Muudetud
järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas,
jõustumise aeg):
12.03.2003
nr 82 ( RT I
2003, 29, 181) 22.03.2003
22.07.2003 nr 201 (
RT I 2003, 55, 372 ) 1.08.2003
21.11.2003 nr 284 (
RT I 2003, 74, 489) 1.12.2003, osaliselt
1.01.2004
5.07.2004 nr 237 (RT
I 2004, 54, 393) 12.07.2004
6.12.2004 nr 347 (RT
I 2004, 83, 562) 12.12.2004
Määrus
kehtestatakse «Vabariigi
Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560;
1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361; 1362; 87, 1468;
1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 71, 1201; 107, 1762; 111, 1833;
1999, 10, 155; 16, 271; 274; 27, 391; 29, 398; 401; 58, 608; 95, 843;
845; 2000, 49, 302; 51, 319; 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677;
2001, 7, 16; 24, 133; 52, 303; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646;
102, 677; 2002, 57, 354) § 42 lõike 1 alusel.
1.
peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium) on
valitsusasutus, kes täidab seadustest tulenevaid ja Vabariigi
Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid «Vabariigi Valitsuse
seaduse» § 63 lõikes 1 sätestatud valitsemisala valdkondades.
§2. Esindamine
Oma
ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki.
§3. Ministeeriumi nimi eri keeltes
Ministeeriumi
nimi on eri keeltes:
1) inglise keeles – Ministry of Economic
Affairs and Communications;
2) prantsuse keeles – Ministère de
l’Economie et des Transports;
3) saksa keeles – Ministerium
für Wirtschaft und Verkehr;
4) soome keeles – Talous- ja
viestintäministeriö;
5) vene keeles – Министерство
экономики и коммуникаций.
§4. Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Ministeeriumi
juhib majandus- ja kommunikatsiooniminister (edaspidi minister).
§5. Aruandekohustuslikkus
Ministeerium
on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja
koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle teenistuslikku
järelevalvet õigusaktidega sätestatud korras.
§6. Ministeeriumi pitsat
Ministeeriumil
on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese
riigivapi kujutis. Sõõri ülemisel äärel on sõnaühend «
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium».
§7. Ministeeriumi eelarve ja pangaarve
Ministeeriumil
on oma eelarve ja pangaarve. Ministeeriumi kulud kaetakse
riigieelarvest.
§8. Ministeeriumi dokumentide vormistamine
(1)
Ministeeriumi kirjaplangil, üldplangil, ministri määruse ja käskkirja
plangil kasutatakse väikese riigivapi kujutist.
(2)
Ministeeriumi õigusaktid ja muud haldusdokumendid vormistatakse
seadusega ja asjaajamiskorda reguleerivate õigusaktidega ettenähtud
korras.
(3)
Ministeeriumi kirjaplanke kasutavad oma pädevuse piires minister,
kantsler ja asekantslerid.
(4)
Ministeeriumi osakonnal, vajadusel talitusel, võib olla oma kirjaplank
ja pitsat, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses.
(5)
Ministeeriumi osakonnajuhataja kirjutab osakonna kirjaplangile alla
§ 35 lõike 1 alapunktis 11 ettenähtud korras.
§9. Asukoht
Ministeerium
asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Harju 11, 15072 Tallinn.
Nende ministeeriumi struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne
ministeeriumi asukohas, tuuakse ära nende põhimäärustes.
2.
peatükk
MINISTEERIUMI EESMÄRK, VALITSEMISALA JA PÕHIÜLESANDED
§10. Ministeeriumi eesmärk
Ministeeriumi
tegevuse eesmärgiks on luua tingimused Eesti majanduse
konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks
arenguks riigi majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja
tulemuste hindamise kaudu.
