaiste või -häll.

2) TK ja TJV katsetustel turvavööd vastavalt E-reegli nr 16/04 või direktiivi 77/541/EMÜ (paranduste direktiivid 81/576/EMÜ, 82/319/EMÜ, 90/628/EMÜ, 96/36/EÜ, 2000/3/EÜ, 2005/40/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja nende kinnituspunktid M ja N kategooria sõidukitel E-reegli nr 14/06 või direktiivi 76/115/EMÜ (paranduste direktiivid 81/575/EMÜ, 82/318/EMÜ, 90/629/EMÜ, 96/38/EÜ ja 2005/41/EÜ) ning L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukitel direktiivi 97/24/EÜ (paranduste direktiivid 2002/51/EÜ, 2003/77/EÜ, 2005/30/EÜ, 2006/27/EÜ, 2006/72/EÜ ja 2006/120/EÜ) metoodikale.

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 27/03 metoodikale. Värvused määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.

2) peab asuma sõiduki taga keskel või vasaku ääre lähedal.

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 69/01 meetodikale. Värvused määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.

2) haagise (kesktelik-, täis- ja poolhaagise) tunnusmärgil peab olema kollane valgustpeegeldav ristkülik ja seda ümbritsev punane fluorestseeruv ääris (joonis 4):

3) N₃ kategooria sõiduki, v.a sadulveduki, taha peavad olema kinnitatud E-reegli nr 70 kohased tunnusmärgid, millel peavad olema vaheldumisi kollased valgustpeegeldavad ja punased fluorestseerivad kaldtriibud vastavalt joonisele 5.

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 70/01 metoodikale. Värvused määratakse elektroonilise kolorimeetriga CIE koordinaatide süsteemis.

2) sõidukijuhi pimeda ajal kasutatava motokiivri visiiri läbipaistvus peab olema vähemalt 80% ja sõidukijuhi valge ajal kasutatava motokiivri visiiri läbipaistvus peab olema vähemalt 50%.

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 22/05 metoodikale.

2) kasutustõkis peab olema kas mehhaaniline, elektriline või elektrooniline;

3) mehhaaniline seade peab blokeerima vähemalt ühe põhiagregaadi kasutamise;

4) elektriline või elektrooniline seade peab vältima vähemalt auto mootori käivitamise;

5) kui mootorsõidukile on paigaldatud häireseade, mis on valmistatud 1999. a või hiljem, peab see vastama E-reegli nr 97 või nr 116 või direktiivi 95/56/EÜ nõuetele.

2) TK ja TJV katsetusel vastavalt E-reeglite nr 18/03, nr 62/00, nr 97/01 ja nr 116/00 või direktiivide 74/61/EMÜ (paranduste direktiivid 95/56/EÜ ja 2006/96/EÜ) ja 93/33/EMÜ (paranduste direktiiv 1999/23/EÜ) metoodikale.

2) käepide või rihm peab olema kinnitatud nii, et seda oleks mugav kasutada;

3) kahe käepideme olemasolu korral peavad need paiknema sümmeetriliselt, teine teisel sadula küljel.

2) TK ja TJV katsetusel vastavalt direktiivi 93/32/EMÜ (paranduste direktiiv 1999/24/EÜ) metoodikale.

2) paarisratastega/rattaga sõidukilt ei nõuta tugiharki, kui sõiduk täidab parkimisel direktiivi 93/31/EMÜ nõudeid.

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt direktiivi 93/31/EMÜ (paranduste direktiiv 2000/72/EÜ) metoodikale.

2) võib kasutada ainult selle sõiduki variandi ehituses ettenähtud laternaid. Maanteeamet võib põhjendatud juhtudel lubada kasutada teistele sõidukitele ette nähtud laternaid tingimusel, et nende optilised elemendid, lambid ja laternate paigaldus vastavad nõuetele. Laternad peavad olema koostatud nende ehituses ettenähtud optilistest elementidest, lampidest ja hajutiklaasidest. Hajutiklaasid peavad olema pragudeta ning muude vigastusteta. Peegeldi (reflektor) ei tohi olla tuhmunud või korrodeerunud;

3) laternates kasutatavad lambid peavad vastama E-reegli nr 37 või nr 99 nõuetele ja selliste lampide asendamine vahetatavate LED valgusallikatega on keelatud. Laternale, milles kasutatakse LED valgusallika moodulit, peab olema kantud tähis MD;

4) kaugtuled, lähituled ja eesmised udutuled võivad olla paigutatud peitlaternatesse. Peitlaternaid ei tohi olla võimalik juhi kohalt osaliselt avada ja sulgeda. Pimestamise vältimiseks laternate avanemisel või sulgumisel peavad tuled sisse lülituma alles pärast peitlaternate täielikku avanemist ja välja lülituma enne nende sulgumise algust. Lülitusmehhanismi rikke korral peavad sisselülitatud peitlaternad jääma avatuks või olema kergesti avatavad ilma tööriistadeta;

5) lähitulede laternaid, mis on ette nähtud ainult vasakpoolses liikluses kasutamiseks, on keelatud kasutada (vasakpoolses liikluses kasutatava laterna klaasile on lähitule tähise alla kantud nool, mille teravik on eest vaadates suunatud paremale);

6) elektriühendused peavad olema sellised, et lähitulede, kaugtulede ja eesmiste udutulede laternaid saab sisse lülitada ainult siis, kui ääretulede laternad ja numbritulede laternad on sisse lülitatud. See nõue ei kehti, kui kaug- või lähitulede laternaid kasutatakse lühikeste intervalliga üksteisele järgnevate hoiatavate valgussignaalide edastamiseks;

7) laternate, mille paigaldamine sõidukile on kohustuslik, kaitseks ei tohi kasutada selleks mitte ettenähtud vahendeid. Sõiduki osad või veos ei tohi vähendada laternate nähtavust.

8) laternatele ja helkuritele kantavad tähised peavad olema selgelt loetavad ja kustutamatud. Laternatele peavad tähised olema kantud kas laterna klaasile või korpusele, helkuritel valgustatavale pinnale. Tähised peavad olema nähtavad, kusjuures vajadusel tuleb avada liikuv osa (nt kapott, luuk jne);

9) elektriühendused peavad olema sellised, et ääretulede ja numbritulede laternaid on võimalik sisse ja välja lülitada ainult samaaegselt;

10) direktiivide 76/757/EMÜ, 76/758/EMÜ, 76/759/EMÜ, 76/760/EMÜ, 76/761/EMÜ, 76/762/EMÜ, 77/538/EMÜ ja 77/539/EMÜ kohaselt tüübikinnituse saanud valgustus- ja valgussignalisatsiooni seadmeid, mis on ette nähtud paigaldamiseks M₁ ja N₁ kategooria sõidukitele, võib paigaldada L kategooria sõidukitele.

2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 48/03 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ, 97/28/EÜ ja 2007/35/EÜ) metoodikale ja L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EÜ) metoodikale.

2) lähitulelaterna kõrgus peab olema vahemikus 500 – 1200 mm maapinnast. Erandina on N₃G kategooria sõidukil lubatud lähitulelaternad paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele maapinnast. Lähitulelaterna kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm. M₂, M₃, N₂ ja N₃ kategooria sõiduki lähitulelaternate vahekaugus peab olema vähemalt 600 mm, mida võib vähendada kuni 400 mm-ni, kui sõiduki laius ei ületa 1300 mm;

3) lähituled peavad lülituma põlema ja kustuma korraga ning võivad jääda põlema koos kaugtuledega. Kui lähitulelaternates kasutatakse gaaslahenduslampe, siis peavad lähituled jääma põlema koos kaugtuledega;

4) lähitule laternate valgusvihu kõrgus peavad olema nõuetekohaselt reguleeritud ja peab olema välditud vastutulevate sõidukite juhtide pimestamine;

5) lähitule värvus peab olema valge. Enne 1. oktoobrit 1994. a esmakordselt kasutusele võetud sõiduki lähitule värvus võib olla valikkollane;

6) alates 1. jaanuarist 1990. a esmakordselt kasutusele võetud M ja N kategooria sõiduki lähitule laternad peavad vastama E-reegli nr 1 või nr 5 või nr 8 või nr 20 või nr 31 või nr 98 või nr 112 või nr 113, või nr 123 või direktiivi 76/761/EMÜ nõuetele ja nende paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria sõiduki lähitule laternad peavad vastama E-reegli nr 57 või nr 72 või nr 112 või nr 113 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele ja nende paigaldus E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele.

7) kui sõidukile on paigaldatud kohanduvate esitulede süsteem (AFS), siis peab selle ehitus vastama E-reegli nr 123 nõuetele ja paigaldus vastama E-reegli nr 48 nõuetele. Süsteemi kuuluvatel laternatel peab olema lisatähis X.

2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukil vastavalt vastama E-reegli nr 1 või nr 5 või nr 8 või nr 20 või nr 31 või nr 98 või nr 112 või nr 113, või nr 123 või direktiivi 76/761/EMÜ (paranduste direktiivid 89/517/EMÜ ja 1999/17/EÜ) nõuetele ja paigaldus E-reegli nr 48/03 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ, 97/28/EÜ ja 2007/35/EÜ) metoodikale. L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 57 või nr 72 või nr 112 või nr 113 või direktiivi 97/24/EÜ (paranduste direktiivid 2002/51/EÜ, 2003/77/EÜ, 2005/30/EÜ, 2006/27/EÜ, 2006/72/EÜ ja 2006/120/EÜ) nõuetele ja nende paigaldus E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EÜ) metoodikale.

Joonis 6. [Kehtetu – RTL 2009, 1, 5 – jõust. 10.01.2009]

2) kaugtulede ümberlülimisel lähituledeks peavad kõik kaugtuled lülituma välja üheaegselt. Lähitulede ümberlülimisel kaugtuledeks peab vähemalt üks paar kaugtulesid sisse lülituma;

3) elektriühendused peavad tagama, et summaarne kaugtulede valgustugevus, mida saab üheaegselt sisse lülitada, ei ületaks 300 000 cd, mis vastab valgustugevuse kontrollarvude summale 100;

4) kaugtule värvus peab olema valge. Enne 1. oktoobrit 1994. a esmakordselt kasutusele võetud sõiduki kaugtule värvus võib olla valikkollane;

5) alates 1. jaanuarist 1990. a esmakordselt kasutusele võetud M ja N kategooria sõiduki kaugtule laternad peavad vastama E-reegli nr 1 või nr 5 või nr 8 või nr 20 või nr 31 või nr 98 või nr 112 või nr 113, või nr 123 või direktiivi 76/761/EMÜ nõuetele ja nende paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria sõiduki kaugtule laternad peavad vastama E-reegli nr 57 või nr 72 või nr 112 või nr 113 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele ja nende paigaldus E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele.

6) kui sõidukile on paigaldatud kohanduvate esitulede süsteem (AFS), siis peab selle ehitus vastama E-reegli nr 123 nõuetele ja paigaldus vastama E-reegli nr 48 nõuetele. Süsteemi kuuluvatel laternatel peab olema lisatähis X.

2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukil vastavalt vastama E-reegli nr 1 või nr 5 või nr 8 või nr 20 või nr 31 või nr 98 või nr 112 või nr 113, või nr 123 või direktiivi 76/761/EMÜ (paranduste direktiivid 89/517/EMÜ ja 1999/17/EÜ) nõuetele ja paigaldus E-reegli nr 48/03 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ, 97/28/EÜ ja 2007/35/EÜ) metoodikale. L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 57 või nr 72 või nr 112 või nr 113 või direktiivi 97/24/EÜ (paranduste direktiivid 2002/51/EÜ, 2003/77/EÜ, 2005/30/EÜ, 2006/27/EÜ, 2006/72/EÜ ja 2006/120/EÜ) nõuetele ja nende paigaldus E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EÜ) metoodikale.

Joonis 8. [Kehtetu – RTL 2009, 1, 5 – jõust. 10.01.2009]  

1) TÜ – vaatlusega vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 77/00 või direktiivi 77/540/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 1999/16/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja paigaldus vastavalt E-reegli nr 48/03 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ, 97/28/EÜ ja 2007/35/EÜ) metoodikale.

2) lubatud on kasutada või tähisega eesmisi udulaternaid, mille hajutiklaasil on täht «B»;

3) eesmiste udutuledega koos peavad lülituma eesmised ja tagumised ääretuled ning numbrituli;

4) eesmise udutule valgusvihul peab olema ülal järsk, selgelt nähtav valguse ja varju piir;

5) eesmise udutule värvus peab olema valge või kollane;

6) eesmise udulaterna valgusava alaserv ei tohi asetseda madalamal kui 250 mm ja ülaserv kõrgemal lähitule laterna valgusava ülaservast ning M₁ ja N₁ kategooria sõidukil kõrgemal kui 800 mm maapinnast. Laterna valgusava välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm;

7) [Kehtetu – RTL 2009, 1, 5 – jõust. 10.01.2009]

Joonis 11. [Kehtetu – RTL 2009, 1, 5 – jõust. 10.01.2009]

1) TÜ – vaatlusega ja esilaternate kontrollseadmega vastavalt direktiivile 96/96/EÜ (paranduste direktiivid 1999/52/EÜ, 2001/9/EÜ ja 2001/11/EÜ);

2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 19/02 või direktiivi 76/762/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 1999/18/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale ja paigaldus vastavalt E-reegli nr 48/03 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ, 97/28/EÜ ja 2007/35/EÜ) metoodikale ja L kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 50/00 või direktiivi 97/24/EÜ (paranduste direktiivid 2002/51/EÜ, 2003/77/EÜ, 2005/30/EÜ, 2006/27/EÜ, 2006/72/EÜ ja 2006/120/EÜ) metoodikale ja paigaldus vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EÜ) metoodikale.

Kood 206. [Kehtetu – RTL 2009, 1, 5 – jõust. 10.01.2009]

2) päevatule laternad võivad olla ühitatud teiste tulede laternatega;

3) ühe päevatule valgustugevus peab olema vähemalt 400 cd ja ei tohi ületada 1200 cd. Valgusava pinna suurus peab olema vähemalt 25 cm² ja ei tohi ületada 200 cm²;

 4) [Kehtetu – RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007]

5) lubatud on kasutada E-sertifitseeritud päevatule laternaid ja sellele peab olema kantud tähis RL. Päevatule värvus peab olema valge või valikkollane;

6) päevatuled peavad automaatselt välja lülituma, kui lülitatakse sisse lähi- või kaugtuled.

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 87/00 metoodikale ja paigaldus vastavalt E-reegli nr 48/03 metoodikale.

2) töötule laternad võivad olla teisaldatavad;

3) töötule, v.a alarmsõidukil kasutatavad, valgus peab olema hajutatud hajutava mustriga laterna klaasi või sarnast funktsiooni täitva tehnoloogia abil. Temal ei tohi olla auto valgustusseadmetena kasutatavate laternate tähistust. Töötule värvus peab olema valge või valikkollane;

4) töötule lülitamine peab toimuma eraldi lülitiga ja sõiduki armatuurlaual peab olema nende märgulamp.

2) TK ja TJV katsetused ei ole kohustuslikud.

2) kollast vilkurit võib paigaldada suuremõõtmelisele või raskekaalulisele veosele ja sellistel vedudel kasutatavale sõidukile ning saateautole, kui sellisteks vedudeks väljaantud eriluba seda nõuab. Kollane vilkur võib olla sisse lülitatud ainult suuremõõtmelise või raskekaalulise veose veo ajal. [Kehtetu –  RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006]

2) alumiste eesmiste ääretule laternate:
a) valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi M ja N kategooria sõidukil ületada 400 mm ja O kategooria sõidukil 150 mm;
b) valgusavade siseservade vaheline kaugus M₂, M₃, N₂ ja N₃ kategooria sõidukil peab olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni;
c) kõrgus teepinnast peab M, N ja O kategooria sõidukil olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm. O₁ ja O₂ kategooria sõidukil ja teiste kategooriate sõidukitel juhul, kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik laternaid paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele, siis võib neid paigaldada kuni 2100 mm kõrgusele;

3) ülemiste eesmiste ääretule laternate:
a) M, N ja O kategooria sõiduki valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm;
b) kõrgus teepinnast O kategooria sõidukil peab olema võimalikult suur arvestades sõiduki külgservast kauguse nõudega, kere ehitust ja käitamist käsitlevate nõuetega ning laternate sümmeetriaga. M ja N kategooria sõidukitel ei tohi nad asetseda tuuleklaasi ülaservast madalamal;
c) M, N ja O kategooria sõiduki sama külje alumise ja ülemise eesmise ääretule laterna kõrguste vahe peab olema vähemalt 200 mm;

4) L kategooria sõiduki eesmiste ääretule laternate kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 350 mm, kuid ei tohi ületada 1200 mm. Üksik eesmine ääretule latern peab asuma keskpikitasapinnal või lähitulelaterna lähedal. Kahe eesmise ääretule laterna juhul peavad need asetsema sümmeetriliselt keskpikitasapinna suhtes.

