Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi
Teatajas, jõustumise aeg):
25.08.2003 nr 79 (RTL 2003, 97, 1472)
6.09.2003
15.07.2004 nr 48 (RTL 2004, 100, 1599)
30.07.2004
26.04.2005 nr 45 (RTL 2005, 48, 676)
8.05.2005
12.07.2005 nr 62 (RTL 2005, 82, 1200)
29.07.2005
13.01.2009 nr 3 (RTL 2009, 6, 72)
19.01.2009
Määrus kehtestatakse «Päästeseaduse»
§ 21 lõike 11 alusel.
I. ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded automaatsete
tulekahju-signalisatsioonisüsteemide projekteerimisele, paigaldamisele,
käitlusele ning hooldusele.
[RTL 2003, 97, 1472 – jõust. 6.09.2003]
§ 11. Tulekahju-signalisatsioonisüsteemi
paigaldamine on tehnosüsteemi muutmine «Ehitusseaduse» tähenduses.
[RTL 2005, 82, 1200 - jõust. 29.07.2005]
§ 2. Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1)
adresseeritud seade – üksik adresseeritud andur, tulekahjuteatenupp või
sobitusseade, mis teate edastamisel annab täpse aadressi keskseadmele,
või adresseeritud juhtimisseade, mis toimib keskseadmest antud
juhtimiskäsu järgi;
2) adresseeritud süsteem – automaatne
tulekahju-signalisatsioonisüsteem, milles teated süsteemi võimalike
seisundite kohta edastatakse ja kuvatakse keskseadme monitoril teate
tekitanud adresseeritud seadme täpse füüsilise asukoha aadressina:
hoone, korrus, ruum, seadme aadress;
3) konventsionaalne süsteem –
süsteem, mille puhul keskseade kuvab tulekahjuteate ahela täpsusega;
4)
alarmiseade – seade, mille abil tulekahjuteade antakse heli- ja/või
valgussignaalina;
5) ahel – keskseadmega ühenduv silmusekujuline või
tupikliin, millega on ühendatud tulekahjuandurid, tulekahjuteatenupud,
sobitus-, alarmi- või muud seadmed;
6) automaatne teateedastussüsteem – süsteem, mis vahendab automaatselt
tulekahjuteate keskseadmest Häirekeskusse;
[RTL 2009, 6, 72 – jõust. 19.01.2009]
7) automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem – süsteem, mis annab
automaatselt teate tekkinud tulekahjust, samuti oma töövalmidust
ohustavast rikkest;
8) kordusnäidu paneel – paneel, mille monitor kordab keskseadme
monitoril kuvatud infot (signaale) ja mis võib omada süsteemi
juhtfunktsioone;
9) avastamispiirkond – kontrollitav piirkond, mille
täpsusega keskseade kuvab tulekahju teate;
10) edastusseade – sobitusseade objekti ja Häirekeskuse seadmete vahel;
[RTL 2009, 6, 72 – jõust. 19.01.2009]
11) keskseade – seade, mille abil antakse tulekahju anduritele nende
tööks vajalik energia ja mida kasutatakse andurite poolt antud tulekahju
teate vastuvõtmiseks, teate kuuldavaks ja nähtavaks tegemiseks ning
tulekahjukolde asukoha kindlaksmääramiseks, teateedastamissüsteemi kaudu
tulekahjust Häirekeskusse teatamiseks ning automaatse
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi korrasoleku kontrolliks ning rikke
kuuldavaks ja nähtavaks tegemiseks;
[RTL 2009, 6, 72 – jõust. 19.01.2009]
12) toiteallikas – seade, mis toidab elektrienergiaga keskseadet ja
sellega ühendatud seadmeid;
13) tulekahjuandur – seade, mis
jälgib pidevalt või lühikeste ajavahemike järel kontrollitaval alal
tulekahju tekkimisega seotud füüsikalisi ja keemilisi nähtusi;
14)
päevik – dokument, kuhu kantakse andmed
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi kohta ja selle töösse puutuvad
sündmused, sh välja- ja sisselülimised, hoolduse läbiviimine, rikked
ning nende kõrvaldamine;
15) tulekahjuteatenupp – seade, mille
abil tulekahju teade antakse keskseadmesse käsitsi;
16)
tuletõkkesektsioon – hoone osa või üksik ruum, millest tule levik
väljapoole on tuletõkketarindite või muude tõhusate vahendite abil
ettemääratud aja jooksul takistatud;
17)
vastavussertifikaat – volitatud asutuse väljaantud dokument, mis
kinnitab, et toode või teenus vastab õigusakti kohaselt hindamisele
kuuluvatele nõuetele;
18) autonoomne tulekahjuandur - tulekahjusignalisatsiooni lokaalne
seade, mis sisaldab samas korpuses kõiki vajalikke komponente (erandiks
võib olla toiteallikas) tulekahju avastamiseks ja helialarmi andmiseks;
[RTL 2003, 97, 1472 – jõust. 6.09.2003]
19) autonoomne tulekahjusignalisatsioon - lokaalne seade, mille
põhielemendiks on autonoomne tulekahjuandur;
[RTL 2003, 97, 1472 – jõust. 6.09.2003]
20) suitsuandurite rühm – moodustub kahest või rohkemast ühteliidetud
autonoomsest suitsuandurist, mis saavad toite patareidest või akult ning
elektrivõrgust, kusjuures ühe suitsuanduri häire peab andma alarmi kogu
rühmas;
[RTL 2005, 48, 676 – jõust, 8.05.2005]
21) majandustegevuse regitrisse kantud ettevõtja – vastavalt
majandustegevuse registri seadusele ja päästeseadusele majandustegevuse
registrisse kantud ettevõtja.
