Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine
Riigi Teatajas, jõustumine):
30.11.2004 nr 201 (RTL
2004, 151, 2290) 1.03.2005 (õ) 5.02.2008 16:00
1.03.2006 nr 22 (RTL 2006, 23, 384) 13.03.2006
Määrus kehtestatakse «
Liiklusseaduse» § 36 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Reguleerimisala
Määrus kehtestab:
1) nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja
kvalifikatsioonile;
2) riikliku õppekava;
3) mootorsõidukijuhi õpetajale
koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ning kehtetuks tunnistamise
korra.
§2. Mootorsõidukijuhi õpetaja
(1) Mootorsõidukijuhi õpetaja (edaspidi õpetaja) on käesoleva määruse
mõistes:
1) liiklusteooria- ja sõiduõpetaja;
2) sõiduõpetaja.
(2) Liiklusteooria- ja sõiduõpetaja, kelle tervislik seisund ei võimalda enam
juhtida õpetatava kategooria mootorsõidukit, kuid kellel on nimetatud
mootorsõiduki juhtimise õigus ja kogemus olnud vähemalt kolm aastat, võib
jätkata selle kategooria mootorsõidukijuhtide õpetamist liiklusteooria
õpetajana. Nimetatud õpetajale ei kehti § 3 lõike 1 punktides 3 ja 4, § 5
punktis 22 ning § 14 punktides 6 ja 7 kehtestatud nõuded.
§3. Kvalifikatsiooninõuded õpetajale
(1) Õpetaja peab:
1) olema läbinud käesolevas määruses toodud kvalifikatsiooninõuete täitmiseks
vajaliku koolituse ja omama kehtivat Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse
(edaspidi ARK) poolt väljastatud õpetaja tunnistust;
2) täiendama oma teadmisi, et tagada ametialane areng;
3) omama õpetatava
kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kehtivat juhiluba;
[RTL 2006, 23, 384 - jõust. 13.03.2006]
4) olema läbinud liiklusmeditsiini komisjoni ja omama nimetatud komisjoni
poolt väljastatud mootorsõidukijuhi tervisetõendit, mille väljastamisest ei ole
möödunud rohkem kui 5 aastat;
5) valdama kõrgtasemel keelt, milles õppetöö
toimub.
6) omama vähemalt kolm aastat õpetatava kategooria mootorsõiduki
juhtimisõigust, piiratud juhtimisõigust arvestamata.
[RTL 2006, 23, 384 - jõust. 13.03.2006]
(2) Sõiduõpetaja peab omama vähemalt keskharidust. Liiklusteooria- ja
sõiduõpetaja peab omama vähemalt kõrgharidust.
(3) Libedasõidu riskivältimise õpet läbi viiv õpetaja peab omama kehtivat
liiklusteooria- ja sõiduõpetaja tunnistust, olema läbinud 6. peatüki kohase
koolituse vastava mootorsõiduki kategooria osas ja omama sellekohast tunnistust.
(4) Õpetaja teadmised ja oskused mootorsõidukijuhi õpetamisel peavad vastama
õpetajale esitatavatele pädevusnõuetele.
[RTL
2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005]
(õ) 5.02.2008 16:00
§4. Riiklik õppekava
(1) Riiklik õppekava (edaspidi õppekava) määrab õpetajate
ettevalmistamiseks vajaliku õpetajakoolituse, sõiduõpetaja koolituse,
täiendkoolituse ja libedasõidu riskivältimise koolituse korralduse, õppeained ja
nende mahud, nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks ning pädevusnõuded
õpetajate teadmistele ja oskustele.
(2) Üldkursuse, erikursuse ja libedasõidu riskivältimise koolituse õppekava
on toodud lisas 1.
[RTL
2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005]
(õ) 5.02.2008 16:00
2. peatükk
NÕUDED ÕPETAJA PÄDEVUSELE
§5. Õpetaja teadmistele ja oskustele esitatavad
üldpädevusnõuded
(1) Nõuded õpetaja üld- ja eripädevusele on aluseks õpetaja koolitamisel ning
tema teadmiste ja oskuste hindamisel.
(2) Õpetaja peab:
1) tundma kaasaegseid mootorsõidukijuhi õpetamise
meetodeid ja oskama neid õpetajatöös rakendada;
2) oskama koostada koolituse
läbiviimiseks tööplaani lähtuvalt riiklikust õppekavast, valmistada ette
tunnimaterjale, näitmaterjale, kavandada õppetundi, arvestades õpilase võimeid,
isikuomadusi ja õppeedukust;
3) oskama õpetada õpilast sõidukijuhina oma
tegevust ette kavandama ja sõiduks ette valmistama;
4) olema õpetamise
protsessis rahulik ja tasakaalukas;
5) oskama selgelt ja veenvalt õpilastele
edasi anda vajalikke teadmisi ja oskusi;
6) oskama veenda õpilasi iseseisva
õppimise vajalikkuses ja nõuda kodutööde õigeaegset ning jätkuvat
tegemist;
7) oskama sõiduõpetamise ajal anda õpilasele aegsasti, lühidalt ja
selgelt korraldusi sõidukiiruse valikul, -suuna muutmisel, tähelepanu ja vaate
suunamisel, sõiduki pidurdamisel ja peatamisel;
8) oskama õpilases kujundada
enesehinnangut;
9) oskama õpetada liiklejate vastastikuse mõju
tunnetamist;
10) tundma liiklusreegleid, oskama selgitada õpilastele
liiklusreeglite olemust ja tingimusteta järgimise vajadust ning kujundada
kaitsliku sõiduviisi harjumust;
11) oskama analüüsida liiklusolukordi ja
selgitada õpilastele liiklejate võimalikust väärast käitumisest tekkida võivaid
ohte ning õpetada neid ohte ette nägema ja praktikas ennetama;
12) teadma
liiklusohutusalast olukorda ja tüüpilisemate liiklusõnnetuste toimumise
põhjuseid;
13) oskama tagada teooria ja praktika seost, arvestada õpilaste
individuaalsust sõiduõpetamisel;
14) oskama kujundada õpilaste
tähelepanelikkust vähekaitstud liiklejate (jalakäija, jalgratturi ja eriti
lapse, vanuri ning puudega inimese) suhtes;
15) teadma ja oskama selgitada
juhi psühhofüsioloogiliste omaduste ja tervisliku seisundi mõju
liiklusohutusele;
16) oskama õpetada tegutsemist liiklusõnnetuse
korral;
17) oskama õpetada tegutsemist ohuolukorras;
18) tundma
liiklusalaseid õigusakte ja oskama neid ja nende järgimise vajadust õpilastele
selgitada;
19) oskama õpetada õpilasi kasutama teedekaarte;
20) oskama
selgitada keskkonnasäästliku käitumise vajalikkust;
21) oskama selgitada ja
õpetada säästlikku sõidustiili;
22) oskama läbida ja ise läbi viia vastava
kategooria sõidukjuhi õppesõidu harjutusi;
23) tundma sõiduki ehitust ja
tööpõhimõtteid.
§6. Õpetaja teadmistele ja oskustele esitatavad eripädevusnõuded
sõltuvalt õpetatava mootorsõiduki kategooriast
(1) A-kategooria puhul peab õpetaja täiendavalt § 5 toodule tundma ja oskama
õpetada:
1) mootorrataste sõidutehnilisi omadusi, õigeid juhtimisvõtteid ja
muud liiklusohutusega seonduvat (juhtimisseadmete käsitsemine, ohutus- ja
kaitsevahendite kasutamine, rikete põhjuste avastamine, sõidujoone valik,
äkkpidurdus, ilmastikutingimuste, sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele
jms);
2) nõudeid mootorratta tehnoseisundi ja varustuse kohta ning nõuetele
vastavuse kontrolli;
3) mootorrattajuhi riietusele esitatavaid nõudeid;
4)
ohutu kukkumise võtteid;
5) juhtimisvõtteid libedal kui ka pehmel pinnasel
sõitmisel;
6) nõudeid kaassõitja käitumisele;
7) mootorratturi poolt
teistele liiklejatele käega antavaid märguandeid.
(2) B- ja BE-kategooria puhul peab õpetaja täiendavalt § 5 toodule tundma ja
oskama õpetada:
1) B-kategooria autode ja nende haagiste sõidutehnilisi
omadusi, õigeid juhtimisvõtteid ja muud liiklusohutusega seonduvat
(juhtimisseadmete käsitsemine, sõit haagisega, ohutus- ja kaitsevahendite
kasutamine, rikete põhjuste avastamine, sõidujoone valik, äkkpidurdus,
ilmastikutingimuste, veose paigutuse ja kinnitamise ning sõitjate käitumise mõju
liiklusohutusele jms);
2) nõudeid auto ja haagise tehnoseisundi ja varustuse
kohta ning nõuetele vastavuse kontrolli;
3) haagiste külge ja lahti haakimist
ning kaalu jaotumise jälgimist.
(3) C- ja CE-kategooria puhul peab õpetaja täiendavalt § 5 toodule tundma ja
oskama õpetada:
1) C-kategooria autode ja nende haagiste sõidutehnilisi
omadusi, õigeid juhtimisvõtteid ja muud liiklusohutusega seonduvat
(juhtimisseadmete käsitsemine, sõit haagisega, ohutus- ja kaitsevahendite
kasutamine, rikete põhjuste avastamine, sõidujoone valik, äkkpidurdus,
ilmastikutingimuste ning sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele jms);
2)
nõudeid auto massi, teljekoormuse ja mõõtmete kohta;
3) nõudeid mitmesuguste
veoste veole, veose paigutamisele ja kinnitamisele ning veose paigutuse mõju
auto või autorongi sõiduomadustele;
4) auto ja haagise ehituse eripärast
tingitud juhi nägemisvälja piiratusest, samuti teiste liiklejate vaatevälja
vähenemisest tingitud ohte;
5) auto teelpüsivust arvestades tuule mõju;
6)
nõudeid auto tehnoseisundi ja varustuse kohta ning nõuetele vastavuse
kontrolli;
7) täis- ja poolhaagise veduki külge- ja lahtihaakimist;
8)
pidurite ja aeglustite tööpõhimõtteid ning tava- ja eriolukordades
kasutamist;
9) manööverdamisel auto ning veose iseärasusest tekkida võivaid
ohte;
10) autorongiga ekstreemsetes olukordades tekkida võivaid ohte;
11)
nõudeid sõidu- ja puhkeaja ning sõidumeeriku kasutamise kohta;
12) nõudeid
veoste saatedokumentide vormistamisel.
(4) D- ja DE-kategooria puhul peab õpetaja täiendavalt § 5 toodule tundma ja
oskama õpetada:
1) busside ja nende haagiste sõidutehnilisi omadusi, õigeid
juhtimisvõtted ja muud liiklusohutusega seonduvat (juhtimisseadmete käsitsemine
ja sõit haagisega, ohutus- ja kaitsevahendite kasutamine, rikete põhjuste
avastamine, sõidujoone valik, äkkpidurdus, ilmastikutingimuste, pagasi paigutuse
ja kinnitamise ning sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele jms);
2) bussi
ja haagise ehituse eripärast tingitud juhi nägemisvälja piiratusest ja teiste
liiklejate vaatevälja vähenemisest tingitud ohte;
3) bussi teelpüsivust
seoses tuule mõjuga;
4) nõudeid bussi tehnoseisundi ja varustuse kohta ning
nõuetele vastavuse kontrolli;
5) pidurite ja aeglustite tööpõhimõtteid ning
õiget kasutamist;
6) sõitjate veol sobivaid juhtimisvõtteid;
7) nõudeid
sõidu- ja puhkeaja ning sõidumeeriku kasutamise kohta;
8) sõitjate veoga
seonduvate õigusaktide nõudeid;
9) sõitjate peale- ja mahamineku
korda;
10) turvameetmete rakendamist sõitjate veol;
11) nõudeid juhile
sõitjatega suhtlemisel.
(5) R- ja T-kategooria traktori ja liikurmasina (edaspidi masin) puhul
peab õpetaja täiendavalt § 5 toodule tundma ja oskama õpetada:
1) õpetatava
kategooria masina, masinrongi ja nende agregaatide sõidutehnilisi omadusi,
õigeid juhtimisvõtteid ja muud liiklusohutusega seonduvat (juhtimisseadmete
käsitsemine, sõit haagisega, ohutus- ja kaitsevahendite kasutamine, rikete
põhjuste avastamine, sõidujoone valik, äkkpidurdus, ilmastikutingimuste, veose
paigutuse ja kinnitamise ning sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele
jms);
2) nõudeid masina tehnoseisundi ja varustuse kohta ning nõuetele
vastavuse kontrolli;
3) agregaatide külge ja lahti haakimist ning kaalu
jaotumise jälgimist;
4) agregaatidega sõidu- ja tööohutust;
5) aeglasest
sõidust tingitud ohtusid;
6) aeglase sõiduki tähistamist;
7) nõudeid
masina massi, teljekoormuse ja mõõtmete kohta;
8) nõudeid mitmesuguste veoste
veole, veose paigutamisele ja kinnitamisele ning veose paigutuse mõju
liiklusohutusele;
9) masina ehituse eripärast tingitud juhi nägemisvälja
piiratusest, samuti teiste liiklejate vaatevälja vähenemisest tingitud
ohte;
10) täishaagise nõuetekohast veduki külge ja lahti haakimist;
11)
pidurite ja aeglustite tööpõhimõtteid ning tava- ja eriolukordades
kasutamist;
12) manööverdamisel masina ning veose iseärasusest tekkida
võivaid ohte;
13) ekstreemsetes olukordades tekkida võivaid ohte.
3. peatükk
ÕPETAJAKOOLITUS
§7. Õpetajakoolituse läbiviimine
(1) Õpetajakoolitus käesoleva määruse mõistes toimub kõrgharidustaseme
esimesel ja teisel astmel.
(2) Õpetajakoolituse eesmärk on tagada kutse-, eri- ja ametialaselt pädevate
liiklusteooria- ja sõiduõpetajate ettevalmistamise järjepidevus.
(3) Õpetajakoolituse peavad läbima isikud, kes soovivad omandada
liiklusteooria- ja sõiduõpetaja kvalifikatsiooni.
[RTL
2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005]
(õ) 5.02.2008 16:00
§8. Nõuded õpetajakoolituse alustamiseks
(1) Õpetajakoolitusel osalejal peab olema:
1) keskharidus või sellele
tasemelt vastav välisriigi haridus alustades õpinguid kõrghariduse esimesel
astmel;
2) kõrgharidus või sellele tasemelt vastav välisriigi haridus
alustades õpinguid kõrghariduse teisel astmel;
3) vastava kategooria
mootorsõiduki juhtimisõigus.
[RTL 2006, 23, 384 - jõust. 13.03.2006]
(2) Õpetajakoolitusel õpinguid alustav isik peab õpetajat ettevalmistavale
koolitusasutusele (edaspidi koolitaja) esitama:
1) kirjaliku
avalduse;
2) passi või muu isikut tõendava dokumendi;
3) haridust tõendava
dokumendi;
4) selle mootorsõiduki kategooria juhiloa, mille juhtide
õpetamiseks kvalifikatsiooni taotletakse;
5) liiklusmeditsiini komisjoni
poolt väljastatud mootorsõidukijuhi tervisetõendi, mille väljastamisest ei ole
möödunud rohkem kui 5 aastat.
§9. Õpetajakoolituse korraldus
(1) Õpetajakoolitust teostab Haridus- ja Teadusministeeriumi sellekohast
koolitusluba omav kõrgkool.
(2) Õpetajakoolitus koosneb:
1) üldkursusest;
2) taotletava kategooria
mootorsõidukijuhi (A-, B- ja BE-, C- ja CE-, D- ja DE-, R- ja T-kategooria)
õpetamise erikursusest;
3) iseseisvast tööst;
4) teooriaõppe ja sõiduõppe
praktikast autokooli juures.
(3) Üldkursus koosneb teooriaõppest.
(4) Erikursus koosneb teooriaõppest ja sõiduõppest.
(5) Üldkursuse ja erikursuse teooriaõppe õppetunni kestus on 45 minutit.
(6) Erikursuse sõiduõppe õppesõidukorra kestus on 25 minutit.
(7) Üld- ja erikursuse vähimad õppemahud auditoorse õppena ja sõiduõppena on
toodud lisa 2 tabelites 1 ja 2.
(8) Üldkursuse ja erikursuse teooriaõppe iga õppeaine (teema) käsitlusel peab
õppija iseseisva töö maht olema 50% vastava õppeaine mahust.
(9) Teooriaõppe ja sõiduõppe praktika on 8 ainepunkti lisaks üld- ja
erikursusele. Praktika viiakse läbi autokoolis õpetaja juhendamisel. Praktika
lõppedes koostab õppija praktika aruande, mille kinnitab juhendaja praktika
eduka läbimise korral.
(10) Õppija, kes taotleb mitme kategooria mootorsõidukijuhi õpetamise õigust,
peab läbima üldkursuse ja kõigi taotletavate kategooriate mootorsõidukite
juhtide õpetamise erikursused. Üheaegsel koolitusel võib koolitaja põhjendatult
vähendada erikursusel kattuvate õppeainete vähimaid mahte.
(11) [kehtetu]
[RTL
2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005]
(õ) 5.02.2008 16:00
(12) Koolitajal on õigus akadeemilise õiendi alusel tunnustada üksikutes
õppeainetes õppija eelnevate õpingute käigus saadud teadmisi ja oskusi.
(13) Sõiduõppe kohta vormistatakse õpingukaart, milles peavad sisalduma
andmed õppija, õppeteemade ja sõidukordade arvu kohta ning hinnang õppetundide
läbiviimise kohta
(14) Koolitusel osalejale antakse õppetöö käigus võimalus täiendavateks
konsultatsioonideks või harjutusteks või kooliväliseks enesetäiendamiseks.
(15) Õpetaja, kes taotleb lisaks olemasolevale täiendava mootorsõiduki
kategooria õpetamise õigust, peab läbima vastava kategooria erikursuse
lisa 2 tabelis 2 kehtestatud mahtudes.
[RTL 2006, 23, 384 - jõust. 13.03.2006]
4. peatükk
SÕIDUÕPETAJA KOOLITUS
§10. Sõiduõpetaja koolituse läbiviimine
(1) Sõiduõpetaja väljaõpe toimub tööalase koolituse korras õpetajakoolituse
õppekava alusel.
(2) Sõiduõpetaja koolituse eesmärk on tagada kutse-, eri- ja ametialaselt
pädevate sõiduõpetajate ettevalmistamise järjepidevus.
(3) Sõiduõpetaja koolituse peavad läbima isikud, kes soovivad omandada
sõiduõpetaja kvalifikatsiooni.
§11. Nõuded sõiduõpetaja koolituse alustamiseks
(1) Sõiduõpetaja koolitusel osalejal peab olema:
1) keskharidus või
sellele tasemelt vastav välisriigi haridus;
2) vastava kategooria
mootorsõiduki juhtimisõigus.
[RTL 2006, 23, 384 - jõust. 13.03.2006]
(2) Sõiduõpetaja koolitusel õpinguid alustav isik peab koolitajale esitama §
8 lõikes 2 nimetatud dokumendid.
§12. Sõiduõpetaja koolituse korraldus
(1) Sõiduõpetaja koolitust teostab § 9 lõikes 1 nimetatud koolitusasutus.
[RTL 2006, 23, 384 - jõust. 13.03.2006]
(2) Sõiduõpetaja koolituse õppekavale, -mahtudele ja õppetöö korraldusele
laienevad õpetajakoolitust reguleerivad sätted.
5. PEATÜKK
TÄIENDUSKOOLITUS
§13. Täienduskoolituse läbiviimine
(1) Täienduskoolituse eesmärgiks on kindlustada kvalifikatsiooninõuetega
kehtestatud õpetaja ametialane areng.
(2) Täienduskoolitus tuleb läbida:
1) enne ARK-i poolt välja antud
õpetajatunnistuse kehtivusaja lõppemist;
2) [kehtetu]
[RTL 2006, 23, 384 - jõust. 13.03.2006]
3) isikul, kelle õpetajakoolitusest või sõiduõpetaja koolitusest või
viimasest täienduskoolitusest on möödunud rohkem kui 5 aastat.
(3) [kehtetu]
[RTL
2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005]
(õ) 5.02.2008 16:00
§14. Nõuded täienduskoolitusel osalejale
Täienduskoolitusel osalejal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki
juhtimisõigus ja ta peab koolitajale esitama:
[RTL 2006, 23, 384 - jõust. 13.03.2006]
1) kirjaliku avalduse;
2) passi või muu isikut tõendava dokumendi;
3)
õpetaja töö staaži tõendava dokumendi;
4) haridust tõendava dokumendi;
5) ARK-i poolt väljastatud õpetaja tunnistuse;
6) vastava mootorsõiduki kategooria juhiloa;
7) liiklusmeditsiini
komisjoni poolt väljastatud mootorsõidukijuhi tervisetõendi, mille
väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui 5 aastat.
[RTL
2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005]
(õ) 5.02.2008 16:00
§ 15. Täienduskoolituse õppetöö korraldus
(1) Täienduskoolitust teostab § 9 lõikes 1 nimetatud koolitusasutus.
(2) Täienduskoolituse maht on 4 ainepunkti.
(3) Täienduskoolitus koosneb määruse lisas 2 nimetatud valdkondi
käsitlevatest loengutest, loenguseeriatest ja sõidupraktikast.
(4) Koolitajal on õigus akadeemilise õiendi alusel tunnustada määruse
lisas 2 kehtestatud teemadele vastavat õpet, millest ei ole möödunud rohkem
kui viis aastat ja mida ei ole eelneva õpetajakoolituse, sõiduõpetaja koolituse
või täienduskoolituse mahus arvesse võetud.
(5) Pärast kehtestatud mahus täienduskoolituse läbimist, väljastab
koolitusasutus õpetajale tõendi, mis on aluseks ARK-s õpetaja tunnistuse
taotlemisel.
[RTL 2006, 23, 384 - jõust. 13.03.2006]
6. peatükk
LIBEDASÕIDU RISKIVÄLTIMISE ÕPETAJA KOOLITUS
[RTL 2006, 23, 384 - jõust. 13.03.2006]
§16. Libedasõidu riskivältimise koolituse läbiviimine
(1) Libedasõidu riskivältimise koolitusega antakse õpetajale teadmised, mis
võimaldavad läbi viia õppekava kohast libedasõidu riskivältimise õpet.
(2) Õpetaja, kes viib läbi mootorsõidukijuhtide libedasõidu riskivältimise
õpet, peab läbima käesoleva peatüki kohase koolituse.
[RTL 2006, 23, 384 - jõust. 13.03.2006]
(3) Koolitaja ja koolitusel osaleja vahelised suhted reguleeritakse
koolituslepingus.
(4) Libedasõidu riskivältimise koolituse läbiviimisel tuleb arvestada
§ 9 lõikes 14 sätestatuga.
[RTL 2006, 23, 384 - jõust. 13.03.2006]
§17. Nõuded libedasõidu riskivältimise koolitusel osalejale
(1) Libedasõidu riskivältimise koolitusel osaleja peab omama vastava
mootorsõiduki kategooria juhtimisõigust.
[RTL 2006, 23, 384 - jõust. 13.03.2006]
(2) Libedasõidu riskivältimise koolitusel osaleja peab koolitajale
esitama:
1) kirjaliku avalduse;
2) isikut tõendava dokumendi;
3)
vastava mootorsõiduki kategooria juhiloa.
§18. Libedasõidu riskivältimise koolituse õppetöö korraldus
(1) Libedasõidu riskivältimise koolitust teostab § 9 lõikes 1 nimetatud
koolitusasutus.
[RTL 2006, 23, 384 - jõust. 13.03.2006]
(2) Libedasõidu riskivältimise koolitus koosneb:
1) teooriaõppest;
2)
vastava kategooria mootorsõiduki sõiduõppest;
3) iseseisvast tööst.
(3) Teooriaõppe maht peab olema vähemalt 30 õppetundi, õppetunni kestusega 45
minutit.
(4) Sõiduõppe maht peab olema vähemalt 20 õppesõidukorda, õppesõidukorra
kestusega 25 minutit.
(5) Teooria- ja sõiduõppe peab õppija läbima õpilase ja õpetaja rollis
vastavalt kehtestatud mahtudele.
(6) Õppemahud teooriaõppena ja sõiduõppena on kehtestatud lisa 2 tabelis 3.
(7) Õppetöös osaleja, kes taotleb mitme kategooria mootorsõiduki juhi
õpetamise õigust, peab läbima kõigi nende kategooriate mootorsõidukite juhtide
õpetamise sõiduõppe. Üheaegsel koolitusel võib koolitaja põhjendatult vähendada
teooriaõppes kattuvate õppeainete vähimaid mahte.
(8) Koolitajal on õigus akadeemilise õiendi alusel tunnustada üksikutes
õppeainetes õppetöös osaleja eelnevate õpingute käigus saadud teadmisi ja
oskusi.
(9) Sõiduõppe kohta vormistatakse õpingukaart, milles peavad sisalduma andmed
õppetöös osaleja, õppeteemade ja sõidukordade arvu kohta ning hinnang
õppetundide läbiviimise kohta.
§19. [kehtetu]
[RTL 2006, 23, 384 - jõust. 13.03.2006]
7. peatükk
ÕPETAJA KVALIFIKATSIOONI OMANDAMINE
§20. Nõuded hindamisele
(1) Kõikides õppeainetes tuleb õppijal sooritada arvestus, mis peab andma
ülevaate õppija poolt aine omandamise tasemest ja valmisolekust oma teadmiste
edastamiseks.
(2) Sõiduõppes hinnatakse eraldi õppesõidukorra didaktilist ja
organisatsioonilist külge.
§ 21. Üldnõuded õpetajakoolituse, sõiduõpetaja koolituse ja
libedasõidu riskivältimise koolituse lõpetamiseks
[RTL 2006, 23, 384 - jõust. 13.03.2006]
(1) Õppija lubatakse lõputööle pärast arvestuse sooritamist kõikides
õppeainetes ja teooriaõppe praktika ning sõiduõppe praktika edukat läbimist.
Koolitus lõpeb lõputöö kaitsmisega koolitust läbi viiva õppeasutuse komisjoni
ees.
(2) Komisjoni koosseisu määrab õppeasutuse juhataja.
(3) Komisjonis peab olema lisaks koolile esindatud vähemalt 3 kompetentset
esindajat allnimetatud asutustest ja institutsioonidest:
1) Haridus- ja
Teadusministeerium;
2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
3)
ARK;
4) Maanteeamet;
5) õpetajaid koondav erialaliit või muu ühendus.
6) [kehtetu]
[RTL
2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005]
(õ) 5.02.2008 16:00
(4) Lõputöö edukalt kaitsnud või lõpueksami edukalt sooritanud ja määrusega
kehtestatud tingimustele vastavale isikule antakse õppeasutuse tunnistus, mis
tõendab, et ta on määruses toodud nõuete kohaselt edukalt läbinud vastava
mootorsõiduki kategooria õpetaja koolituse ja on omandanud õpetajale kehtestatud
pädevuse.
[RTL 2006, 23, 384 - jõust. 13.03.2006]
§22. [kehtetu]
[RTL 2006, 23, 384 - jõust. 13.03.2006]
8. peatükk
ÕPETAJALE KOOLITAMISE ÕIGUST TÕENDAVA TUNNISTUSE
ANDMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE
§23. Tunnistuse andmine
(1) Õpetaja koolitamise õigust tõendava tunnistuse taotlejal tuleb esitada
ARK-le:
1) allkirjastatud avaldus;
[RTL 2006, 23, 384 - jõust. 13.03.2006]
2) pass või muu isikut ja elamisluba tõendav dokument;
3) [kehtetu]
[RTL 2006, 23, 384 - jõust. 13.03.2006]
4) pädeva koolitusasutuse tunnistus määrusele vastava õpetaja koolituskursuse
lõpetamise kohta või koolitusasutuse tõend täienduskoolituse läbimise kohta;
[RTL 2006, 23, 384 - jõust. 13.03.2006]
5) liiklusmeditsiini komisjoni poolt väljastatud mootorsõidukijuhi
tervisetõend, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui 5 aastat;
6) kaks identset värvifotot suurusega 35 x 45 mm;
7) [kehtetu]
[RTL
2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005]
(õ) 5.02.2008 16:00
8) haridust tõendav dokument.
[RTL 2006, 23, 384 - jõust. 13.03.2006]
(2) ARK annab tunnistuse taotlejale lisas 3 toodud tunnistuse, kui isik
vastab määruses kehtestatud nõuetele. Tunnistus antakse kehtivusajaga 5 aastat
koolituskursuse lõpetamisest arvates.
(3) Kui tunnistuse taotleja taotleb ainult sõiduõpetamise õigust, siis teeb
ARK õpetaja tunnistusele märke: « Sõiduõpetaja ».
(4) Paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud liiklusteooria- ja sõiduõpetaja
tunnistusele teeb ARK märke: «Liiklusteooria õpetaja, sõiduõpetaja
kvalifikatsioon peatatud».
(5) [Kehtetu – RTL 2004, 151, 2290 –
jõust. 1.03.2005] (õ) 5.02.2008 16:00
(6) ARK annab kaotatud, hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud tunnistuse
asemele tunnistuse duplikaadi, kui tunnistuse taotleja vastab käesolevas
paragrahvis toodud nõuetele.
(7) ARK annab kehtivusaja ületanud või § 24 lõike 1 punkti 2 alusel kehtetuks
tunnistatud tunnistuse asemele uue tunnistuse, kui tunnistuse taotleja vastab
õpetajale kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.
(8) ARK annab tunnistuse või teatab tunnistuse taotleja mittevastavusest
nõuetele 20 tööpäeva jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud
materjalide esitamise päevast.
[RTL
2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005]
(õ) 5.02.2008 16:00
§24. Tunnistuse kehtetuks tunnistamine
(1) ARK tunnistab tunnistuse kehtetuks, kui:
[RTL 2006, 23, 384 - jõust. 13.03.2006]
1) tunnistus on alusetult välja antud;
2) õpetajat on karistatud
«Liiklusseaduse» § 36 lõikes 4 toodud rikkumiste eest;
3) tunnistus või
selles sisalduv kanne või andmed on võltsitud;
4) tunnistus on kadunud,
hävinud või muutunud kasutuskõlbmatuks;
5) tunnistuse omanik on surnud;
6)
väljastatakse uus tunnistus.
(2) ARK teatab haldusaktina vormistatud tunnistuse kehtetuks tunnistamisest
asjaomasele isikule tähitud kirjaga käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1
kuni 3 toodud juhtudel.
(3) Kui ARK tunnistab tunnistuse kehtetuks, peatub õpetaja koolitamise õigus
ARK-i otsuse õpetajale teatavaks tegemise päevast või kui see on kohale
toimetatud ARK-le esitatud õpetaja elu- või asukoha aadressil või kui see on
õpetajale postiasutuses allkirja vastu üle antud.
[RTL
2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005]
(õ) 5.02.2008 16:00
§25. Tunnistuste arvestus ja kontroll
ARK peab tunnistustega seotud toimingute arvestust ja jooksvat kontrolli
tunnistust omavate isikute poolt «Liiklusseaduse» § 36 lõikes 4 toodud
rikkumiste esinemise kohta.
§26. Vaide lahendamine
Tunnistuse taotleja või selle omanik võib tunnistuse andmata jätmise või
kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitada vaide ARK-le või Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile või kaebuse halduskohtusse vastavalt
«Halduskohtumenetluse seadustikule»
[RTL
2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005]
(õ) 5.02.2008 16:00
9. peatükk
TROLLIJUHI ÕPETAJA
§27. Trollijuhi õpetaja koolitus ning koolitamise õigust tõendava
tunnistuse andmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Trollijuhi õpetaja koolitus ning koolitamise õigust tõendava tunnistuse
andmine ja kehtetuks tunnistamine toimub käesoleva määrusega sätestatud
tingimustel.
(2) Trollijuhi õpetaja koolitajal on õigus muuta erikursuse õppemahte
vastavalt trolliliikluse spetsiifikale.
10. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§28. Üleminekusätted
(1) Õpetajad, kes ei ole läbinud teede- ja sideministri 9. mai 2001. a
määruse nr 47 «Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik
õppekava ning õpetajale mootorsõidukijuhi koolitamise õigust tõendava tunnistuse
andmise ja kehtetuks tunnistamise eeskiri» kohast ja nimetatud määruse §-is 8
toodud mahus õpetaja koolituskursust ja kes enne käesoleva määruse jõustumist on
töötanud liiklusteooria või sõiduõpetajana olenemata temale omistatud
kvalifikatsioonist, peavad läbima käesoleva määruse 5. peatükis sätestatud
täienduskoolituse enne õpetaja koolitamise õigust tõendava tunnistuse taotlemist
ARK-st.
(2) Õpetajad, kes on läbinud teede- ja sideministri 9. mai 2001. a määruse nr
47 kohase ja nimetatud määruse §-is 8 toodud mahus õpetaja koolituskursuse,
peavad läbima käesoleva määruse 5. peatükis sätestatud täienduskoolituse
enne 5 aasta möödumist nimetatud koolituse lõpetamisest.
(3) [kehtetu]
[RTL 2006, 23, 384 - jõust. 13.03.2006]
(4) Õpetaja, kes enne määruse jõustumist on töötanud liiklusteooria- ja
sõiduõpetajana, peab omama vähemalt keskharidust.
(5) Täienduskoolitusel osaleja, kes omab teooria- või
sõiduõpetaja/instruktori kursuse läbimist tõendavat tunnistust, võib koolitajale
esitada § 14 punktis 5 nimetatud õpetaja tunnistuse asemel teooria- või
sõiduõpetaja/instruktori kursuse läbimist tõendava tunnistuse.
[RTL
2004, 151, 2290 - 1.03.2005]
(õ) 5.02.2008 16:00
§29. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks teede- ja sideministri 9. mai 2001. a määrus nr 47
«Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava ning
õpetajale mootorsõidukijuhi koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja
kehtetuks tunnistamise eeskiri».
| Majandus- ja
kommunikatsiooniministri 11. juuli 2003. a määruse nr 115
«Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava
ning õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja kehtetuks
tunnistamise eeskiri»
lisa 1
|
RIIKLIKU ÕPPEKAVA ÕPPEAINETE AINEKAVAD
I. Üldkursuse ainekava peab sisaldama järgmisi teemasid ja
alateemasid:
1. Sissejuhatus kasvatusteadusesse
2. Didaktika:
Didaktika andragoogilises protsessis:
Didaktilised põhimõtted,
erinevad õpetamisvõtted
Erinevad lähenemised täiskasvanute koolitusele ja
õpetamisele
Koolituse ettevalmistamine:
Koolitusplaani ja -kava
koostamise põhimõtted
Õppekava koostamine, formaalsed ja sisulised
eesmärgid
Erinevate õppematerjalide ja -vahendite valik ja nende kasutamise
põhimõtted
Koolituse hindamine:
Õppimistulemuste hindamine ja
enesehindamine
Õppeprotsessi analüüs ja hindamine
Koolituse tulemuslikkuse
hindamine
Sõiduõpetuse didaktika:
Platsisõidu didaktika
Maanteesõidu
didaktika
Linnassõidu didaktika
3. Andragoogika:
Täiskasvanu kui õppija:
Täiskasvanu arengu
iseärasused
Täiskasvanud õppija eripärad ja nende arvestamine andragoogilises
protsessis
Täiskasvanu õpivajadused, motivatsioon ja huvi ning nende
kujunemine
Õppimine täiskasvanu eas:
Erinevad õppimisteooriad, õppimise
iseärasused
Õpikeskkond: füüsiline, sotsiaalne ja psüühiline keskkond,
õppimist soodustava keskkonna loomine
Õpioskuste kujundamine ja rakendamine,
õpisituatsioonide loomine, õpetaja ja õppija suhted
Täiskasvanu koolitaja (andragoogi) rollis:
Õpetaja kui andragoogi
isiksuslikud eeldused ja rollid
Meetodid täiskasvanute koolituses: loeng,
rühmatöö, situatsiooni analüüs, diskussioon jne
Koolitus kui meeskondlik
tegevus. Meeskondliku tegevuse põhimõtted
4. Ainedidaktika:
Ainetsükli ja õppetunni ülesehitus
Huvi
äratamine
Teema esitlus, loogilisus
Hindamine
5. Autoõpetus:
Klassifikatsioon ja kasutusalad
Ehitus ja
koostud
Mootorsõiduki juhtimine kui ühiskonnaohtlik
tegevusvaldkond
Tehnokontrolli süsteem
Mootorsõidukite dünaamika ja
ehituse eripära arvestav juhtimise õpetamine
6. Ohutu sõidu alused:
Ohuolukorra tunnetamine
Olukorra
hindamine
Riskid liikluses, nende hindamine ja nendega
arvestamine
Liiklusõnnetuste põhjused, iseloom ja
kahjustused
Liiklusohutusalane olukorda ja tüüpilisemate liiklusõnnetuste
toimumise põhjuseid
Eetilised nõuded
7. Säästliku sõidustiili alused:
Eesmärk, säästliku sõidustiili olemus, vajadus, juhised ja põhimõtted
Säästlikku sõitu mõjutavad tegurid:
Mootori pöörded
Heitgaasid
ja müratase
Käiguvahetus
Kiirendamine ja aeglustamine
Ettekavatsemata
peatumised
Pikivahe
Liikluse jälgimine
Liikumisenergia
Veere- ja
õhutakistus
Sõidutrajektoori valik
Teekonna planeerimine
8. Kaitsliku sõidu juhised:
Mõisted
Liikluse
korraldamine
Vähekaitstud liiklejad ja erilist tähelepanu nõudvad
olukorrad
Juhi märguanded
Peatumis- ja pidurdusteekonnad
Pidurite
ehituse eripära ja pidurdusmaad erinevatel sõidukitel
Sõiduki paiknemine
teel, sõiduteel, sõiduraja vahetamisel, pöörded
Pikivahe
eessõitjaga
Teeandmise kohustus, tee andmise reeglid ja
kohad
Kaasliiklejatega arvestamine
Ristmike ületamine
Tegevus ja
käitumine möödasõidul või möödumisel
Sõidukiirus, nõuded sõidukiiruse
valikule
Sõidukiirusest tingitud nägemisvälja muutumine
Sõidukile mõjuvad
jõud, kaalujaotus, kursikindlus
Peatumine ja parkimine
Raudteeülesõidukoha
ja trammitee ületamine
Tulede kasutamine valge ja pimeda ajal,
nägemisvõime
Pukseerimine
Liiklus kiirteel, õuealal ja
tunnelis
Tegutsemine liiklusõnnetuse korral
Eritalituse sõiduki
eriõigused
Erinevate liiklejate kohta käivad lisanõuded
9. Isiksuse psühholoogia:
Isiksus, isiksuse
tüübid
Isiksuse põhijooned
Temperament
Sekundaarsed isiksuse
jooned
Ego kaitsemehhanismid
Kontrollkese
A- ja B- tüüpi
inimesed
Mina-kontseptsioon
Enesehinnang, eneseteadvus
Sotsiaalne
võrdlus
Moraalne areng
Intelligentsus – kultuuriline, emotsionaalne jne
10. Suhtlemispsühholoogia ja -treening:
Verbaalsed ja
mitteverbaalsed suhtlemisvahendid
Sotsiaalsed vajadused (sh eriti vajadus
tunnustuse järele)
Kahe inimese vahelise kontakti
loomine
Empaatia
Emotsioonid
Frustratsioon
Motivatsioon
Hoiak
Formaalsed
ja informaalsed suhted
Formaalsed ja informaalsed grupid ja nende
mõju
Psühholoogiline kliima
Psühholoogiline barjäär
Ülesannete andmine
ja delegeerimine
Ergutamine ja karistamine
Kommunikatsioon
Isiklik ja
massikommunikatsioon, kommunikatsiooni hälbed
Vastastikune
mõjutamine
Vestlus, vestluse juhtimine
Motiveeriv
vestlus
Veenmine
Sisendamine-mõjutamine
Olla hea kuulaja
Konfliktide
ennetamise ja lahendamise võimalused
Kritiseeriv suhtumine
Positiivne
mõtlemine
Teadvuse ja alateadvus mõju
Tahtejõu ja kujutluse
vastuolu
Stressi olemus, tüpoloogia, alaliigid, liigse stressi vähendamise
võimalused
Kliendi teenindamine, rolli jaotused
11. Mõjutamispsühholoogia:
Mõjutamine
Mõjutamise
strateegia
Mõjutamisvõtted
Mõjutamistüübid
Enesekehastamise
tehnikad
Agressiivne, ennastkehtestav, allaheitlik
käitumine
Grupp
Grupimõtlemine
Grupidünaamika
Otsuse
vastuvõtmine
Moraalne areng
Kultuur ja käitumise seos otsuste vastuvõtu
protsessis
Sotsiaalne taju
12. Liikluspsühholoogia:
Arengupsühholoogia ja sellest
tulenevad käitumised, reaktsioonid ja reguleeringud
Liikluspsühholoogia
üldmõisted ja juhi tegutsemise skeem
Jalakäija reageerimise
skeemid
Inimese psühhofüsioloogilised omadused ja eripärad
Liiklusohutust
mõjutavad tegurid
Isiksuse omadused ning sellest tulenev
käitumine
Valmisolek liikluses osalemiseks – psüühiline
stabiilsus
Sotsiaalsed tegurid, riskifaktorid
Tegutsemisvõimet väljendavad
tegurid
13. Liiklusalased õigusaktid:
Liiklusseadus, liikluseeskiri,
mootorsõidukijuhi ettevalmistamist reguleerivad õigusaktid
Vastutus
liiklusnõuete eiramise korral
Liikluskindlustus
Sõidukite
tehnojärelevalvet reguleerivad õigusaktid
Rahvusvahelised kokkulepped ja
Euroopa Liidu õigusaktid
Tegutsemine liiklusõnnetuse korral
14. Liiklusohutusalane olukord, tüüpilised liiklusõnnetused ja
nende põhjused:
Liiklusohutuse üldine areng Eestis. Selle võrdlus Euroopa liiklusohutuse
arenguga (eraldi nn lääneriigid ja postsotsialistlikud – arengu erinevuse
põhjused)
Liiklusohutuse areng taasiseseisvunud Eestis:
Õnnetuste liigid,
nende jagunemine linna- ja maanteeõnnetusteks, pimeda ja valge aja
vahel
Õnnetuste peamised põhjused
Õnnetuste põhjustajad
Õnnetused
sõiduautojuhtide süül, nende jagunemine vanuse ja staaži lõikes
Hukkunute
jagunemine vanuse lõikes (eraldi juhtide, sõitjate ja jalakäijate lõikes)
Avastatud liiklusrikkumiste iseloom
Liiklusohutusprogrammi eesmärk ja sisu:
Programmi
etapid
Valitsuse tegevuskavad
Mootorsõidukijuhtide õpetajate osa
liiklusdistsipliini, -sujuvuse ja -ohutuse tõstmisel
15. Vältimatu esmaabi alused:
Õnnetusolukorra
hindamine
Kuidas tegutseda õnnetusolukorras ja kutsuda
abi
Elustamine
Verejooksu peatamine
Sidemed ja nende liigid,
sidumine
Šokis kannatanu abistamine
Esmaabi haavade, luumurdude,
liigesevigastuste, põletuste, mürgituste, kuuma- ja külmakahjustuste
korral
Esmaabi äkkhaigestumiste korral
Teadvuse kaotanud inimese
abistamine
II. A- ja A1-kategooria mootorratta juhi õpetaja koolituse
erikursuse ainekava peab hõlmama teooriaõppe ja sõiduõppe valdkonda ning
sisaldama järgmisi teemasid ja alateemasid
16. Teooriaõpe:
Koolitamise õppekavade sisu ja didaktika
Sõiduki liikumisdünaamika ja õiged juhtimisvõtted:
Mootorrattale
mõjuvad jõud kiirendamisel, pidurdamisel ja kurvis sõidul, mootorratta tüüpide
sõidutehnilised erinevused
Õiged juhtimisvõtted vastavalt mootorratta
tüübile, ohtlikud vead, millele tuleb õppesõidul eriti juhtida õpilase
tähelepanu
Sõitjate ja veose paigutus mootorrattal ja sõidu ohutust mõjutavad
tegurid
Äkkpidurdus ja ohutu kukkumine
Juhtimisvõtete õpetamine sõitmiseks
libedal või pehmel pinnasel
Mootorratturi poolt teistele liiklejatele antavad
märguanded
Sõiduki eripära arvestav sõiduki tundmine ja
kasutamine:
Liiklusohutuse seisukohalt mootorrataste erinevate tüüpide
võrdlus teiste mootorsõidukitega
Teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda
säästva kaitsliku sõiduviisi kujundamise eripära mootorrattaga sõitmisel
Nõuded mootorratta tehnoseisundile ja tehnoseisundi
määramine:
Mootorratta ehituse tutvustamine
Õpilase ettevalmistamine
mootorratta tehnokontrolliks (rehvid, rattad, rool, pidurid, tuled ja
sõiduvarustus)
Liiklusalased õigusaktid:
Õigusaktid, mis käsitlevad mootorratta
tehnoseisundit ja selle kontrolli
Nõuded mootorrattajuhi riietusele
Sõiduki juhtimine pimeda ajal:
Tulede õige kasutamine
Optimaalne
tulede kasutamine kohtumisolukorras, juhi pimestamisega kaasnevad
ohud
Optimaalne tulede kasutamine eessõitvale sõidukile tagant lähenedes ja
sellest möödumisel
Tulede kasutamine mootorratta parkimisel, hädapeatumisel
jne
Pimedad tsoonid sõiduki kõrval
Lähi- ja kaugtulede nähtavusulatus ja
sellest tulenev reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekond, udutuled
Teel
asuva objekti või jalakäija märgatavus (kaug- ja lähituledega)
Reflekteeruvad
ja fluoresseeruvad materjalid, tööpõhimõtted
Säästlik ja kaitslik sõidustiil:
Eesmärk, säästliku ja kaitsliku
sõidustiili olemus, vajadus, juhised ja põhimõtted
Teekonna planeerimine
17. Sõiduõpe:
Platsisõidu õppus:
Tüüpilised vead mootorratta juhtimisseadmete
käsitsemisel
Mootorratta kallutamise vajadus sõidul kurvis, esinevad
vead
Platsil sõidu harjutuste vajalikkus mootorrattajuhtimise õpetamisel,
motoorika
Maanteesõidu õppus:
Lülitumine liiklusesse, tüüpilised
vead
Paiknemine teel
Kiiruse valik
Möödumine ja möödasõit,
vastutulijad, olukorra analüüs, millele juhtida õpilase tähelepanu
Sõidurea
vahetus
Ristmik
Manööverdamine, tagasipööre
Peatumine ja
parkimine
Maantee ja kiirtee
Raudtee
Erilised olukorrad
Linnasõidu õppus:
Lülitumine liiklusesse
Ristmik
Trammitee,
ühissõidukite peatus
Ülekäigurada ja jalgrattatee
Sõidujoone
valik
Manööverdamine, tagasipööre
Peatumine ja parkimine
Erijuhtimisvõtted ja sõit pimeda ajal:
Äkkpidurdus ja
ümberpõige
Juhtimisvõtted libedal teel
Kukkumise ohtlikkuse
vähendamine
Tulede õige kasutamine
Optimaalne tulede kasutamine
kohtumisolukorras, juhi pimestamisega kaasnevad ohud
Optimaalne tulede
kasutamine eessõitvale sõidukile tagant lähenedes ja sellest
möödumisel
Tulede kasutamine auto parkimisel, hädapeatumisel jne
Pimedad
tsoonid sõiduki kõrval
Musta nuku katse läbiviimine
Lähi- ja kaugtulede
nähtavusulatus ja sellest tulenev reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekond,
udutuled
Teel asuva objekti või jalakäija märgatavus (kaug- ja lähituledega)
Säästlik ja kaitslik sõit:
Mootorratta tehniline
seisukord
Sõidustiil
Käiguvahetus
Mootori
pöörlemissagedused
Kiirendamine ja aeglustamine (mootoriga
pidurdamine)
Pikivahe
Sõidutrajektoor
Õppesõidu tulemuste analüüs ja õpilase hindamine:
Eksamisõidu
kaardi kasutamine
Õpilasele tema sõiduvigade ja väärate juhtimisvõtete
selgitamine ja tema tugevate külgede esiletõstmine
III. B- ja BE-kategooria auto juhi õpetaja erikursuse
ainekava peab hõlmama teooriaõppe ja sõiduõppe valdkonda
ning sisaldama järgmisi teemasid ja alateemasid
18. Teooriaõpe:
Koolitamise õppekavade sisu ja didaktika
Auto liikumisdünaamika
ja õiged juhtimisvõtted:
Elastse rehviga ratta liikumisseadused, veojõu
ja pidurdusjõu kontrollsüsteemid – ABS ja DSA
Autole kiirendamisel,
pidurdamisel ja kurvis mõjuvad jõud ning nende eripära
Esi-, taga- ja
nelivedu autode juures, eripära automaat- ja käsikäiguvahetuse puhul
Auto
juhitavus, teelpüsivus ja kursikindlus, tegurid, mis neid mõjutavad,
kursikindluse kontrollsüsteemid – VSC
Autorongi liikumise eripära
Ilma- ja
teeoludele vastavad juhtimisvõtted, mis kindlustavad auto ja autorongi
teelpüsivuse ja kursikindluse, peatumis- ja pidurdustee, liiklusohutust arvestav
sõidukiiruse ja sõidujoone valik
Auto mudeli eripära arvestav juhtimine ja auto
kasutamine:
Maasturite, kaubikute, matkaautode ja sõiduautode kasutamise
eripära
Juhi asend roolis, juhtimis- ja abiseadmete kasutamine
Auto
aktiivsete ja passiivsete turvaseadmete õige kasutamine
Auto varustuse
kasutamine
Nõuded haagiste kohta
Kerghaagise külge- ja
lahtihaakimine
Nõuded sõitjate ja/või veoste paigutuse kohta
Nõuded auto tehnoseisundi kohta ja tehnoseisundi määramine:
Auto
liiklusohutust määravad seadmed, agregaadid ja süsteemid (pidurid, rool,
klaasipuhastid, tuled, haakeseade, peeglid, ventilatsioonisüsteem, heitgaaside
väljutussüsteem, mootori toiteseadmed, turvasüsteemid), nõuded tehnoseisundi
kohta, rikked ja nende avastamine
Sõiduki rehvid, nende ehitus ja iseärasused
(rehvi tüübid, rõhk, kulumine jne)
Nõuded auto varustuse kohta (auto apteek,
ohukolmnurk, tõkiskingad, tulekustuti, tehasejuhise kohane varustus)
Liiklusalased õigusaktid, mis käsitlevad B- ja BE-kategooria sõidukeid
Sõiduki juhtimine pimeda ajal:
Tulede õige kasutamine
Optimaalne
tulede kasutamine kohtumisolukorras, juhi pimestamisega kaasnevad
ohud
Optimaalne tulede kasutamine eessõitvale sõidukile tagant lähenedes ja
sellest möödumisel
Tulede kasutamine sõiduki parkimisel, hädapeatumisel
jne
Pimedad tsoonid sõiduki kõrval
Lähi- ja kaugtulede nähtavusulatus ja
sellest tulenev reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekond, udutuled
Teel
asuva objekti või jalakäija märgatavus (kaug- ja lähituledega)
Reflekteeruvad
ja fluorestseeruvad materjalid, tööpõhimõtted
Säästlik ja kaitslik sõidustiil:
Eesmärk, säästliku ja kaitsliku
sõidustiili olemus, vajadus, juhised ja põhimõtted
Teekonna planeerimine
19. Sõiduõpe
Platsisõidu õppus:
B- ja BE-kategooria auto juhi õppekavades
ettenähtud harjutuste veatuks täitmiseks vajalike juhtimisvõtete
didaktika
Platsisõidu harjutuste abil juhtimisliigutuste dünaamiliste
stereotüüpide kujundamine, tähelepanujaotus
Tagurdamine
Platsisõit
haagisega
Platsisõidu tüüpilised vead
Maanteesõidu õppus:
Liiklusesse lülitumine, õpilase tähelepanu
juhtimine liiklusolukorra mitmesugustele eripäradele
Sõiduõpe vastavalt B- ja
BE- kategooria auto juhi õppekavadele, sõidujoone valiku didaktika
Pöörded,
peatumine ja parkimine, vead tähelepanu jaotamisel ja manöövri
sooritamisel
Möödumine ja möödasõit, kohtumine vastutulijaga
Teiste
liiklejate käitumise etteaimamine ja oma kavatsustest õigeaegne märku
andmine
Rasketes teeoludes esi-, tagasillaveoga ja neljarattaveoga autoga
sõidu didaktika
Linnasõidu õppus:
Säästliku sõidustiili õpetamise
oskus
Säästliku sõidustiili demonstreerimine
Sõit ristmikel vastavalt B-
ja BE- kategooria auto juhi õppekavale, sõidu eesõigus ja teeandmise kohustus,
paiknemine ristmikul ja peale selle ületamist, teiste liiklejate kavatsuste
mõistmise ja oma tegevuse õigeaegse väljendamise kujundamine õpilasel
Õige
piki- ja külgvahe, liiklusvoolus sõitmine, tagurdamine
Ühissõidukite
peatused, ülekäigurajad, vähekaitstud liiklejad, õpilase suhtumise kujundamine
nendesse
Sõidu planeerimine riski vältimiseks
Parkimine
Erijuhtimisvõtted ja sõit pimeda ajal:
«Pulseeriva pidurduse» ja
«sujuva kiirendamise» juhtimisliigutuste harjutamine, tüüpilised
vead
Treeningharjutused libedal teel
Libedal teel auto käitumise
demonstreerimine
Libedal teel auto juhtimisvõtete edastamine, ebaõigetele
juhtimisvõtetele tähelepanu pööramine
Blokkpidurite ja ABS pidurite tõhususe
erinevused libeda tingimustes
Tulede õige kasutamine
Optimaalne tulede
kasutamine kohtumisolukorras, juhi pimestamisega kaasnevad ohud
Optimaalne
tulede kasutamine eessõitvale sõidukile tagant lähenedes ja sellest
möödumisel
Tulede kasutamine auto parkimisel, hädapeatumisel jne
Pimedad
tsoonid sõiduki kõrval
Musta nuku katse läbiviimine
Lähi- ja kaugtulede
nähtavusulatus ja sellest tulenev reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekond,
udutuled
Teel asuva objekti või jalakäija märgatavus (kaug- ja lähituledega)
Säästlik ja kaitslik sõit:
Auto tehniline
seisukord
Sõidustiil
Käiguvahetus
Mootori
pöörlemissagedused
Kiirendamine ja aeglustamine (mootoriga
pidurdamine)
Pikivahe
Sõidutrajektoor
Paigaltvõtt
Rooli käsitlemine
Õppesõidu tulemuste analüüs ja õpilase hindamise didaktika:
Õpilase
vigade põhjal vajakajäämiste selgitamine tema õpingutes
Õpilasele tema vigade
selgitamise meetodid ja temas õppesõitu positiivse suhtumise
kujundamine
Eksamisõidukaardi kasutamine
IV. C- ja C1-kategooria auto juhi koolituse erikursuse
ainekava peab hõlmama teooriaõppe ja sõiduõppe valdkonda ning sisaldama järgmisi
teemasid ja alateemasid
20. Teooriaõpe:
Koolitamise õppekavade sisu ja didaktika
Auto liikumisdünaamika ja õiged juhtimisvõtted:
Mitmeteljelise auto
ja autorongi liikumise dünaamika, mitmesuguste veoste mõju auto
sõiduomadustele
Ökonoomne ja keskkonda säästev sõiduviis
Pidurite ja
aeglustite kasutamine, sõit mägedes järskudel tõusudel-langustel ja õigeaegne
käiguvahetus, serpentiinidel sõidu eripära
Ilma- ja teeoludele vastavad
juhtimisvõtted, mis kindlustavad auto ja autorongi teelpüsivuse ja
kursikindluse, peatumistee ja pidurdustee, liiklusohutust arvestav kiiruse ja
sõidujoone valik
Auto mudeli eripära arvestav juhtimine ja auto
kasutamine:
Vastavalt auto otstarbele tema konstruktsiooni, juhtimis- ja
abiseadmete kasutamine, valmistaja juhised sõiduki ehituse- ja käsitsemise
eripäraga tutvumisel
Auto ja autorongi manööverdamise õiged võtted ning
ohutuse tagamine
Nõuded veose paigutuse ja kinnituse kohta, auto lisaseadmete
kasutamine (luuktõstuk, pumbad jt)
Täis- ja poolhaagise auto külge- ja
lahtihaakimine
Ohutusabinõud koorma peale- ja mahalaadimisel
Nõuded auto tehnoseisundi kohta ja tehnoseisundi määramine:
Auto
tehnoseisundi määramine vastavalt valmistaja juhendile
Veose iseärasustest
auto tehnoseisundile ja sõiduomadustele tekkida võivad ohud
Mitme veotelje
korral esineva parasiitvõimsuse mõju rehvide kulumisele
Sõiduki rehvid, nende
ehitus ja iseärasused (rehvi tüübid, rõhk, kulumine jne)
Ohutusabinõud
auto tehnohooldel
Sõidumeerikute kasutamine
Liiklusalased õigusaktid:
Õigusaktid, mis käitlevad C- ja
CE-kategooria sõidukeid
Üldnõuded veoste saatedokumentide vormistamise
kohta
Nõuded sõidu- ja puhkeaja kohta
Säästlik ja kaitslik sõidustiil:
Eesmärk, säästliku ja kaitsliku
sõidustiili olemus, vajadus, juhised ja põhimõtted
Teekonna planeerimine
21. Sõiduõpe:
Platsisõidu õppus:
C- ja CE-kategooria auto juhi õppekavades
ettenähtud harjutuste veatuks täitmiseks vajalike juhtimisvõtete
didaktika
Mitmeteljelise auto ja autorongi manööverdamise eripära, õiged
juhtimisvõtted, tagurdamine
Platsisõidu tüüpilised vead
Maanteesõidu õppus:
Suuregabariidilise sõiduki juhtimise eripära,
arvestades juhi vaatevälja piiratust ja teistele liiklejatele nähtavuse
vähenemist
Autorongiga pöörde sooritamise eripära kitsastel teedel, teiste
liiklejate õigeaegne hoiatamine
Õige piki- ja külgvahe, liiklusvoolus
sõitmine
Sõidu marsruudi valik
Linnasõidu õppus:
Säästliku sõidustiili õpetamise
oskus
Säästliku sõidustiili demonstreerimine
Vastavalt C- ja CE-
kategooria auto juhi õppekavadele sõit asulateedel
Õige piki- ja külgvahe,
liiklusvoolus sõitmine
Sõidu planeerimine vastavalt liiklusoludele
Erijuhtimisvõtted ja sõit pimeda ajal:
Libedal teel auto käitumise
demonstreerimine
Libedal teel auto juhtimisvõtete edastamine, ebaõigetele
juhtimisvõtetele tähelepanu pööramine
Autorongi äkkpidurdus, täis- või
poolhaagise «kääri» minek
Täishaagise esirataste vibamise vältimine
Sõit
rasketes ilma- ja teeoludes
Tulede õige kasutamine
Optimaalne tulede
kasutamine kohtumisolukorras, juhi pimestamisega kaasnevad ohud
Optimaalne
tulede kasutamine eessõitvale sõidukile tagant lähenedes ja sellest
möödumisel
Tulede kasutamine auto parkimisel, hädapeatumisel jne
Pimedad
tsoonid sõiduki kõrval
Musta nuku katse läbiviimine
Lähi- ja kaugtulede
nähtavusulatus ja sellest tulenev reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekond,
udutuled
Teel asuva objekti või jalakäija märgatavus (kaug- ja lähituledega)
Säästlik ja kaitslik sõit:
Auto tehniline
seisukord
Sõidustiil
Käiguvahetus
Mootori
pöörlemissagedused
Kiirendamine ja aeglustamine (mootoriga
pidurdamine)
Pikivahe
Sõidutrajektoor
Paigaltvõtt
Rooli käsitsemine
Õppesõidu tulemuste analüüs ja õpilase hindamise didaktika:
Õpilase
vigade põhjal vajakajäämiste selgitamine tema õpingutes
C- ja CE- kategooria
auto juhi koolitamisel tuleb arvestada, et tegemist on juba auto juhtimise
õigust omava isikuga. Täiendusõppel tuleb süvendada õpilase hoiakut katislikule
sõiduviisile ja pöörata tähelepanu uue kategooria auto
juhtimisvõtetele
Eksamisõidukaardi kasutamine
V. D- ja DE-kategooria auto juhi õpetaja erikursuse ainekava
peab hõlmama teooriaõppe ja sõiduõppe valdkonda ning sisaldama järgmisi teemasid
ja alateemasid
22. Teooriaõpe:
Koolitamise õppekavade sisu ja didaktika
Bussi liikumisdünaamika ja õiged juhtimisvõtted:
Sõitjate veol
sobivad juhtimisvõtted
Sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele
Bussi
mudeli eripära arvestav juhtimine
Linnaliinide ja kaugsõidu bussid,
liigendbussid ja bussirongid, juhi erinevatest kohustustest tulenevad tähelepanu
objektid ja tegevuskavad
Bussi juhtimis- ja abiseadmed, sõitjate ohutuse ja
mugavuse tagamine
Ilma- ja teeoludele vastavad juhtimisvõtted, mis
kindlustavad bussi ja bussirongi teelpüsivuse ja kursikindluse, peatumistee ja
pidurdustee, liiklusohutust arvestav kiiruse ja sõidujoone valik
Bussi eripära arvestav sõiduki tundmine ja kasutamine:
Bussi ja
bussirongi manööverdamise õiged võtted ning ohutuse tagamine
Ohutusabinõud
sõitjate veol
Nõuded bussi tehnoseisundi kohta ja tehnoseisundi määramine:
Bussi
tehnoseisundi määramine vastavalt valmistaja juhendile
Juhi erilise kontrolli
all olevate bussi juhtimis- ja abiseadmete töö
jälgimine
Tuleohutusnõuded
Sõiduki rehvid, nende ehitus ja iseärasused
(rehvi tüübid, rõhk, kulumine jne)
Juhi käitumine liiklusõnnetuse korral ja
muudes ohu- ning äkkolukordades
Sõidumeeriku kasutamine
Liiklusalased õigusaktid:
Õigusaktid, mis käsitlevad D- ja
DE-kategooria autosid
Sõitjate ja pagasiveoga seonduvad õigusaktid
Nõuded
juhile sõitjate teenindamisel ja nendega suhtlemisel
Nõuded sõidu- ja
puhkeaja kohta
Nõuded sõidudokumentide vormistamisel
Säästlik ja kaitslik sõidustiil:
Eesmärk, säästliku ja kaitsliku
sõidustiili olemus, vajadus, juhised ja põhimõtted
Teekonna planeerimine
23. Sõiduõpe:
Platsisõidu õppus:
D- ja DE-kategooria autojuhi õppekavades
ettenähtud harjutuste veatuks täitmiseks vajalike juhtimisvõtete
didaktika
Sõitjate peale- ja mahamineku nõuded, uste avamine ja sulgemine,
keskkonda säästev sõiduviis
Tagurdamine.
Maanteesõidu õppus:
Vastavalt D- ja DE-kategooria autojuhi
õppekavades ettenähtud maanteesõidu didaktika
Õige piki- ja külgvahe,
liiklusvoolus sõitmine
Bussijuhi käitumise eripära tehnorikke ilmnemisel,
liiklusõnnetuse korral ja muudes ohuolukordades
Linnasõidu õppus:
D- ja DE-kategooria autojuhi õppekavades
ettenähtud linnasõidu didaktika
Ühissõidukite liikluse eripära
Säästliku
sõidustiili õpetamise oskus
Säästliku sõidustiili
demonstreerimine
Sõitjaid arvestav bussijuhi tähelepanu jaotus ja
liiklusohutuse eritingimused
Erijuhtimisvõtted ja sõit pimeda ajal:
Libedal teel auto käitumise
demonstreerimine
Libedal teel auto juhtimisvõtete edastamine, ebaõigetele
juhtimisvõtetele tähelepanu pööramine
Autorongi äkkpidurdus, täis- või
poolhaagise «kääri» minek
Täishaagise esirataste vibamise vältimine
Sõit
rasketes ilma- ja teeoludes
Tulede õige kasutamine
Optimaalne tulede
kasutamine kohtumisolukorras, juhi pimestamisega kaasnevad ohud
Optimaalne
tulede kasutamine eessõitvale sõidukile tagant lähenedes ja sellest
möödumisel
Tulede kasutamine auto parkimisel, hädapeatumisel jne
Pimedad
tsoonid sõiduki kõrval
Musta nuku katse läbiviimine
Lähi- ja kaugtulede
nähtavusulatus ja sellest tulenev reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekond,
udutuled
Teel asuva objekti või jalakäija märgatavus (kaug- ja lähituledega)
Säästlik ja kaitslik sõit:
Auto tehniline
seisukord
Sõidustiil
Käiguvahetus
Mootori
pöörlemissagedused
Kiirendamine ja aeglustamine (mootoriga
pidurdamine)
Pikivahe
Sõidutrajektoor
Paigaltvõtt
Rooli käsitlemine
Õppesõidu tulemuste analüüs ja õpilase hindamise didaktika:
Õpilase
vigade põhjal vajakajäämiste selgitamine tema õpingutes
D- ja DE-kategooria
autojuhi koolitamisel tuleb arvestada, et tegemist on inimeste veoga, kuna
sõitjate käitumine võib olla suures osas etteaimamatu, tuleb juhti sõitjate
turvalisust ja liiklusohutust silmas pidades õpetada argumenteeritult
suhtlema
Eksamisõidu kaardi kasutamine
VI. R- ja T- kategooria ratastraktori ja liikurmasina
(edaspidi masina) erikursuse ainekava peab hõlmama teooriaõppe ja sõiduõppe
valdkonda ning sisaldama järgmisi teemasid ja alateemasid
24. Teooriaõpe:
Koolitamise õppekavade sisu ja didaktika
Masina liikumisdünaamika ja õiged juhtimisvõtted:
Mitmeteljelise
masina ja masinrongi liikumise dünaamika, mitmesuguste veoste mõju masina
sõiduomadustele
Ökonoomne ja keskkonda säästev sõiduviis
Pidurite
kasutamine, sõit mägedes ja õigeaegne käiguvahetus, serpentiinidel sõidu
eripära
Ilma- ja teeoludele vastavad juhtimisvõtted, mis kindlustavad masina
ja masinrongi teelpüsivuse ja kursikindluse, peatumistee ja pidurdustee,
liiklusohutust arvestav kiiruse ja sõidujoone valik
Masina mudeli eripära arvestav juhtimine ja masina
kasutamine:
Vastavalt sõiduki otstarbele tema konstruktsiooni, juhtimis-
ja abiseadmete kasutamine, tehase juhised sõiduki ehituse- ja ekspluatatsiooni
eripäraga tutvumisel
Masina ja masinrongi manööverdamise õiged võtted ning
ohutuse tagamine
Nõuded veose paigutuse ja kinnituse kohta, masina
lisaseadmete kasutamine (luuktõstuk, pumbad jt)
Täishaagise masina
külge- ja lahtihaakimine
Ohutuse abinõud koorma peale- ja mahalaadimisel
Nõuded masina tehnoseisundi kohta ja tehnoseisundi
määramine:
Vastavalt sõiduki otstarbele tema konstruktsiooni, juhtimis-
ja abiseadmete kasutamine, tehase juhised sõiduki ehituse- ja ekspluatatsiooni
eripäraga tutvumisel
Masina ja masinrongi manööverdamise õiged võtted ning
ohutuse tagamine
Nõuded veose paigutuse ja kinnituse kohta, masina
lisaseadmete kasutamine (luuktõstuk, pumbad jt.)
Täishaagise masina külge- ja
lahtihaakimine
Liiklusalased õigusaktid, mis puudutavad masinate liiklust ja tehnosei
sundit ning veoste saatedokumente
Masina juhtimine pimeda ajal:
Tulede õige kasutamine
Optimaalne
tulede kasutamine kohtumisolukorras, juhi pimestamisega kaasnevad
ohud
Optimaalne tulede kasutamine eessõitvale sõidukile tagant lähenedes ja
sellest möödumisel
Tulede kasutamine sõiduki parkimisel, hädapeatumisel
jne
Pimedad tsoonid sõiduki kõrval
Lähi- ja kaugtulede nähtavusulatus ja
sellest tulenev reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekond, udutuled
Teel
asuva objekti või jalakäija märgatavus (kaug- ja
lähituledega)
Rereflekteeruvad ja fluorestseeruvad materjalid, tööpõhimõtted
Säästlik ja kaitslik sõidustiil:
Eesmärk, säästliku ja kaitsliku
sõidustiili olemus, vajadus, juhised ja põhimõtted
25. Sõiduõpe:
Platsisõidu õppus:
Masinajuhi õppekavades ettenähtud harjutuste
veatuks täitmiseks vajalike juhtimisvõtete didaktika
Mitmeteljelise masina ja
masinrongi manööverdamise eripära, õiged
juhtimisvõtted
Tagurdamine
Platsisõidu tüüpilised vead
Maanteesõidu õppus:
Suuregabariidilise sõiduki juhtimise eripära,
arvestades juhi vaatevälja piiratust ja teistele liiklejatele nähtavuse
vähenemist
Masinrongiga pöörde sooritamise eripära kitsastel teedel, teiste
liiklejate õigeaegne hoiatamine
Sõidu marsruudi valik
Linnasõidu õppus:
Masinajuhi õppekavades ettenähtud sõit
asulasisestel teedel
Sõidu planeerimine vastavalt liiklusoludele
Erijuhtimisvõtted ja sõit pimeda ajal:
Masinarongi äkkpidurdus,
täishaagise «kääri» minek
Täishaagise šimmi vältimine
Sõit rasketes ilma-
ja teeoludes
Tulede õige kasutamine
Optimaalne tulede kasutamine
kohtumisolukorras, juhi pimestamisega kaasnevad ohud
Optimaalne tulede
kasutamine eessõitvale sõidukile tagant lähenedes ja sellest
möödumisel
Tulede kasutamine auto parkimisel, hädapeatumisel jne
Pimedad
tsoonid sõiduki kõrval
Musta nuku katse läbiviimine
Lähi- ja kaugtulede
nähtavusulatus ja sellest tulenev reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekond,
udutuled
Teel asuva objekti või jalakäija märgatavus (kaug- ja lähituledega)
Säästlik ja kaitslik sõit:
Masina tehniline
seisukord
Sõidustiil
Käiguvahetus
Mootori
pöörlemissagedused
Kiirendamine ja aeglustamine (mootoriga
pidurdamine)
Pikivahe
Sõidutrajektoor
Paigaltvõtt
Rooli käsitsemine
Õppesõidu tulemuste analüüs ja õpilase hindamise didaktika:
Õpilase
vigade põhjal selgitatakse lüngad tema õpingutes
Eksamisõidukaardi kasutamine
VII. Libedasõidu riskivältimise koolituse ainekava peab hõlmama
teooriaõppe ja sõiduõppe valdkonda ning sisaldama järgmisi teemasid ja
alateemasid
26. Teooriaõpe:
Kursuse eesmärk, pedagoogiline sisu, eeldused
Kaitslik liikumine:
Ilma- ja teeoludele vastavad juhtimisvõtted,
mis kindlustavad auto ja autorongi teelpüsivuse ja kursikindluse, peatumis- ja
pidurdustee, liiklusohutust arvestav sõidukiiruse ja sõidujoone valik
Juht,
sõiduk, keskkond, juhi omadused, riskide tunnetamine
Tähelepanuvõime, ohtude
aimamise ja ennetamise oskus olenevalt liiklusolukorrast
Pikivahe, õnnetuste
vältimise võimalused
Kiiruse tähendus, reageerimis-, pidurdus- ja
peatumismaa, kokkupõrke kiirused, kiirusest tulenev aja sääst
Pidurite
ehituse eripära ja pidurdusmaad erinevatel sõidukitel
Autole kiirendamisel,
pidurdamisel ja kurvis mõjuvad jõud ning nende eripära
esi-, taga- ja
nelivedu autode juures, eripära automaat- ja käsikäiguvahetuse
puhul
Autorongi liikumise eripära
Tegevus ja käitumine möödasõidul või
möödumisel
Tüüpilised vead libedasõidul
Vähekaitstud liiklejad ja erilist
tähelepanu nõudvad olukorrad, kaasliiklejatega arvestamine
Sõiduki turvalisus:
Aktiivne ja passiivne
turvavarustus
Turvavarustuse tööpõhimõte ja õige kasutamine
Turvavarustuse
kontroll
Juhtimist mõjutavad tegurid:
Energia
Hõõrdejõud
Kaalujaotuse
muutumine
Teeolud
Juhtimine hädaolukorras:
Libisemised ja nende
kompenseerimine
Hädapidurdus
Ümberpõige
Sõiduki tehniline seisukord, mõju sõiduki juhitavusele:
Rehvid ja
nende seisukord, rõhk rehvides
Roolihoovastik
Pidurisüsteem
Vedrustus
ja amortisaatorid
27. Sõiduõpe:
Istumisasend
Rooli
käsitsemine
Tagurdamine
Pidavus ja selle vaheldumine
Reageerimis-,
pidurdus- ja peatumisteekond (ABS ja blokkpidur), kokkupõrke
kiirus
Külglibisemine, esi- ja tagaosa libisemine, kurvis pidurdamine
(DSP)
Õige sõidujoone säilitamine (DSP)
Pidurdus, hädapidurdus (ABS,
blokkpidur, pumpava jalaga pidurdamine)
Ümberpõige takistusest pidurdusega
(ABS ja blokkpidur)
Ümberpõige takistusest pidurduseta
Kurvis pidurdamine
(ABS ja blokkpidur)
Kiirus ja selle hindamine
Pikivahe
Libedal teel
auto käitumise demonstreerimine
Õpitava kategooria autorongi äkkpidurdus,
haagise «kääri» minek
Õpitava kategooria sõidukijuhi libedasõidu õppe
harjutuste läbimine ja läbiviimine
[RTL
2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005]
(õ) 5.02.2008 16:00
| Majandus- ja
kommunikatsiooniministri 11. juuli 2003. a määruse nr 115
«Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava
ning õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja kehtetuks
tunnistamise eeskiri»
lisa 2
|
ÜLDKURSUSE VÄHIMAD ÕPPEMAHUD
Tabel 1
Õppeaine
|
Aine-
punkte
|
Sissejuhatus kasvatusteadusesse
|
2
|
Didaktika
|
2
|
Andragoogika
|
2
|
Ainedidaktika, arvuti ja videotehnika kasutamise oskus õppetöös
|
1
|
Autoõpetus
|
2
|
Ohutu sõidu alused
|
2
|
Säästliku sõidustiili alused ja kaitsliku sõidu juhised
|
3
|
Isiksuse-, suhtlemise- ja mõjutuspsühholoogia ning suhtlemistreening
|
2
|
Liikluspsühholoogia
|
1
|
Liiklusalased õigusaktid, liiklusalane olukord, tüüpilised
liiklusõnnetused ja nende põhjused
|
0,5
|
Vältimatu esmaabi alused
|
0,5
|
Üldkursus kokku:
|
18,0
|
ERIKURSUSE VÄHIMAD ÕPPEMAHUD
Tabel 2
Õppeaine
|
Mootorsõiduki kategooria
|
A-
|
B-; BE-
|
C-; CE-
|
D-; DE-
|
R-; T-
|
Teooriaõpe
|
Ainepunkte
|
Koolitamise õppekavade sisu ja didaktika
|
0,5
|
1,0
|
0,5
|
0,5
|
0,5
|
Mootorsõiduki liikumisdünaamika ja õiged juhtimisvõtted
|
0,5
|
1,0
|
0,5
|
0,5
|
0,5
|
Mootorsõiduki eripära arvestav sõiduki tundmine ja kasutamine
|
0,5
|
2,0
|
0,5
|
1,0
|
1,0
|
Nõuded mootorsõiduki tehnoseisundile ja tehnoseisundi määramine
|
1,0
|
2,0
|
1,0
|
2,0
|
1,0
|
Liiklusalased õigusaktid
|
0,5
|
2,0
|
0,5
|
0,5
|
0,5
|
Sõiduki juhtimine pimeda ajal
|
1,0
|
2,0
|
—
|
—
|
0,5
|
Säästlik ja kaitslik sõidustiil
|
1,0
|
2,0
|
1,0
|
2,0
|
1,0
|
Teooriaõpe kokku
|
5,0
|
12,0
|
4,0
|
6,5
|
5,0
|
Sõiduõpe
|
Ainepunkte
|
Platsisõidu õppus
|
1,0
|
2,0
|
1,0
|
1,0
|
1,0
|
Maanteesõidu õppus
|
1,0
|
2,0
|
1,0
|
1,0
|
1,0
|
Linnasõidu õppus
|
1,0
|
2,0
|
1,0
|
1,0
|
1,0
|
Erijuhtimisvõtted ja sõit pimeda ajal
|
1,0
|
3,0
|
1,0
|
1,0
|
1,0
|
Säästlik ja kaitslik sõit
|
1,0
|
2,0
|
1,0
|
1,0
|
1,0
|
Õppesõidu tulemuste analüüs ja õpilase hindamise didaktika
|
1,0
|
2,0
|
1,0
|
1,0
|
1,0
|
Sõiduõpe kokku
|
6,0
|
13,0
|
6,0
|
6,0
|
6,0
|
Erikursus kokku
|
10,0
|
25,0
|
10,0
|
12,5
|
11,0
|
LIBEDASÕIDU RISKIVÄLTIMISE KOOLITUSE VÄHIMAD ÕPPEMAHUD
Tabel 3
Teema
|
Õpilasena
|
Õpetajana
|
Kursuse eesmärk, pedagoogiline sisu, eeldused
|
1
|
–
|
Kaitslik liikumine
|
5
|
4
|
Sõiduki turvalisus
|
1
|
1
|
Juhtimist mõjutavad tegurid
|
1
|
1
|
Juhtimine hädaolukorras
|
1
|
1
|
Sõiduki tehniline seisukord, mõju sõiduki juhitavusele
|
1
|
1
|
Iseseisev töö teemade käsitlemiseks
|
–
|
10
|
Kokkuvõtted ja arutelud
|
1
|
1
|
Teooriaõppe vähimad õppemahud (õppetundides)
|
11
|
19
|
Sõiduõppe vähimad õppemahud (sõidukordades)
|
10
|
10
|
[RTL
2004, 151, 2290 - jõust. 1.03.2005]
(õ) 5.02.2008 16:00
| Majandus- ja
kommunikatsiooniministri 11. juuli 2003. a määruse nr 115
«Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava
ning õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja kehtetuks
tunnistamise eeskiri»
lisa 3
|
Esikülg
Tagakülg
Tunnistuse mõõtmed 105×74 mm
Tunnistuse värvus: valge.
Õiend
Parandatud 1.03.2005 jõustunud tervikteksti redaktsiooni jõustumise kuupäev ning viidud sisse majandus- ja kommunikatsiooniministri 30. novembri 2004. a määruse nr 201 "Mootorsõidukijuhi ja tema õpetaja ettevalmistamise kohta kehtestatud määruste muutmine" muudatus, mis tunnistas kehtetuks § 23 lõike 5.