5) eesmiste ääretulede värvus peab olema valge. Erandina võib eesmiste ääretulede värvus olla merevaigukollane sõidukil:
a) mis on saadud pärandvarana;
b) mis kuulub ümberasujale;
c) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate omanduses või valduses;

6) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M, N ja O kategooria sõiduki eesmised ääretule laternad peavad vastama E-reegli nr 7 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele ja nende paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria sõiduki eesmised ääretule laternad peavad vastama E-reegli nr 50 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele ja nende paigaldus peab vastama E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele. M, N ja O kategooria sõiduki eesmisele ääretule laternale peab olema kantud tähis A;

2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 7/02 või direktiivi 76/758/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/516/EMÜ ja 97/30/EÜ) metoodikale ja paigaldus vastavalt E-reegli nr 48/03 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ, 97/28/EÜ ja 2007/35/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 50/00 või direktiivi 97/24/EÜ (paranduste direktiivid 2002/51/EÜ, 2003/77/EÜ, 2005/30/EÜ, 2006/27/EÜ, 2006/72/EÜ ja 2006/120/EÜ) metoodikale ja paigaldus vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EMÜ) nõuetele.

2) sõiduki mõlemal küljel pikkuse keskmisel kolmandikul peab olema vähemalt üks küljeääretule latern ja kõige eesmine küljeääretule latern ei tohi esiservast olla kaugemal kui 3000 mm. Kõrvutiasuvate küljeääretule laternate vahekaugus ei tohi ületada 3000 mm. Kui kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik vahekauguse nõuet täita, võib vahekaugust suurendada kuni 4000 mm-ni. Kõige tagumine küljeääretule latern ei tohi tagaosast olla kaugemal kui 1000 mm. Kui alla 6000 mm pikkusele sõidukile või kabiiniga rungale on paigaldatud küljeääretule laternad, siis piisab ühest küljeääretule laternast pikkuse esimesel või viimasel kolmandikul.

3) küljeääretule värvus peab olema merevaigukollane. Erandina võib kõige tagumise küljeääretule värvus olla punane, kui küljeääretule latern on grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud tagumise alumise ääretule laternaga või tagumise ülemise ääretule laternaga või tagumise udulaternaga või piduritule laternaga või tagumise helkuriga või on osaks tagumise helkuri valgust kiirgavast pinnast;

4) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M, N ja O kategooria sõidukil peavad küljeääretule laternad vastama E-reegli nr 91 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele ja nende paigaldus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Küljeääretule laternale peab olema kantud kas tähis SM1 või SM2. SM1 tähisega küljeääretule laternad on ette nähtud kasutamiseks kõigil M, N ja O kategooria sõidukitel, SM2 tähisega laternaid võib kasutada M₁ kategooria sõidukitel ja nendel sõidukitel, millel küljeääretuled on vabatahtlikud.

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 91/00 või direktiivi 76/758/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/516/EMÜ ja 97/30/EÜ) metoodikale ja paigaldus vastavalt E-reegli nr 48/03 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ, 97/28/EÜ ja 2007/35/EÜ) nõuetele.

Joonis 15. [Kehtetu –  RTL 2009, 1, 5 – jõust. 10.01.2009]

2) alumiste tagumiste ääretule laternate:
a) valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast M, N ja O kategooria sõidukil ei tohi ületada 400 mm. Nõue ei kehti lisalaternate paigaldamisele;
b) valgusavade siseservade vaheline kaugus M₂, M₃, N₂ ja N₃ kategooria sõidukil peab olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni;
c) kõrgus teepinnast M, N ja O kategooria sõidukil peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm. Kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik laternaid paigaldada 1500 mm kõrgusele, võib neid paigaldada kuni 2100 mm kõrgusele tingimusel, et lisalaternaid ei ole paigaldatud. Lisalaternad peavad kohustuslikest laternatest olema paigaldatud vähemalt 600 mm kõrgemale;
d) L kategooria sõiduki alumine tagumine ääretule latern peab olema paigaldatud valmistaja poolt ettenähtud kohale;

3) M, N ja O kategooria sõiduki ülemiste tagumiste ääretule laternate:
a) valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm;
b) kõrgus teepinnast peab olema võimalikult suur arvestades külgservast kauguse nõudega, kere ehitust ja käitamist käsitlevate nõuetega ning laternate sümmeetriaga;
c) ühe poole alumise ja ülemise tagumise ääretule laterna kõrguste vahe peab olema vähemalt 200 mm;

4) tagumiste ääretulede värvus peab olema punane;

5) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M, N ja O kategooria sõidukil peavad tagumised ääretule laternad vastama E-reegli nr 7 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele ja nende paigaldus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria sõidukil peavad tagumised ääretule laternad vastama E-reegli nr 50 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele ja nende paigaldus E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele. M, N ja O kategooria sõiduki tagumisele ääretule laternale peab olema kantud tähis R.

2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 7/02 või direktiivi 76/758/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/516/EMÜ ja 97/30/EÜ) metoodikale ja paigaldus vastavalt E-reegli nr 48/03 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ, 97/28/EÜ ja 2007/35/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 50/00 või direktiivi 97/24/EÜ (paranduste direktiivid 2002/51/EÜ, 2003/77/EÜ, 2005/30/EÜ, 2006/27/EÜ, 2006/72/EÜ ja 2006/120/EÜ) metoodikale ja paigaldus vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EMÜ) nõuetele.

Joonis 17. [Kehtetu – RTL 2009, 1, 5 – jõust. 10.01.2009]  

2) M₁ ja N₁ kategooria sõiduki S1 või S2 kategooria piduritule laterna valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm. M₂, M₃, N₂, N₃ ja O kategooria sõiduki S1 või S2 kategooria piduritule laternate valgusavade siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni. S3 kategooria piduritule latern peab M, N ja O kategooria sõidukil paiknema sõiduki keskpikiteljel. Kui sõiduki kereehituse eripära ei võimalda S3 kategooria piduritule laternat paigaldada sõiduki keskpikiteljele, siis võib paigaldada kaks S3 kategooria piduritule laternat üks ühele poole ja teine teisele poole keskpikitelge ning sellele võimalikult lähedale või ühe S3 kategooria piduritule laterna mitte kaugemale kui 150 mm keskpikiteljest;

3) S1 ja S2 kategooria piduritule laterna kõrgus teepinnast M, N ja O kategooria sõidukil peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm. Kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik laternaid paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele, siis võib neid paigaldada kuni 2100 mm kõrgusele tingimusel, et täiendavaid S1 või S2 või S3 kategooria piduritule laternaid ei ole paigaldatud. Täiendavalt paigaldatud S1 või S2 kategooria piduritule laternad peavad kohustuslikest laternatest olema paigaldatud vähemalt 600 mm kõrgemale. S3 kategooria piduritule laterna valgusava alaserv ei tohi olla madalamal kui 150 mm tagaakna alaservast või 850 mm maapinnast. Siiski peab S3 kategooria piduritule laterna valgusava alaserv olema kõrgemal S1 või S2 kategooria piduritule laterna valgusava ülaservast;

4) kõik pidurituled peavad süttima sõidupiduri rakendamisel ja ei tohi töötada vilkuval režiimil v.a juhul, kui sõidukile on paigaldatud avariipidurduse signaali süsteem. Kui sõidukile on paigaldatud avariipidurduse signaali süsteem, siis peab see täitma E-reegli nr 48 nõudeid. S3 kategooria piduritule latern ei tohi olla vastastikku ühendatud ühegi teise laternaga;

5) piduritule värvus peab olema punane;

6) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M, N ja O kategooria sõidukil peavad piduritule laternad vastama E-reegli nr 7 või direktiivi 76/758/EMÜ nõuetele ja nende paigaldus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria sõidukil peavad piduritule laternad vastama E-reegli nr 50 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele ja nende paigaldus E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele. M, N ja O kategooria sõiduki piduritule laternale peab olema kantud tähis S1 või S2 või S3;

2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 7/02 või direktiivi 76/758/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ, 89/516/EMÜ ja 97/30/EÜ) metoodikale ja paigaldus vastavalt E-reegli nr 48/03 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ, 97/28/EÜ ja 2007/35/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 50/00 või direktiivi 97/24/EÜ (paranduste direktiivid 2002/51/EÜ, 2003/77/EÜ, 2005/30/EÜ, 2006/27/EÜ, 2006/72/EÜ ja 2006/120/EÜ) metoodikale ja paigaldus vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduse direktiiv 2000/73/EMÜ) nõuetele.

Joonis 18. [Kehtetu – RTL 2009, 1, 5 – jõust. 10.01.2009]  

2) tagumise registreerimismärgi tule värvus peab olema valge;

3) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M, N ja O kategooria sõidukil peab tagumise registreerimismärgi tule latern vastama E-reegli nr 4 või direktiivi 76/760/EMÜ nõuetele ja tema paigaldus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria sõidukil peab tagumise registreerimismärgi tule latern vastama E-reegli nr 50 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele ja tema paigaldus E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele. M, N ja O kategooria sõiduki tagumise registreerimismärgi tule laternale peab olema kantud tähis L.

2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 4/00 või direktiivi 76/760/EMÜ (paranduste direktiivid 87/354/EMÜ ja 97/31/EÜ) metoodikale ja nende paigaldus vastavalt E-reegli nr 48/03 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ, 97/28/EÜ ja 2007/35/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 50/00 või direktiivi 97/24/EÜ (paranduste direktiivid 2002/51/EÜ, 2003/77/EÜ, 2005/30/EÜ, 2006/27/EÜ, 2006/72/EÜ ja 2006/120/EÜ) metoodikale ja nende paigaldus vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduste direktiiv 2000/73/EÜ) nõuetele.

1) L kategooria sõidukitele ja enne 1. jaanuari 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M, N ja O kategooria sõidukitele võib paigaldada ühe või kaks tagumist udutule laternat. Enne 1. jaanuari 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M, N, O ja L kategooria sõiduki tagumised udutule laternad peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule;

2) M, N, O, L5e, L6e ja L7e kategooria sõiduki tagumiste udutule laternate kaugus lähimast piduritule laternast peab olema vähemalt 100 mm. Kui sõidukil on üks tagumine udutule latern, peab see asuma tagant vaadates sõiduki keskpikitasapinnal või sellest vasakul. Kui L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukil on kaks tagumist udutule laternat, peavad need asetsema sümmeetriliselt keskpikitasapinna suhtes ja nendevaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni;

3) M, N ja O kategooria sõiduki tagumiste udutule laternate kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1000 mm (N₃G kategooria sõidukitel 1200mm). L3e ja L4e kategooria sõiduki tagumiste udutule laternate kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 900 mm. L5e, L6e ja L7e kategooria sõiduki tagumiste udutule laternate kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1000 mm;

4) tagumiste udutulede värvus peab olema punane;

5) tagumised udutuled võivad lülituda ainult siis, kui lähi-, kaug- või eesmised udutuled on sisse lülitatud ja olema väljalülitatavad sõltumatult teistest tuledest;

6) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M, N ja O kategooria sõidukitel peab taga olema üks või kaks E-reegli nr 38 või direktiivi 77/538/EMÜ nõuetele vastavat tagumist udutule laternat ja nende paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Tagumine udutule latern ei ole kohustuslik M, N ja O kategooria sõidukil:
a) mis on saadud pärandvarana;
b) mis kuulub ümberasujale;
c) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate omanduses või valduses;

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 38/00 või direktiivi 77/538/EMÜ (paranduste direktiivid 89/518/EMÜ ja 1999/14/EÜ) metoodikale ja nende paigaldus vastavalt E-reegli nr 48/03 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ, 97/28/EÜ ja 2007/35/EÜ) nõuetele.

2) tagurdustule laternad peab paigaldama sõiduki taha ja need peavad süttima ning jääma sisselülitatuks seni, kuni tagasikäik on sisse lülitatud ja mootori käivitamist juhtiv seade on sisse lülitatud. M₂, M₃, N ja O kategooria sõidukile, mille pikkus ületab 6000 mm, on lubatud paigaldada tagurdustule lisalaternad külgedele. Külgedele paigaldatud tagurdustule lisalaternate sisselülitamiseks peab olema eraldi lüliti, need peavad jääma sisselülitatuks peale tagasikäigu väljalülimist ja automaatselt välja lülituma, kui edasisuunas liikumise kiirus ületab 10 km/h;

3) tagurdustule laterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1200 mm;

4) tagurdustule värvus peab olema valge;

5) alates 1. jaanuarist 1998. a või hiljem esmakordselt kasutusele võetud M ja N kategooria sõidukil ja alates 10. juulist 2011. a esmakordselt kasutusele võetud O kategooria sõidukil on tagurdustule laternad kohustuslikud ja peavad vastama E-reegli nr 23 või direktiivi 77/539/EMÜ nõuetele ning nende paigaldus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Tagurdustule laternale peab olema kantud tähis AR.

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 23/00 või direktiivi 77/539/EMÜ (paranduste direktiiv 97/32/EÜ) metoodikale ja nende paigaldus vastavalt E-reegli nr 48/03 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ, 97/28/EÜ ja 2007/35/EÜ) nõuetele.

2) M, N, ja O kategooria sõidukil peab suunatule laterna kõrgus teepinnast olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1500 mm. Kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik laternaid paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele, võib neid paigaldada kuni 2100 mm kõrgusele. Suunatule lisalaternad peavad kohustuslikest suunatule laternatest olema 600 mm kõrgemal. L kategooria sõidukil peab suunatule laterna kõrgus teepinnast olema vähemalt 350 mm, kuid ei tohi ületada 1200 mm;

3) M, N ja O kategooria sõiduki suunatule laterna valgusava välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm. Nõue ei kehti lisalaternate paigaldamisele. M, N ja O kategooria sõiduki suunatule laternate valgusavade siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni. L kategooria sõidukite suunatule laternate valgusavade siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt:
a) L3e kategooria sõidukil – 240 mm;
b) L4e kategooria sõidukil – 600 mm;
c) L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukil – 500 mm;

4) M ja N kategooria sõiduki külgmine suunatule latern ei tohi olla sõiduki esiservast kaugemal kui 1800 mm. M₂, M₃, N₂ ja N₃  kategooria sõidukil, kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik laternaid paigaldada kuni 1800 mm kaugusele esiservast ja M₁ ning N₁ kategooria sõidukil, võib neid paigaldada kuni 2500 mm kaugusele esiservast;

5) suunatule sisselülitus peab olema sõltumatu teistest laternatest. Kõigi ühe külje suunatulede lülitus peab toimuma ühe lülitusseadmega. Kuni 6000 mm pikkustel M₁ ja N₁ kategooria sõidukitel võivad koos suunatuledega vilkuda sama külje merevaigukollased küljeääretuled;

6) suunatulede värvus peab olema merevaigukollane. Tagumiste suunatulede värvus võib olla punane sõidukil:
a) mis on saadud pärandvarana;
b) mis kuulub ümberasujale;
c) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate omanduses või valduses;

7) suunatulede vilkumissagedus peab olema 90 ± 30 korda minutis;

8) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M, N ja O kategooria sõidukil peavad suunatule laternad vastama E-reegli nr 6 või direktiivi 76/759/EMÜ nõuetele ja nende paigaldus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria sõidukil peavad suunatule laternad vastama E-reegli nr 50 või direktiivi 97/24/EÜ nõuetele ja nende paigaldus E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele. M, N ja O kategooria sõiduki suunatule laternale peab olema kantud:
a) tähis 1 või 1a või 1b – eesmisele suunatule laternale;
b) tähis 2a või 2b – tagumisele suunatule laternale;
c) tähis 5 või 6 – külgmisele suunatule laternale.

L. osa kategooria sõiduki suunatule laternale peab olema kantud:a) tähis 11 – eesmisele suunatule laternale;b) tähis 12 – tagumisele suunatule laternale. 

9) külgmised suunatule laternad ei ole kohustuslikud M ja N kategooria sõidukil:
a) mis on saadud pärandvarana;
b) mis kuulub ümberasujale;
c) mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate omanduses või valduses;
d) mis on rahvusvahelise sõjalise peakorteri, välisriigi relvajõudude, tsiviilkoosseisu ja nende välisriikide kodanikest liikmete omanduses või valduses;
e) mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses.

2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 6/01 või direktiivi 76/759/EMÜ (paranduste direktiivid 89/277/EMÜ ja 1999/15/EÜ) metoodikale ja nende paigaldus vastavalt E-reegli nr 48/03 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ, 97/28/EÜ ja 2007/35/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 50/00 või direktiivi 97/24/EÜ (paranduste direktiivid 2002/51/EÜ, 2003/77/EÜ, 2005/30/EÜ, 2006/27/EÜ, 2006/72/EÜ ja 2006/120/EÜ) metoodikale ja paigaldus vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduste direktiiv 2000/73/EÜ) nõuetele.

Joonis 20. [Kehtetu – RTL 2009, 1, 5 – jõust. 10.01.2009]  

Joonis 21. [Kehtetu – RTL 2009, 1, 5 – jõust. 10.01.2009]  

Joonis 22. [Kehtetu – RTL 2009, 1, 5 – jõust. 10.01.2009]  

2) L kategooria sõidukitel peavad olema:
a) kaugtulede sisselülitatuse märgulamp – L3e ja L4e kategooria sõidukitel;
b) ohutulede sisselülitatuse märgulamp, kui ohutulede süsteem on paigaldatud. Ohutulede sisselülitatuse märgulampi võib asendada suunatulede töökorras oleku märgulamp;
c) tagumiste udutulede sisselülitatuse märgulamp, kui tagumised udulaternad on paigaldatud;

3) armatuurlaua märgulambid peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule;

4) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M ja N kategooria sõidukil peavad armatuurlaua märgulambid vastama direktiivi 78/316/EMÜ nõuetele ja alates 1. jaanuarist 1996. a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria sõidukil peavad armatuurlaua märgulambid vastama direktiivi 93/29/EMÜ nõuetele.

2) TK ja TJV katsetustel M ja N kategooria sõidukitel vastavalt direktiivi 78/316/EMÜ (paranduste direktiivid 93/91/EMÜ ja 94/53/EÜ) metoodikale ning L kategooria sõidukitel vastavalt direktiivi 93/29/EÜ (paranduste direktiiv 2000/74/EÜ) metoodikale.

2) TK ja TJV katsetustel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 48/03 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ, 97/28/EÜ ja 2007/35/EÜ) metoodikale ning L kategooria sõidukitel vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduste direktiiv 2000/73/EÜ) nõuetele.

2) O kategooria sõidukil ja üle 6000 mm pikkusel M ja N kategooria sõidukil peavad olema külgmised mittekolmnurksed helkurid. Nende arv peab olema selline, et mõlemal küljel oleks täidetud pikisuunalise asetuse nõuded. Täiendavalt on neile lubatud paigaldada kaks mittekolmnurkset külgmist helkurit, mis ei pea täitma kõrguse ja laiuse tingimusi ning helkurmaterjale tingimusel, et need ei vähenda kohustuslike valgustus- ja valgussignaalseadmete tõhusust. L kategooria sõidukile ja ülejäänud M ja N kategooria sõidukitele on külgmiste mittekolmnurksete helkurite paigaldamine vabatahtlik;

3) M ja N kategooria sõidukil peab taga olema kaks mittekolmnurkset tagumist helkurit. Täiendavalt on neile lubatud paigaldada kaks mittekolmnurkset tagumist helkurit ja helkurmaterjale tingimusel, et need ei vähenda kohustuslike valgustus- ja valgussignaalseadmete tõhusust, kusjuures täiendavad helkurid ei pea täitma kõrguse ja laiuse tingimusi. O kategooria sõidukile võib paigaldada kaks mittekolmnurkset tagumist helkurit tingimusel, et need on grupeeritud teiste tagumiste valgussignaalseadmetega. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmakordselt kasutusele võetud L3e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukil peab taga olema üks või kaks mittekolmnurkset tagumist helkurit, kusjuures L6e kategooria sõidukil, mille laius on üle 1000 mm ja L4e kategooria sõidukil peab taga olema kaks mittekolmnurkset tagumist helkurit;

4) O kategooria sõidukil peab taga olema kaks kolmnurkset tagumist helkurit. Täiendavalt on lubatud paigaldada kaks kolmnurkset tagumist helkurit ja helkurmaterjale tingimusel, et need ei vähenda kohustuslike valgustus- ja valgussignaalseadmete tõhusust, kusjuures täiendavad helkurid ei pea täitma kõrguse ja laiuse tingimusi. M, N ja L kategooria sõidukile on kolmnurksete helkurite paigaldamine keelatud;

5) helkuri kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 900 mm. Juhul kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik helkureid paigaldada kuni 900 mm kõrgusele, võib neid paigaldada kuni 1500 mm kõrgusele;

6) M ja N kategooria sõiduki eesmiste ja tagumiste helkurite välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm. O kategooria sõiduki tagumiste helkurite välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm ja eesmiste helkurite kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 150 mm. M₂, M₃, N₂ ja N₃ kategooria sõiduki eesmiste ja tagumiste helkurite siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 600 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni. Kui L kategooria sõidukile on paigaldatud üks tagumine helkur, siis peab see asuma sõiduki pikikesktasapinnal. Kui L kategooria sõidukile on paigaldatud kaks tagumist helkurit, siis helkurite välisserva kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm ja helkurite siseservade vaheline kaugus peab olema vähemalt 500 mm, kuid sõidukil, mille laius on väiksem kui 1300 mm, võib kaugust vähendada 400 mm-ni;

7) üle 6000 mm pikkusel M ja N kategooria sõidukil ning kõigil O kategooria sõidukitel peab mõlema külje keskmisel kolmandikul olema vähemalt üks külgmine helkur. Kõige eesmine külgmine helkur ei tohi esiservast olla kaugemal kui 3000 mm, kusjuures O kategooria sõidukil arvestatakse ka tiisli pikkust. Kõige tagumine külgmine helkur tagaserv ei tohi tagaservast olla kaugemal kui 1000 mm. M₂, M₃, N₂, N₃ ja O kategooria sõidukil ei tohi kõrvutiasetsevate külgmiste helkurite vahekaugus ületada 3000 mm. Juhul kui sõiduki kereehituse eripära tõttu ei ole võimalik nõutavat helkurite vahekaugust tagada, võib vahekaugust suurendada 4000 mm-ni. Kui M ja N kategooria sõidukil, mille pikkus ei ületa 6000 mm, on külgmised helkurid paigaldatud, piisab ühest helkurist sõiduki pikkuse esimesel kolmandikul ja/või ühest tagumisel kolmandikul;

8) mittekolmnurksed helkurid peavad olema sellise suurusega, et mahuvad 200 mm läbimõõduga ringi ja nende kuju ei tohi meenutada numbrit, tähte ega kolmnurka, v.a tähti O, I, U ja numbrit 8. Kolmnurksed helkurid peavad olema võrdkülgse kolmnurga kujulised küljepikkusega 150–200 mm;

9) helkurite värvus peab olema: eesmistel valge, tagumistel punane ja külgmistel merevaigukollane;

10) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M, N ja O kategooria sõidukil peavad helkurid vastama E-reegli nr 3 või direktiivi 76/757/EMÜ nõuetele ja nende paigaldus E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Alates 1. jaanuarist 1996. a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria sõidukil peavad helkurid vastama E-reegli nr 3 või direktiivi 76/757/EMÜ nõuetele ja nende paigaldus E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele.

11) kui M₂, M₃, N, O₂, O₃, O₄ kategooria sõidukile on paigaldatud nähtavamaks tegemise märgistus (linthelkurid), siis peab see vastama E-reeglite nr 48 ja 104 nõuetele. Sellise märgistuse paigaldamine M₁ ja O₁ kategooria sõidukitele on keelatud. Alates 10. juulist 2011. a esmakordselt kasutusele võetud sõidukitel peab selline märgistus olema:
a) taga – üle 2100 mm laiustel:
– üle 7,5 tonnise täismassiga N₂ kategooria sõidukitel ja N₃ kategooria sõidukitel, välja arvatud sadulvedukid;
– O₃ ja O₄ kategooria sõidukitel;
b) külgedel – üle 6000 mm pikkustel (O kategooria sõidukil arvestatakse pikkusmõõdu sisse veotiisli pikkus):
– üle 7,5 tonnise täismassiga N₂ kategooria sõidukitel ja N₃ kategooria sõidukitel, välja arvatud sadulvedukid;
– O₃ ja O₄ kategooria sõidukitel.

2) TK ja TJV katsetusel M, N ja O kategooria sõidukitel vastavalt E-reeglite nr 3/02 või 104/00 või direktiivi 76/757/EMÜ (paranduste direktiiv 97/29/EÜ) metoodikale ja paigaldus vastavalt E-reegli nr 48/03 või direktiivi 76/756/EMÜ (paranduste direktiivid 80/233/EMÜ, 82/244/EMÜ, 83/276/EMÜ, 84/8/EMÜ, 89/278/EMÜ, 91/663/EMÜ, 97/28/EÜ ja 2007/35/EÜ) nõuetele ning L kategooria sõidukil vastavalt E-reegli nr 3/02 või direktiivi 76/757/EMÜ (paranduste direktiiv 97/29/EÜ) metoodikale ja paigaldus vastavalt E-reegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EMÜ (paranduste direktiiv 2000/73/EÜ) nõuetele.

Joonis 26. [Kehtetu – RTL 2009, 1, 5 – jõust. 10.01.2009]  

2) ohutulesid peab olema võimalik sisse lülitada nii töötava kui ka mittetöötava mootori korral. Mootorsõiduki haakes oleva haagise suunatulesid peab olema võimalik sisse lülitada mootorsõiduki ohutulede lülitusseadme abil;

3) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M ja N kategooria sõiduki ohutuled peavad vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele ning alates 9. novembrist 2007. a esmakordselt kasutusele võetud L5e ja L7e kategooria sõiduki ohutuled peavad vastama E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele.

2) alates 1. oktoobrist 2000. a esmakordselt kasutusele võetud gaaslahenduslampidega M ja N kategooria sõidukil ja alates 10. juulist 2011. a esmakordselt kasutusele võetud hõõglampidega, mille valgusvoog ületab 2000 lm, M ja N kategooria sõidukil, peab lähitule laternate valgusvihu kõrguse reguleerimine, sõltuvalt kere asendist, toimuma automaatselt ja sõidukil peab olema laternate hajutiklaasi puhasti;

3) gaaslahenduslambiga laternatel peab kaugtulelt lähitulele ümberlüliv seade tagama, et seadme rikke korral oleks sisse lülitatud lähituli. Ümberlülitusmehhanism peab välistama tulede vahepealsesse asendisse lülitatuse võimaluse;

4) igas lähitulelaternas võib olla ainult üks gaaslahendusvalgusallikas.

1) TÜ – esilaternate kontrollseadmega;

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 48/02, nr 98/00, nr 99/00, nr 112/00, nr 113/00 või direktiivi 76/761/EMÜ (paranduste direktiivid 89/517/EMÜ, 1999/17/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale.

1) mootorsõidukile võib paigaldada kaks pöördelaternat;

2) pöördelaternad peavad vastama E-reegli nr 119 nõuetele ja olema paigaldatud E-reegli nr 48 nõuete kohaselt;

3) pöördelaterna tähis on «K»;

4) pöördelaterna tule värvus peab olema valge.

1) TÜ – vaatlusega;

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 119 metoodikale ja paigutus vastavalt E-reegli nr 48/03 metoodikale.

2) valgusreklaamseadme välispinnad ja detailid peavad vastama koodi 602 punktides 2 ja 3 toodud nõuetele ning olema valmistatud ohutust, purunemisel teravaid ja lõikavaid kilde mitteandvast materjalist. Valgusreklaamseade peab olema paigaldatud valmistaja juhendi kohaselt ning selle kinnitused peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule;

3) valgusreklaamseadme valgustus peab olema hajus ning peab olema välditud teiste liiklejate pimestamine. Valgustus peab vastama koodis 221 toodud nõuetele ning see ei tohi vähendada kohustuslike valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmete tõhusust. Elektriühendused peavad olema sellised, et valgusreklaamseadme valgustus töötab ühtlasel režiimil ning seda saab sisse ja välja lülitada sõltumata teistest valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetest;

4) valgusreklaamseadmes kasutatavad kirjed ja pildid ei tohi olla liikuvad.

2) neljateljelistel autodel peab lisaks esimesele juhtteljele olema juhitav veel vähemalt üks kolmest ülejäänud teljest;

3) 1994. a või hiljem valmistatud auto ja selle haagise juhtimisseadmed peavad vastama E-reeglile nr 79 või direktiivile 70/311/EMÜ;

4) sõiduki juhtimisseadmed peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema töökorras. Rool peab pöörduma sujuvalt, ilma kinnijäämisteta ja vibratsioonita. Juhtimisseadmete osadel ei tohi olla pragusid, jääkdeformatsioone jm vigastusi. Juhtimisseadmete omavoliline ümberehitus on keelatud. Juhtimisseadmete ümberehitust võivad teostada ainult sõiduki valmistaja või tema ametlik esindaja;

5) M, N ja O kategooria sõidukitel on lubatud lisaks põhirooliseadmele rooli abiseade (ASE);

6) täielikult pneumaatilise või täielikult hüdraulilise või täielikult elektrilise rooliajamiga juhtimisseadmed on keelatud, v.a O kategooria sõidukil, millel on lubatud täielikult hüdraulilise rooliajamiga juhtimisseade.

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 79/01 või direktiivi 70/311/EMÜ (paranduste direktiivid 92/62/EMÜ ja 1999/7/EÜ) metoodikale.

2) mitmel sõiduki tüübil kasutatav rooliratas («generalsteeringcontrol») peab omama E-reeglile nr 12 või direktiivile 74/297/EMÜ vastavuse sertifikaati ja valmistaja tõendit selle kohta, millisele sõiduki tüübile on rooliratas sobiv. Sertifikaadi puudumisel peab Maanteeamet määrama rooliratta kõlblikkuse ekspertiisi ja tegema nõuetele vastavuse kohta märkuse sõiduki registreerimistunnistusele. Turvapadjaga rooliratta asendamine ilma turvapadjata roolirattaga on keelatud.

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 12/03 või direktiivi 74/297/EMÜ (paranduste direktiiv 91/662/EMÜ) metoodikale.

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 12/03 või direktiivi 74/297/EMÜ (paranduste direktiiv 91/662/EMÜ) metoodikale.

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 79/01 või direktiivi 70/311/EMÜ (paranduste direktiivid 92/62/EMÜ ja 1999/7/EÜ) metoodikale.

2) roolivõllid peavad pöörduma ühtlaselt, sujuvalt ja ei tohi kinni kiiluda.

2) pneumaatilised võimendid ei tohi pihkuda, nende voolikud peavad olema pragudeta ja murenemise tunnusteta. Torudel ei tohi olla korrosiooni;

3) elektrivõimendite ühendusjuhtmed peavad olema korralikult kinnitatud, juhtmed vigastamata ja klemmid või pistikud korralikult ühendatud ning kinnitatud;

4) võimendi juhtklapi rikke korral peab olema võimalik sõidukit käsitsi juhtida;

5) rooli keeramise jõud peab vastama valmistaja juhendile;

6) jõusilinder ei tohi lekkida/pihkuda;

7) voolikud peavad olema töökorras ja ei tohi lekkida/pihkuda;

8) võimendi õlipumba rõhk peab olema valmistaja juhendi kohane ja pump ei tohi lekkida;

9) roolivõimendi õliradiaator ei tohi lekkida.

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 79/01 või direktiivi 70/311/EMÜ (paranduste direktiivid 92/62/EMÜ ja 1999/7/EÜ) metoodikale.

Kood 314. [Kehtetu –  RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007]

Kood 317. [Kehtetu – RTL 2009, 1, 5 – jõust. 10.01.2009]

2) piduriseade ei tohi olla ohtlikult korrodeerunud ja peab töötama nõutava efektiivsusega;

3) sõidupidur peab võimaldama peatada sõidukit efektiivselt sõltumata kiirusest, koormusest või tee profiilist;

4) sõidupiduriga pidurdamisel peab saama täita kõiki reguleeritava pidurdamise nõudeid;

5) rikkepiduriga peab olema võimalik sõidupiduri rikke korral (arvestatakse ainult ühe samaaegselt esineva rikkega) sõidukit pidurdada vähemalt 50% sõidupiduri pidurdustõhususega (vt kood 405);

6) ratta pidurdusjõud, sõiduki pidurdusteekond ja sõiduki aeglustus peavad olema saavutatud piduripedaalile vajutamisel jõuga, mis ei ületa:

7) seisupidur peab olema otsese mehaanilise toimega sõiduki ratastele;

8) juhil peab olema võimalus seisupidurit lülitada oma töökohalt;

9) ei tohi kasutada pidurivedelikku, mis pole ette nähtud sellele sõiduki versioonile või ei vasta valmistaja nõuetele;

10) sõidupiduriga pidurdamisel ei tohi ühel teljel paiknevate rataste pidurdusjõud erineda omavahel rohkem kui 30%.