§11. Valitsemisala
Ministeeriumi
valitsemisalas on riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade
väljatöötamine ning elluviimine tööstuse, kaubanduse, energeetika,
elamumajanduse, ehituse, transpordi (sealhulgas transpordi
infrastruktuur, veondus, transiit, logistika ja ühistransport),
liikluskorralduse (sealhulgas liiklus raudteel, maanteedel ja
tänavatel, vee- ja õhuteedel), liiklusohutuse suurendamise ja
liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamise, informaatika,
telekommunikatsiooni, postside ja turismi valdkonnas; riigi
infosüsteemide arendamise koordineerimine; tehnoloogiline
arendustegevus ja innovatsioon; metroloogia, standardimise,
sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade, registrite,
tööstusomandi kaitse, konkurentsijärelevalve, tarbijakaitse,
ekspordiarengu ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine; ettevõtluse
regionaalse arengu ja investeeringute alased küsimused, vedelkütuse
miinimumvaru haldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
§12. Ministeeriumi põhiülesanded
Ministeeriumi
põhiülesanded on:
1) valitsemisala valdkondades riigi
arengukavade väljatöötamine ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste
arengukavadega, nende finantseerimise, elluviimise ja tulemuste
hindamise korraldamine;
2) osalemine üleriigiliste majanduse
arengut puudutavate arengukavade väljatöötamisel koostöös teiste
asjaomaste ministeeriumidega;
3) valitsemisala valdkondade
korraldamiseks õigusaktide eelnõude koostamise, nende põhiseadusele ja
seadustele vastavuse tagamine ning õigusaktidega määratud ülesannete
täitmine;
4) valitsemisalas rahvusvahelise koostöö
korraldamine, sh Euroopa Liidu alane tegevus;
5) riigi
infosüsteemide arendamise koordineerimine;
6) valitsemisala
valdkondades võimalike hädaolukordade väljaselgitamiseks riskianalüüsi
tegemine ja valitsemisala kriisireguleerimisplaani koostamine ning
selle rakendamine hädaolukorras.
[RT
I 2003, 29, 181 – jõust. 22.03.2003]
§13. Ministeeriumi poolt aktsionäri või osaniku
õiguste teostamine
Ministeerium
teostab aktsionäri või osaniku õigusi äriühingutes, mille aktsiaid või
osa ta valitseb.
§14. Ministeeriumi muud ülesanded
Ministeerium
täidab muid talle õigusaktidega ja Vabariigi Valitsuse poolt pandud
ülesandeid.
§15. Ministeeriumi tegevus eesmärgi saavutamiseks
ja põhiülesannete täitmiseks
(1)
Ministeeriumi tegevuse eesmärgi saavutamiseks ja põhiülesannete
täitmiseks teostab ministeerium valitsemisala terviklikku
strateegilist juhtimist, mille aluseks on ministeeriumi ja
ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate riigiasutuste strateegia ja
sellest tulenevad tööplaanid.
(2)
Ministeerium realiseerib oma ülesandeid ministeeriumi
struktuuriüksuste, ministeeriumis moodustatavate komisjonide,
ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate ametite, inspektsioonide,
hallatavate riigiasutuste, sihtasutuste ja mittetulundusühingute kaudu
ning koostöös teiste valitsusasutuste ja juriidiliste isikutega.
3.
peatükk
MINISTEERIUMI STRUKTUUR
1. jagu
Osakond
§16. Ministeeriumi osakond
(1)
Ministeeriumi osakond on ministeeriumi põhiline struktuuriüksus,
kellel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute
suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2)
Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused. Osakonna struktuur ja
pädevus määratakse ministri poolt kinnitatud osakonna põhimääruses.
(3)
Osakonna koosseisu võivad kuuluda ametnikud, kes ei ole ühegi talituse
koosseisus, vaid alluvad vahetult osakonnajuhatajale, ja kelle
ülesanded määratakse osakonna põhimääruse ja ametijuhendiga.
(4)
Ministeeriumi osakonnad on põhitegevuse osakonnad, põhitegevusi
integreerivad osakonnad, tugiosakonnad ning spetsiifilisi ülesandeid
täitvad osakonnad. Ministeeriumi osakonna täpsemad ülesanded
määratakse kindlaks osakonna põhimääruses.
§17. Põhitegevuse osakonnad
(1)
Põhitegevuse osakondades toimub ministeeriumi ülesannete täitmine
valitsemisalaga määratud valdkondades.
(2)
Põhitegevuse osakondadeks on:
1) ehitus- ja
elamuosakond, kelle põhiülesanneteks on ehitusvaldkonnas riigi
arengukavade väljatöötamine ja nende elluviimise tagamine;
ehitusvaldkonna standardimise, vastavushindamise ja turujärelevalve
ning ehitus- ja elamumajandusalase riikliku järelevalve
koordineerimine; riikliku ehitisregistri tegevuse suunamine ning
valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
2)
energeetikaosakond, kelle põhiülesanneteks on kütuse- ja
energiamajanduse efektiivsusele, konkurentsivõimelisusele ja
keskkonnasäästlikkusele suunatud riigi arengukavade väljatöötamine ja
nende elluviimise tagamine, vedelkütuse miinimumvaru moodustamise ja
haldamise korraldamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide
eelnõude ettevalmistamine;
3) siseturuosakond,
kelle põhiülesanneteks on kaubanduse, turismi, tarbijakaitse,
turujärelevalve, tööstusomandi kaitse, kvaliteedi infrastruktuuri (sh
standardimise, akrediteerimise, sertifitseerimise ja metroloogia) ja
konkurentsi alaste õigusaktide eelnõude ettevalmistamine ning
valdkondlike arengukavade väljatöötamises osalemine ja nende
elluviimise jälgimine;
4) lennundus- ja
merendusosakond, kelle põhiülesanneteks on tsiviillennunduse, mere- ja
siseveelaevaliikluse, nende ohutuse ja keskkonnakaitse, lennunduse
julgestuse, õhu- ja veesõidukite tehnilise seisundi,
lennundusettevõtluse, kaubandusliku meresõidu, lennuväljade ja
-jaamade ning sadamate tööga seotud riigi arengukavade väljatöötamine,
nende elluviimise tagamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide
eelnõude ettevalmistamine;
5) teede- ja raudteeosakond, kelle
põhiülesanneteks on teedevõrgu, veoste- ja sõitjateveo,
raudteeinfrastruktuuri, raudteetranspordi logistika, raudtee
reisijate- ja kaubaveo, sõidukite, raudteeveeremi, tee- ja
raudteeliikluse ning nende liiklus- ja keskkonnaohutusega seotud
valdkondades riigi arengukavade väljatöötamine, nende elluviimise
tagamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude
ettevalmistamine;
6) sideosakond, kelle põhiülesanneteks on
telekommunikatsiooni ja postside valdkonnas riigi arengukavade
väljatöötamine, nende elluviimise tagamine ning valdkonda
reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
7)
[Kehtetu – RT I 2003,
74, 489 – jõust. 1.12.2003]
[RT
I 2004, 83, 562 – jõust. 12.12.2004]
§18. Põhitegevusi integreerivad osakonnad
(1)
Põhitegevusi integreerivates osakondades toimub ministeeriumi tegevuse
eesmärgi täitmine valitsemisalasse kuuluvate erinevate valdkondade
ühtse ning tasakaalustatud arendamise ja omavahelise seostamise kaudu.
(2)
Põhitegevusi integreerivateks osakondadeks on:
1) Euroopa
Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond, kelle põhiülesanneteks on
ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala Euroopa Liiduga liitumise
eelse tegevuskava täitmise jälgimine, Euroopa Liidu, WTO ja teiste
rahvusvaheliste organisatsioonide liikmelisusega seotud ning
lepingutest tulenevate kohustuste täitmise jälgimine, sealhulgas
Euroopa Liidu Komisjoni ja Nõukogu komiteede ja töögruppide töös
osalemise ning Eesti positsioonide koordineerimine, vastavate
poliitikate kohta käiva teabe kogumine, edastamine ja ministeeriumi
ning tema valitsemisala teavitamine, Euroopa Liidu alane nõustamine,
Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise andmebaasi SOLVIT
koordineerimine, väliskaubanduse (sh teenustekaubanduse ja kaubanduse
kaitsemeetmete) alase tegevuse korraldamine ministeeriumi pädevuse
piires ning rahvusvaheliste koostöösuhete arendamine;
2)
majandusarengu osakond, kelle põhiülesanneteks on majanduse ja
ettevõtluse arengu toetamisele, tehnoloogilisele arendustegevusele ja
innovatsioonile suunatud poliitika kujundamine, selle elluviimise
koordineerimine ja finantseerimise kavandamine, transpordisüsteemi kui
terviku konkurentsivõimelisusele suunatud poliitika, sh
transiidipoliitika kujundamine; elamumajanduspoliitika väljatöötamine
ja elluviimise tagamine; osalemine ministeeriumi valitsemisala eelarve
koostamisel, tehes selleks vajalikud analüüsid ja arvestused ning
koostades eelarvele lisatava tegevuskava; majandusanalüüsi ja
-prognooside tegemine ja arengukavade väljatöötamine ettevõtluse,
tööstuse, kaubanduse, ekspordi, turismi, side, ehituse,
elamumajanduse, transpordi ja energeetika valdkonnas koostöös
ministeeriumi vastavate põhitegevuse osakondadega;
21
) välisvahendite osakond, kelle põhiülesanneteks on välisabi vahendite
efektiivse kasutamise tagamine ministeeriumi valitsemisalas, osalemine
Euroopa Liidu eelstruktuurifondide, struktuurifondide, bilateraalsete
toetuste ja välislaenude vahendite planeerimisel riigieelarvesse,
osalemine välisabist rahastatavate programmide väljatöötamisel,
välisabi programmide ja projektide rakendamise korraldamine ning
ministeeriumi valitsemisala institutsionaalsele arengule suunatud
väliskoostööprojektide elluviimine, välisabi kasutamise järelevalve
teostamine;
3) [kehtetu - RT
I 2004, 83, 562 – jõust. 12.12.2004]
4) õigusosakond,
kelle põhiülesanneteks on ministeeriumi õigusloome koordineerimine,
õigusloomes ühtsete põhimõtete, terminoloogia ja metoodika kasutamise,
väljatöötatavate õigusaktide eelnõude omavahelise seostatuse,
põhiseadusele ja seadustele vastavuse tagamine, ministeeriumi
juhtkonna ja osakondade õigusalane nõustamine ning ministeeriumi
õigushuvide esindamise korraldamine.
[RT
I 2004, 83, 562 – jõust. 12.12.2004]
§19. Tugiosakonnad
(1)
Tugiosakondades toimub ministeeriumi igapäevast tööd toetav tegevus.
(2)
Ministeeriumi tugiosakondadeks on:
1) avalike suhete osakond, kelle
põhiülesanneteks on avalikkuse informeerimine ministeeriumi tegevusest
ning ministeeriumi ja avalikkuse vaheliste suhete korraldamine,
ministeeriumi osakondade avaliku suhtluse kavade koostamine;
2)
haldusosakond, kelle põhiülesanneteks on ministeeriumi raamatupidamise
korraldamine, ministeeriumi tegevuskulude eelarve eelnõu koostamine
koostöös ministeeriumi teiste struktuuriüksustega, ametnike
töövahendite ja inventariga varustamise, asjaajamise ja dokumentide
liikumise ning andmekogude haldamise ja arendamise korraldamine ning
valitsemisalas oleva riigivara arvestus ja ministeeriumi riigihangete
läbiviimise koordineerimine; ministeeriumi ja selle valitsemisala
riigiasutuste infotehnoloogia arengu ja informaatika-alase tegevuse
kavandamine ja koordineerimine ning ministeeriumi varustamine
arvutustehnika ja tarkvaraga;
3) eelarveosakond, kelle
põhiülesanneteks on ministeeriumi valitsemisala eelarve eelnõu
koostamine, lähtudes valdkondlikest strateegilistest arengukavadest ja
valitsemisala riigiasutuste tegevus- ja investeeringute kavadest,
valitsemisala riigieelarve liigendamise korraldamine ja finantsplaani
koostamine, eelarvevahendite kasutamise analüüsimine, ministeeriumi
valitsemisala eelarvealaste juhendmaterjalide väljatöötamine ja
rakendamine ning muude valitsemisalaga seonduvate rahastamisküsimuste
lahendamine;
4) personaliosakond, kelle
põhiülesanneteks on ministeeriumi arengusuundadest lähtuva
personalipoliitika ja koolitusstrateegia väljatöötamine ja elluviimise
tagamine; ministeeriumi personalialaste toimingute teostamine;
koolitustegevuse korraldamine ministeeriumis ja koordineerimine
valitsemisala riigiasutustes; personali- ja koolitusalase aruandluse
koondamine ja vormistamine ministeeriumi ja valitsemisala
riigiasutuste kohta; personalialaste elektrooniliste andmebaaside
pidamine; ministeeriumi ja valitsemisala riigiasutuste nõustamine
personaliküsimustes;
5) siseauditi osakond, kelle
põhiülesanneteks on sõltumatu hinnangu andmine ministeeriumi ja
ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste sisekontrolli,
aruandluse ja tegevuse tulemuslikkuse kohta ning õigeaegse ja
objektiivse teabe tagamine kehtestatud nõuetest kõrvalekaldumiste ning
ressursside kasutamise seaduslikkuse, säästlikkuse ja tõhususe
põhimõtete rikkumise kohta;
6) KEHTETU
[RT
I 2003, 74, 489 – jõust. 1.12.2003]
§20. Spetsiifilisi ülesandeid täitvad osakonnad
Spetsiifilisi
ülesandeid täitvateks osakondadeks on:
1) riigi
infosüsteemide osakond, kelle põhiülesanneteks on riigi infosüsteemide
arendamise koordineerimine ja riigi infopoliitika ja strateegia
kujundamine informaatika valdkonnas ning vastavate õigusaktide
eelnõude ettevalmistamine;
2) kriisireguleerimise
osakond, kelle põhiülesandeks on Tallinna lennuinfopiirkonnas toimunud
lennuõnnetuste ja lennuintsidentide registreerimine ja lennuõnnetuste
ning tõsiste lennuintsidentide uurimine, tsiviilõhusõidukite
registrisse kantud õhusõidukitega toimunud lennuõnnetuste ja
lennuintsidentide registreerimine, klassifitseerimine ja vajalike
lennuohutust tagavate meetmete ja soovituste väljatöötamise ja
elluviimise tagamine; raudteeliiklusõnnetuste uurimine ja nende
põhjuste väljaselgitamine, raudteeliiklusohutuse alaste ettepanekute
esitamine; ministeeriumi valitsemisala funktsionaalse riskianalüüsi ja
ministeeriumi kriisireguleerimisplaani koostamise koordineerimine,
plaani haldamine ning vajaduse korral selle käivitamine, hädaolukorra
lahendamise protseduuride väljatöötamine; koostöö tegemine
riigikaitselistes küsimustes; riigisaladuse kaitse korraldamine
ministeeriumis.
[RT
I 2004, 54, 393 – jõust. 12.07.2004]
2. jagu
Nõunikud
§21. Nõunikud
(1)
Ministeeriumi struktuuri kuuluvad ministri ja ministeeriumi nõunikud.
(2)
Ministri nõunikud alluvad vahetult ministrile, kes nimetab nad
ametisse ja vabastab ametist.
(3)
Ministeeriumi nõunikud alluvad kantslerile või asekantslerile.
Ministeeriumi nõunikud nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler.
(4)
Nõuniku ülesanded ja alluvus määratakse nõuniku ametijuhendis, mille
kinnitab minister.
3. jagu
Komisjonid,
nõukogud ja töörühmad
§22. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad
(1)
Ministeeriumi eesmärgi saavutamiseks võib minister moodustada
ministeeriumi valitsemisalas nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid
ja töörühmi (edaspidi komisjon).
(2)
Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks
üksikküsimuste lahendamisel moodustada komisjone.
(3)
Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles
määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete
täitmise tähtajad, teenindav struktuuriüksus ja töökord.
4.
peatükk
MINISTEERIUMI JUHTIMINE
1. jagu
Minister
§23. Ministri pädevus ja ülesanded
Minister,
talle seadusega pandud ülesannete täitmisel:
1) tagab
ministeeriumi eesmärgi ja ülesannete täitmise ministeeriumi tervikliku
juhtimise, valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ja hallatavate
riigiasutuste tegevuse suunamise ja koordineerimise ning ministeeriumi
ja selle valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ja hallatavate
riigiasutuste vahelise koostöö korraldamise kaudu;
2)
vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate
seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi
Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest ning annab Vabariigi
Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest;
3) otsustab ministeeriumi
valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole
seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele
ametiasutustele või ametnikele;
4) esitab Vabariigi
Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve
eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab
eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka
täitmise üle ning Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendite, abi,
toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise üle;
5)
vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning
korraldab seda kooskõlas «Riigivaraseadusega» (RT I 1995, 22, 327;
1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30,
409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7,
17; 93, 565; 2002, 53, 336; 64, 393);
6) kinnitab ministeeriumi
valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes
riigieelarvest, kontrollib nende täitmist ning teeb vajadusel
ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks;
7) kinnitab
ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste põhimäärused
ja struktuuri ja teenistujate koosseisu ning annab käskkirju
ministeeriumi töökorralduse reguleerimiseks ulatuses, mis ei ole
reguleeritud seadustega, Vabariigi Valitsuse või rahandusministri
määrustega;
8) kinnitab ministeeriumi struktuuri,
teenistujate koosseisu ja struktuuriüksuste põhimäärused;
9)
moodustab, korraldab ümber ja lõpetab ministeeriumi hallatavad
riigiasutused, kinnitab nende põhimäärused ja eelarved ning määrab
nende struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui teisiti ei ole
sätestatud seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega;
10)
nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul
ministeeriumi asekantslerid, ministeeriumi osakondade juhatajad,
ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide
peadirektorid ja teiste riigiasutuste juhid, sõlmib töölepingud
ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega ning kohaldab neile
ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, kui seadusega ei ole
sätestatud teisiti;
11) teostab teenistuslikku järelevalvet
ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate
valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti ministeeriumi
hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle;
12)
tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise
ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates
valitsusasutustes ning valitsusasutuste hallatavates riigiasustuses;
13)
esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks;
14)
esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades
ja kriminaalasjades tsiviilhageja või kostjana, võib anda riigi
esindamiseks kohtus üld- või erivolitusi ning tal on ministeeriumi
valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus
tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses;
15) täidab muid
ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse,
korraldusega või peaministri poolt ning lahendab seaduses ettenähtud
juhtudel õiguslikke vaidlusi.
§24. Ministri õigusaktid
Minister
annab ministeeriumi valitsemisala korraldamisel seaduse alusel ja
täitmiseks määrusi, ministeeriumi juhtimisel, valitsemisalas olevate
ametite ja inspektsioonide ja hallatavate riigiasutuste tegevuse
korraldamiseks seaduse alusel ja täitmiseks määrusi, käskkirju ning
suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi.
2. jagu
Kantsler
§25. Kantsleri pädevus ja ülesanded
(1) Kantslerile
alluvad asekantslerid, ehitus- ja elamuosakond, energeetikaosakond,
sideosakond, siseturuosakond ning spetsiifilisi ülesandeid täitvad ja
tugiosakonnad, välja arvatud siseauditi osakond.
(2)
Kantsler talle seadusega pandud ülesannete täitmisel:
1)
juhib asekantslerite ja talle alluvate osakonnajuhatajate kaudu
ministeeriumi struktuuriüksuste ning ministeeriumi nõunike tööd;
2)
koordineerib ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste
ja hallatavate riigiasutuste tegevust;
3) korraldab ministeeriumi
asjaajamist, tagab ministeeriumi efektiivse toimimise, ressursi
otstarbeka kasutamise, juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimise ning
organisatsioonikultuuri asjakohasuse;
4) käsutab ministri poolt
kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab
eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
5) korraldab
ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ja
hallatavate riigiasutuste põhimääruste väljatöötamise ja
ajakohastamise ning ministeeriumi töökorraldust reguleerivate
õigusaktide eelnõude väljatöötamise, tagab nende elluviimise, täitmise
ning aruandluse esitamise;
6) korraldab ministeeriumi valitsemisala
aastaeelarve eelnõu ja vajadusel lisaeelarve kohta käivate
ettepanekute koostamise;
7) nimetab ametisse ja vabastab ametist
ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud, välja arvatud need, kelle
nimetab ametisse ja vabastab minister, ning sõlmib töölepinguid
ministeeriumi abiteenistujatega;
8) teostab teenistuslikku
järelevalvet ministeeriumi ametiisikute toimingute üle ministri poolt
saadud volituste piires ja korraldab ministri ülesandel materjalide
ettevalmistamise teenistusliku järelevalve teostamiseks valitsemisala
asutustes;
9) annab kaasallkirja ministri määrustele õigusaktidega
sätestatud juhtudel ja korras;
10) esindab ministeeriumi oma
pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires;
11) täidab
muid seadusega, Vabariigi Valitsuse määrusega või korraldusega talle
pandud või ministri antud ülesandeid.
[RT
I 2003, 74, 489 – jõust. 1.12.2003]
§26. Kantsleri käskkirjad ja korraldused
Kantsler
annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses sätestatud pädevuse
piires käskkirju ministeeriumi struktuuriüksuste töö juhtimisel ja
asjaajamise korraldamisel ning ministeeriumi valitsemisalas olevate
valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste tegevuse
koordineerimiseks ja korraldamiseks ning teenistusalaseid suulisi või
kirjalikke korraldusi.
§27. Kantsleri asendamine
Kantsleri
äraolekul paneb minister oma käskkirjaga kantsleri ülesanded ühele
asekantsleritest.
3. jagu
Asekantsler
§28. Asekantslerid
(1)
Ministeeriumi koosseisus on asekantslerid, kelle ülesandeks on tagada
ministeeriumi eesmärgi ja põhiülesannete täitmine ministeeriumi
valitsemisalasse kuuluvate erinevate valdkondade seostamise ning
tasakaalustatud ja tervikliku arendamise kaudu.
(2)
Ministeeriumi koosseisus on Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö
asekantsleri, majandusarengu asekantsleri, transpordi ja transiidi
teenindamise asekantsleri ja õigusala asekantsleri ametikohad.
[RT
I 2003, 55, 372 – jõust. 1.08.2003]
§29. Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö
asekantsler
(1)
Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö asekantslerile allub vahetult
Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond.
(2)
Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö asekantsler:
1)
täidab ministeeriumi valitsemisalas integreerivat funktsiooni Euroopa
Liidu ja rahvusvahelise koostöö osas;
2) jälgib
ministeeriumi tegevusvaldkonna eurointegratsiooni kavade täitmist,
teeb ettepanekuid seoses Euroopa Liiduga koostatavate positsioonide
paremaks omavaheliseks seostamiseks ministeeriumi valitsemisalas,
aitab kaasa parema koordinatsiooni saavutamiseks Euroopa Liiduga
seotud küsimustes teiste ministeeriumidega;
3) koordineerib
Euroopa Liidu Komisjoni ja Nõukogu komiteede ja töögruppide töös
osalemist ministeeriumi valitsemisalas, samuti ministeeriumi
valitsemisalas Eesti seisukohtade väljatöötamiseks moodustatavate
töögruppide tegevust;
4) korraldab
ministeeriumi valdkondi puudutava Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste
organisatsioonide alase teabe vahendamist ja sellealast nõustamist
valitsemisalas;
5) korraldab ministeeriumi valitsemisala
institutsionaalsele arengule suunatud Euroopa Liidu ja kahepoolsete
väliskoostööprojektide väljatöötamist ja jälgib nende eesmärgipärast
elluviimist ja tulemuslikkust;
6) koordineerib
ministeeriumi rahvusvahelist koostööd, sealhulgas rahvusvaheliste
organisatsioonidega (sh WTO), korraldab rahvusvaheliste lepingute
rakendamist ministeeriumi valitsemisalas, koordineerib väliskaubanduse
(sh teenustekaubanduse ja kaubanduse kaitsemeetmete) alast tegevust
ministeeriumi pädevuse piires;
7)
juhendab oma pädevusse kuuluvates küsimustes ministeeriumi esindajate
tööd Eesti esinduses Euroopa Liidu juures;
8) koostab ja
esitab ettepanekuid oma funktsiooni raames ministeeriumi valitsemisala
eelarve eelnõu koostamiseks ja eelarvevahendite kasutamiseks.
[RT
I 2003, 74, 489 – jõust. 1.12.2003]
§30. Majandusarengu asekantsler
(1) Majandusarengu
asekantslerile alluvad vahetult majandusarengu osakond ja
välisvahendite osakond.
(2)
Majandusarengu asekantsler:
1) täidab ministeeriumi valitsemisalas
integreerivat funktsiooni arengukavade väljatöötamise, elluviimise ja
järelevalve osas ning tagab valitsemisala arengukavade omavahelise
seostatuse, terviklikkuse ja ühtsuse;
2) koondab
asekantslerite ettepanekud valitsemisala eelarve koostamise
protsessis, korraldab vajalike analüüside ja arvestuste teostamist ja
ministeeriumi valitsemisala eelarve eelnõu juurde lisatava tegevuskava
koostamist;
3) tagab ministeeriumi valitsemisala eelarve eelnõu
seostatuse arengukavadega;
4) korraldab koostööd arengukavade
väljatöötamisel ministeeriumi üksuste ning ministeeriumiväliste
institutsioonidega ja tagab arengukavade kooskõla üleriigiliste
arengukavadega;
5) juhib oma pädevuse piires valitsemisala
valdkondade arengut toetavate tegevuskavade, meetmete, hädaolukorraks
valmisoleku plaanide, sihtprogrammide ja välisabi projektide
väljatöötamist ning elluviimist.
(3) Majandusarengu
asekantsleril on õigus anda oma pädevuse piires suulisi ja kirjalikke
korraldusi energeetika-, side-, siseturu- ning ehitus- ja
elamuosakonna juhatajatele.
[RT
I 2004, 83, 562 –
jõust. 12.12.2004]
§31. Transpordi ja transiidi teenindamise asekantsler
(1) Transpordi
ja transiidi asekantslerile alluvad vahetult lennundus- ja
merendusosakond ning teede- ja raudteeosakond.
(2)
Transpordi ja transiidi teenindamise asekantsler:
1) täidab
ministeeriumi valitsemisalas integreerivat funktsiooni transporti
puudutavate omavahel seostatud arengukavade väljatöötamise,
elluviimise ning järelevalve osas, juhib lennundus- ja
merendusosakonna ning teede- ja raudteeosakonna kaudu vastavaid
transpordi valdkondi ning transpordi arengu ja logistika osakonna
kaudu transpordisüsteemi terviklikku väljaarendamist;
2)
korraldab arengukavade väljatöötamisel koostööd ministeeriumi üksuste
ning ministeeriumiväliste institutsioonidega, korraldab transpordi
arengu seostamist Eesti majanduse kui terviku arendamisega (sh
logistika- ja tööstusparkide loomine transpordisõlmedes);
3)
korraldab tööd Eesti transpordikoridoride rahvusvahelise
konkurentsivõime ja transpordi keskkonnasõbralikkuse saavutamiseks;
4)
korraldab Eestit läbivate transiidikoridoride rahvusvahelist
tutvustamist ja arendab nende koridoride kasutamisega seotud
rahvusvahelist koostööd;
5) koostab ja esitab lähtudes
transporti puudutavatest arengukavadest ettepanekud oma funktsioonide
raames ministeeriumi valitsemisala eelarve eelnõu koostamiseks ning
eelarvevahendite kasutamiseks;
6) juhib transpordi
valdkondade arengut toetavate tegevuskavade, meetmete, hädaolukorraks
valmisoleku plaanide, sihtprogrammide väljatöötamist ning elluviimist.
[RT
I 2004, 83, 562 –
jõust. 12.12.2004]
§32. Õigusala
asekantsler
(1) Õigusala
asekantslerile allub vahetult õigusosakond.
(2) Õigusala
asekantsler:
1) korraldab ministeeriumi valitsemisalas integreeriva
funktsiooni täitmise õigusloome alal ja valitsemisala õigusaktide
ühtlustamise Euroopa Liidu õigusega;
2) kindlustab
õigusloome protsessi tervikliku korraldamise, ühtse terminoloogia ja
metoodika kasutamise ministeeriumi õigusloomes, erinevate õigusaktide
eelnõude kooskõla ning tagab nende vastavuse põhiseadusele ja
seadustele;
3) korraldab õigusalast koostööd ministeeriumiväliste
institutsioonidega;
4) tagab õigusaktide väljatöötamise ajakavast
kinnipidamise;
5) esitab ettepanekuid oma funktsiooni raames
ministeeriumi valitsemisala eelarve eelnõu koostamiseks ning
eelarvevahendite kasutamiseks.
(3) Õigusala
asekantsleril on õigus anda oma pädevuse piires suulisi ja kirjalikke
korraldusi ministeeriumi osakondade juhatajatele.».
[RT
I 2003, 55, 372 – jõust. 1.08.2003]
§33. Asekantsleri muud ülesanded
Asekantsler
täidab muid seadusega ja Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega,
ministri määruse või käskkirjaga talle pandud ja kantsleri antud
ülesandeid.
§34. Asekantsleri asendamine
Asekantsleri
äraolekul paneb kantsler tema ülesanded käskkirjaga teisele
asekantslerile või osakonnajuhatajale.
4. jagu
Osakonnajuhataja
§35. Osakonnajuhataja
(1)
Osakonnajuhataja:
1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud
ülesannete õiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise;
2)
täidab temale antud juhiseid ja korraldusi või teatab nende täitmise
takistustest;
3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja
korraldusi;
4) valvab temale alluvate teenistujate
teenistuskohustuste täitmise järele;
5) allkirjastab ja
viseerib osakonna poolt koostatud dokumendid kooskõlas osakonna
põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga;
6)
esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ning esitab osakonna nimel
arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele
struktuuriüksustele;
7) teeb ministrile, kantslerile ja
asekantsleritele (edaspidi ministeeriumi juhtkond) ettepanekuid
osakonna organisatsioonilise struktuuri, koosseisu ja töökorralduse
kohta, teenistujate palkade, toetuste ja distsiplinaarkaristuste
määramiseks ning ergutuste kohaldamise kohta;
8) taotleb
osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid;
9)
taotleb osakonna teenistujate täienduskoolitust;
10) teeb
ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid komisjonide ja töörühmade
moodustamiseks osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks;
11)
kirjutab vastavalt osakonna põhimäärusele alla osakonna plangil
vormistatud informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi
ega varalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi
ministeeriumivälistele isikutele, kui seadus ei näe ette teisiti;
12)
täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud ministri, kantsleri
või vastava asekantsleri poolt antud ülesandeid.
(2)
Osakonnajuhatajal on õigus saada ministeeriumi juhtkonnalt ja teistelt
struktuuriüksustelt osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku
teavet.
(3)
Osakonnajuhataja vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase,
täpse ja tähtaegse täitmise eest.
(4)
Osakonnajuhataja täpsed teenistuskohustused määratakse kindlaks
osakonna põhimäärusega.
5.
peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§36. Ministeeriumi valitsemisala riigiasutused
1. novembri 2002. a seisuga
(1)
Ministeeriumi valitsemisalas on 1. novembri 2002. a seisuga järgmised
ametid:
1) Konkurentsiamet;
2) Lennuamet;
3) Maanteeamet;
4)
Patendiamet;
5) Raudteeamet;
6) Sideamet;
7)
Tarbijakaitseamet;
8) Veeteede Amet.
(2)
Ministeeriumi valitsemisalas on 1. novembri 2002. a seisuga järgmised
inspektsioonid:
1) Energiaturu Inspektsioon;
2) Tehnilise
Järelevalve Inspektsioon.
(3)
Ministeeriumi valitsemisalas on 1. novembri 2002. a seisuga järgmised
hallatavad riigiasutused:
1) Eesti Informaatikakeskus;
2) Eesti
Riiklik Autoregistrikeskus;
3) Keskus Ehitustest;
4)
Patendiraamatukogu;
5) Riigihangete Keskus.
§37. Ministeeriumi valitsemisala sihtasutused ja
mittetulundusühing 1. novembri 2002. a seisuga
Ministeeriumi
valitsemisalas on 1. novembri 2002. a seisuga:
1) Krediidi ja
Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx;
2) Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutus;
3) Sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus;
4)
Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus;
5) Mittetulundusühing Eesti
Standardikeskus.
§-d 38
- 39 [käesolevast tekstist välja jäetud]