Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (lühend - ATKEAS)

1. osa ÜLDOSA 

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

1. jagu Üldmõisted 

§ 1.  Maksuobjekt

  (1) Käesoleva seaduse kohaselt maksustatakse aktsiisiga alkohol, tubakatooted, kütus ja elektrienergia (edaspidi koos nimetatuna aktsiisikaup).

  (2) Käesolevas seaduses nimetatud alkoholi kaubakoodid põhinevad Euroopa Ühenduste Nõukogu (edaspidi EÜN) määrusega nr 2658/87/EMÜ kehtestatud kombineeritud nomenklatuuril (edaspidi KN) seisuga 1992. aasta 31. detsember ning kütuse ja elektrienergia kaubakoodid KNil seisuga 2002. aasta 1. jaanuar.

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

§ 1¹.  Territoorium ja riik

  (1) Euroopa Ühenduse (edaspidi EÜ) territooriumina käsitatakse käesoleva seaduse mõistes EÜNi direktiivi 92/12/EMÜ artiklis 2 määratletud territooriumi, mille suhtes kohaldatakse nimetatud direktiivi.

  (2) Liikmesriik käesoleva seaduse mõistes on riik või territoorium, mis asub EÜ territooriumil.

  (3) Ühenduseväline riik käesoleva seaduse mõistes on riik või territoorium, mis asub väljaspool EÜ territooriumi.

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 2.  Aktsiisiladu

  Aktsiisiladu käesoleva seaduse mõistes on koht, kus aktsiisilaopidajal on õigus käesolevas seaduses sätestatud korras ajutises aktsiisivabastuses toota, ladustada, vastu võtta ja lähetada aktsiisikaupa.

§ 3.  Aktsiisilaopidaja

  Aktsiisilaopidaja käesoleva seaduse mõistes on isik, kellele on antud õigus aktsiisilaos toota, ladustada, vastu võtta ja aktsiisilaost lähetada aktsiisikaupa.

§ 4.  Ajutine aktsiisivabastus

  Ajutine aktsiisivabastus käesoleva seaduse mõistes on maksukohustuse peatamine aktsiisikauba tootmisel, ladustamisel, lähetamisel ja veol käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 4¹.  Aktsiisikauba tarbimisse lubamine

  Aktsiisikauba tarbimisse lubamine käesoleva seaduse mõistes on ajutise aktsiisivabastuse lõpetamine ning tootmine või import ajutise aktsiisivabastuseta

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 4².  Registreeritud kaupleja

  (1) Registreeritud kaupleja käesoleva seaduse mõistes on isik, kellele on käesoleva seaduse § 40 alusel antud õigus ärilisel eesmärgil vastu võtta teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaupa.

  (2) Registreeritud kauplejal ei ole õigust ladustada ega lähetada aktsiisikaupa ajutises aktsiisivabastuses.

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 5.  Aktsiisikauba ladustamine

  Aktsiisikauba ladustamine käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikauba hoidmine isiku või asutuse valduses.

§ 6.  Aktsiisikauba lähetamine

  Aktsiisikauba lähetamine käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikauba toimetamine väljapoole aktsiisiladu.

§ 7.  Aktsiisikauba vastuvõtmine

  Aktsiisikaup loetakse vastuvõetuks, kui käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud saatelehele on alla kirjutanud sellele märgitud saaja või aktsiisikauba vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioon on aktsepteeritud.

§ 8.  Aktsiisikauba võõrandamine

  Aktsiisikauba võõrandamine käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikauba müük, vahetamine või tasuta üleandmine, samuti aktsiisikauba andmine tööandja poolt töötajale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele.

§ 9.  Aktsiisikauba importija

  Aktsiisikauba importija käesoleva seaduse mõistes on isik, kelle poolt või kelle nimel deklareeritakse aktsiisikaup vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile EÜNi määruse nr 2913/92/EMÜ (edaspidi ühenduse tolliseadustik) mõistes.

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 10.  Aktsiisikauba import

  (1) Aktsiisikauba import käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikauba vabasse ringlusse lubamine ühenduse tolliseadustiku mõistes.

  (2) Aktsiisikauba impordiks loetakse käesoleva seaduse mõistes ka aktsiisikauba toimetamist Eestisse EÜNi direktiivi 92/12/EMÜ artikli 5 punkti 1 teises taandes määratletud territooriumidelt, mis moodustavad osa EÜ tolliterritooriumist.

  (3) Impordiks ei loeta aktsiisikauba toimetamist Eestisse EÜNi direktiivi 92/12/EMÜ artikli 2 punktis 4 määratletud territooriumidelt.

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 11.  Aktsiisikauba eksport

  (1) Aktsiisikauba eksport käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikaubale ekspordi tolliprotseduuri rakendamine ühenduse tolliseadustiku mõistes.

  (2) Aktsiisikauba ekspordiks loetakse ka aktsiisikauba toimetamist Eestist EÜNi direktiivi 92/12/EMÜ artikli 5 punkti 1 teises taandes määratletud territooriumidele.

  (3) Aktsiisikauba ekspordiks ei loeta aktsiisikauba toimetamist Eestist EÜNi direktiivi 92/12/EMÜ artikli 2 punktis 4 määratletud territooriumidele.

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 11¹.  Maksumärk

  Maksumärk käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatav erilistele turvalisusnõuetele vastav eritunnus, mis tõendab aktsiisi maksmist.
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.07.2006]

2. jagu Alkoholiga seotud mõisted 

§ 12.  Alkohol

  (1) Alkohol käesoleva seaduse mõistes on õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud muu alkohol.

  (2) Õlu käesoleva seaduse mõistes on üle 0,5 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2203, ning toode, mis on õlle ja ühe või mitme mittealkohoolse joogi segu ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2206.

  (3) Vein käesoleva seaduse mõistes on viinamarjadest toodetud:
  1) ainult kääritamise teel saadud üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2204 või 2205 (välja arvatud vahutav vein);
  2) ainult kääritamise teel suhkru lisamiseta saadud üle 15 mahuprotsendilise kuni 18 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2204 või 2205 (välja arvatud vahutav vein);
  3) ainult kääritamise teel saadud üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega vahutav vein, mille KNi esimesed neli numbrit on 2205 või mille KNi esimesed kuus numbrit on 2204 10 või mille KNi kaheksa numbrit on 2204 21 10 või 2204 29 10.

  (4) Kääritatud jook käesoleva seaduse mõistes on õllest ja veinist erinev:
  1) üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 10 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2204, 2205 või 2206;
  2) ainult kääritamise teel saadud üle 10 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2204, 2205 või 2206;
  3) üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 13 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega vahutav toode või ainult kääritamise teel saadud üle 13 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega vahutav toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2205 või mille KNi esimesed kuus numbrit on 2204 10 või mille KNi kaheksa numbrit on 2206 00 31, 2206 00 39 või 2204 21 10. (õ) 7.03.2008 18:45

  (5) Vahetoode käesoleva seaduse mõistes on käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetamata toode, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2204, 2205 või 2206.

  (6) Muu alkohol käesoleva seaduse mõistes on toode, mille etanoolisisaldus:
  1) on üle 1,2 mahuprotsendi ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2207 või 2208;
  2) on üle 22 mahuprotsendi ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2204, 2205 või 2206;
  3) on üle 1,2 mahuprotsendi ja mis on toit toiduseaduse mõistes ning sisaldab käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud toodet, kuid ei kuulu nendes punktides nimetatud KNi esimesse nelja numbrisse.

  (7) Piiritus käesoleva seaduse mõistes on käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud muu alkoholi hulka kuuluv toode, mis on saadud sünteesimisel või kääritatud meski destilleerimisel või rektifitseerimisel.

  (8) Vein või kääritatud jook loetakse vahutavaks, kui selle rõhk süsinikdioksiidi sisalduse tõttu on 0,3 megapaskalit (3 baari) või rohkem mõõdetuna temperatuuril 20 ^oC, või kui toode on villitud pudelisse seenekujulise korgiga, mida hoiab paigal seos või muu kinnis.

§ 13.  Denatureeritud piiritus

  (1) Piiritus loetakse denatureerituks, kui see sisaldab 100 liitri 100 protsendilise etanooli (edaspidi etanool) kohta järgmisi aineid vähemalt allpoolnimetatud koguses:
  1) metüületüülketooni 2 liitrit ja metüülisobutüülketooni 3 liitrit või
  2) atsetooni 2 liitrit ja metüülisobutüülketooni 3 liitrit või
  3) atsetooni 3 liitrit ja denatooniumbensoaati 2 grammi.

  (2) Piiritus loetakse denatureerituks ka siis, kui see on denatureeritud vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele nr 3199/93/EÜ.

  (3) Piiritus loetakse osaliselt denatureerituks, kui see on denatureeritud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust erinevalt ning denatureeriv aine ja selle sisaldus piirituses vastab rahandusministri määrusega kehtestatud nõuetele.

  (4) Piiritust osaliselt denatureerivate ainete loetelu ja nende sisaldus piirituses kehtestatakse rahandusministri määrusega .

[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]

§ 14.  Esteraldehüüdfraktsioon

  Esteraldehüüdfraktsioon käesoleva seaduse mõistes on vedelik, mis sisaldab ühe liitri etanooli kohta kõiki järgmisi aineid vähemalt allpool nimetatud kogustes:
  1) atseetaldehüüde 500 mg;
  2) etüülatsetaati 500 mg;
  3) metanooli 1,5 mahuprotsenti;
  4) puskariõli 20 mg.

3. jagu Tubakatootega seotud mõisted 

§ 15.  Tubakas

  Tubakas käesoleva seaduse mõistes on taim perekonnast Nicotiana.

§ 16.  Tubakatoode

  (1) Tubakatoode käesoleva seaduse mõistes on sigar, sigarillo, sigaret, suitsetamistubakas ja närimistubakas.

  (2) Sigar ja sigarillo, kui neid saab suitsetada sellistena, nagu need on, käesoleva seaduse mõistes on:
  1) täielikult looduslikust tubakast koosnev ja looduslikust tubakast ümbrislehega tubakarull,
  2) looduslikust tubakast välimise ümbrislehega tubakarull,
  3) tubakarull, mille täidissegu koosneb purustatud tubakast, mis on vartest puhastatud ning mille välimine ümbrisleht on sigarile või sigarillole omast värvi, kattes täielikult toote, sealhulgas filtri, kuid mitte suuotsikut selle olemasolu korral, ning mille nii katteleht kui ka välimine ümbrisleht on taastatud tubakast, kusjuures toote ühiku mass ilma filtri või suuotsikuta on vähemalt 1,2 grammi ning toote ümbrisleht katab tubakarulli spiraalselt vähemalt 30^o nurga all sigari või sigarillo pikisuunas või
  4) tubakarull, mille täidissegu koosneb purustatud tubakast, mis on vartest puhastatud ning mille välimine ümbrisleht on taastatud tubakast ja sigarile või sigarillole omast värvi, kattes täielikult toote, sealhulgas filtri, kuid mitte suuotsikut selle olemasolu korral, kusjuures toote ühiku mass ilma filtri või suuotsikuta on vähemalt 2,3 grammi ning toote pikkusest vähemalt ühe kolmandiku ümbermõõt on vähemalt 34 millimeetrit.Sigarillo on tubakatoode, mille netomass 1000 ühiku kohta on kuni kolm (kaasa arvatud) kilogrammi. Sigar on tubakatoode, mille netomass 1000 ühiku kohta on üle kolme kilogrammi.

  (3) Sigaret käesoleva seaduse mõistes on paberkesta pandud peeneks lõigatud valmistubakast suitsetamistarve. Sigaretiks loetakse ka tubakarull, mis on:
  1) suitsetatav selliselt, nagu see on ja mis ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses sigar ega sigarillo,
  2) pandud lihtsate mittetööstuslike vahenditega paberist hülssi või
  3) keeratud lihtsate mittetööstuslike vahenditega paberisse.

  (4) Suitsetamistubakas käesoleva seaduse mõistes on:
  1) tarbimisvalmiks töödeldud tubakas, mis on peeneks lõigatud või muul viisil purustatud või mis on keeratud või pressitud kangideks ja on suitsetamiskõlblik täiendava töötlemiseta;
  2) jaemüüki suunatud tubakajäätmed, mida on võimalik suitsetada ja mis ei kuulu käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud toodete hulka.

  (5) Närimistubakas käesoleva seaduse mõistes on närimiseks või imemiseks ettenähtud ning selleks sobivalt pressitud tarbimisvalmis tubakas.

  (6) Toodet, mis koosneb täielikult või osaliselt ainetest, mis ei ole saadud tubakast, aga muus osas vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 sätestatule, käsitatakse vastavalt sigaretina või suitsetamistubakana.

  (7) Sigari ja sigarillona käsitatakse ka tooteid, mis koosnevad osaliselt ainetest, mis ei ole saadud tubakast, aga mis muus osas vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule, kui neil on looduslikust tubakast ümbrisleht või taastatud tubakast ümbrisleht ja katteleht või taastatud tubakast ümbrisleht.

§ 17.  [Kehtetu – RT I 2005, 68, 527– 1.07.2006]

§ 18.  Sigarettide maksimaalne jaehind

  Sigarettide maksimaalne jaehind on sigarettide müügipakendile kinnitatud maksumärgile trükitud hind, mis sisaldab aktsiisi vastavalt käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud määrale ja käibemaksu.

4. jagu Kütuse ja elektrienergiaga seotud mõisted 
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

§ 19.  Kütus ja elektrienergia
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (1) Kütus käesoleva seaduse mõistes on pliivaba ja pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli ja vedelgaas (edaspidi koos nimetatuna mootorikütus ja kütteõli), kivisüsi, pruunsüsi ja koks (edaspidi koos nimetatuna tahkekütus), maagaas ning kütusesarnane toode. Kütusena käsitatakse käesoleva seaduse mõistes ka mootorikütusest, kütteõlist ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat põlevainet (edaspidi vedel põlevaine) ja biokütust, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või kütteainena.

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (1¹) Elektrienergia KNi kaheksa numbrit on 2716 00 00.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Pliivaba bensiin käesoleva seaduse mõistes on kütus pliisisaldusega kuni 0,013 g/l (kaasa arvatud), mille KNi kaheksa numbrit on 2710 11 41, 2710 11 45 või 2710 11 49.

  (3) Pliibensiin käesoleva seaduse mõistes on kütus pliisisaldusega üle 0,013 g/l, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 11 51 või 2710 11 59.

  (4) Lennukibensiin käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 11 31 või 2710 11 70.

  (5) Petrooleum käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 21 või 2710 19 25.

  (6) Diislikütus käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 29 või 2710 19 41.

  (7) Eriotstarbeline diislikütus käesoleva seaduse mõistes on kütus, mis on erimärgistatud vedelkütuse erimärgistamise seaduses sätestatud korras ja mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 29 või 2710 19 41.

  (8) Kerge kütteõli käesoleva seaduse mõistes on kütus, mis kuulub erimärgistamisele või on erimärgistatud vedelkütuse erimärgistamise seaduses sätestatud korras ja mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 45 või 2710 19 49.

  (9) Raske kütteõli käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 61 kuni 2710 19 69.

  (10) Põlevkivikütteõli käesoleva seaduse mõistes on põlevkivist valmistatud kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 61.

  (11) Vedelgaas käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2711 19 00 ja mida kasutatakse mootorikütusena, kaasa arvatud statsionaarses mootoris.

  (11¹) Maagaas käesoleva seaduse mõistes on kütteainena kasutatav gaasilises olekus kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2711 21 00.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (12) [Kehtetu – RT I 2004, 84, 569 - jõust. 01.01.2005]

  (13) [Kehtetu – RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

  (14) Biokütus käesoleva seaduse mõistes on kütus:
  1) mille KNi esimesed neli numbrit on 1507–1518;
  2) mis on valmistatud biomassist ja mille KNi kaheksa numbrit on 3824 90 55 või 3824 90 80–3824 90 99. Biomassina käsitatakse põllumajanduslikke tooteid, kaasa arvatud taimseid ja loomseid aineid, metsandusest saadud toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunevat fraktsiooni ning tööstuse- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevat fraktsiooni;
  3) mille KNi kaheksa numbrit on 2207 20 00 või 2905 11 00 ja mis ei ole sünteetilist päritolu;
  4) mis on valmistatud biomassist, sealhulgas kütus, mille KNi esimesed neli numbrit on 4401 või 4402.

  (15) Kivisüsi, pruunsüsi ja koks käesoleva seaduse mõistes on kütteainena kasutatavad tahkekütused, mille KNi esimesed neli numbrit on 2701, 2702 või 2704.

§ 20.  Kütusesarnane toode

  Kütusesarnane toode käesoleva seaduse mõistes on toode, mille KNi esimesed neli, esimesed kuus või KNi kaheksa numbrit on 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50, 2710 11 11–2710 11 25, 2710 11 90, 2710 19 11, 2710 19 15, 2710 19 31, 2710 19 35, 2710 19 51, 2710 19 55, 2711 12–2711 14 ja mida kasutatakse mootorikütusena, kaasa arvatud statsionaarses mootoris, ex 2901 (ained, mis atmosfäärirõhul ja 15 ^oC juures ei ole gaasilises olekus), 2902 20 00, 2902 30 00, 2902 41 00, 2902 42 00, 2902 43 00 ja 2902 44 00.

[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]

2. peatükk AKTSIISIGA MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 21.  Aktsiisikauba tootmine

  (1) Alkoholi tootmine on selle valmistamine, töötlemine ja villimine.

  (2) Tubakatoote tootmine on selle valmistamine, töötlemine ja pakendamine müügipakendisse.

  (3) Kütuse tootmine on selle valmistamine ja töötlemine, sealhulgas:
  1) mineraalõlide ja nende koostisosade (fraktsioonide) füüsikaliste ja keemiliste protsesside toimel töötlemine;
  2) omavahel või lõpptootega KNi erinevate esimeste nelja numbriga või KNi sama esimese nelja numbriga naftasaaduste kompaundimine;
  3) eelnimetatud toodetele või nende segudele lisandite või komponentide, mis moodustavad rohkem kui 0,5 protsenti lõpptoote massist, lisamine.

  (3¹) Elektrienergia tootmine käesoleva seaduse mõistes on elektrienergia tootmine elektrituruseaduse tähenduses.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Aktsiisikaupa on lubatud toota aktsiisilaos. Alkoholi on lubatud denatureerida aktsiisilaos või tollilaos. Kütust on lubatud töödelda tollikontrolli all töötlemise või seestöötlemise tolliprotseduuril või tolliladustamise tolliprotseduuril. Tahkekütuseid, maagaasi, elektrienergiat, vedelat põlevainet ja käesoleva seaduse § 19 lõike 14 punktides 2 ja 4 nimetatud biokütust, välja arvatud biokütust, mille KNi kaheksa numbrit on 3824 90 99, võib toota väljaspool aktsiisiladu. Käesoleva seaduse § 19 lõike 14 punktis 1 nimetatud biokütust ning biokütust, mille KNi kaheksa numbrit on 3824 90 99, peab tootma aktsiisilaos juhul, kui nimetatud biokütust toodetakse mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks. Ajutiselt ladustatud kütust on lubatud erimärgistada ka tolliterminalis.

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (4¹) Käesoleva seaduse § 70 lõikes 2 nimetatud laevavarustajal on lubatud töödelda aktsiisiga maksustamata kütust väljaspool aktsiisiladu sadama püsiva piirdega territooriumil või teisi laevu kütusega varustaval laeval, kui töödeldud kütust kasutatakse käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 1 ¹ nimetatud relvajõudude poolt käitatava laeva või punktis 22¹ või 22² nimetatud laeva varustamiseks.

  (5) Väljaspool aktsiisiladu on lubatud alkoholi töödelda, välja arvatud piirituse denatureerimine, kui töötlemise tulemusena selle etanoolisisaldus ei suurene ja töötlejaks on käesoleva seaduse § 50 lõikes 5 nimetatud isik või isik, kes kasutab töödeldud alkoholi ainult alkoholist erineva toote valmistamiseks.

  (6) Isiklikus majapidamises valmistatud õlut, veini ja kääritatud jooki ei käsitata aktsiisikaubana, kui neid kasutatakse ainult enda tarbeks mittekaubanduslikul eesmärgil.

  (7) Väljaspool aktsiisiladu on lubatud töödelda kütust käesoleva seaduse § 75 lõikes 2 nimetatud isikul, kui ta kasutab kütust oma ettevõtluses muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena.

  (8) Kütuse tootmiseks käesoleva seaduse mõistes ei loeta mootoriõli (KNi kaheksa numbrit 2710 19 81) lisamist kütusele, mida kasutatakse kahetaktilises mootoris.

§ 21¹.  Teises liikmesriigis tarbimisse lubatud ja Eestisse ärilisel eesmärgil toimetatud tarbimisse lubatud aktsiisikauba maksustamine

  (1) Teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikaubalt, mis toimetatakse Eestisse kasutamiseks ärilisel eesmärgil, maksab aktsiisi ettevõtja, kes selle aktsiisikauba vastu võtab. Ärilisel eesmärgil kasutamiseks loetakse käesoleva paragrahvi mõistes ka aktsiisikauba ladustamist.

  (2) Kui isik ei suuda tõendada, et aktsiisikauba põhjendamata kadu tekkis teises liikmesriigis, maksab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiisikauba põhjendamata kaolt aktsiisi aktsiisikauba vastuvõtja, arvestades käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 sätestatut.

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 21².  Kaugmüügi teel soetatud aktsiisikauba maksustamine

  (1) Kaugmüük käesoleva seaduse mõistes on ühes liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikauba toimetamine ettevõtja poolt teise liikmesriiki isikule, kes ei kasuta aktsiisikaupa ärilisel eesmärgil.

  (2) Aktsiisikauba kaugmüügil maksab aktsiisi maksuesindaja maksukorralduse seaduse mõistes.

  (3) Kui isik ei suuda tõendada, et aktsiisikauba põhjendamata kadu tekkis teises liikmesriigis, maksab kaugmüügil tekkinud aktsiisikauba põhjendamata kaolt aktsiisi maksuesindaja, arvestades käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 sätestatut.

[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]

§ 22.  Aktsiisimaksja

  (1) Aktsiisi maksab:
  1) aktsiisilaopidaja;
  2) võlgnik ühenduse tolliseadustiku mõistes;
  3) isik või asutus, kes võõrandab või jätab oma valdusesse peremehetu aktsiisikauba käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatust erineval otstarbel kasutamiseks;
[RT I 2007, 74, 452 - jõust. 01.01.2008]
  4) isik, kes on rikkunud käesoleva seaduse nõudeid, olles ebaseaduslikult tootnud aktsiisikaupa väljaspool aktsiisiladu või võõrandanud, kasutanud või lähetanud aktsiisiga maksustamata aktsiisikaupa;
  5) aktsiisivabastuse loa omanik;
  6) isik, kelle aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks;
  7) vedela põlevaine käitleja, tahkekütusest soojuse tootja, biokütuse käitleja, vedelgaasi käitleja ja käesoleva seaduse § 66 lõikes 15 nimetatud kütusesarnase toote käitleja, kes ei ole aktsiisilaopidajad;

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]
  7¹) maksuesindaja;
  7²) registreeritud kaupleja ja käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 1 nimetatud ettevõtja;
  7³) isik, kelle registreeritud kaupleja tegevusluba on tunnistatud kehtetuks;
  7⁴) võrguettevõtja, kes kasutab maagaasi kütteainena või edastab maagaasi tarbijale (edaspidi maagaasi võrguettevõtja), maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja ning võrguväliselt soetatud maagaasi tarbija (edaspidi kõik kolm koos nimetatuna maagaasiaktsiisi maksja);
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]
  7⁵) võrguettevõtja, kes tarbib elektrienergiat või edastab elektrienergiat tarbijale (edaspidi elektrienergia võrguettevõtja), omatoodetud elektrienergia tarbija ja otseliini kaudu edastatud elektrienergia tarbija (edaspidi kõik kolm koos nimetatuna elektriaktsiisi maksja);
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]
  8) muu isik, kellel tekib aktsiisi maksmise kohustus.

  (2) Aktsiisi maksmise eest aktsiisikauba vedamisel ajutises aktsiisivabastuses vastutab:
  1) aktsiisilaopidaja, kes lähetas aktsiisikauba, hetkeni, mil aktsiisikauba saaja, sealhulgas teise liikmesriigi isik, selle aktsiisikauba vastu võtab, või hetkeni, mil Eesti või teise liikmesriigi tolliametnik teeb aktsiisikauba saatelehele märke selle kauba toimetamise kohta ühendusevälisesse riiki;
  2) aktsiisilaopidaja, sealhulgas teise liikmesriigi aktsiisilaopidaja, alates aktsiisikauba vastuvõtmise hetkest;
  3) aktsiisivabastuse loa omanik alates aktsiisikauba vastuvõtmise hetkest.

§ 23.  Maksuhaldur

  Aktsiisi maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

§ 24.  Maksukohustuse tekkimine

  (1) Maksukohustus tekib aktsiisikauba tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja maksma selle käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud tähtpäevaks.

  (3) Aktsiisilaopidajal tekib maksukohustus:
  1) aktsiisiga maksustamata aktsiisikaubalt selle lähetamise korral ilma ajutise aktsiisivabastuseta;
  1¹) aktsiisiga maksustamata vedelgaasi või käesoleva seaduse § 66 lõikes 15 nimetatud kütusesarnase toote tanklasse lähetamise korral selle vastuvõtmisel tanklasse;

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]
  2) aktsiisikauba lähetamisel ajutises aktsiisivabastuses, kui 15 päeva möödumisel aktsiisikauba lähetamise päevast arvates ei ole aktsiisilaos saatelehte, millel on aktsiisikauba saaja kinnitus aktsiisikauba vastuvõtmise kohta, või kui seitsme päeva möödumisel aktsiisikauba lähetamise päevast arvates ei ole aktsiisilaos saatelehte, millel on Maksu- ja Tolliameti märge aktsiisikauba väljaveo kohta ühendusevälisesse riiki või aktsiisikaubale käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktides 9–11 nimetatud menetluse kohaldamise kohta või kui Maksu- ja Tolliameti vastav märge saatelehel on tunnistatud kehtetuks;
  2¹) aktsiisikauba lähetamisel teise liikmesriiki ajutises aktsiisivabastuses, kui aktsiisikauba lähetamise kalendrikuust ülejärgmise kalendrikuu viimaseks päevaks ei ole aktsiisilaos saatelehte, millel on aktsiisikauba saaja kinnitus aktsiisikauba vastuvõtmise kohta, või aktsiisikauba lähetamisel ajutises aktsiisivabastuses läbi teise liikmesriigi ühendusevälisesse riiki, kui aktsiisikauba lähetamise kalendrikuust ülejärgmise kalendrikuu 15. päevaks ei ole aktsiisilaos saatelehte, millel on teise liikmesriigi tolli märge aktsiisikauba väljaveo kohta EÜ territooriumilt või aktsiisikaubale käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktides 9–11 nimetatud menetluse kohaldamise kohta või kui tolli vastav märge saatelehel on tunnistatud kehtetuks;
  3) aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba põhjendamata kaolt selle tekkimisel või, kui kao tekkimise aega ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamisel;
  4) aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba kasutusele võtmisel aktsiisilaos otstarbel, millele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust;
  5) talle väljastatud maksumärkidelt 91. päeval nende Maksu- ja Tolliametist kättesaamise päevast arvates, kui maksumärgid, mida ei ole eksporditud ega teise liikmesriiki toimetatud, ei ole kinnitatud aktsiisikaubale ega selle müügipakendile või kui eksporditud või teise liikmesriiki toimetatud maksumärgid ei ole Eestisse tagasi toimetatud aktsiisikaubale ega selle müügipakendile kinnitatult ja need maksumärgid on Maksu- ja Tolliametile tagastamata või Maksu- ja Tolliameti esindaja juuresolekul hävitamata.

  (3¹) Aktsiisilaopidaja arvab maksustamisperioodi jooksul tekkinud aktsiisimaksukohustuse summast maha tema poolt sama maksustamisperioodi jooksul lennujaama tollikontrolli tsoonis asuvast müügipunktist ekspordiks müüdud aktsiisikaubalt arvutatud aktsiisisumma.

  (4) Isikul, kes vastutab aktsiisi maksmise eest ajutises aktsiisivabastuses veetavalt aktsiisikaubalt, tekib maksukohustus aktsiisikauba põhjendamata kaolt, mis tekkis aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses veo käigus, selle tekkimisel või kui põhjendamata kao tekkimise aega ei ole võimalik kindlaks teha, siis põhjendamata kao avastamisel.

  (5) Aktsiisiga maksustamata vedela põlevaine käitlejal, biokütuse käitlejal ja vedelgaasi käitlejal, kes ei ole aktsiisilaopidajad, tekib maksukohustus varaseimal hetkedest, millal sooritati üks alljärgnevatest toimingutest:
  1) vedela põlevaine, biokütuse, vedelgaasi või käesoleva seaduse § 66 lõikes 15 nimetatud kütusesarnase toote mootorikütusena võõrandamine;

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]
  2) vedela põlevaine või biokütuse kütteainena võõrandamine;
  3) vedela põlevaine, biokütuse, vedelgaasi või käesoleva seaduse § 66 lõikes 15 nimetatud kütusesarnase toote toimetamine tanklasse;

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]
  4) vedela põlevaine või biokütuse toimetamine soojuse tootja tegevuskohta kasutamiseks kütteainena;
  5) vedela põlevaine, biokütuse, vedelgaasi või käesoleva seaduse § 66 lõikes 15 nimetatud kütusesarnase toote mootorikütusena kasutusele võtmine;

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]
  6) vedela põlevaine või biokütuse kütteainena kasutusele võtmine.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikul tekib maksukohustus ka aktsiisiga maksustamata vedelgaasi, käesoleva seaduse § 66 lõikes 15 nimetatud kütusesarnase toote, biokütuse või vedela põlevaine põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval või kui kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamise päeval.

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (6¹) Aktsiisiga maksustamata tahkekütusest soojuse tootjal tekib maksukohustus tahkekütuse kasutusele võtmisel soojuse tootmiseks.

  (6²) Maagaasi võrguettevõtjal tekib maksukohustus maagaasi kasutusele võtmisel soojuse tootmiseks ning maagaasi edastamisel sellisele tarbijale, kes ei ole võrguettevõtja ega maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja. Maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootjal ning võrguväliselt soetatud maagaasi tarbijal tekib maksukohustus maagaasi kasutusele võtmisel soojuse tootmiseks.

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (6³) Elektrienergia võrguettevõtjal tekib maksukohustus elektrienergia kasutusele võtmisel tarbimiseks ja edastamisel sellisele tarbijale, kes ei ole võrguettevõtja. Omatoodetud elektrienergia tarbijal ja otseliini kaudu edastatud elektrienergia tarbijal tekib maksukohustus elektrienergia kasutusele võtmisel tarbimiseks.

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Võlgnikul tekib maksukohustus aktsiisikauba impordil ja muudel juhtudel, millega kaasneb aktsiisikauba sisseveol tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku mõistes. Maksukohustus tekib tollivõla tekkimise päeval. Maksukohustust ei teki aktsiisilaopidaja poolt imporditava aktsiisikauba aktsiisilattu toimetamisel. Isikul, kes impordib aktsiisikaupa käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud territooriumidelt, tekib maksukohustus aktsiisikauba Eestisse toimetamisel.

  (8) Aktsiisikauba importijal tekib maksukohustus temale väljastatud maksumärkidelt 91. päeval nende Maksu- ja Tolliametist kättesaamise päevast arvates, kui need maksumärgid ei ole aktsiisikauba importija poolt selleks ajaks aktsiisikaubale ega selle müügipakendile kinnitatult Eestisse tagasi toimetatud või kui need maksumärgid ei ole Maksu- ja Tolliametile tagastatud ega Maksu- ja Tolliameti esindaja juuresolekul hävitatud.