(RTL 2005, 48, 676 – jõust. 8.05.2005]
§ 3. Tulekahjuandurid
Olenevalt jälgitavast nähtusest jagunevad tulekahjuandurid (edaspidi andur):
1)
temperatuuriandur – andur reageerib temperatuuri tõusule;
2)
suitsuandur – andur reageerib põlemisel ja pürolüüsil vabanevate
osakeste mõjule;
3) analoogandur – adresseeritud süsteemis
kasutatav suitsu- või temperatuuriandur, mis annab keskseadmele pidevalt
teada anduri ümbruses toimuvatest muutustest;
4) leegiandur –
anduri töö põhineb leegist lähtuval infrapunase või ultraviolettkiirguse
toimel;
5) kombineeritud andur on eelnimetatud anduritüüpide
kombinatsioon.
§ 4. Temperatuuriandurid
Olenevalt tööpõhimõttest jaotatakse temperatuuriandurid:
1)
ülempiiriandur – annab tulekahjuteate, kui jälgitav temperatuur püsib
etteantud väärtusest kõrgemal küllalt kaua;
2)
muutumiskiiruse ehk diferentsiaalandur – annab tulekahjuteate, kui
jälgitava temperatuuri muutumiskiirus püsib teatud väärtusest kõrgemal
küllalt kaua;
3) DM andur – ühendatud diferentsiaal- ja
ülempiirianduri tööpõhimõttel töötav andur.
§ 5. Suitsuandurid
Suitsuandurid jaotatakse järgmiselt:
1) ioonandur – anduri töö
põhineb põlemisel eralduvate põlemisjääkide poolt põhjustatud
ionisatsioonivoolu muutumisel anduris;
2) optiline andur – anduri töö
põhineb põlemisjääkide poolt põhjustatud elektromagnetilise kiirguse
sumbumisel või hajumisel spektri infrapunases, nähtava valguse ja/või
ultravioletses piirkonnas;
3) proovivõtuandur – andur avastab
kontrollitavast ruumist torude kaudu andurisse imetud õhus põlemis-
ja/või pürolüüsiprodukte;
4) optiline liiniandur
– anduri töö põhineb valguse neeldumisel suitsus.
§ 6. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi vastavus teistele
õigusaktidele
(1) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemide komponentide
omadused peavad vastama Euroopa harmoneeritud standardile.
[RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
(2) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi projekteerimisel,
paigaldamisel ja kasutamisel tuleb järgida kehtivaid elektriohutuse
nõudeid.
[RTL 2005, 48, 676 - jõust. 08.05.2005]
(21) Kehtetu – RTL 2005,
82, 1200 – jõust 29.07.2005
II. AUTOMAATSE TULEKAHJU-SIGNALISATSIOONISÜSTEEMI
PROJEKTEERIMINE JA PAIGALDAMINE
§ 7. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi projekteerimise
nõuded
(1) Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem projekteeritakse ja
paigaldatakse selliselt, et see avastaks kontrollitaval alal algava
tulekahju võimalikult varases staadiumis ja annaks sellest teate
avastamispiirkonna äranäitamisega ning avastaks süsteemi tööd ohustavad
rikked, andes nendest rikketeate.
(2) Hoonele projekteeritakse üldjuhul kogu hoonet hõlmav automaatne
tulekahju-signalisatsioonisüsteem. Juhul kui automaatne
tulekahju-signalisatsioonisüsteem ei hõlma hoonet kogu ulatuses, siis
peab olema tulekahju korral tagatud kõigi ohus olevate isikute
teavitamine.
(3) Ravi-, hooldus- ja lasteasutustes ning kõrghoonetes varustatakse
tulekahjuanduritega ka automaatsete tulekustutussüsteemidega kaitstud
tuletõkkesektsioonid.
(4) Tuletõkkesektsioon varustatakse anduritega täielikult, lisaks
sellele varustatakse anduritega järgmised hooneosad:
1) katuse-
või varjualune, kus hoiustatakse põlevmaterjali üle 300MJ/m
2 ning mille pindala 5 m2 ja enam;
2) kaablikanal ja
-šaht ristlõikepindalaga 0,5 m2 ja enam;
3)
pööningud, mille kõrgus on 1,5 m või enam.
[RTL 2005, 48, 676 - jõust. 8.05.2005]
§ 8. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi projekteerimise
erisused
(1) Kontrollitavas hoones võib jätta anduritega varustamata
tuletõkkesektsiooni, mis oma väikese pindala, kasutamistingimuste või
väikese tulekahjuohu tõttu ei ohusta inimeste turvalisust. Selline
tuletõkkesektsioon on:
1) eraldatud trepikoda, välja arvatud
juhul, kui trepikojas on tuletõkkesektsiooniks eraldamata lift;
2)
liftišaht.
(2) Kontrollitavas tuletõkkesektsioonis võib anduritega varustamata
jätta järgmised ruumid:
1) ruum, mille põrandapindala on
alla 0,5 m2;
2) külmutusruum põrandapinnaga alla 10 m
2 ning vannituba, pesuruum ja WC ja vahekoridor põrandapinnaga
kuni 5 m2, mille siseviimistlus on mittesüttivast materjalist
ning kus ei ole süttivat sisustust;
3) sauna pesu- ja leiliruum;
4)
ripplae pealne või põrandaalune ruum, kus ei ole põlevmaterjali.
(3) Automaatse tulekustutussüsteemiga kaitstud tuletõkkesektsiooni võib
jätta kaitsmata automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemiga, kui on
tagatud tulekahju avastamine inimeste ohutuks evakuatsiooniks, sellisel
juhul varustatakse automaatse tulekustutussüsteemiga kaitstud alad
tulekahjuteatenuppude ja alarmseadmetega. Samas hoones paiknevate
automaatse kustutussüsteemiga kaitsmata ruumid tuleb varustada
automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemiga.
(4) Plahvatusohtlikesse ruumidesse paigaldatakse
tulekahjusignalisatsiooni seadmed vastavalt standardis EVS-EN 50014:2001
määratletud nõuetele.
(5) Juhul kui kontrollitavas ruumis on sundventilatsioon, peab olema
tagatud selle automaatne väljalülitumine keskseadme poolt
tulekahjualarmi väljastamisel. Ventilatsiooni väljalülitumise korral
peab olema tagatud, et ventilatsioonisüsteem ei tohi uuesti tööle
rakenduda enne, kui tulekahjuoht on likvideeritud.
[RTL 2005, 48, 676 – jõust. 08.05.2005]
§ 9. Avastamispiirkond
(1) Tulekahjukolde kindlakstegemiseks moodustatakse konventsionaalsete
süsteemide korral anduritest ja teatenuppudest nummerdatud
avastamispiirkonnad. Avastamispiirkondade numeratsiooni alustatakse
hoone madalaimalt korruselt. Kui objekt koosneb mitmest eraldi
hoonest/hooneosast, nummerdatakse avastamispiirkonnad läbiva
numeratsiooniga hoonete/hooneosade kaupa, alates alumiselt korruselt
ülemisele, jätkates järgmise hoone alumiselt korruselt.
(2) Avastamispiirkond võib konventsionaalsete süsteemide korral hõlmata
ainult ühte korrust ja ühte tuletõkkesektsiooni. Erandiks on trepikoda,
valguse- ja liftišaht. Alla 30 m2 pindalaga
tuletõkkesektsioonid võivad kuuluda ühte avastamispiirkonda, kuid kõik
need tuletõkkesektsioonid tuleb varustada valgusdioodiga.
(3) Ühte avastamispiirkonda võib konventsionaalsete süsteemide korral
kuuluda maksimaalselt 20 ruumi ja ühe avastamispiirkonna poolt
kontrollitav pindala (olenevalt ruumide arvust) ei tohi olla suurem kui
tabelis 1 näidatud.
Tabel 1. Ruumide arv ja pindala
Ruumide piirarv
|
Piirkonna pindala, m2
|
1
|
1600
|
3
|
1200
|
5
|
1000
|
10
|
650
|
15
|
500
|
20
|
400
|
§ 10. Kaablirikke korral
Kaablirikke korral adresseeritud süsteemi puhul võib tööst välja
lülituda korraga mitte rohkem kui tabelis 1 ühel real näidatud ruumide
arv ja pindala, mis asuvad ühel korrusel.
§ 11. Anduri tüübi valikul otsustavad tegurid
(1) Anduri tüübi valik sõltub konkreetsetest tingimustest ja seejuures
arvestatakse järgmisi tegureid:
1) inimeste ohutus;
2)
põlevmaterjalide olemasolu ja põlemisviis kontrollitavas piirkonnas;
3)
kontrollitava piirkonna planeering, sh lae kõrgus;
4)
ventilatsiooni- ja kütteseadmete mõju;
5)
keskkonnatingimused ruumis;
6) valeteate esinemise tõenäosus.
(2) Temperatuuriandureid kasutatakse ruumides, kus keskkonnatingimustest
sõltuvalt ei ole teiste anduritüüpide kasutamine võimalik, kusjuures
tuleb eelistada DM andurit. Kuid kui on tegemist suurte
temperatuurikõikumistega lühikeste ajavahemike järel, tuleb kasutada
ülempiiriandurit.
(3) Suitsuanduritest tuleb kasutada ioonandureid seal, kus põlemisega
kaasneb leek ja väikeste osakestega suits, ning optilisi andureid juhul,
kui on võimalik hõõgpõlemine ja suuremate osakestega optiliselt tiheda
suitsu teke.
(4) Optilisi liiniandureid kasutatakse suurtes ja kõrgetes ruumides ning
arvestades tootja poolt määratud tehnilisi tingimusi.
(5) Leegiandureid kasutatakse juhul, kui on võimalik tulekahju kiire
(plahvatuslik) levik ja arvestades tootja poolt määratud tehnilisi
tingimusi.
(6) Proovivõtuandurit kasutatakse ruumides, kus andurit ei ole võimalik
paigaldada kas näiteks esteetilistel kaalutlustel või vandalismi
võimalikkusel ning arvestades tootja poolt määratud tehnilisi tingimusi.
(7) Sõltuvalt kaitstava ruumi kõrgusest valitakse andurid tabeli 2 järgi:
Tabel 2. Andurite valik sõltuvalt ruumi kõrgusest
Anduri tüüp
|
Ruumi kõrgus (2)
|
4,5
|
>4,5≤6
|
>6≤8
|
>8≤11
|
>11≤25
|
>25
|
Temperatuuriandur
|
|
|
|
|
|
|
1. klass 54–62 ºC
|
×
|
×
|
×
|
Ο
|
-
|
-
|
2. klass 62–70 ºC
|
×
|
×
|
Ο
|
-
|
-
|
-
|
3. klass 70–78 ºC
|
×
|
Ο
|
-
|
-
|
-
|
-
|
Kõrgete temperatuuride andurid 74–160 ºC
|
×
|
×
|
Ο
|
-
|
-
|
-
|
Suitsuandurid
|
×
|
×
|
×
|
×
|
Ο
|
-
|
Liiniandurid
|
×
|
×
|
×
|
×
|
×
|
-
|
×–sobib
Ο–kasutatakse erandjuhtudel
- – ei sobi
[RTL 2003, 97, 1472 – jõust. 6.09.2003]
§ 12. Andurite arv ja asukoht
(1) Andurid paigutatakse kontrollitavale alale ühtlaselt ja kinnitatakse
ruumi kõrgematesse kohtadesse lae külge või allalastuna, mitte enam kui
0,2 m lae alumisest pinnast madalamale. Ühe suitsuanduri poolt
kontrollitava ala raadius horisontaalselt mõõtes ei tohi ületada 6
meetrit ja pindala 60 m2 ning temperatuurianduril 4
meetrit ja 30 m2.
(2) Temperatuuri- ja suitsuandurite kasutamisel võetakse andurite arvu
ja asukoha määramisel arvesse:
1) kontrollitavat pindala;
2)
kaugust kontrollitava ruumi lae mis tahes punktist lähima andurini;
3)
ruumi kõrgust ja lae konfiguratsiooni;
4) ventilatsiooni mõju;
5)
mis tahes takistusi põlemisjääkide konvektiivsel liikumisel.
(3) Leegiandurite kasutamisel võetakse andurite arvu ja asukoha
määramisel arvesse:
1) anduri avastamispiirkond;
2)
võimalikke varjavaid takistusi vaatekiirele;
3) segavate
kiirgusallikate olemasolu.
(4) Tulenevalt õhuvoolu liikumise iseärasusest temperatuuri- ja
suitsuandurite paigutamisel arvestatakse järgmist:
1) ripplae
mõju ruumi kõrguse suhtes ei võeta arvesse, kui ripplae kaugus vahelaest
on kuni 10 protsenti ruumi kõrgusest ja kui ripplae pindala on väiksem
kui ühe anduri poolt kontrollitav ala;
2) allalastud restlae,
perforeeritud lae või sellele sarnase lae puhul paigaldatakse andur
tavaliselt allalastud lae alumisele pinnale. Seejuures, kui ava või
avade kogupind on suurem kui 1/3 lae kinnisest pindalast, tuleb avad
andurist 0,5 m raadiuses kinni katta. Andur paigaldatakse ka ripplae
vaheruumi ülemisele pinnale, kui vaheruumi kõrgus on enam kui 10
protsenti ruumi kogukõrgusest või allalastud osa pindalast on üle poole
avad või avade vähim mõõde on üle 0,1 m;
3)
rõdu, vahetasapinna jms all olev ruum varustatakse anduritega, kui selle
ruumi sügavus on 2 m ja enam, kõrgus üle 1,2 m ning pindala vähemalt 10 m
2;
4) pindalalt üle 10 m2 suuruse laesüvendi
puhul paigaldatakse andurid mitte enam kui 0,5–2 m kaugusele süvendi
äärtest. Kui süvendi ruumala on üle 4 m3
või kui seal on ventilatsiooniava, tuleb süvendisse paigaldada lisaandur;
5)
kui laetala allaulatuv osa on suurem kui 10 protsenti ruumi kõrgusest
ning moodustuva süvendi ruumala on üle 4 m3, tuleb
seda vaadelda kui seina ja andur tuleb paigutada igasse sektsiooni;
6)
anduri horisontaalne kaugus seinast või muust õhuvoolu takistavast
tõkkest, nagu näiteks piilar ja tala, peab olema vähemalt 0,5 m (välja
arvatud alla 1 m laiune ruum), anduri kaugus sisustusest, nagu näiteks
riiul, kapp jm, peab olema nii horisontaalis kui ka vertikaalis vähemalt
0,5 m;
7) anduri kaugus lae külge kinnitatud kuni 0,15 m
kõrgusest valgustist jm tõkkest peab olema vähemalt 0,2 m. Kui talast
või laest allpool asetseva ventilatsioonikanali, valgusti vm takistuse
ja lae vaheline kaugus on üle 0,15 m, peab anduri kaugus nendest olema
vähemalt 0,5 m;
8) kui kontrollitavas ruumis on
sundventilatsioon, paigaldatakse andur mitte kaugemale kui 2 meetrit
igast väljatõmbeavast (horisontaalselt);
[RTL 2005, 48, 676 – jõust. 8.05.2005]
9)
varjatult paigaldatud andurite asukohad konventsionaalsete süsteemide
puhul dubleeritakse ripplaele paigaldatava valgusdioodiga.
Adresseeritava süsteemi puhul paigaldatakse anduri asukohta näitav
kleebis.
(5) Optilisi liiniandurid, leegiandurid ja proovivõtuandurid
paigaldatakse vastavalt seadme valmistaja poolt määratud tehnilistele
tingimustele.
[RTL 2003, 97, 1472 – jõust. 6.09.2003]
§ 13. Tulekahjuteatenupp
(1) Tulekahjuteatenupp paigaldatakse kuni 1,5 m kõrgusele põrandast nii,
et see oleks selgesti nähtav, et oleks ära hoitud selle vigastamine ning
tagatud talle vaba juurdepääs.
(2) Tulekahjuteatenuppu kasutatakse õnnetuse või õnnetuseohu korral
ehitises viibivatele inimestele evakuatsiooni märguande andmiseks. Muuks
otstarbeks ei tohi tulekahjuteatenuppu kasutada.
[RTL 2003, 97, 1472 – jõust. 6.09.2003]
§14. Tulekahjualarm
(1) Tulekahjualarm kontrollitavas hoones tuleb anda alarmiseadme ja/või
automaatse tekstilise teadustussüsteemi kaudu. Piirkondades, kus
helisignaal võib olla ebaefektiivne, näiteks kui on tegemist tugeva
taustmüraga, kuulmispuuete või kuulmiskaitsevahenditega inimestega,
tuleb lisaks helisignaalile kasutada täiendavaid valgussignaale.
(2) Tulekahjualarmi helitase peab olema hoone igas punktis minimaalselt
65dB või 5 dB kõrgem mis tahes muust üle 30 sekundi kestvast helist
hoones või peab olema tagatud tulekahjualarmist tugevamate helide
väljalülitamine. Kui helialarm on mõeldud ka magavate inimeste
äratamiseks, peab heli tugevus olema 75 dB. Helitase ei tohiks ületada
120 dB mõõdetuna ühe meetri kaugusel alarmiseadmest.
(3) Hoonesse paigaldatakse vähemalt kaks alarmiseadet ka siis, kui
soovitatav heli tase on saavutatav ühe alarmiseadmega.
[RTL 2003, 97, 1472 – jõust. 6.09.2003]
§15. [Kehtetu – RTL 2003,
97, 1472 – jõust. 6.09.2003]
§16. Keskseadme asukoht
(1) Keskseade paigutatakse kohta, kus:
1) näidikud ja
juhtimisseadised on kergesti juurdepääsetavad päästemeeskonnale ning
omanikule;
2) valgustus on selline, et sildid ja visuaalsed näidud on
selgesti nähtavad ja loetavad;
3) tausta müratase võimaldab
kuulda helisignaale;
4) ümbritsev keskkond on puhas ja kuiv;
5)
tõenäosus seadmete mehhaanilisteks kahjustusteks on väike;
6)
tõenäosus tulekahju tekkeks on väike ja asukoht on varustatud automaatse
tulekahju-signalisatsioonisüsteemiga.
(2) Kui keskseade koosneb rohkem kui ühest osast, peab iga osa paigutus
vastama lõikes 1 punktides 1 kuni 6 loetletud nõuetele. Keskseadme eri
osade vaheline ühendus kaitstakse võimalike mehaaniliste ja tulekahjust
tingitud kahjustuste eest ning varustatakse rikkekontrolliseadmetega.
(3) Keskseade või kordusnäitude paneelid peavad olema paigutatud
päästemeeskonna sisenemisteele (vajadusel ka korruse sissepääsude)
juurde. Päästemeeskonna sisenemistee peab olema märgistatud.
[RTL 2005, 48, 676 – jõust. 8.05.2005]
§17. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi toiteallikas ja
ühenduskaablid
(1) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi varustatakse kahe
sõltumatu toiteallikaga, näiteks elektrivõrk ja akud. Neist kumbki peab
olema eraldi võimeline toitma süsteemi ja võrgutoide peab olema toodud
omaette grupiautomaadi alt.
(2) Reservtoiteallikast tagatakse automaatse
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi elektritoide valverežiimis 72 tunni
jooksul ja lisaks pooletunnine alarmseadmete töö. Kui a utomaatse
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi rikked on kohe avastatavad ning
objekti omaniku ja automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi
hooldaja vahel on sõlmitud leping, millega tagatakse maksimaalseks
parandusperioodiks vähem kui 24 h, võib garanteeritud vooluvarustuse
aega vähendada 72 tunnilt 30 tunnini. Perioodi lühendatakse veelgi nelja
tunni võrra, kui kontrollitavas hoones on ööpäevane valvepersonal.
(3) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi elektrienergiat ja
signaale juhtivad kaablid peavad paigaldusel olema eraldatud kaablitest,
mida kasutatakse teiste süsteemide jaoks kas maandatud ekraani või
eraldava distantsi abil, hoidmaks ära elektromagnetilise interferentsi
või muu kahjustuse. Kaablid peavad vastama nõuetele, mis on määratletud
seadmete valmistaja poolt.
(4) Kaablid juhitakse läbi ruumide ja piirkondade sealt, kus tuleoht
puudub või on vähese tõenäosusega. Kaablid, mis peavad funktsioneerima
rohkem kui üks minut pärast tulekahju avastamist, peavad olema
võimelised vastu pidama tulekahju mõjule vähemalt 30 minutit või olema
kaitstud tulekahju eest sama perioodi vältel. Sellised kaablid peavad
olema:
1) keskseadme ja alarmiseadmete vahel;
2) keskseadme
eraldatud osade vahel;
3) keskseadme ja mis tahes kordusnäitude
paneeli vahel.
[RTL 2005, 48, 676 – jõust. 8.05.2005]
§ 18. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi projekteerimisdokumentatsioon
(1) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi projektdokumentatsioon
koostatakse vähemalt järgmistest osadest:
1) seletuskiri;
2)
tehniline spetsifikaat või seadmete spetsifikatsioon;
3)
struktuurskeem;
4) paigaldusplaanid;
5) välisvõrkude koondplaan
(mitme hoone puhul);
6) paiknemisskeemid.
(2) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi projekteerib ja selle
projektdokumentatsiooni valmistab ette majandustegevuse registrisse
kantud ettevõtja.
[RTL 2005, 48, 676 – jõust. 8.05.2005]
III. AUTOMAATSE TULEKAHJU- SIGNALISATSIOONISÜSTEEMI
ERINÕUDED TULEKAHJUTEADETE EDASTAMISEKS HÄIREKESKUSESSE
§ 19. Tulekahjuteadete edastamine
(1) Keskseadmesse tulevad tulekahjuteated edastatakse tehniliste
võimaluste piires Häirekeskusesse, kus tulekahjuteate vastuvõtmiseks on
seadmetele olemas tehnilised tingimused.
[RTL 2009, 6, 72 – jõust. 19.01.2009]
(2) Objektidel, kus on tagatud automaatse
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi keskseadme juures pidev valve, võib
seadistada automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi sellise
viivitusega, et esmajärjekorras saab tulekahjust teada valvepersonal.
Juhul kui valvepersonal määratud viivituse jooksul, mis ei või olla
ajaliselt pikem kui 3 minutit, ei ole tulekahjuteadet tühistanud, siis
edastatakse tulekahjuteade Häirekeskusesse.
[RTL 2009, 6, 72 – jõust. 19.01.2009]
(3) Nõuded, millistelt objektidelt tuleb juhtida
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi teated Häirekeskusesse (edaspidi liita
Häirekeskusega), kehtestatakse käesoleva määruse lisas.
[RTL 2009, 6, 72 – jõust. 19.01.2009]
(4) Tulekahjuteate edastussüsteem edastab tulekahjuteated
Häirekeskusesse.
[RTL 2009, 6, 72 – jõust. 19.01.2009]
(5) Objekti omanik, kelle objektilt tuleb käesoleva määruse lisa 1
kohaselt juhtida automaatsesse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi
tulevad tulekahjuteated Häirekeskusesse, peab selleks kooskõlastuse
saamiseks pöörduma asukohajärgse Päästeameti kohaliku päästeasutuse
poole ning sõlmima lepingu sideettevõtjaga, kes on tulekahjuteate
edastaja.
[RTL 2009, 6, 72 – jõust. 19.01.2009]
(6) [Kehtetu – RTL 2005, 48, 676 –
jõust. 8.05.2005]
(7) Ehitistel, millel on automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem
liidetud Häirekeskusega, tuleb tagada päästemeeskonna pääs automaatse
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi keskseadme või kordusnäidu paneeli
juurde.
[RTL 2009, 6, 72 – jõust. 19.01.2009]
§ 20. Automaatne teateedastussüsteem
(1) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteem, automaatne
teateedastussüsteem ja Häirekeskuse tulekahjuteate vastuvõtu tehnilised
seadmed peavad moodustama ühtse funktsionaalse terviku. Automaatne
teateedastussüsteem ei tohi vähendada automaatse
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi usaldusväärsust ja peab vastama
järgmistele nõuetele:
1) automaatne teateedastussüsteem peab olema pidevalt kasutatav,
kusjuures ühenduse kasutatavus tagatakse ühenduse katkemisest automaatse
teavitamisega koheselt, kuid mitte hiljem kui 100 sekundi jooksul,
millega tuleb välistada edastusühenduse imiteerimine;
2) informatsioon peab olema vastuvõtjal hiljemalt10 sekundi jooksul
pärast edastuse algust;
3) automaatne teateedastussüsteem peab olema tagatud pideva kontrolliga
ning teatama hiljemalt 100 sekundi jooksul veast edastusühenduses pärast
selle teket;
4) edastusseadme toide peab olema toodud kas alarmseadmelt või peab tal
olema oma dubleeritud toiteseade. Väline toiteseade peab olema ühendatud
alarmseadme rikkesisendiga;
5) edastusseade peab võimaldama vähemalt kolme erineva signaali
edastamist ja signaalide liikumist ka objektile;
6) automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi keskseadmest peab olema
tagatud tulekahjusignalisatsiooni signaalide siirdamine eraldi muudest
signaalidest;
7) edastusühenduse automaatse kontrolli signaal võib tekkida või ilmneda
vaid ühenduse katkemise korral.
(2) Kui automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem on ühendatud
tulekahju häireteadete automaatse edastamise süsteemiga, tuleb hoolduse
teostamisel Häirekeskust ja telefonivõrgu haldajat teavitada enne
katsetuste läbiviimist ning pärast nende lõppu.
[RTL 2009, 6, 72 – jõust. 19.01.2009]
§ 201. Tulekahjuteate edastaja kohustused
(1) Tulekahjuteate edastaja peab vastama elektroonilise side seaduses
sideettevõtjale sätestatud nõuetele.
(2) Tulekahjuteate edastaja vastutab:
1) määruse §-s 20 automaatsele teateedastussüsteemile esitatud nõuete
täitmise eest;
2) automaatse teateedastussüsteemi katkematu toimimise jälgimise eest;
3) automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi omaniku teavitamise
eest automaatse teateedastussüsteemi rikete ilmnemisel ning rikete
likvideerimise eest.
[RTL 2009, 6, 72 – jõust. 19.01.2009]
IV. AUTOMAATSE TULEKAHJU-SIGNALISATSIOONISÜSTEEMI PAIGALDAMINE
§ 21. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi paigaldamine
(1) [Kehtetu – RTL 2003, 97, 1472
– jõust. 6.09.2003]
(2) Ruumides, kus on mehaanilise vigastuse oht (spordihall, ladu,
transporditee jne), tuleb andur varustada mehaanilise kaitsega. Kaitse
peab olema sellise ehitusega, et see ei takistaks põlemisgaaside
konvektsioonivoolusid ümbruses.
(3) Kohtades, kus kaablid läbivad tuletõkkesektsioonide piirdeid,
tehakse läbiviik selliselt, et piirdetarindi tulepüsivus ei väheneks.
Kui paigaldusruumi on piisavalt, monteeritakse juhtmed ja kaablid
selliselt, et nende kaugus piksekaitse voolujuhtidest hoone ülaosas on
vähemalt 2 m.
(4) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi keskseadme ja
kordusnäidu paneeli asukoha tähistamiseks hoones pannakse selle juurde
(ruumi uksele) silt tekstiga «TULEKAHJU-SIGNALISATSIOONISÜSTEEM».
Toiteallikad ja harukarbid varustatakse tekstiga
«TULEKAHJUSIGNALISATSIOON» (teksti kõrgus 10 mm).
(5) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi kasutamiseks peab
olema koostatud selge ja näitlik paiknemisskeem, mis on tehtud
vastupidavast materjalist kandjal.
(6) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi kasutamise kohta
koostatakse üksikasjalik juhend ja päevik.
[RTL 2005, 48, 676 – jõust. 8.05.2005]
(7) Vastutus automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi nõuetekohase
paigalduse ja § 21 ja § 22 loetletud dokumentide koostamise eest lasub
majandustegevuse registrisse kantud ettevõtjal.
[RTL 2005, 48, 676 – jõust. 8.05.2005]
§ 22. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi paiknemiskeem
(1) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi paiknemisskeem
sisaldab vähemalt järgmisi osadega alljärgnevas järjestuses:
1)
asendiplaan (kui ühe keskseadmega on ühendatud mitme hoone
tulekahjusignalisatsioon), millele märgitakse objekti nimetus,
kontrollitavad hooned või hoone osa (punase äärjoonega), keskseadme
asukoht tekstiga «KESKSEADE», korduspaneelid, võimalikud alamkeskused ja
tulekustutus- või suitsueemaldusseadmete käivituskeskused, objektiga
piirnevad tänavad ja teed ning nende nimed;
2) konventsionaalsel
süsteemil loend, kuhu kantakse kõik avastamispiirkonnad nimetustega,
millega neid objektil üldiselt tuntakse. Loend kantakse korruste
plaanile või suurte süsteemide puhul koostatakse eraldi loendileht;
3)
adresseeritavate süsteemide puhul märgitakse adresseeritavate seadmete
aadresside loend koos seadme asukoha kirjeldusega objektil või asukoha
tähisega;
4) korruseplaanid, kuhu märgitakse kontrollitavad
ruumid, keskseade, andurid, tulekahjuteatenupud ning alarmiseadmed,
tulekustutus- ja suitsueemaldusseadmete käivituskeskused ning nendega
kaitstud ruumid ja kustutusseadmete käivitusnupud.
(11) Ehitistel, millel automaatne
tulekahju-signalisatsioonisüsteem on liidetud Häirekeskusega, on lisaks
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele vajalik lisada
asendiplaanile päästemeeskonna juurdepääsu tee ehitisele ja sisenemistee
ehitisse.
[RTL 2009, 6, 72 – jõust. 19.01.2009]
(2) Konventsionaalsete süsteemide avastamispiirkonnad märgitakse skeemil
värvilise piirjoonega. Piirkonna number märgitakse avastamispiirkonna
keskele ringi sisse. Ringi pind ja piirjoon märgitakse sama värviga.
Adresseeritud seadmed tähistatakse lisaks tingmärgile aadressnumbriga.
[RTL 2005, 48, 676 – jõust. 8.05.2005]
V. AUTOMAATSE TULEKAHJU-SIGNALISATSIOONISÜSTEEMI KASUTUSELEVÕTT JA
KASUTAMINE
§ 23. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi kasutuselevõtmine
(1) Pärast paigaldustööde lõpetamist tuleb kontrollida paigalduse
vastavust projektile ja kasutusjuhiste vastavust tegelikule süsteemile.
(2) Paigaldaja peab katsetama süsteemi korrasolekut, pöörates erilist
tähelepanu sellele, et:
1) kõik andurid ja teatenupud oleksid
töökorras;
2) keskseadme edastatav teave oleks korrektne ja
nõuetele vastav;
3) ühendused tulekahju- ja rikketeateid
vastuvõtvate keskustega oleksid töökorras ning teated korrektsed ja
selged;
4) alarmiseadmed rakenduksid nõuetekohaselt;
5) kõik
abifunktsioonid oleksid aktiveeritavad;
6) käesoleva määruse §-s 18
esitatud nõuded oleksid täidetud.
[RTL 2005, 48, 676 – jõust. 8.05.2005]
§ 24. [Kehtetu – RTL 2005,
48, 676 – jõust. 8.05.2005]
§ 241. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi
üleandmine
(1) Peale paigaldustööde lõpetamist toimub automaatse
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi üleandmine omanikule.
(2) Üleandmisel peab automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi
paigaldanud ettevõtja tagama automaatse
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi töökorras oleku, sh ka süsteemiga
ühendatud abisüsteemide toimimise.
(3) Üleandmisel peab paigalduse teostanud ettevõtja andma automaatse
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi edasisele omanikule automaatse
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi täpsed kasutusjuhendid, päeviku,
plaanipärase hoolduse protseduuride kirjelduse, projektdokumentatsiooni
ja paiknemisskeemid ning automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi
deklaratsiooni.
§ 242. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi
deklaratsioon
(1) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi paigaldanud ettevõtja
poolt koostatud deklaratsioon on dokument, mis kinnitab paigaldatud
automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi vastavust projektile ja
käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele.
(2) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi deklaratsioon peab
sisaldama järgmisi andmeid:
1) ettevõtja kinnitust automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi
vastavuse kohta projektile ja käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele;
2) hoone või ruumi andmeid;
3) süsteemi projekteerija nimetust;
4) süsteemi paigaldaja nimetust;
5) automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi katsetamise, s.h.
häireedastussüsteemi ühenduse testimise protokolli, kuhu märgitakse
katsetuse aeg ja läbiviidavate katsetuste kirjeldus;
6) majandustegevuse registrisse kantud vastutava spetsialisti nime,
ametinimetust ja allkirja;
7) allkirjastamise kuupäeva.
§ 243. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi
kasutuselevõtmine
(1) Enne automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi kasutamist lubava
kohaliku omavalitsuse poolt väljastatavat ehitise ja selle osa
kasutusloa andmist toimub automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi
ülevaatus.
(2) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi ülevaatus koosneb:
1) käesolevas määruses ettenähtud dokumentide kontrollimisest;
2) visuaalsest kontrollimisest, sh paigalduse vastavuse hindamisest
käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele;
3) vajadusel automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi katsetamisest
ja häireedastussüsteemi ühenduse kontrollimisest.
[RTL 2005, 48, 676 – jõust. 8.05.2005]
§ 25. [Kehtetu – RTL
2005, 48, 676 – jõust. 8.05.2005]
§ 26. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi omaniku kohustused
(1) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi omanik peab omama
päevikut. Päevikusse märgitakse järgmised andmed:
1)
kontrollitava objekti nimetus ja aadress;
2) süsteemi korrasoleku
eest vastutav valdaja või tema poolt volitatud isik;
3) süsteemi
paigaldaja;
4) süsteemi hooldaja nimi ja tema kontaktandmed;
5)
hoolduse teostamine;
6) andmed sündmuste kohta (kuupäev, kellaaeg,
sündmuse kirjeldus, tehtud tööde kirjeldus ja sissekande teinud isiku
allkiri);
7) kui on toimunud automaatse
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi tööd mõjutav mis tahes muudatus
objektil.
(2) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi omanik vastutab:
1)
automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi algse ja jätkuva vastavuse
eest käesolevale määrusele;
2) erinevate häirete,
hoiatuste ja teiste süsteemist pärinevate juhtumite puhul tegutsemise
protseduuride kindlaksmääramise eest;
3) töötajate
väljaõppe eest;
4) automaatse
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi töökindluse säilimise eest
(sealhulgas andurite ümber vaba ruumi kindlustamine);
5)
valehäirete ennetamise eest, võttes tarvitusele vajalikke meetmeid, et
hoida ära andurite rakendumine;
6) automaatse
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi sobivuse kohandamise eest hoone
otstarbe või planeeringu märkimisväärsete muutuste korral;
7)
päeviku pidamise ja sinna kõikide automaatsest
tulekahju-signalisatsioonisüsteemist tulenevate või automaatset
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi mõjutavate sündmuste registreerimise
eest;
8) hoolduse regulaarse läbiviimise kindlustamise eest;
9)
automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi hoolduse kindlustamise
eest pärast rikke, tulekahju või muu sündmuse toimumist;
10)
ühe või mitme füüsilise isiku määramise eest alapunktides 1 kuni 9
loetletud ülesannete täitmiseks ning nende isikute nimede
registreerimise eest päevikus;
11) igapäevase vaatluse eest, kus
kontrollitakse, et keskseade näitab normaalolukorda, vastupidisel juhul
tuleb viga registreerida päevikus ja teatada sellest
hooldusorganisatsioonile. Lisaks sellele kontrollitakse, et igale
eelneval päeval registreeritud rikketeatele on reageeritud ja
printerites on piisavad paberi, tindi ja tahma varud;
12) vähemalt
ühe anduri või tulekahjuteatenupu rakendumist (igal kuul erinevast
avastamispiirkonnast), et katsetada keskseadme võimet võtta vastu
signaale. Kontrolli käigus kontrollitakse alarmiseadmete tööd ja
rakendatakse kõiki teisi väljundeid ja ühendusi keskusega.
[RTL 2005, 48, 676 – jõust. 8.05.2005]
(3) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi päevikus tuleb
dateeritult registreerida kõik tulekahjuteated (nii tõelised kui
rikketeated), rikked, katsetused, lahti ühendused ja kontroll, hooldus-
ja remonditööd. Iga läbiviidava töö kohta tuleb teha kokkuvõtlik
kirjeldus. Päevikut ja paiknemisskeeme tuleb säilitada volitustega
isikutele juurdepääsetavas kohas (eelistatult keskseadme läheduses).
Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi omanik määrab päeviku
pidamise ja hoidmise eest vastutava isiku.
[RTL 2005, 48, 676 – jõust. 8.05.2005]
VI. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemihooldus
§ 27. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi
hooldus
(1) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi veatu ja katkematu
funktsioneerimise tagamiseks tuleb automaatset
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi regulaarselt hooldada ja kontrollida,
tehes seda kohe paigaldustööde lõpetamisel, olenemata hoone
asustatusest. Valdajal tuleb tagada kehtiva hoolduslepingu olemasolu
majandustegevuse registrisse kantud ettevõtjaga. Hooldaja nimi ja
telefoni number peavad olema püsivalt keskseadme juures nähtaval.
(2) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi omanik peab
kindlustama automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi kord kvartalis
ja iga-aastase hoolduse läbiviimise selleks pädeva majandustegevuse
registrisse kantud ettevõtja poolt.
(3) Hooldustegevus ei tohi põhjustada kõrvalekaldeid käesolevas määruses
esitatud nõuetest. Kui katsetamise ajal kasutatakse otseühendust
Häirekeskusega, tuleb enne katse läbiviimist ja ka pärast katse lõppu
teavitada sellest Häirekeskust. Kui katse läbiviimisel signaalide
edastamine Häirekeskusesse on välditud, peab olema antud keskseadme
tabloole vastav teade automaatselt või käsitsi. Katsetusest tuleb
teavitada ka hoones töötavaid või selles elavaid inimesi.
[RTL 2009, 6, 72 – jõust. 19.01.2009]
(4) Hoolduse käigus avastatud kõrvalekallete kohta käesolevas määruses
esitatud nõuetest tuleb teha märge päevikusse, mille kõrvaldamist tuleb
alustada nii kiiresti kui võimalik.
(5) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi hooldusest parema
ülevaate saamiseks on soovitatav rakendada süsteemi passi, kuhu kantakse
kõik süsteemi hooldustoimingud ja muudatused.
(6) Omanik peab viivitamatult teavitama hooldajat, et võtta tarvitusele
abinõud, kui:
1) tablool on mis tahes automaatse
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi rikkenäit;
2) automaatse
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi mis tahes osa on kahjustatud.
(7) Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi omanik määrab
automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi hoolduse läbiviimise eest
vastutava isiku.
[RTL 2005, 48, 676 – jõust. 8.05.2005]
§28. Automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi hooldamise tähtajad
(1) Üks kord kvartalis tuleb:
1) kontrollida kõiki tehtud
sissekandeid päevikusse ja tegutseda vastavalt nendele;
2)
kontrollida reservtoite akude mahtuvust;
3) kontrollida keskseadme
häire-, rikke- ja abifunktsioone;
4) kontrollida visuaalselt
automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi seadmeid ja märke niiskuse
sattumisest keskseadmesse;
5) viia läbi kõik ahelate kontrollid ja
katsetused, mis on määratletud paigaldaja, tarnija või tootja poolt;
6)
hinnata süsteemi toimimise terviklikkust ja teavitada valdajat inventari
paigutusest ja hoone kasutusviisist tingitud süsteemi töö häiretest.
(2) Üks kord aastas tuleb:
1) kontrollida iga anduri, teatenupu
ja alarmseadme tööd vastavalt tootja soovitustele;
2)
kontrollida visuaalselt, et kõik kaablite ühendused ja seadmed on
korras, kahjustusteta ja korralikult kaitstud;
3) kontrollida akude
seisukorda.
(3) Iga-aastase hoolduse ja katsetuse tulemuste kohta koostab hooldaja
akti, mis antakse automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi eest
vastutavale isikule.
[RTL 2005, 48, 676 – jõust. 8.05.2005]
VII. RAKENDUSSÄTTED
§-d 29-30 [käesolevast tekstist välja jäetud]
Lisa 1
[RTL 2009, 6, 72 – jõust. 19.01.2009]
Nõuded objektidele, millelt tuleb juhtida automaatse
tulekahju-signalisatsioonisüsteemi teated Häirekeskusesse:
Teade edastatakse Häirekeskusesse alljärgnevat liiki objektidelt.
[RTL 2009, 6, 72 – jõust. 19.01.2009]
Ehitise kasutusviis
|
Ehitist iseloomustavad näitajad
|
kasutajate arv
|
korruselisus
|
pindala
|
Majutushooned
|
>100
|
|
|
Ravi- ja hooldusasutused
|
>50
|
|
|
Kogunemishooned
|
300
|
|
|
Büroohooned
|
|
>4
|
|
Tööstus- ja laohooned
|
|
|
>1500 m2*
|
* – ehitised, millele on tööstus- ja laohoone asjakohase normi alusel
paigaldatud automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem.