Jäätmeseadus (lühend - JäätS)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

1. jagu Reguleerimisala ja mõisted 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest.

  (2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu osas, kui see on reguleeritud teiste seadustega:

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  1) välisõhku heidetavad saasteained ja heited;
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  2) reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemise tulemusel tekkivad jäätmed;

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  3) radioaktiivsed jäätmed;
  4) lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed;
  5) loomsete jäätmete ja kõrvalsaaduste, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;
  7) maavarade uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid;

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  8) ehitise püstitamisel tekkinud kaevis, kui selles sisalduvad saasteained ei ületa õigusaktidega kehtestatud piirkontsentratsioone.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Käesolev seadus reguleerib pakendijäätmete käitlemist niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud pakendiseadusega.

  (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktides 1–6 nimetatud tegevusloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise ja muutmise ning jäätmekavade koostamise ja muutmise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 2.  Jäätmed

  (1) Jäätmed on mis tahes käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.

  (2) Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.

  (3) Jäätmekategooriad on:
  1) Q1 – edaspidi teisiti määratlemata tootmis- ja tarbimisjäägid;
  2) Q2 – praaktooted;
  3) Q3 – tooted, mille kasutustähtaeg on lõppenud;
  4) Q4 – materjalid, mis on maha voolanud, riknenud või mõne õnnetusjuhtumi tõttu kahjustunud, kaasa arvatud materjalid, seadmed või muud esemed, mis on õnnetusjuhtumi tagajärjel saastunud;
  5) Q5 – materjalid, mis on saastunud või kõlbmatuks muutunud sihipärase tegevuse tagajärjel, nagu puhastusjäägid, pakkimismaterjalid, mahutid;
  6) Q6 – kasutamiskõlbmatud päraldised, nagu tühjad patareid, kasutatud katalüsaatorid;
  7) Q7 – ained, mis ei toimi enam nõutaval tasemel, nagu saastunud happed, lahustid, kasutatud karastussoolad;
  8) Q8 – tööstusprotsessijäägid, nagu räbud, destillatsioonijäägid;
  9) Q9 – saastetõrje- ja puhastusprotsessijäägid, nagu skraberisetted, kottfiltritolm, kasutatud filtrid;
  10) Q10 – metallide töötlemise ja viimistlemise jäägid, nagu treilaastud, valtsimistagi;
  11) Q11 – toorme kaevandamise ja töötlemise jäägid, nagu kaevandamisjäägid, naftatootmisel tekkinud muda;
  12) Q12 – rikutud materjalid, nagu PCB-ga saastatud õli;
  13) Q13 – kõik materjalid, ained või tooted, mille kasutamine on keelatud;
  14) Q14 – tooted, millele valdaja ei leia edasist kasutamist, nagu põllumajanduses, olmes, kontorites, kauplustes või töökodades ära visatud vallasasjad;
  15) Q15 – reostatud pinnase puhastamisel tekkinud saastunud materjalid, ained või tooted;
  16) Q16 – kõik materjalid, ained või tooted, mida ei hõlma ülalloetletud kategooriad.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud jäätmekategooriatesse kuuluvate jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu (edaspidi jäätmenimistu) kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

§ 3.  Tavajäätmed

  Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.

§ 4.  Püsijäätmed

  Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades.

§ 5.  Biolagunevad jäätmed

  Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp.

§ 6.  Ohtlikud jäätmed

  (1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.

  (2) Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse kord jäätmete liigitamiseks ohtlike jäätmete hulka, lähtudes jäätmete päritolust, koostisest, ohtlike ainete kemikaaliseaduse mõttes sisaldusest ning käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kahjulikust toimest.

  (3) Jäätmete koostise, sealhulgas ohtlike ainete sisalduse vahetul määramisel tuleb mõõtetulemuse jälgitavuse saavutamiseks ja tõendamiseks lähtuda mõõteseaduse § 5 lõikes 1 kehtestatud nõuetest.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 7.  Olmejäätmed

  Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 8.  Jäätmete kahjulik toime

  Kahjulik toime, mille alusel jäätmed loetakse ohtlikeks jäätmeteks, on samalaadne kahjuliku toimega, mida avaldavad:
  1) H1 – plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada või mis on löökide ja hõõrdumise suhtes tundlikumad kui dinitrobenseen;
  2) H2 – oksüdeerivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude, eelkõige tuleohtlike ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni;
  3) H3A – väga tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on alla 21 ^oC (kaasa arvatud eriti kergesti süttivad vedelikud), ning ained ja valmistised, mis võivad normaaltemperatuuril iseenesest kuumeneda ja õhuga kokkupuutel lõpuks süttida lisaenergiat vajamata, ning tahked ained või valmistised, mis võivad kergesti süttida pärast lühiajalist kokkupuudet mingi põleva allikaga ja mis põlevad või hõõguvad edasi, kui see allikas on kõrvaldatud, ning gaasilises olekus ained või valmistised, mis põlevad õhu käes normaalrõhul, ning ained ja valmistised, mis kokkupuutel niiske õhu või veega võivad eraldada ohtlikul hulgal kergestisüttivaid gaase;
  4) H3B – tuleohtlikud vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on võrdne või üle 21 ^oC ja võrdne või alla 55 ^oC;
  5) H4 – ärritavad mittesööbivad ained ja valmistised, mis võivad hetkelisel, kestval või korduval kokkupuutel naha või limaskestaga esile kutsuda põletiku;
  6) H5 – kahjulikud ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada tervisehäireid;
  7) H6 – mürgised ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada raskeid, ägedaid või kroonilisi tervisehäireid või surma;
  8) H7 – kantserogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust;
  9) H8 – sööbivad ained või valmistised, mis eluskudedega kokku puutudes võivad neid hävitada;
  10) H9 – nakkusttekitavad, mikroorganisme või nende toksiine sisaldavad ained, mida teatakse kindlasti või tõenäoliselt põhjustavat inimeste või muude elusorganismide haigestumist;
  11) H10 – teratogeensed või reproduktiivset funktsiooni kahjustavad ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust;
  12) H11 – mutageensed ained ja valmistised, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust;
  13) H12 – ained ja valmistised, mille kokkupuutel vee, õhu või hapetega vabanevad mürgised või väga mürgised gaasid;
  14) H13 – ained ja valmistised, millest pärast nende kõrvaldamist võivad leostuda või muul viisil eralduda muud ained, millel on käesoleva paragrahvi punktides 1–13 loetletud omadused;
  15) H14 – ökotoksilised või keskkonnaohtlikud ained ja valmistised, mis põhjustavad või võivad põhjustada kas kohe või aja jooksul ohtu ühele või mitmele keskkonnakomponendile.

§ 9.  Jäätmevaldaja

  Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 10.  Jäätmetekitaja

  Jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 11.  Jäätmehooldus

  (1) Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus.

  (2) Jäätmehoolduse, välja arvatud jäätmekäitluse üle teostatava järelevalve kulud kannab jäätmevaldaja ning seadusega ettenähtud juhtudel tootja või isik, kelle valduses on käideldavad jäätmed olnud.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 12.  Jäätmehoolduse arendamine

  (1) Jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset.

  (2) Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid.

  (3) Riik toetab jäätmehoolduse arendamist riiklike toetusprogrammide kaudu.

§ 13.  Jäätmekäitlus

  Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine.

§ 14.  Jäätmete kogumine ja vedamine

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (1) Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Jäätmete vedamine on jäätmesaadetise toimetamine veovahendiga lähtekohast sihtpunkti. Jäätmete vedamine hõlmab jäätmesaadetise peale- ja mahalaadimist ning jäätmeveose komplekteerimist mitmest saadetisest, kuid ei hõlma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguid.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Jäätmete vedajat ei loeta jäätmevaldajaks, kui tema ülesandeks on ainult üleantud jäätmesaadetise toimetamine üleandja poolt määratud sihtpunkti või selle edastamine esialgsel kujul saadetise vastuvõtmiseks volitatud isikule, juhul kui jäätmete üleandja ja vedaja vahel sõlmitud veolepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 15.  Jäätmete taaskasutamine ja taaskasutamismoodused

  (1) Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus.

  (2) Jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud.

  (3) Jäätmete ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus.

  (4) Jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse.

  (5) Bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete biolagunevate osade lagundamine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks.

  (6) Jäätmete taaskasutamismoodus võib hõlmata üht või mitut taaskasutamistoimingut.

  (7) Jäätmete taaskasutamistoimingute nimistu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega .

§ 16.  Jäätmete töötlemine

  (1) Jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse.

  (2) [Kehtetu – RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 17.  Jäätmete kõrvaldamine

  (1) Jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming.

  (2) Jäätmete kõrvaldamistoimingute nimistu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega .

§ 18.  Keskkonnahäiring

  Keskkonnahäiring käesoleva seaduse tähenduses on arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine.

§ 19.  Jäätmekäitluskoht

  (1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

  (2) Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (4) Kui jäätmekäitluseks on vajalik jäätmeluba või registreerimine, võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa või registreerimisega määratud kohas.

  (5) Jäätmekäitluskoha, kaasa arvatud prügila asukoht määratakse planeerimisseaduses sätestatud korras.

§ 20.  Jäätmekäitluskoha järelhooldus

  Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

2. jagu Jäätmetekke vältimine ning jäätmete hulga ja ohtlikkuse vähendamine 

§ 21.  Jäätmetekke vältimise üldnõuded

  (1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluste piires:
  1) rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid;
  2) kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on kestvad ja korduskasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral.

§ 22.  Jäätmetekke vältimine

  Jäätmetekke vältimine on meetmete kompleks, mis on suunatud jäätmete ning nende koostises olevate ainete ja materjalide koguse või jäätmete keskkonna- ja terviseohtlikkuse vähendamisele.

§ 23.  Tootja, tootjate ühendus ja turustaja

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (1) Tootja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes:
  1) valmistab ja müüb tooteid oma kaubamärgi või -nimetuse all, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük;
  2) tegeleb teiste poolt valmistatud toodete edasimüügiga, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük;
  3) veab sisse tooteid Eestisse nende turustamise või edasimüümise eesmärgil.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Isikut, kes üksnes rahastab rahastamislepingu alusel (näiteks pank), ei loeta tootjaks, kui ta ei tegutse tootjana käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Käesoleva seaduse mõistes on tootjate ühendus mittetulundusühing või muu majanduslikku tulu mittetaotlev organisatsioon, mille liikmeteks on üksnes tootjad või tootjate ühendused ning mille üheks eesmärgiks on teatud liiki probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine või finantseerimine.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (4) Tootjate ühendus peab tagama:
  1) kõigile vastavat liiki probleemtoodete tootjatele juurdepääsu tootjate ühenduse teenustele;
  2) kohustused lepinguga üle andnud või tootjate ühendusega liitunud tootjalt tasu kogumise võrdsetel tingimustel ja teenuste pakkumise neile, lähtudes üksnes nende turuosast seda tüüpi seadmete turul;
  3) jäätmete käitlemisega seotud teenuse ostmise konkurentsi alusel;
  4) jäätmete kogumise ja taaskasutamisega seotud andmete kättesaadavuse Keskkonnaministeeriumile ja järelevalve õigust omavale isikule.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (5) Turustaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes kaubanduslikel alustel pakub tooteid isikutele, kes kavatsevad neid tooteid kasutada.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 24.  Tootja kohustused jäätmetekke vältimisel ja tekkivate jäätmete kogumisel

  (1) Toodete valmistamisel peab tootja võimalikult suures ulatuses:
  1) piirama ohtlike ainete kasutamist, et vältida nende sattumist keskkonda, hõlbustada toodetest tekkivate jäätmete ringlussevõttu ning vältida vajadust kõrvaldada jäätmeid ohtlike jäätmetena;
  2) edendama teisese toorme kasutamist toodetes.

  (2) Teisene toore on jäätmete taaskasutamistoimingu tulemusena ringlussevõetud aine või materjal.

  (3) Toodetest tekkivate jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise nõudeid, eelkõige taaskasutamise nõudeid tuleb arvesse võtta juba toodete kavandamisel ja projekteerimisel.

  (4) Tootja on kohustatud seoses tema tootest tekkivate jäätmete töötlemise ja taaskasutamisega andma jäätmekäitlejatele teavet kasutatud materjalide ja toote komponentide, ohtlike ainete olemasolu ja nende asukoha kohta tootes.

  (5) Keskkonnaministril on õigus tootest tekkivate jäätmete käitlemisel keskkonna- ja terviseohu vältimiseks anda määrusi, millega kehtestatakse tootes ohtliku aine maksimaalne sisaldus ja tehnilised normid ohtlike ainete sisalduse määramiseks või sihtarvud teisese toorme kasutamiseks toote valmistamisel.

§ 25.  Probleemtoode

  (1) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.

  (2) Probleemtoodete hulka kuuluvad:
  1) patareid ja akud;
  2) PCB-sid sisaldavad seadmed;
  3) mootorsõidukid ja nende osad, sealhulgas rehvid;

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  4) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
  5) vanarehvid.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Käesoleva seaduse mõistes on:
  1) patarei ja aku – ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või taaslaetav (aku) vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks;
  2) PCB-d – polüklooritud bifenüülid, polüklooritud terfenüülid, monometüültetraklorodifenüülmetaan, monometüüldiklorodifenüülmetaan, monometüüldibromodifenüülmetaan ja muu valmistis või segu, mis sisaldab mis tahes eelnevalt nimetatud ainet kokku üle 0,005 massiprotsendi;
  3) mootorsõiduk – neljarattaline mootorsõiduk liiklusseaduse tähenduses ning kolmerattaline mootorsõiduk, välja arvatud kolmerattaline mootorratas ja kolmerattaline mopeed;
  4) elektri- ja elektroonikaseade – seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks ja on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral;
  5) rehv on mootorsõiduki ja selle haagise rehv.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (4) Keskkonnaministril on õigus määrusega kehtestada probleemtoodete märgistamise viis ja kord.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 26.  Tootja kohustused probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemisel

  (1) Tootja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ja omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt, annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele või ühineb tootjate ühendusega.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (1¹) Isikule, kes võtab tarbijalt vastu probleemtootest tekkinud jäätmed, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustused.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (1²) Turustajale kohaldatakse tootja kohta sätestatut, kui turustaja müüb edasi tooteid, mille on valmistanud või turule lasknud probleemtooteregistris registreerimata tootja.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Tagatis võib olla tootja osalemine omarahalise või mõne muu sellega võrdsustatud panusega probleemtoodetest tekkivate jäätmete hoolduse asjakohastes rahastamissüsteemides, ringlussevõtu kindlustus või kinnine pangakonto.

  (3) Vabariigi Valitsusel on õigus määrusega vabastada tootja teatud tähtajani käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusest teatud probleemtoodetest tekkivate jäätmete osas, sealhulgas väljaspool kodumajapidamist tekkivate jäätmete osas, või vähendada kokkukogutavate probleemtoodete protsentuaalset osakaalu turustatud toodete koguarvus, määrates selleks vastavad sihtarvud ning tähtajad nende sihtarvude saavutamiseks.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete jäätmehoolduse kulud kannab tootja või tootjate ühendus. Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud isik kannab tarbijalt vastuvõetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise kulud.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (4¹) Kui tootjale tagastataval mootorsõidukil puuduvad varem selle mootorsõiduki komplektis olnud materjalimahukuselt või tehniliselt olulised osad nagu kere, sillad, mootor, käigukast, katalüsaator või elektrooniline juhtplokk või kui mootorsõidukile on lisatud muid jäätmeid, võib tootja jäätmevaldajalt nõuda osalist jäätmekäitluskulude kandmist, võttes arvesse puuduvate osade materjali väärtuse tagastatavas sõidukis ja sõidukile lisatud jäätmete käitluskulud.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (4²) Kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid, võib tootja jäätmevaldajalt nõuda osalist jäätmekäitluskulude kandmist. Vaidlused seadme komplektsuse üle lahendab linna- või vallavalitsuse volitatud isik.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (4³) Mootorsõidukeid ja mootorsõiduki haagiseid turule toov tootja peab mootorsõidukite ja mootorsõiduki haagise rehvide osas pidama eraldi arvestust rehvide koguse ja massi üle ning korraldama kasutuselt kõrvaldatud vanarehvide kogumise ja taaskasutamise. Kasutuselt kõrvaldatud vanarehvide kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel keskkonnaminister.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (5) Enne probleemtoote suhtes kohalduvate tootja kohustuste tekkimist turule lastud probleemtoodetest tekkinud jäätmete (endisaegsed jäätmed) jäätmehoolduse tagamise ning selle finantseerimise kohustused lasuvad tootjatel, kes vastavate probleemtoodete jäätmeteks muutmise ajal turul tegutsevad, proportsionaalselt nende osaga seda tüüpi seadmete turul.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (6) [Kehtetu – RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (7) Kui tootja on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määrusega vabastatud lõikes 1 nimetatud kohustusest, kannab jäätmehoolduse kulud jäätmevaldaja.

  (8) Vabariigi Valitsusel või tema volitatud ministril on õigus määrusega kehtestada kasutuselt kõrvaldatud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord.

  (9) Käesoleva seadusega sätestatud kohustused kirjaliku lepinguga tootjate ühendusele üle andnud tootja, kes on täitnud oma kohustused tootjate ühenduse ees, ei ole vastutav probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise sihtarvude täitmise ning probleemtooteregistrile andmete edastamise eest.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 26¹.  Probleemtooteregister

  (1) Probleemtooteregister on riiklik register avaliku teabe seaduse tähenduses, kuhu koondatakse andmed probleemtoodete tootjate kohta ning kus hoitakse ja töödeldakse Eestis toodetud, Eestisse sisseveetud ja Eestist väljaveetud probleemtoodete ja probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise andmeid.

  (õ) 15.07.2009 13:45

[RT I 2007, 12, 66 - jõust. 01.01.2008]

  (1¹) Tootjad on kohustatud end registreerima probleemtooteregistris ja esitama registrisse andmeid.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Probleemtooteregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus avaliku teabe seaduses sätestatud korras .

  (õ) 15.07.2009 13:45

[RT I 2007, 12, 66 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Probleemtooteregistrisse kantavad andmed, nende esitamise kord, registrikaardi vormid ja rahvusvahelistest kohustustest tulenev andmete edastamise kord kehtestatakse probleemtooteregistri põhimääruses.

  (4) Keskkonnaministril on õigus oma määrusega kehtestada probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu vastavuses käesoleva seaduse § 2 lõike 4 alusel koostatud jäätmenimistuga, kui see on vajalik jäätmete täpsemaks määratlemiseks ja taaskasutamise andmete kandmiseks probleemtooteregistrisse.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 26².  Elektri- ja elektroonikaseadmete romude kogumisel ja tootjale tagastamisel tekkinud kulude katmine

  (1) Enne 2005. aasta 13. augustit turustatud kodumajapidamise elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud elektroonikaromude kokkukogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise kulud kannavad tootjad, kes turustavad vastavat liiki kodumajapidamise elektri- ja elektroonikaseadmeid hetkel, mil nendest elektroonikaromud tekivad, ühiselt. Tootjad kannavad kulud proportsionaalselt vastavalt oma turuosale vastavat liiki elektri- ja elektroonikaseadmete müügis.

  (2) Enne 2005. aasta 13. augustit turustatud muude kui kodumajapidamise elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud elektroonikaromude, mis on asendatud uute samalaadsete seadmetega või sama funktsiooni täitvate seadmetega, kokkukogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise kulud kannab tootja, kes on müünud seadmed, millega elektroonikaromuks muutunud seadmed asendatakse.

  (3) Enne 2005. aasta 13. augustit turustatud muudest kui kodumajapidamise elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud elektroonikaromude kokkukogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise kulud kannab jäätmevaldaja, kui ta ei ole asendanud neid seadmeid uute samalaadsete seadmetega või seadmetega, mis täidavad sama funktsiooni.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (4) Iga tootja vastutab oma alates 2005. aasta 13. augustist turule lastud toodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise eest.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 26³.  Romusõidukite kogumisel ja tootjale tagastamisel tekkinud kulude katmine

  (1) Tootja kannab romusõidukite vastuvõtmise ja nende käitlemisega seotud kulud proportsionaalselt liiklusregistris eelmisel kalendriaastal esmaselt registreeritud mootorsõidukite margipõhise turuosaga.

  (2) Käesoleva seaduse § 26 lõikes 4¹ märgitud mootorsõidukite kogumisel võib tootja nõuda, et puuduva osa jääkväärtuse hinnast kompenseerib jäätmevaldaja. Puuduva osa jääkväärtus ei saa ületada puuduva osa materjali jääkväärtust.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui romusõiduki osa puudub väärteo või kuriteo tagajärjel, välja arvatud juhul, kui väärteo või kuriteo pani toime jäätmevaldaja.

  (4) Tootja ja turustaja on kohustatud sõidukite äravisatud osa jäätmevaldajatelt tasuta tagasi võtma sõltumata sellest, kas jäätmevaldaja kavatseb selle asendada uuega või mitte.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 26⁴.  Probleemtoodete kogumisel ja taaskasutamisel tekkinud kulude jagamine tootjate ja tootjate ühenduste vahel

  Igal tootjal ja tootjate ühendusel, kes on taaskasutanud probleemtoodetest tekkinud jäätmeid üle keskmise taaskasutamise taseme, on õigus nõuda teistelt tootjatelt ja tootjate ühenduselt, kes on probleemtoodetest tekkinud jäätmeid taaskasutanud alla keskmise taaskasutamise taseme, kogumise ja taaskasutamise kulude katmist ulatuses, mis tagab kõikidele tootjatele ja tootjate ühendustele võrdse finantskoormuse, arvestades tootjate või tootjate ühenduste osa turule lastud vastavat liiki probleemtoodete massis.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 27.  Probleemtoodete Euroopa Majanduspiirkonnas turule laskmise keelud ning piirangud
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (1) Euroopa Majanduspiirkonnas on keelatud järgmiste probleemtoodete turule laskmine:
  1) probleemtooted, mis sisaldavad keelustatud tööstuskemikaale Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 304/2003/EÜ ohtlike kemikaalide eksportimise ja importimise kohta (ELT L 063, 06.03.2003, lk 1–26) tähenduses;
  2) elavhõbedat, kaadmiumi või pliid sisaldavad patareid ja akud;
  3) ohtlikke aineid sisaldavad mootorsõidukid ja nende osad;
  4) ohtlikke aineid sisaldavad elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Probleemtoodetes keelatud ohtlike ainete täpsustav loetelu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse või tema volitatud ministri määrusega .

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tooteid võib turule lasta, kui need ei sisalda käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel antud määruses nimetatud ohtlikke aineid.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (4) Vabariigi Valitsusel või tema volitatud ministril on õigus anda määrusi, millega kehtestatakse teatud probleemtoodete või nende osade suhtes:
  1) ohtlike ainete piirnormid, millest väiksemate sisalduste puhul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei kehti;
  2) kasutusalad, tehnilised tingimused või nõuded, mille rakendamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei kehti;
  3) tähtajad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keelu osaliseks või täielikuks rakendamiseks.

3. jagu Jäätmehoolduse üldnõuded 

§ 28.  Kontrollitud jäätmekäitlus

  (1) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

  (1¹) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Jäätmeid üleandev isik peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba või saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel antud keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba), mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba või kompleksluba vaja ei ole, peab jäätmeid üleandev isik olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 28¹.  Jäätmete põletamine laeval

  Laeval on jäätmete põletamine keelatud.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 29.  Jäätmehoolduse keskkonnamõju ja parim võimalik tehnika

  (1) Jäätmehoolduses rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda.

  (2) Jäätmehoolduses tuleb vältida keskkonnahäiringuid või kui see ei ole võimalik, siis vähendada neid, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.

  (3) Jäätmehoolduses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnikat.

  (4) Keskkonnaministril on õigus anda käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatu rakendamiseks määrusi, mis kehtestavad käitlusnõuded:
  1) vanaõlile ;
  2) polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavatele jäätmetele ;
  3) asbesti sisaldavatele jäätmetele ;
  4) titaanoksiidi tootmisel tekkivatele jäätmetele;
  5) biolagunevatele jäätmetele;
  6) elektri- ja elektroonikaseadmete romudele (elektroonikaromudele) ;
  7) romusõidukitele ;
  8) kasutatud patareidele ja akudele ;
  9) ehitus- ja lammutusprahile;
  10) vanarehvidele;
  11) pakendijäätmetele;
  12) inimeste ja loomade tervishoiul tekkivatele jäätmetele;
  13) olmejäätmetele;
  14) metallijäätmetele;
  15) põlevkivi termilisel töötlemisel (sealhulgas utmine) tekkivatele jäätmetele;
  16) reoveesettele ;
  17) püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavatele jäätmetele.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (5) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata keskkonnanõudeid kavandatava tegevusega kaasneva jäätmetekke vältimiseks ja jäätmete ohtlikkuse leevendamiseks.

[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 30.  Jäätmete taaskasutamise põhimõtted

  (1) Jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas.

  (2) Käesoleva seaduse § 15 lõigetes 2–4 nimetatud taaskasutamismooduste valikul tuleb esmane eelistus anda jäätmete korduskasutusele. Kui see ei ole võimalik, tuleb jäätmete energiakasutusele eelistada jäätmete ringlussevõttu materjali või toormena.

§ 31.  Jäätmete sortimine

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Sortimisel eraldatakse taaskasutatavad jäätmed ning ohtlikud jäätmed ülejäänud jäätmetest, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 32.  Läheduse põhimõte jäätmekäitluses

  Jäätmed kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 33.  Nõuded jäätmekäitluskohale

  (1) Jäätmekäitluskoha tervise- ja keskkonnaohutuse tagamiseks nii jäätmete käitlemise ajal kui ka pärast käitlemise lõpetamist kehtestatakse keskkonnaministri määrusega:
  1) prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded ;
  2) jäätmepõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded ;
  3) koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded .

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusega on keskkonnaministril õigus jäätmekäitluskoha ohutuse tagamiseks kehtestada:
  1) tehnilisi norme, tehniliste parameetrite väärtusi ja muid käitamisnõudeid;
  2) käitamisel tekkivate heidete piirväärtusi;
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  3) nõudeid heidete ja neis sisalduvate saasteainete tehniliste parameetrite mõõtmiseks, mõõtmissagedust ja muid mõõtmistingimusi;
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  4) keskkonnaseirenõudeid jäätmekäitluskohas ja selle ümbruses enne käitluse alustamist, käitlemise ajal ning pärast käitluse lõpetamist;
  5) keskkonnaseire kestust jäätmekäitluskoha järelhoolduse ajal.

§ 34.  Prügila

  (1) Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmeladestuskoht loetakse prügilaks järelhoolduse lõpuni.

  (3) Prügila ei ole:
  1) ehitis, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada veoks mujal asuvasse töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta;
  2) jäätmete ladustamise koht enne nende töötlemist või taaskasutamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed töödeldakse või taaskasutatakse kolme aasta jooksul nende ladustamisest arvates;
  3) jäätmete ladustamise koht enne nende kõrvaldamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed kõrvaldatakse aasta jooksul nende ladustamisest arvates.

  (4) Prügila liigid sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadustest on:
  1) ohtlike jäätmete prügila;
  2) tavajäätmeprügila;
  3) püsijäätmeprügila.

§ 35.  Töötlemata jäätmete prügilasse ladestamise keeld

  (1) Prügilasse on keelatud ladestada töötlemata jäätmeid.

  (2) Jäätmete ladestamiseelse töötlemise kohustus ei laiene jäätmetele, mille töötlemine ei vähenda jäätmete kogust ega ohtlikkust inimese tervisele või keskkonnale, samuti neile püsijäätmetele, mille töötlemine ei ole tehniliselt otstarbekas.

§ 35¹.  Kasutatud rehvide prügilasse ladestamise keeld

  (1) Prügilasse on keelatud ladestada kasutatud rehve, välja arvatud prügilas ehitusmaterjalina kasutatavaid tükeldatud rehve.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata jalgrattakummidele ja rehvidele välisdiameetriga üle 1400 millimeetri.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 36.  Segunenud olmejäätmete sortimine jäätmete ladestamiseelsel töötlemisel

  (1) Et võimaldada olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, tuleb segaolmejäätmed enne prügilasse ladestamist sortida.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Sortimata segaolmejäätmete ladestamine prügilasse on keelatud.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Liigiti kogutud jäätmete suhtes viiakse vajaduse korral läbi järelsortimine.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (4) Juhul, kui ladestatavate jäätmete täiendav töötlemine vähendab jäätmete kogust või ohtlikkust või lihtsustab nende käsitsemist, tuleb sorditud olmejäätmeid enne ladestamist täiendavalt töödelda.

  (5) Keskkonnaministril on õigus kehtestada oma määrusega jäätmete sortimise kord, jäätmete kogumassist eraldatavate taaskasutatavate jäätmete protsendilised määrad ja sihtarvud ning sorditud jäätmete liigitamise alused.

§ 37.  Jäätmepõletustehas ja koospõletustehas

  (1) Jäätmepõletustehas on jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline kompleks või seade, mis on ette nähtud jäätmete termiliseks töötlemiseks, olenemata sellest, kas põlemisel tekkiv soojus kasutatakse ära või mitte. Jäätmepõletustehases toimuvad protsessid hõlmavad nii jäätmete vahetut põletamist oksüdatsiooni teel kui ka muid termilisi protsesse, nagu pürolüüs, utmine, gaasistamine või plasmaprotsessid, juhul kui termilistes protsessides tekkivad ained järgnevalt põletatakse.

  (2) Koospõletustehas on jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline kompleks või seade, mille käitamise peamine eesmärk on energia tootmine või toodete valmistamine ning kus jäätmeid kasutatakse põhi- või lisakütusena või töödeldakse termiliselt nende kõrvaldamise eesmärgil.

  (3) Kui koospõletamine toimub nii, et tehase peamine eesmärk ei ole energia või materiaalsete saaduste tootmine, vaid üksnes jäätmete termiline töötlemine, siis loetakse seda tehast jäätmepõletustehaseks.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 määratletud mõisted hõlmavad kogu tehnilist kompleksi ja selle asukohta, kaasa arvatud kõik põletus- või koospõletusliinid, jäätmete vastuvõtu, ladustamise ja kohapealse eeltöötluse seadmed, jäätme-, kütuse- ja õhutoitesüsteemid, seadmed heitgaaside puhastamiseks, kohapealsed seadmed tekkivate jääkide ja reovee töötlemiseks ning hoidmiseks, korstnaagregaadid ja põletusoperatsioonide kontrollsüsteemid ning põlemistingimuste mõõte- ja seiresüsteemid.

§ 38.  Jäätmeveo üldnõuded

  Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul viisil nõnda, et nad ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

2. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE KAVANDAMINE 

1. jagu Jäätmehoolduse kavandamise üldsätted ja jäätmekavad 

§ 39.  Jäätmekava

  (1) Jäätmehoolduse arendamiseks koostatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Jäätmekavas käsitletakse jäätmehoolduse olukorda riigis või kohaliku omavalitsuse üksuses, jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ning meetmeid eesmärkide saavutamiseks.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Jäätmekava sisaldab:
  1) jäätmehoolduse olemasoleva olukorra, peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ning jäätmete päritolu kirjeldust ja nende koguseid;
  2) jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara, nagu vee, turba, savi, pinnase kasutamise mahu hinnangut;
  3) jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale;
  4) kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo optimeerimine;
  5) eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlustoimingu valik, jäätmekäitluskohtade võrgustik, meetmed ohtlike ja muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks, vajalikud halduskorralduslikud meetmed jäätmekava elluviimiseks, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsemeetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus.

§ 40.  Riigi jäätmekava

  (1) Riigi jäätmekava on jäätmehoolduse arengukava, mis hõlmab kogu riigi territooriumi ning käsitleb lisaks käesoleva seaduse § 39 lõikes 3 sätestatule ka riikidevahelist jäätmekäitluse optimeerimist ja jäätmealast koostööd.

  (2) Riigi jäätmekava sisaldab ohtlike jäätmete ja pakendijäätmete käitlemist käsitlevaid alljaotisi ning maakondade jäätmehooldust käsitlevaid alljaotisi.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alljaotisi võib kinnitada eraldi arengukavana. Eraldi kinnitatud arengukavale kohaldatakse riigi jäätmekava menetluse kohta sätestatut ulatuses, mis ei lähe vastuollu kava põhimõtetega.

§ 41.  [Kehtetu – RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 42.  Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb valla või linna jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse riigi jäätmekavas sätestatut.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Lisaks käesoleva seaduse § 39 lõikes 3 sätestatule käsitleb kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava:
  1) kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist;

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  2) jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa;
  3) jäätmehoolduse rahastamist.

§ 43.  Jäätmekava ajakohastamine

  (1) Jäätmekava ajakohastamine on jäätmekava korrapärane läbivaatamine ning jäätmekavas muudatuste tegemine. Jäätmekava ajakohastamise suhtes kohaldatakse jäätmekava koostamise menetluse kohta sätestatut.

  (2) Riigi jäätmekava ajakohastatakse iga viie aasta järel selle koostamisest või ajakohastamisest arvates.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Kui riigi jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused käsitlevad kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul ajakohastatud riigi jäätmekava kinnitamisest arvates.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (4) [Kehtetu – RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 44.  Keskkonnaministri ning kohaliku omavalitsuse üksuse õigused ja kohustused jäätmehoolduse kavandamisel

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (1) Keskkonnaminister koordineerib maakondade ja kohaliku omavalitsuse üksuste tegevust jäätmekavade koostamisel ja rakendamisel.

  (2) Riigi jäätmekava täitmist kontrollib keskkonnaminister.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Keskkonnaminister ja kohaliku omavalitsuse üksus võib nõuda isikult, asutuselt ja tootjate ühenduselt tema jäätmealase tegevuse kohta teavet tasuta, kui see on vajalik jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt isikult, asutuselt ja tootjate ühenduselt käesoleva seaduse § 39 lõikele 3 vastava jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (5) Keskkonnaminister ja kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud säilitama jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe seaduses sätestatud korras.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

2. jagu Riigi jäätmekava koostamine 
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 45.  Riigi jäätmekava koostamise algatamine ja sellest teatamine
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (1) Riigi jäätmekava koostamise algatab keskkonnaminister.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Teade riigi jäätmekava algatamise kohta avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teadetes esitatakse lühidalt jäätmekava kavandatav sisu ja eesmärgid.

  (4) Riigi jäätmekava eelnõu põhiseisukohad avaldatakse Keskkonnaministeeriumi veebilehel.

  (5) Riigi jäätmekava maakonna jäätmehooldust käsitleva osa põhiseisukohad avaldatakse maavalitsuse veebilehel, selle puudumisel Keskkonnaministeeriumi veebilehel.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 46.  Riigi jäätmekava eelnõu koostamine

  (1) Riigi jäätmekava eelnõu koostamise korraldab keskkonnaminister.

  (2) Riigi jäätmekava eelnõu koostamisele kaasatakse asjakohaste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, valitsusväliste organisatsioonide, ettevõtjate, mittetulundusühingute ning nende liitude esindajad ja teised asjast huvitatud isikud.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 47.  Riigi jäätmekava eelnõu kooskõlastamine
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (1) Riigi jäätmekava eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele, kelle valitsemisala jäätmekava puudutab, ning seisukohavõtuks maavanematele ja kohaliku omavalitsuse üksuste üleriigilisele liidule.

  (2) Riigi jäätmekava maakonna jäätmehooldust käsitlev osa esitatakse kooskõlastamiseks vastava maakonna maavanemale ning seisukohavõtuks kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritooriumi jäätmekava käsitleb.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 48.  Riigi jäätmekava eelnõu avalik väljapanek ja avalik istung
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (1) Keskkonnaminister korraldab riigi jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku ja jäätmekava eelnõu arutamiseks vähemalt ühe avaliku istungi.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Riigi jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja Keskkonnaministeeriumi veebilehel. Riigi jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt üks kuu.

  (3) Riigi jäätmekava eelnõu maakonna jäätmehooldust käsitleva osa avaliku väljapaneku aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, maakonna ajalehes ja Keskkonnaministeeriumi veebilehel. Eelnõu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt kaks nädalat.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (4) Riigi jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldatava avaliku istungi aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avalikku istungit ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja Keskkonnaministeeriumi veebilehel.

  (5) Riigi jäätmekava eelnõu maakonna jäätmehooldust käsitleva osa arutamiseks korraldatava avaliku istungi aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avalikku istungit ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, maakonna ajalehes ja Keskkonnaministeeriumi veebilehel.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 49.  Ettepanekute ja vastuväidete esitamine

  Igaühel on õigus esitada jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestel eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 50.  Avalik istung

  Jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldataval istungil on igaühel õigus avaldada suuliselt jäätmekava eelnõu kohta arvamust.

§ 51.  Riigi jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestel ja avalikul istungil esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamine
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (1) Keskkonnaminister korraldab jäätmekava avaliku väljapaneku kestel ja avalikul istungil esitatud ettepanekute ja vastuväidete läbivaatamise ning vajadusel jäätmekava eelnõu muutmise.

  (2) Ettepanekutele ja vastuväidetele, mida ei arvestata, vastab keskkonnaminister kahe kuu jooksul avaliku väljapaneku lõppemisest või kahe kuu jooksul avalikust istungist arvates.

§ 52.  Riigi jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku istungi tulemuste avalikustamine

  (1) Keskkonnaminister teeb riigi jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku ja selle arutamiseks korraldatud avaliku istungi tulemused teatavaks üleriigilise levikuga ajalehes, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud osas, ning Keskkonnaministeeriumi veebilehel.

  (2) Keskkonnaminister teeb riigi jäätmekava eelnõu maakonna jäätmehooldust käsitleva osa avaliku väljapaneku ja selle arutamiseks korraldatud avaliku istungi tulemused teatavaks maakonna ajalehes.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 53.  Riigi jäätmekava ja maakonna jäätmekava kinnitamine

  (1) Riigi jäätmekava kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega.

  (2) [Kehtetu – RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 54.  Riigi jäätmekava ja maakonna jäätmekava avaldamine

  (1) Riigi jäätmekava avaldatakse Riigi Teatajas ning Keskkonnaministeeriumi veebilehel.

  (2) [Kehtetu – RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

3. jagu Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamine 

§ 55.  Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu kooskõlastamine

  Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu esitatakse enne selle vastuvõtmist arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile ning maavanemale.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 56.  Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avalik väljapanek ja avalik istung

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku ja jäätmekava eelnõu arutamiseks vähemalt ühe avaliku istungi.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust kohalikus ajalehes. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt kaks nädalat.

  (3) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldatava avaliku istungi aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avalikku istungit kohalikus ajalehes.

  (4) Avalikku istungit ei pea korraldama, kui avaliku väljapaneku kestel ei esitatud ühtegi ettepanekut või vastuväidet.

§ 57.  Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestel ja avalikul istungil arvamuse avaldamine ja esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamine

  (1) Igaühel on õigus esitada kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestel selle kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.

  (2) Jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldataval istungil on igaühel õigus avaldada suuliselt jäätmekava eelnõu kohta arvamust.

  (3) Valla- või linnavalitsus vaatab läbi avaliku väljapaneku kestel ja avalikul istungil esitatud ettepanekud ja vastuväited ning otsustab vajadusel jäätmekava eelnõu muutmise vastavalt esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele.

§ 58.  Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava avaliku väljapaneku ja avaliku istungi tulemustest teatamine

  Valla- või linnavalitsus teeb jäätmekava avaliku väljapaneku ja avaliku istungi tulemused teatavaks kohalikus ajalehes.

§ 59.  Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava vastuvõtmine

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava võtab vastu kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksuste ühine jäätmekava jõustub, kui selle on vastu võtnud kõigi koostööd tegevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud.

3. peatükk OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLUSE ERITINGIMUSED 

§ 60.  Ohtlike jäätmete segamise keeld

  (1) Ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mis tahes ainega tuleb vältida, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud juhul.

  (2) Segunenud jäätmed lahutatakse, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi või kui see on vajalik tervisele või keskkonnale tekkida võiva ohu vältimiseks.

§ 61.  Ohtlike jäätmete segamine

  Ohtlike jäätmete segamine omavahel või tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga on lubatud, kui seejuures võetakse arvesse käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 sätestatut, et vältida jäätmetest tulenevat ohtu tervisele või keskkonnale või kui see ei ole võimalik, siis vähendada seda, ning kui segamine on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud.

§ 62.  Ohtlike jäätmete pakendamine

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist.

  (2) Jäätmevaldaja on kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, või nende pakendid enne nende üleandmist jäätmekäitlejale.

  (3) Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord kehtestatakse keskkonnaministri määrusega .

§ 63.  Ohtlike jäätmete vedu

  Ohtlikke jäätmeid tohib vedada ohtlikke veoseid käsitlevate õigusaktidega ning rahvusvaheliste lepingutega sätestatud korras.

§ 64.  Ohtlike jäätmete saatekiri

  (1) Ohtlike jäätmete saatekiri (edaspidi saatekiri) on dokument, mis sisaldab andmeid jäätmekäitlejale üleantavate jäätmete tekitaja, jäätmed vedamiseks üleandnud isiku, jäätmevedaja ja jäätmete vastuvõtja ning ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta.

  (2) Jäätmete üleandja esitab vedajale ja vastuvõtjale saatekirja koos ohtlike jäätmete saadetisega.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata füüsilise isiku suhtes kodumajapidamises tekkivate ja päästeasutuse poolt tuletõrje- ja päästetöödel kokkukogutud ohtlike jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale.

(4) Saatekirja koostab jäätmekäitleja paber- või digitaaldokumendina, allkirjastades digitaaldokumendi digitaalallkirja seaduses sätestatud korras, ning edastab selles sisalduvad andmed keskkonnaministri määratud veebipõhisesse andmebaasi. Alates 2008. aasta 1. oktoobrist koostatakse saatekiri ainult digitaaldokumendina, arvestades eelmises lauses sätestatud nõudeid.
[RT I 2007, 44, 315 - jõust. 14.07.2007]

  (5) Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord kehtestatakse keskkonnaministri määrusega .

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 65.  Ohtlike jäätmete käitluse korraldamine

  (1) Ohtlike jäätmete käitluskohtade võrgu arendamist korraldab keskkonnaminister riigi jäätmekavast lähtudes.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksused korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele, välja arvatud käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud juhul.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

4. peatükk KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSE KORRALDATUD JÄÄTMEHOOLDUS 
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 66.  Korraldatud jäätmevedu

  (1) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (1¹) Jäätmeveo võib korraldada selliselt, et konkursi alusel valitud ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või viimase volitatud mittetulundusühingul.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Kohaliku omavalitsus organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi.

  (3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (4) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse valla või linna volikogu määrusega.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (5) Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud.

  (6) Jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust.

  (7) Vähemalt 40 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses olmejäätmete veo eri- ja ainuõigust omav ettevõte on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 9 punktis 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.

[RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]

§ 67.  Jäätmevedaja valik

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 01.01.2008]

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib halduskoostöö seaduses sätestatud korras korraldatud jäätmeveo konkursiga seonduvate haldusülesannete täitmiseks volitada mittetulundusühingut, mille liige vastav kohaliku omavalitsuse üksus on ning mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohaliku omavalitsuse üksused või kohaliku omavalitsuse üksuste liit.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentides määratakse vähemalt alljärgnevad tingimused:
  1) veopiirkond;
  2) veetavad jäätmeliigid;
  3) eeldatavad jäätmekogused;
  4) jäätmekäitluskohad;
  5) eri- või ainuõiguse kestus;
  6) veotingimused, nagu sagedus, aeg, tehnilised tingimused;
  7) jäätmeveo teenustasu piirmäär;
  8) veopiirkonnas asuvate ühepereelamute ja mitme korteriga elamute arv ning korterite arv mitme korteriga elamutes.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumendid esitatakse enne konkursi väljakuulutamist seisukohavõtuks Keskkonnaametile, kes vajaduse korral teeb kahe nädala jooksul ettepanekuid pakkumise kutse dokumentide täiendamiseks.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud veopiirkond tuleb määrata arvestusega, et piirkonna minimaalne suurus tagab jäätmeveoki täitumise ühe kogumisringiga või piirkonna elanike arv ei ole üldjuhul suurem kui 30 000.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (4) Veopiirkonna määrab kohaliku omavalitsuse volikogu, lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede- ja tänavate võrgu eripärast.

  (5) –(6) [Kehetetud – RT I 2007, 19, 94 – jõust. 1.01.2008]

  (7) Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumiste esitamise tähtaeg on vähemalt kolmkümmend päeva konkursi väljakuulutamisest arvates.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 01.01.2008]

  (8) Korraldatud jäätmeveo konkursi korraldaja avalikustab oma otsuse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus ajalehes.

§ 68.  Jäätmeveo õigus

  (1) Korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on kohaliku omavalitsuse üksuse määratud jäätmeliikide osas määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni viis aastat.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigust realiseeritakse vastavalt jäätmeloaga määratud nõuetele ja tähtajale.

§ 69.  Korraldatud jäätmeveoga liitumine

  (1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või käesoleva seaduse § 66 lõikes 4 nimetatud määruse jõustumisest. Liitumisajaks loetakse antud loa või määruse jõustumise ajast hilisemat aega.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Jäätmevaldaja käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.

  (3) Kohaliku omavalitsuse üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (4) Valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise.

  (4¹) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas valla- või linnavalitsusele viimase määratud tähtajal kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta.

  (6) Kohalikul omavalitsusel on õigus saada tasuta teavet jäätmeveo piirkonnas tegutsevalt jäätmevedajalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud registri andmete kohta.

§ 70.  Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine

  Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 71.  Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskiri

  (1) Jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega.

  (2) Jäätmehoolduseeskiri sätestab:
  1) jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, konteinerite alus ja paiknemine;
  2) jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise või kui see pole võimalik, siis vähendamise meetmed, sealhulgas olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuu jooksul;
  3) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik;
  4) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded;
  5) elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale üleandmise korra;
  6) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra;
  7) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded;
  8) jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada;
  9) järelevalve korralduse jäätmekäitluse üle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil;
  10) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade, välja arvatud prügila järelhoolduse nõuded;
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  11) jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks maavanemale ja Keskkonnaametile, tervishoiuteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord kohalikule tervisekaitsetalitusele ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord maakonna veterinaarkeskusele, kes vajadusel teevad kahe nädala jooksul ettepanekuid eeskirja täiendamiseks.

[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

5. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMISE RAHASTAMINE 

§ 72.  Jäätmehoolduse arendamise toetamine

  Jäätmehoolduse arendamist toetatakse jäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

6. peatükk JÄÄTMELUBA 

1. jagu Üldsätted 

§ 73.  Jäätmeluba

  (1) Jäätmeluba annab jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete tekitamiseks käesoleva seaduse §-s 75 nimetatud tegevusvaldkondades ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Jäätmeluba on vaja:
  1) jäätmete kõrvaldamiseks;
  2) jäätmete taaskasutamiseks, välja arvatud korduskasutamiseks;

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  3) ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks, välja arvatud isiku enda tegevuse tulemusena tekkinud jäätmete kogumiseks ja veoks;

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  4) teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks, välja arvatud pakendiaktsiisi seaduse alusel maksustatava metallist joogipakendi kogumiseks või veoks, jäätmete edasise kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil;
  5) kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks;

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  6) olmejäätmeveoks majandus- või kutsetegevusena;
  7) jäätmete tekitamiseks käesoleva seaduse §-s 75 sätestatud juhtudel.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Isikul, kellel on või kes on kohustatud omama kompleksluba käesoleva paragrahvi lõikes 2 või käesoleva seaduse §-s 75 nimetatud tegevusteks, ei ole vaja jäätmeluba kompleksloaga hõlmatud käitiste suhtes.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (4) Jäätmeluba ei nõuta:
  1) füüsiliselt isikult, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse nõuetele;
  2) päästeasutuselt tuletõrje- ja päästetööde käigus jäätmete kogumisel ja veol.

  (5) Keskkonnaministril on õigus määrusega kehtestada teatud liiki ja koguses tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded, millele vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik .

§ 74.  Jäätmekäitleja registreerimine

  (1) Keskkonnaametis registreeritakse isiku tegevus, kes:

[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]
  1) käesoleva seaduse § 73 lõike 5 alusel on vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest;
  2) veab tavajäätmeid, välja arvatud olmejäätmeid, oma majandus- või kutsetegevuses;
  3) kogub tavajäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses;
  4) korraldab vahendajana jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (1¹) [Kehtetu – RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud vähemalt kaks nädalat enne jäätmekäitluse alustamist teavitama Keskkonnaametit oma kavandatavast tegevusest, saates Keskkonnaametile teate, milles on järgmised andmed:

[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]
  1) ärinimi ja registrikood või nimi ja isikukood;
  2) asukoht või elukoht ning aadress, e-postiaadress, telefoni- ja faksinumber;
  3) püsiva tegevuskoha, sealhulgas jäätmekäitluskoha olemasolu korral selle aadress, e-postiaadress, telefoni- ja faksinumber;
  4) tegevusala;
  5) kavandatavad käideldavate jäätmete liigid ning aastakogused;
  6) kavandatava jäätmekäitlustoimingu kirjeldus;
  7) kavandatav tegutsemisaeg jäätmekäitlejana;
  8) jäätmekäitluskoha asukoht või jäätmekäitleja nimi, kellele isik jäätmed kavatseb üle anda, sealhulgas prügila nimetus, kus üleantavad jäätmed ladestatakse;
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  9) maakondade loetelu, kus kavandatakse tavajäätmete kogumist või vedu.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2¹) [Kehtetu – RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (3) Keskkonnaamet kontrollib saadud andmete põhjal kümne tööpäeva jooksul teavitatud tegevuseks jäätmeloa omamise vajadust ning selle puudumisel annab kümne päeva jooksul isikule registreerimisnumbri, saadab talle kirjaliku tõendi registreerimise kohta ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed kantakse selleks ettenähtud registrisse, mida võib pidada ka elektrooniliselt.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud teate ja registreerimistõendi vorm kehtestatakse keskkonnaministri määrusega .

  (5) Keskkonnaamet avaldab registreeritud isiku nime ja registreerimistõendile kantud andmed oma veebilehel või vastavas Interneti-põhises andmekogus.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 75.  Jäätmeluba jäätmete tekitamiseks

  (1) Jäätmete tekitamiseks on jäätmeloa omamine kohustuslik tegutsemisel järgmistes valdkondades:
  1) elektri, soojuse, kütuse või koksi tootmine;
  2) vedelkütuse või gaasilise kütuse rafineerimine või tahke kütuse utmine;
  3) metallide tootmine või töötlemine;
  4) mineraalsete materjalide töötlemine;
  5) keemiatööstus;
  6) tselluloosi-, paberi- või tekstiilitööstus või nahaparkimine;
  7) toiduainetööstus;
  8) loomakasvatus;
  9) pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil;
  10) vineeri või puitkiudplaatide tootmine;
  11) grafiidi (tempersüsi) ja elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel;
  12) maavara kaevandamine või rikastamine;
  13) puidutööstus;
  14) ohtliku kemikaali, sealhulgas kütuse ladustamine.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu, tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega .

2. jagu Jäätmeloa andmine, muutmine, peatamine ja kehtetuks tunnistamine ning jäätmeloa sisu 

§ 76.  Jäätmeloa andja

  (1) Jäätmeloa annab Keskkonnaamet (edaspidi loa andja).
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (2) [Kehtetu – RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 77.  Jäätmeloa taotlemine

  (1) Jäätmeloa taotlus esitatakse loa andjale kolmes eksemplaris.

  (2) Jäätmeloa taotluse ühe eksemplari esitab loa andja pärast selle nõuetele vastavuse kindlakstegemist jäätmeloa taotleja (edaspidi taotleja) tegevuskohajärgsele linna- või vallavalitsusele või, kui taotlejal puudub püsiv tegevuskoht, siis taotleja asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (3) Jäätmeloa taotluse võib esitada digitaaldokumendina, mis allkirjastatakse digitaalallkirja seaduses sätestatud korras.

  (4) Jäätmeluba jäätmete käitlemiseks tuleb taotleda iga jäätmekäitluskoha ja jäätmeluba jäätmete tekitamiseks iga käitise või jäätmetekkekoha kohta. Jäätmeloa taotlemisel ohtlike jäätmete käitlemiseks teenustööna peab taotlejal olema ohtlike jäätmete käitluslitsents.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (5) Jäätmeluba ohtlike jäätmete kogumiseks või olmejäätmeveoks majandus- või kutsetegevuses tuleb taotleda iga maakonna kohta, kus taotleja kavandab tegutsemist.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 78.  Jäätmeloa taotlus

  Jäätmeloa taotlus peab sisaldama:
  1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud andmeid;
  2) andmeid loa taotleja tegevuskoha ja põhitegevuse kohta;
  3) andmeid jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise, kogumise ja veo ning ladestamise ja vahetu keskkonda viimise kohta kalendriaasta jooksul;
  4) selgitust taotleja poolt kavandatava jäätmekäitluse kohta, tehnilise varustuse kirjeldust koos vajalike skeemide või joonistega, kui luba taotletakse käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 nimetatud tegevuseks;
  5) selgitust taotleja tootmistegevuse kohta koos jäätmete moodustumisega seotud toorme ning tehnoloogiaprotsesside iseloomustusega, tehnoloogia ja keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud arvutusi tekkivate ja keskkonda viidavate jäätmete koguste hindamiseks, tehnilise varustuse kirjeldust koos vajalike skeemide või joonistega, kui luba taotletakse käesoleva seaduse §-s 75 nimetatud tegevuseks;
  6) jäätmete koostise ning jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogia iseloomustust;
  7) jäätmekäitluskohtade kirjeldust;
  8) andmeid isikute kohta, kellele jäätmed kavatsetakse üle anda, sealhulgas andmed jäätmeid ladestavate isikute kohta;
  9) tegevuse juures rakendatavate ohutusmeetmete ja õnnetuse tagajärgede leevendamise meetmete kirjeldust;
  10) ettepanekuid jäätmekäitluskoha või jäätmete tekkekoha omaseireks;
  11) jäätmete tekitamisel jäätmetekke vältimiseks ja jäätmekoguste vähendamiseks rakendatavate meetmete kava;
  12) tegevuse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavate tervise- ja keskkonnakaitse meetmete kava, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava;
  13) ohtlike jäätmete käitluslitsentsi koopiat, kui luba taotletakse ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses.

§ 79.  Kohaliku omavalitsuse üksuse arvamus jäätmeloa taotluse kohta

  Käesoleva seaduse § 77 lõikes 2 nimetatud valla- või linnavalitsus esitab kümne tööpäeva jooksul pärast jäätmeloa taotluse saamist loa andjale oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta.

§ 79¹.  Jäätmeloa taotlusest teatamine

  (1) Teade jäätmeloa taotluse esitamise kohta avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  (2) Teates sisalduvad alljärgnevad andmed:
  1) loa taotleja ärinimi, registrikood ja asukoht või nimi ja aadress;
  2) kavandatav tegevuskoht;
  3) kavandatava tegevuse lühikirjeldus;
  4) teave selle kohta, kuidas ja millal saab jäätmeloa taotluse ja jäätmeloa eelnõuga tutvuda ning selle suhtes ettepanekuid ja vastuväiteid avaldada.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 80.  Jäätmeloa andmine ja teatavakstegemine

  (1) Jäätmeloa andmise üle otsustades tuleb arvestada tegevuse laadi ja eelkõige käesoleva seaduse §-des 21 ja 29 sätestatut. Otsuse tegemisel tuleb arvesse võtta:
  1) taotluse avalikustamise käigus saadud teavet, arvamusi ja seisukohti;
  2) parima võimaliku tehnika põhimõtteid;
  3) muid olulisi asjaolusid.

  (2) Tekkivate ja keskkonda viidavate jäätmete lubatud kogused määrab loa andja taotleja esitatud tehnika ja keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud arvutuste alusel, võttes arvesse parima keskkonnapraktika põhimõtteid ja parima võimaliku tehnika kriteeriume.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Kui taotleja tegeleb ühes tegevuskohas mitme käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 ja §-s 75 nimetatud tegevusega, võib loa andja vormistada ühe jäätmeloa, võttes arvesse iga tegevuse erisusi.

  (4) Loa andja võib vormistada ühe jäätmeloa mitmes jäätmekäitluskohas või jäätmetekkekohas tegutsemiseks ühe maakonna piires või jäätmete vedamiseks, kui see on otstarbekas järelevalve teostamise seisukohalt.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (5) Jäätmeluba vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb loa andjale ja teine taotlejale. Jäätmeluba väljastatakse väljakutsutud loa taotlejale allkirja vastu.

  (6) Jäätmeloa võib vormistada taotleja soovil ka digitaaldokumendina, allkirjastades selle digitaalallkirja seaduses sätestatud korras.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (7) Jäätmeloa andmise teade avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Jäätmeloa andmise teates sisalduvad alljärgnevad andmed:
  1) loa taotleja ärinimi, registrikood ja asukoht või nimi ja aadress;
  2) tegevuskoht;
  3) tegevuse lühikirjeldus;
  4) teave selle kohta, kus saab jäätmeloaga tutvuda.

§ 81.  Jäätmeloa sisu

  (1) Jäätmeloas sisalduvad järgmised andmed:
  1) käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 ja §-s 75 nimetatud tegevus, mille jaoks luba antakse;
  2) loa omaja ärinimi ja registrikood või nimi ja isikukood;
  3) tegevuskoha või -kohtade täpne asukoht, vajaduse korral geograafiliste koordinaatidega;
  4) loa omaja ning kontaktisiku aadress ja kontaktandmed.

  (2) Jäätmeloaga määratakse:
  1) käideldavate, samuti käesoleva seaduse §-s 75 nimetatud tegevuste ja jäätmekäitluse tulemusena tekkivate jäätmete liigid ja kogused, sealhulgas lubatud piirkogused, mida võib viia keskkonda;
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  2) lubatud jäätmekäitlustoimingud;
  3) tegevusele esitatavad tehnilised ja keskkonnanõuded;
  4) tegevuse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus;
  5) keskkonnaseirenõuded;
  6) tegevuse juures rakendatavad ohutusmeetmed ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed;
  7) jäätmete kõrvaldamiskoht või -kohad, kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba antakse jäätmete veoks;
  8) tegevuse alustamise ja lõpetamise aeg.

§ 82.  Jäätmeloa kehtivusaeg

  (1) Jäätmeluba antakse kuni viieks aastaks.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Jäätmekäitluskoha või jäätmetekkekoha, mida ei loeta jäätmekäitluskohaks, valduse üleandmisel on valdajal õigus jäätmeloaga seotud õigused ja kohustused uuele valdajale üle anda. Uus valdaja on kohustatud loale kantud käesoleva seaduse § 81 lõikes 1 nimetatud andmete muutmist taotlema kuue kuu jooksul jäätmekäitluskoha või jäätmetekkekoha, mida ei loeta jäätmekäitluskohaks, valduse üleandmisest arvates.

§ 83.  Jäätmeloa andmisest keeldumine

  (1) Jäätmeloa andmisest keeldutakse, kui:
  1) taotleja on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi;
  2) taotlejat on korduvalt karistatud keskkonnaloata tegutsemise, keskkonna saastamise või ohtlike kemikaalide ja jäätmete käitlemise nõuete rikkumise eest ning süüteost ei ole möödunud karistusregistri seaduse § 25 lõikes 1 kehtestatud tähtaeg;
  3) kogutud andmete põhjal võib järeldada, et tegevuse käigus pole võimalik täita keskkonnanormatiive või tegevus ohustab keskkonda või inimese tervist või vara;
  4) tegevus põhineb jäätmerikastel, loodusressursse ja muud tooret või materjale pillavatel menetlustel või tehnoloogilistel protsessidel;
  5) taotletud tegevus on olulises vastuolus riigi ja kohaliku omavalitsus üksuse jäätmekavaga.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Jäätmeloa andmisest keeldumise teade avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Jäätmeloa andmisest keeldumise teates kirjeldatakse kavandatavat tegevust ning antakse teave selle kohta, kus saab jäätmeloa andmisest keeldumise otsusega ning muude asjakohaste materjalidega tutvuda.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 84.  Jäätmeloa muutmine

  (1) Jäätmeluba muudetakse, kui:
  1) käesoleva seaduse § 81 lõikes 1 nimetatud andmed on muutunud;
  2) jäätmeloaga määratud nõuete aluseks olnud õigusnormid on muutunud ja avalik huvi jäätmeloa muutmiseks kaalub üles isiku usalduse;
  3) jäätmeloaga määratud tegevusest tulenev saastus on nii suur, et see põhjustab jäätmeloa omaja tegevuskohas keskkonna kahjulikke muutusi, mistõttu tuleb muuta jäätmeloaga kehtestatud nõudeid;
  4) õnnetuse vältimiseks tuleb kasutada jäätmeloaga määramata meetmeid;
  5) jäätmetekke vältimiseks võetud meetmete, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamise tulemusena on jäätmete kogused vähenenud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel algatatud jäätmeloa muutmise menetlusele ei kohaldata avatud menetluse sätteid.

§ 85.  Jäätmeloa kehtetuks tunnistamine

  (1) Jäätmeloa andja tunnistab jäätmeloa kehtetuks või peatab jäätmeloa kehtivuse sellest loa omajat eelnevalt informeerides, kui:
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  1) loa omaja tegevuses tõendatakse käesoleva seaduse §-s 83 nimetatud asjaolud;
  2) loa omaja ei ole alustanud loas nimetatud tegevust 12 kuu jooksul loas märgitud tähtajast arvates ega ole esitanud taotlust tegevuse algusaja muutmiseks;
  3) loa omaja ei ole alustanud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmevedu ühe nädala jooksul loas märgitud tähtajast arvates ega ole esitanud taotlust tegevuse algusaja muutmiseks;
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  4) juriidilisest isikust loa omaja on lõpetatud;

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  5) jäätmekäitluskoha või jäätmetekkekoha, mida ei loeta jäätmekäitluskohaks, valdaja ei ole täitnud käesoleva seaduse § 82 lõikes 2 sätestatud kohustust.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Füüsilisest isikust loa omaja surma korral tunnistab jäätmeloa andja jäätmeloa kehtetuks. Kui juriidilisest isikust loa omaja on lõpetatud, välja arvatud juriidilise isiku ümberkujundamisel või ühinemisel, tunnistab jäätmeloa andja jäätmeloa kehtetuks.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 86.  Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse tähtajad ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm

  Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad, jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu, jäätmeloa taotluse vorm ja jäätmeloa vorm kehtestatakse keskkonnaministri määrusega .

§ 87.  Riigilõiv jäätmeloa taotlemisel ja muutmisel

  (1) Jäätmeloa taotlemisel tasub taotleja riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud korras.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Jäätmeloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

3. jagu Jäätmeluba metallijäätmete kogumiseks ja veoks 

§ 88.  Lisaandmed metallijäätmete kogumiseks ja veoks jäätmeloa taotlemisel

  Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 loetletud andmetele peab isik, kes taotleb jäätmeluba metallijäätmete kogumiseks ja veoks (edaspidi metallijäätmeluba), esitama loa andjale:
  1) tegevuskohajärgse politseiprefektuuri arvamuse metallijäätmeloaga määratava tegevuse kohta;
  2) hooneregistri või kinnistusraamatu väljavõtte jäätmekäitluskohaks oleva ehitise kui vallasasja või kinnistu kohta;
  3) dokumendi, mis kinnitab taotleja õigust kasutada käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud kinnistut või ruume, kui taotleja ei ole omanik.

§ 89.  Metallijäätmeloa andmisest keeldumine karistatuse korral

  Jäätmeloa andja on kohustatud karistusregistrile tehtud päringu alusel kontrollima, kas metallijäätmeluba taotlev füüsilisest isikust ettevõtja või metallijäätmeluba taotleva äriühingu juhatuse või nõukogu liige on pannud toime kuriteo. Kui kuriteo toimepanemisest ei ole möödunud karistusregistri seaduse § 25 lõikes 1 kehtestatud tähtaeg, tuleb metallijäätmeloa andmisest keelduda.

§ 90.  Metallijäätmeloa asukoht

  Metallijäätmeloa originaaleksemplar või loa andja poolt kinnitatud koopia peab asuma metallijäätmete koguja tegevuskohas ning see tuleb esitada järelevalveametnikule või metallijäätmeid üleandvale isikule tema nõudmisel.

4. jagu Jäätmeluba prügila käitamiseks 

§ 91.  Prügila käitamiseks jäätmeloa taotlemine

  Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 nimetatud andmetele esitab prügila käitamiseks jäätmeloa (edaspidi prügilaloa) taotleja loa andjale:
  1) andmed ladestatavate jäätmete koguse kohta jäätmekoodide ja jäätmeliikide kaupa;
  2) andmed prügila kavandatud mahutavuse kohta;
  3) prügila asukoha kirjelduse, selle hüdrogeoloogilise ja geoloogilise iseloomustuse;
  4) taotleja kirjaliku tõenduse, et tal on tegutsemiseks vajaliku oskusega personal taotluses märgitud tegevusalal ning tema tegevus vastab keskkonnakaitse- ja tööohutusalastes õigusaktides kehtestatud nõuetele;
  5) taotleja kirjaliku selgituse kindlustuslepingu või rahalise tagatise olemasolu kohta, mis tagavad käitaja suutlikkust täita oma ülesandeid nii prügila kasutamise, sulgemise kui järelhoolduse ajal;
  6) taotleja maakasutuse õiguslikku alust tõendavad dokumendid;
  7) personali vastavat väljaõpet tõendavad dokumendid või nende kinnitatud koopiad;
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  8) prügila töö korraldamisel rakendatavad meetmed õnnetuste vältimiseks ja nende kahjulike tagajärgede piiramiseks.

§ 92.  Prügilaloa taotluses esitatud andmete kontroll

  Enne prügila tegevuse alustamist kontrollib loa andja prügila vastavust prügilaloa taotluses esitatud andmetele. Nimetatud kontroll ei vähenda käitaja vastutust.

§ 93.  Prügilaloa sisu

  Lisaks käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 sätestatule määratakse prügilaloaga:
  1) prügila liik käesoleva seaduse § 34 lõike 4 alusel;
  2) prügilasse ladestatavate jäätmete kogus jäätmekategooriate ja liikide kaupa;
  3) prügila kasutamist, keskkonnaseiret ning järelevalvet käsitlevad nõuded;
  4) loa taotleja kohustus vähemalt kord aastas loa andjale aru anda prügilasse vastuvõetud jäätmeliikide, nende koguste, keskkonnaseire tulemuste kohta ning loa andja teavitamise kord.

§ 94.  Prügilaloa andmisest keeldumine

  Lisaks käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud alustele keeldub loa andja prügilaloa andmisest, kui:
  1) taotlejal puudub käesoleva seaduse § 91 punktis 5 nimetatud kindlustusleping või rahaline tagatis;
  2) taotlejal puudub maakasutusõigus;
  3) taotleja ei suuda täita käesoleva seaduse § 33 alusel kehtestatud nõudeid;
  4) käesoleva seaduse § 91 punktis 7 nimetatud andmed personali tehnilise ja kutsealase väljaõppe kohta ei kinnita prügila personali vajalikke oskusi tegutsemiseks taotluses märgitud tegevusalal.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

5. jagu Jäätmeluba jäätmete põletamiseks 

§ 95.  Jäätmete põletamiseks jäätmeloa taotlemine

  Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 loetletud andmetele peab jäätmete põletamiseks jäätmeluba (edaspidi jäätmepõletusluba) taotlev isik esitama loa andjale õhu- ja veeheite piirväärtustest kinnipidamiseks ja põletusprotsessi reguleerimiseks vajalike ning tehnoloogiaparameetrite mõõtmise regulaarsust ja täpsust tagavate mõõteseadmete nimistu koos nende tehnilise iseloomustusega.

§ 96.  Jäätmepõletusloa sisu

  Lisaks käesoleva seaduse § 81 lõikes 2, välisõhu saasteloas ja vee erikasutusloas sätestatule määratakse jäätmepõletusloaga:

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  1) jäätmepõletustehase või koospõletustehase jäätmete põletamise aastane kogujõudlus;
  2) välisõhu ning reo- ja heitvee saasteainete sisalduse perioodilisel määramisel proovivõtu ja mõõtmise täpsustatud protseduurinõuded;
  3) põletatavate ohtlike jäätmete minimaalsed ja maksimaalsed massivood ajaühikus;
  4) ohtlike jäätmete minimaalne ja maksimaalne kütteväärtus;
  5) saasteainete, nagu polüklooritud bifenüülide (PCB), pentaklorofenooli (PCP), kloori, fluori, väävli, raskmetallide lubatud sisaldus jäätmetes.

6. jagu Jäätmeluba kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks 

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 97.  Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks jäätmeloa taotlemine

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 nimetatud materjalidele esitab kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks jäätmeluba (edaspidi korraldatud jäätmeveoluba) taotlev isik loa andjale kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakti koopia selle kohta, et taotleja on käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud avalikul konkursil tunnistatud edukaks.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 98.  Korraldatud jäätmeveoloa sisu

  Lisaks käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 sätestatule määratakse korraldatud jäätmeveoloaga:
  1) piirkond, kust kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed kokku kogutakse;

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  2) jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas prügilad ja nende käitajad.

7. peatükk OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLUSLITSENTS 

§ 99.  Ohtlike jäätmete käitluslitsents

  (1) Ohtlike jäätmete käitluslitsents on isiku vastavat pädevust ja tehnoloogia sobivust tõendav tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi annab Keskkonnaamet kuni viieks aastaks.

[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 99¹.  Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotlusest teatamine

  (1) Teade ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotluse esitamise kohta avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  (2) Teates sisalduvad alljärgnevad andmed:
  1) loa taotleja ärinimi, registrikood ja asukoht või nimi ja aadress;
  2) kavandatav tegevuskoht;
  3) kavandatava tegevuse lühikirjeldus;
  4) teave selle kohta, kuidas ja millal saab taotluse ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi eelnõuga tutvuda ja selle suhtes ettepanekuid ning vastuväiteid avaldada.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 100.  Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise tingimused ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsis kehtestatavad nõuded

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (1) Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi võib anda, kui:

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  1) jäätmekäitluskoht, -tehnoloogia ja -seadmed vastavad keskkonnanõuetele, sealhulgas parima võimaliku tehnika nõuetele;

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  2) jäätmekäitluse eest vastutav isik vastab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud koolitus- ja pädevusnõuetele;

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  3) on olemas kindlustus õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnareostuse likvideerimise kulude katmiseks;
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  4) ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotleja töökorralduslikest dokumentidest nähtuvad kõikide ohtlike jäätmete käitlusega seotud töötajate tööülesanded, pädevus ja vastutus;
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  5) olemas on tehnilised vahendid ja võimalus käesoleva seaduse §-s 64 nimetatud saatekirja koostamiseks digitaalallkirjaga kinnitatult ja edastamiseks autoriseeritud kasutajana keskkonnaministri määratud veebipõhisesse andmebaasi.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 01.10.2008]

  (2) Kindlustussumma suurus arvutatakse valemi M=TxL/52 järgi, kus:
M – kindlustuse suurus kroonides;
T – 4000 krooni tonni kohta, kahekordne keskmine arvestuslik ohtlike jäätmete töötlemis- või ladestustasu 2000. aastal;
L – summaarne ohtlike jäätmete aastane käitlemiskogus tonnides, mis on käitluslitsentsi taotlejal litsentsi taotluse vormis toodud summaarne kogus;
52 – nädalate arv aastas.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud valemi alusel arvutatud rahalise tagatise suurus on väiksem kui 100 000 krooni, on rahalise tagatise väärtuseks 100 000 krooni aastas.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud valemi alusel arvutatud rahalise tagatise suurus on suurem kui 5 000 000 krooni, on rahalise tagatise väärtuseks 5 000 000 krooni aastas.

  (5) Nõuded vastutava isiku asjakohasele koolitusele ja pädevusele kehtestab keskkonnaminister määrusega .
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (6) Kui ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise tingimuste ja litsentsis kehtestavate nõuete seadmisel selgub, et kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju ning tegevuseks on vajalik kompleksluba, hinnatakse keskkonnamõju kompleksloa andmise või muutmise menetluse käigus. Otsustajaks ja keskkonnamõju hindamise järelevaatajaks vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele on sel juhul keskkonnakompleksloa andja.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 101.  Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmisest keeldumine

  Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmisest keeldutakse, kui:
  1) jäätmekäitluskoht, -tehnoloogia või -seadmed ei vasta keskkonnanõuetele või parima võimaliku tehnika nõuetele või ohustavad tervist või vara;
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  2) litsentsi taotleja ei tunne piisavalt taotletava jäätmekäitluse tehnilisi, tehnoloogilisi ega keskkonnakaitselisi aspekte;
  3) taotlejal puudub kindlustusleping õnnetusjuhtumiks;
  4) taotleja eelnevalt antud ohtlike jäätmete käitluslitsents tunnistati kehtetuks käesoleva seaduse § 101 punkti 2 alusel ning kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähem kui kolm aastat;
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  5) taotlejat või vastutavat töötajat on korduvalt karistatud keskkonnaalase süüteo eest ning süüteost ei ole möödunud karistusregistri seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud tähtaeg;
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  6) taotlejal puuduvad tehnilised vahendid ja võimalus saatekirja koostamiseks digitaalselt digitaalallkirjaga kinnitatult ja edastamiseks autoriseeritud kasutajana keskkonnaministri määratud veebipõhisesse andmebaasi.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 101¹.  Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi muutmine

  (1) Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi muudetakse, kui:
  1) loa taotleja ärinimi, registrikood ja asukoht või nimi ja aadress on muutunud;
  2) jäätmekäitluse eest vastutav isik on muutunud;
  3) tegevuskoht on muutunud;
  4) litsentsis määratud nõuete aluseks olnud õigusnormid on muutunud ja avalik huvi litsentsi muutmiseks kaalub üles isiku usalduse;
  5) tegevus võib põhjustada olulise negatiivse keskkonnamõju.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel algatatud litsentsi muutmise menetlusele ei kohaldata avatud menetluse sätteid.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 102.  Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi kehtivuse peatamine ja litsentsi kehtetuks tunnistamine

  Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi kehtivuse peatab või tunnistab litsentsi kehtetuks selle andja sellest litsentsi omajat eelnevalt informeerides, kui:
  1) ilmneb, et litsentsi taotlemisel on esitatud valeandmeid;
  2) litsentsi omaja tegevuses ilmnevad käesoleva seaduse § 101 punktides 1–5 nimetatud asjaolud;
02.10.2013 09:27
Veaparandus - Tekstis parandatud ilmne ebatäpsus, eemaldatud topelt esinenud sõna "käesoleva" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]
  3) litsentsi omaja ei täida litsentsi väljaandmisel esitatud nõudeid;
  4) ilmnevad muud vastuolud õigusaktidega;
  5) [Kehtetu – RT I 2007, 44, 315 - jõust. 14.07.2007]

§ 103.  Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord ja menetluse tähtajad ning litsentsi vorm

  Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord ja menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad, litsentsi taotlemiseks vajalike andmete loetelu ja litsentsi vorm kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega .
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 103¹.  Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmisest, andmisest keeldumisest ja muutmisest teavitamine

  Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, andmisest keeldumise või muutmise teade avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates sisalduvad alljärgnevad andmed:
  1) litsentsi saaja ärinimi, registrikood ja asukoht või nimi ja aadress;
  2) tegevuskoht;
  3) tegevuse lühikirjeldus;
  4) teave selle kohta, kus saab ohtlike jäätmete käitluslitsentsiga või selle andmisest keeldumise otsusega tutvuda.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 103².  Riigilõiv ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmisel ja muutmisel

  Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise või muutmise taotluse läbivaatamise eest tasub taotleja riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 12.07.2007]

8. peatükk METALLIJÄÄTMETE KOGUMISE ERITINGIMUSED 

§ 104.  Metallijäätmed

  Metallijäätmed on oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed. Metallijäätmete täpsustatud nimistu kehtestatakse keskkonnaministri määrusega vastavuses käesoleva seaduse § 2 lõike 4 alusel koostatud jäätmenimistuga .

§ 105.  Metallijäätmete kokkuostmise piirang

  (1) Keelatud on jäätmetena kokku osta ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid.

  (2) Elektrijuhtme ja kaabli kokkuost jäätmetena on lubatud vaid seadusjärgset turuluba omavalt võrguettevõtjalt, tegevusluba omavalt telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.

  (3) Liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide ning raudteerööbaste kokkuost jäätmetena on lubatud vaid teehoiutööde tegevusluba omavalt ettevõtjalt, raudteeinfrastruktuuri ettevõtjalt või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.

  (4) Mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud isikult vaid Maanteeameti kohaliku asutuse või tema volitatud isiku poolt väljastatud tõendi alusel sõiduki arvelt kustutamise kohta või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud.

[RT I 2009, 25, 150 - jõust. 01.07.2009]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud piirangud ei kehti järelevalveasutuse või kohaliku omavalitsuse poolt järelevalve käigus omandatud metallijäätmete müügi kohta.

§ 106.  Metallijäätmete kokkuostu dokumenteerimine

  (1) Isik, kes kogub ja veab teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmeid nende edasise kaubandusvahendamise ja taaskasutamise eesmärgil (edaspidi metallijäätmete koguja), ja metallijäätmete üleandja koostavad metallijäätmete kokkuostu kohta kahepoolselt allkirjastatud dokumendi, milles peab lisaks muudele õigusaktides sätestatud nõuetele olema kirjas:
  1) metallijäätmete üleandja registri- või isikukood ja elu- või asukoht;
  2) metallijäätmete lühikirjeldus, liik ning kogus, sealhulgas mootorsõiduki puhul selle mark, mudel, kerenumber ja värvus;
  3) metallijäätmed kohale toimetanud sõiduki riiklik registreerimisnumber;
  4) metallijäätmete maksumus.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendi vähemalt üks allkirjastatud originaaleksemplar jääb metallijäätmete kogujale.

  (3) Metallijäätmete koguja säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumenti vähemalt viis aastat, tagades isikuandmete kaitse.

§ 107.  Arveldamine metallijäätmete kokkuostul

  Metallijäätmete kokkuostul ja kokkuostetud metallijäätmete kaubandusvahendamisel tasutakse metallijäätmete eest ostja pangakontolt müüja pangakontole sularahata arveldamise korras. Sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja edasisel vahendamisel on keelatud.

9. peatükk JÄÄTMETE RIIKIDEVAHELINE VEDU 

§ 108.  Jäätmete riikidevaheline vedu

  (1) Jäätmeid veetakse üle riigipiiri kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190,12.07.2006, lk 1–98) sätestatud korras.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 12.07.2007]

  (2) Ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid jäätmeid võib Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ sätestatud korras väljaantud jäätmete riikidevahelise veo loa (edaspidi veoluba) alusel.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 12.07.2007]

§ 109.  [Kehtetu – RT I 2007, 19, 94 - jõust. 12.07.2007]

§ 110.  Ohtlike jäätmete ja välislepinguga reguleeritavate jäätmete veoluba

  (1) Veoluba on dokument, mis annab õiguse ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga reguleeritavaid või Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 1013/2006/EÜ nimetatud jäätmeid Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või Eesti Vabariigi territooriumilt läbi vedada.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 12.07.2007]

  (2) Volitatud asutus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1013/2006/EÜ mõistes on Keskkonnaamet.

[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 111.  Riigilõiv veoloa taotlemisel

  Veoloa taotluse menetlemise eest tasub taotleja riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud korras.
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

§ 112.  [Kehtetu – RT I 2007, 19, 94 - jõust. 12.07.2007]

§ 113.  Veoloa kontrollimine

  (1) Ohtlike jäätmete ja välislepinguga reguleeritavate jäätmete sisseveol, väljaveol ja läbiveol peab jäätmesaadetisega kaasas olema jäätmete veoloa ärakiri ja saateleht.

  (2) Kui tolliametnikul tekivad põhjendatud kahtlused, et saatelehel või veoloal märgitud andmed ei vasta tolliläbivaatuseks esitatud jäätmesaadetisele, peab tolliametnik jäätmesaadetise kinni ning teavitab kinnipidamise asjaoludest Keskkonnainspektsiooni.

[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

§ 114.  Ohtlike jäätmete veoloa andmise arvestuse pidamine

  Keskkonnaamet peab arvestust ohtlike jäätmete veolubade andmise kohta ning säilitab viis aastat iga väljaantud ohtlike jäätmete veoloa ärakirja ja selle aluseks oleva taotluse ärakirja ning loa andmise või sellest keeldumise aluseks olnud dokumente.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 115.  Jäätmete sisseveo, väljaveo ja läbiveo kord

  (1) Jäätmete sisse-, välja- ja läbiveo dokumentide vormid sisalduvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1013/2006/EÜ lisades IA ja IB.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Jäätmete, mille riikidevaheline vedu toimub veoloa alusel, kombineeritud nomenklatuuri kaubakoodid kehtestab keskkonnaminister määrusega .

10. peatükk ARVESTUS JA ARUANDLUS 

§ 116.  Jäätmete kohta arvestuse pidamine

  (1) [Kehtetu – RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Jäätmeluba ja kompleksluba omav isik ning käesoleva seaduse § 74 kohaselt registreeritud isik, samuti ohtlike jäätmete tekitaja, välja arvatud kodumajapidamised, on kohustatud pidama, võttes arvesse käesoleva seaduse § 28 lõikes 1¹ sätestatut, pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvestuse algdokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid säilitatakse vähemalt viis aastat.

  (4) Arvestuse algdokumentide ja koondandmetega on õigus tutvuda jäätmeloa andjal, keskkonnajärelevalve asutusel ning keskkonnaregistri vastutaval ja volitatud töötlejal.

§ 117.  Jäätmearuandlus

  (1) Käesoleva seaduse § 116 lõikes 2 nimetatud isik, välja arvatud ohtlike jäätmete tekitaja, kelle tegutsemiseks jäätmeluba või kompleksluba pole nõutav, esitab vähemalt üks kord aastas Keskkonnaametile oma jäätmealase tegevuse aruande keskkonnaregistrisse kandmiseks. Aruande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord kehtestatakse keskkonnaministri määrusega.

[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (2) Keskkonnaametil on õigus nõuda peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute jäätmearuannet ka jäätmetekitajalt, kelle tegutsemiseks jäätmeluba või kompleksluba pole nõutav, kuid kelle tekitatud tavajäätmete kogus ületab 10 tonni aastas või ohtlike jäätmete kogus 100 kilogrammi aastas.

[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (3) Keskkonnaministril ja keskkonnajärelevalve asutusel on õigus saada toodete valmistajalt või sissevedajalt ning valitsusasutuselt või valla- või linnavalitsuselt andmeid Eestis valmistatavate või Eestisse sisseveetavate toodete ja nende valmistamisel kasutatavate ainete ning neist tekkivate jäätmete ja nende käitluse kohta.

  (4) Jäätmestatistilisi vaatlusi korraldatakse riikliku statistika seaduses sätestatud korras.

§ 118.  Andmetöötlus

  (1) Jäätmearuandlusega kogutud andmeid hoitakse ja töödeldakse keskkonnaregistris.

  (2) Jäätmeandmestiku koosseisu keskkonnaregistris ning registri pidamise korra sätestab keskkonnaregistri seadus.

11. peatükk JÄRELEVALVE 

§ 119.  Järelevalve

  (1) Järelevalve käesoleva seaduse nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

  (2) Registreeritud jäätmekäitleja ja ohtlike jäätmete tekitaja jäätmealase tegevuse üle teostatakse järelevalvet regulaarselt. Järelevalvet ei teostata ohtlike jäätmete tekkimise üle kodumajapidamistes.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Keskkonnainspektsioon on kohustatud kontrollima jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. Valla- või linnavalitsus teostab pidevat järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (4) Järelevalvet käesoleva seaduse § 27 nõuete järgimise üle teostab lisaks Keskkonnainspektsioonile Tehnilise Järelevalve Amet.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

12. peatükk VASTUTUS 

§ 120.  Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine

  (1) Jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 120¹.  Jäätmete käitlemine jäätmeloata või loa nõudeid rikkudes

  (1) Jäätmete käitlemise eest jäätmeloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 120².  Jäätmete käitlemine registreerimistõendita

  (1) Jäätmete käitlemise eest registreerimistõendita, kui registreerimistõend on nõutav, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 120³.  Ohtlike jäätmete käitlemine käitluslitsentsita või litsentsi nõudeid rikkudes

  (1) Ohtlike jäätmete käitlemine käitluslitsentsita, kui litsents on nõutav, või litsentsi nõudeid rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 120⁴.  Ohtlike jäätmete vedamine saatekirjata või saatekirja nõudeid rikkudes

  (1) Ohtlike jäätmete vedamine saatekirjata, kui saatekiri on nõutav, või saatekirja nõudeid rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 120⁵.  Rahvusvaheliselt kontrollitavate jäätmete vedu üle riigipiiri vastava loata või loa nõudeid rikkudes

  (1) Ohtlike ja muude rahvusvaheliselt kontrollitavate jäätmete üle riigipiiri veo eest vastava loata või loa nõudeid rikkudes –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 120⁶.  Jäätmearuande esitamata jätmine ja jäätmete kohta arvestuse pidamise korra rikkumine

  (1) Jäätmealase arvestuse pidamise korra ja aruande esitamise nõude eiramise või ebaõigete andmete esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 120⁷.  Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumine

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 121.  Jäätmekäitluskoha rajamise, kasutamise ja sulgemise korra rikkumine

  (1) Jäätmekäitluskoha rajamise, kasutamise ja sulgemise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 122.  Keelatud toote valmistamine, sisse- ja väljavedamine ning müük

  (1) Keelatud toote valmistamise, sisse- või väljaveo või müügi eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 123.  Ohtlike ja riikidevaheliselt kontrollitavate muude jäätmete vedu üle riigipiiri vastava loata

  (1) Ohtlike ja riikidevaheliselt kontrollitavate muude jäätmete veo eest üle riigipiiri vastava loata, kui luba on nõutav, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 124.  Probleemtootest tekkinud jäätmete kokkukorjamise või taaskasutamise kohustuse rikkumine

  (1) Tootjale ja turustajale pandud kohustuse oma toodetest tekkinud jäätmed kehtestatud korras kokku korjata rikkumise eest või taaskasutamise nõude mittetäitmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 124¹.  Probleemtoodete tootja registreerimise kohustuse rikkumine

  (1) Tootjale ja turustajale pandud registreerimise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 250 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 124².  Probleemtooteregistrisse ebaõigete andmete esitamine

  (1) Probleemtooteregistrisse ebaõigete andmete esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 250 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 125.  Jäätmete käitlemiseks üleandmine jäätmeloata isikule

  (1) Jäätmete käitlemiseks üleandmise eest jäätmeloata isikule, kui luba on nõutav, – karistatakse rahatrahviga kuni 250 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 126.  Töötlemata jäätmete ladestamine

  (1) Töötlemata jäätmete, sealhulgas segunenud olmejäätmete, mille suhtes ei ole läbi viidud käesoleva seaduse nõuetele vastavat sortimist, prügilasse vastuvõtmise ja ladestamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 127.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 120–126 nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 120–126 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
  1) Keskkonnainspektsioon;
  2) politseiprefektuur;
  3) valla- või linnavalitsus.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Käesoleva seaduse §-des 122 ja 123 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet.

  (4) Käesoleva seaduse §-s 122 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on ka Tehnilise Järelevalve Amet.

[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 128.  Jäätmete käitlemine ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimine
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (1) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud saastuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Vajaduse korral teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks ettekirjutuse keskkonnajärelevalve asutus või kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse asutus. Kui saastaja ettekirjutust ei täida, võib ettekirjutuse teinud keskkonnajärelevalve asutus või kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse asutus ettekirjutuse täitmise tagamiseks rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (4) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib ettekirjutuse teinud isik rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul on maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa suhtes enne selle kooskõlas maareformi seadusega riigi omandisse jätmist, munitsipaalomandisse andmist, tagastamist või erastamist jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise korraldamise kohustus Keskkonnaametil.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (6) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus, ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab jäätmete ning nendest põhjustatud saastuse likvideerimise kuludest poole kohaliku omavalitsuse üksus.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (7) Käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel on sunniraha rakendamise ülemmääraks 75 000 krooni.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 129.  Keskkonnaohutuse seisukohalt muu olulise teo tegemata jätmine

  (1) Keskkonnaohutuse seisukohalt käesoleva seaduse tähenduses muu oluline tegu on:
  1) jäätmekäitluskoha järelhooldus;
  2) probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumine, taaskasutamine või kõrvaldamine;
  3) jäätmete töötlemine enne prügilasse ladestamist;
  4) nõuetele mittevastava prügila sulgemine.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Kui kohustatud isik jätab keskkonnaohutuse seisukohalt muu olulise teo tegemata, võib keskkonnajärelevalve asutus või kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse asutus teha sellekohase ettekirjutuse ning selle täitmata jätmise korral rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel on sunniraha rakendamise ülemmääraks 25 000 krooni.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

13. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 130.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 131.  Kasutusesoleva seadusjärgse prügila nõuetega vastavusse viimise tähtajad

  (1) Prügila peab vastama kehtestatud nõuetele 2009. aasta 16. juuliks või olema samaks ajaks jäätmete ladestamiseks suletud.

  (2) Prügila, mis suletakse jäätmete ladestamiseks 2009. aasta 16. juuliks, peab olema vastavalt nõuetele korrastatud hiljemalt 2013. aasta 16. juuliks.

§ 132.  Olmejäätmete sortimise nõude rakendamine

  (1) Arvestades läheduse põhimõtet, laieneb käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud keeld võtta prügilasse vastu ja ladestada sortimata olmejäätmeid kuni 2008. aasta 1. jaanuarini ainult nendele prügilatele, mille asukohajärgses maakonnas on loodud jäätmekäitluskoht olmejäätmete töötlemiseks.

  (2) Jäätmeloa andjal on õigus jäätmeloaga vabastada prügila erandkorras kuni 2004. aasta 16. juulini sortimata olmejäätmete vastuvõtu ja ladestamise keelu täitmisest prügila põhjendatud taotluse alusel.

  (3) Alates 2008. aasta 1. jaanuarist kehtib sortimata olmejäätmete vastuvõtu ja ladestamise keeld kõikidele prügilatele.

§ 133.  Kasutatud rehvide ladestamine

  (1) [Kehtetu – RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (2) Alates 2006. aasta 16. juulist ei võeta prügilasse vastu tükeldatud kasutatud rehve, välja arvatud jalgrattakummid ja rehvid välisdiameetriga üle 1400 millimeetri.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) –(4)

[Kehtetud – RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 134.  Ladestatavate biolagunevate jäätmete koguse protsendiline piirang

  Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla:
  1) üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist;
  2) üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist;
  3) üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist.

§ 135.  Korraldatud jäätmeveo korraldamine

  (1) Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 2005. aasta 1. jaanuarist.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksusele, mille haldusterritooriumil elab vähem kui 1500 inimest, korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus käesoleva seaduse §-de 66–69 tähenduses ei laiene.

  (3) Jäätmevaldajaks käesoleva seaduse §-de 66–69 tähenduses loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik.

§ 136.  Jäätmeloa kehtivus

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud jäätmeluba kehtib niivõrd, kuivõrd luba ei ole vastuolus käesoleva seadusega. Loa andja võib enne käesoleva seaduse jõustumist antud jäätmeloa tunnistada kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi kaalub üles isiku usalduse.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud jäätmeluba jäätmete veoks kehtib kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumi sellel osal, kus ei ole korraldatud jäätmevedu käesoleva seaduse §-de 66–69 tähenduses.

§ 136¹.  Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi kehtivus

  Ohtlike jäätmete käitluslitsentsid, mis on antud:
  1) 1999. aastal, kaotavad kehtivuse 2007. aasta 1. juunil;
  2) 2000. aastal, kaotavad kehtivuse 2008. aasta 1. jaanuaril;
  3) 2001. aastal, kaotavad kehtivuse 2008. aasta 1. juunil;
  4) 2002. aastal, kaotavad kehtivuse 2009. aasta 1. jaanuaril;
  5) 2003. aastal, kaotavad kehtivuse 2009. aasta 1. juunil;
  6) 2004. aastal, kaotavad kehtivuse 2010. aasta 1. jaanuaril;
  7) 2005. aastal, kaotavad kehtivuse 2010. aasta 1. juunil;
  8) 2006. aastal, kaotavad kehtivuse 2011. aasta 1. juunil;
  9) 2007. aastal enne käesoleva seaduse jõustumist, kaotavad kehtivuse 2011. aasta 1. juunil.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 137–139.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 140.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. mail, välja arvatud seaduse § 138, mis jõustub jäätmeseaduse Riigi Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval.

  Õiend

  Seadustes asendatud sõnad "andmekogude seadus" sõnadega "avaliku teabe seadus" vastavas käändes.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

1. jagu Reguleerimisala ja mõisted 

§ 1.   Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala

[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (1) Käesolev seadus sätestab:
  1) jäätmehoolduse korralduse;
  2) nõuded jäätmete tekke ning jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks, sealhulgas meetmed loodusvarade kasutamise tõhususe suurendamiseks ja ebasoodsa mõju piiramiseks ning selliste jäätmete prügilas ladestamise järkjärguliseks vähendamiseks, mis sobivad ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks;
  3) riikliku järelevalve alused ja ulatuse;
  4) vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest.

[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (1¹) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu:
  1) välisõhku väljutatavad gaasilised heited ning maapõues säilitamise eesmärgil kogutud ja transporditud ning maapõues säilitatav süsinikdioksiid;
[RT I, 05.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
  2) ehitustegevuse käigus välja kaevatud saastumata pinnas ja muu loodusomane materjal, kui on kindel, et materjali kasutatakse selle loomulikus olekus ehitamiseks selles kohas, kust see välja kaevati;
  3) radioaktiivsed jäätmed kiirgusseaduse tähenduses;
  4) lõhkeainet ja pürotehnilist ainet sisaldava toote jäätmed;

[RT I, 21.06.2017, 1 - jõust. 04.07.2017]
  5) loomade väljaheited, kui need ei ole hõlmatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktiga 2, põhk ega muud loodusomased mitteohtlikud põllumajandustootmisest või metsandusest pärinevad materjalid, mida kasutatakse põllumajanduses, metsanduses või biomassist energia tootmiseks menetluste või meetoditega, mis ei kahjusta keskkonda ega ohusta inimese tervist;
  6) veemajanduse ja veeteede majandamise, üleujutuste ärahoidmise, üleujutuste ja põudade mõju leevendamise või maaparanduse eesmärgil pinnavees ümber paigutatud setted, kui on tõendatud, et nendel setetel puuduvad ohtlikud omadused, mis on nimetatud komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III lisa (ELT L 365, 19.12.2014, lk 89–96), lisas.

[RT I, 03.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu osas, mis on reguleeritud teiste seadustega või Euroopa Liidu määrustega:
  1) reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemise tulemusel tekkivad jäätmed;
  2) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33), nimetatud käitlemine, välja arvatud juhul, kui neid põletatakse, ladestatakse või kasutatakse biogaasi või komposti tootmisel;

[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]
  3) ained, mis on ette nähtud kasutamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2009 sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ (ELT L 229, 01.09.2009, lk 1–28), artikli 3 lõike 2 punktis g määratletud söödamaterjalina ning mis ei koosne loomsetest kõrvalsaadustest ega sisalda neid.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (3) Käesolev seadus reguleerib pakendijäätmete käitlemist niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud pakendiseadusega.

  (3¹) Kaevandamisjäätmete käitlemisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 19 lõikeid 3 ja 5, § 31, 34–35¹, 37 ja 38, § 39 lõikeid 1–3, § 40, 42 ja 43–59 ning 3., 4. ja 6.–9. peatükki, välja arvatud juhul, kui kaevandamisjäätmeid ladestatakse prügilas.

[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (3²) Uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning karjääride töö käigus tekkinud püsijäätmete, maavarade, välja arvatud nafta ja vee aurustumisel tekkinud maavarad peale kipsi ja anhüdriidi, uuringute käigus tekkinud tavajäätmete ja saastumata pinnase ning turba kaevandamise, rikastamise ja ladustamise käigus tekkinud jäätmete suhtes ei kohaldata jäätmehoidla sulgemise nõudeid, käesoleva seaduse § 33¹ lõikeid 2–6, § 35³, § 73 lõike 2 punkti 8 ja § 94¹, välja arvatud juhul, kui neid jäätmeid ladustatakse A-kategooria jäätmehoidlas.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (3³) Saastumata pinnas on käesoleva seaduse tähenduses pinnas, mis eemaldatakse kaevandamise käigus maapinna ülemisest kihist ja mida ei loeta saastunuks vastavalt Eesti või Euroopa Liidu õigusaktidele.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (3⁴) Tavajäätmete suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 33¹ lõikeid 2 ja 5 ning § 35³, välja arvatud juhul, kui neid jäätmeid ladustatakse A-kategooria jäätmehoidlas.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (4¹) Käesolevas seaduses sätestatud jäätmete käitlemise, jäätmete tekitamise ning prügila ja jäätmehoidla käitamise ning järelhoolduse keskkonnaloa (edaspidi jäätmeluba) menetlusele kohaldatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatükki, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (5) Korraldatud jäätmeveo tellimisele kohaldatakse riigihangete seaduses sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Korraldatud jäätmeveole ei kohaldata riigihangete seaduse §-s 12 sätestatut.
[RT I, 01.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

  (6) Käesolevas seaduses sätestatule kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

§ 2.   Jäätmed

  (1) Jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (2) Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.

  (3) [Kehtetu - RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (4) [Kehtetu - RT I, 03.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (5) Jäätmete liigitamise korra ja jäätmenimistu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 03.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 2¹.   Jäätmete lakkamise staatus

  (1) Jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui need on läbinud ringlussevõtu või muu taaskasutamistoimingu ning vastavad üheaegselt järgmistele tingimustele:
  1) asja hakatakse kasutama tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil;
  2) asjal on turg või asja järele on nõudlus;
  3) asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja tootestandarditele;
  4) asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele;
  5) asi vastab Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), artikli 6 lõike 2 alusel rakendusaktiga või käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud kriteeriumidele, mis on loodud käesoleva lõike punktide 1–4 ühetaoliseks kohaldamiseks teatava jäätmeliigi lakkamise kohta, või on nende puudumise korral kohaldatud käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud erandit.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (2) Kui puudub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud Euroopa Komisjoni rakendusakt, võib valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 sätestatud tingimuste ühetaoliseks kohaldamiseks kehtestada määrusega kriteeriumid teatava jäätmeliigi jäätmeteks oleku lakkamise kohta.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kriteeriumide kehtestamisel võetakse arvesse asja võimalikku negatiivset mõju keskkonnale ja inimese tervisele ning kriteeriumid hõlmavad:
  1) taaskasutamiseks lubatud jäätmematerjale;
  2) lubatud töötlemisprotsesse ja -tehnikaid;
  3) kvaliteedinõudeid nende materjalide kohta, mis on taaskasutamistoimingu tulemusena lakanud olemast jäätmed kehtivate tootestandardite kohaselt, sealhulgas vajaduse korral saasteainete sisalduse piirväärtusi;
  4) nõudeid käitlemissüsteemile teatava jäätmeliigi jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks, sealhulgas nõudeid kvaliteedikontrollile ja enesekontrollile ning akrediteerimisele, kui see on asjakohane;
  5) nõuetele vastavuse kinnituse nõuet.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (3¹) Kui puudub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud Euroopa Komisjoni rakendusakt või käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel ei ole kriteeriume kehtestatud, võib Keskkonnaamet keskkonnakaitseloa andmise menetluse käigus üksikjuhtumi põhjal otsustada, kas jäätmeloa või kompleksloa taotluses märgitud jäätmed on lakanud olemast jäätmed käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 sätestatud tingimuste kohaselt, võttes vajaduse korral arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (3²) Keskkonnakaitseluba käesoleva seaduse tähenduses on jäätmeluba, keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba) ja jäätmekäitleja registreering.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (4) Taaskasutamistoiming, mille järel jäätmed on lakanud olemast jäätmed, peab olema määratud taaskasutamistoimingut läbi viinud ettevõtja keskkonnakaitseloas.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (5) [Kehtetu - RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (6) Asjad, mis on lakanud olemast jäätmed, peavad enne esmakordset kasutamist või käesoleva seaduse § 23 lõike 1⁸ kohast turule laskmist vastama asjakohastes kemikaale ja tooteid reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (7) Enne kui asjadele, mis on lakanud olemast jäätmed, hakatakse kohaldama kemikaale ja tooteid reguleerivaid õigusakte, peavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused olema täidetud.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

§ 2².   Kõrvalsaadus

  (1) Asja, mis on saadud sellise tootmisprotsessi tulemusena, mille esmane eesmärk ei olnud selle asja tootmine, ei peeta jäätmeteks, vaid asi loetakse kõrvalsaaduseks, kui on üheaegselt täidetud järgmised tingimused:
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]
  1) asja edasine kasutamine on kindel;
  2) asja saab kasutada vahetult ilma täiendava töötlemiseta, välja arvatud selline töötlemine, mis on asjaomasele tööstusele üldiselt omane;
  3) asi on tekkinud tootmisprotsessi lahutamatu osana;
  4) asi vastab selle konkreetsel kasutamisel toote-, keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele ning asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (2) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artikli 5 lõike 2 alusel ei ole seoses tootmisprotsessis tekkinud teatava asja määratlemisega kõrvalsaadusena kehtestatud üksikasjalikke kriteeriume, mis tagavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuste ühetaolise kohaldamise, võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega kriteeriumid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuste täpsustamiseks teatavate asjade kõrvalsaadusena määratlemise kohta.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

§ 3.   Tavajäätmed

  Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.

§ 4.   Püsijäätmed

  Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades.

§ 5.   Biolagunevad jäätmed

  Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp.

§ 5¹.   Biojäätmed

  Biojäätmed on järgmised biolagunevad jäätmed:
  1) aia- ja haljastujäätmed;
  2) kodumajapidamises, büroos, jaemüügikohas, hulgimüügiettevõttes ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]
  3) toiduainetööstuses tekkinud jäätmed, mis on oma koostise ja olemuse poolest samalaadsed käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud jäätmetega.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

§ 5².   Toidujäätmed

  Toidujäätmed on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 01.02.2002, lk 1–24), artiklis 2 määratletud toit, mis on muutunud jäätmeteks.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

§ 6.   Ohtlikud jäätmed

  (1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale.
[RT I, 03.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (2) [Kehtetu - RT I, 03.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (3) Jäätmete koostise, sealhulgas ohtlike ainete sisalduse vahetul määramisel tuleb mõõtetulemuse jälgitavuse saavutamiseks ja tõendamiseks lähtuda mõõteseaduse § 5 lõikes 1 kehtestatud nõuetest.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 7.   Olmejäätmed

  (1) Olmejäätmed on:
  1) kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel;
  2) muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, mis on oma koostise ja omaduste poolest kodumajapidamisjäätmete sarnased.

  (2) Olmejäätmete hulka ei kuulu tootmis-, põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, septiku ega kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmed, romusõidukid ega ehitus- ja lammutusjäätmed.

[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

§ 7¹.   Kaevandamisjäätmed

  (1) Kaevandamisjäätmed on käesoleva seaduse tähenduses jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.

  (2) Maavara on käesoleva seaduse tähenduses maakoores looduslikult leiduva orgaanilise või anorgaanilise aine nagu energeetilise kütuse, metallimaagi, tööstusliku mineraali või ehitusmaterjalina kasutatava mineraali, vesi välja arvatud, maardla.

  (3) Uuring on käesoleva seaduse tähenduses majandusliku väärtusega maavaralasundi otsing, sealhulgas proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine, välja arvatud kõik maardla kasutuselevõtmiseks vajalikud tööd ja kõik olemasoleva kaevandamisega otseselt seotud toimingud.

  (4) Käesolevas seaduses sätestatud kaevandamisjäätmetega tehtavaid toiminguid reguleerivaid sätteid ei kohaldata:
  1) maavarade uuringute, kaevandamise ja rikastamise ning karjääride töö tulemusena tekkinud jäätmete käitlemisele, kui need jäätmed ei teki otseselt nimetatud toimingute tulemusena. Selliseid jäätmeid ei käsitleta kaevandamisjäätmetena ning nende suhtes kohaldatakse üldisi jäätmehoolduse nõudeid;
  2) avamerel tehtud maavarade uuringute, kaevandamise ja rikastamise tulemusena tekkinud jäätmete käitlemisele.

  (5) Avameri käesoleva seaduse tähenduses on mereala ja merepõhi, mis ulatub tavaliste või keskmiste loodete madalaima veetaseme märgist kaugemale.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

§ 7².   Ehitus- ja lammutusjäätmed

  Ehitus- ja lammutusjäätmed on ehitus- ja lammutustööde käigus tekkinud jäätmed.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

§ 7³.   Plastijäätmed

  (1) Plastijäätmed on jäätmed, mis koosnevad plastist, oksüdantide toimel lagunevast plastist või biolagunevast plastist.

  (2) Plast on materjal, mis koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1–850) (edaspidi REACH-määrus), artikli 3 punktis 5 määratletud polümeerist ning millele võib olla lisatud lisaaineid või muid aineid ja mis võib olla lõpptoote peamine struktuurikomponent, välja arvatud looduslikud polümeerid, mida ei ole keemiliselt modifitseeritud.

  (3) Oksüdantide toimel lagunev plast on plastmaterjal, mis sisaldab lisaaineid, mis oksüdeerumise käigus lagundavad plastmaterjali mikroosakesteks või põhjustavad selle keemilise lagunemise.

  (4) Biolagunev plast on plastmaterjal, millest jääb füüsilise ja bioloogilise lagunemise tulemusena järele vaid süsinikdioksiid, biomass ja vesi ning mis on kompostimise ja anaeroobse lagunemise tulemusena taaskasutatav pakendeid käsitlevate Euroopa standardite järgi.
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

§ 8.   Jäätmete kahjulik toime
[Kehtetu - RT I, 03.12.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 9.   Jäätmevaldaja

  Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 10.   Jäätmetekitaja

  Jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid.

[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

§ 10¹.   Edasimüüja

  Edasimüüja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kes tegutseb oma nimel jäätmeid ostes ja müües, sõltumata sellest, kas ta jäätmeid valdab või mitte.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

§ 10².   Vahendaja

  Vahendaja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kes korraldab teiste nimel jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist, sõltumata sellest, kas ta jäätmeid valdab või mitte.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

§ 11.   Jäätmehooldus

  (1) Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, sealhulgas selleks vajaliku jäätmerajatiste taristu rajamine ja hooldus, järelevalve jäätmekäitluse üle ning jäätmekäitluskohtade rajamine ja hooldus, sealhulgas järelhooldus.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (2) Jäätmehoolduse, välja arvatud jäätmekäitluse üle teostatava järelevalve kulud kannab jäätmevaldaja ning seadusega ettenähtud juhtudel tootja või isik, kelle valduses on käideldavad jäätmed olnud.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 12.   Jäätmehoolduse arendamine

  (1) Jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset.

  (2) Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid.

  (3) Riik toetab jäätmehoolduse arendamist riiklike toetusprogrammide kaudu.

§ 13.   Jäätmekäitlus

  Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine, sealhulgas sortimine, ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendamine või edasimüümine.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

§ 14.   Jäätmete kogumine, liigiti kogumine ja vedamine

[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (1) Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta.

[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (1¹) Jäätmete liigiti kogumine on tegevus, mille käigus jäätmed eraldatakse liigi ja olemuse alusel nende edasise käitlemise lihtsustamiseks, sealhulgas taaskasutamise soodustamiseks.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (1²) Jäätmeid kogutakse liigiti korduskasutuseks ettevalmistamise, ringlussevõtu ja muude taaskasutamistoimingute lihtsustamiseks või parandamiseks ning liigiti kogutud jäätmeid ei segata teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on erinevad omadused.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (2) Jäätmete vedamine on jäätmesaadetise toimetamine veovahendiga lähtekohast sihtpunkti. Jäätmete vedamine hõlmab jäätmesaadetise peale- ja mahalaadimist ning jäätmeveose komplekteerimist mitmest saadetisest, kuid ei hõlma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguid.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Jäätmete vedajat ei loeta jäätmevaldajaks, kui tema ülesandeks on ainult üleantud jäätmesaadetise toimetamine üleandja poolt määratud sihtpunkti või selle edastamine esialgsel kujul saadetise vastuvõtmiseks volitatud isikule, juhul kui jäätmete üleandja ja vedaja vahel sõlmitud veolepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 14¹.   Korduskasutus

  Korduskasutus on mis tahes toiming, mille käigus tooteid või tootekomponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgsel otstarbel.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

§ 15.   Jäätmete taaskasutamine ja taaskasutamismoodused

  (1) Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (1¹) Jäätmete materjalina taaskasutusse võtmine on taaskasutamistoiming, mis hõlmab muu hulgas korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja tagasitäidet. Jäätmete materjalina taaskasutusse võtmiseks ei loeta jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või muul viisil energia tootmiseks.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (2) [Kehtetu - RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (3) Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine on kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamismoodus, millega jäätmeteks muutunud tooteid või nende komponente valmistatakse ette selliselt, et neid oleks võimalik korduskasutada ilma mis tahes muu eeltöötluseta.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (4) Ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (5) Jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse.

  (6) [Kehtetu - RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (6¹) Tagasitäide on taaskasutamistoiming, mille käigus kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil selleks sobivaid tavajäätmeid. Tagasitäiteks kasutatavad tavajäätmed peavad asendama materjale, mis ei ole jäätmed, sobima käesolevas lõikes nimetatud eesmärkidega ning olema rangelt piiratud kogusega, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (7) Jäätmete taaskasutamismoodus võib hõlmata üht või mitut taaskasutamistoimingut.

  (8) Jäätmete taaskasutamistoimingute nimistu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

§ 16.   Jäätmete töötlemine

  (1) Jäätmete töötlemine on taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

  (2) Jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks on jäätmete mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine, pakendamine ja jäätmetest ainete või esemete eraldamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist, sealhulgas korduskasutuseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (2¹) Jäätmete sortimine on tegevus, mille käigus eraldatakse kogutud jäätmetest need jäätmed, mis sobivad korduskasutuseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks, ning ohtlikud jäätmed.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (3) Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist mahu vähendamise eesmärgil, näiteks prügilasse vedamisel või ladestamisel.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

§ 17.   Jäätmete kõrvaldamine

  (1) Jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (2) Jäätmete kõrvaldamistoimingute nimistu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

§ 18.   Keskkonnahäiring

  Keskkonnahäiring käesoleva seaduse tähenduses on arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine.

§ 19.   Jäätmekäitluskoht

  (1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

  (2) Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (3) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (4) Kui jäätmekäitluseks on vajalik keskkonnakaitseluba, võib jäätmeid käidelda ainult keskkonnakaitseloaga määratud kohas.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

  (5) Jäätmekäitluskoha, kaasa arvatud prügila asukoht määratakse planeerimisseaduses sätestatud korras.

§ 20.   Jäätmekäitluskoha järelhooldus

  Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

2. jagu Jäätmetekke vältimine ning jäätmete hulga ja ohtlikkuse vähendamine 

§ 21.   Jäätmetekke vältimise üldnõuded

  (1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimalikult suures ulatuses:
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]
  1) rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid;
  2) rakendada säästvaid tootmis- ja tarbimismudeleid, sealhulgas kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on korduskasutatavad, parandatavad või võimalikult pika kasutusajaga ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral;
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]
  2¹) vähendada ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmist või hoiduda sellest;
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]
  3) vähendada ohtlike ainete sisaldust materjalides ja toodetes;
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]
  4) vältida kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate toodete jäätmeteks muutumist;
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]
  5) toodete parandamise ja korduskasutuse edendamiseks teha intellektuaalomandi õigusi piiramata kättesaadavaks toodete vajalikud varuosad, kasutusjuhendid, tehniline teave ning muud vahendid, seadmed ja tarkvara;
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]
  6) vähendada toidujäätmete teket ning eelistada toidu annetamist ja muul viisil ümberjaotamist inimestele tarbimiseks;
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]
  7) vältida mereprügi teket.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

§ 21¹.   Toodetes sisalduvate ohtlike ainete kohta andmete esitamine

  (1) Materjalides ja toodetes ohtlike ainete sisalduse vähendamise soodustamiseks tuleb REACH-määruse artikli 3 punktis 33 määratletud toote tarnijal esitada Euroopa Kemikaaliameti andmebaasi nimetatud määruse artikli 33 lõikes 1 nõutud teave.
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

  (2) Riikliku kasutajatoe ülesandeid käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevate ülesannete ja kohustuste puhul täidab Terviseamet kemikaaliseaduse § 33 punkti 6 alusel.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

§ 22.   Jäätmetekke vältimine

  Jäätmetekke vältimine on asja jäätmeteks muutumisele eelnevate meetmete rakendamine tekkivate jäätmete koguse ja jäätmete keskkonna- ning terviseohtlikkuse vähendamiseks.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

§ 22¹.   Jäätmehierarhia

  (1) Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel juhindutakse prioriteetide järjestuses järgmisest jäätmehierarhiast:
  1) jäätmetekke vältimine;
  2) korduskasutuseks ettevalmistamine;
  3) ringlussevõtt;
  4) muu taaskasutamine nagu energiakasutus;
  5) kõrvaldamine.

  (2) Jäätmehierarhiast võib kõrvale kalduda, kui see tagab parima keskkonnaalase üldtulemuse asja kogu olelusringi arvestades.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

§ 22².   Plasttooted

  Ühekordselt kasutatav plasttoode on täielikult või osaliselt plastist valmistatud toode, mis ei ole kavandatud, valmistatud või turule lastud eesmärgiga see tootjale täitmiseks tagastada või mis ei ole kavandatud eesmärgiga seda korduskasutada nii, et see ringleks oma olelusringi jooksul mitu korda.
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

§ 22³.   Ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmise piirang

  Turule on keelatud lasta järgmisi ühekordselt kasutatavaid plasttooteid:
  1) vatitikuvarred, välja arvatud need, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 05.05.2017, lk 1–175), kohaldamisalasse;
  2) söögiriistad – noad, kahvlid, lusikad ja söögipulgad;
  3) taldrikud;
  4) joogikõrred, välja arvatud need, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 kohaldamisalasse;
  5) joogisegamispulgad;
  6) õhupalle toestavad varred ja nende mehhanismid, välja arvatud sellised, mis on mõeldud tööstusliku või muu kutselise kasutusega õhupalli jaoks, mida tarbijale ei turustata.
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

§ 22⁴.   Oksüdantide toimel lagunevast plastist valmistatud toodete turule laskmise piirang

  Turule on keelatud lasta mis tahes tooteid, mis on valmistatud oksüdantide toimel lagunevast plastist.
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

§ 22⁵.   Teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete märgistamine

  (1) Ühekordselt kasutatava plasti sisaldava niisutatud pühkepaberi ja hügieenisideme ning tampooni ja tampooni aplikaatori pakendi märgistamisel võetakse arvesse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/2151, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904 (teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta) lisa D osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ühtlustatud märgistusnõuete kohta (ELT L 428, 18.12.2020, lk 57–67), esitatud nõudeid.

  (2) Käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-s 22⁶ kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) ühekordselt kasutatav plasti sisaldav hügieeniside on suurema vedelikukoguse imamiseks ja hoidmiseks kasutatav isikliku hügieeni vahend, mis on ette nähtud ühekordseks kasutamiseks;
  2) ühekordselt kasutatav plasti sisaldav tampoon ja selle aplikaator on menstruatsiooni korral kasutatav isikliku hügieeni vahend, mis on ette nähtud ühekordseks kasutamiseks.
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

§ 22⁶.   Teatavatest ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest teadlikkuse suurendamise meetmed

  (1) Ühekordselt kasutatava plasti sisaldava hügieenisideme ning tampooni ja tampooni aplikaatori turule laskja või turustaja peab reklaamiseaduse § 2 lõike 1 punktide 3 ja 8 kohases reklaamis välja tooma info toote plastisisalduse kohta ning teavitama tarbijat selle tootega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest keskkonnale ja kanalisatsioonivõrgule.

  (2) Ühekordselt kasutatava plasti sisaldava hügieenisideme ning tampooni ja tampooni aplikaatori turule laskja või turustaja on kohustatud kasutajate keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldama kord aastas vähemalt ühe minimaalselt kahenädalase üleriigilise teabekampaania järgmistel tingimustel:
  1) teabekampaanias tuleb teavitada ühekordselt kasutatava plasti sisaldava hügieenisideme ning tampooni ja tampooni aplikaatori kasutajaid nendest toodetest tekkinud jäätmete nõuetekohasest kõrvaldamisest, ühekordselt kasutatavate plasttoodete prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõjust keskkonnale, eriti merekeskkonnale, ja ühekordselt kasutatavast tootest tekkinud jäätmete sobimatu kõrvaldamisviisi mõjust kanalisatsioonile, sealhulgas tuleb tuua välja info toote plastisisalduse kohta;
  2) teabekampaania tuleb avaldada üle riigi levivate meediakanalite, sealhulgas televisioon, raadio, sotsiaalmeedia, ja välireklaami kaudu. Teabekampaaniaks ei loeta üksnes interneti, ajalehe või ajakirja kaudu jagatavat teavet;
  3) teabekampaaniate, sealhulgas teavitamise korraldamise kulud tasub turule laskja või turustaja, kusjuures turule laskjad ja turustajad võivad korraldada ühiseid teabekampaaniaid;
  4) teabekampaanias peab olema selgelt eristatav, milline turule laskja või turustaja teabekampaaniat korraldab, kusjuures ühise teabekampaania korral peavad olema loetletud kõikide osalevate turule laskjate või turustajate nimed.

  (3) Turule laskja on toote tootja või importija, kes käesoleva seaduse § 23 lõike 1⁸ tähenduses laseb toote turule.

  (4) Ühekordselt kasutatava plasti sisaldava hügieenisideme ning tampooni ja tampooni aplikaatori tootja on käesoleva seaduse tähenduses füüsiline või juriidiline isik:
  1) kelle tegevuskoht on Eestis ja kes sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud müük sidevahendi abil, laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule ühekordselt kasutatava plasti sisaldava hügieenisideme või tampooni ja tampooni aplikaatori;
  2) kes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64–88), artikli 2 punktis 7 määratletud sidevahendi abil sõlmitud lepinguga laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule ühekordselt kasutatava plasti sisaldava hügieenisideme või tampooni ja tampooni aplikaatori;
  3) kes müüb sidevahendi abil otse Eesti kodumajapidamistele või muudele kasutajatele ühekordselt kasutatava plasti sisaldava hügieenisideme või tampooni ja tampooni aplikaatori, kuid tema tegevuskoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liitu.

  (5) Importija on käesoleva seaduse tähenduses toote nõuetele vastavuse seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 määratletud isik.
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

§ 23.   Tootja, tootjate ühendus, turustaja ja volitatud esindaja

[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

  (1) [Kehtetu - RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (1¹) Tootja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse raames kavandab, projekteerib, valmistab, töötleb, müüb või veab sisse tooteid.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (1²) Mootorsõiduki tootja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes valmistab mootorsõidukeid või veab majandus- või kutsetegevuse korras Eestisse sisse mootorsõidukeid.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (1³) Elektri- ja elektroonikaseadme tootja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kes sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud müük sidevahendi abil:
  1) omab tegevuskohta Eestis ja valmistab oma nime või kaubamärgi all elektri- ja elektroonikaseadmeid või laseb elektri- ja elektroonikaseadme projekteerida või valmistada ning turustab seda oma nime või kaubamärgi all Eestis;
  2) omab tegevuskohta Eestis ja müüb Eestis muude tarnijate valmistatud seadmeid oma nime ja kaubamärgi all edasi, kuid sellist edasimüüjat ei käsitata tootjana, kui tootja kaubamärk on seadmel käesoleva lõike punkti 1 kohaselt;
  3) omab tegevuskohta Eestis ja laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eestis turule elektri- ja elektroonikaseadmeid, mis on pärit teisest Euroopa Liidu liikmesriigist või väljastpoolt Euroopa Liitu;
  4) müüb elektri- ja elektroonikaseadmeid sidevahendi abil otse Eesti kodumajapidamistele või muudele kasutajatele, kuid tema tegevuskoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liitu.

[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (1⁴) Patarei ja aku tootja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes sõltumata müügiviisist, müük sidevahendi abil kaasa arvatud, laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule patareisid ja akusid, sealhulgas elektri- ja elektroonikaseadmetesse või mootorsõidukitesse paigaldatud patareisid või akusid.

[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (1⁵) Rehvi tootja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes valmistab rehve või veab majandus- või kutsetegevuse korras Eestisse sisse rehve.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (1⁶) Põllumajandusplasti tootja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes valmistab või veab majandus- või kutsetegevuse korras Eestisse sisse põllumajandusplasti.
[RT I, 04.04.2012, 2 - jõust. 14.04.2012]

  (1⁷) Mootorsõiduki osa tootja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes sõltumata müügiviisist, müük sidevahendi abil kaasa arvatud, laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule mootorsõiduki osi.
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

  (1⁸) Turule laskmine käesoleva seaduse tähenduses on majandus- või kutsetegevuse käigus toote esmakordne Eesti turul kättesaadavaks tegemine.
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

  (1⁹) Turul kättesaadavaks tegemine käesoleva seaduse tähenduses on kaubandustegevuse käigus toote tasu eest või tasuta tarnimine Eesti turule toote turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks.
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

  (1¹⁰) Plasti sisaldava kalapüügivahendi tootja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik:
  1) kelle tegevuskoht on Eestis ja kes sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud müük sidevahendi abil, laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid;
  2) kes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud sidevahendi abil sõlmitud lepinguga laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid;
  3) kes müüb sidevahendi abil otse Eesti kodumajapidamistele või muudele kasutajatele plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid, kuid tema tegevuskoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liitu.
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

  (1¹¹) Niisutatud pühkepaberi tootja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik:
  1) kelle tegevuskoht on Eestis ja kes sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud müük sidevahendi abil, laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule ühekordselt kasutatavat niisutatud pühkepaberit;
  2) kes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud sidevahendi abil sõlmitud lepinguga laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule ühekordselt kasutatavat niisutatud pühkepaberit;
  3) kes müüb sidevahendi abil otse Eesti kodumajapidamistele või muudele kasutajatele ühekordselt kasutatavat niisutatud pühkepaberit, kuid tema tegevuskoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liitu.
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

  (1¹²) Õhupalli tootja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik:
  1) kelle tegevuskoht on Eestis ja kes sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud müük sidevahendi abil, laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule ühekordselt kasutatavaid õhupalle;
  2) kes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud sidevahendi abil sõlmitud lepinguga laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule ühekordselt kasutatavaid õhupalle;
  3) kes müüb sidevahendi abil otse Eesti kodumajapidamistele või muudele kasutajatele ühekordselt kasutatavaid õhupalle, kuid tema tegevuskoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liitu.
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

  (1¹³) Filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri tootja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik:
  1) kelle tegevuskoht on Eestis ja kes sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud müük sidevahendi abil, laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule ühekordselt kasutatavaid filtriga tubakatooteid või koos tubakatootega kasutamiseks turustatavaid filtreid;
  2) kes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud sidevahendi abil sõlmitud lepinguga laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule ühekordselt kasutatavaid filtriga tubakatooteid või koos tubakatootega kasutamiseks turustatavaid filtreid;
  3) kes müüb sidevahendi abil otse Eesti kodumajapidamistele või muudele kasutajatele ühekordselt kasutatavaid filtriga tubakatooteid või koos tubakatootega kasutamiseks turustatavaid filtreid, kuid tema tegevuskoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liitu.
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

  (1¹⁴) Käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud plasti sisaldava kalapüügivahendi tootjana ei käsitata isikut, kelle tooted on käsitsi valmistatud.
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

  (2) Isikut, kes üksnes rahastab rahastamislepingu alusel (näiteks panka), ei loeta tootjaks, kui ta ei tegutse tootjana käesoleva paragrahvi lõigete 1¹, 1², 1³, 1⁴, 1⁵ või 1⁶ kohaselt.
[RT I, 04.04.2012, 2 - jõust. 14.04.2012]

  (2¹) Rahastamisleping käesoleva seaduse tähenduses on laenuleping, liisinguleping, rendileping või järelmaksuga müügileping või kokkulepe, mis on seotud probleemtoodetega, olenemata sellest, kas nimetatud lepingus või kokkuleppes või tagatislepingus või tagatiskokkuleppes sätestatakse, et nende toodete omandiõigus läheb üle või võib üle minna.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (3) Käesoleva seaduse mõistes on tootjate ühendus mittetulundusühing või muu majanduslikku tulu mittetaotlev organisatsioon, mille liikmeteks on üksnes tootjad või tootjate ühendused ning mille üheks eesmärgiks on teatud liiki probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine või finantseerimine.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (4) Tootjate ühendus peab tagama:
  1) kõigile vastavat liiki probleemtoodete tootjatele juurdepääsu tootjate ühenduse teenustele;
  2) kohustused üle andnud tootjate võrdse kohtlemise;
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]
  3) jäätmete käitlemisega seotud teenuse ostmise konkurentsi alusel ja teenuse pakkuja valimise korra avalikustamise tootjate ühenduse veebilehel;
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]
  4) jäätmete kogumise ja taaskasutamisega seotud andmete kättesaadavuse Kliimaministeeriumile ja järelevalve õigust omavale isikule;

[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023; Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 6 alusel asendatud sõna „Keskkonnaministeerium” sõnaga „Kliimaministeerium” vastavas käändes]
  5) oma veebilehel tootjate poolt tehtud sissemaksete suuruse avalikustamise turule lastud probleemtootemassi tonni kohta;

[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]
  6) probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise korraldamise kolme aasta jooksul alates nende kogumisest ja taaskasutuse sihtarvude täitmise.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (4¹) Tootjale jäätmekäitluse teenustasu arvutamisel võetakse arvesse:
  1) toote vastupidavust;
  2) parandatavust;
  3) korduskasutatavust;
  4) ringlussevõetavust;
  5) ohtlike ainete olemasolu, lähtudes seejuures toote olelusringil põhinevast käsitlusviisist ja sellest, kui palju on tootja toote valmistamisel arvestanud käesoleva seaduse § 21 lõigetes 1 ja 2 ning § 24 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõudeid.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (5) Turustaja käesoleva seaduse tähenduses on tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, kes teeb probleemtoote turul kättesaadavaks. Turustaja võib olla samal ajal ka tootja käesoleva paragrahvi lõigete 1¹–1⁷ tähenduses.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (6) Volitatud esindaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes täidab liikmesriigi territooriumil tootja laiendatud tootjavastutuse süsteemidega seotud kohustusi, kui tootjal puudub liikmesriigis asukoht. Volitused kehtivad üksnes siis, kui volitatud esindaja on need kirjalikult heaks kiitnud ja need kehtivad vähemalt kõigi sama liiki probleemtoodete puhul. Volitatud esindaja täidab tootjalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid.
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

§ 23¹.   Tootja ja tootjate ühenduse enesekontrollisüsteem

  (1) Tootja ja tootjate ühendus peavad rakendama enesekontrollisüsteemi, mis tagab vähemalt järgmiste andmete olemasolu:
  1) käesoleva seaduse § 25¹ lõikes 1 sätestatud kohustuste rahastamise õigsuse kohta;
  2) käesoleva seaduse § 23 lõike 4¹ kohaselt tootjale jäätmekäitluse teenustasu arvutamise nõuete täitmise õigsuse kohta;
  3) probleemtooteregistrisse esitatud andmete õigsuse kohta;
  4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.07.2006, lk 1–98) sätestatu kohaselt jäätmesaadetiste kohta kogutud andmete õigsuse kohta.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem, mis vastab nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45).

  (3) Enesekontrollisüsteemi andmed tuleb dokumenteerida ja vajaduse korral ajakohastada vähemalt kord 12 kuu jooksul.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

§ 24.   Tootja kohustused jäätmetekke vältimisel ja tekkivate jäätmete kogumisel

  (1) Toodete valmistamisel peab tootja võimalikult suures ulatuses:
  1) piirama ohtlike ainete kasutamist, et vältida nende sattumist keskkonda ning vajadust kõrvaldada jäätmeid ohtlike jäätmetena;
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]
  2) edendama teisese toorme kasutamist toodetes;
  3) hõlbustama toodetest tekkivate jäätmete korduskasutust, demonteerimist ja ringlussevõttu.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (2) Teisene toore on jäätmete taaskasutamistoimingu tulemusena ringlussevõetud aine või materjal.

  (3) Toodetest tekkivate jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise nõudeid, eelkõige taaskasutamise nõudeid tuleb arvesse võtta juba toodete kavandamisel ja projekteerimisel.

  (3¹) Tootja võib toote konstruktsiooni iseärasuste või tootmisprotsessi kaudu takistada toote korduskasutust vaid juhul, kui selliseid iseärasusi või tootmisprotsessi kasutades saavutatakse oluline eelis keskkonnakaitses või ohutusnõuetes.
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (4) Tootja on kohustatud seoses tema tootest tekkivate jäätmete töötlemisega andma jäätmekäitlejatele teavet kasutatud materjalide ja toote komponentide, ohtlike ainete olemasolu ja nende asukoha kohta tootes.
[RT I, 09.11.2011, 1 - jõust. 10.11.2011]

  (5) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus tootest tekkivate jäätmete käitlemisel keskkonna- ja terviseohu vältimiseks anda määrusi, millega kehtestatakse tootes ohtliku aine maksimaalne sisaldus ja tehnilised normid ohtlike ainete sisalduse määramiseks või sihtarvud teisese toorme kasutamiseks toote valmistamisel.

§ 24¹.   Valmistaja kohustus patareisid ja akusid sisaldavate elektri- ja elektroonikaseadmete valmistamisel
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

  (1) Valmistaja on kohustatud kavandama elektri- ja elektroonikaseadmed selliselt, et patarei- ja akujäätmeid saab seadmest hõlpsasti eemaldada.
[RT I, 20.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

  (1¹) Kui lõppkasutaja ei saa elektri- ja elektroonikaseadmetest patarei- ja akujäätmeid hõlpsasti eemaldada, kavandab valmistaja seadmed selliselt, et valmistajast sõltumatu kvalifitseeritud töötaja saab patarei- ja akujäätmed hõlpsasti eemaldada.
[RT I, 20.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

  (2) Elektri- ja elektroonikaseadmetega, kuhu patareid ja akud paigaldatakse, tuleb kaasa anda juhend, milles selgitatakse, kuidas lõppkasutaja või valmistajast sõltumatu kvalifitseeritud töötaja saab patareid ja akud ohutult eemaldada. Asjakohasel juhul teavitatakse juhendis lõppkasutajat ka seadmesse paigaldatud patarei või aku liigist.
[RT I, 20.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–2 sätteid ei kohaldata, kui ohutuse, tõhususe, meditsiiniliste põhjuste või andmete terviklikkuse säilitamise tõttu on vajalik katkematu energiavarustus ja pidev ühendus seadme ja patarei või aku vahel.
[RT I, 20.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

§ 25.   Probleemtoode

  (1) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.

  (2) Probleemtoodete hulka kuuluvad:
  1) patareid ja akud;
  2) [kehtetu - RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]
  3) mootorsõidukid ja nende osad;

[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]
  4) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
  5) rehvid;

[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]
  6) põllumajandusplast;
[RT I, 04.04.2012, 2 - jõust. 14.04.2012]
  7) plasti sisaldavad kalapüügivahendid ja nende osad;
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]
  8) niisutatud pühkepaber;
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]
  9) õhupallid;
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]
  10) filtriga tubakatooted ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatavad filtrid.
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

  (3) Käesoleva seaduse mõistes on:
  1) patarei ja aku – ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või taaslaetav (aku) vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks;
  2) [kehtetu - RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]
  3) mootorsõiduk – neljarattaline mootorsõiduk liiklusseaduse tähenduses ning kolmerattaline mootorsõiduk, välja arvatud kolmerattaline mootorratas;
[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]
  4) elektri- ja elektroonikaseade – seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks ja on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral;
  5) rehv on liiklusseaduse § 2 punktis 36 määratletud maastikusõiduki ja punktis 40 määratletud mootorsõiduki rehv ning nende haagise rehv;

[RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]
  6) põllumajandusplast – põllumajanduses kasutatav silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör;
[RT I, 04.04.2012, 2 - jõust. 14.04.2012]
  7) kalapüügivahend – ese või varustuse osa, mida kasutatakse kalanduses või vesiviljeluses mere bioloogiliste ressursside püüdmiseks või kasvatamiseks või mis ujub merepinnal ja mida kasutatakse mere bioloogiliste ressursside peibutamiseks ja püüdmiseks või kasvatamiseks;
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]
  8) niisutatud pühkepaber – eelniisutatud plasti sisaldav pühkepaber, mis on mõeldud isikliku hügieeni tarbeks või kodumajapidamises kasutamiseks;
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]
  9) õhupall – mittepoorsest kergest materjalist kott, mida saab õhku või gaasi täis pumbata ning mida kasutatakse pidudel kaunistamiseks või laste mänguasjana, välja arvatud tööstusliku või muu kutselise kasutusega õhupallid, mida tarbijatele ei turustata;
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]
  10) filtriga tubakatoode ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatav filter – plasti sisaldava filtriga tubakatoode ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatav plasti sisaldav filter.
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

  (3¹) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 sätestatud tekstiosa „vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja” tähendab §-de 26¹⁰–26¹⁶ ja 27 tähenduses, et elektri- ja elektroonikaseade vajab elektrivoolu või elektromagnetvälja vähemalt ühe kavandatud funktsiooni täitmiseks
[RT I, 08.07.2014, 13 - jõust. 18.07.2014]

  (4) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus määrusega kehtestada probleemtoodete märgistamise viis ja kord.

[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

§ 25¹.   Laiendatud tootjavastutuse põhimõte

  (1) Tootja on kohustatud tagama oma turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemise ning kandma sellest tulenevad kulud. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt või annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele.

  (2) Tootja või tootjate ühendus peab tagama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseks vajalikud rahalised või rahalised ja korralduslikud vahendid.

  (3) Tootja vastutab oma turule lastud probleemtoote eest seni, kuni probleemtootest tekkinud jäätmed on nõuetekohaselt käideldud. Probleemtoote tootjale ei kohaldata käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 sätestatut.

  (4) Tootja, kelle asukoht ei ole Eestis, kuid kes sõltumata müügiviisist laseb majandus- või kutsetegevuse korras Eesti turule probleemtooteid, määrab probleemtoote turule laskmiseks Eestis elu- või asukohta omava füüsilisest või juriidilise isikust volitatud esindaja, kes täidab tema eest probleemtoote tootja laiendatud vastutuse kohustused.
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

  (5) Probleemtootest tekkinud jäätmeid taaskasutav või kõrvaldav ettevõtja või vahendav ettevõtja peab esitama tootjale, tootjate ühendusele või taaskasutamist või kõrvaldamist vahendavale ettevõtjale tema nõudmisel taaskasutamise tõendi. Taaskasutamise tõendile märgitakse probleemtootest tekkinud jäätmete üleandja, probleemtootest tekkinud jäätmete liik, kood ja kogus ning taaskasutatud või kõrvaldatud probleemtootest tekkinud jäätmete kogus, taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingu kood ja riik, kus taaskasutamine või kõrvaldamine toimus.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (6) Rehvidest, kantavatest patareidest ja akudest ning kodumajapidamistes kasutatavatest elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamiseks on nimetatud probleemtoote tootjad kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu tootjate ühendusega.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

§ 25².   Teatavate plasti sisaldavate ühekordselt kasutatavate toodetega seotud kulude katmine

  (1) Niisutatud pühkepaberi tootja, õhupalli tootja ning filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri tootja on kohustatud kandma järgmised kulud:
  1) käesoleva seaduse §-s 26⁸ nimetatud teadlikkuse suurendamisega seotud kulud seoses asjaomase tootega;
  2) avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud asjaomasest tootest tekkinud jäätmete kogumise, sealhulgas taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud;
  3) asjaomasest tootest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud.
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

  (2) Filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri tootja peab kandma ka kulud, mis on seotud nende toodete tarbimisel tekkivate jäätmete kogumise taristu rajamisega kohtades, kus prügistamise tõenäosus on suur.
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud ei tohi ületada nendes lõigetes nimetatud teenuste kulutõhusa osutamise kulusid. Kulud määratakse kindlaks läbipaistval viisil asjaomaste osalejate vahel. Prügikoristamise kulude korral piirdutakse avaliku sektori asutuste või nende volitatud tegevusega.
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kulude ühetaolise arvutamise metoodika ja kulude määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

§ 26.   Tootja kohustused probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemisel

  (1) [Kehtetu - RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (1¹) Isikule, kes võtab jäätmevaldajalt vastu probleemtootest tekkinud jäätmed, kohaldatakse käesoleva seaduse § 25¹ sätteid ja käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud kohustusi.

[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (1²) [Kehtetu - RT I, 04.01.2013, 12 - jõust. 14.01.2013]

  (1³) Patarei ja aku tootja on kohustatud tagasi võtma sama liiki patarei ja aku sõltumata sellest, millal patarei või aku on turule lastud, millist kaubamärki patarei või aku kannab ning kas kasutaja kavatseb osta uue patarei või aku.

[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (1⁴) Rehvi tootja on kohustatud tagasi võtma sama liiki rehvi sõltumata sellest, millal rehv on turule lastud, millist kaubamärki rehv kannab ning kas kasutaja kavatseb osta uue rehvi.
[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (1⁵) Põllumajandusplasti tootja on kohustatud tagasi võtma või korraldama enda poolt turule lastud põllumajandusplasti tagasivõtmise ja taaskasutamise, kuid mitte rohkem kui on tema poolt eelmisel kalendriaastal turule lastud plasti kogumass.
[RT I, 04.04.2012, 2 - jõust. 14.04.2012]

  (1⁶) [Kehtetu - RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (1⁷) Elektri- ja elektroonikaseadme, niisutatud pühkepaberi, õhupalli, filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri ning plasti sisaldava kalapüügivahendi tootja, kes laseb majandus- või kutsetegevuse korras oma tooteid teise Euroopa Liidu liikmesriigi turule, kus tal puudub asukoht, määrab selles liikmesriigis elu- või asukohta omava füüsilisest või juriidilisest isikust volitatud esindaja, kes täidab tema eest tootjale pandud kohustusi.
[RT I, 07.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]

  (2) [Kehtetu - RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (3) Probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja korra ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud isik kannab jäätmetekitajalt vastuvõetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise kulud.

[RT I, 05.05.2021, 1 - jõust. 15.05.2021]

  (4¹) Kui tootjale tagastataval mootorsõidukil puuduvad varem selle mootorsõiduki komplektis olnud materjalimahukuselt või tehniliselt olulised osad nagu kere, sillad, mootor, käigukast, katalüsaator või elektrooniline juhtplokk või kui mootorsõidukile on lisatud muid jäätmeid, võib tootja jäätmevaldajalt nõuda osalist jäätmekäitluskulude kandmist, võttes arvesse puuduvate osade materjali väärtuse tagastatavas sõidukis ja sõidukile lisatud jäätmete käitluskulud.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (4²) Kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid, võib tootja jäätmevaldajalt nõuda osalist jäätmekäitluskulude kandmist. Vaidlused seadme komplektsuse üle lahendab linna- või vallavalitsuse volitatud isik.
[RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]

  (4³) Mootorsõidukeid ja mootorsõiduki haagiseid turule toov tootja peab mootorsõidukite ja mootorsõiduki haagise rehvide osas pidama eraldi arvestust rehvide koguse ja massi üle ning korraldama kasutuselt kõrvaldatud vanarehvide kogumise ja taaskasutamise.

[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (5) Enne probleemtoote suhtes kohalduvate tootja kohustuste tekkimist turule lastud probleemtoodetest tekkinud jäätmete (endisaegsed jäätmed) jäätmehoolduse tagamise ning selle finantseerimise kohustused lasuvad tootjatel, kes vastavate probleemtoodete jäätmeteks muutmise ajal turul tegutsevad, proportsionaalselt nende osaga seda tüüpi probleemtoodete turul.

[RT I 2010, 44, 260 - jõust. 19.07.2010]

  (6) [Kehtetu - RT I 2007, 19, 94 - jõust. 11.03.2007]