11) piduriklotsi katte jääkpaksus ei tohi olla väiksem valmistaja poolt ettenähtust.

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ ja 2002/78/EÜ) metoodikale.

2) sõidupidurit peab saama kasutada sõltumatult seisupidurist;

3) sõidupidur peab toimima kõikidele ratastele;

4) sõidupiduri mõne osa rikke puhul peab autol jääma alles piisav arv korras piduritega rattaid, et teda pidurdada vähemalt 30% tõhususega. M _{1, M2}, N₁ ja N ₂ kategooria sõidukitel on lubatud pidurite tõhususe vähenemine kuni 25%-ni;

5) kui auto pidurdamine ei toimu otseselt lihaste jõul, peab pidurisüsteem olema selliselt jaotatud, et see toimiks vähemalt kahelt erinevalt energiasalvestilt saadava energia arvel;

6) sõidupiduri toime peab olema jaotatud auto telgede vahel selliselt, et see toimiks ühe telje rataste suhtes ja auto pikitelje tasandi suhtes sümmeetriliselt;

7) sõidu-, rikke- ja seisupidur peavad toimima ratastele piduriseadme kokkupuutuvate hõõrdpindade kaudu ja nende kulumine peab olema kompenseeritav automaatse või käsitsi reguleerimisega;

8) pidurivedeliku paagi täiteava peab olema kergesti ligipääsetavas kohas ja 1994. a või hiljem valmistatud autol peab vedeliku tase paagis olema kontrollitav ka selle korki avamata. Kui viimast nõuet ei ole täidetud, peab autol olema signaalseade, mida on võimalik kergesti kontrollida. Signaalseade peab juhti informeerima vedeliku tasapinna ohtlikust alanemisest reservuaaris;

9) autol, mille pidurid toimivad salvestatud energia arvel, peab olema peale manomeetri hoiatav optiline või akustiline signaalseade. Auto peab mootori seiskumise järel olema peatatav veel neljandat korda pidurdamisel rikkepidurile ette nähtud tõhususega;

10) 1994. a või hiljem valmistatud autol peab pidurisüsteemi rikke korral süttima hästi märgatav punane märgulamp hiljemalt pidurdamise alguses. Kontroll-lambi korrasolek peab olema kergesti kontrollitav;

11) autorongi katkemise korral peab vedukit olema võimalik pidurdada mitte väiksema tõhususega kui see on ette nähtud rikkepiduriga pidurdamisel;

12) abipiduri energiatarve peab olema rahuldatud selliselt, et see ei vähendaks rikkepiduri tõhusust;

13) 1990. a või hiljem valmistatud, autorongi kuuluva vedukauto ja selle haagise pidurisüsteemid peavad olema kahejuhtmelised: ühe juhtme kaudu pumbatakse haagise pidurisüsteemi õhku, teise juhtme abil juhitakse haagise pidureid;

14) üle 3,5 t täismassiga haagiseid vedava vedukauto pidurid peavad vastama järgmistele nõuetele:

15) ABS pidurid peavad olema:
a) alates 1. jaanuarist 1997. a esmakordselt kasutusele võetud üle 12 t täismassiga M₃ kategooria sõidukil;
b) alates 1. jaanuarist 1997. a esmakordselt kasutusele võetud üle 16 t täismassiga vedukil;
c) alates 1. jaanuarist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud vedukil, mille haakes on üle 10 t täismassiga haagis;
d) alates 1. aprillist 2001. a esmakordselt kasutusele võetud kõigil M₂, M₃, N₂ ja N₃ kategooria sõidukitel, v.a rohkem kui nelja teljega sõidukid.

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ ja 2002/78/EÜ) metoodikale.

2) O₂ kategooria haagisel peavad olema pideva toimega (ühest energiasalvestist toidetavad) pidurid või poolpideva toimega (kahest erinevast energiasalvestist toidetav) pidurid või inertspidurid (pealejooksupidurid). Poolhaagisel on inertspidurid keelatud;

3) O₃ ja O₄ kategooria haagistel on lubatud ainult pideva või poolpideva toimega pidurid. Inertspidurid on keelatud. 1. aprillil 2001. a või hiljem valmistatud O₃ ja O₄ kategooria haagistel peavad olema ABS pidurid;

4) pidurid peavad toimima haagise kõikidele ratastele;

5) pidurdusjõud peavad jagunema telgede vahel võrdselt;

6) pidurite toime peab olema jaotatud ühe telje rataste ja haagise pikitelje tasandi suhtes sümmeetriliselt;

7) pidurid peavad toimima ratastele piduriseadme kokkupuutuvate hõõrdpindade kaudu ja nende kulumine peab olema kompenseeritav automaatse või käsitsi reguleerimisega;

8) rikke korral peavad haagise pidurid rakenduma automaatselt, välja arvatud haagisel, mille täismass ei ületa 1,5 t ja mille tiisel on vedukiga täiendavalt kinnitatud trossi, keti jms;

9) autorongi katkemise korral peab piduriseade tagama haagise automaatse pidurdamise. See nõue ei kehti O₁ kategooria haagisele, mille tiisel peab vedukiga olema kinnitatud lisaks haakeseadmele veel trossi, keti jms, mis ei lase tiislil maha kukkuda ja tagab haagise juhitavuse;

10) haagisel, millel on sõidupidur nõutav, peab olema seisupidur, mida on võimalik lülitada väljast. Sõitjateveo haagise seisupidur peab olema lülitatav ka haagise seest. Nõue ei kehti haagistele, millel on vedruakudega seisupidur;

11) õhkpiduriga haagise ühendamisel vedukiga peavad selle pidurid automaatselt lülituma töörežiimi;

12) O₃ ja O₄ kategooria haagisel peab pidurisüsteemi rikke korral, v.a ühendusvoolikute katkemine, pidurid tagama 30% pidurdustõhususe säilimise;

13) 1990. a või hiljem valmistatud O₃ ja O₄ kategooria haagisel peab pidurisüsteem olema kahejuhtmeline;

14) O₂, O₃ ja O₄ kategooria haagiste pidurid peavad vastama koodi 402 nõudes 14 esitatud nõuetele;

15) 1997. a või hiljem valmistatud haagisel peavad õhupaakide mahud olema sellised, et haagisepidurite töövõime oleks tagatud veel pärast 8-kordset pidurdamist pärast haagise pidurisüsteemi suruõhuga varustamise lõppemist.

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/10 või nr 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ, 2002/78/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale.

2) L5e ja L7e kategooria sõidukil peab olema:
a) jalaga juhitav sõidupidur, mis peab toimima kõikidele ratastele;
b) seisupidur, mis peab toimima vähemalt ühe telje ratastele;
c) rikkepidur, milleks võib olla seisupidur.
Sõidupiduri ja seisupiduri juhtimisseadmed peavad olema teineteisest sõltumatud.

3) piduriseadmed peavad toimima ratastega püsivalt ühendatud pidurduspindadele;

4) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud L kategooria sõidukite pidurid peavad vastama E-reegli nr 78 või direktiivi 93/14/EMÜ nõuetele.

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 78/02 või direktiivi 93/14/EMÜ (paranduste direktiiv 2006/27/EÜ) metoodikale.

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ ja 2002/78/EÜ) metoodikale.

2) rikkepidur peab töötama sujuvalt ja pidurdusjõudude erinevused ühe ja sama telje ratastel ei tohi ületada 70%;

3) seisupiduriga pidurdamisel ei tohi rataste pidurdusjõudude suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud koormusesse (njuutonites) olla väiksem kui:
a) kõigil sõidukitel – 16%;
b) autorongil – 12%.

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ ja 2002/78/EÜ) metoodikale.

Kood 407. [Kehtetu –  RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006]

Kood 408. [Kehtetu –  RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006]

Kood 409. [Kehtetu –  RTL 2006, 84, 1537 – jõust. 4.12.2006]

1) L3e kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,0 m;

2) L4e kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,5 m;

3) L5e ja L7e kategooria sõidukil sõidupiduriga pidurdamisel – 7,5 m ja seisupiduriga pidurdamisel – 18 m.

2) aeglusti süsteemid (kraanid, töösilindrid, torud, voolikud jms) peavad olema valmistaja juhendi kohased, peavad toimima ja ei tohi pihkuda.

2) TK ja TJV katsetustel katsesõidul aeglustusmõõdikuga.

2) piduritorustikul ei tohi olla sügavaid korrosioonikahjustusi;

3) plast- ja kummivooliku pind ei tohi olla pragunenud, hõõrdunud või murenenud.

2) hiljemalt 9 min möödudes käivitamisest peab autorongi õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma rõhk 65 kuni 100%-ni nimirõhust;

3) hiljemalt 8 min möödudes käivitamisest peab haagiseta auto tarvitite kontuuris rõhk tõusma nimirõhuni;

4) hiljemalt 11 min möödudes käivitamisest peab autorongi tarvitite kontuuris rõhk tõusma nimirõhuni.

2) õhukuivati või märgõhupaak peavad toimima, ei tohi pihkuda.

2) külmumistõrjuk peab olema täidetud töövedelikuga;

3) külmumistõrjuk ei tohi lekkida ega pihkuda.

2) kaitseklapp peab olema valmistaja juhendi kohane ega tohi pihkuda.

2) rõhuregulaator peab toimima kaitseklapina, kui rõhk tõuseb kaks korda üle nimirõhu.

2) jalgpidurikraan peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda.

2) seisupidurikraan peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda.

2) haagisepiduri juhtimisklapp peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda.

2) haagisepiduri juhtimisklapp peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda.

Nõuded: 1) kahejuhtmesüsteemis haagise ja vedukauto ühendusvooliku otsakud peavad olema tähistatud järgmiselt: toiteotsak peab olema punast ja juhtotsak kollast värvi tähistusega. Vedukauto pidurite toite- ja juhttorul peavad olema enne otsakuid lahutuskraanid, mis võimaldavad haagise lahtihaakimisel sulgeda torud. Lubatud on kasutada paarisvoolikutega ühendusotsakuid. [Kehtetu –  RTL 2009, 1, 5 – jõust. 10.01.2009]

2) peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda.

2) õhujaotur peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda.

2) ühendusvooliku pinnal ei tohi olla pragusid, hõõrdunud, sööbinud ja murenenud kohti;

3) ühendusvoolikute kinnitus peab tagama nende säilivuse autorongi sõidul ja manööverdamisel (joonised 28 ja 29);

4) ühendusvoolikute otsakud peavad olema märgistatud ja valmistatud nii, et oleks välditud vale ühendamise võimalus:

5) täis- ja kesktelghaagise ühendusvoolikud peavad asetsema haakeseadmest madalamal, vastavalt joonisele 28;

6) sadulveduki ühendusvoolikud peavad olema kinnitatud kabiini tagaseina külge püst- või rõhtasendis, juhtharu vasakule ja toiteharu paremale sõidusuunas vaadatuna. Ühendusvoolikud peavad asetsema vastavalt joonisele 29;

7) ühendusvoolikud või nende otsakud peavad olema värvitud või märgistatud järgmiselt:

Märkus. [Kehtetu – RTL 2010, 24, 423 – jõust. 1.09.2010]

2) pidurdusjõu regulaator või pidurdusrõhu piirdeklapp ei tohi pihkuda, peavad toimima.

2) pidurdamisel ei tohi auto muuta suunda ka libedal teel;

3) ükski otsereguleeritav ratas ei tohi blokeeruda, kui juht vajutab järsult, täiest jõust piduripedaalile ja sõiduki ratastest üks asub teekattel, mille haardetegur on 0,8 ning teisel sõiduki küljel paiknev ratas asub teekattel, mille haardetegur on 0,3;

4) järsul pidurdamisel, alates kiiruselt 15 km/h, enne sõiduki täielikku seismajäämist, peavad rattad hakkama lohisema;

5) sõidukil peab olema optiline signalisaator, mis hoiatab süsteemi iga rikke korral. Vedukautol, v.a M₁ ja N₁ kategooria sõidukid, peab haagise blokeerumatul pidurisüsteemil olema eraldi rikke signalisaator.

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ ja 2002/78/EÜ) metoodikale.

2) õhusüsteemi kontrollventiil peab toimima, ei tohi pihkuda.

2) kondensaadikraan peab toimima, ei tohi pihkuda.

2) vedruaku ja rattapiduri kambri hoova käik peab vastama valmistaja juhendile, ei tohi olla kinni kiilunud.

2) piduritrumlis ja pidurikettas ei tohi olla pragusid, nad peavad olema kindlalt kinnitatud.

2) alates 1. aprillist 2001. a esmakordselt kasutusele võetud M, N ja O kategooria sõidukile varuosadeks ettenähtud vahetatavad piduriklotsi katted ja piduriklotsid peavad täitma E-reegli nr 90 või direktiivi 71/320/EMÜ parandusdirektiivi 98/12/EÜ nõudeid.

2) nimitoitepinge peab olema 12 V, voolutugevus ei tohi ületada 15 A;

3) armatuurlaual peab olema märgulamp, mis süttib piduripedaalile vajutamisel ja signaliseerib süsteemi korrasolekust.

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 13/09 või 13H/00 või direktiivi 71/320/EMÜ (paranduste direktiivid 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ, 88/194/EMÜ, 91/422/EMÜ, 98/12/EÜ ja 2002/78/EÜ) metoodikale.

2) Maanteeamet võib anda põhjendatud juhtumitel loa käesolevas koodis mitte ette nähtud rehvide või velgede kasutamiseks;

3) sõiduautol (M₁ kategooria), veoautol, mille registrimass ei ületa 3,5 tonni (N₁ kategooria) ja haagisel, mille registrimass on üle 0,75 tonni, kuid ei ületa 3,5 tonni (O₂ kategooria) peab alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini kasutama talverehve (M+S, MS, M.S. või M&S tähistusega), mille mustri jääksügavus on vähemalt 3,0 millimeetrit.

3¹) Ühistranspordiseaduse tähenduses kohalikku liinivedu ja riigisisest kaugliinivedu teenindaval bussil (M₂ ja M₃ kategooria sõidukil) või bussirongil, peab alates 1. oktoobrist kuni 1. maini kasutama rehve, mille mustri jääksügavus on vähemalt 3,0 millimeetrit.

4) sõidukil ei ole lubatud kasutada A1, A2, A3, A4, A5 ja A6 kiiruskategooria rehve (vt tabel 5) ning rehve, mille lubatud suurim sõidukiirus on 30 km/h;

5) [kehtetu]

1) TÜ – vaatlusega;

2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 30/02, nr 54/00, nr 64/00, nr 75/00, direktiivi 92/23/EMÜ (paranduste direktiivid 2001/43/EÜ ja 2005/11/EÜ) või direktiivi 97/24/EÜ (paranduste direktiivid 2002/51/EÜ ja 2003/77/EÜ) metoodikale.

2) rehvi siserõhk peab vastama valmistaja poolt määratud rõhule.

2) rehvi edasine kasutamine on keelatud, kui turvise mustri jääksügavus on punktis 1 esitatust väiksem joonisel 30 toodud viirutatud pinna ulatuses, mille laius b on üle 1/2 turvise veerepinna laiusest B ja pikkus a üle 1/6 turvise veerepinna ümbermõõdust 2R või kui mitme kulumislaigu korral nende pikkuste summa on nimetatud väärtusest suurem. Joonisel näidatud viirutatud ala ei pea asuma veerepinna keskel;

3) rehvil, millel puudub märge «REGROOVABLE», ei tohi mustrit sügavamaks lõigata.

2) M₁, O₁ ja O₂ kategooria sõiduki taastamata rehv peab olema märgistatud E-reegli nr 30 või direktiivi 92/23/EMÜ kohaselt ja E-sertfitseeritud taastatud rehv E-reegli nr 108 kohaselt.
Näide taastamata rehvi tähistamisest:

3) L kategooria sõiduki ja tema haagise rehv peab olema märgistatud E-reegli nr 75 või direktiivi 97/24/EÜ kohaselt.
Näide rehvi tähistamisest: