Muudetud järgmiste määrustega (vastuvõtmise aeg,
number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
13.06.2003 nr 52 (RTL
2003, 72, 1052) 01.05.2004
08.07.2004 nr 87 (RTL
2004, 97, 1525) 23.07.2004
21.11.2005 nr 71 (RTL
2005, 114, 1757) 2.12.2005
Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse»
(RT I 2002, 41, 252; 63, 387; 2003, 13, 70) § 27 lõike 1 alusel.
1. peatükk
JAHIAJAD, JAHIPIDAMISVIISIDE JA -VAHENDITE
KASUTAMINE NING JAHIPIDAMINE JAHIKOERAGA
§ 1. Jahiajad, lubatud jahipidamisviiside kasutamise ning jahikoeraga
jahipidamise ajad ja tingimused
(1) Lubatud jahipidamisviisid on loetletud «Jahiseaduse» § 40 lõikes 1.
Lubatud jahipidamisviiside kasutamine arvestades jahiaegu ning jahikoeraga
jahipidamise aegu ning tingimusi on ulukiliikide lõikes toodud käesolevas
paragrahvis.
(2) Jahikoera võib kasutada lasu tulemuse selgitamiseks ning haavatud või
surnud uluki otsimiseks.
(3) Kaelustuvile võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti
1. augustist 31. oktoobrini.
(4) Hanelistele (hallhanele, suur-laukhanele, rabahanele, kanada laglele,
viupardile, rääkspardile, piilpardile, sinikael-pardile, soopardile,
rägapardile, luitsnokk-pardile, punapeavardile, tuttvardile, merivardile,
hahale, aulile, mustvaerale, sõtkale), laugule e vesikanale, kajakalistele
(naerukajakale, kalakajakale, hõbekajakale, merikajakale), tikutajale ja
laanepüüle võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti
jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, ning arvukuse reguleerimise eesmärgil jahti
kajakalistele kastlõksu või varesemõrraga 20. augustist 31. oktoobrini. [RTL
2005, 114, 1757 - jõust. 02.12.2005].
(5) Hanelistele, kajakalistele, laugule ja tikutajale võib pidada jahti selle
paragrahvi lõikes 4 toodud jahipidamisviise kasutades merel, Narva veehoidlal,
Võrtsjärvel, Peipsi ja Pihkva järvel 20. augustist 30. novembrini.
(6) Valgepõsk-laglele võib pidada varitsus- või hiilimisjahti nende lindude
tekitatud kahjustuste asukohas Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaal
1. septembrist 15. novembrini.
(7) Metskurvitsale ja kormoranile võib pidada otsi- või varitsus- või
hiilimisjahti ning jahti seisu linnukoeraga 1. augustist 30. novembrini.
(8) Nurmkanale võib pidada otsijahti seisu linnukoeraga 1. septembrist
kuni 31. oktoobrini.
(9) Jahifaasanile võib pidada otsi-, varitsus- või hiilimisjahti või jahti
jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, 1. oktoobrist 28. veebruarini.
(10) Hallhaigrule, künnivaresele või hallrästale võib pidada varitsus- või
hiilimisjahti väljaspool pesitsusaega arvukuse reguleerimise eesmärgil.
(11) Hallvaresele ja kodutuvile võib pidada peibutus-, hiilimis- või
varitsusjahti ning jahti varesemõrraga 1. juulist 30. märtsini.
(12) Rebasele või kährikule võib pidada peibutus- või varitsus- või
hiilimisjahti ning jahti kastlõksuga aastaringselt, uru- või ajujahti ning jahti
jahikoeraga või piirdelippe kasutades 1. oktoobrist 28. veebruarini.
Kaitseala piires olevatel merelaidudel on rebasele ja kährikule jahi pidamisel
jahikoera kasutamine lubatud 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.
(13) Mets- või kivinugisele või tuhkrule võib pidada jahti kastlõksuga või
puult või ehitisest püünisrauaga või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti
jahikoeraga 1. novembrist 28. veebruarini.
(14) Mingile e ameerika naaritsale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti
või jahti kastlõksuga aastaringselt, jahti püünisrauaga või jahikoeraga
1. oktoobrist 28. veebruarini.
(15) Mägrale võib pidada uru- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti
jahikoeraga 1. oktoobrist 28. veebruarini. Enam kui 10 urusuudmega mägra
urusüsteemi alal on urujaht keelatud.
(16) Hall- või valgejänesele võib pidada jahti terjeri, taksi, hurda, aju- ja
ulukijälituskoerte rühma kuuluva jahikoeraga 1. oktoobrist
28. veebruarini. [RTL
2005, 114, 1757 - jõust. 02.12.2005]
(17) Ondatrale võib pidada jahti mõrraga, piirdevõrguga, püünisrauaga või
varitsus- või hiilimisjahti 1. oktoobrist 28. veebruarini.
(18) Koprale võib pidada jahti mõrraga, piirdevõrguga, püünisrauaga või taksi
või terjeriga 1. augustist 15. märtsini. Koprale võib pidada jahti laikaga
1. oktoobrist 28. veebruarini. Koprale võib pidada varitsus- või
hiilimisjahti või looma välja püüda taksi või terjerit kasutades
1. augustist 15. aprillini. Koprajaht on lubatud aastaringselt kopra
tekitatud korduvate kahjustuste korral, varitsus- v��i hiilimisjahina või looma
püügina taksi või terjerit kasutades maakonna keskkonnateenistuse loal.
(19) Hundile võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti
ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. detsembrist 28. veebruarini.
[RTL
2005, 114, 1757 - jõust. 02.12.2005].
(20) Ilvesele, välja arvatud kutsikatega emailvesele, võib pidada peibutus-
või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga
1. detsembrist 28. veebruarini.
(21) Põdrale võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti 15.
septembrist 30. septembrini ning peibutus- või varitsus- või hiilimis- või
ajujahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, 1. oktoobrist 15.
detsembrini, sellest põdrapulli ja -lehmajahti 15. septembrist 30. novembrini ja
põdravasikajahti 15. septembrist 15. detsembrini.
(22) Punahirvele võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti
1. septembrist 30. septembrini ning peibutus- või varitsus- või
hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga,
1. oktoobrist 31. jaanuarini, sellest punahirvelehma jahti
1. septembrist 30. novembrini ja punahirvepulli ja -vasika jahti
1. septembrist 31. jaanuarini.
(23) Metsseale, välja arvatud põrsastega emistele, võib pidada varitsus- või
hiilimisjahti aastaringselt ning ajujahti ja jahti jahikoeraga, välja arvatud
hagijaga, 1. oktoobrist 28. veebruarini. Põrsastega emisele võib pidada
varitsus- või hiilimis- või ajujahti ja jahti jahikoeraga, välja arvatud
hagijaga, 1. oktoobrist 31. jaanuarini.
(24) Metskitsele võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti
1. juunist 30. novembrini, sellest sokujahti 1. juunist 30.
septembrini ja kitse- ja tallejahti 1. septembrist 30. novembrini.
(25) Rongale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti väljaspool pesitsusaega
tema tekitatud kahjustuste asukohas.
(26) Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või
hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini tema tekitatud kahjustuste piirkonnas
kahjustuste vältimise eesmärgil.
[RTL
2004, 97, 1525 - jõust. 23.07.2004]
§2. Jahipidamise nõuded suuruluki küttimisel
(1) Suurulukijahil ei tohi jahirelva laadida ja sellest tulistada
täismantelkuuliga laetud padruniga.
(2) Põtra, karu, hirve või metssiga võib lasta ainult kuuliga.
(3) Põdra, hirve, karu või metssea küttimisel vintraudse jahirelvaga peab
vintraua kaliiber olema vähemalt 6,5 mm ning padrunis kasutatava kuuli kaal
vähemalt 9,0 g.
§3. Jahipidamise nõuded püünise kasutamisel
(1) Püünis tuleb paigutada selliselt, et see oleks ohutu inimesele.
(2) Püünisel või varjatud püünise juures nähtaval kohal peab leiduma märgis
jahitunnistuse numbriga. Märgise loetavus peab olema tagatud kogu püügiperioodi
kestel.
§4. Ajujahi korraldamine
(1) Ajujahis viib kütid laskekohale jahijuhataja või tema määratud isik.
(2) Ajujahis viib ajajad aju kohale ja näitab kätte nende liikumissuuna
jahijuhataja või tema määratud isik.
§5. Jahipidamise muud nõuded
(1) Tasku- või otsmikulampi võib kasutada lasu tulemuse selgitamiseks ning
haavatud või surnud uluki otsimiseks.
(2) Ääretulepadrunit võib kasutada ainult nugiste, tuhkru, mingi, ondatra ja
lindude, välja arvatud haneliste ja laugu, laskmisel.
(3) Urujahil lahtikaevatud uruosad tuleb kohe jahi lõppedes kinni ajada.
2. peatükk
JAHIOHUTUS
§6. Jahiohutuse nõuded
Jahiohutuse tagamiseks on keelatud:
1) viibida jahil joobeseisundis, olles
tarvitanud alkoholi, narkootikume või psühhotoksilisi aineid;
2) jätta
jahirelva järelevalveta teisele isikule kättesaadavasse kohta;
3) suunata
jahirelva inimesele;
4) pidada jahti rikkis jahirelvaga;
5) tulistada
hääle või okste (heina, kõrkjate jm) liikumise suunas või halvasti nähtava kogu
pihta (udus, vastu päikest jne), samuti nähtavate hoonete suunas;
6) lüüa
haavatud ulukit jahirelvaga;
7) panna käest ära laetud jahirelva;
8)
ületada takistusi (kraave, purdeid, tarasid jne) laetud jahirelvaga;
9)
lahkuda ilma jahijuhataja loata laskekohalt enne aju lõppemist;
10) tulistada
ajajate suunas, kui pole eelnevalt veendutud täielikus ohutuses;
11)
tulistada üle paadis viibivate inimeste või nende vahelt, samuti paadis püsti
seistes, ja vahetada paadis kohti, kui seal on kasvõi üks laetud
tulirelv;
12) tulistada naaberküti laskesektorisse või naaberküti või
kütiliini suunas;
13) määrata kütiliiniks intensiivselt kasutatavaid
riigimaanteid;
14) alustada haavatud uluki jälitamist enne aju
lõppemist;
15) ajajatel viibida ajus laetud jahirelvaga, välja arvatud juhul,
kui koeraga ajus olles tulistatakse ajus seisvat ulukit;
16) ajajatel ületada
kütiliini enne vastavat märguannet.
§7. Jahiohutuse nõuded jahirelva transportimisel ja käsitsemisel
(1) Iga jahimehe kohustus on tagada ohutus jahil jahirelva käsitsemisel ning
hoidmisel.
(2) Jahile minnes ja jahilt tulles ning transpordivahendis, välja arvatud
jahipidamisel paadist, peab jahirelv olema laadimata ning püssikotis.
(3) Laadimata jahirelvaks loetakse relva, millel pole padruneid ei rauas ega
relvale kinnitatud salves.
(4) Jahil laskekohtade vahetamisel võib laadimata jahirelv olla
transpordivahendis kotist väljas.
§8. Jahiohutuse nõuded ühisjahil
Lisaks käesoleva määruse §-des 6 ja 7 sätestatud nõuetele tuleb ühisjahil
järgida järgmisi nõudeid:
1) jahirelva võib laadida pärast laskekohale
asumist ja naaberküttide asukohtade kindlakstegemist;
2) kogunemiskohtades
tuleb jahirelva hoida laadimata ja lahtimurtult. Relvad, mida konstruktsiooni
tõttu ei saa lahti murda, peavad sel juhul olema avatud lukuga;
3) jahist
osavõtjad, välja arvatud varitsusjahil kõrgistmelt, on kohustatud kandma
ohtusvesti või punast või oranži pealiskuube või vesti. [RTL
2005, 114, 1757 - jõust. 02.12.2005].
3. peatükk
JAHIPIDAMISVAHENDID
§9. Jahipidamisvahendid
(1) Jahipidamisvahendid on loetletud «Jahiseaduse» § 39 lõikes 1.
(2) Püünisena on lubatud kasutada:
1) ulukit mittevigastaval põhimõttel
töötavat kastlõksu;
2) varesemõrda;
3) ondatramõrda;
4)
kopramõrda;
5) piirdevõrku või kopra eluspüügikahva;
6) ulukit kohe
surmavat (conibear-tüüpi või selle tööpõhimõttega sarnast) püünisrauda.
(3) Peibutusvahendina võib uluki ligimeelitamiseks kasutada erinevaid kujusid
või lõhnapreparaate või uluki häälitsusi järeleaimavaid vahendeid, välja arvatud
elektroonilised vahendid.
4. peatükk
SUURULUKI LASKEKATSE TUNNISTUSE ANDMINE JA
ARVESTUS
§10. Suuruluki laskekatse vastuvõtukomisjon
(1) Suuruluki laskekatse (edaspidi laskekatse) vastuvõtmiseks
moodustab suuruluki laskekatse tunnistuse andja (edaspidi tunnistuse
andja) vähemalt viieliikmelise suuruluki laskekatse vastuvõtukomisjoni
(edaspidi komisjon), kusjuures üks komisjoni liige peab olema
laskeinstruktor. Komisjoni esimehe määrab tunnistuse andja.
(2) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kolm komisjoni
liiget, nende hulgas komisjoni esimees ja laskeinstruktorist komisjoni liige.
(3) Komisjoni esimehe poolt määratud komisjoni liige vormistab protokolli,
millesse märgitakse laskekatse tulemused. Protokollile kirjutavad alla
laskekatse vastu võtnud komisjoni liikmed.
(4) Laskekatse protokolle säilitab tunnistuse andja kolm aastat.
§11. Laskekatse sooritamise aeg ja koht
Laskekatse sooritamise aja ja koha määrab tunnistuse andja.
§12. Laskekatse sooritamine
(1) Laskekatse tuleb sooritada jahimehe kasutuses olevast siledaraudsest või
vintraudsest jahirelvast, mille laskemoonaks on kesktulepadrun.
(2) Suuruluki laskekatse tunnistuse taotlejal peab laskekatse sooritamisel
kaasas olema relvaluba.
(3) Laskekatse vastuvõtukomisjon tuvastab suuruluki laskekatse tunnistuse
taotleja isiku enne katse sooritamist relvaloa kontrollimisega. Tuvastamist
tõendab katse vastuvõtja oma allkirjaga laskekatse protokollil.
(4) Laskekatse sooritatakse laskeinstruktori juhendamisel.
(5) Siledaraudse jahirelva kasutamiseks suurulukijahil sooritab laskekatse
tunnistuse taotleja harjutuse jooksev metssiga, mille puhul:
1) võib
märklehena kasutada ümmargust (välisdiameetriga 50 cm) või Euroopa metssea
terviksiluetiga märklehte;
2) on laskekaugus 35 meetrit;
3) võib harjutuse
sooritamise eel relv olla ooteasendis puusal või õlas;
4) tuleb kasutada
kuuliga laetud padruneid;
5) lastakse kuus üksiklasku, millest kaks lasku
sooritatakse seisvale märgile ja neli lasku liikuvale märgile;
6) on seisvale
märgile kahe lasu sooritamiseks aega 3 minutit;
7) lastakse liikuvale märgile
kaks jooksu paremalt vasakule ja kaks jooksu vasakult paremale;
8) loetakse
laskekatse sooritatuks, kui kuuest lasust vähemalt viis on tabanud märklehe
tabamisala.
(6) Vintraudse või kombineeritud jahirelva kasutamiseks suurulukijahil
sooritab laskekatse tunnistuse taotleja komisjoni valikul kas vintraudsest või
kombineeritud jahirelvast vintraudse jahirelva harjutuse jooksev metssiga või
jooksev p��der.
(7) Vintraudse jahirelva kasutamisel harjutuse jooksev metssiga puhul:
1)
võib märklehena kasutada ümmargust (välisdiameetriga 50 cm) või Euroopa metssea
terviksiluetiga märklehte;
2) on laskekaugus 35 või 50 meetrit;
3) võib
harjutuse sooritamise eel relv olla ooteasendis puusal või õlas;
4) lastakse
kuus üksiklasku, millest kaks lasku sooritatakse seisvale märgile ja neli lasku
liikuvale märgile;
5) on seisvale märgile kahe lasu sooritamiseks aega 3
minutit;
6) lastakse liikuvale märgile kaks jooksu paremalt vasakule ja kaks
jooksu vasakult paremale;
7) loetakse laskekatse sooritatuks, kui kuuest
lasust vähemalt viis on tabanud ümmarguse märklehe «kolme» tabamisala (ringi
diameetriga 34 cm) või Euroopa metssea märklehe tabamisala.
(8) Vintraudse jahirelva kasutamisel harjutuse jooksev põder puhul:
1) on
laskekaugus 100 meetrit;
2) võib harjutuse sooritamise eel relv olla
ooteasendis puusal või õlas;
3) lastakse kuus üksiklasku, millest kaks lasku
sooritatakse seisvale märgile ja neli lasku liikuvale märgile;
4) on seisvale
märgile kahe lasu sooritamiseks aega 3 minutit;
5) lastakse liikuvale märgile
kaks jooksu paremalt vasakule ja kaks jooksu vasakult paremale;
6) loetakse
laskekatse sooritatuks, kui kuuest lasust vähemalt viis on tabanud märklehe
tabamisala.
[RTL
2004, 97, 1525 - jõust. 23.07.2004]
§13. Laskekatse tunnistuse andmine
(1) Laskekatse tunnistuse annab maakonna keskkonnateenistus.
(2) Laskekatse tunnistus antakse laskekatse sooritanud jahimehele.
(3) Laskekatse tunnistuse väljastab tunnistuse andja taotlejale 10 päeva
jooksul pärast laskekatse sooritamist.
(4) Laskekatse tunnistus väljastatakse laskekatset tegemata jahimehele, kes
on sel aastal üleriigilise või maakonna võistluse kalenderplaanis märgitud
võistlusel harjutuses jooksev põder või jooksev metssiga või vintrelvast jooksev
metssiga või vintrelvast seisvate siluettide laskmine saavutanud vähemalt III
järgu tulemuse ning see on fikseeritud võistlusprotokollis.
[RTL
2004, 97, 1525 - jõust. 23.07.2004]
§14. Laskekatse tunnistuste arvestus
Laskekatse tunnistuste arvestust peab tunnistuse andja.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§15. Rakendussäte
Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib kuni 2004. aasta
1. jaanuarini pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist
31. oktoobrini.