  (9) Väljastatud maksumärkidelt aktsiisi maksmise tagamiseks esitatud tagatise kehtimise korral vähem kui 90 päeva tekib maksukohustus käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud maksumärkidelt hiljemalt 35. päeval enne tagatise kehtivusaja lõppemist. Tagatise kehtivusajaks loetakse käesoleva seaduse mõistes käendusdokumendis käendusega tagamise perioodina märgitud ajavahemikku, mille jooksul käendajal on kohustus aktsepteerida Maksu- ja Tolliameti nõuet maksuvõla tasumiseks.

  (10) Aktsiisivabastuse loa omanikul ja käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud isikul või asutusel tekib maksukohustus aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba oma valdusesse jätmise või aktsiisikauba võõrandamise päeval, välja arvatud juhul, kui kütus on võõrandatud teisele aktsiisivaba kütuse kasutajale või kui see aktsiisikaup on toimetatud aktsiisilattu ajutises aktsiisivabastuses tingimusel, et aktsiisilaopidaja, kellele vastav aktsiisikaup lähetati, võttis selle vastu lähetaja juures. Aktsiisikauba oma valdusesse jätmiseks või aktsiisikauba võõrandamiseks aktsiisivabastuse loa omaniku poolt loetakse vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõikes 4, § 70 lõikes 4, § 73 lõikes 4, § 74² lõikes 5, § 75 lõikes 3 või § 78 lõikes 4 nimetatud juhtumit.

  (11) Aktsiisivabastuse loa omanikul ja käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud isikul või asutusel tekib maksukohustus ka aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval või, kui kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamise päeval.

  (11¹) Õhusõidukit ja laeva käitaval ettevõtjal tekib maksukohustus aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval või kui kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamise päeval.

  (12) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikul tekib maksukohustus rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubalt rikkumise päeval või, kui rikkumise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis rikkumise avastamise päeval.

  (13) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 6 nimetatud isikul tekib maksukohustus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.

  (14) Aktsiisilaopidaja vastutab käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–19¹, 22–22², 24–26, 29 ja 30 nimetatud aktsiisikauba, välja arvatud tahkekütuse, veo käigus tekkinud põhjendamata kaolt aktsiisi maksmise eest hetkeni, mil isik või asutus, kellel on õigus seda aktsiisikaupa vastu võtta, on selle vastu võtnud.

  (15) Isikul, kes kasutab, võõrandab või pakub müügiks vedelat põlevainet mootorikütuse või kütteainena, tekib maksukohustus selle vedela põlevaine mootorikütuse või kütteainena kasutusele võtmisel või võõrandamisel.

  (16) Registreeritud kauplejal tekib maksukohustus teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaubalt selle vastuvõtmise päeval, välja arvatud juhul, kui see aktsiisikaup on aktsiisist vabastatud registreeritud kauplejale väljastatud aktsiisivabastuse loa alusel. Registreeritud kauplejal ja isikul, kelle registreeritud kaupleja tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, tekib maksukohustus talle väljastatud maksumärkidelt vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 sätestatule.

  (17) Käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 1 nimetatud ettevõtjal tekib maksukohustus teisest liikmesriigist lähetatud aktsiisikaubalt selle vastuvõtmise päeval ning temale väljastatud maksumärkidelt 91. päeval nende Maksu- ja Tolliametist kättesaamise päevast arvates, kui maksumärgid ei ole kinnitatud aktsiisikaubale ega selle müügipakendile või kui teise liikmesriiki toimetatud maksumärgid ei ole Eestisse tagasi toimetatud aktsiisikaubale ega selle müügipakendile kinnitatult ja need maksumärgid on Maksu- ja Tolliametile tagastamata või Maksu- ja Tolliameti esindaja juuresolekul hävitamata.

  (18) Käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 1 nimetatud ettevõtjal tekib maksukohustus teisest liikmesriigist lähetatud aktsiisikauba põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval või, kui põhjendamata kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis põhjendamata kao avastamise päeval.

  (19) Maksuesindajal tekib maksukohustus aktsiisikaubalt käesoleva seaduse § 44² lõikes 1 nimetatud isikult kirjaliku teatise saamise päeval selle aktsiisikauba kättetoimetamise kohta ja aktsiisikauba põhjendamata kaolt, mis tekkis kaugmüügil aktsiisikauba veol teisest liikmesriigist Eestisse, selle tekkimise päeval või, kui põhjendamata kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis põhjendamata kao avastamise päeval.

  (20) Füüsilisel isikul tekib maksukohustus tema poolt Eestisse toimetatud või talle ühendusevälisest riigist saadetud aktsiisikauba sellelt koguselt, mis ületab vastavalt käesoleva seaduse §-des 47, 47 ¹, 48, 57, 57¹, 58 või 69 sätestatud koguseid.

  (21) Maksumärkidelt ei teki maksukohustust, kui nende maksumärkidega maksumärgistatud aktsiisikaup maksustati aktsiisiga teises liikmesriigis.

§ 25.  Maksustamisperiood, aktsiisi deklareerimise ja tasumise tähtpäev

  (1) Aktsiisilaopidaja, registreeritud kaupleja, maksuesindaja, tahkekütusest soojuse tootja, käesoleva seaduse § 24 lõikes 5 nimetatud isiku, maagaasiaktsiisi maksja ja elektriaktsiisi maksja puhul on aktsiisikauba maksustamisperiood kalendrikuu.

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaupleja on kohustatud esitama tema aktsiisilao või tegevuskoha üle järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele aktsiisideklaratsiooni ja maksma aktsiisi hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 15. päeval.

  (2¹) Maksuesindaja on kohustatud esitama tema tegevuse üle järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele aktsiisideklaratsiooni ja maksma aktsiisi hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 15. päeval.

  (2²) Käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 1 nimetatud ettevõtja ja § 22 lõike 1 punktis 8 nimetatud isik esitab aktsiisideklaratsiooni ja maksab aktsiisi hiljemalt viiendal päeval maksukohustuse tekkimise päevast arvates.

  (3) Tahkekütusest soojuse tootja, käesoleva seaduse § 24 lõikes 5 nimetatud isik, maagaasiaktsiisi maksja ja elektriaktsiisi maksja on kohustatud esitama tema üle järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele aktsiisideklaratsiooni ning maksma aktsiisi hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 15. päeval.

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Võlgnik deklareerib ja maksab aktsiisi ühenduse tolliseadustiku kohaselt.

  (5) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikul on aktsiisi maksmise tähtpäev viies päev maksukohustuse tekkimise päevast arvates.

  (6) Käesoleva seaduse § 24 lõigetes 4, 8–12 ja 15 nimetatud juhtudel on aktsiisi maksmise tähtpäev viies päev maksukohustuse tekkimise päevast arvates.

  (6¹) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 20 nimetatud juhul on aktsiisi maksmise tähtpäev viies päev maksukohustuse tekkimise päevast arvates või aktsiisikauba impordil, sealhulgas § 10 lõikes 2 nimetatud juhul, vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4.

  (7) Isik, kelle aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, on kohustatud esitama tema aktsiisilao üle järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele aktsiisideklaratsiooni, aktsiisikauba liikumise ja laoseisu aruande ning maksma aktsiisi käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud tähtajal.

  (7¹) Isik, kelle registreeritud kaupleja tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, on kohustatud esitama tema tegevuskoha üle järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele aktsiisideklaratsiooni ning maksma aktsiisi hiljemalt 15. päeval tema tegevusloa kehtetuks tunnistamise päevast arvates.

  (8) Põhjendatud juhul ja Maksu- ja Tolliameti aktsepteeritud tagatise olemasolu korral võib Maksu- ja Tolliameti peadirektor aktsiisimaksja taotlusel pikendada maksumärkidelt aktsiisi maksmise tähtaega kuni 90 päeva võrra.

  (9) Aktsiisideklaratsiooni vormid ja nende täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega .

§ 26.  Ajutise aktsiisivabastuse kohaldamine
[RT I 2006, 29, 222 - jõust. 01.01.2007]

  (1) Ajutist aktsiisivabastust kohaldatakse järgmistel juhtudel:
  1) aktsiisikauba tootmisel ja ladustamisel aktsiisilaos;
  2) aktsiisikauba toimetamisel ühest aktsiisilaost teise, sealhulgas teise liikmesriigi aktsiisilattu;
  3) aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost aktsiisilaopidajale või teise liikmesriigi registreeritud kauplejale;
  3¹) aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost ühendusevälisesse riiki ekspordi tolliprotseduuriga ühenduse tolliseadustiku mõistes;
  4) aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost, mille aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks või mille aktsiisilao tegevusloa kehtivus on peatatud, teise aktsiisilattu, sealhulgas teise liikmesriigi aktsiisilattu, kui aktsiisilaopidaja, kellele aktsiisikaup lähetatakse, võtab selle vastu lähetaja juures;
  5) aktsiisilaopidaja poolt imporditava aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilattu;
  6) peremehetu aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilattu, kui aktsiisilaopidaja, kellele aktsiisikaup lähetatakse, võtab selle vastu lähetaja juures;
[RT I 2007, 74, 452 - jõust. 01.01.2008]
  7) käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–19¹, 22–22², 24–26, 29 ja 30 nimetatud aktsiisist vabastatud aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost isikule või asutusele, kellel on õigus seda aktsiisikaupa kasutada või vastu võtta;
  8) aktsiisivabastuse luba omava isiku või asutuse valduses oleva aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba lähetamisel aktsiisilattu, kui aktsiisilaopidaja, kellele aktsiisikaup lähetatakse, võtab aktsiisikauba vastu selle lähetaja juures;
  9) aktsiisikauba toimetamisel EÜ territooriumile või sellelt välja, kui rakendatakse ühte ühenduse tolliseadustiku artikli 84 lõike 1 punktis a nimetatud peatamismenetlusega tolliprotseduuri;
  10) ühendusevälise aktsiisikauba paigutamisel vabatsooni või vabalattu;
  11) aktsiisikauba lähetamisel, rakendades ühenduse tolliseadustiku artiklis 163 sätestatud sisetransiidi tolliprotseduuri.

  (2) [Kehtetu – RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 27.  Aktsiisivabastus

  (1) Aktsiisist on vabastatud:
  1) välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse, Välisministeeriumi poolt tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esinduse või esindaja, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilise esindaja, konsulaarametniku, välja arvatud aukonsul, ja erimissiooni esindaja poolt ametialaseks kasutamiseks imporditud, teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud või Eestis asuvast aktsiisilaost soetatud alkohol; (õ) 18.01.2010 17:50
  1¹) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriikide, välja arvatud Eesti relvajõududele nende enda ja nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu kasutuseks ning nende sööklate varustamiseks soetatud aktsiisikaup. Käesolevas punktis sätestatud aktsiisivabastust kohaldatakse ka teiste riikide relvajõududele, tsiviilkoosseisule ja nende liikmetele ning rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile ning sõjalisele õppeasutusele, kui see on ette nähtud Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingus;

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]
  2) aktsiisikaup, mille aktsiisilaopidaja on kasutanud kvaliteedi kontrollimiseks või saatnud akrediteeritud ja sõltumatusse laborisse kvaliteedi kontrollimiseks või mille aktsiisilaopidaja on kasutanud tootmisseadmete puhastamiseks või muul sarnasel tootmistegevuse otstarbel tema enda kehtestatud ja Maksu- ja Tolliameti aktsepteeritud kulunormide piires;
  3) peremehetu alkohol, mis töödeldakse tehnilisel otstarbel käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud korras;

[RT I 2007, 74, 452 - jõust. 01.01.2008]
  4) peremehetu või ajutises aktsiisivabastuses olev aktsiisikaup, mis hävitatakse seaduse alusel kehtestatud korras;

[RT I 2007, 74, 452 - jõust. 01.01.2008]
  5) aktsiisikauba põhjendatud kadu;
  6) alkohol ja tubakatoode, mille reisija toimetab temaga koos liikuvas pagasis Eestisse käesoleva seaduse §-des 47, 47¹, 57 ja 57¹ lubatud kogustes ja tingimustel;
  7) alkohol ja tubakatoode, mille välisriigi füüsiline isik on saatnud füüsilisele isikule Eestis käesoleva seaduse §-des 48 ja 58 sätestatud koguses ja tingimustel;
  8) esteraldehüüdfraktsioon ja Eestis vastavalt käesoleva seaduse § 13 lõikele 1 denatureeritud piiritus;
  8¹) teises liikmesriigis vastavalt käesoleva seaduse § 13 lõikele 2 denatureeritud piiritus;
  9) tervishoiuteenuse osutamisel ja hoolekandeasutuses hooldamisel kasutatav ning apteegist retsepti alusel väljastatav piiritus;
  9¹) osaliselt denatureeritud piiritus, mida kasutatakse alkoholist erineva toote tootmiseks;
  10) ravimite tootmisel ja ekstemporaalsel valmistamisel kasutatav piiritus;
  11) riigi-, valla- või linnaasutuse või nende hallatava asutuse poolt selle asutuse põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks kasutatav piiritus ;
  12) veterinaarteenuse osutamiseks kasutatav piiritus;
  13) teadus- ja arendustegevuse ning õppetöö otstarbel kasutatav piiritus ;
  14) kosmeetikatoodete rahvatervise seaduse mõistes tootmiseks kasutatav piiritus;
  15) desinfektantide, mille KNi esimesed kuus numbrit on 3808 40, tootmiseks kasutatav piiritus;
  16) alkohol, mis kasutatakse äädika, mille KNi esimesed neli numbrit on 2209, tootmiseks;
  17) alkoholist erineva toidu tootmisel selle koostisosana kasutatav alkohol, kui etanoolisisaldus toodetavas toidus ei ületa viit liitrit 100 kilogrammi toidu kohta või šokolaaditoote puhul 8,5 liitrit100 kilogrammi šokolaaditoote kohta;
  18) toidu hulka lisatava kuni 1,2 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega lõhna- ja maitseaine tootmiseks kasutatav alkohol. Lõhna- ja maitseaineks loetakse käesolevas seaduses toiduseaduse alusel toidus lubatud lõhna- ja maitseaineid;
  18¹) alkohol ja tubakatooted, mida tarbitakse ärilisel eesmärgil käitatava õhusõiduki või laeva pardal liikmesriikidevahelise reisi ajal, välja arvatud kaasamüüdav kaup;
  19) kütus, mida kasutatakse ärilisel eesmärgil käitatavas tsiviilõhusõidukis ja riiklikus õhusõidukis õhus navigeerimiseks, sealhulgas kütus, mida kasutatakse nimetatud õhusõidukites hooldus- ja remonttööl;
  19¹) kütus, mida laevavarustaja töötleb või ladustab käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 1¹ nimetatud relvajõudude poolt käitatava laeva või käesoleva paragrahvi punktides 22¹ ja 22² nimetatud laeva varustamiseks;
  20) mootorikütus ja kütteõli, mis toimetatakse Eestisse standardses kütusepaagis käesoleva seaduse §-s 68 lubatud koguses;
  21) mootorikütus ja kütteõli, mille reisija toimetab Eestisse käesoleva seaduse §-s 69 lubatud koguses;
  22) kütus, mida ettevõtjana äriregistrisse kantud kütusekäitleja kasutab oma ettevõtluses muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena;
  22¹) kütus, mida kasutatakse laevas, mis sõidab ärilisel eesmärgil või kalastab väljaspool Eestit, sealhulgas kütus, mida kasutatakse nimetatud laevades regulaarsel hooldustööl laeva ettevalmistamiseks järgnevaks sõiduks väljapoole Eestit;
  22²) eriotstarbeline diislikütus ja kerge kütteõli, mida kasutatakse kalalaevas kalastamisel Eestis või mida kasutatakse nimetatud laevas regulaarsel hooldustööl laeva ettevalmistamiseks järgnevaks kalastamiseks;
  23) kuni üheliitrisesse tarbijapakendisse villitud kütusesarnane toode ja laborisse analüüsideks toimetatav kuni üheliitrisesse pakendisse villitud kütus;
  24) kütus ja elektrienergia, mida kasutatakse mineraloogilistes protsessides. Mineraloogilised protsessid on protsessid, mis on nimetatud EÜ Nõukogu määruses (EMÜ) 3037/90 NACE nomenklatuuri koodi DI 26 «Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine» all;

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]
  25) [kehtetu – RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]
  26) kodumajapidamistes kütteainena kasutatav põlevkivikütteõli ja tahkekütused;
  27) kütus, mida tarbitakse seda kütust tootnud aktsiisilao territooriumil statsionaarses mootoris ja mootorsõidukis, mida ei ole õigusaktiga lubatud kasutada liiklemiseks avalikult kasutataval teel;
  28) biokütus pärast Euroopa Komisjoni poolt loa andmist biokütuse aktsiisist vabastamiseks kuni loa kehtivuse lõpuni;
  28¹) käesoleva seaduse § 19 lõike 14 punktis 4 nimetatud biokütus;
  28²) elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, ning elektrienergia, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks;
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]
  28³) elektrienergia, mis on toodetud ärilisel eesmärgil käitatavas laevas;
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]
  28⁴) elektrienergia, mida kasutatakse keemilise reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes ja metallurgilistes protsessides;
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]
  28⁵) elektrienergia, mis moodustab toote omahinnast keskmiselt rohkem kui 50%;
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]
  29) alkohol ja kütus, mis lähetatakse aktsiisilaost teise liikmesriiki ametialaseks kasutamiseks diplomaatilisele esindusele ja konsulaarasutusele, Välisministeeriumi poolt tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindusele või esindajale, konsulaarametnikule, välja arvatud aukonsulile, ja erimissiooni esindajale;
  30) aktsiisikaup, mis lähetatakse aktsiisilaost teise liikmesriiki Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi relvajõududele ja EÜ Nõukogu otsuse 90/640/EMÜ artiklis 1 nimetatud relvajõududele nende enda ja nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu kasutuseks ning nende sööklate varustamiseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud aktsiisikaupa on õigus importida diplomaatilise kauba deklaratsiooni alusel.

  (2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 1¹, 29 ja 30 sätestatud juhtudel kohaldatakse Euroopa Komisjoni määrust 31/96/EÜ aktsiisivabastustõendi kohta (EÜT L 008, 11.01.1996, lk 11–15).

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 16–18 nimetatud aktsiisivabastust ei kohaldata toitlustusettevõttes ja kaubandusettevõttes toidu valmistamiseks kasutatavale alkoholile.

  (4) Konfiskeeritud või peremehetu alkoholi tehnilisel otstarbel töötlemise kord kehtestatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega .

  (5) Aktsiisivabastusena antava riigiabi korral kohaldatakse aktsiisivabastust pärast Euroopa Komisjoni poolt loa andmist kuni loa kehtivuse lõpuni.

§ 28.  Aktsiisi maksmise kord

  (1) Aktsiis makstakse maksukohustuse tekkimise päeval kehtinud määra järgi.

  (1¹) Aktsiisikauba põhjendamata kaolt, mis tekkis ajutises aktsiisivabastuses aktsiisikauba teise liikmesriiki veo käigus, maksab aktsiisilaopidaja aktsiisi aktsiisikauba sihtkohariigi aktsiisimäära alusel.

  (1²) Aktsiisilaopidaja, kellel tekib maksukohustus vastavalt käesoleva seaduse § 24 lõikele 12, maksab aktsiisikaubalt aktsiisi selle liikmesriigi aktsiisimäära alusel, kus toimus rikkumine või kus avastati rikkumine, kui polnud võimalik kindlaks teha rikkumise toimepaneku kohta.

  (1³) Kui Eestist teise liikmesriiki lähetatud aktsiisikaup ei jõudnud sihtkohta ja rikkumise toimumise kohta ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse rikkumise toimumise kohaks Eesti ja maksustamisel võetakse aluseks aktsiisimäär, mis kehtis aktsiisikauba lähetamise päeval.

  (1⁴) Aktsiisisumma nõutakse teise liikmesriigi aktsiisilaopidajalt sisse maksukorralduse seaduse §-s 51 sätestatud ametiabi korras.

  (2) Aktsiisi maksmise tähtaja pikendamise korral makstakse aktsiis aktsiisi maksmise tähtaja pikendamisel määratud tähtpäeval kehtiva aktsiisimäära järgi. Aktsiisikaubalt, millele või mille müügipakendile kinnitatud maksumärkidelt on aktsiis makstud vastavalt käesoleva seaduse § 24 lõike 3 punktile 5, lõikele 8 või lõikele 17, makstakse aktsiis summa ulatuses, mis saadakse maksukohustuse tekkimise päeval kehtiva aktsiisimäära järgi arvutatud aktsiisisummast varem kehtinud aktsiisimäära alusel arvutatud aktsiisisumma lahutamisel.

  (3) Võlgnik maksab aktsiisi ühenduse tolliseadustikus sätestatud korras. Käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 ja § 24 lõikes 20 nimetatud juhtudel esitab isik aktsiisideklaratsiooni reisija deklaratsiooni vormil ja maksab aktsiisi ühenduse tolliseadustikus sätestatud korras.

  (4) Aktsiis makstakse täiskroonides Maksu- ja Tolliameti pangakontole.

  (4¹) Maksumärkide uue kujunduse kehtestamise korral üheaegselt uue aktsiisimääraga on lubatud varem kehtinud maksumärkidega maksumärgistatud aktsiisikaupa, mis on tarbimisse lubatud enne uue aktsiisimäära jõustumist, müüa kolme kalendrikuu jooksul uue kujundusega maksumärgi jõustumise päevast arvates.

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (4²) Maksumärkidelt, mille kujundus kehtestatakse üheaegselt uue aktsiisimääraga, või nende maksumärkidega maksumärgistatud aktsiisikaubalt makstakse aktsiisi uue määra alusel.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (5) –(7)

[Kehtetud – RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 29.  Aktsiisi laekumine

  (1) Aktsiis laekub riigieelarvesse.

  (2) Riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist kantakse 3,5 protsenti üle Eesti Kultuurkapitalile, sealhulgas 0,5 protsenti Eesti Kultuurkapitali koosseisu kuuluvale kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. Riigieelarvesse kalendrikuu jooksul laekunud aktsiisist tehakse ülekanne Eesti Kultuurkapitalile aktsiisi laekumise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.

  (3) Riigieelarvesse laekunud elektriaktsiis kasutatakse keskkonnatasude seaduses sätestatud korras keskkonnatasudest saadava raha kasutamisega samadel eesmärkidel.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

§ 30.  Aktsiisikauba kadu

  (1) Aktsiisikauba kadu on aktsiisikauba puudujääk, mis tekkis aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses tootmisel, ladustamisel või veol, samuti puudujääk, mis tekkis käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–19, 22–24 ja 27 nimetatud juhtudel alkoholi, tubaka ja kütuse tootmisel, ladustamisel, kasutamisel või veol.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Aktsiisikauba tootmisel tekkiva aktsiisikauba kao piirnormi kooskõlastab Maksu- ja Tolliameti peadirektor aktsiisilao tegevusloa taotlemisel esitatavate dokumentide alusel. Aktsiisikauba kao piirnormi kooskõlastab Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja käesoleva seaduse § 50 lõikes 5, § 70 lõikes 2 või § 75 lõikes 2 nimetatud isiku või asutuse poolt aktsiisivabastuse loa taotlemisel esitatavate dokumentide alusel, kui see on piisavalt põhjendatud.

  (3) Aktsiisilaopidaja ja aktsiisivabastuse loa omanik on kohustatud viivitamatult pärast piirnormi ületava aktsiisikauba kao avastamist koostama akti, kus näidatakse kao suurus ja tekkimise põhjused, ning esitama selle koos asjakohaste tõenditega tema aktsiisilao või tegevuskoha üle järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele.

  (4) Põhjendatuks ei loeta aktsiisikauba kadu, mis tekkis aktsiisilaopidaja, tema töötaja, aktsiisikauba vedaja või tootja või aktsiisist vabastatud aktsiisikauba kasutaja süüteo või lohakuse tõttu, samuti aktsiisikauba kadu, mille tekkimise põhjendus või tõendusmaterjal ei ole piisav.

  (5) Aktsiisivabastuse loa omanik või käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 7 nimetatud isik vastutab aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba kaolt aktsiisi maksmise eest alates hetkest, mil ta võttis vastu aktsiisilaost lähetatud aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba, või hetkest, mil ta importis aktsiisikauba.

  (6) Aktsiisikauba kao puhul, mis tekkis ajutises aktsiisivabastuses aktsiisikauba teise liikmesriiki veo käigus, lähtutakse aktsiisikauba sihtkohariigis kehtestatud aktsiisikauba kao aktsiisivabast piirnormist.

  (7) Aktsiisikauba kao avastamisel Eestis loetakse see Eestis tekkinuks, kui puudub tõendusmaterjal, et see on tekkinud teises liikmesriigis või ühendusevälises riigis.

  (8) Teisest liikmesriigist Eestisse lähetatud ajutises aktsiisivabastuses aktsiisikauba veo käigus tekkinud aktsiisikauba kao piirnormi ületamisel peab aktsiisikauba saaja esitama aktsiisikauba lähetajale tagastatava saatelehe eksemplari Maksu- ja Tolliametile, kes kinnitab saatelehele aktsiisikauba kao kohta märgitud andmed ning saadab nimetatud saatelehe eksemplari koopia selle liikmesriigi maksuhaldurile, kust kaup Eestisse lähetati.

  (9) Aktsiisikauba kao piirnorm aktsiisikauba ladustamisele ja veole kehtestatakse rahandusministri määrusega .

§ 31.  Tagatis

  (1) Tagatis esitatakse ajutises aktsiisivabastuses aktsiisilattu toimetatavalt, aktsiisilaos toodetavalt, ladustatavalt ning aktsiisilaost lähetatavalt kaubalt aktsiisi maksmise tagamiseks. Põlevkivikütteõli tootja ei pea esitama tagatist tema poolt aktsiisilaos ajutises aktsiisivabastuses toodetavalt ja ladustatavalt omatoodetud põlevkivikütteõlilt.

  (1¹) Registreeritud kaupleja esitab tagatise oma tegevuskohta vastuvõetavalt aktsiisikaubalt aktsiisi maksmise tagamiseks.

  (1²) Käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 1 nimetatud ettevõtja esitab tagatise teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikaubalt aktsiisi maksmise tagamiseks selle toimetamisel Eestisse. Kaugmüüja, kes lähetab aktsiisikauba teise liikmesriiki, esitab tagatise lähetatavalt aktsiisikaubalt aktsiisi maksmise tagamiseks enne aktsiisikauba lähetamist sihtkoha liikmesriigi aktsiisimäära alusel.

  (2) Maksu- ja Tolliamet võib nõuda käesoleva seaduse § 50 lõike 5 punktides 6, 10 ja 11 ning § 75 lõikes 2 nimetatud isikult tagatist käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 14–18, 19¹ ja 22 nimetatud aktsiisikaubalt aktsiisi maksmise tagamiseks, kui on alust arvata, et maksukohustus võib jääda täitmata.

  (3) Aktsiisi maksmise tagatisele kohaldatakse seaduses tollivõla tagatise kohta sätestatut. Tagatise esitamisele, aktsepteerimisele, kasutamisele ja vabastamisele kohaldatakse seaduses sätestatut.

  (4) Tagatissumma määrab Maksu- ja Tolliamet. Tagatissumma määramisel lähtutakse aktsiisilaopidaja, registreeritud kaupleja, aktsiisilao tegevusloa taotleja, registreeritud kaupleja tegevusloa taotleja, kaugmüüja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku poolt arvutatud tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurusest.

  (5) Tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurus arvutatakse:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute puhul nende valduses oleva aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba keskmiselt koguselt;
  2) aktsiisilao puhul aktsiisilaos ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba keskmiselt koguselt, samaaegselt ajutises aktsiisivabastuses veetava aktsiisikauba maksimaalselt koguselt ja aktsiisilaost kalendrikuu jooksul lähetatava aktsiisiga maksustatud aktsiisikauba koguselt summeerituna;
  3) registreeritud kaupleja puhul ajutises aktsiisivabastuses kalendrikuu jooksul vastuvõetava aktsiisikauba keskmiselt koguselt;
  4) kaugmüüja puhul teise liikmesriiki lähetatava aktsiisikauba koguselt;
  5) käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 1 nimetatud ettevõtja puhul samaaegselt talle veetava aktsiisikauba suurimalt koguselt.

  (5¹) Tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suuruse arvutamisel ei arvestata teise liikmesriiki laevaga ajutises aktsiisivabastuses lähetatava kütuse kogust.

  (6) Pideva tegevuse korral arvutatakse tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurus viimase kuue kalendrikuu andmete alusel. Tegevuse alustamisel, ebaregulaarse tegevuse korral või kui isik näeb ette tegevuse olulist laiendamist või piiramist, arvutatakse tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurus äriplaani alusel koostöös Maksu- ja Tolliametiga.

  (7) Tubakatoodete ja alkoholi puhul võetakse tagatissumma suuruse määramisel arvesse ka isikule Maksu- ja Tolliametist väljastatavate maksumärkide maksimaalselt koguselt, millelt on aktsiis maksmata, tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurus.

  (8) Tagatissumma on tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurusega võrdne või sellest väiksem.

  (9) Tagatissumma määramise alused ja minimaalsed määrad kehtestatakse rahandusministri määrusega .

[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006; 1.07.2006]

§ 32.  Uue tagatise esitamine

  Aktsiisilaopidaja, registreeritud kaupleja, käesoleva seaduse § 21 ¹ lõikes 1 ja § 31 lõikes 2 nimetatud isikud esitavad Maksu- ja Tolliametile uue tagatise vähemalt 40 päeva enne tagatise kehtivusaja lõppemist. Uue tagatise kehtivus algab eelneva tagatise kehtivusaja lõppemise päevale järgneval päeval

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 33.  Aktsiisikauba mõõtmine ja mõõtmiste usaldusväärsuse tagamine

  (1) Aktsiisilaopidaja, kes toodab aktsiisikaupa, samuti vedela põlevaine käitleja peab mõõtma aktsiisikauba toorainet, pooltoodet ja toodangut ning alkoholi tootmise puhul etanoolisisaldust, dokumenteerima mõõtmise tulemused ja pidama nende arvestust. Biokütuse käitleja peab mõõtma biokütuse toorainet, pooltoodet ja toodangut ning dokumenteerima mõõtmise tulemused ja pidama nende üle arvestust. Tahkekütusest soojuse tootja peab mõõtma soojuse tootmiseks kasutatava tooraine kogust, dokumenteerima mõõtmise tulemused ja andmed tahkekütuse kütteväärtuse kohta ning pidama arvestust nõutud andmete lõikes. Aktsiisilaopidaja ei pea põlevkivikütteõli tootmisel mõõtma aktsiisikauba toorainet ega pooltoodet. Alkoholi tootev aktsiisilaopidaja peab määratlema ja dokumenteerima ka tootmisprotsessi osad, kus toimub toodetava alkoholi pöördumatu kvalitatiivne või kvantitatiivne muutus, sealhulgas etanoolisisalduse muutumine. Kütusekäitleja peab mõõtma aktsiisiga maksustamata kütuse koguse selle vastuvõtmisel.

  (1¹) Maagaasi võrguettevõtja peab mõõtma oma tarbitavat ja tarbijale edastatud maagaasi kogust, dokumenteerima mõõtmise tulemused ja pidama nende arvestust. Maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja ning võrguväliselt soetatud maagaasi tarbija peavad mõõtma soojuse tootmiseks kasutatava maagaasi kogust, dokumenteerima mõõtmise tulemused ja pidama nende arvestust.

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (1²) Elektrienergia võrguettevõtja peab mõõtma oma tarbitavat ja tarbijale edastatud elektrienergia kogust, dokumenteerima mõõtmise tulemused ja pidama nende arvestust. Omatoodetud elektrienergia tarbija ja otseliini kaudu edastatud elektrienergia tarbija peavad mõõtma tarbimiseks kasutatavat elektrienergia kogust, dokumenteerima mõõtmise tulemused ja pidama nende arvestust. Elektriaktsiisi maksja mõõteseadmed peavad vastama elektrituruseaduse alusel kehtestatud nõuetele.

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Aktsiisilaopidaja, kes toodab aktsiisikaupa, ja käesoleva seaduse § 24 lõikes 5 nimetatud isik, kes toodab aktsiisikaupa, peab koostama tootmisprotsessi kirjeldava dokumendi, milles tuleb märkida, millistes tootmisprotsessi osades tehakse mõõtmisi, ning esitama selle dokumendi Maksu- ja Tolliameti nõudmisel.

  (3) Aktsiisikauba koguse, alkoholi puhul ka etanoolisisalduse mõõtmise ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud mõõtmiste (edaspidi aktsiisikauba mõõtmine) jälgitavuse peab tagama aktsiisilaopidaja või käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 7 nimetatud isik.

  (4) Aktsiisilaopidaja, kes toodab aktsiisikaupa, ja aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja, kes ladustab aktsiisikaupa statsionaarses mahutis, samuti käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 7 nimetatud isiku, välja arvatud biokütuse käitleja ja tahkekütusest soojuse tootja, erialane kompetentsus aktsiisikauba mõõtmiste sooritamiseks peab olema hinnatud ja tõendatud mõõteseaduse alusel ja neil peab olema sellekohane tunnistus. Aktsiisilaopidajal ega registreeritud kauplejal ei pea põlevkivikütteõli käitlemiseks olema mõõtmise teostamise erialast kompetentsust tõendavat tunnistust, kui põlevkivikütteõli mõõtmist teostatakse kauba kaalumise teel.

  (4¹) Aktsiisilaopidaja, kes toodab kütust või ainult ladustab seda statsionaarses mahutis, registreeritud kaupleja, kes ainult ladustab kütust statsionaarses mahutis, samuti käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 7 nimetatud isik ei pea vastama käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustele, kui kütuse mõõtmiseks vastuvõtmisel aktsiisilattu, registreeritud kaupleja tegevuskohta või käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 7 nimetatud isiku tegevuskohta, samuti valmistoodangu mõõtmisel kasutatakse mõõteseaduse alusel selleks pädeva sõltumatu akrediteeritud labori teenust.

  (4²) Laevavarustaja ja aktsiisilaopidaja, kes tegeleb ainult õhusõiduki või laeva varustamisega, ei pea vastama käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustele.

  (5) Mõõtmiste teostamise erialast kompetentsust tõendav tunnistus väljastatakse, kui:
  1) aktsiisikauba mõõtmisi teostav isik vastab mõõteseaduse alusel kehtestatud korras sätestatud isiku erialase kompetentsuse hindamise ja tõendamise kriteeriumidele;
  2) aktsiisikauba mõõtmisi teostava isiku poolt läbiviidav aktsiisikauba mõõtmine vastab käesoleva seaduse nõuetele;
  3) aktsiisikauba mõõtmisi teostava isiku poolt aktsiisikauba tootmisel rakendatav mõõtmiskorraldus võimaldab kindlaks teha tegelikult toodetud aktsiisikauba kogust ning alkoholi puhul ka etanoolisisaldust.

  (6) Mõõtmiste teostamise erialast kompetentsust tõendavat tunnistust ei väljastata või see tunnistatakse kehtetuks, kui aktsiisikauba mõõtmisi teostav isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele. Erialase kompetentsuse hindaja esitab andmed avastatud puuduste kohta kirjalikult Maksu- ja Tolliametile.

  (7) Aktsiisikauba mõõtmisi peab teostama asjakohaste Eesti standardite kohaselt, nende puudumisel Euroopa või rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide poolt koostatud standardite või teiste rahvusvaheliselt tunnustatud mõõtemeetodite alusel koostatud mõõteprotseduuride kohaselt. Tükikauba koguste mõõtmine peab toimuma vastavalt Eesti standardile EVS 746:1998. Aktsiisikauba kaalumine peab toimuma vastavalt Eesti standardile EVS 745:1998.

  (8) Aktsiisikauba valmistamiseks kulutatud toorme ja aktsiisikauba koguse mõõtmiseks, alkoholi puhul ka etanoolisisalduse määramiseks kasutatavad mõõtevahendid kuuluvad taatlusele mõõteseaduse kohaselt.

  (9) Aktsiisikauba valmistamiseks kulutatud toorme ja aktsiisikauba koguse mõõtmiseks, alkoholi puhul ka etanoolisisalduse määramiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded kehtestatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega .

  (10) Maksu- ja Tolliamet võib rakendada aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite ja tootmisseadmete erimärgistamist.

  (11) Tootmisliinidesse paigaldatud mõõtevahendite taatlemiseks kohapeal peavad torustikud olema varustatud vajalike, erimärgistatud kuulventiilidega suletavate möödaviikudega.

  (12) Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite üle teostab mõõteseaduse alusel järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

3. peatükk AKTSIISILADU JA REGISTREERITUD KAUPLEJA TEGEVUSKOHT, AKTSIISILAOPIDAJA JA REGISTREERITUD KAUPLEJA TEGEVUSLUBA NING MAKSUESINDAJA 

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 34.  Aktsiisilaole ja registreeritud kaupleja tegevuskohale esitatavad nõuded

  (1) Aktsiisiladu ja registreeritud kaupleja tegevuskoht peavad vastama järgmistele nõuetele:
  1) aktsiisilao ja registreeritud kaupleja tegevuskoha territooriumi kasutamise ainuõigus on vastavalt aktsiisilaopidajal või registreeritud kauplejal maakasutusõigust kinnitava dokumendi alusel ja aktsiisilao territoorium peab olema ümbritsetud püsiva piirdega;
  2) aktsiisilaona või registreeritud kaupleja tegevuskohana kasutatavad ruumid peavad olema eraldatud teiste isikute ja muudest mitteärilisel eesmärgil kasutatavatest ruumidest;
  3) aktsiisilao sisse- ja väljapääsudele ning mahutitele, mis asuvad aktsiisilaos või registreeritud kaupleja tegevuskohas, peab olema võimalik paigaldada tollitõkendit.

  (2) Aktsiisikauba jaemüük aktsiisilaos on keelatud.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 35.  Aktsiisilaopidamise eritingimused

  (1) Käesoleva seaduse § 34 lõike 1 punktides 1 ja 3 ning § 40 lõike 1 punktis 1 sätestatut ei kohaldata aktsiisilaopidajale, kes tegutseb väljaspool linna, alevit või alevikku majutus- ja toitlustusteenust osutava ettevõtjana turismiseaduse mõistes ja kelle tegevus vastab järgmistele tingimustele:
  1) aktsiisikaupadest toodetakse ainult õlut ja kääritatud jooke;
  2) õlut ja kääritatud jooke toodetakse kalendriaasta jooksul kokku kuni 4000 liitrit;
  3) tootmine toimub majutus- ja toitlustusteenust osutava isiku ettevõtluseks kasutatavates ruumides, mis on selleks Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud;
  4) aktsiisilaos toodetud kääritatud jooki ja õlut müüakse ainult kohapeal tarbimiseks majutus- ja toitlustusteenust osutava ettevõtja tegevuskohas;
  5) aktsiisilaopidaja ei võta aktsiisilattu vastu alkoholi.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiisilaopidajal ei pea olema tagatist ja temale ei kohaldata käesoleva seaduse § 33 lõigetes 4–12 sätestatut.

  (3) [Kehtetu – RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 36.  Aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaupleja kohustused

  (1) Aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaupleja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul, on kohustatud:
  1) pidama eraldi dokumenteeritud arvestust aktsiisikauba kohta aktsiisimäärade, aktsiisivabastuste ja ajutise aktsiisivabastuse juhtude kaupa;
  2) pidama laoarvestust selliselt, et laoarvestuse dokumentides olevad andmed vastaksid aktsiisikauba liikumist kajastavatele saatedokumentidele;
  3) pidama arvestust aktsiisimaksukohustuse tekkimise kohta kasvavas kokkuvõttes, kusjuures andmed iga tööpäeva lõpu seisu kohta, mis on ühtlasi järgmise tööpäeva alguse seis, peavad olema kinnitatud aktsiisilaopidaja, registreeritud kaupleja või nende esindaja allkirjaga. Elektroonse arvestuse korral allkirjastatakse tööpäeva lõpu maksukohustuse seisu väljatrükk. Aktsiisimaksukohustuse dokumendid peavad olema köidetud eraldi kausta ja järjestikku nummerdatud;
  4) teavitama hiljemalt järgmisel tööpäeval Maksu- ja Tolliameti igast käesoleva seaduse §-s 39 nimetatud andmete muutusest ja esitama seda tõendavad dokumendid;
  5) esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu jooksul Maksu- ja Tolliametile käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 nimetatud maksukohustuse arvutuse, kui maksustamisperioodil tekkinud maksukohustuse summa on üle 20 protsendi suurem või viimasel kolmel maksustamisperioodil tekkinud maksukohustuse summa eraldi võetuna on üle 10 protsendi suurem tagatissumma määramisel aluseks võetud maksukohustuse tekkida võivast või tekkinud suurusest;
  6) vajaduse korral suurendama tagatist 14 tööpäeva jooksul vastavalt Maksu- ja Tolliameti määratud tagatissummale;
  7) vastutama aktsiisilaos või registreeritud kaupleja tegevuskohas olevalt aktsiisikaubalt aktsiisi maksmise eest;
  8) aktsiisilao puhul tootma ja ladustama aktsiisikaupa aktsiisilaos, mille pidamiseks on tal aktsiisilao tegevusluba, ainuisikuliselt, lubamata seal teistel ettevõtjatel mis tahes korras ja moel toota, aktsiisilattu vastu võtta või aktsiisilaost lähetada aktsiisikaupa;
  9) võtma vastu, ladustama ja lähetama registreeritud kaupleja tegevuskohas, mille pidamiseks on tal registreeritud kaupleja tegevusluba, aktsiisikaupa ainuisikuliselt;
  10) maksma ekspertiisi- või analüüsikulud käesoleva seaduse § 40 lõike 4 alusel tehtud ekspertiisi ja § 46 lõike 7 alusel tehtud analüüsi korral, kui ekspertiisi või analüüsi tulemusel osutusid aktsiisilaopidaja esitatud andmed ebaõigeteks;
  11) ladustama aktsiisikaupa nii, et see on paigutatud muust kaubast eraldi. Eraldi peab aktsiisilaos olema paigutatud aktsiisiga maksustatud ja maksustamata aktsiisikaup. Pakendatud aktsiisikaup peab aktsiisilaos olema rühmitatud selle omanike järgi;
  12) ladustama aktsiisilaos või registreeritud kaupleja tegevuskohas aktsiisikauba selliselt, et kontrolli teostaval ametnikul oleks tagatud juurdepääs igale mahutile ja kaubapartiile ilma kaupu ümber tõstmata;
  13) tagama Maksu- ja Tolliametile pääsu aktsiisilao või registreeritud kaupleja tegevuskoha ruumide ja territooriumi kõikidesse osadesse ning vajaduse korral eraldama talle eraldi tööruumi ja sidepidamisvõimalused;
  14) aktsiisilao puhul aktsiisikauba lähetamisel ajutises aktsiisivabastuses kontrollima selle saaja õigust vastu võtta aktsiisikaupa ajutises aktsiisivabastuses;
  15) aktsiisikauba lähetamisel teise liikmesriiki ajutises aktsiisivabastuses nummerdama aktsiisikauba rühm- või veopakendid ja tagama, et juurdepääs aktsiisikaubale ei oleks võimalik ilma jälgi jätmata;
  16) jälgima, et aktsiisikauba võõrandamisel aktsiisivabastuse loa omanikule võõrandatava aktsiisikauba ja tema poolt sama loa alusel varem soetatud aktsiisikauba summaarne kogus ei ületaks loale märgitud aktsiisivaba aktsiisikauba kogust, märkima üles aktsiisivabastuse loa andmed varem ostetud aktsiisikauba koguse kohta ja aktsiisivaba aktsiisikauba 12 kalendrikuu koguse kohta ning võtma nende kinnituseks aktsiisivabastuse loa omanikult või tema volitatud esindajalt allkirja ja kinnitama need andmed ka oma allkirjaga;
  16¹) veenduma aktsiisikauba võõrandamisel õhusõiduki või laeva varudeks, et selle saaja on aktsiisivaba aktsiisikauba saamiseks õigustatud isik;
  17) piirituse tootmise korral võtma piirituse toorainena kasutatava teravilja igast partiist laboratoorseks analüüsiks proove tärklisesisalduse, niiskuse ja prügisuse määramiseks ning säilitama teraviljaproove 180 päeva proovi võtmise päevast arvates. Proovi võtmise ja säilitamise kord kooskõlastatakse Maksu- ja Tolliametiga;
  18) teatama oma aktsiisilao üle järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele piirituse denatureerimisest või kütuse erimärgistamisest enne nimetatud toimingute teostamist;
  19) pidama aktsiisilaost lähetatud denatureeritud piirituse ja selles sisaldunud etanooli koguselist arvestust piirituse denatureerimisliigi ja saajate lõikes;
  20) pidama aktsiisilaost lähetatud erimärgistatud kütuse koguselist arvestust kütuse liigi ja erimärgistatud kütuse saajate lõikes.

  (2) Käesoleva seaduse §-s 35 nimetatud aktsiisilaopidaja on kohustatud täitma käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3, 4, 7, 8, 10, 12 ja 13 sätestatud nõudeid.

[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]

§ 36¹.  Maksuesindaja kohustused

  Maksuesindaja on kohustatud:
  1) pidama dokumenteeritud arvestust kaugmüüjate kohta, keda esindatakse aktsiisi maksmisel, ning aktsiisikauba saajate kohta, registreerides käesoleva seaduse §-des 44 ² ja 44⁴ loetletud andmed;
  2) pidama arvestust aktsiisimaksukohustuse tekkimise kohta kasvavas kokkuvõttes;
  3) käesoleva seaduse § 44² lõikes 1 nimetatud teatise hilinemisel viivitamatult välja selgitama hilinemise asjaolud. Kui teatis ei ole aktsiisikauba saajale saabunud hiljemalt 10. päeval kaugmüüja poolt teatatud aktsiisikauba kättetoimetamise päevast arvates, teavitama sellest kirjalikult Maksu- ja Tolliametit;
  4) kaugmüügil tekkinud aktsiisikauba kao avastamisel teavitama viivitamatult sellest Maksu- ja Tolliameti ja koostama akti, kus näidatakse kao suurus ja tekkimise põhjused, ning esitama selle koos asjakohaste tõenditega tema tegevuse üle järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele.

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 37.  Aruandlus

  (1) Aktsiisilaopidaja on kohustatud esitama tema aktsiisilao üle järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele aktsiisikauba liikumise ja laoseisu aruande hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 15. päeval.

  (2) Aktsiisikauba liikumise ja laoseisu aruande vormid ja nende täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega .

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 38.  Aktsiisilao tegevusluba ja registreeritud kaupleja tegevusluba

  (1) Aktsiisilao tegevusluba ja registreeritud kaupleja tegevusluba annab õiguse tegutseda aktsiisilaopidajana või registreeritud kauplejana Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud kohas. Registreeritud kaupleja tegevuskoha puudumisel annab registreeritud kaupleja tegevusluba õiguse võtta vastu ajutises aktsiisivabastuses olevat aktsiisikaupa Maksu- ja Tolliametile teavitatud kohas.

  (2) Aktsiisilao tegevusluba ja registreeritud kaupleja tegevusluba antakse Maksu- ja Tolliameti peadirektori otsusega.

  (3) Aktsiisilao tegevusloa ja registreeritud kaupleja tegevusloa vormid kehtestatakse rahandusministri määrusega .

[RT I 2004, 84, 569 - jõust. 01.01.2005]

§ 39.  Aktsiisilao tegevusloa ja registreeritud kaupleja tegevusloa taotlemisel esitatavad dokumendid

  (1) Aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaupleja tegevusloa taotlemisel Maksu- ja Tolliametile taotleja poolt esitatavad andmed ja dokumendid on järgmised:
  1) kirjalik taotlus, mis sisaldab aktsiisilao või registreeritud kaupleja tegevuskoha asutamise põhjendust, asutatava aktsiisilao või registreeritud kaupleja tegevuskoha asukoha aadressi ning taotleja kontaktandmeid ja pangarekvisiite;
  1¹) andmed aktsiisikauba vastuvõtmise koha kohta;
  2) äriplaan;
  3) aktsiisilao või registreeritud kaupleja tegevuskoha asendiplaan, kus on märgitud territooriumi, hoonete ja rajatiste pindala ning juurdepääsud, ja hoonete plaanid, millel on märgitud ruumide pindala ning sisse- ja väljapääsud;
  4) hoonete, ruumide, rajatiste ja territooriumi omaniku nimi ja kinnistusraamatu väljavõte või muu notariaalselt kinnitatud dokument, mis tõendab aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja ainuõigust kasutada aktsiisilao või registreeritud kaupleja tegevuskoha territooriumi, hooneid, ruume ja rajatisi;
  5) aktsiisilao ruumide kasutamise kirjeldus, kus aktsiisikauba tootmise korral on märgitud ka tooraine, pooltoote ja valmistoodangu ladustamise kohad;
  6) aktsiisikauba, selle tooraine ja pooltoote mahutite asukohaskeemid ja andmed mahutite mahu kohta;
  7) raamatupidamise sise-eeskiri;
  8) aktsiisilao puhul käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 2 nimetatud kulunormid;
  9) käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud aktsiisikauba kao piirnormid;
  10) käesoleva seaduse § 33 lõikes 5 nimetatud mõõtmise teostamise kompetentsust tõendav tunnistus;
  11) käesoleva seaduse § 33 lõikes 4¹ sätestatud teenuse kasutamisel leping, mille alusel teenust aktsiisilaopidajale osutatakse.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud äriplaanis peavad olema järgmised andmed:
  1) ajutises aktsiisivabastuses toodetava ja ladustatava aktsiisikauba kirjeldus, registreeritud kaupleja puhul ajutises aktsiisivabastuses vastuvõetava aktsiisikauba kirjeldus;
  2) aktsiisilao puhul ajutises aktsiisivabastuses ladustatava aktsiisikauba keskmine kogus aktsiisilaos ühe kalendrikuu jooksul vastavalt käesoleva seaduse §-des 46, 56 ja 66 nimetatud aktsiisikauba liikidele ja aktsiisimääradele;
  3) registreeritud kaupleja puhul ajutises aktsiisivabastuses vastuvõetava aktsiisikauba keskmine kogus ühe kalendrikuu jooksul vastavalt käesoleva seaduse §-des 46, 56 ja 66 nimetatud aktsiisikauba liikidele ja aktsiisimääradele;
  4) aktsiisikauba planeeritav aastakäive;
  5) aktsiisilao puhul aktsiisikauba tootmisvõimsus ja maksimaalne võimalik aktsiisikauba ladustamismaht aktsiisilaos ning ajutises aktsiisivabastuses samaaegselt veetava aktsiisikauba maksimaalne kogus;
  6) käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 nimetatud tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suuruse arvutus;
  7) aktsiisikauba tootmise korral tootmisprotsessi kirjeldus.

  (3) Käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava aktsiisilao tegevusloa saamiseks peab taotleja esitama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud dokumendid ja andmed.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid allkirjastab aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaupleja tegevusluba taotlev isik või tema esindaja.

  (5) Maksu- ja Tolliametil on õigus nõuda aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaupleja tegevusloa andmiseks loa taotlejalt täiendavaid asjassepuutuvaid dokumente lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele.

[RT I 2004, 84, 569 - jõust. 01.01.2005]

§ 40.  Aktsiisilao tegevusloa ja registreeritud kaupleja tegevusloa andmine

  (1) Isikule antakse aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaupleja tegevusluba, kui:
  1) isik on kantud äriregistrisse ja registreeritud käibemaksukohustuslasena Eestis;
  2) tema suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust;
  3) isiku aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaupleja tegevusluba ei ole Maksu- ja Tolliamet viimase aasta jooksul nimetatud loa taotluse esitamise päevast arvates kehtetuks tunnistanud käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1 või lõikes 2 nimetatud põhjustel;
  4) isikul ei ole maksuvõlga ega ajatatud maksuvõlga;
  5) aktsiisiladu või registreeritud kaupleja tegevuskoht vastab käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud nõuetele või aktsiisiladu käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud nõuetele;
  6) raamatupidamise sise-eeskiri vastab raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele;
  7) aktsiisilao või registreeritud kaupleja tegevuskoha laoarvestuses ja raamatupidamises kirjendatakse aktsiisikaupa KNi kaheksa numbri täpsusega ning alkoholi puhul märgitakse selle etanoolisisaldus ning kogus liitrites, kütuse puhul märgitakse selle kogus vastavalt käesoleva seaduse §-s 66 toodud aktsiisimäära ühikule ning tubakatoote puhul vastavalt kas tükkides või kilogrammides;
  8) käesoleva seaduse § 39 lõigetes 1 ja 5 loetletud dokumendid ja andmed on esitatud ja need on Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud;
  9) tagatis, välja arvatud käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud juhul, on Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud;
  10) isikul ei ole karistusregistris karistusandmeid karistusseadustiku §-s 386, 390, 391 või 393 sätestatud süütegude toimepanemise kohta.

  (2) Aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaupleja tegevusloa väljastamise otsus või selle andmisest keeldumise otsus toimetatakse selle taotlejale kätte 30 päeva jooksul käesoleva seaduse §-s 39 nimetatud dokumentide esitamise päevast arvates. Ekspertiisi tegemise tõttu võib otsuse kättetoimetamise tähtaega kuni 30 päeva võrra pikendada. Aktsiisilaopidajale või registreeritud kauplejale väljastatakse tegevusluba tagatise aktsepteerimise päeval või hiljemalt sellele järgneval päeval.

  (3) Enne aktsiisilaopidamise alustamist teeb aktsiisilao üle järelevalvet teostava Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja poolt määratud komisjon aktsiisilaopidaja või tema esindaja juuresolekul aktsiisilaos inventuuri ja koostab inventuuriakti, milles märgitakse aktsiisilaopidaja valduses oleva aktsiisikauba kogus. Aktsiisilaopidaja võtab aktsiisilao laoarvestuses aktsiisikauba arvele inventuuriaktis märgitud koguses.

  (4) Maksu- ja Tolliametil on õigus nõuda aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaupleja tegevusloa saamiseks esitatud andmetes muudatuste tegemist ka pärast loa väljastamist, võttes vajaduse korral aluseks sõltumatute ekspertide otsuse. Kui ekspertiisi tulemusel osutusid aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja esitatud andmed ebaõigeteks, tasub ekspertiisikulud aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja. Maksu- ja Tolliamet esitab kulude tasumise nõude vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule.

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 41.  Aktsiisilaopidaja, registreeritud kaupleja ja maksuesindaja registreerimine infosüsteemis

  (1) Aktsiisilao tegevusloa, registreeritud kaupleja tegevusloa või maksuesindaja tegevusloa väljastamisel selle taotlejale registreerib Maksu- ja Tolliamet ta Maksu- ja Tolliameti elektroonses infosüsteemis, andes talle vastavalt aktsiisilaopidaja, registreeritud kaupleja või maksuesindaja numbri.

  (2) Infosüsteemi kantavad andmed ning aktsiisilaopidaja, registreeritud kaupleja ja maksuesindaja numbrite kombinatsioon kehtestatakse rahandusministri määrusega .

  (3) Maksu- ja Tolliamet väljastab informatsiooni isiku aktsiisilaopidaja, registreeritud kaupleja või maksuesindajana registreerituse kohta.

  (4) Maksu- ja Tolliamet väljastab teise liikmesriigi pädevale riigiasutusele järgmised infosüsteemi kantavad andmed:
  1) aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaupleja number;
  2) aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaupleja aadress;
  3) aktsiisikauba liik, mida aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja võib vastu võtta;
  4) aktsiisilao või registreeritud kaupleja tegevuskoha üle järelevalvet teostava Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse aadress;
  5) aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaupleja tegevusloa väljastamise kuupäev ja kehtivusaeg.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud infosüsteemi kantavad andmed on osa maksukohustuslaste registrist vastavalt maksukorralduse seadusele.

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 42.  Aktsiisilao tegevusloa ja registreeritud kaupleja tegevusloa kehtivuse peatamine

  (1) Maksu- ja Tolliameti peadirektor peatab aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaupleja tegevusloa kehtivuse, kui tagatis puudub, see ei ole piisav või kui aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja ei ole hiljemalt 40 päeva enne tagatise kehtivusaja lõppu esitanud uut tagatist.

  (2) Maksu- ja Tolliameti peadirektor võib aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaupleja tegevusloa kehtivuse peatada, kui:
  1) loa omaniku suhtes on algatatud menetlus maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil sooritatud tehingu või toimingu kohta või seaduses sätestatud tollieeskirjade rikkumiste kohta, mille eest on karistusena ette nähtud füüsilisele isikule rahatrahv üle 100 trahviühiku ja juriidilisele isikule rahatrahv üle 30 000 krooni,
  2) loa omaniku suhtes on algatatud menetlus karistusseadustiku §-s 386, 390, 391 või 393 sätestatud süüteo kohta,
  2¹) loa omanik esitab taotluse talle väljastatud aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaupleja tegevusloa kehtivuse peatamiseks,
  3) loa omanik on esitanud aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja tegevusloa taotlemisel valeandmeid või võltsitud dokumente või
  4) loa omaniku tagatis ei ole Maksu- ja Tolliameti rahuldav või aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja on jätnud täitmata käesoleva seaduse nõudeid.

  (3) Aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaupleja tegevusloa kehtivust saab peatada kuni 60 päevaks või kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud rikkumiste asjas otsuse jõustumiseni.

  (4) Aktsiisilaos, mille tegevusloa kehtivus on peatatud, on ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba vastuvõtmine ja lähetamine keelatud, välja arvatud ajutises aktsiisivabastuses käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul. Aktsiisilaos, mille tegevusloa kehtivus on peatatud, ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikaubaga keelatud toimingute loetelu kehtestatakse rahandusministri määrusega . Registreeritud kauplejal, kelle tegevusloa kehtivus on peatatud, on ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba vastuvõtmine keelatud.

  (5) Aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja saab õiguse jätkata tegevust Maksu- ja Tolliameti peadirektori kirjaliku otsuse alusel.

[RT I 2004, 84, 569 - jõust. 01.01.2005]

§ 43.  Aktsiisilao tegevusloa ja registreeritud kaupleja tegevusloa kehtetuks tunnistamine

  (1) Maksu- ja Tolliameti peadirektor tunnistab aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaupleja tegevusloa kehtetuks, kui:
  1) kuuekümne päeva jooksul aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaupleja tegevusloa kehtivuse peatamise päevast arvates ei ole ära langenud selle kehtivuse peatamise põhjustanud asjaolud, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud rikkumise menetlus kestab kauem kui 60 päeva;
  2) aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja esitab taotluse talle väljastatud aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaupleja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks;
  3) aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
  4) on tehtud aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja likvideerimise või jaotumise otsus;
  5) väljastatakse uus aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaupleja tegevusluba.

  (2) Maksu- ja Tolliameti peadirektor võib aktsiisilao tegevusloa või registreeritud kaupleja tegevusloa tunnistada kehtetuks, kui tagatis puudub või on toime pandud käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud rikkumine.

  (3) Kui ettevõtjal on mitu aktsiisiladu või registreeritud kaupleja tegevuskohta, tunnistatakse aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaupleja tegevusluba kehtetuks kõigi aktsiisiladude ja registreeritud kaupleja tegevuskohtade suhtes.

  (4) Aktsiisilaos, mille aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, on aktsiisikauba tootmine, vastuvõtmine ja lähetamine ajutises aktsiisivabastuses keelatud, välja arvatud käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 44.  Inventuur

  (1) Aktsiisilao tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise päeval moodustab aktsiisilao üle järelevalvet teostava Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja komisjoni, kuhu kuulub ka aktsiisilaopidaja esindaja.

  (2) Komisjon teeb viivitamatult aktsiisilaos olevate kaupade inventuuri ja koostab inventuuriakti, milles märgitakse aktsiisiga maksustamisele kuuluva aktsiisikauba kogus aktsiisimäära ühikute lõikes.

  (3) Pärast inventuuri, välja arvatud käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 5 märgitud juhul, on aktsiisilaopidaja kohustatud 30 päeva jooksul, arvates inventuuriakti koostamise päevast, maksma aktsiisiga maksustamisele kuuluvalt aktsiisikaubalt aktsiisi või toimetama aktsiisikauba teise aktsiisilattu tingimusel, et teine aktsiisilaopidaja võtab aktsiisikauba vastu lähetaja aktsiisilaos.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

3¹. peatükk TARBIMISSE LUBATUD AKTSIISIKAUBA LÄHETAJA, KÄTTETOIMETAJA JA VASTUVÕTJA KOHUSTUSED 
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 44¹.  Eestist aktsiisikaupa müüva kaugmüüja kohustused

  (1) Kaugmüüja on kohustatud enne aktsiisikauba lähetamist Eestist:
  1) edastama kirjalikult teise liikmesriigi maksuesindajale või isikule, kellel tekib maksukohustus, käesoleva seaduse § 44⁴ lõikes 2 nimetatud andmed arvestades, et aktsiisikaup lähetatakse Eestist;
  2) pidama dokumenteeritud arvestust isikute kohta, kellele aktsiisikaup lähetati, käesoleva lõike punktis 1 sätestatud andmete alusel;
  3) pidama arvestust lähetatud aktsiisikauba kohta KNi kaheksa numbri täpsusega, märkides aktsiisikauba koguse ja alkoholi puhul ka etanoolisisalduse;
  4) esitama tollile tagatise.

  (2) Kaugmüüja peab olema kantud äriregistrisse ja registreeritud käibemaksukohustuslasena Eestis.

  (3) Kaugmüüja peab aktsiisikauba kaugmüügil täitma sihtkoha liikmesriigi nõudeid.

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 44².  Eestisse aktsiisikaupa müüva kaugmüüja kohustused

  (1) Eestisse aktsiisikaupa müüv kaugmüüja on kohustatud edastama kirjaliku teatise maksuesindajale aktsiisikauba saajale kättetoimetamise kohta kolme kalendripäeva jooksul aktsiisikauba kättetoimetamise päevast arvates.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kirjalikus teatises peavad sisalduma järgmised andmed:
  1) aktsiisikauba kättetoimetamise kuupäev;
  2) kättetoimetatud aktsiisikauba kirjeldus ja kogus;
  3) aktsiisikauba saaja nimi, äriregistri- või isikukood;
  4) kaugmüüja või tema esindaja nimi, aadress ja allkiri, millega ta kinnitab esitatud andmete õigsust.

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 44³.  Teise liikmesriiki lähetatava tarbimisse lubatud aktsiisikauba lähetaja kohustused

  (1) Isik, kes lähetab tarbimisse lubatud aktsiisikauba teise liikmesriiki selle kasutamiseks ärilisel eesmärgil, on kohustatud:
  1) kirjalikult teatama asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele aktsiisikauba lähetamisest teise liikmesriiki enne aktsiisikauba lähetamist ja aktsiisikauba sihtkohta jõudmise tähtaja;
  2) võimaldama tollil kontrollida aktsiisikauba saadetist enne selle lähetamist;
  3) esitama tollile tagatise Maksu- ja Tolliameti nõudmisel.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik peab Maksu- ja Tolliameti nõudmisel põhjendama veoteekonna valikut.

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 44⁴.  Tarbimisse lubatud aktsiisikauba vastuvõtja kohustused

  (1) Käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 1 nimetatud ettevõtja on kohustatud:
  1) kirjalikult teavitama Maksu- ja Tolliameti aktsiisikauba vastuvõtmise kavatsusest enne selle aktsiisikauba lähetamist teisest liikmesriigist;
  2) esitama tagatise enne aktsiisikauba lähetamist teisest liikmesriigist Eestisse;
  3) võtma aktsiisikauba vastu käesoleva seaduse § 44³ lõike 1 punktis 1 nimetatud tähtajal;
  4) esitama Maksu- ja Tolliametile vastuvõetud aktsiisikauba saatelehe koopia, millel on aktsiisikauba vastuvõtja allkiri, viie päeva jooksul aktsiisikauba vastuvõtmise päevast arvates;
  5) teavitama Maksu- ja Tolliametit viivitamatult käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete muutumisest.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kirjalikus teatises peavad sisalduma järgmised andmed:
  1) aktsiisikauba lähetamise aeg teisest liikmesriigist;
  2) aktsiisikauba teekonna kirjeldus lähteriigist Eestisse;
  3) aktsiisikauba liik ja kogus ning Eestisse toimetamise eesmärk;
  4) aktsiisikauba lähetaja, vedaja ja vastuvõtja nimi ning kontaktandmed;
  5) aktsiisikauba Eestisse saabumise ja vastuvõtmise päev;
  6) aktsiisikauba vastuvõtmise koht.

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

4. peatükk AKTSIISIKAUBA SAATEDOKUMENDID 

§ 45.  Aktsiisikauba saatedokumendid

  (1) Aktsiisikauba saatedokumendid on saateleht ja aktsiisivabastustõend.

  (2) Aktsiisilaost lähetatud, ajutise aktsiisivabastuseta ühendusevälisesse riiki lähetatud ja läbi teise liikmesriigi lähetatud aktsiisikauba kohustuslik saatedokument määratakse rahandusministri määrusega .

  (3) Ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikauba saatelehe ja aktsiisivabastustõendi vormid, nende täitmise, väljastamise ja esitamise kord ning saatelehe tagastamise kord ja tähtaeg, samuti ajutise aktsiisivabastuseta lähetatud aktsiisikauba saatelehel nõutavate andmete loetelu ning selle saatelehe täitmise ja väljastamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega .

  (4) Teise liikmesriiki ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikauba kohustuslik saateleht on Euroopa Komisjoni määrusega nr 2719/92/EMÜ kehtestatud saateleht.

  (5) Teise liikmesriiki ilma ajutise aktsiisivabastuseta lähetatud aktsiisikauba kohustuslik saateleht on Euroopa Komisjoni määrusega nr 3649/92/EMÜ kehtestatud saateleht.

  (6) Tarbimisse lubatud aktsiisikauba vedamisel teise liikmesriiki ärilisel eesmärgil kasutamiseks peab aktsiisikaubaga olema kaasas käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud saateleht ja dokument, mis tõendab aktsiisi maksmist.

  (7) Aktsiisikaubale käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktides 9–11 nimetatud menetluste rakendamisel ei pea aktsiisikaubaga selle veol olema kaasas käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud saatelehte.

  (8) Aktsiisilaopidaja on kohustatud tagastama teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses temale lähetatud aktsiisikauba saatelehe aktsiisikauba lähetajale aktsiisikauba vastuvõtmise kalendrikuule järgneva kalendrikuu 15. päevaks.

  (9) Saatelehe mittetagastamisest ajutises aktsiisivabastuses aktsiisikauba teise liikmesriiki lähetamise kalendrikuule järgneva kalendrikuu jooksul peab aktsiisimaksja teatama viivitamatult tema tegevuse üle järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele ning selgitama tagastamata jätmise asjaolusid.

  (10) Rahandusminister võib kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud saatelehtede liikumise ja täitmise täpsustatud korra.

[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]

4¹. peatükk AKTSIISI TAGASTAMINE 
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 45¹.  Aktsiisi tagastamine Eestis tarbimisse lubatud aktsiisikaubalt

  (1) Isikule, kes lähetas Eestis tarbimisse lubatud aktsiisikauba teise liikmesriiki, makstakse aktsiis tagasi, kui:
  1) Maksu- ja Tolliametit on teavitatud Eestis tarbimisse lubatud aktsiisikauba lähetamise kavatsusest teise liikmesriiki enne kauba lähetamist;
  2) Maksu- ja Tolliametile on esitatud enne aktsiisikauba lähetamist teise liikmesriiki aktsiisi tagastamise taotlus;
  3) Maksu- ja Tolliametile on esitatud aktsiisikauba saatedokument, millel on aktsiisikauba saaja, kellel tekkis aktsiisi maksmise kohustus, kinnitus aktsiisikauba vastuvõtmise kohta või maksuesindaja kinnitus aktsiisikauba kättetoimetamise kohta teises liikmesriigis;
  4) Maksu- ja Tolliametile on esitatud aktsiisikauba sihtkoha liikmesriigi maksuhalduri kinnitus aktsiisi maksmise kohta, mis sisaldab andmeid makstud aktsiisisumma kohta ning aktsiisi maksmise kuupäeva liikmesriigis, kuhu aktsiisikaup lähetati;
  5) Maksu- ja Tolliametile on tagastatud maksumärgid või teatatud kirjalikult nende maksumärkide numbrid, millega maksumärgistatud aktsiisikaup toimetatakse teise liikmesriiki;
  6) Maksu- ja Tolliametile on tema nõudmisel esitatud tagatis.

  (2) Maksu- ja Tolliametil on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele täiendavaid asjassepuutuvaid andmeid ja dokumente, mis on vajalikud aktsiisi tagastamiseks.

  (3) Maksu- ja Tolliamet maksab aktsiisi tagasi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku pangakontole maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud taotluse vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega .

[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006; 1.07.2006]

§ 45².  Aktsiisi tagastamine diplomaatiliste ja konsulaarsuhete otstarbel kasutatud aktsiisikaubalt

  (1) Aktsiis makstakse tagasi välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse, Välisministeeriumi poolt tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esinduse või esindaja, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilise esindaja, konsulaarametniku, välja arvatud aukonsul, ja erimissiooni esindaja poolt ametialaseks kasutamiseks ostetud aktsiisiga maksustatud alkoholilt, kütuselt ja elektrienergialt.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku või asutuse õigust taotleda aktsiisi tagastamist kinnitab välisminister.

  (3) Aktsiisi tagastamise kord käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele ja asutustele kehtestatakse rahandusministri määrusega .

§ 45³.  Aktsiisi tagastamine relvajõududele

  (1) Aktsiis makstakse tagasi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi, välja arvatud Eesti, relvajõududele ja EÜNi otsuse 90/640/EMÜ artiklis 1 nimetatud relvajõududele nende enda või nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu kasutuseks ja nende sööklate varustamiseks ostetud aktsiisiga maksustatud aktsiisikaubalt. Aktsiis tagastatakse ka teiste riikide relvajõududele ja tsiviilkoosseisule ning rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile ja sõjalisele õppeasutusele, kui see on ette nähtud Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingus.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku või asutuse õigust taotleda aktsiisi tagastamist kinnitab kaitseminister.

  (3) Aktsiisi tagastamise kord käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele ja asutustele kehtestatakse rahandusministri määrusega .

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 45⁴.  Rikkumise objektiks olnud aktsiisikauba aktsiisi tagastamine

  Kolme aasta jooksul aktsiisikauba saatelehe koostamise päevast arvates on aktsiisimaksjal õigus taotleda aktsiisi tagastamist aktsiisikaubalt, millelt tekkis aktsiisi maksmise kohustus rikkumise tulemusena, kui on kindlaks tehtud, et rikkumine ei toimunud Eestis ja nimetatud aktsiisikaup maksustati rikkumise toimepaneku liikmesriigis selle aktsiisikauba lähetamise päeval kehtiva aktsiisimääraga ning see on tõendatud.

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 45⁵.  Alkoholi ja tubakatoodete aktsiisi tagastamine

  (1) Aktsiis tagastatakse alkoholilt, tubakatoodetelt või nende maksumärkidelt maksumärkide tagastamisel Maksu- ja Tolliametile käesoleva seaduse §-s 49⁵ või 65 sätestatud korras.

  (2) Aktsiis tagastatakse alkoholilt ja tubakatoodetelt, mida müüakse lennujaama tollikontrolli tsoonis asuvas müügipunktis toimetamiseks ühendusevälisesse riiki. Aktsiisi tagastamiseks Maksu- ja Tolliametile esitatavate dokumentide loetelu ja dokumentides nõutavate andmete loetelu kehtestatakse rahandusministri määrusega .

  (3) Alkoholilt ja tubakatoodetelt aktsiisi tagastamiseks ei tagastata Maksu- ja Tolliametile maksumärke käesoleva seaduse §-des 45² ja 45³ ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel.
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.07.2006]

§ 45⁶.  Maksumärkide tagastamine

  (1) Tagastada saab maksumärke:
  1) millelt ei ole tekkinud aktsiisimaksukohustust ja mis ei ole aktsiisikauba müügipakendile kinnitatud;
  2) millelt ei ole tekkinud aktsiisimaksukohustust ja mis on kinnitatud sellisele aktsiisikaubale või aktsiisikauba müügipakendile, millelt ei ole tekkinud aktsiisimaksukohustust;
  3) millelt ei ole tekkinud aktsiisimaksukohustust ja mis on rikutud maksumärgistamisel, kuid on säilinud vähemalt 80 protsendi ulatuses, või
  4) millelt või millega maksumärgistatud aktsiisikaubalt on tekkinud aktsiisimaksukohustus ja mis tagastatakse aktsiisikauba müügi keelu tõttu pärast uue maksumärgi kujunduse kehtestamist.

  (2) Maksumärgid loetakse tagastatuks, kui maksumärkide saaja on maksumärgid maksuhaldurile tagastanud koos dokumentidega, mille loetelu kehtestatakse rahandusministri määrusega.

  (3) Tagastamise eesmärgil on lubatud maksumärk eemaldada aktsiisikaubalt või selle müügipakendilt ainult maksuhalduri järelevalve all.

  (4) Maksumärk loetakse tagastatuks ka juhul, kui see on hävitatud maksuhalduri esindajate juuresolekul.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

2. osa ERIOSA 

5. peatükk ALKOHOLIAKTSIIS 

§ 46.  Alkoholi aktsiisimäär

  (1) Õlle aktsiisimäär on 64 krooni ja alates 2008. aasta 1. juulist 77 krooni õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Väikeõlletootja, kes toodab õlut alla 3000 hektoliitri kalendriaastas, toodetud õlle aktsiisimäär on 50 protsenti käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud aktsiisimäärast.

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud) mahuprotsenti, aktsiisimäär on 376 krooni ja alates 2008. aasta 1. juulist 451 krooni kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta.

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 1040 krooni kääritatud joogi hektoliitri kohta.

  (4) Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 1040 krooni veini hektoliitri kohta.

  (5) Vahetoote aktsiisimäär on 1852 krooni ja alates 2008. aasta 1. juulist 2222 krooni vahetoote hektoliitri kohta.

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Muu alkoholi aktsiisimäär on 168 krooni ja alates 2008. aasta 1. juulist 202 krooni muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Kahtluse korral alkoholi etanoolisisalduses võtab Maksu- ja Tolliamet alkoholist etanoolisisalduse määramiseks vajaliku proovi ja saadab selle vastavale alale akrediteeritud sõltumatusse laborisse analüüsiks. Kui analüüsi tulemusel osutus alkoholi etanoolisisaldus aktsiisilaopidaja esitatud andmetest erinevaks, tasub analüüsikulud aktsiisilaopidaja. Analüüsikulude tasumise nõude esitamisele kohaldatakse maksukorralduse seaduses ekspertiisikulude tasumise nõude kohta sätestatut.

  (8) Alkoholi etanoolisisalduse määramisel vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7 võetakse aktsiisisumma arvutamise aluseks analüüsi tulemuste kohta vormistatud kirjalikus dokumendis märgitud etanoolisisaldus.

  (9) Väikeõlletootja on käesoleva paragrahvi mõistes õlletootja, mis on teistest õlletootjatest õiguslikult ja majanduslikult sõltumatu, kasutab teistest õlletootjatest füüsiliselt eraldi asetsevaid ruume ning ei tegutse litsentsi alusel. Väikeõlletootjaks ei loeta õlletootjat, mis kuulub äriühingule, millele kuulub teine õlletootja või millel on otsene või kaudne osalus äriühingus, millele kuulub teine õlletootja. Samuti ei loeta väikeõlletootjaks õlletootjat, mis kuulub äriühingule, milles on otsene või kaudne osalus äriühingul, millele kuulub teine õlletootja. Kui sellisel viisil seotud õlletootjate aastatoodang kokku ei ületa 3000 hektoliitrit, käsitatakse neid õlletootjaid väikeõlletootjana.

  (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud soodusmäära kohaldamiseks peab väikeõlletootja, sealhulgas välisriigis asuv väikeõlletootja või tema toodangut tarbimisse lubav isik esitama Maksu- ja Tolliametile andmed toodangu mahu kohta ja käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud tingimustele vastavuse kohta enne soodusmäära kohaldamist.

§ 46¹.  Alkoholi maksumärkide aktsiis

  (1) Alkoholi maksumärgilt makstakse aktsiisi summa ulatuses, mis vastab muult alkoholilt, mille etanoolisisaldus on 40 mahuprotsenti ja mille müügipakendi maht on üks liiter, arvutatud aktsiisisummale.

  (2) Alkoholilt, mille müügipakendile on kinnitatud aktsiisiga maksustatud maksumärgid, makstakse aktsiisi summas, mis saadakse alkoholilt arvutatud aktsiisisummast maksumärgilt arvutatud aktsiisisumma lahutamisel.
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.07.2006]

§ 47.  Reisija pagasis väljastpoolt EÜ territooriumi Eestisse aktsiisivabalt toimetatav alkohol

  (1) Vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud väljastpoolt EÜ territooriumi ühe päeva jooksul esmakordsel Eestisse saabumisel kasutamiseks mitteärilisel eesmärgil aktsiisivabalt toimetada Eestisse koos temaga liikuvas pagasis veini mitte rohkem kui kaks liitrit, õlut EÜNi määruses nr 918/83/EMÜ sätestatud tollimaksuvaba väärtuselise piirnormi ulatuses ja:
  1) muud jooki etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti mitte rohkem kui kaks liitrit või
  2) jooki etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi mitte rohkem kui üks liiter.

  (2) Eksituse tõttu ebaõigesse sihtpunkti saadetud pagasit käsitatakse selle jõudmisel Eestisse reisijaga koos liikuva pagasina.

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 47¹.  Reisija pagasis teisest liikmesriigist Eestisse aktsiisivabalt toimetatav alkohol

  Vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on koos temaga liikuvas pagasis lubatud teisest liikmesriigist ühe päeva jooksul esmakordsel Eestisse saabumisel aktsiisivabalt toimetada Eestisse alkoholi isiklikuks kasutamiseks. Maksu- ja Tolliametil on alust arvata, et alkohol ei ole isiklikuks kasutamiseks, kui alkoholi kogus ületab järgmisi piirnorme:
  1) vahetoode 20 liitrit;
  2) vein 90 liitrit, mille hulgas võib vahuveini olla kuni 60 liitrit;
  3) õlu 110 liitrit;
  4) muu alkohol 10 liitrit.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 48.  Füüsilisele isikule aktsiisivabalt saadetav alkohol

  Aktsiisivabalt on lubatud mitteärilisel eesmärgil importida alkoholi, sõltumata selle etanoolisisaldusest, kuni üks (kaasa arvatud) liiter või veini kuni kaks (kaasa arvatud) liitrit, kui on täidetud alljärgnevad tingimused:
  1) alkoholi saadab ühendusevälises riigis elav füüsiline isik vähemalt 18 aasta vanusele füüsilisele isikule Eestis;
  2) alkoholi ei ole saadetud samale isikule rohkem kui kolm korda kalendriaastas.

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 49.  [Kehtetu – RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 49¹.  Alkoholi maksumärgistamine

  (1) Alkoholi maksumärgistamine on maksumärgi kinnitamine alkoholi müügipakendile. Alkohol maksumärgistatakse juhul, kui sellelt tekib aktsiisi maksmise kohustus Eestis. Maksumärk peab olema kinnitatud vahetult müügipakendi korgile. Kui maksumärki ei ole võimalik korgile kinnitada, kooskõlastatakse maksumärgi müügipakendile kinnitamise koht Maksu- ja Tolliametiga.

  (2) Alkohol, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates 0,2 liitrist või millelt makstav aktsiisisumma on üle 10 krooni müügipakendis oleva alkoholi kohta, peab olema maksumärgistatud.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alkohol peab olema maksumärgistatud:
  1) selle importimisel, kui alkoholile ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust;
  2) selle lähetamisel aktsiisilaopidaja poolt ilma ajutise aktsiisivabastuseta, kui alkoholile ei kohaldata aktsiisivabastust;
  3) selle kasutusele võtmisel aktsiisilaos otstarbel, millele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust;
  4) registreeritud kaupleja või käesoleva seaduse §-s 21¹ nimetatud ettevõtja poolt alkoholi võõrandamisel, kui alkoholile ei kohaldata aktsiisivabastust;
  5) selle tarbimisse lubamisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel või aktsiisivabastuse kohaldamisel.

  (4) Alkoholi ei maksumärgistata, kui:
  1) alkohol soetatakse kaugmüügi teel;
  2) alkohol võõrandatakse sellise laeva või õhusõiduki pardal, mis sõidab ärilisel eesmärgil väljaspool Eestit, ja lennujaama territooriumil tollikontrollitsoonis asuvas müügikohas;
  3) maksukohustus tekib käesoleva seaduse § 24 lõikes 20 nimetatud juhul.

  (5) Alkoholi võib Eestis maksumärgistada aktsiisilaos, tollilaos ja registreeritud kaupleja tegevuskohas. Registreeritud kaupleja ja käesoleva seaduse §-s 21¹ nimetatud ettevõtja peavad alkoholi maksumärgistamise korral Eestis seda tegema viivitamatult pärast alkoholi Eestisse toimetamist.

  (6) Alkoholi võib maksumärgistada tollilaos Maksu- ja Tolliameti loal. Loa andmisel lähtub Maksu- ja Tolliamet järelevalve teostamise võimalikkusest.

  (7) Alkoholi maksumärgile trükitakse maksumärgi number või tähe ja numbri kombinatsioon kasvavas järjekorras.

  (8) Maksumärgi tellija peab kirjalikult teatama Maksu- ja Tolliametile maksumärgi kinnitamisest alkoholi müügipakendile kahe päeva jooksul maksumärgi kinnitamise päevast arvates, kui alkohol maksumärgistati Eestis, või maksumärgistatud alkoholi Eestisse toimetamise päevast arvates, kui alkohol maksumärgistati välisriigis. Maksumärgi kinnitamisest alkoholi müügipakendile peab teatama käesolevas lõikes nimetatud aja jooksul, kuid mitte hiljem kui alkoholi lähetamisel.

  (9) Alkoholi müügipakendile kinnitatud maksumärk peab vastama Maksu- ja Tolliametile teatatud andmetele alkoholi etanoolisisalduse kohta ja koguse kohta müügipakendis.

  (10) Väljastpoolt EÜ territooriumi Eestisse ja Eestist väljapoole EÜ territooriumi toimetatavad maksumärgid tuleb deklareerida.

  (11) Maksumärke, mis on alkoholi müügipakendile kinnitamata, on keelatud võõrandada, välja arvatud maksumärkidest loobumisel või nende tagastamisel Maksu- ja Tolliametile.

  (12) Maksumärgistatud alkoholi võib importida ja teisest liikmesriigist vastu võtta üksnes maksumärkide tellija. Aktsiisiga maksustamata maksumärgistatud alkoholi on lubatud aktsiisilaopidaja poolt lähetada teisele aktsiisilaopidajale, kui Maksu- ja Tolliametile on kirjalikult teatatud lähetatava alkoholi müügipakendile kinnitatud maksumärkide numbrid.

  (13) Maksukohustuse tekkimisel maksumärgistatud alkoholilt on lubatud seda alkoholi lähetada, kui aktsiisimaksja on Maksu- ja Tolliametile kirjalikult teatanud lähetatava alkoholi müügipakendile kinnitatud maksumärkide numbrid.

  (14) Aktsiisimaksja deklareerib alkoholi maksumärkidelt ja maksumärgistatud alkoholilt makstava aktsiisi aktsiisideklaratsioonil.

  (15) Alkoholi maksumärgi kujundus, maksumärkide väljastamise ja nendest loobumise kord ning maksumärkide saatelehe vorm ja selle täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega .

[RT I 2006, 29, 222 - jõust. 01.07.2006]

§ 49².  Alkoholi maksumärkide tellimine ja väljastamine

  (1) Maksumärgid tellib Maksu- ja Tolliametilt alkoholi importija, aktsiisilaopidaja, registreeritud kaupleja või käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 1 nimetatud ettevõtja. Maksu- ja Tolliamet võtab vastu maksumärkide tellimuse ja väljastab maksumärgid tellijale, kui viimane vastab kõikidele alljärgnevatele tingimustele:
  1) isikul on kehtiv aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaupleja tegevusluba, importijal on alkoholi impordi alane märge majandustegevuse registris või isikul on alkoholi hulgimüügi alane märge majandustegevuse registris ja esitatud on käesoleva seaduse § 44⁴ lõike 1 punktis 1 nimetatud kirjalik teatis;
  2) isikul ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga;
  3) isik on hüvitanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul maksumärkide trükkimise kulud;
  4) isikul on Maksu- ja Tolliameti aktsepteeritud tagatis;
  5) isik on teatanud aktsiisikauba maksumärgistamise koha.

  (2) Tellitud maksumärkide vastuvõtmisest keeldumise või alkoholi müügipakendile kinnitamata maksumärgi tagastamise korral enne aktsiisi maksmise tähtpäeva peab tellija juhul, kui nimetatud maksumärke ei ole Maksu- ja Tolliameti otsusel võimalik väljastada teisele tellijale ja need hävitatakse Maksu- ja Tolliameti poolt, hüvitama Maksu- ja Tolliametile maksumärkide trükkimise kulud, välja arvatud juhul, kui Maksu- ja Tolliamet on väljastanud defektsed maksumärgid või kui maksumärgid, mis tagastatakse enne aktsiisi maksmise tähtpäeva, rikuti alkoholi maksumärgistamisel.

  (3) Maksumärkide vastuvõtmisest keeldumiseks loetakse juhtumit, kui maksumärkide tellija ei ole tema poolt tellitud maksumärke välja võtnud 30 päeva jooksul maksumärkide soovitud kättesaamise päevast arvates.
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]

§ 49³.  Alkoholi maksumärkidelt aktsiisi maksmise tagamine aktsiisilaopidajast või registreeritud kauplejast erineva isiku poolt

  (1) Käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 1 nimetatud isik või alkoholi importija, kes ei ole aktsiisilaopidaja ega registreeritud kaupleja, peab esitama tagatise aktsiisisumma ulatuses, mis kuulub maksmisele maksumärgistatavalt alkoholilt. Tagatissumma suurus peab võimaldama tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse täitmise kogu tagatava perioodi vältel.

  (2) Käesolevas paragrahvis nimetatud tagatise puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 sätestatut.
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.07.2006]

§ 49⁴.  Alkoholi maksumärkide saatelehe esitamise kohustus

  Käesoleva seaduse § 49¹ lõikes 2 nimetatud alkoholi importimisel tuleb koos tollideklaratsiooniga esitada maksumärkide saateleht, välja arvatud juhul, kui alkohol ei ole maksumärgistatud.
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.07.2006]

§ 49⁵.  Alkoholi maksumärkide tagastamine

  (1) Tagastada saab maksumärke:
  1) mida ei ole alkoholi müügipakendile kinnitatud;
  2) mis on rikutud maksumärgistamisel ja millest on säilinud vähemalt 80 protsenti;
  3) mis on kinnitatud alkoholi avamata müügipakendile.

  (2) Maksumärgid loetakse tagastatuks, kui maksumärkide saaja on maksumärgid Maksu- ja Tolliametile tagastanud koos dokumentidega, mille loetelu kehtestatakse rahandusministri määrusega .

[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.07.2006]

§ 50.  Aktsiisivaba alkoholi soetamine

  (1) Denatureeritud või osaliselt denatureeritud piiritus ja esteraldehüüdfraktsioon tuleb paigutada nende toimetamisel väljastpoolt EÜ territooriumi Eestisse tollilattu, tolliterminali või aktsiisilattu.

  (2) Isikul, kes ei ole aktsiisilaopidaja, on õigus importida denatureeritud piiritust ja esteraldehüüdfraktsiooni akrediteeritud labori poolt tema nimele imporditava kaubasaadetise kohta väljastatud aktsiisivabastustõendi alusel.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud labor kontrollib denatureeritud piirituse vastavust käesoleva seaduse §-s 13 ja esteraldehüüdfraktsiooni vastavust käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud nõuetele ning vastavuse korral väljastab aktsiisivabastustõendi.

  (4) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–18 nimetatud alkoholi impordi või aktsiisilaopidajalt soetamise õiguse annab alkoholi aktsiisivabastuse luba, mis väljastatakse taotleja elu- või asukohajärgse Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja poolt.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud alkoholi aktsiisivabastuse luba võib taotleda:
  1) füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev perearst, üldarstiabi osutav äriühing ning kiirabi, eriarstiabi või õendusabi iseseisva osutamise tegevusluba omav isik;
  2) hoolekandeasutus sotsiaalhoolekande seaduse mõistes;
  3) isik, kellel on ravimite tootmise tegevusluba, mis on väljastatud ravimiseaduse alusel;
  4) isik, kellel on ravimite jaemüügi tegevusluba, mis on väljastatud ravimiseaduse alusel;
  5) riigi-, valla- või linnaasutus või nende hallatav asutus, kes kasutab piiritust vastava asutuse põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks;
  6) isik, kes toodab desinfektante;
  7) isik ja asutus, kellele on antud veterinaartegevuse õigus veterinaarkorralduse seaduse alusel;
  8) isik ja asutus, kes on kantud teadus- ja arendusasutuste registrisse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel;
  9) isik ja asutus, kellele on antud koolitusluba Eesti Vabariigi haridusseaduse alusel;
  10) isik, kes toodab kosmeetikatooteid;
  11) isik, kes on tunnustatud toiduseaduse mõistes käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 16–18 nimetatud toodete käitlemiseks;
 12)–13)

[Kehtetud – RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]
  14) isik, kes kasutab osaliselt denatureeritud piiritust alkoholist erineva toote tootmiseks.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikutele ja asutustele võib aktsiisivaba alkoholi lubatud normi piires võõrandada Eestis ainult aktsiisilaopidaja. Isik, kellele on antud ravimite jaemüügi tegevusluba ravimiseaduse alusel, võib käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1, 2 ja 7 nimetatud isikutele ja asutustele võõrandada piiritust sotsiaalministri kehtestatud tingimustel, kui aktsiisivaba piirituse kogus ei ületa ühe isiku või asutuse kohta 20 liitrit 12 kalendrikuu kohta.

  (7) Apteegist piirituse väljastamise kord ja tingimused kehtestatakse sotsiaalministri määrusega .

[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]

§ 51.  Piirituse kasutamise kulunormid

  (1) Piirituse kulunormiks loetakse käesoleva seaduse mõistes piirituse kogust, mis kulub ühte tüüpi toimingu sooritamisel normaaltingimustes.

  (2) Tervishoiuteenuse osutamisel ja hoolekandeasutuses hooldamisel kasutatava piirituse kulunormid kehtestatakse sotsiaalministri määrusega .

  (3) Veterinaarteenuse osutamisel kasutatava piirituse kulunormid kehtestatakse põllumajandusministri määrusega .

  (4) Õppetöös kasutatava piirituse kulunormid kehtestatakse haridus- ja teadusministri määrusega .

  (5) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 11 nimetatud otstarbel kasutatava piirituse kulunormid kehtestab määrusega minister, kelle valitsemisalasse vastav valdkond kuulub.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 52.  Alkoholi aktsiisivabastuse loa taotlemisel esitatavad dokumendid

  (1) Alkoholi aktsiisivabastuse loa taotlemisel isiku või asutuse poolt elu- või asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele esitatavad andmed ja dokumendid on järgmised:
  1) kirjalik taotlus, milles on märgitud alkoholi aktsiisivabastuse loa taotleja nimi, elu- või asukoha aadress, tegevuskoha aadress ja kontaktandmed ning alkoholi kasutamise eesmärk;
  2) andmed alkoholi vajaduse kohta eelseisval 12 kuul ja selle koguse põhjendus;
  3) andmed taotluse esitamise kuule eelneva 12 kuu jooksul kasutatud alkoholi koguse ja selle kasutamise otstarbe kohta;
  4) alkoholi arvepidamise eeskiri;
  5) alkoholi kao piirnormid.

  (2) Maksu- ja Tolliameti piirkondlikul struktuuriüksusel on õigus nõuda täiendavaid andmeid piirituse eesmärgipärase kasutamise tõendamiseks, samuti arvepidamise eeskirja täiendamist.

  (3) Alkoholi aktsiisivabastuse loa omanik ei pea selle järgneval taotlemisel esitama alkoholi arvepidamise eeskirja ja alkoholi kao piirnorme, kui neid ei ole muudetud.

§ 53.  Alkoholi aktsiisivabastuse loa andmine

  (1) Alkoholi aktsiisivabastuse luba antakse, kui:
  1) isiku suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning ei ole vastu võetud asutuse tegevuse lõpetamise otsust või asutuse tegevuse lõpetamiseks ümberkorraldamise otsust;
  2) käesoleva seaduse §-s 52 märgitud andmed ja dokumendid on esitatud ning need on alkoholi aktsiisivabastuse luba andva Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse poolt aktsepteeritud;
  3) alkoholi aktsiisivabastuse loa taotlejal on seaduse alusel õigus tegutseda käesoleva seaduse § 50 lõikes 5 nimetatud tegevusalal ja eesmärgil;
  4) isikul või asutusel ei ole maksuvõlga;
  5) käesoleva seaduse § 50 lõike 5 punktis 3, 4, 6, 10 või 11 nimetatud isik on kantud äriregistrisse ja registreeritud käibemaksukohustuslasena Eestis;
  6) käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud juhul esitatud tagatis on Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud.

  (2) Kui käesolevas seaduses ei ole selgelt määratletud aktsiisivabastuse kohaldamine käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 16–18 nimetatud toidu tootmiseks kasutatavale alkoholile, otsustab alkoholi aktsiisivabastuse loa väljastamise Maksu- ja Tolliameti peadirektor, võttes arvesse haldusressursi optimaalse kasutamise põhimõtet aktsiisivaba alkoholi eesmärgipärase kasutamise üle järelevalve teostamisel.

  (3) Alkoholi aktsiisivabastuse loa andmisest võib keelduda, kui esineb käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud rikkumine.

  (4) Alkoholi aktsiisivabastuse luba väljastatakse või selle andmisest keeldumise otsus toimetatakse taotlejale kätte 30 päeva jooksul käesoleva seaduse §-s 52 nimetatud andmete ja dokumentide esitamise päevast arvates.

  (5) Alkoholi aktsiisivabastuse loa vorm ja selle täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega .

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 54.  Alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Isiku või asutuse elu- või asukohajärgse Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja võib alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatada, kui uut tagatist ei ole esitatud hiljemalt 40 päeva enne tagatise kehtivusaja lõppu või kui loa kehtivuse ajal esinevad käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud asjaolud. Alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtivust saab peatada kuni 60 päevaks või kuni käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud rikkumise asjas otsuse jõustumiseni. Peatatud kehtivusega alkoholi aktsiisivabastuse loal märgitud tegevust võib jätkata elu- või asukohajärgse Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja vastava kirjaliku otsuse alusel.

  (2) Isiku või asutuse elu- või asukohajärgse Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja tunnistab alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtetuks, kui:
  1) isiku või asutuse tegevus alkoholi aktsiisivabastuse loa andmise aluseks oleval alal on lõppenud;
  2) kuuekümne päeva jooksul alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamise päevast arvates ei ole ära langenud selle kehtivuse peatamise põhjustanud asjaolud, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud rikkumise menetlus kestab kauem kui 60 päeva;
  3) isiku suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
  4) on vastu võetud isiku likvideerimise, jaotumise, asutuse tegevuse lõpetamise või asutuse tegevuse lõpetamiseks ümberkorraldamise otsus;
  5) isik või asutus, kellele on väljastatud alkoholi aktsiisivabastuse luba, esitab taotluse selle kehtetuks tunnistamiseks;
  6) väljastatakse uus alkoholi aktsiisivabastuse luba.

  (3) Isiku või asutuse elu- või asukohajärgse Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja võib alkoholi aktsiisivabastuse loa tunnistada kehtetuks, kui tagatis puudub või kui loa kehtivuse ajal on toime pandud käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud rikkumine või kui isik või asutus on kasutanud aktsiisivaba alkoholi muul kui aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel.

  (4) Isik või asutus, kellele antud alkoholi aktsiisivabastuse luba on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 või lõikes 3 nimetatud põhjusel tunnistatud kehtetuks ja kelle valduses on aktsiisivaba alkoholi, peab 15 päeva jooksul alkoholi aktsiisivabastuse loa kehtetuks tunnistamise päevast arvates teatama kirjalikult Maksu- ja Tolliametile alkoholi enda valdusesse jätmisest või selle alkoholi võõrandama, hävitama Maksu- ja Tolliameti järelevalve all või lähetama aktsiisilattu tingimusel, et aktsiisilaopidaja võtab alkoholi vastu selle lähetaja juures.

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 55.  Aktsiisivaba alkoholi kasutaja kohustused

  (1) Aktsiisivaba alkoholi kasutaja on kohustatud:
  1) pidama eraldi arvestust aktsiisiga maksustatud ja aktsiisivaba alkoholi lattu sissetuleku ja laost väljamineku kohta;
  2) kasutama aktsiisivaba alkoholi ainult aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel;
  3) tagama aktsiisivaba alkoholi säilimise kuni selle eesmärgipärase ärakasutamiseni või käesoleva seaduse § 54 lõikes 4 nimetatud toimingu sooritamiseni;
  4) ladustama aktsiisivaba alkoholi eraldi muust alkoholist;
  5) pidama kinni käesoleva seaduse § 51 alusel kehtestatud kulunormidest;
  6) esitama alkoholi aktsiisivabastuse loa aktsiisilaopidajale alkoholi soetamisel aktsiisilaost või Maksu- ja Tolliametile alkoholi importimisel ning kinnitama oma allkirjaga aktsiisilaopidaja poolt üles märgitud alkoholi aktsiisivabastuse loa andmed;
  7) esitama alkoholi aktsiisivabastuse loa andnud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele käesoleva seaduse §-s 52 nimetatud andmete muutumise kohta seda tõendavad dokumendid viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.

  (2) Maksu- ja Tolliamet kontrollib aktsiisivaba alkoholi eesmärgipärast kasutamist.

6. peatükk TUBAKAAKTSIIS 

§ 56.  Tubakatoote aktsiisimäär

  (1) Sigarettide aktsiisimäär koosneb fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr on 360 krooni ja proportsionaalne määr 28 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast. Alates 2008. aasta 1. juulist on fikseeritud määr 500 krooni ja proportsionaalne määr 31 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast.

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Sigari ja sigarillo aktsiisimäär on 2500 krooni 1000 sigari või sigarillo kohta.

  (3) Suitsetamistubaka ja närimistubaka aktsiisimäär on 360 krooni ühe kilogrammi vastava tubakatoote kohta. Alates 2008. aasta 1. juulist on suitsetamistubaka ja närimistubaka aktsiisimäär 400 krooni ühe kilogrammi vastava tubakatoote kohta, alates 2009. aasta 1. juulist on suitsetamistubaka ja närimistubaka aktsiisimäär 455 krooni ühe kilogrammi vastava tubakatoote kohta ning alates 2010. aasta 1. jaanuarist on suitsetamistubaka ja närimistubaka aktsiisimäär 501 krooni ühe kilogrammi vastava tubakatoote kohta.

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

§ 57.  Reisija pagasis väljastpoolt EÜ territooriumi Eestisse aktsiisivabalt toimetatavad tubakatooted

  (1) Vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud väljastpoolt EÜ territooriumi ühe päeva jooksul esmakordsel Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks aktsiisivabalt toimetada Eestisse koos temaga liikuvas pagasis tubakatooteid mitte rohkem kui 200 sigaretti või 100 sigarillot või 50 sigarit või 250 grammi suitsetamistubakat või 250 grammi närimistubakat.

  (2) Eksituse tõttu ebaõigesse sihtpunkti saadetud pagasit käsitatakse selle jõudmisel Eestisse reisijaga koos liikuva pagasina.

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 57¹.  Reisija pagasis teisest liikmesriigist Eestisse aktsiisivabalt toimetatavad tubakatooted

  Vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on koos temaga liikuvas pagasis lubatud teisest liikmesriigist ühe päeva jooksul esmakordsel Eestisse saabumisel aktsiisivabalt toimetada Eestisse tubakatooteid isiklikuks kasutamiseks. Maksu- ja Tolliametil on alust arvata, et tubakatooted ei ole isiklikuks kasutamiseks, kui tubakatoodete kogus ületab järgmisi piirnorme:
  1) 800 sigaretti;
  2) 400 sigarillot, mis ei kaalu rohkem kui kolm grammi tükk;
  3) 200 sigarit;
  4) üks kilogramm suitsetamistubakat ja närimistubakat.

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 58.  Füüsilisele isikule aktsiisivabalt saadetavad tubakatooted

  Aktsiisivabalt on lubatud mitteärilisel eesmärgil importida tubakatooteid mitte rohkem kui 50 sigaretti või 25 sigarillot või 10 sigarit või 50 grammi suitsetamistubakat või 50 grammi närimistubakat, kui on täidetud alljärgnevad tingimused:
  1) tubakatooted saadab ühendusevälises riigis elav füüsiline isik vähemalt 18 aasta vanusele füüsilisele isikule Eestis;
  2) tubakatooteid ei ole saadetud samale isikule rohkem kui kolm korda kalendriaastas.

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 58¹.  [Kehtetu – RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]

§ 59.  Sigarettide võõrandamine

  Sigarette on keelatud võõrandada või pakkuda müügiks maksimaalsest jaehinnast kõrgema hinnaga.

§ 60.  Maksumärgistamata sigarettide aktsiis

  Maksumärgistamata sigarettide maksustamisel arvutatakse aktsiis, lähtudes maksukohustuse tekkimise ajal kehtinud aktsiisimäära kehtestamise aluseks olnud sigarettide levinuimast hinnast.

§ 61.  Maksumärgistamine

  (1) Tubakatoote maksumärgistamine on maksumärgi kinnitamine tubakatootele või selle müügipakendile. Tubakatoode maksumärgistatakse juhul, kui sellelt tekib aktsiisi maksmise kohustus Eestis. Müügipakendit ümbritseva kile olemasolu korral kinnitatakse maksumärk vahetult müügipakendile kile alla.

  (1¹) Kaasamüüdav tubakatoode loetakse maksumärgistatuks ka siis, kui maksumärk on kinnitatud ainult tubakatoote rühmapakendile tingimusel, et tubakatoode võõrandatakse reisijale rühmapakendis liikmesriikidevahelist reisi tegeva õhusõiduki või laeva pardal kaasaviimiseks. Sigarettide rühmapakendile kinnitatavale maksumärgile trükitakse sigarettide maksimaalne jaehind rühmapakendis. Sigarettidest erineva tubakatoote rühmapakendile kinnitatavale maksumärgile trükitakse tubakatoote liigi tähis ja tubakatoote kogus rühmapakendis.

  (2) Maksumärgi kujunduse ja liigi, maksumärkide väljastamise, nendest loobumise ja nende lähetamise kord ning maksumärkide saatelehe vorm ja selle täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega . Saatelehe vormil nõutavad andmed võib esitada ka muul Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritaval kujul.

  (3) Tubakatoode peab olema maksumärgistatud:
  1) importimisel, kui tubakatootele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust;
  2) lähetamisel aktsiisilaost ilma ajutise aktsiisivabastuseta;
  3) kasutusse võtmisel aktsiisilaos otstarbel, millele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust;
  3¹) registreeritud kaupleja või käesoleva seaduse §-s 21 ¹ nimetatud ettevõtja poolt tubakatoote võõrandamisel, kui tubakatootele ei kohaldata aktsiisivabastust;
  4) tarbimisse lubamisel, kui tubakatootele ei kohaldata aktsiisivabastust.

  (4) Tubakatoodet võib Eestis maksumärgistada aktsiisilaos, tollilaos ja registreeritud kaupleja tegevuskohas. Registreeritud kaupleja ja käesoleva seaduse §-s 21¹ nimetatud ettevõtja peavad tubakatoote maksumärgistamise korral Eestis seda tegema viivitamatult pärast tubakatoote Eestisse toimetamist.

  (5) Tubakatooteid võib maksumärgistada tollilaos, kui Maksu- ja Tolliamet on andnud selleks loa. Loa andmisel lähtub Maksu- ja Tolliamet järelevalve teostamise võimalikkusest.

  (6) Kaugmüügi teel Eestisse müüdavad tubakatooted võivad olla maksumärgistamata.

  (7) Tubakatootele või tubakatoote müügipakendile, välja arvatud sigarettide müügipakendile kinnitatavale maksumärgile trükitakse tubakatoote liigi tähis ja tubakatoote kogus müügipakendis. Sigarettide müügipakendile kinnitatavale maksumärgile trükitakse sigarettide maksimaalne jaehind.

  (8) Väljastpoolt EÜ territooriumi Eestisse ja Eestist väljapoole EÜ territooriumi toimetatavad maksumärgid tuleb deklareerida Maksu- ja Tolliametile. Tollideklaratsioonile tuleb märkida maksumärkide trükkimise kulud.

  (9) Tubakatoodetele või nende müügipakendile kinnitamata maksumärke on keelatud võõrandada, välja arvatud maksumärkidest loobumisel või nende tagastamisel Maksu- ja Tolliametile.

  (10) Maksumärgistatud tubakatooteid võib importida ja teisest liikmesriigist vastu võtta üksnes maksumärkide tellija. Aktsiisiga maksustamata maksumärgistatud tubakatooteid on lubatud lähetada aktsiisilaopidaja poolt teisele aktsiisilaopidajale, kui Maksu- ja Tolliametile on kirjalikult teatatud lähetatavatele tubakatoodetele või nende müügipakendile kinnitatud maksumärkide numbrid.

[RT I 2006, 29, 222 - jõust. 01.07.2006]

§ 62.  Maksumärkide tellimine ja väljastamine

  (1) Maksumärgid tellib Maksu- ja Tolliametilt tubakatoodete importija, aktsiisilaopidaja, registreeritud kaupleja või käesoleva seaduse §-s 21¹ nimetatud isik. Maksu- ja Tolliamet võtab vastu maksumärkide tellimuse ja väljastab maksumärgid tellijale, kui ta vastab kõikidele alljärgnevatele tingimustele:
  1) isikul on kehtiv aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaupleja tegevusluba, importijal on tubakatoote impordi alane märge majandustegevuse registris või isikul on tubakatoote hulgimüügi alane märge majandustegevuse registris ja esitatud on käesoleva seaduse § 44⁴ lõike 1 punktis 1 nimetatud kirjalik teatis;
  2) isikul ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga;
  3) isik on hüvitanud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul maksumärkide trükkimise kulud;
  4) isikul on Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud tagatis;
  5) isik on teatanud aktsiisikauba maksumärgistamise koha;
  6) [kehtetu – RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.07.2006]

  (2) Maksu- ja Tolliametil on õigus keelduda maksumärkide väljastamisest, kui maksumärkide tellija esitatud tagatis ei kindlusta aktsiisi maksmist.

  (3) Maksumärkide tellija teatab Maksu- ja Tolliametile maksumärkide tellimisel sigarettide maksimaalse jaehinna Eesti kroonides 0,50 krooni täpsusega.

  (4) Tellitud maksumärkide vastuvõtmisest keeldumise või maksumärkide, mida ei ole tubakatoodetele või nende müügipakenditele kinnitatud, tagastamise korral enne aktsiisi maksmise tähtpäeva peab tellija juhul, kui nimetatud maksumärke ei ole Maksu- ja Tolliameti otsusel võimalik väljastada teisele tellijale ja need hävitatakse Maksu- ja Tolliameti poolt, hüvitama Maksu- ja Tolliametile maksumärkide trükkimise kulud, välja arvatud juhul, kui Maksu- ja Tolliamet on väljastanud defektsed maksumärgid või kui maksumärgid, mis tagastatakse enne aktsiisi maksmise tähtpäeva, rikuti tubakatoodete maksumärgistamisel.

  (5) Maksumärkide vastuvõtmisest keeldumiseks loetakse juhtumit, kui maksumärkide tellija ei ole tema poolt tellitud maksumärke välja võtnud 30 päeva jooksul soovitud kättesaamise päevast arvates.

[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.07.2006]

§ 63.  Tubakatoodete maksumärkidelt aktsiisi maksmise tagamine aktsiisilaopidajast ja registreeritud kauplejast erineva isiku poolt

  (1) Käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 1 nimetatud isik ja tubakatoodete importija, kes ei ole aktsiisilaopidaja ega registreeritud kaupleja, peavad esitama tagatise aktsiisisumma ulatuses, mis tuleb maksta maksumärgistatavatelt tubakatoodetelt. Tagatissumma suurus peab võimaldama tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse täitmist igal ajal tagatava perioodi vältel.

  (2) Käesolevas paragrahvis nimetatud tagatise puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 31 lõiget 3.
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.07.2006]

§ 64.  Maksumärkide saatelehe esitamise kohustus

  Aktsiisiga maksustatavate tubakatoodete importimisel tuleb koos tollideklaratsiooniga esitada maksumärkide saateleht, välja arvatud maksumärgistamata tubakatoodete importimisel aktsiisilaopidaja poolt aktsiisilattu.

§ 65.  Maksumärkide tagastamine

  (1) Tagastada saab maksumärke:
  1) mida ei ole tubakatootele või selle müügipakendile kinnitatud;
  2) mis on rikutud maksumärgistamisel ja millest on säilinud vähemalt 80 protsenti;
  3) mis on kinnitatud tarvitamata tubakatootele või selle müügipakendile ja maksumärkide saaja tõendab Maksu- ja Tolliametit rahuldavalt, et tubakatoode on tarvitamata.

  (2) Maksumärgid loetakse tagastatuks, kui maksumärkide saaja on maksumärgid Maksu- ja Tolliametile tagastanud koos dokumentidega, mille loetelu kehtestatakse rahandusministri määrusega .

  (3) Tagastamise eesmärgil on lubatud maksumärk eemaldada tubakatootelt või selle müügipakendilt ainult tollijärelevalve all. Maksumärk loetakse tagastatuks ka juhul, kui see on hävitatud Maksu- ja Tolliameti esindajate juuresolekul.

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

7. peatükk KÜTUSEAKTSIIS 

§ 66.  Kütuse ja elektrienergia aktsiisimäär

  (1) Pliivaba bensiini aktsiisimäär on 5620 krooni 1000 liitri pliivaba bensiini kohta.

  (2) Pliibensiini aktsiisimäär on 6600 krooni 1000 liitri pliibensiini kohta.

  (3) Lennukibensiini aktsiisimäär on 1120 krooni 1000 liitri lennukibensiini kohta.

  (4) Petrooleumi aktsiisimäär on 5165 krooni 1000 liitri petrooleumi kohta.

  (5) Vedelgaasi aktsiisimäär on 1960 krooni 1000 kilogrammi vedelgaasi kohta.

  (6) Diislikütuse aktsiisimäär on 5165 krooni 1000 liitri diislikütuse kohta.

  (7) Eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisimäär on 960 krooni 1000 liitri eriotstarbelise diislikütuse või kerge kütteõli kohta.

  (8) Raske kütteõli aktsiisimäär on 235 krooni 1000 kilogrammi raske kütteõli kohta.

  (9) Põlevkivikütteõli aktsiisimäär on 235 krooni 1000 kilogrammi põlevkivikütteõli kohta.

  (10) Maagaasi aktsiisimäär on 157 krooni 1000 m³ maagaasi kohta.

  (11) Kivisöe, pruunsöe ja koksi aktsiisimäär on 4,7 krooni kivisöe, pruunsöe või koksi ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta.

  (12) Elektrienergia aktsiisimäär on 50 krooni ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta.

  (13) Kütuse, mille KNi esimesed neli numbrit, KNi esimesed kuus numbrit või KNi kaheksa numbrit on 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50, 2710 11 11 – 2710 11 25, 2710 11 90, ex 2901 (ained, mis atmosfäärirõhul ja 15 ºC juures ei ole gaasilises olekus), 2902 20 00, 2902 30 00, 2902 41 00, 2902 42 00, 2902 43 00 või 2902 44 00, aktsiisimäär on 5620 krooni 1000 liitri kütuse kohta.

  (14) Kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 11 või 2710 19 15, aktsiisimäär on 5165 krooni 1000 liitri kütuse kohta.

  (15) Kütuse, mille KNi esimesed kuus numbrit on 2711 12–2711 14 ja mida kasutatakse mootorikütusena, kaasa arvatud statsionaarses mootoris, aktsiisimäär on 1960 krooni 1000 kilogrammi kütuse kohta.

  (16) Kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 31 või 2710 19 35, aktsiisimäär on 5165 krooni 1000 liitri kütuse kohta.

  (17) Kütuse, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 51 või 2710 19 55, aktsiisimäär on 235 krooni 1000 kilogrammi kohta.

  (18) Vedela põlevaine aktsiisimäär ja biokütuse aktsiisimäär alates käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 28 nimetatud loa kehtivuse lõppemisest on sama, mis pliibensiini, diislikütuse, kerge kütteõli või raske kütteõli aktsiisimäär, kui neid kütuseid kasutatakse samal otstarbel kui bensiini, diislikütust, kerget kütteõli või rasket kütteõli.

  (19) Kui biokütus on lisatud käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud kütusele, siis selles kütuses sisalduv biokütuse osa vabastatakse aktsiisist kuni käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 28 nimetatud loa kehtivuse lõpuni.

  (20) Tarbimisse lubatud eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli, millest on erimärgistusaine eemaldatud, aktsiisimäär on võrdsustatud diislikütuse aktsiisimääraga.

  (21) Aktsiisisumma arvutatakse temperatuuril 15 ºC oleva kütuse kohta.

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

§ 67.  [Kehtetu – RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 68.  Standardses kütusepaagis Eestisse sisseveetav aktsiisivaba kütus

  (1) Eestisse sissesõidul on mootorsõiduki standardses kütusepaagis või erikonteineri standardses kütusepaagis, kaasa arvatud veemootorsõiduki standardses kulutankis ja -paagis olev, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus aktsiisivaba.

  (2) Standardne kütusepaak käesoleva seaduse mõistes on tootja poolt mootorsõidukile püsivalt paigaldatud paak, mille püsiv paigaldus võimaldab kasutada kütust sõiduki liikumiseks, samuti vajaduse korral jahutus- või muu süsteemi (hapnikuga varustamise, soojusisolatsiooni- või muu süsteemi eriaparatuuri) kasutamiseks veo ajal.

  (3) Standardse paagina käsitatakse ka mootorsõidukile paigaldatud gaasipaaki, mis on ette nähtud gaasi kasutamiseks kütusena, ja paaki, mille püsiv paigaldus võimaldab kasutada kütust jahutussüsteemi või erikonteineri varustusse kuuluva muu süsteemi tööks veo ajal. Erikonteinerina käsitatakse mis tahes konteinerit, millesse on paigaldatud jahutus-, hapnikuga varustamise, soojusisolatsiooni- või muu süsteemi eriaparatuur.

  (4) Aktsiisivabalt sisse veetud kütust ei tohi kasutada muus sõidukis kui selles, millega kütus sisse veeti. Kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ja ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda. Aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil.

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 69.  Reisija poolt Eestisse aktsiisivabalt toimetatav mootorikütus

  Lisaks standardses kütusepaagis olevale kütusele on reisija valduses oleva mootorsõiduki esmakordsel Eestisse sissesõidul ühe päeva jooksul lubatud mittekaubanduslikul eesmärgil samas mootorsõidukis kasutamiseks aktsiisivabalt sisse vedada kuni 10 liitrit mootorikütust mootorsõiduki kohta.

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 69¹.  Biokütuse luba ja aruandlus

  (1) Aktsiisivaba biokütuse tootmise, Eestisse toimetamise ja tarbimisse lubamise õiguse annab biokütuse luba.

  (2) Biokütuse loa saamiseks tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada kirjalik taotlus, milles on märgitud biokütuse loa taotleja nimi, elu- või asukoha aadress, tegevuskoha aadress ja kontaktandmed, käideldava biokütuse nimetus, KNi kood, aastane planeeritav biokütuse tootmiskogus, Eestisse toimetatav kogus ja tarbimisse lubatav kogus. Biokütuse tootmise korral esitatakse ka tootmise tehnoloogiline kirjeldus.

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentidele on Maksu- ja Tolliametil õigus biokütuse loa taolejalt nõuda täiendavaid asjassepuutuvaid dokumente.

  (4) Biokütuse luba väljastatakse, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud andmed ja dokumendid on Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud. Biokütuse loa väljastamise või selle andmisest keeldumise otsus toimetatakse loa taotlejale kätte 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud andmete ja dokumentide esitamise päevast arvates. Biokütuse luba väljastatakse kehtivusajaga kuni kuus aastat.

  (5) Biokütuse loa omanik on kohustatud iga aasta 1. märtsiks esitama Maksu- ja Tolliametile biokütuse aruande. Biokütuse aruandes esitatakse andmed aruande esitamise aastale eelnenud kalendriaasta kohta. Biokütuse aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) tarbimisse lubatud biokütuse nimetus, KNi kood ja kogus;
  2) tarbimisse lubatud biokütuse maksumus ja selle kujunemise arvestus, sealhulgas biokütuse tooraine ja lisandite maksumus ning tootmiskulude arvestus;
  3) tarbimisse lubatud biokütuse energiasisaldus.

  (6) Biokütuse loa omanik on kohustatud andma Maksu- ja Tolliametile asjassepuutuvaid andmeid, mida riigiabi andja vajab tulenevalt riigiabi andmisega kaasnevatest kohustustest.

  (7) Kui biokütuse loa omanik jätab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtajaks biokütuse aruande esitamata või ei esita Maksu- ja Tolliameti nõudmisel käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmeid, võib Maksu- ja Tolliameti peadirektor biokütuse loa kehtivuse peatada.

  (8) Maksu- ja Tolliameti peadirektor tunnistab biokütuse loa kehtetuks, kui 30 päeva jooksul biokütuse loa kehtivuse peatamise päevast arvates ei ole ära langenud selle kehtivuse peatamise põhjustanud asjaolud või kui biokütuse loa omanik esitab Maksu- ja Tolliametile taotluse biokütuse loa kehtetuks tunnistamiseks.
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]

§ 70.  Laeva varustamiseks aktsiisivaba kütuse soetamise ja töötlemise õigus

  (1) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 19¹ nimetatud kütuse impordi või aktsiisilaopidajalt soetamise ning aktsiisivabastuse loal märgitud kohas ladustamise ja töötlemise õiguse annab kütuse aktsiisivabastuse luba, mille väljastab Maksu- ja Tolliamet.

  (2) Laevavarustaja käesoleva seaduse mõistes on isik, kellele on aktsiisivabastuse loa alusel antud õigus varustada laeva aktsiisivaba kütusega ning töödelda või ladustada kütust vaid aktsiisivabastuse loal märgitud kohas.

  (3) Kütuse aktsiisivabastuse luba võib taotleda isik, kelle kütuse töötlemise või ladustamise koht asub laeval, mis varustab kütusega teisi laevu, või sadama püsiva piirdega territooriumil ning kes on kantud äriregistrisse ja registreeritud käibemaksukohustuslasena Eestis.

  (4) Laevavarustajal on lubatud aktsiisivaba kütust võõrandada teisele laevavarustajale või aktsiisilaopidajale Maksu- ja Tolliametiga kooskõlastatult.
[RT I 2006, 29, 222 - jõust. 01.07.2006]

§ 71.  Kütuse aktsiisivabastuse loa taotlemisel esitatavad dokumendid

  (1) Kütuse aktsiisivabastuse loa taotlemisel isiku või asutuse poolt elu- või asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele esitatavad andmed ja dokumendid on järgmised:
  1) kirjalik taotlus, milles on märgitud kütuse aktsiisivabastuse loa taotleja nimi, elu- või asukoha aadress, tegevuskoha aadress ja kontaktandmed ning aktsiisivaba kütuse kasutamise eesmärk;
 2)–3)
[kehtetud – RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]
  4) kütuse arvepidamise eeskiri;
  5) kütuse kao piirnormid.

  (1¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele peab laevavarustaja esitama järgmised dokumendid:
  1) tegevuskoha asendiplaan, kus on märgitud territooriumi, hoonete ja rajatiste pindala ning juurdepääsud, ja hoonete plaanid, millel on märgitud ruumide pindala ning sisse- ja väljapääsud;
  2) hoonete, ruumide, rajatiste, territooriumi ning laeva puhul selle omaniku nimi ja dokument, mis tõendab laevavarustaja ainuõigust kasutada kütuse ladustamiseks hooneid, ruume, rajatisi ja territooriumi;
  3) hoonete, ruumide, rajatiste, territooriumi ja laeva puhul selle kasutamise kirjeldus;
  4) kütuse töötlemisel kütuse töötlemisprotsessi kirjeldus, milles on märgitud, millistes töötlemisprotsessi osades tehakse mõõtmisi;
  5) mahutite plaan, millel on märgitud mahutite maht.

  (2) Maksu- ja Tolliameti piirkondlikul struktuuriüksusel on õigus nõuda täiendavaid andmeid aktsiisivaba kütuse eesmärgipärase kasutamise tõendamiseks, samuti arvepidamise eeskirja täiendamist.

  (3) Kütuse aktsiisivabastuse loa omanik ei pea selle järgneval taotlemisel esitama kütuse arvepidamise eeskirja ja kao piirnorme, kui neid ei ole muudetud.

[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]

§ 72.  Kütuse aktsiisivabastuse loa andmine

  (1) Maksu- ja Tolliamet annab kütuse aktsiisivabastuse loa, kui:
  1) isiku suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning ei ole vastu võetud asutuse tegevuse lõpetamise otsust või asutuse tegevuse lõpetamiseks ümberkorraldamise otsust;
  2) käesoleva seaduse §-s 71 märgitud andmed ja dokumendid on esitatud ning need on luba andva Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse poolt aktsepteeritud;
  3) isikul või asutusel ei ole maksuvõlga;
  4) [kehtetu – RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]

  (2) Kütuse aktsiisivabastuse loa andmisest võib keelduda, kui esinevad käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud asjaolud.

  (3) Kütuse aktsiisivabastuse luba väljastatakse või selle andmisest keeldumise otsus toimetatakse taotlejale kätte 30 päeva jooksul käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud dokumentide ja andmete esitamise päevast arvates.

  (4) Kütuse aktsiisivabastuse loa vorm ja selle täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega .

[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]

§ 73.  Kütuse aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Isiku või asutuse elu- või asukohajärgse Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja võib kütuse aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatada, kui loa kehtivuse ajal esinevad käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud asjaolud. Kütuse aktsiisivabastuse loa kehtivust saab peatada kuni 60 päevaks või kuni käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud rikkumise asjas otsuse jõustumiseni. Peatatud kehtivusega kütuse aktsiisivabastuse loal märgitud tegevust võib jätkata Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja vastava kirjaliku otsuse alusel.

  (2) Isiku või asutuse elu- või asukohajärgse Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja tunnistab kütuse aktsiisivabastuse loa kehtetuks, kui:
  1) isiku või asutuse tegevus kütuse aktsiisivabastuse loa väljaandmise aluseks oleval alal on lõppenud;
  2) kuuekümne päeva jooksul kütuse aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamise päevast arvates ei ole ära langenud selle kehtivuse peatamise põhjustanud asjaolud, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud rikkumise menetlus kestab kauem kui 60 päeva;
  3) isiku suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
  4) on vastu võetud isiku likvideerimise, jaotumise, asutuse tegevuse lõpetamise või asutuse tegevuse lõpetamiseks ümberkorraldamise otsus;
  5) isik või asutus, kellele on väljastatud kütuse aktsiisivabastuse luba, esitab selle kehtetuks tunnistamise taotluse;
  6) väljastatakse uus kütuse aktsiisivabastuse luba.

  (3) Isiku või asutuse elu- või asukohajärgse Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja võib kütuse aktsiisivabastuse loa tunnistada kehtetuks, kui loa kehtivuse ajal on toime pandud käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud rikkumine või kui isik või asutus on kasutanud aktsiisivaba kütust muul kui aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel.

  (4) Käesoleva seaduse § 70 lõikes 2 nimetatud isik ja asutus, kelle luba aktsiisivaba kütuse soetamiseks on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 või lõikes 3 nimetatud põhjusel tunnistatud kehtetuks ja kelle valduses on aktsiisivaba kütust, peab 15 päeva jooksul kütuse aktsiisivabastuse loa kehtetuks tunnistamise päevast alates teatama kirjalikult Maksu- ja Tolliametile kütuse enda valdusesse jätmisest või selle kütuse võõrandama, hävitama Maksu- ja Tolliameti järelevalve all või lähetama aktsiisilattu tingimusel, et aktsiisilaopidaja võtab kütuse vastu selle lähetaja juures.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 74.  Laevavarustaja kohustused

  (1) Laevavarustaja on kohustatud:
  1) pidama eraldi arvestust aktsiisiga maksustatult ja aktsiisivabalt soetatud kütuse koguse kohta kütuse nimetuste ja KNi kaheksa numbri kaupa;
  2) kasutama aktsiisivaba kütust ainult aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel;
  3) tagama aktsiisivaba kütuse säilimise kuni selle eesmärgipärase ärakasutamiseni või käesoleva seaduse § 73 lõikes 4 nimetatud toimingu sooritamiseni;
  4) [kehtetu – RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]
  5) esitama kütuse aktsiisivabastuse loa aktsiisilaopidajale kütuse soetamisel aktsiisilaost või Maksu- ja Tolliametile kütuse importimisel ning kinnitama oma allkirjaga aktsiisilaopidaja poolt üles märgitud kütuse aktsiisivabastuse loa andmed;
  6) esitama kütuse aktsiisivabastuse loa andnud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud andmete muutumise kohta seda tõendavad dokumendid viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates;
  7) ladustama ja töötlema kütust oma tegevuskohas ainuisikuliselt ning paigutama eraldi aktsiisiga maksustatud ja maksustamata kütust;
  8) kontrollima kütuse võõrandamisel laeva varudeks, et selle saajad oleksid aktsiisivaba kütuse saamiseks õigustatud isikud;
  9) kahtluse korral kütuse aktsiisivaba müügi õigsuses võõrandama kütust selle aktsiisivabale kasutajale, olles eelnevalt kirjalikult teavitanud Maksu- ja Tolliametit ja saanud Maksu- ja Tolliametilt kirjaliku kinnituse, et aktsiisivaba kütuse saajal on õigus kasutada kütust aktsiisivabalt;
  10) esitama tegevuskohtade lõikes Maksu- ja Tolliametile laeva kütusega varustamise aruande kalendrikuul käideldud kütuse kohta hiljemalt järgmise kalendrikuu 15. päeval.

  (1¹) Kütuse laevavarustamise aruandes nõutavate andmete loetelu kehtestatakse rahandusministri määrusega. Kütuse laevavarustamise aruandes nõutavad andmed võib esitada ka mõnes muus Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud aruandes Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud kuupäevaks .

  (2) Maksu- ja Tolliamet kontrollib aktsiisivaba kütuse eesmärgipärast kasutamist.

[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]

§ 74¹.  Laevas ja õhusõidukis aktsiisivaba kütuse kasutaja kohustused

  (1) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 19 ja 22¹ nimetatud kütuse kasutaja peab olema sellise laeva või õhusõiduki valdaja, milles on õigus kasutada kütust aktsiisivabalt.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiisivaba kütuse kasutajal on lubatud aktsiisivaba kütust võõrandada ainult teisele käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 19, 19¹, 22¹ või 22² nimetatud kütuse kasutajale või aktsiisilaopidajale Maksu- ja Tolliametiga kooskõlastatult.

[RT I 2006, 29, 222 - jõust. 01.01.2007]

§ 74².  Kutselisel kalapüügil aktsiisivaba kütuse kogus ja selle kasutamise õigus

  (1) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 22² nimetatud kütuse impordi või aktsiisilaopidajalt või laevavarustajalt soetamise õiguse annab kutselise kaluri aktsiisivabastuse luba, mille väljastab Maksu- ja Tolliamet.

  (2) Kutselise kaluri aktsiisivabastuse luba võib taotleda isik, kellel on kutselise kalapüügi luba.

  (3) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kalapüügiks kasutatava aktsiisivaba kütuse suurima lubatud koguse väljapüütava kalaliigi koguse kohta vahemikus 150 kuni 200 liitrit ühe tonni kala kohta või kalalaeva peamasina võimsusühiku kohta vahemikus 7 kuni 80 liitrit ühe kilovati kohta kalendriaastas.

  (4) Suurima lubatud aktsiisivaba kütuse koguse määramisel kalaliigi kohta lähtutakse selle kalaliigi vastava aasta püügivõimalusest Eestis, arvestades selle kalaliigi väljapüüdmiseks tavaliselt kasutatavat kalalaeva tüüpi ja keskmiselt kuluvat kütuse kogust. Suurima lubatud aktsiisivaba kütuse koguse määramisel kalalaeva peamasina võimsusühiku kohta lähtutakse lubatud aktsiisivaba kütuse koguse määramisel kalalaeva peamasina kulutatavast keskmisest kütusekogusest ja kalalaeva keskmisest töötundide arvust kalendriaastas.

  (5) Kutselise kaluri aktsiisivabastuse loa omanikul on lubatud aktsiisivaba kütust võõrandada ainult teisele käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 19¹, 22¹ või 22² nimetatud kütuse kasutajale või aktsiisilaopidajale Maksu- ja Tolliametiga kooskõlastatult.

  (6) Kui kutselise kaluri aktsiisivabastuse loa omanik on soetanud kogu aktsiisivabastuse loal märgitud kütuse koguse enne kalendriaasta lõppu, siis on tal õigus taotleda põhjendatud juhul Maksu- ja Tolliametilt uue loa väljastamist.

[RT I 2006, 29, 222 - jõust. 01.01.2007]

§ 74³.  Kutselise kaluri aktsiisivabastuse loa taotlemisel esitatavad dokumendid

  (1) Kutselise kaluri aktsiisivabastuse loa taotlemisel Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele esitatavad andmed ja dokumendid on järgmised:
  1) kirjalik taotlus, milles on märgitud loa taotleja nimi, elu- või asukoha aadress, tegevuskoha aadress ja kontaktandmed ning aktsiisivaba kütuse kasutamise eesmärk;
  2) andmed taotluse esitamise kuule eelneva 12 kuu jooksul kasutatud kütuse koguse kohta.

  (2) Maksu- ja Tolliameti piirkondlikul struktuuriüksusel on õigus nõuda täiendavaid andmeid aktsiisivaba kütuse eesmärgipärase kasutamise tõendamiseks.

[RT I 2006, 29, 222 - jõust. 01.01.2007]

§ 74⁴.  Kutselise kaluri aktsiisivabastuse loa andmine

  (1) Kutselise kaluri aktsiisivabastuse luba antakse, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
  1) isiku suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust;
  2) käesoleva seaduse §-s 74³ märgitud andmed ja dokumendid on esitatud ning need on luba andva Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse poolt aktsepteeritud;
  3) isikul ei ole maksuvõlga.

  (2) Kutselise kaluri aktsiisivabastuse loa andmisest võib keelduda, kui esinevad käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud asjaolud.

  (3) Kutselise kaluri aktsiisivabastuse luba väljastatakse või selle andmisest keeldumise otsus toimetatakse taotlejale kätte 30 päeva jooksul käesoleva seaduse §-s 74³ nimetatud dokumentide ja andmete esitamise päevast arvates.

  (4) Kutselise kaluri aktsiisivabastuse loa vorm ja selle täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega .

[RT I 2006, 29, 222 - jõust. 01.01.2007]

§ 74⁵.  Kutselise kaluri aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Kutselise kaluri aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamisel ja kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 78 sätteid kütusekäitleja aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kohta.

  (2) Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja tunnistab kutselise kaluri aktsiisivabastuse loa kehtetuks, kui loa omanikul ei ole kutselise kalapüügi luba.

[RT I 2006, 29, 222 - jõust. 01.01.2007]

§ 74⁶.  Kutselise kaluri aktsiisivabastuse loa omaniku kohustused

  (1) Kutselise kaluri aktsiisivabastuse loa omanik on kohustatud:
  1) pidama arvestust aktsiisivabalt soetatud kütuse koguse kohta kütuse nimetuste ja KNi kaheksa numbri lõikes;
  2) kasutama aktsiisivaba kütust ainult kutselise kaluri aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel;
  3) tagama aktsiisivaba kütuse säilimise kuni selle eesmärgipärase ärakasutamiseni või käesoleva seaduse § 78 lõikes 4 nimetatud toimingu sooritamiseni;
  4) ladustama aktsiisivaba kütust eraldi muust kütusest;
  5) esitama kutselise kaluri aktsiisivabastuse loa aktsiisilaopidajale aktsiisivaba kütuse soetamisel aktsiisilaost või laevavarustajale aktsiisivaba kütuse soetamisel laevavarustajalt ning kinnitama oma allkirjaga aktsiisilaopidaja või laevavarustaja poolt üles märgitud kutselise kaluri aktsiisivabastuse loa andmed;
  6) esitama kutselise kaluri aktsiisivabastuse loa andnud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele käesoleva seaduse §-s 74³ nimetatud andmete muutumise kohta seda tõendavad dokumendid viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.

  (2) Maksu- ja Tolliamet kontrollib aktsiisivaba kütuse eesmärgipärast kasutamist.
[RT I 2006, 29, 222 - jõust. 01.01.2007]

§ 74⁷.  Aktsiisivaba elektrienergia kasutamise õigus

  Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 24, 28², 28⁴ ja 28⁵ nimetatud elektrienergia soetamise õiguse võrguettevõtjalt annab äriregistrisse kantud ettevõtjale elektrienergia aktsiisivabastuse luba, mille väljastab Maksu- ja Tolliamet.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

§ 74⁸.  Elektrienergia aktsiisivabastuse loa taotlemisel esitatavad dokumendid

  (1) Elektrienergia aktsiisivabastuse loa taotlemisel isiku poolt elu- või asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele esitatavad andmed ja dokumendid on järgmised:
  1) kirjalik taotlus, milles on märgitud elektrienergia aktsiisivabastuse loa taotleja nimi, elu- või asukoha aadress, tegevuskoha aadress ja kontaktandmed;
  2) aktsiisivaba elektrienergia kasutamise eesmärk;
  3) andmed taotluse esitamise kuule eelneva 12 kuu jooksul kasutatud elektrienergia koguse ja kasutamise otstarbe kohta;
  4) aktsiisivaba elektrienergia kasutamise kohta arvepidamise eeskiri.

  (2) Maksu- ja Tolliameti piirkondlikul struktuuriüksusel on õigus nõuda täiendavaid andmeid aktsiisivaba elektrienergia eesmärgipärase kasutamise tõendamiseks, samuti arvepidamise eeskirja täiendamist.

  (3) Elektrienergia aktsiisivabastuse loa omanik ei pea uue loa taotlemisel esitama arvepidamise eeskirja, kui seda ei ole muudetud.

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

§ 74⁹.  Elektrienergia aktsiisivabastuse loa andmine

  (1) Elektrienergia aktsiisivabastuse luba antakse, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
  1) isiku suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust;
  2) käesoleva seaduse §-s 74⁸ märgitud andmed ja dokumendid on esitatud ning neid on aktsepteerinud luba andev Maksu- ja Tolliameti piirkondlik struktuuriüksus;
  3) isikul ei ole maksuvõlga.

  (2) Elektrienergia aktsiisivabastuse loa andmisest võib keelduda, kui esinevad käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud asjaolud.

  (3) Elektrienergia aktsiisivabastuse luba väljastatakse või selle andmisest keeldumise otsus toimetatakse taotlejale kätte 30 päeva jooksul käesoleva seaduse §-s 74⁸ nimetatud dokumentide ja andmete esitamise päevast arvates.

  (4) Elektrienergia aktsiisivabastuse loa vorm ja selle täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega .
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

§ 74¹⁰.  Elektrienergia aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

  Elektrienergia aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamisel ja kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 78 lõigete 1–3 sätteid kütusekäitleja aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kohta.

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

§ 74¹¹.  Elektrienergia aktsiisivabastuse loa omaniku kohustused

  Elektrienergia aktsiisivabastuse loa omanik on kohustatud:
  1) pidama arvestust aktsiisivabalt kasutatud elektrienergia koguse kohta;
  2) teatama elektrienergia aktsiisivabastuse loa numbri elektrienergia soetamisel võrguettevõtjalt;
  3) esitama võrguettevõtjale, kellelt elektrienergiat soetatakse, andmed kalendrikuu jooksul aktsiisivabalt soetatud elektrienergia koguse kohta hiljemalt soetamisele järgneva kalendrikuu viiendal päeval;
  4) esitama elektrienergia aktsiisivabastuse loa andnud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele käesoleva seaduse §-s 74⁸ nimetatud andmete muutumist tõendavad dokumendid viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

§ 75.  Kütusekäitleja õigus kasutada aktsiisivaba kütust

  (1) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 22, 24 ja 28² nimetatud kütuse impordi või aktsiisilaopidajalt või registreeritud kauplejalt soetamise õiguse annab kütusekäitleja aktsiisivabastuse luba, mille väljastab Maksu- ja Tolliamet.

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba võib taotleda äriregistrisse kantud ettevõtja, kes kasutab aktsiisivaba kütust oma ettevõtluses muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena, sealhulgas mineraloogilistes protsessides või elektrienergia tootmiseks.

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aktsiisivaba kütuse kasutajal on lubatud aktsiisivaba kütust võõrandada teisele kütusekäitleja aktsiisivabastuse loa omanikule või aktsiisilaopidajale Maksu- ja Tolliametiga kooskõlastatult.

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

§ 76.  Kütusekäitleja aktsiisivabastuse loa taotlemisel esitatavad dokumendid

  (1) Kütusekäitleja aktsiisivabastuse loa taotlemisel isiku poolt elu- või asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele esitatavad andmed ja dokumendid on järgmised:
  1) kirjalik taotlus, milles on märgitud kütusekäitleja aktsiisivabastuse loa taotleja nimi, elu- või asukoha aadress, tegevuskoha aadress ja kontaktandmed ning aktsiisivaba kütuse kasutamise eesmärk;
  2) andmed aktsiisivaba kütuse vajaduse kohta eelseisval 12 kuul ja selle koguse põhjendus;
  3) andmed taotluse esitamise kuule eelneva 12 kuu jooksul kasutatud kütuse koguse ja selle kasutamise otstarbe kohta;
  4) aktsiisivaba kütuse arvepidamise eeskiri;
  5) aktsiisivaba kütuse kao piirnormid.

  (2) Maksu- ja Tolliameti piirkondlikul struktuuriüksusel on õigus nõuda täiendavaid andmeid aktsiisivaba kütuse eesmärgipärase kasutamise tõendamiseks, samuti arvepidamise eeskirja täiendamist.

  (3) Kütusekäitleja aktsiisivabastuse loa omanik ei pea selle järgneval taotlemisel esitama kütuse arvepidamise eeskirja ja kütuse kao piirnorme, kui neid ei ole muudetud.

[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]

§ 77.  Kütusekäitleja aktsiisivabastuse loa andmine

  (1) Kütusekäitleja aktsiisivabastuse luba antakse, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
  1) isiku suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust;
  2) käesoleva seaduse §-s 76 märgitud andmed ja dokumendid on esitatud ning need on luba andva Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse poolt aktsepteeritud;
  3) isikul ei ole maksuvõlga;
  4) käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud juhul esitatud tagatis on Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteeritud.

  (2) Kütusekäitleja aktsiisivabastuse loa andmisest võib keelduda, kui esinevad käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud asjaolud.

  (3) Kütusekäitleja aktsiisivabastuse luba väljastatakse või selle andmisest keeldumise otsus toimetatakse taotlejale kätte 30 päeva jooksul käesoleva seaduse §-s 76 nimetatud dokumentide ja andmete esitamise päevast arvates.

  (4) Kütusekäitleja aktsiisivabastuse loa vorm ja selle täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega .

[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]

§ 78.  Kütusekäitleja aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Isiku või asutuse elu- või asukohajärgse Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja võib kütusekäitleja aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatada, kui loa kehtivuse ajal esinevad käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud asjaolud. Kütusekäitleja aktsiisivabastuse loa kehtivust saab peatada kuni 60 päevaks või kuni käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud rikkumise asjas otsuse jõustumiseni. Peatatud kehtivusega kütusekäitleja aktsiisivabastuse loal märgitud tegevust võib jätkata elu- või asukohajärgse Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja vastava kirjaliku otsuse alusel.

  (2) Isiku elu- või asukohajärgse Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja tunnistab kütusekäitleja aktsiisivabastuse loa kehtetuks, kui:
  1) isiku tegevus kütusekäitleja aktsiisivabastuse loa väljaandmise aluseks oleval alal on lõppenud;
  2) kuuekümne päeva jooksul kütusekäitleja aktsiisivabastuse loa kehtivuse peatamise päevast arvates ei ole ära langenud selle kehtivuse peatamise põhjustanud asjaolud, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud rikkumise menetlus kestab kauem kui 60 päeva;
  3) isiku suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
  4) on vastu võetud isiku likvideerimise või jaotumise otsus;
  5) isik, kellele on väljastatud kütusekäitleja aktsiisivabastuse luba, esitab selle kehtetuks tunnistamise taotluse;
  6) väljastatakse uus kütusekäitleja aktsiisivabastuse luba.

  (3) Isiku elu- või asukohajärgse Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja võib kütusekäitleja aktsiisivabastuse loa tunnistada kehtetuks, kui loa kehtivuse ajal on toime pandud käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud rikkumine või kui isik või asutus on kasutanud aktsiisivaba kütust muul kui aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel.

  (4) Käesoleva seaduse § 75 lõikes 2 nimetatud isik, kelle luba aktsiisivaba kütuse soetamiseks on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 või lõikes 3 nimetatud põhjustel tunnistatud kehtetuks ja kelle valduses on aktsiisivaba kütust, peab 15 päeva jooksul loa kehtetuks tunnistamise päevast alates teatama kirjalikult kütuse enda valdusesse jätmisest või selle kütuse võõrandama, hävitama Maksu- ja Tolliameti järelevalve all või lähetama aktsiisilattu tingimusel, et aktsiisilaopidaja võtab kütuse vastu selle lähetaja juures.

[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]

§ 79.  Kütusekäitleja kohustused

  (1) Käesoleva seaduse § 75 lõikes 2 nimetatud aktsiisivaba kütuse kasutaja on kohustatud:
  1) pidama eraldi arvestust aktsiisiga maksustatult ja aktsiisivabalt soetatud kütuse koguse kohta kütuse nimetuste ja KNi kaheksa numbri kaupa;
  2) kasutama aktsiisivaba kütust ainult kütusekäitleja aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel;
  3) tagama aktsiisivaba kütuse säilimise kuni selle eesmärgipärase ärakasutamiseni või käesoleva seaduse § 78 lõikes 4 nimetatud toimingu sooritamiseni;
  4) ladustama aktsiisivaba kütust eraldi muust kütusest;
  5) esitama kütusekäitleja aktsiisivabastuse loa aktsiisilaopidajale aktsiisivaba kütuse soetamisel aktsiisilaost või registreeritud kauplejale aktsiisivaba kütuse soetamisel registreeritud kauplejalt või Maksu- ja Tolliametile aktsiisivaba kütuse importimisel ning kinnitama oma allkirjaga aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja poolt üles märgitud kütusekäitleja aktsiisivabastuse loa andmed;
  6) esitama kütusekäitleja aktsiisivabastuse loa andnud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele käesoleva seaduse §-s 76 nimetatud andmete muutumise kohta seda tõendavad dokumendid viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.

  (2) Maksu- ja Tolliamet kontrollib aktsiisivaba kütuse eesmärgipärast kasutamist.

[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]

8. peatükk AKTSIISIKAUBA JÄRELEVALVE 
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 79¹.  Aktsiisikauba järelevalve alla jätmine

  (1) Maksu- ja Tolliamet võib jätta aktsiisikauba järelevalve alla, kui selle aktsiisikauba mitte-eesmärgipärane kasutamine toob kaasa maksukohustuse tekkimise või suurenemise.

  (2) Aktsiisikauba järelevalve alla jätmise kohta väljastab Maksu- ja Tolliamet aktsiisikauba saajale või tema esindajale kirjaliku teate, kuhu märgitakse toimingud, mille sooritamist ei tule Maksu- ja Tolliametiga eelnevalt kirjalikult kooskõlastada.

  (3) Aktsiisikauba järelevalve alla jätmiseks on Maksu- ja Tolliametil õigus nõuda aktsiisilaopidajalt aktsiisikauba lähetamisest etteteatamist.

  (4) Aktsiisikauba järelevalve alla jätmise ja järelevalve lõpetamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega .

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 79².  Aktsiisikauba järelevalve lõpetamine

  (1) Maksu- ja Tolliamet lõpetab järelevalve aktsiisikauba üle, kui:
  1) see ei ole enam põhjendatud, arvestades käesoleva seaduse § 79 ¹ lõikes 1 sätestatut;
  2) aktsiisikaup on eesmärgipäraselt ära kasutatud;
  3) aktsiisikaubalt on aktsiis tasutud;
  4) aktsiisikaup on hävinud ettenägematu olukorra tõttu ja hävimine on tõendatud Maksu- ja Tolliametit rahuldavalt.

  (2) Isik taotleb järelevalve alla jäetud aktsiisikauba mitte-eesmärgipäraseks kasutamiseks Maksu- ja Tolliametilt eelnevalt luba.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

3. osa RAKENDUSSÄTTED 

§ 80–85.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 85¹.  Lubade väljastamise aeg

  Maksu- ja Tolliamet võib väljastada käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud aktsiisilao tegevusloa ja registreeritud kaupleja tegevusloa, § 53 lõikes 5 nimetatud alkoholi aktsiisivabastuse loa, § 58¹ lõikes 5 nimetatud tubakatoodete aktsiisivabastuse loa, § 72 lõikes 4 nimetatud kütuse aktsiisivabastuse loa ja § 77 lõikes 4 nimetatud kemikaalikäitleja aktsiisivabastuse loa enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga.
[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 31.12.2003]

§ 85².  Seaduse kohaldamine tahkekütusele ja põlevkivikütteõlile

  Tahkekütus ja põlevkivikütteõli maksustatakse aktsiisiga käesoleva seaduse §-s 66 nimetatud määrade järgi alates 2005. aasta 1. maist. Käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud mõõtmise nõudeid ning §-des 24, 25 ja 30 sätestatud aktsiisimaksukohustuse täitmisega seotud nõudeid kohaldatakse tahkekütuse ja põlevkivi osas alates 2005. aasta 1. maist.
[RT I 2004, 84, 569 - jõust. 01.01.2005]

§ 85³.  Seaduse kohaldamine maksumärgistamata alkoholile

  (1) Käesoleva seaduse § 49¹ lõikes 2 nimetatud enne 2006. aasta 1. juulit tarbimisse lubatud maksumärgistamata alkoholi müük on lubatud kuni 2006. aasta 30. septembrini.
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.01.2006]

§ 86.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. aprillil.

  Õiend

§ 12.    lõike 4 punktist 3 on kustutatud üleliigne sõna "numbrit".

  Õiend

§ 27.    lõike 1 punkti 1 sõnastus parandatud vastavalt RTI, 22.12.2005, 68, 527 avaldatud § 13 muutmisele, s.t taastatud sõnade „ametialaseks imporditud“ vahele puuduv sõna „kasutamiseks“.

  Alus: "Riigi Teataja seaduse" § 17 lõige 3².

1. osa ÜLDOSA 

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

1. jagu Üldmõisted 

§ 1.   Maksuobjekt

  (1) Käesoleva seaduse kohaselt maksustatakse aktsiisiga alkohol, tubakatooted, kütus ja elektrienergia (edaspidi koos nimetatuna aktsiisikaup).

[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Käesolevas seaduses nimetatud alkoholi, kütuse ja elektrienergia kaubakoodid põhinevad komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1602, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 273, 31.10.2018, lk 1−960), kehtestatud kombineeritud nomenklatuuril (edaspidi KN) seisuga 2019. aasta 1. jaanuar.
[RT I, 30.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

§ 1¹.   Territoorium ja riik

  (1) Euroopa Liidu territooriumina (edaspidi liidu territoorium) käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi territooriumi, kus kohaldatakse Euroopa Liidu aluslepinguid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 349 ja 355, välja arvatud kolmandad territooriumid.

  (2) Liikmesriik käesoleva seaduse tähenduses on riik või territoorium, mis asub liidu territooriumil.

  (2¹) Kolmandad territooriumid käesoleva seaduse tähenduses on nõukogu direktiivi (EL) 2020/262, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (uuesti sõnastatud) (ELT L 58, 27.02.2020, lk 4−42), artikli 4 lõigetes 2 ja 3 nimetatud territooriumid.

  (3) Euroopa Liidu väline (edaspidi liiduväline) riik käesoleva seaduse tähenduses on riik või territoorium, mille suhtes Euroopa Liidu aluslepinguid ei kohaldata, ja kolmandad territooriumid.

  (4) Sihtliikmesriik käesoleva seaduse tähenduses on liikmesriik, kuhu aktsiisikaup tarnitakse või kus seda kasutatakse.

[RT I, 30.12.2021, 2 - jõust. 13.02.2023]

§ 2.   Aktsiisiladu

  Aktsiisiladu käesoleva seaduse mõistes on koht, kus aktsiisilaopidajal on õigus käesolevas seaduses sätestatud korras ajutises aktsiisivabastuses toota, ladustada, vastu võtta ja lähetada aktsiisikaupa.

§ 3.   Aktsiisilaopidaja

  Aktsiisilaopidaja käesoleva seaduse mõistes on isik, kellele on antud õigus aktsiisilaos toota, ladustada, vastu võtta ja aktsiisilaost lähetada aktsiisikaupa.

§ 4.   Ajutine aktsiisivabastus
[RT I, 30.12.2021, 2 - jõust. 13.02.2023]

  Ajutine aktsiisivabastus käesoleva seaduse tähenduses on aktsiisi maksukohustuse peatamine liidu tollistaatusega aktsiisikauba tootmisel, ladustamisel, lähetamisel ja veol käesolevas seaduses sätestatud korras.
[RT I, 30.12.2021, 2 - jõust. 13.02.2023]

§ 4¹.   Aktsiisikauba tarbimisse lubamine

  (1) Aktsiisikauba tarbimisse lubamine käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) aktsiisikauba väljumine, sealhulgas ebaseaduslik väljumine, ajutise aktsiisivabastuse alt;
  2) aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba, välja arvatud liiduvälise tollistaatusega aktsiisikaup, valdamine või ladustamine, sealhulgas ebaseaduslik ladustamine ja valdamine, väljaspool ajutist aktsiisivabastust;
  3) aktsiisikauba tootmine, sealhulgas ebaseaduslik tootmine, väljaspool ajutist aktsiisivabastust;
  4) aktsiisikauba import, välja arvatud juhul, kui aktsiisikauba suhtes kohaldatakse ajutist aktsiisivabastust kohe pärast importi, või aktsiisikauba ebaseaduslik sissetoomine, välja arvatud juhul, kui tollivõlg on lõppenud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1−101) (edaspidi tolliseadustik), artikli 124 lõike 1 punkti f, g või k kohaselt.

[RT I, 30.12.2021, 2 - jõust. 13.02.2023]

  (2) Teises liikmesriigis vabas ringluses olev alternatiivne tubakatoode loetakse Eestisse toimetamisel teises liikmesriigis tarbimisse lubatuks.
[RT I, 16.06.2017, 73 - jõust. 01.01.2018]

§ 4².   Registreeritud kaubasaaja

  (1) Registreeritud kaubasaaja käesoleva seaduse mõistes on isik, kellele on käesoleva seaduse § 40 alusel antud õigus ärilisel eesmärgil vastu võtta teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaupa.

  (2) Registreeritud kaubasaajal ei ole õigust ladustada ega lähetada aktsiisikaupa ajutises aktsiisivabastuses.

[RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

§ 4³.   Registreeritud kaubasaatja

  (1) Registreeritud kaubasaatja käesoleva seaduse mõistes on isik, kellele on käesoleva seaduse § 40¹ alusel antud õigus ärilisel eesmärgil lähetada aktsiisikaupa ajutises aktsiisivabastuses pärast selle importimist.

  (2) Registreeritud kaubasaatjal ei ole õigust ladustada aktsiisikaupa ajutises aktsiisivabastuses.
[RT I 2010, 8, 36 - jõust. 01.04.2010]

§ 4⁴.   Sertifitseeritud kaubasaaja

  Sertifitseeritud kaubasaaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes on registreeritud sihtliikmesriigis teises liikmesriigis tarbimisse lubatud ja ärilisel eesmärgil sihtliikmesriiki toimetatud aktsiisikauba vastuvõtjaks.
[RT I, 30.12.2021, 2 - jõust. 13.02.2023]

§ 4⁵.   Sertifitseeritud kaubasaatja

  Sertifitseeritud kaubasaatja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes on registreeritud lähteliikmesriigis seal tarbimisse lubatud aktsiisikauba ärilisel eesmärgil teise liikmesriiki lähetajaks.
[RT I, 30.12.2021, 2 - jõust. 13.02.2023]

§ 5.   Aktsiisikauba ladustamine

  Aktsiisikauba ladustamine käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikauba hoidmine isiku või asutuse valduses.

§ 6.   Aktsiisikauba lähetamine aktsiisilaost

  Aktsiisikauba lähetamiseks aktsiisilaost loetakse käesoleva seaduse mõistes aktsiisikauba toimetamist väljapoole aktsiisiladu.
[RT I 2010, 8, 36 - jõust. 01.03.2010]

§ 7.   Aktsiisikauba vastuvõtmine

  Aktsiisikaup loetakse vastuvõetuks, kui käesoleva seaduse §-s 45 nimetatud saatelehele on alla kirjutanud sellele märgitud saaja või maksuhaldurile on teatatud aktsiisikauba vastuvõtmisest käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud korras. Imporditud aktsiisikaup loetakse vastuvõetuks importija poolt, kui aktsiisikauba vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioon on aktsepteeritud. Imporditud aktsiisikaup loetakse vastuvõetuks aktsiisilaopidaja poolt, kes ise ei ole importija, aktsiisikauba vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimise momendil, kui maksuhaldurile on tollideklaratsiooniga samaaegselt esitatud aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses aktsiisilattu toimetamise saateleht.
[RT I, 16.06.2017, 73 - jõust. 01.01.2018]

§ 8.   Aktsiisikauba võõrandamine

  Aktsiisikauba võõrandamine käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikauba müük, vahetamine või tasuta üleandmine, samuti aktsiisikauba andmine tööandja poolt töötajale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele.

§ 9.   Aktsiisikauba importija

  Aktsiisikauba importija käesoleva seaduse mõistes on isik, kelle poolt või kelle nimel deklareeritakse aktsiisikaup vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile tolliseadustiku mõistes.

[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 10.   Aktsiisikauba import

  (1) Aktsiisikauba import käesoleva seaduse tähenduses on aktsiisikauba vabasse ringlusse lubamine vastavalt tolliseadustiku artiklile 201.

  (2) Aktsiisikauba impordiks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka aktsiisikauba toimetamist Eestisse kolmandatelt territooriumidelt.

  (3) Aktsiisikauba impordiks ei loeta aktsiisikauba toimetamist Eestisse nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artiklis 5 nimetatud territooriumidelt.

  (4) Nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artikli 4 lõikes 2 nimetatud territooriumidelt aktsiisikauba Eestisse toomisel kohaldatakse tollialastes õigusaktides sätestatud liidu territooriumile toomise nõudeid.

[RT I, 30.12.2021, 2 - jõust. 13.02.2023]

§ 10¹.   Aktsiisikauba ebaseaduslik sissetoomine

  Aktsiisikauba ebaseaduslik sissetoomine käesoleva seaduse tähenduses on sellise aktsiisikauba toomine liidu tolliterritooriumile, mida ei ole lubatud vabasse ringlusse vastavalt tolliseadustiku artiklile 201 ning mille puhul on tekkinud tolliseadustiku artikli 79 lõike 1 alusel tollivõlg või mille puhul oleks see tekkinud, kui kauba suhtes oleks kohaldatud tollimaksu.
[RT I, 30.12.2021, 2 - jõust. 13.02.2023]

§ 11.   Aktsiisikauba eksport

  (1) Aktsiisikauba eksport käesoleva seaduse tähenduses on aktsiisikaubale ekspordi tolliprotseduuri rakendamine tolliseadustiku tähenduses.

  (2) Aktsiisikauba ekspordiks loetakse ka aktsiisikauba toimetamist Eestist kolmandatele territooriumidele.

  (3) Aktsiisikauba ekspordiks ei loeta aktsiisikauba toimetamist Eestist nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artiklis 5 nimetatud territooriumidele.

  (4) Aktsiisikauba toimetamisel Eestist nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artikli 4 lõikes 2 nimetatud territooriumidele kohaldatakse tollialastes õigusaktides sätestatud liidu territooriumilt väljumise nõudeid.

[RT I, 30.12.2021, 2 - jõust. 13.02.2023]

§ 11¹.   Maksumärk

  Maksumärk käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatav erilistele turvalisusnõuetele vastav eritunnus, mis tõendab aktsiisi maksmist.
[RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.07.2006]

2. jagu Alkoholiga seotud mõisted 

§ 12.   Alkohol

  (1) Alkohol käesoleva seaduse mõistes on õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud muu alkohol.

  (2) Õlu käesoleva seaduse mõistes on üle 0,5 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2203, ning toode, mis on õlle ja ühe või mitme mittealkohoolse joogi segu ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2206.

  (3) Vein käesoleva seaduse mõistes on viinamarjadest toodetud:
  1) ainult kääritamise teel saadud üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2204 või 2205 (välja arvatud vahutav vein);
  2) ainult kääritamise teel ilma rikastamata saadud üle 15 mahuprotsendilise kuni 18 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2204 või 2205 (välja arvatud vahutav vein);
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]
  3) ainult kääritamise teel saadud üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega vahutav vein, mille KNi esimesed neli numbrit on 2205 või mille KNi esimesed kuus numbrit on 2204 10 või mille KNi kaheksa numbrit on 2204 21 06−2204 21 09 või 2204 29 10.
[RT I, 30.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (4) Kääritatud jook käesoleva seaduse mõistes on õllest ja veinist erinev:
  1) üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 10 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2204, 2205 või 2206;
  2) ainult kääritamise teel saadud üle 10 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2204, 2205 või 2206;
  3) üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 13 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega vahutav toode või ainult kääritamise teel saadud üle 13 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega vahutav toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2205 või mille KNi esimesed kuus numbrit on 2204 10 või mille KNi kaheksa numbrit on on 2204 21 06−2204 29 10, 2206 00 31 või 2206 00 39.
[RT I, 30.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (5) Vahetoode käesoleva seaduse mõistes on käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetamata toode, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2204, 2205 või 2206.

  (6) Muu alkohol käesoleva seaduse mõistes on toode, mille etanoolisisaldus:
  1) on üle 1,2 mahuprotsendi ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2207 või 2208;
  2) on üle 22 mahuprotsendi ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2204, 2205 või 2206;
  3) on üle 1,2 mahuprotsendi ja mis on toit toiduseaduse mõistes ning sisaldab käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud toodet, kuid ei kuulu nendes punktides nimetatud KNi esimesse nelja numbrisse.

  (7) Piiritus käesoleva seaduse mõistes on käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud muu alkoholi hulka kuuluv toode, mis on saadud sünteesimisel või kääritatud meski destilleerimisel või rektifitseerimisel.

  (8) Vahutavaks loetakse kääritatud jook, mille KNi kaheksa numbrit on 2206 00 31 või 2206 00 39, ning vein ja kääritatud jook, mille rõhk süsinikdioksiidi sisalduse tõttu on 0,3 megapaskalit või rohkem mõõdetuna temperatuuril 20 °C või mis on villitud pudelisse, mis on suletud seenekujulise korgiga, mida hoiab paigal mis tahes kinnitusvahend.
[RT I, 05.11.2013, 2 - jõust. 01.12.2013]

§ 13.   Denatureeritud alkohol

[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (1) Alkohol loetakse täielikult denatureerituks, kui see on denatureeritud vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 3199/93 aktsiisivabastuse eesmärgil alkoholi täieliku denatureerimise menetluste vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 288, 23.11.1993, lk 12–15).
[RT I, 05.11.2013, 2 - jõust. 01.12.2013]

  (1¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule loetakse alkohol täielikult denatureerituks, kui see on denatureeritud käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alkoholi täielikult denatureerivate ainete loetellu kantud ainega. Käesoleva lõike alusel täielikult denatureeritud alkoholi liikmesriikidevahelisele veole kohaldatakse osaliselt denatureeritud alkoholi veole kehtestatud põhimõtteid.
[RT I, 30.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (2) [Kehtetu - RT I, 05.11.2013, 2 - jõust. 01.12.2013]

  (3) Alkohol loetakse osaliselt denatureerituks, kui see on denatureeritud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erinevalt ning denatureeriv aine ja selle sisaldus alkoholis vastab valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud nõuetele.
[RT I, 05.11.2013, 2 - jõust. 01.12.2013]

  (4) Alkoholi osaliselt ja käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud juhul täielikult denatureerivate ainete loetelu ning nende sisalduse alkoholis kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 27.06.2018, 2 - jõust. 01.07.2018]

§ 14.   Esteraldehüüdfraktsioon

  Esteraldehüüdfraktsioon käesoleva seaduse mõistes on vedelik, mis sisaldab ühe liitri 100-protsendilise etanooli (edaspidi etanool) kohta kõiki järgmisi aineid vähemalt allpool nimetatud kogustes:
[RT I, 05.11.2013, 2 - jõust. 01.12.2013]
  1) atseetaldehüüde 500 mg;
  2) etüülatsetaati 500 mg;
  3) metanooli 1,5 mahuprotsenti;
  4) puskariõli 20 mg.

3. jagu Tubakatootega seotud mõisted 

§ 15.   Tubakas

  Tubakas käesoleva seaduse mõistes on taim perekonnast Nicotiana.

§ 16.   Tubakatoode

  (1) Tubakatoode käesoleva seaduse tähenduses on sigar, sigarillo, sigaret, suitsetamistubakas ja alternatiivne tubakatoode.
[RT I, 16.06.2017, 73 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Sigar ja sigarillo, kui neid saab sellisena suitsetada ja kui need on nende omadusi ja tavalisi tarbijaootusi arvestades eranditult mõeldud sellisena suitsetamiseks, on käesoleva seaduse mõistes:
  1) looduslikust tubakast välimise ümbrislehega tubakarullid ja
  2) tubakarullid, mille täidissegu koosneb vartest puhastatud purustatud tubakast ning mille välimine ümbrisleht on taastatud tubakast ja sigarile omast värvi, kattes täielikult toote, sealhulgas filtri, kuid mitte suuotsa selle olemasolu korral, kusjuures toote ühiku mass ilma filtri või suuotsata on vähemalt 2,3 grammi ja mitte rohkem kui 10 grammi ning toote pikkusest vähemalt ühe kolmandiku ümbermõõt on vähemalt 34 millimeetrit.
[RT I, 30.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Sigaret käesoleva seaduse mõistes on paberkesta pandud peeneks lõigatud valmistubakast suitsetamistarve. Sigaretiks loetakse ka tubakarull, mis on:
  1) suitsetatav selliselt, nagu see on ja mis ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses sigar ega sigarillo,
  1¹) [kehtetu - RT I, 23.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  2) pandud lihtsate mittetööstuslike vahenditega paberist hülssi või
  3) keeratud lihtsate mittetööstuslike vahenditega paberisse.

  (3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sigaretti, mille pikkus ilma filtri või suuotsata on üle 8 sentimeetri, kuid mitte rohkem kui 11 sentimeetrit, käsitatakse aktsiisiga maksustamisel kahe sigaretina. Sigaretti, mille pikkus ilma filtri või suuotsata on üle 11 sentimeetri, kuid mitte rohkem kui 14 sentimeetrit, käsitatakse kolme sigaretina. Sigareti iga järgmist kuni kolmesentimeetrist osa käsitatakse aktsiisiga maksustamisel eraldi sigaretina.
[RT I, 30.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Suitsetamistubakas käesoleva seaduse mõistes on:
  1) tarbimisvalmiks töödeldud tubakas, mis on peeneks lõigatud või muul viisil purustatud või mis on keeratud või pressitud kangideks ja on suitsetamiskõlblik täiendava töötlemiseta;
  2) jaemüüki suunatud tubakajäätmed, mis ei kuulu käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 3¹ nimetatud toodete hulka ja mida on võimalik suitsetada. Tubakajäätmed käesoleva lõike mõistes on tubakalehtede jäägid ja tubaka töötlemisel või tubakatoodete tootmisel tekkivad kõrvalsaadused;
[RT I, 30.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
  3) jaemüüki suunatud töödeldud või töötlemata tubakas, mis on suitsetamiskõlblik. Tubakas, välja arvatud kasvav taim, ja tubakajäätmed loetakse jaemüüki suunatuks, kui neid ladustatakse väljaspool aktsiisiladu.
[RT I, 12.03.2015, 7 - jõust. 01.05.2015]
  4) [kehtetu - RT I, 23.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (4¹) Sigarettideks keeratavaks suitsetamistubakaks loetakse suitsetamistubakat, mille kaalust moodustavad rohkem kui 25 protsenti tubakaosakesed ristlõikega alla 1,5 millimeetri. Sigarettideks keeratavaks suitsetamistubakaks loetakse ka suitsetamistubakat, mille kaalust moodustavad rohkem kui 25 protsenti tubakaosakesed ristlõikega üle 1,5 millimeetri ja mida müüakse sigarettideks keeramiseks.
[RT I, 30.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (4²) Tubakat või muud taime sisaldavale tubakatootele, mis on mõeldud tubakatootena tarbimiseks kuumutamise teel, kohaldatakse käesolevas seaduses suitsetamistubaka kohta sätestatut, kui seda toodet ei saa käsitada sigaretina vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3.
[RT I, 30.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (5) [Kehtetu - RT I, 12.03.2015, 7 - jõust. 01.05.2015]

  (6) Toodet, mis koosneb täielikult või osaliselt ainetest, mis ei ole saadud tubakast, aga muus osas vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 sätestatule, käsitatakse vastavalt sigaretina või suitsetamistubakana.

  (7) Sigari ja sigarillona käsitatakse ka tooteid, mis koosnevad osaliselt ainetest, mis ei ole tubakas, aga vastavad muus osas käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule.
[RT I, 30.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

  (8) Alternatiivne tubakatoode käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 nimetatust erinev nikotiinisisaldusega või nikotiinisisalduseta toode, mida kasutatakse või mis on mõeldud kasutamiseks sarnaselt või sarnasel eesmärgil tubakatoodetega, muu hulgas:
  1) tubakavedelik, mis on maitsestatud või maitsestamata, nikotiinisisaldusega või ilma ja mida kasutatakse alternatiivse tubakatoote tarbimiseks mõeldud seadmes või tubakale või selle aseainele lisamiseks;
  2) tubaka tahke aseaine, mis on tubakasisaldusega või ilma, maitsestatud või maitsestamata ja mis on mõeldud kasutamiseks sarnaselt või sarnasel eesmärgil tubakatootega.
[RT I, 16.06.2017, 73 - jõust. 01.01.2018]

§ 17.   Maksumärk

[Kehtetu - RT I 2005, 68, 527 - jõust. 01.07.2006]

§ 18.   Sigarettide, sigarite ja sigarillode maksimaalne jaehind
[RT I, 16.06.2017, 73 - jõust. 01.01.2018]

  Sigarettide, sigarite ja sigarillode maksimaalne jaehind on nende müügipakendile kinnitatud maksumärgile trükitud hind, mis sisaldab aktsiisi ja käibemaksu.
[RT I, 19.05.2020, 1 - jõust. 29.05.2020]

4. jagu Kütuse ja elektrienergiaga seotud mõisted 
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

§ 19.   Kütus ja elektrienergia
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (1) Kütus käesoleva seaduse mõistes on pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, mootorivedelgaas ja mootorimaagaas (edaspidi koos mootorikütus ja kütteõli), kivisüsi, pruunsüsi, koks ja põlevkivi (edaspidi koos tahkekütus), vedelgaas, maagaas ning kütusesarnane toode. Kütusena käsitatakse käesoleva seaduse mõistes ka mootorikütusest, kütteõlist ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat põlevainet (edaspidi vedel põlevaine) ja biokütust, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või kütteainena või mootorikütuse või kütteaine lisandina. Maksu- ja Tolliamet võib käesoleva seaduse mõistes vedela põlevainena käsitada kemikaale, mis omadustelt on sarnased mootorikütusega ning mis puhtal kujul või segatuna pliivabale bensiinile, pliibensiinile või diislikütusele on kasutatavad mootorikütusena. Käesoleva paragrahvi lõike 14 punktis 2² nimetatud kütust käsitatakse kütusena selle kasutamisel või edastamisel kasutamiseks mootorikütuse või kütteainena või mootorikütuse või kütteaine lisandina.

[RT I, 07.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (1¹) Elektrienergia KNi kaheksa numbrit on 2716 00 00.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Pliivaba bensiin käesoleva seaduse mõistes on kütus pliisisaldusega kuni 0,013 g/l (kaasa arvatud), mille KNi kaheksa numbrit on 2710 12 41, 2710 12 45 või 2710 12 49.
[RT I, 07.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (3) Pliibensiin käesoleva seaduse mõistes on kütus pliisisaldusega üle 0,013 g/l, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 12 50.
[RT I, 07.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (4) Lennukibensiin käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 12 31 või 2710 12 70.
[RT I, 07.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (5) Petrooleum käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 21 või 2710 19 25.

  (6) Diislikütus käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 29, 2710 19 43, 2710 19 46, 2710 19 47, 2710 20 11, 2710 20 15 või 2710 20 17.
[RT I, 07.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (7) Eriotstarbeline diislikütus käesoleva seaduse mõistes on kütus, mis on erimärgistatud vedelkütuse erimärgistamise seaduses sätestatud korras ja mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 29, 2710 19 43, 2710 19 46, 2710 19 47, 2710 20 11, 2710 20 15 või 2710 20 17.
[RT I, 07.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (8) Kerge kütteõli käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 47, 2710 19 48, 2710 20 17 või 2710 20 19.
[RT I, 07.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (9) Raske kütteõli käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2707 99 99, 2710 19 62, 2710 19 64, 2710 19 68, 2710 20 31, 2710 20 35 või 2710 20 39.
[RT I, 03.06.2020, 1 - jõust. 13.06.2020]

  (10) Põlevkivikütteõli käesoleva seaduse mõistes on põlevkivist või põlevkivist ja rehvihakkest toodetud kütus. Põlevkivikütteõli KNi kaheksa numbrit on 2707 99 99, 2710 19 62, 2710 19 64, 2710 19 68, 2710 20 31, 2710 20 35 või 2710 20 39. Põlevkivist ja rehvihakkest toodetud põlevkivikütteõli tootmisel võib rehvihakkest saadud õli osakaal olla kuni 30 protsenti lõpptooteks oleva põlevkivikütteõli massist.
[RT I, 03.06.2020, 1 - jõust. 13.06.2020]

  (10¹) Mootorivedelgaas käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2711 12 11 kuni 2711 19 00 ja mida kasutatakse mootorikütusena, kaasa arvatud statsionaarses mootoris.
[RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (11) Vedelgaas käesoleva seaduse mõistes on kütteainena kasutatav kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2711 12 11 kuni 2711 19 00.
[RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (11¹) Maagaas käesoleva seaduse mõistes on kütteainena kasutatav gaasilises olekus kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2711 21 00.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (11²) Mootorimaagaas käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2711 11 00 või 2711 21 00 ja mida kasutatakse mootorikütusena, kaasa arvatud statsionaarses mootoris.
[RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (12) [Kehtetu - RT I 2004, 84, 569 - jõust. 01.01.2005]

  (13) [Kehtetu - RT I 2003, 90, 602 - jõust. 01.05.2004]

  (14) Biokütus käesoleva seaduse mõistes on kütus:
  1) mille KNi esimesed neli numbrit on 1507–1518;
  2) mis on valmistatud biomassist ja mille KNi kaheksa numbrit on 3824 84 00, 3824 85 00, 3824 86 00, 3824 87 00, 3824 88 00, 3824 91 00, 3824 99 55, 3824 99 80, 3824 99 85, 3824 99 86, 3824 99 92, 3824 99 93, 3824 99 96, 3826 00 10 või 3826 00 90. Biomassina käsitatakse põllumajanduslikke tooteid, kaasa arvatud taimseid ja loomseid aineid, metsandusest saadud toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunevat fraktsiooni ning tööstuse- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevat fraktsiooni;
[RT I, 07.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  2¹) mille KNi kaheksa numbrit on 2711 29 00, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2² nimetatud kütus;
[RT I, 07.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  2²) mille tarbimine on tõendatud biometaani päritolutunnistuse kasutamisega energiamajanduse korralduse seaduse § 32⁷ mõistes;
[RT I, 18.05.2022, 1 - jõust. 28.05.2022]
  3) mille KNi kaheksa numbrit on 2207 20 00 või 2905 11 00 ja mis ei ole sünteetilist päritolu.
  4) [kehtetu - RT I, 08.03.2012, 1 - jõust. 01.04.2012]

  (15) Kivisüsi, pruunsüsi, koks ja põlevkivi käesoleva seaduse mõistes on kütteainena kasutatavad tahkekütused, mille KNi esimesed neli numbrit on 2701, 2702 või 2704 või mille KNi kaheksa numbrit on 2714 10 00.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

§ 20.   Kütusesarnane toode

  Kütusesarnane toode käesoleva seaduse mõistes on toode, mille KNi:
  1) esimesed neli numbrit on 2901 ning mis atmosfäärirõhul ja 15 °C juures ei ole gaasilises olekus;
  2) esimesed kuus numbrit on 2707 10, 2707 20, 2707 30 või 2707 50;

[RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.07.2017]
  3) kaheksa numbrit on 2710 12 11–2710 12 25, 2710 12 90, 2710 19 11, 2710 19 15, 2710 19 31, 2710 19 35, 2710 19 51, 2710 19 55, 2710 20 90, 2902 20 00, 2902 30 00 või 2902 41 00–2902 44 00, samuti toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 3811, välja arvatud toode, mille KNi kaheksa numbrit on 3811 21 00 või 3811 29 00.
[RT I, 07.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 20¹.   Standardne kütusepaak ja erikonteiner

  (1) Standardne kütusepaak käesoleva seaduse tähenduses on tootja või tema volitatud esindaja poolt mootorsõidukile ja selle erikonteinerile püsivalt paigaldatud paak ning nõuetekohaselt paigaldatud gaasipaak, mille püsiv paigaldus võimaldab kasutada kütust sõiduki liikumiseks, samuti vajaduse korral jahutussüsteemi või muu süsteemi kasutamiseks veo ajal.

  (2) Erikonteiner käesoleva seaduse tähenduses on mis tahes konteiner, millesse on paigaldatud jahutus- või soojusisolatsioonisüsteemi või hapnikuga varustamise või muu süsteemi eriaparatuur.
[RT I, 05.11.2013, 2 - jõust. 01.12.2013]

§ 20².   Elektrointensiivsus ja elektrointensiivne ettevõtja

  (1) Elektrointensiivsus käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud perioodil ettevõtja Eestis asuvate ettevõtete tarbitud või tarbitava elektrienergia kogumaksumuse osakaal protsentides ettevõtja loodud või loodavast lisandväärtusest samal perioodil.

  (2) Lisandväärtuseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse elektrointensiivse ettevõtja Eestis asuvate ettevõtete ärikasum raamatupidamise seaduse lisas 2 esitatud kasumiaruande 1 või 2 kohaselt, mida on suurendatud tööjõukulude, põhivara müügist saadud kahjumi ja põhivara väärtuse langusest tekkinud kulu võrra ning vähendatud põhivara müügist saadud kasumi võrra. Energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele järgneval 12 kalendrikuul prognoositult tekkivaks lisandväärtuseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse elektrointensiivse ettevõtja Eestis asuvate ettevõtete käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud andmete prognoos.

  (3) Elektrointensiivne ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kes vastab kõikidele järgmistele tingimustele:
  1) ettevõtja põhitegevusala Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1–39), I lisa kohaselt on töötlev tööstus (jagu C) või infoalane tegevus (jao J osa 63);
[RT I, 07.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  2) ettevõtja energiajuhtimissüsteem vastab standardile EVS-EN ISO 50001;
  3) ettevõtjal oli energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele vahetult eelnenud ühel kuni neljal järjestikusel majandusaastal elektrointensiivsus keskmiselt vähemalt 20 protsenti või ettevõtjal on prognoositud elektrointensiivsus järgmisel 12 kalendrikuul keskmiselt vähemalt 20 protsenti;
[RT I, 23.03.2021, 1 - jõust. 01.05.2021]
  4) ettevõtja ei ole raskustes komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 EL-i aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), tähenduses;
  5) ettevõtja raamatupidamise sise-eeskiri vastab raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele.
[RT I, 27.06.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]

§ 20³.   Gaasitarbimise intensiivsus ja intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja

  (1) Gaasitarbimise intensiivsus käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud perioodil ettevõtja Eestis asuvate ettevõtete tarbitud või tarbitava maagaasi kogumaksumuse osakaal protsentides ettevõtja loodud või loodavast lisandväärtusest samal perioodil.

  (2) Lisandväärtuseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja Eestis asuvate ettevõtete ärikasum raamatupidamise seaduse lisas 2 esitatud kasumiaruande 1 või 2 kohaselt, mida on suurendatud tööjõukulude, põhivara müügist saadud kahjumi ja põhivara väärtuse langusest tekkinud kulu võrra ning vähendatud põhivara müügist saadud kasumi võrra. Energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele järgneval 12 kalendrikuul prognoositult tekkivaks lisandväärtuseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja Eestis asuvate ettevõtete käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud andmete prognoos.

  (3) Intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kes vastab kõikidele järgmistele tingimustele:
  1) ettevõtja põhitegevusala ega kõrvaltegevusala ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa jao D ossa 35 „Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine”. Kõrvaltegevusalaks ei peeta ettevõtja põhitegevusalal toodetavate toodete tootmiseks kasutatava elektri- ja soojusenergia tootmist;
[RT I, 23.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  2) ettevõtjal oli energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele vahetult eelnenud ühel kuni neljal järjestikusel majandusaastal gaasitarbimise intensiivsus keskmiselt vähemalt 13 protsenti või ettevõtjal on prognoositud gaasitarbimise intensiivsus järgmisel 12 kalendrikuul keskmiselt vähemalt 13 protsenti;
[RT I, 23.03.2021, 1 - jõust. 01.05.2021]
  3) ettevõtja vastab käesoleva seaduse § 20² lõike 3 punktides 2, 4 ja 5 sätestatule.
[RT I, 07.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

2. peatükk AKTSIISIGA MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 21.   Aktsiisikauba tootmine

  (1) Alkoholi tootmine on selle valmistamine, töötlemine ja villimine.

  (2) Tubakatoote tootmine on selle valmistamine, töötlemine ja pakendamine müügipakendisse.

  (3) Kütuse tootmine on selle valmistamine ja töötlemine, sealhulgas:
  1) mineraalõlide ja nende koostisosade (fraktsioonide) füüsikaliste ja keemiliste protsesside toimel töötlemine;
  2) omavahel või lõpptootega KNi erinevate esimeste nelja numbriga või KNi sama esimese nelja numbriga naftasaaduste kompaundimine;
  3) eelnimetatud toodetele või nende segudele lisandite või komponentide, mis moodustavad rohkem kui 0,5 protsenti lõpptoote massist, lisamine.

  (3¹) Elektrienergia tootmine käesoleva seaduse mõistes on elektrienergia tootmine elektrituruseaduse tähenduses.
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Aktsiisikaupa on lubatud toota aktsiisilaos. Alkoholi on lubatud denatureerida aktsiisilaos, tollilaos ja vabatsoonis. Liiduvälise tollistaatusega kütust on lubatud töödelda seestöötlemise või tolliladustamise tolliprotseduuril ja vabatsoonis. Ajutiselt ladustatud kütust on lubatud erimärgistada ka ajutise ladustamise kohas. Tahkekütuseid, maagaasi, mootorimaagaasi, elektrienergiat ja biokütust, välja arvatud käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud biokütust, toodetakse väljaspool aktsiisiladu. Vedelat põlevainet toodetakse väljaspool aktsiisiladu juhul, kui selle tootmisel ei kasutata ühe komponendina kütust, mille tootmine on lubatud üksnes aktsiisilaos. Aktsiisilaos peab tootma järgmisi biokütuseid, kui neid toodetakse kasutamiseks mootorikütuse või kütteainena või mootorikütuse või kütteaine lisandina:
  1) biokütus, mis on nimetatud käesoleva seaduse § 19 lõike 14 punktis 1;
  2) biokütus, mille KNi kaheksa numbrit on 3824 99 86, 3824 99 93, 3826 00 10 või 3826 00 90;
  3) biokütus, mille KNi kaheksa numbrit on 3824 99 92 või 3824 99 96, välja arvatud aktiivkomponentidena amiine sisaldavad korrosioonivastased segud ja lakkide ning samalaadsete toodete anorgaanilised segalahustid ja -vedeldid.

[RT I, 30.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]

  (4¹) Käesoleva seaduse § 69² lõikes 3 nimetatud laevavarustajal on lubatud töödelda aktsiisiga maksustamata kütust väljaspool aktsiisiladu sadama püsiva piirdega territooriumil või teisi laevu kütusega varustaval laeval, kui töödeldud kütust kasutatakse käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 1¹ nimetatud relvajõudude poolt käitatava laeva või punktis 22¹ või 22² nimetatud laeva varustamiseks.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (5) Isik, kes kasutab töödeldud alkoholi ainult alkoholist erineva toote valmistamiseks, ja alkoholi aktsiisivabastuse loa omanik võivad alkoholi töödelda, kuid mitte denatureerida, väljaspool aktsiisiladu, kui töötlemise tulemusena alkoholi etanoolisisaldus ei suurene.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (6) Isiklikus majapidamises valmistatud õlut, veini ja kääritatud jooki ei käsitata aktsiisikaubana, kui neid kasutatakse ainult enda tarbeks mittekaubanduslikul eesmärgil.

  (7) Energia aktsiisivabastuse loa omanik võib väljaspool aktsiisiladu töödelda kütust, mida ta kasutab oma ettevõtluses muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (7¹) Väljaspool aktsiisiladu on lubatud toota jäätmetest kütust käesoleva seaduse § 69¹⁰ lõikes 2 nimetatud isikul (edaspidi jäätmetest kütuse tootja).
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (8) Kütuse tootmiseks käesoleva seaduse mõistes ei loeta mootoriõli (KNi kaheksa numbrit 2710 19 81) lisamist kütusele, mida kasutatakse kahetaktilises mootoris.

§ 21¹.   Tarbimisse lubatud aktsiisikauba toimetamine ühest liikmesriigist teise

[RT I, 30.12.2021, 2 - jõust. 13.02.2023]

  (1) Tarbimisse lubatud aktsiisikaupa võib ärilisel eesmärgil lähetada teise liikmesriiki üksnes sertifitseeritud kaubasaatja. Teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikaupa võib Eestis ärilisel eesmärgil vastu võtta üksnes sertifitseeritud kaubasaaja. Tarbimisse lubatud aktsiisikauba vedu ärilisel eesmärgil ühest liikmesriigist teise võib toimuda üksnes sertifitseeritud kaubasaatja ja sertifitseeritud kaubasaaja vahel.

  (2) Aktsiisilaopidaja võib tegutseda sertifitseeritud kaubasaatjana pärast seda, kui ta on maksuhalduri infosüsteemis sertifitseeritud kaubasaatjaks registreeritud. Aktsiisilaopidaja või registreeritud kaubasaaja võib tegutseda sertifitseeritud kaubasaajana pärast seda, kui ta on maksuhalduri infosüsteemis sertifitseeritud kaubasaajaks registreeritud.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse aktsiisikauba ärilisel eesmärgil ühest liikmesriigist teise toimetamiseks seda, kui ühes liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikaup toimetatakse teise liikmesriiki saajale, välja arvatud kaugmüügi korral või käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 6 ja 21 nimetatud juhtudel.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata ärilisel eesmärgil liikmesriikidevahelisi reise tegeva õhusõiduki või laeva pardal oleva aktsiisikauba puhul, kui seda aktsiisikaupa ei võõrandata kaasaviimiseks ajal, kui õhusõiduk või laev asub selle liikmesriigi territooriumil, kus sellelt kaubalt ei ole aktsiisi makstud.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiisikauba vedu loetakse alustatuks, kui aktsiisikaup on toimetatud välja sertifitseeritud kaubasaatja poolt maksuhaldurile teada antud kohast, ja lõppenuks, kui sertifitseeritud kaubasaaja on aktsiisikauba vastu võtnud maksuhaldurile teada antud kohas.

  (6) Alternatiivsete tubakatoodete vedu ärilisel eesmärgil teisest liikmesriigist Eestisse loetakse tarbimisse lubatud aktsiisikauba veoks. Erandina käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 ei pea tarbimisse lubatud alternatiivsete tubakatoodete:
  1) vastuvõtja olema sertifitseeritud kaubasaaja, kui see kaup lähetatakse teise liikmesriiki;
  2) teisest liikmesriigist lähetaja olema sertifitseeritud kaubasaatja, kui see kaup lähetatakse Eestisse.
[RT I, 30.12.2021, 2 - jõust. 13.02.2023]

§ 21².   Kaugmüügi teel soetatud aktsiisikauba maksustamine

  (1) Kaugmüük käesoleva seaduse mõistes on ühes liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikauba toimetamine ettevõtja poolt teise liikmesriiki isikule, kes ei kasuta aktsiisikaupa ärilisel eesmärgil.

  (2) Aktsiisikauba kaugmüügil teisest liikmesriigist Eestisse maksab aktsiisi kaugmüüja või tema valitud maksuesindaja maksukorralduse seaduse tähenduses. Kaugmüüja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kes lähetab aktsiisikauba sihtkohta või kes veab aktsiisikauba sihtkohta, kui lähetaja ei ole teada. Kaugmüüja on võtnud aktsiisi maksmise kohustuse, kui maksuhaldurile on esitatud tagatis kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 44². Kui kaugmüüja ei ole võtnud aktsiisi maksmise kohustust ega valinud maksuesindajat selle kohustuse täitmiseks, maksab aktsiisi kauba vastuvõtja.

[RT I, 30.12.2021, 2 - jõust. 13.02.2023]

  (2¹) Kaugmüügi teel soetatava aktsiisikauba vastuvõtja on kohustatud küsima teavet kaugmüüjalt ja maksuhaldurilt aktsiisi maksmise korralduse kohta, et selgitada aktsiisi maksmise kohustuse täitja.
[RT I, 30.12.2021, 2 - jõust. 13.02.2023]

  (3) Kui aktsiisimaksja ei suuda tõendada, et aktsiisikauba põhjendamata kadu tekkis teises liikmesriigis, maksab kaugmüügil tekkinud aktsiisikauba põhjendamata kaolt aktsiisi selle maksmise eest vastutav isik, arvestades käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 sätestatut.
[RT I, 16.06.2017, 73 - jõust. 01.01.2018]

§ 22.   Aktsiisimaksja

  (1) Aktsiisi maksab:
  1) aktsiisilaopidaja;
  2) võlgnik tolliseadustiku mõistes;
[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
  3) isik või asutus, kes võõrandab või jätab oma valdusesse peremehetu aktsiisikauba käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatust erineval otstarbel kasutamiseks;
[RT I 2007, 74, 452 - jõust. 01.01.2008]
  4) isik, sealhulgas teise liikmesriigi isik, kes on rikkunud käesolevas seaduses sätestatud aktsiisikauba tootmise, maksumärgistamise, ladustamise, lähetamise, vedamise, valdamise, vastuvõtmise või võõrandamise neid nõudeid, millest tuleneb aktsiisi maksmise kohustus;
[RT I, 30.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]
  5) aktsiisivabastuse loa omanik;
  6) isik, kelle aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks;
  7) vedela põlevaine käitleja, tahkekütusest soojuse tootja, biokütuse käitleja, käesoleva seaduse § 24 lõikes 5⁴ nimetatud vedelgaasi tarbija ja jäätmetest kütuse tootja, kes ei ole aktsiisilaopidajad;

[RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.07.2017]
  7¹) maksuesindaja, kaugmüüja või kaugmüügil aktsiisikauba vastuvõtja;
[RT I, 30.12.2021, 2 - jõust. 13.02.2023]
  7²) registreeritud kaubasaaja ja sertifitseeritud kaubasaaja;
[RT I, 30.12.2021, 2 - jõust. 13.02.2023]
  7³) isik, kelle registreeritud kaubasaaja tegevusluba on tunnistatud kehtetuks;
  7⁴) võrguettevõtja, kes kasutab maagaasi kütteainena või mootorimaagaasina või edastab maagaasi või mootorimaagaasi tarbijale (edaspidi maagaasi võrguettevõtja), maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja, võrguväliselt soetatud maagaasi tarbija ja võrguväliselt soetatud mootorimaagaasi käitleja (edaspidi kõik neli koos maagaasiaktsiisi maksja);
[RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.07.2017]
  7⁵) võrguettevõtja, kes tarbib elektrienergiat või edastab elektrienergiat tarbijale (edaspidi elektrienergia võrguettevõtja), omatoodetud elektrienergia tarbija ja otseliini kaudu edastatud elektrienergia tarbija (edaspidi kõik kolm koos nimetatuna elektriaktsiisi maksja);
[RT I 2007, 45, 319 - jõust. 01.01.2008]
  8) muu isik, kellel tekib aktsiisi maksmise kohustus.

  (2) Aktsiisi maksmise eest aktsiisikauba vedamisel vastutab aktsiisi maksmist tagav isik, sealhulgas teise liikmesriigi isik, hetkeni, mil kauba saaja võtab kauba vastu, või hetkeni, mil Eesti või teise liikmesriigi maksuhaldur kinnitab aktsiisikauba väljavedu liiduvälisesse riiki. Tagatise puudumisel vastutab aktsiisi maksmise eest isik, kes lähetas kauba ilma tagatiseta, või kui kauba lähetajat ei ole võimalik kindlaks teha, siis isik, kelle valduses on aktsiisikaup.
[RT I, 08.03.2012, 1 - jõust. 01.04.2012]

§ 22¹.   Ekspertiisi ja analüüsi tegemine ning selle eest maksmine

  Kui tekib kahtlus aktsiisimaksja esitatud andmete õigsuses, võib maksuhaldur tellida andmete või kauba ekspertiisi või analüüsi sellele alale akrediteeritud sõltumatult laborilt. Aktsiisimaksja maksab ekspertiisi- või analüüsikulud, kui ekspertiisi või analüüsi tulemusel osutusid tema esitatud andmed ebaõigeks. Ekspertiisi- või analüüsikulude tasumise nõude esitamisele kohaldatakse maksukorralduse seaduses ekspertiisikulude tasumise nõude kohta sätestatut.
[RT I 2010, 8, 36 - jõust. 01.03.2010]

§ 23.   Maksuhaldur

  Aktsiisi maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

§ 24.   Maksukohustuse tekkimine

  (1) Maksukohustus tekib aktsiisikauba tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse saabumise päeval, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 30.12.2021, 2 - jõust. 13.02.2023]

  (2) Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja maksma selle käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud tähtpäevaks.

  (3) Aktsiisilaopidajal tekib maksukohustus:
  1) ajutises aktsiisivabastuses olevalt aktsiisikaubalt selle lähetamise korral ilma ajutise aktsiisivabastuseta;
[RT I 2010, 8, 36 - jõust. 01.04.2010]
  1¹) siseriiklikult aktsiisiga maksustamata mootorivedelgaasi tanklasse lähetamise korral selle vastuvõtmisel tanklasse ja aktsiisiga maksustamata vedelgaasi lähetamise korral selle vastuvõtmisel muu isiku kui aktsiisilaopidaja poolt;

[RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.07.2017]
  2) aktsiisikauba lähetamisel ajutises aktsiisivabastuses, kui 15 päeva möödumisel aktsiisikauba lähetamise päevast alates ei ole aktsiisilaopidajal käesoleva seaduse § 45 lõike 14 alusel kehtestatud määruses sätestatud korras aktsiisikauba saaja kinnitust aktsiisikauba vastuvõtmise kohta või kui seitsme päeva möödumisel aktsiisikauba lähetamise päevast alates ei ole aktsiisilaopidajal maksuhalduri kinnitust aktsiisikauba väljaveo kohta liiduvälisesse riiki või kui maksuhalduri märge aktsiisikauba väljaveo kohta liiduvälisesse riiki on tunnistatud kehtetuks;
[RT I, 20.06.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]
  2¹) aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses lähetamisel teise liikmesriiki või läbi teise liikmesriigi liiduvälisesse riiki, kui aktsiisikauba liiduvälisesse riiki toimetamise kinnitus on tunnistatud kehtetuks või kui nelja kalendrikuu jooksul aktsiisikauba lähetamise päevast arvates ei ole aktsiisilaopidajal maksuhalduri kinnitust aktsiisikauba veo lõppemise kohta käesoleva seaduse § 45 lõike 12 tähenduses, maksuhalduri teatist teises liikmesriigis aktsiisikaubaga toimepandud rikkumise kohta ega saatelehele märgitud saaja kinnitust aktsiisikauba vastuvõtmise kohta;
[RT I, 08.03.2012, 1 - jõust. 01.04.2012]
  3) aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba põhjendamata kaolt selle tekkimisel või, kui kao tekkimise aega ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamisel;
  4) aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba kasutusele võtmisel aktsiisilaos otstarbel, millele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust;
  5) talle väljastatud maksumärkidelt 91. päeval nende Maksu- ja Tolliametist kättesaamise päevast arvates, kui maksumärgid, mida ei ole eksporditud ega teise liikmesriiki toimetatud, ei ole kinnitatud aktsiisikaubale ega selle müügipakendile või kui eksporditud või teise liikmesriiki toimetatud maksumärgid ei ole Eestisse tagasi toimetatud aktsiisikaubale ega selle müügipakendile kinnitatult ja need maksumärgid on Maksu- ja Tolliametile tagastamata või Maksu- ja Tolliameti esindaja juuresolekul hävitamata;
  6) ajutises aktsiisivabastuses olevalt aktsiisikaubalt selle vastuvõtmisel väljaspool aktsiisiladu, välja arvatud kohas, kus kauba vastuvõtnud aktsiisilaopidaja võõrandab selle isikule, kellel on aktsiisivabastuse loa alusel õigus seda kaupa aktsiisiga maksustamata vastu võtta.
[RT I 2010, 8, 36 - jõust. 01.03.2010]

  (3¹) Aktsiisilaopidaja arvab maksustamisperioodi jooksul tekkinud aktsiisimaksukohustuse summast maha aktsiisisumma, mis on arvutatud aktsiisikaubalt, mille ta on müünud sama maksustamisperioodi jooksul rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama ainult reisijatele ette nähtud alal asuvast müügipunktist ekspordiks.
[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (4) Isikul, kes vastutab aktsiisi maksmise eest ajutises aktsiisivabastuses veetavalt aktsiisikaubalt, tekib maksukohustus aktsiisikauba põhjendamata kaolt, mis tekkis aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses veo käigus, selle tekkimisel või kui põhjendamata kao tekkimise aega ei ole võimalik kindlaks teha, siis põhjendamata kao avastamisel.

  (5) Aktsiisiga maksustamata vedela põlevaine käitlejal ja kasutajal, sealhulgas vedelat põlevainet käitleval aktsiisilaopidajal (edaspidi vedela põlevaine käitleja), käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud väljaspool aktsiisiladu toodetava biokütuse käitlejal ja võrguväliselt soetatud mootorimaagaasi käitlejal (edaspidi mootorimaagaasi käitleja), tekib maksukohustus varaseimal hetkedest, millal sooritati üks alljärgnevatest toimingutest:
  1) vedela põlevaine, biokütuse või mootorimaagaasi võõrandamine mootorikütusena või selle lisandina või nimetatud kütuste toimetamine tanklasse;
  2) vedela põlevaine, biokütuse või mootorimaagaasi kasutusele võtmine mootorikütusena või selle lisandina;
  3) vedela põlevaine või biokütuse kütteainena kasutusele võtmine, võõrandamine või nimetatud kütuste toimetamine soojuse tootja tegevuskohta kasutamiseks kütteainena.

[RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (5¹) Käesoleva seaduse § 19 lõike 1 kolmandas lauses nimetatud juhul tekib vedela põlevaine käitlejal maksukohustus vastavalt vedela põlevaine omadustele kas bensiini või diislikütuse aktsiisimääraga, välja arvatud kui vedela põlevaine käitleja tõendab Maksu- ja Tolliametit rahuldaval viisil vedela põlevaine kasutamist muul otstarbel kui mootorikütusena. Kui vedela põlevaine käitleja pakub vedelat põlevainet müügiks mootorikütusena või selle lisandina või on toimetanud selle tanklasse või võtnud kasutusele mootorikütusena või selle lisandina, ei hinnata enam vedela põlevaine omadusi, vaid maksukohustus tekib diislikütuse aktsiisimääraga ilma muul otstarbel kasutamise tõendamise võimaluseta. Vedela põlevaine kasutamisel muul otstarbel kui mootorikütusena peavad tarbimiskohas olema selleks vajalikud seadmed ja personal.
[RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (5²) Isikul, kes käitleb käesoleva seaduse § 66 lõikes 8¹ nimetatud rasket kütteõli või § 66 lõikes 9¹ nimetatud põlevkivikütteõli, tekib maksukohustus diislikütuse aktsiisimääraga varaseimal hetkedest, millal sooritati üks alljärgnevatest toimingutest:
  1) nimetatud kütuse võõrandamine mootorikütusena või selle lisandina;
  2) nimetatud kütuse toimetamine tanklasse või punkerdamiskohta;
  3) nimetatud kütuse mootorikütusena või selle lisandina kasutusele võtmine.

[RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (5³) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5² nimetatud raskelt kütteõlilt või põlevkivikütteõlilt on eelnevalt makstud aktsiis, arvutatakse maksukohustus selle tekkimise päeval kehtiva diislikütuse aktsiisimäära järgi arvutatud aktsiisisummast varem makstud aktsiisisumma lahutamisel. Aktsiisisumma arvestamisel teisendab aktsiisimaksja käesolevas lõikes nimetatud raske kütteõli või põlevkivikütteõli koguse kilogrammidest liitritesse käesoleva seaduse § 66 lõikes 21 sätestatud leppetingimustel, arvestades raske kütteõli või põlevkivikütteõli tihedust.

[RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (5⁴) Vedelgaasi tarbijal, kes võtab tarbimisse lubatud ja aktsiisiga maksustatud vedelgaasi kasutusele mootorikütusena, tekib maksukohustus mootorivedelgaasilt selle kasutusele võtmise päeval, või kui kasutusele võtmise päeva ei suudeta kindlaks teha, siis avastamise päeval. Maksukohustus arvutatakse selle tekkimise päeval kehtiva mootorivedelgaasi aktsiisimäära järgi arvutatud aktsiisisummast varem makstud aktsiisisumma lahutamisel.

[RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (5⁵) Isikul, kes võtab tarbimisse lubatud ja aktsiisiga maksustatud eriotstarbelise diislikütuse kasutusele vedelkütuse erimärgistamise seaduses nimetamata otstarbel, tekib maksukohustus selle kasutusele võtmise päeval, või kui kasutusele võtmise päeva ei suudeta kindlaks teha, siis avastamise päeval. Maksukohustus arvutatakse selle tekkimise päeval kehtiva diislikütuse aktsiisimäära järgi arvutatud aktsiisisummast varem makstud aktsiisisumma lahutamisel.
[RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–5² nimetatud isikul tekib maksukohustus ka aktsiisiga maksustamata biokütuse, raske kütteõli, põlevkivikütteõli või vedela põlevaine põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval, või kui kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamise päeval. Käesoleva paragrahvi lõikes 5² nimetatud isiku valduses oleva raske kütteõli või põlevkivikütteõli põhjendamata kadu maksustatakse diislikütuse aktsiisimääraga.
[RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (6¹) Aktsiisiga maksustamata tahkekütusest soojuse tootjal tekib maksukohustus tahkekütuse kasutusele võtmisel soojuse tootmiseks.

  (6²) Maagaasi võrguettevõtjal tekib maksukohustus maagaasi kasutusele võtmisel soojuse tootmiseks ning maagaasi edastamisel sellisele tarbijale, kes ei ole võrguettevõtja ega maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja. Maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootjal ning võrguväliselt soetatud maagaasi tarbijal tekib maksukohustus maagaasi kasutusele võtmisel soojuse tootmiseks. Maagaasi võrguettevõtjal ning maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootjal tekib maksukohustus mootorimaagaasi ise kasutusele võtmisel või selle võõrandamisel muule isikule kui võrguettevõtja. Maagaasi võrguettevõtja, maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja ning võrguväliselt soetatud maagaasi tarbija ei arvesta maagaasilt ja mootorimaagaasilt tekkinud maksukohustuse hulka ise kasutusele võetud käesoleva seaduse § 19 lõike 14 punktis 2² nimetatud kütuse kogust. Maagaasi võrguettevõtja ning maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja ei arvesta maagaasilt ja mootorimaagaasilt tekkinud maksukohustuse hulka seda tarbijale edastatud käesoleva seaduse § 19 lõike 14 punktis 2² nimetatud kütuse kogust, mille kohta maagaasi võrguettevõtja või maagaasist soojuse ja elektrienergia koostootja saab süsteemihaldurilt maagaasiseaduse mõistes hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu kümnendaks päevaks kinnituse kasutatud päritolutunnistuste kohta.

[RT I, 07.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (6³) Elektrienergia võrguettevõtjal tekib maksukohustus elektrienergia kasutusele võtmisel tarbimiseks ja edastamisel sellisele tarbijale, kes ei ole võrguettevõtja. Omatoodetud elektrienergia tarbijal ja otseliini kaudu edastatud elektrienergia tarbijal tekib maksukohustus elektrienergia tarbimiseks kasutusele võtmisel, milleks omatoodetud elektrienergia tarbija puhul peetakse ka elektrienergia edastamist teisele tarbijale, kes ei ole võrguettevõtja. Kuni 100 kW summaarse netovõimsusega seadmetega ja elektrisüsteemiga ühendatud elektrienergia tootjal, kelleks on kodutarbija või korteriühistu, ei teki maksukohustust elektrienergia tarbimiseks kasutusele võtmisel ega edastamisel kodutarbijale, korteriühistule või võrguettevõtjale.

[RT I, 12.07.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]

  (6⁴) Jäätmetest kütuse tootjal tekib maksukohustus aktsiisiga maksustamata kütuse võõrandamisel või selle kasutusele võtmisel mootorikütusena või kütteainena ning selle kütuse põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval või kui kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamise päeval.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (6⁵) Energia aktsiisivabastuse luba omaval või omanud elektrointensiivsel ettevõtjal tekib kohustus tasuda aktsiisi käesoleva seaduse § 66 lõikes 12 sätestatud määra alusel alates tema viimase lõppenud majandusaasta algusest kuni alljärgneva sündmuseni tarbitud elektrienergialt:
  1) jäetakse täitmata käesoleva seaduse § 69⁶ lõike 1 punktis 3 või 7² või sama paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud kohustus;
  2) täidetakse käesoleva seaduse § 69⁶ lõike 1¹ punktis 1 sätestatud kohustus, kuid sõltumatu vandeaudiitor ei väljenda põhjendatud kindlustunnet § 69³ lõike 1¹ punktis 2 nimetatu suhtes;
  3) täidetakse käesoleva seaduse § 69⁶ lõike 1¹ punktis 1 sätestatud kohustus, kuid elektrointensiivse ettevõtja arvutatud elektrointensiivsus, mille kohta sõltumatu vandeaudiitor andis põhjendatud kindlustunnet väljendava arvamuse, oli viimasel lõppenud majandusaastal keskmiselt alla 20 protsendi.
[RT I, 27.06.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]

  (6⁶) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6⁵, 6⁷ ja 6¹² nimetatud juhtudel arvutatakse maksukohustus soodusaktsiisimääraga tarbitud elektrienergia koguselt megavatt-tundides, mis korrutatakse tarbimise ajal kehtinud käesoleva seaduse § 66 lõikes 12 sätestatud elektrienergia aktsiisimäära ja § 66 lõikes 12¹ sätestatud elektrienergia soodusaktsiisimäära vahega.
[RT I, 23.03.2021, 1 - jõust. 01.05.2021]

  (6⁷) Kui esineb üksnes käesoleva paragrahvi lõike 6⁵ punktis 3 või lõike 6¹² punktis 2 nimetatud asjaolu ja elektrointensiivne ettevõtja esitab 20 päeva jooksul selle asjaolu ilmnemisest arvates maksuhaldurile käesoleva seaduse § 69³ lõike 1¹ punktis 3 nimetatud sõltumatu vandeaudiitori aruande prognoositud elektrointensiivsuse kohta järgmisel 12 kalendrikuul ning see on vähemalt 20 protsenti, tekib maksukohustus vastavalt kas ainult viimasel lõppenud majandusaastal või ainult elektrointensiivsuse hindamisperioodil soodusaktsiisimääraga tarbitud elektrienergialt.
[RT I, 23.03.2021, 1 - jõust. 01.05.2021]

  (6⁸) Energia aktsiisivabastuse luba omaval või omanud intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjal tekib kohustus tasuda aktsiisi käesoleva seaduse § 66 lõikes 10 sätestatud määra alusel alates tema viimase lõppenud majandusaasta algusest kuni alljärgneva sündmuseni tarbitud maagaasilt:
  1) jäetakse täitmata käesoleva seaduse § 69⁶ lõike 1 punktis 1 või 4 või sama paragrahvi lõikes 1² sätestatud kohustus;
  2) täidetakse käesoleva seaduse § 69⁶ lõike 1² punktis 1 sätestatud kohustus, kuid sõltumatu vandeaudiitor ei väljenda põhjendatud kindlustunnet § 69³ lõike 1³ punktis 2 nimetatu suhtes;
  3) täidetakse käesoleva seaduse § 69⁶ lõike 1² punktis 1 sätestatud kohustus, kuid intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja arvutatud gaasitarbimise intensiivsus, mille kohta sõltumatu vandeaudiitor andis põhjendatud kindlustunnet väljendava arvamuse, oli viimasel lõppenud majandusaastal keskmiselt alla 13 protsendi.
[RT I, 07.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (6⁹) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6⁸, 6¹⁰ ja 6¹¹ nimetatud juhtudel arvutatakse maksukohustus käesoleva seaduse § 66 lõikes 10³ sätestatud aktsiisimääraga (edaspidi maagaasi soodusaktsiisimäär) tarbitud maagaasi koguselt tuhandetes kuupmeetrites, mis korrutatakse tarbimise ajal kehtinud käesoleva seaduse § 66 lõikes 10 sätestatud maagaasi aktsiisimäära ja maagaasi soodusaktsiisimäära vahega.
[RT I, 23.03.2021, 1 - jõust. 01.05.2021]

  (6¹⁰) Kui esineb üksnes käesoleva paragrahvi lõike 6⁸ punktis 3 või lõike 6¹¹ punktis 2 nimetatud asjaolu ja intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja esitab 20 päeva jooksul selle asjaolu ilmnemisest arvates maksuhaldurile käesoleva seaduse § 69³ lõike 1³ punktis 3 nimetatud sõltumatu vandeaudiitori aruande prognoositud gaasitarbimise intensiivsuse kohta järgmisel 12 kalendrikuul ning see on vähemalt 13 protsenti, tekib maksukohustus vastavalt kas ainult viimasel lõppenud majandusaastal või ainult gaasitarbimise intensiivsuse hindamisperioodil soodusaktsiisimääraga tarbitud maagaasilt.
[RT I, 23.03.2021, 1 - jõust. 01.05.2021]

  (6¹¹) Sellel energia aktsiisivabastuse luba omaval või omanud intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjal, kes hindas gaasi tarbimise intensiivsust pikemal perioodil kui viimane lõppenud majandusaasta, tekib erandina käesoleva paragrahvi lõike 6⁸ punktides 2 ja 3 sätestatust, välja arvatud raskustes ettevõtja definitsioonile vastavuse osas, kohustus tasuda aktsiisi käesoleva seaduse § 66 lõikes 10 sätestatud määra alusel kogu tema gaasitarbimise intensiivsuse hindamisperioodi algusest kuni alljärgneva sündmuseni tarbitud maagaasilt:
  1) täidetakse käesoleva seaduse § 69⁶ lõike 1² punktis 1 sätestatud kohustus, kuid sõltumatu vandeaudiitor ei väljenda põhjendatud kindlustunnet § 69³ lõike 1³ punktis 2 nimetatud gaasitarbimise intensiivsuse või gaasitarbimise intensiivsuse arvutamiseks kasutatavate alusandmete suhtes;
  2) täidetakse käesoleva seaduse § 69⁶ lõike 1² punktis 1 sätestatud kohustus, kuid intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja arvutatud gaasitarbimise intensiivsus, mille kohta sõltumatu vandeaudiitor andis põhjendatud kindlustunnet väljendava arvamuse, oli hindamisperioodil keskmiselt alla 13 protsendi.
[RT I, 23.03.2021, 1 - jõust. 01.05.2021]

  (6¹²) Sellel energia aktsiisivabastuse luba omaval või omanud elektrointensiivsel ettevõtjal, kes hindas elektrointensiivsust pikemal perioodil kui viimane lõppenud majandusaasta, tekib erandina käesoleva paragrahvi lõike 6⁵ punktides 2 ja 3 sätestatust, välja arvatud raskustes ettevõtja definitsioonile vastavuse osas, kohustus tasuda aktsiisi käesoleva seaduse § 66 lõikes 12 sätestatud määra alusel kogu tema elektrointensiivsuse hindamisperioodi algusest kuni alljärgneva sündmuseni tarbitud elektrienergialt:
  1) täidetakse käesoleva seaduse § 69⁶ lõike 1¹ punktis 1 sätestatud kohustus, kuid sõltumatu vandeaudiitor ei väljenda põhjendatud kindlustunnet § 69³ lõike 1¹ punktis 2 nimetatud elektrointensiivsuse või elektrointensiivsuse arvutamiseks kasutatavate alusandmete suhtes;
  2) täidetakse käesoleva seaduse § 69⁶ lõike 1¹ punktis 1 sätestatud kohustus, kuid elektrointensiivse ettevõtja arvutatud elektrointensiivsus, mille kohta sõltumatu vandeaudiitor andis põhjendatud kindlustunnet väljendava arvamuse, oli hindamisperioodil keskmiselt alla 20 protsendi.
[RT I, 23.03.2021, 1 - jõust. 01.05.2021]

  (7) Võlgnikul tekib maksukohustus aktsiisikauba impordil ja muudel juhtudel, millega kaasneb aktsiisikauba sisseveol tollivõla tekkimine tolliseadustiku mõistes. Maksukohustus tekib tollivõla tekkimise päeval. Maksukohustust ei teki imporditud aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses aktsiisilattu või teise liikmesriiki toimetamisel. Isikul, kes impordib aktsiisikaupa käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud territooriumidelt, tekib maksukohustus aktsiisikauba Eestisse toimetamisel. Maksukohustus ei lõpe tollivõla lõppemisega kauba konfiskeerimisel.
[RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (8) Aktsiisikauba importijal tekib maksukohustus temale väljastatud maksumärkidelt 91. päeval nende Maksu- ja Tolliametist kättesaamise päevast arvates, kui need maksumärgid ei ole aktsiisikauba importija poolt selleks ajaks aktsiisikaubale ega selle müügipakendile kinnitatult Eestisse tagasi toimetatud või kui need maksumärgid ei ole Maksu- ja Tolliametile tagastatud ega Maksu- ja Tolliameti esindaja juuresolekul hävitatud.

  (9) Väljastatud maksumärkidelt aktsiisi maksmise tagamiseks esitatud tagatise kehtimise korral vähem kui 90 päeva tekib maksukohustus käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud maksumärkidelt hiljemalt 35. päeval enne tagatise kehtivusaja lõppemist. Tagatise kehtivusajaks loetakse käesoleva seaduse mõistes käendusdokumendis käendusega tagamise perioodina märgitud ajavahemikku, mille jooksul käendajal on kohustus aktsepteerida Maksu- ja Tolliameti nõuet maksuvõla tasumiseks.

  (10) Isikul või asutusel, kellel ei ole enam õigust aktsiisivabalt kasutada aktsiisikaupa, sealhulgas peremehetut aktsiisikaupa, tekib maksukohustus aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba oma valdusesse jätmise või aktsiisikauba võõrandamise päeval, välja arvatud juhul, kui aktsiisikaup on maksuhalduri teadmisel võõrandatud teisele aktsiisivaba aktsiisikauba kasutajale või kui see aktsiisikaup on toimetatud aktsiisilattu ajutises aktsiisivabastuses tingimusel, et aktsiisilaopidaja, kellele vastav aktsiisikaup lähetati, võttis selle vastu lähetaja juures. Aktsiisikaup loetakse võõrandatuks maksuhalduri teadmisel, kui enne aktsiisivaba aktsiisikauba kasutajale võõrandamist teavitab aktsiisikauba võõrandaja sellest maksuhaldurit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
[RT I, 08.03.2012, 1 - jõust. 01.04.2012]

  (11) Aktsiisivabastuse loa omanikul ja käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud isikul või asutusel tekib maksukohustus ka aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval või, kui kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamise päeval.

  (11¹) Õhusõidukit ja laeva käitaval ettevõtjal tekib maksukohustus aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval või kui kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamise päeval.

  (12) Rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubalt või maksumärgilt maksab aktsiisi isik, kes on esitanud aktsiisi maksmise tagatise. Kui tagatise esitajat ei ole võimalik kindlaks teha, maksab aktsiisi käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud isik. Kui ei ole võimalik kindlaks teha ka käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikut, maksab aktsiisi rikkumise objektiks olnud aktsiisikauba valdaja. Maksukohustus tekib rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubalt või maksumärgilt rikkumise päeval või kui rikkumise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis rikkumise avastamise päeval. Maksumärk loetakse rikkumise objektiks, kui see kinnitatakse tootele, mis ei kuulu maksumärgistamisele.
[RT I, 30.12.2021, 2 - jõust. 13.02.2023]

  (13) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 6 nimetatud isikul tekib maksukohustus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.

  (14) [Kehtetu - RT I, 05.11.2013, 2 - jõust. 01.12.2013]

  (15) [Kehtetu - RT I, 21.03.2014, 4 - jõust. 01.04.2014]

  (16) Registreeritud kaubasaajal tekib maksukohustus teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaubalt selle vastuvõtmise päeval, välja arvatud juhul, kui see aktsiisikaup on aktsiisist vabastatud registreeritud kaubasaajale väljastatud aktsiisivabastuse loa alusel. Registreeritud kaubasaajal ja isikul, kelle registreeritud kaubasaaja tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, tekib maksukohustus talle väljastatud maksumärkidelt vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 sätestatule.

  (16¹) Registreeritud kaubasaatjal tekib maksukohustus:
  1) aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses lähetamisel teise liikmesriiki, kui nelja kalendrikuu jooksul aktsiisikauba lähetamise päevast arvates ei ole registreeritud kaubasaatjal maksuhalduri kinnitust aktsiisikauba veo lõppemise kohta käesoleva seaduse § 45 lõike 12 tähenduses, maksuhalduri teatist teises liikmesriigis aktsiisikaubaga toimepandud rikkumise kohta ega saatelehele märgitud saaja kinnitust aktsiisikauba vastuvõtmise kohta;
[RT I, 08.03.2012, 1 - jõust. 01.04.2012]
  2) aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses veol tekkinud põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval või kui kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamise päeval.
[RT I 2010, 8, 36 - jõust. 01.04.2010]

  (17) Sertifitseeritud kaubasaajal tekib maksukohustus teisest liikmesriigist lähetatud aktsiisikaubalt selle vastuvõtmise päeval või selle kauba Eestisse saabumise päeval, kui ta võttis aktsiisikauba vastu teises liikmesriigis, ning temale väljastatud maksumärkidelt 91. päeval nende maksuhaldurilt kättesaamise päevast alates, kui maksumärgid ei ole kinnitatud aktsiisikaubale ega selle müügipakendile või kui teise liikmesriiki toimetatud maksumärgid ei ole Eestisse tagasi toimetatud aktsiisikaubale ega selle müügipakendile kinnitatult ja need maksumärgid on maksuhaldurile tagastamata või maksuhalduri esindaja juuresolekul hävitamata. Teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikaubalt ei teki käesoleva lõike alusel maksukohustust, kui aktsiisikauba võtab vastu:
  1) sertifitseeritud kaubasaaja, kellel on õigus seda kaupa aktsiisivabastuse loa alusel kasutada või vastu võtta;
  2) sertifitseeritud kaubasaajana registreeritud aktsiisilaopidaja käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktis 2¹ sätestatud juhul.
[RT I, 30.12.2021, 2 - jõust. 13.02.2023]

  (18) Sertifitseeritud kaubasaajal tekib maksukohustus teisest liikmesriigist lähetatud aktsiisikauba põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval või, kui põhjendamata kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis põhjendamata kao avastamise päeval.
[RT I, 30.12.2021, 2 - jõust. 13.02.2023]

  (19) Käesoleva seaduse §-s 21² nimetatud isikul tekib maksukohustus aktsiisikaubalt selle saaja poolt vastuvõtmise päeval. Aktsiisi maksmise eest vastutaval isikul tekib maksukohustus aktsiisikauba põhjendamata kaolt, mis tekkis kaugmüügil aktsiisikauba veol teisest liikmesriigist Eestisse, selle tekkimise päeval, või kui põhjendamata kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis põhjendamata kao avastamise päeval.
[RT I, 16.06.2017, 73 - jõust. 01.01.2018]

  (19¹) Rahvusvaheliste vedude, sealhulgas sõitjateveo puhul tekib ettevõtjal maksukohustus mootorsõiduki või erikonteineri mittestandardses kütusepaagis toodud kütuselt teisest liikmesriigist Eestisse saabumise päeval.
[RT I, 05.11.2013, 2 - jõust. 01.12.2013]

  (20) [Kehtetu - RT I, 08.03.2012, 1 - jõust. 01.04.2012]

  (20¹) Füüsilisel isikul tekib maksukohustus tema poolt liiduvälisest riigist imporditud või talle liiduvälisest riigist füüsilise isiku poolt saadetud aktsiisikaubalt selle importimise päeval. Käesoleva seaduse §-s 47, 48, 57, 58 või 68 sätestatud väärtuselise või koguselise piirnormi ületamisel tekib maksukohustus vaid nimetatud piirnorme ületavalt aktsiisikaubalt. Kui müügipakendis olev alkoholi või tubakatoodete kogus ületab väärtuselist või koguselist piirnormi osaliselt, maksustatakse aktsiisiga kogu müügipakendis sisalduv aktsiisikaup.
[RT I, 05.11.2013, 2 - jõust. 01.12.2013]

  (20²) Alkohol ja kütus, mille reisija toob liiduvälisest riigist Eestisse kalendrikuu jooksul pärast esmakordset saabumist, ning tubakatooted, mille reisija toob liiduvälisest riigist Eestisse kalendrikuu jooksul pärast teistkordset saabumist, loetakse aktsiisivaba piirnormi ületavaks, välja arvatud aktsiisivabastuse rakendamisel käesoleva seaduse §-s 47, 57 või 68 sätestatud kaalutlusõiguse alusel. Aktsiisivaba piirnormi ületavaks loetakse ka kütus, mis on reisija mootorsõiduki või veemootorsõiduki mittestandardses kütusepaagis.
[RT I, 05.11.2013, 2 - jõust. 01.12.2013]

  (20³) Teisest liikmesriigist saabunud reisijal tekib maksukohustus mootorsõiduki või veemootorsõiduki mittestandardses kütusepaagis toodud kütuselt Eestisse saabumise päeval.
[RT I, 05.11.2013, 2 - jõust. 01.12.2013]

  (21) Maksumärkidelt ei teki maksukohustust, kui nende maksumärkidega maksumärgistatud aktsiisikaup maksustati aktsiisiga teises liikmesriigis.

§ 25.   Maksustamisperiood, aktsiisi deklareerimise ja tasumise tähtpäev

  (1) Aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja, maksuesindaja, tahkekütusest soojuse tootja, biokütuse käitleja, jäätmetest kütuse tootja, maagaasiaktsiisi maksja ja elektriaktsiisi maksja puhul on aktsiisikauba maksustamisperiood kalendrikuu.

[RT I, 24.12.2016, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (2) Aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaubasaaja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile aktsiisideklaratsiooni ja maksma aktsiisi hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 20. päeval.
[RT I, 30.06.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]