Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi
Teatajas, jõustumine):
11.03.2005 nr 31 (RTL 2005, 32, 449
) 25.03.2005
7.03.2007 nr 14 (RTL 2007, 23, 407
) 24.03.2007
25.06.2007 nr 55 (RTL 2007, 53, 977)
2.07.2007
Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse»
§ 24 lõike 8 ja § 28 lõike 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus reguleerib mootorsõidukijuhi (edaspidi juht),
välja arvatud ratastraktori- ja liikurmasinajuhi, eksamineerimist ja
talle juhtimisõiguse andmist ning juhilubade vorme.
(2) Ratastraktori- ja liikurmasinajuhi eksamineerimise ja
juhtimisõiguse andmise eeskiri kehtestatakse eraldi määrusega.
2. peatükk
EKSAMINEERIMINE
§ 2. Eesmärk
Juhi eksamineerimise eesmärk on selgitada isiku teadmiste, oskuste ja
käitumise vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele.
§ 3. Eksamite läbiviimise üldnõuded
(1) Eksamite liigid, olenevalt taotlemise eesmärgist, on toodud
käesoleva paragrahvi tabelis 1.
(2) Juhi eksamineerimist korraldab ja eksamitulemusi hindab Eesti
Riiklik Autoregistrikeskus (edaspidi ARK).
(3) Liiklusteooriaeksami (edaspidi teooriaeksam) võtab vastu
ARK büroo juhataja või tema poolt määratud isik, kes on saanud
sellekohase ettevalmistuse. Sõidueksami võtab vastu ARK-i
eksamineerija. Eksamineerija peab vastama käesoleva määruse lisas 1
toodud kvalifikatsiooni- ja pädevusnõuetele, olema läbinud vastava
koolituse ja omama ARK poolt väljastatud eksamineerija tunnistust.
Eksamineerija kvalifikatsiooni- ja pädevusnõuetele vastavuse hindamise
ja eksamineerija tunnistuse väljastamise korra kehtestab ARK-i
direktor käskkirjaga.
(4) Teooria- ja sõidueksam võetakse üldjuhul vastu eesti keeles.
Teooria- ja sõidueksam võib vastu võtta ARK büroo juhataja ja
eksamineeritava vahelisel kokkuleppel ka võõrkeeles, kasutades
vajadusel juhtimisõiguse taotleja kulul ARK-i poolt aktsepteeritud
tõlki.
Tabel 1. Eksamite liigid, olenevalt juhtimisõiguse taotlemise
eesmärgist
Juhtimisõiguse taotlemise eesmärk
|
Teooriaeksam
|
Sõidueksami järk
|
Juhtimisõiguse taotlemine
|
|
|
esmaõppe korras
|
+
|
1 ja 2
|
täiendusõppe korras
|
+
|
1 ja 2
|
A1-alamkategooria mootorratta juhtimiselt A-kategooria
mootorratta juhtimiseks
|
–
|
2
|
A-kategooria mootorrattalt mootori võimsusega ≤25 kW või
erivõimsusega ≤0,16 kW/kg A-kategooria mootorrattale mootori
võimsusega >25 kW või erivõimsusega >0,16 kW/kg, juhtimiseks
|
–
|
2
|
B1-alamkategooria auto juhtimiselt B-kategooria auto juhtimiseks
|
–
|
1 ja 2
|
automaatkäiguvahetusega B-kategooria auto juhtimiselt
käsikäiguvahetusega B-kategooria auto juhtimiseks
|
–
|
2
|
esmase juhtimisõiguse saamiseks, kui esmase juhiloa väljaandmise
aluse tekkimisest on möödunud 12 kuud või rohkem
|
+
|
2
|
esmase juhtimisõiguse saamiseks, kui eelmise esmase juhiloa
kehtivuse tähtajast on möödunud üle 12 kuu
|
+
|
2
|
piiratud juhtimisõiguse saamiseks
|
+
|
1 ja 2
|
piiratud õigusega juhiloa vahetamisel esmase juhiloa vastu
|
+
|
2
|
Juhtimisõiguse taastamine
|
|
|
Kui juhtimisõigus on ära võetud kuni 6 kuuks
|
–
|
–
|
kui esmase juhiloa või juhiloa kehtivuse tähtajast on möödunud
kuni 12 kuud
|
–
|
–
|
kui juhtimisõigus on ära võetud või peatatud rohkem kui 6 kuuks,
kuid mitte kauemaks kui 12 kuuks
|
+
|
–
|
kui juhtimisõigus on ära võetud või peatatud kauemaks kui 12 kuud
|
+
|
2
|
kui juhiloa kehtivuse tähtajast on möödunud üle 12 kuu
|
+
|
2
|
välisriigis väljaantud juhiloa vahetamine Eesti juhiloa vastu
|
+*
|
2*
|
Märkus:
|
+
|
eksam tuleb sooritada;
|
|
–
|
eksam ei ole nõutav;
|
|
1
|
esimese järgu sõidueksam;
|
|
2
|
teise järgu sõidueksam;
|
|
*
|
«Liiklusseaduses» ettenähtud juhtudel.
|
(5) Eksami aja ja koha määrab ARK isiku eksamile registreerimisel.
(6) Kui isik ei saa määratud ajaks eksamile tulla, peab ta sellest
vähemalt kolm tööpäeva enne eksamiks määratud kuupäeva kirjalikult ARK
büroole teatama ning talle määratud eksami aeg muudetakse. Hilisema
teavitamise korral eksamite aega ei muudeta, välja arvatud, kui
hilisem teavitamine on tingitud isiku ootamatust haigestumisest või
muust asjaolust, mida isik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse
põhimõttest lähtudes ei saanud selle asjaoluga arvestamist või selle
vältimist isikult oodata ning ta esitab selle kohta ARK büroole
asjakohase tõendi.
(7) Kui eksamile registreerinud isik ei ilmu eksamile või ta ei ole
mitteilmumisest ettenähtud ajal teatanud, loetakse eksam
mittesooritatuks. Eksami mittesooritamise põhjuseks märgitakse «
eksamile ilmumata jätmine».
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
§ 4. Eksamile lubamise tingimused
(1) Juhtimisõiguse taotlemise eksamile lubatakse isik, kes on
«Liiklusseaduse» § 34 lõikes 1 toodud nõuetele vastava koolitaja
juures lõpetanud taotletava kategooria mootorsõiduki juhi
õppekavakohase koolituskursuse ja omab selle kohta juhi
koolituskursuse tunnistust.
(2) Juhtimisõiguse taotlemise eksamile registreeritakse ARK direktori
poolt kehtestatud korras.
(3) Juhtimisõiguse taotleja peab esitama ARK büroole juhiloataotluse
vormistamiseks:
1) juhi kehtiva tervisetõendi. Tervisetõendit ei pea esitama, kui juhi
tervisetõendi andmed liiklusregistris on kehtivad ja juhi terviseseisund
ei ole muutunud või kui tervisetõendi väljastaja on andmed esitanud
ARK-le elektrooniliselt.
[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]
2) isikutunnistuse või muu isikut ja elamisluba tõendava dokumendi;
3)
juhi koolituskursuse tunnistuse;
4) juhtimisõigust tõendava
dokumendi juhul, kui see on eelnevalt väljastatud (kaasa arvatud
välisriigis väljastatud);
5) värvifoto suuruses 35 × 45
mm või ARK büroos tehtud elektroonilise foto, millel isik on kujutatud
otsevaates, peakatteta ning tavapärase näoilmega;
6) [Kehtetu – RTL 2007, 23, 407
– jõust. 24.03.2007]
7) tõend riigilõivu tasumise kohta juhi teooria- ja sõidueksamile
registreerimise ja eksamite vastuvõtmise eest.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
(4) Juhtimisõiguse taotleja kinnitab juhiloataotlusel oma allkirjaga
esitatud andmete õigsust juhiloataotluse vastuvõtja juuresolekul või
juhiloataotluse esitamisel veebikeskkonnas autentimisega.
[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]
(5) Esmase juhtimisõiguse taotleja ei tohi sooritada teooriaeksamit
varem kui kuus kuud ja sõidueksamit varem kui kolm kuud enne
«Liiklusseaduse» § 29 lõikes 1 nimetatud vanuse alammäära.
(6) Täiendusõppe korras juhtimisõiguse taotleja võib sooritada
teooriaeksami ja sõidueksami mitte varem kui «Liiklusseaduse» § -s 31
nimetatud tähtaegadel, välja arvatud kaitseväeteenistuses olles.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
(7) Piiratud juhtimisõiguse taotleja võib sooritada sõidueksami
«Liiklusseaduse» § -s 23 toodud vanuse alammäära täitumisel.
(8) Eksamineerija tuvastab juhtimisõiguse taotleja isiku vahetult enne
eksamit isikut tõendava dokumendi kontrollimisega.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
§ 5. Eksamite sooritamine
(1) Eksamid tuleb sooritada ARK direktori käskkirjaga määratud ARK
büroodes.
(2) Enne eksami algust tutvustab eksamineerija eksamineeritavatele
eksamil kehtivaid nõudeid ja korda.
[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]
(3) Eksamineeritaval on eksami ajal keelatud kasutada abi- ja
lisavahendeid, samuti kõrvaliste isikute abi ning suunavaid märkusi, mis
võivad mõjutada teooria- või sõidueksami ülesannete iseseisvat
sooritamist.
(4) ARK võib teooria- ja sõidueksami reaalajas jälgimiseks ja
salvestamiseks kasutada tehnilisi vahendeid. Eksamineeritavat
teavitatakse sellest eksamile registreerimisel. Salvestusi kasutatakse
eksamitulemuste hindamiseks ja vaiete lahendamiseks. Juurdepääsu
salvestusega andmekandjale otsustab ARK-i direktor. Salvestusi
säilitatakse vähemalt üks kuu, kuid mitte rohkem kui kolm kuud või
vaide korral kuni vaide lahendamiseni.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
§ 6. Eksamitulemuste hindamine ja teatamine
(1) Teooriaeksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse lisas 2
toodud nõuetest.
(2) Teooriaeksami tulemus teatatakse eksamineeritavale vahetult pärast
eksami sooritamist.
(3) Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse lisades 3 ja 4
toodud nõuetest.
(4) Kui eksamineeritav rikub eksamikorda, katkestatakse eksam ja see
loetakse mittesooritatuks. Eksami mittesooritamise põhjus märgitakse
juhiloa elektroonilisele taotlusele.
(5) Eksamineerija peab sõidueksami lõppedes eksamineeritavale teatama
eksami käigus tehtud vead ja eksami tulemuse.
(6) Eksami tulemused kantakse liiklusregistrisse hiljemalt eksami
sooritamise päeva lõpuks.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
§ 7. Vaide esitamine
(1) Eksami tulemusega mittenõustumisel võib esitada Eesti Riiklikule
Autoregistrikeskusele vaide «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud
korras 30 päeva jooksul arvates eksamitulemuse teatamisest.
(2) Vaideotsusega mittenõustumisel võib esitada halduskohtule kaebuse.
§ 8. Teooriaeksami üldnõuded
(1) Teooriaeksam toimub ARK büroos selleks kohandatud ruumis.
(2) Teooriaeksami läbiviimiseks kasutatakse arvuteid. Erandina võib
teooriaeksami läbiviimisel kasutada kirjalikku või suulist vormi
eksamineeritava kirjaliku taotluse alusel. Kirjaliku või suulise
teooriaeksami vastuvõtmiseks moodustab ARK büroo juhataja vähemalt
kolmeliikmelise eksamikomisjoni, mille vähemalt üks liige peab olema
ARK-i eksamineerija.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
(3) Teooriaeksami küsimuste arv teemade lõikes on toodud tabelis 2,
küsimustele vastamise piiraeg ning vastuste hindamise alus on toodud
lisas 2.
Tabel 2. Eksamiküsimuste temaatika olenevalt eksami sooritamise
eesmärgist
Eksami eesmärk
|
Küsimuste üldarv
|
sealhulgas
|
liiklusreeglid
|
liiklusohutus
|
liikluspsühholoogia
|
tehnoseisund
|
muud valdkonnad
|
Piiratud juhtimisõiguse taotlemine
|
20
|
10
|
8
|
2
|
–
|
–
|
Piiratud juhtimisõigusega isiku poolt esmase juhtimisõiguse
taotlemine
|
30
|
10
|
8
|
4
|
3
|
5
|
Välisriigis väljaantud juhiloa vahetamine
|
30
|
10
|
8
|
4
|
3
|
5
|
Juhtimisõiguse taastamine
|
30
|
10
|
8
|
4
|
3
|
5
|
Muudel «Liiklusseadusega» sätestatud juhtudel
|
30
|
10
|
8
|
4
|
3
|
5
|
Juhtimisõiguse taotlemine järgmistele mootorsõidukite
kategooriatele:
|
A, A1
|
30
|
10
|
8
|
4
|
3
|
5
|
B, BE, B1
|
30
|
10
|
8
|
4
|
3
|
5
|
BC1
|
35
|
10
|
10
|
4
|
5
|
6
|
C, C1
|
35
|
10
|
10
|
4
|
5
|
6
|
D, D1, D-troll
|
40
|
10
|
12
|
4
|
5
|
9
|
CE, C1E, DE, D1E, D-trollE
|
35
|
10
|
10
|
4
|
5
|
6
|
(4) Mitme kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse üheaegsel
taotlemisel tuleb vastata kõigile vastavate mootorsõidukite
kategooriate puhul ette nähtud eksamiküsimustele lisas 2 toodud
piiraegade piires.
(5) Vastata tuleb iga küsimuse kõikidele vastusevariantidele, mida on
kaks kuni kolm. Küsimus loetakse valesti vastatuks, kui kas või üks
vastusevariant on vale või jäetud vastamata.
(6) Tehniliste vahendite kasutamisel kehtestab eksamitulemuste
hindamise korra ARK direktor kooskõlas lisas 2 toodud nõuetega.
(7) Eksami sooritamiseks ettenähtud aja lõppemisel vastamata jäänud
küsimused loetakse valesti vastatuks.
(8) Edukalt sooritatud teooriaeksam on kehtiv kuus kuud arvates eksami
sooritamise päevast.
(9) Kui eksamineeritav ei sooritanud edukalt teooriaeksamit, võib ta
eksamit korrata ARK büroo määratud ajal, kuid mitte varem kui üks nädal
arvates teooriaeksami mittesooritamise päevast.
[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]
§ 9. Teooriaeksami piletid ja nende koostamine
(1) Eksamipiletid koostab ARK lähtuvalt tabelis 2 toodud eksami
sooritamise eesmärgist, küsimuste temaatikast ja küsimuste arvust.
(2) Kirjaliku teooriaeksami piletid kinnitab ARK direktor oma
käskkirjaga.
(3) Eksamipiletid avalikustamisele ei kuulu.
(4) Kirjaliku teooriaeksami pileteid muudetakse ARK direktori
käskkirja alusel.
§ 10. Sõidueksami üldnõuded
(1) Sõidueksamile lubatakse juhtimisõiguse taotleja pärast
teooriaeksami edukat sooritamist. Teooriaeksam ei ole nõutav tabelis 1
toodud juhtudel.
(2) Sõidueksamil võivad kaasa sõita lisaks eksamineeritavale ja
eksamineerijale eksamineeritava õpetaja või koolitaja esindaja,
eksamineerija kvalifikatsioonikontrolli läbiviija ning eksamineeritava
ja eksamineerija nõusolekul veel üks eksamineeritav.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
(3) Sõidueksam algab sõiduki ohutuse kontrolliga, mille viib läbi
eksamineeritav iseseisvalt kooskõlas lisa 3 punktis 6 toodud nõuetega.
(4) Eksamineerija hindab B-kategooria sõidueksami teist järku, olles
ise samas autos. Kui sõidueksam toimub auto valdaja (autokooli)
autoga, siis võib auto valdaja soovil eksamineeritava õpetaja või
kooli esindaja sõita kaasa istudes eksamineeritava kõrval esiistmel.
Sel juhul peab eksamineerija jaoks olema lisatahavaatepeegel, nähtav
spidomeetri näit ja lisapedaalid peavad olema varustatud
signaalseadmega.
(5) Eksamineerija hindab mootorrattajuhi sõidueksami teist järku,
olles ise järelsõitvas sõidukis, kasutades seejuures juhiste andmiseks
sidevahendit.
(6) Mootorrattajuht peab sõidueksamil kandma eredavärvilist
valgustpeegeldavat vesti, mille seljaosal on kirje «ARK eksam» (tähe
kõrgusega vähemalt 50 mm), turvariietust ja kasutama nõuetekohast
turvavarustust.
(7) Juhtimisõiguse taotlemisel võetakse sõidueksam vastu kahes järgus:
1)
eksami esimese järgus – eksamiks kohandatud, muuks liikluseks suletud
platsil;
2) eksami teises järgus – erineva liiklustihedusega teedel.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
(71) B-kategooria või vastava alamkategooria auto ja
BE-kategooria autorongi juhtimisõiguse taotlemisel sõidueksami esimene
järk võetakse vastu vähese liiklussagedusega teedel või eksamiks
kohandatud platsil.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
(8) Korduseksam võib toimuda teise järgu nõuete kohaselt, kui eelnevalt
on edukalt sooritatud sõidueksami esimene järk. Eksamineerijal on õigus
kontrollida esimese järgu harjutusi vähese liiklussagedusega teedel.
[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]
(9) [Kehtetu – RTL 2007, 23, 407
– jõust. 24.03.2007]
(10) Sõidueksami esimene järk ja selle tulemuste hindamine peab
vastama lisas 3 toodud nõuetele.
(11) Sõidueksami teine järk ja selle tulemuste hindamine peab vastama
lisas 4 toodud nõuetele.
(12) Sõidueksami kestus juhtimisõiguse taotlemisel peab vastama
tabelis 3 toodule. Nimetatud aja hulka ei kuulu sõiduki
ettevalmistamine ja kontrollimine liiklusohutuse seisukohalt ja
sõidueksami tulemuste teatavaks tegemine.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
(13) Sõidueksami võib enneaegselt lõpetada ja eksam loetakse
mittesooritatuks, kui:
1) selgub, et eksamineeritav ei vasta
lisades 3 või 4 toodule;
2) eksamineeritavale osutatakse
lubamatut abi, mis muudab eksamineeritava hindamise sõidueksamil
võimatuks.
(14) Eksamineerija võib sõidueksami katkestada, kui ta leiab, et tee-
või ilmastikuolud ei võimalda eksamit ohutult läbi viia. Eksami uue
toimumisaja määrab ARK büroo.
[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]
Tabel 3. Sõidueksami kestus minutites
Mootorsõiduki kategooria
|
Teine järk
vähemalt
|
B-piiratud juhtimisõigusega
|
25
|
A, A1
|
35
|
B, BE, B1
|
45
|
C, C1
|
45
|
D, D1, D-troll
|
45
|
CE, DE, C1E, D1E, D-trollE
|
45
|
Märkus: sõidueksami esimese järgu kestus on kuni 10 minutit, välja
arvatud B-kategooria või vastava alamkategooria auto või BE-kategooria
autorongi juhtimisõiguse taotlemisel.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
(15) Juhtimisõiguse taastamisel on sõidueksami kestus eksami teises
järgus vähemalt 25 minutit.
(16) Eksamineerija koostab sõidueksami teise järgu marsruudi sellise
arvestusega, et eksamisõidu käigus oleks võimalik kontrollida
eksamineeritava vastavust lisas 4 toodud nõuetele, ja teeb selle
eksamineeritavale teatavaks.
(17) Eksamineerija poolt antavad korraldused peavad olema lühidad ja
üheselt mõistetavad ning õigeaegselt edasi antud, et eksamineeritaval
oleks võimalik korraldusi sujuvalt ja õigesti täita.
(18) Eksamineerija ei tohi anda eksamineeritavale liiklusnõuetele
mittevastavaid korraldusi.
(19) Kui eksamineeritav ei sooritanud edukalt sõidueksamit, võib ta
eksamit korrata ARK büroo määratud ajal, kuid mitte varem kui ühe nädala
pärast arvates sõidueksami mittesooritamise päevast.
[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]
§ 11. Sõidueksam juhtimisõiguse taotlemisel
(1) Sõidueksami esimeses järgus peab eksamineeritav sõidukiga ohutult
manööverdama ja sooritama lisas 3 toodud harjutused.
(2) Sõidueksami teises järgus peab eksamineeritav sõidukit ohutult,
säästlikult ja sujuvalt juhtima erineva liiklustihedusega asula- ja
asulavälistel teedel.
(3) Eksamineeritav peab oskama oma liiklusalaseid teadmisi praktikas
rakendada ning käituda tavaliikluses ohutult, olema tähelepanelik
teiste liiklejate suhtes ja oskama liiklusvooluga ühinemisel ja
liiklusvoolust väljumisel oma sõiduki kiirust sellega sobitada ning
vältida põhjendamatut teiste liiklejate takistamist.
(4) Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse lisades 3 ja 4
toodud nõuetest.
(5) B-kategooria juhtimisõiguse taotlemisel võetakse sõidueksam vastu
ARK-i büroojuhataja poolt määratud eksamiautoga, välja arvatud § 13
lõikes 7 toodud juhul.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
§ 12. Sõidueksam juhtimisõiguse taastamisel, piiratud
juhtimisõigusega isiku poolt esmase juhtimisõiguse taotlemisel ja
muudel liiklusseadusega määratud juhtudel
(1) Sõidueksam võetakse vastu sõidueksami teise järgu nõuete kohaselt.
(2) Sõidueksam viiakse läbi erineva liiklustihedusega teedel, kus
kontrollitakse eksamineeritava oskusi ja käitumist erinevates
liiklusolukordades.
(3) B-kategooria sõidueksam võetakse vastu ARK-i eksamiautoga, välja
arvatud § 13 lõikes 7 toodud juhul.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
(31) Välisriigi (välja arvatud Euroopa Liidu liikmesriigi)
juhiloa vahetamisel Eesti juhiloa vastu, sooritatakse sõidueksam ARK-i
büroojuhataja poolt määratud eksamiautoga.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
(4) Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse lisas 4 toodud
nõuetest.
§ 13. Üldnõuded sõidueksamil kasutatavale sõidukile
(1) Eksamisõiduki mõõtmed, mass ja varustus peavad vastama lisas 5
toodud nõuetele.
(2) Sõidueksamil kasutatav sõiduk peab olema puhas ja ta ei tohi olla
koormatud ohtlike või halvasti lõhnavate ainetega jms.
(3) Sõidueksami esimeses järgus võib kasutada autot, millel puuduvad
piduri ja siduri lisapedaalid.
(4) Sõidueksami teise järgu vastuvõtmiseks kasutataval autol peavad
olema juhi kõrvalistuja või eksamineerija jaoks piduri ja siduri
lisapedaalid ning lisatahavaatepeegel.
(5) [Kehtetu – RTL 2007, 23, 407
– jõust. 24.03.2007]
(6) Eksamil kasutatavatel B-, C- ja D-kategooria ning vastavate
alamkategooriate autodel peab olema käsikäiguvahetus.
(7) Liikumispuudega isikult, kellel tervisetõendi alusel on lubatud
juhtida ainult käsijuhtimisega autot, võetakse sõidueksam vastu temale
kohandatud autoga. Erandina võib temalt sõidueksami vastu võtta
autoga, millel puuduvad siduri ja piduri lisapedaalid, kuid
eksamineerijal peab olema võimalus vajadusel lihtsalt kasutada
seisupidurit.
(8) Juhul kui juhtimisõiguse taotleja taotleb juhiluba piiranguga ainult
automaatkäiguvahetusega B-kategooria auto juhtimiseks,
võetakse eksam vastu automaatkäiguvahetusega autoga. Auto peab olema
varustatud piduri lisapedaaliga.
3. peatükk
JUHTIMISÕIGUSE ANDMINE
§ 14. Üldnõuded juhtimisõiguse andmisel
(1) Juhtimisõiguse taotlemisel ja enne juhtimisõigust tõendava
dokumendi väljastamist peab ARK büroo kontrollima liiklusregistrist,
kas isikule on varem juhiluba väljastatud, juhtimisõigus ära võetud
või peatatud.
(2) Juhtimisõigust tõendava dokumendi taotlejal peab olema ARK büroole
taotluse esitamisel tasutud riigilõiv mootorsõiduki juhtimisõigust
tõendava dokumendi eest.
(3) Juhile uue juhiloa väljastamisel kaotab kehtivuse varem väljaantud
juhiluba, mis kuulub tagastamisele ARK büroole. Kehtetuks muutunud
juhtimisõigust tõendava dokumendi kasutamise tuvastamisel tagastatakse
see juhiloa väljaandnud asutusele.
(4) Kui isik on juhtimiselt kõrvaldatud või tema juhtimisõigus on ära
võetud või peatatud, siis juhtimisõigust tõendavat dokumenti isikule
ei väljastata. Juhtimisõigust tõendav dokument väljastatakse pärast
juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemist, juhtimisõiguse äravõtmise
või peatamise tähtaja lõppemist.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
§ 15. Juhiloa vormid
Juhiloa, rahvusvahelise juhiloa, esmase juhiloa, piiratud
juhtimisõigusega ja ajutise juhiloa vormid peavad vastama lisades 7–12
toodud juhilubade näidistele.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
§ 16. Juhtimisõiguse andmine
(1) Juhtimisõigus antakse ARK-i eksamineerija otsuse alusel isikule,
kes vastab «Liiklusseaduses» toodud tingimustele ning kes on edukalt
sooritanud nõutavad eksamid ja kelle eksami tulemused on kantud
liiklusregistrisse.
(2) A-kategooria mootorratta, mille mootori võimsus ületab 25 kW või
erivõimsus ületab 0,16 kW/kg, juhtimisõigus antakse lisaks § 3
tabelis 1 toodud juhtudele ka isikule, kellel on juhtimisõigus ja
täidetud juhiloa saamise eeltingimused mis tahes kategooria auto
juhtimiseks, pärast vastavat ettevalmistust ning teooria- ja
sõidueksami edukat sooritamist.
(3) Esmakordsel B-kategooria auto juhtimisõiguse taotlemisel
väljastatakse isikule esmane juhiluba, välja arvatud juhul, kui isikul
oli eelnevalt C- või D-kategooria auto juhtimise õigus.
(4) Esmane juhtimisõigus kehtib esmase juhiloa kehtivuse lõppemiseni.
Kui esmase juhiloa kehtivuse tähtajast on möödunud üle 12 kuu ja
esmase juhiloa omanik ei ole saanud vastava kategooria juhiluba, tuleb
esmase juhtimisõiguse saamiseks edukalt sooritada taotletava
kategooria mootorsõiduki liiklusteooria- ja sõidueksam, pärast mida
väljastatakse esmane juhiluba kehtivusega kaks aastat. Juhtimisõiguse
andmise kuupäeva arvestatakse esmase juhtimisõiguse esmakordsest
andmise kuupäevast.
(5) «Liiklusseaduse» § 27 lõikes 3 nimetatud Eestis viibivale
välisesinduse töötajale, kes ei ole Eesti kodanik, vahetatakse
välisriigis väljaantud juhiluba või antakse juhtimisõigus
Välisministeeriumi kirjaliku taotluse alusel käesoleva määruse järgi.
(6) Kui isikul, kellele on antud C-, D-kategooria auto ja
CE-kategooria autorongi juhtimise õigus ainult teenistusülesannete
täitmiseks kaitseväeteenistuses viibimise ajal, on täitunud
«Liiklusseaduse» § 29 lõike 1 punktis 3 ja § 31 lõigetes 1 ja 2
toodud tingimused, võib ta taotleda lisa 13 kohase eritingimuste
koodi 102 kehtetuks tunnistamist.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
§ 17. Juhiloa vormistamine
(1) Juhile omistatud juhtimisõigus märgitakse juhtimisõigust tõendava
dokumendi esiküljele mootorsõiduki kategooriat tähistava tähega ja
alamkategooriat tähistava tähe ja numbriga. Isiku soovil tehakse
esmase juhtimisõiguse saanud isiku juhi koolituskursuse tunnistusele
järgmine kirje: «Lubatud juhtida ...-kategooria
mootorsõidukit kuni «...» ............ 200... a.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
(2) Juhiloa esiküljele kantakse kõik juhiloa vormis ettenähtud kirjed.
(3) Kategooriad märgitakse vastavate suurtähtedega. Autorongi
juhtimise õigus märgitakse E-tähe lisamisega vastava auto kategooria
või alamkategooria tähise järele.
(4) Juhiloa tagaküljele kantakse kirjed mootorsõiduki iga kategooria
ja alamkategooria kohta eraldi, märkides juhtimisõiguse andmise esmase
kuupäeva ja vajadusel juhtimisõiguse kehtivuse lõppemise kuupäeva.
(5) Kui juhile või tema poolt juhitavale mootorsõidukile on
kehtestatud teatud piirangud, kantakse lisades 7–10 toodud juhilubade
eritingimuste osasse ja lisades 11–12 toodud juhilubade 12. tulpa
lisas 13 esitatud koodi number. Kui kood kehtib kõigi kategooriate või
alamkategooriate mootorsõidukite suhtes, mille jaoks on juhtimisõigus
antud, kantakse see lisades 11–12 toodud juhilubade tulpade 9, 10 ja
11 all asuvasse lahtrisse.
(6) Olenevalt juhiloa mudelist tehakse juhiloale järgmised kanded:
Jrk nr
|
Kande tegemise eesmärk
|
Kande sisu
|
lisa 8 kohasel juhiloal
|
lisa 9 kohasel juhiloal
|
lisa 11 kohase juhiloa tagaküljel
|
lisa 12 kohase juhiloa tagaküljel
|
1.
|
Esmase juhtimisõiguse andmine isikule, kes omab juba mingi
mootorsõiduki kategooria juhtimise õigust
|
Kategooria osasse kantakse mootorsõidukite vastavate
kategooriate tähed. Esmase juhtimisõigusega mootorsõiduki
kategooria kohta tehakse märkuste lahtrisse märge «
...-esmane juhtimisõigus».
|
|
Esmase juhtimisõigusega mootorsõiduki kategooria järele olevasse
lahtrisse 12 kantakse kood 101
|
|
2.
|
A-kategooria mootorratta, mille mootori võimsus ei ületa 25 kW
või erivõimsus ei ületa 0,16 kW/kg, juhtimise õiguse andmine
|
Eritingimuste osasse kantakse arv «4»
|
Lahtrisse 12 kantakse kood 105
|
3.
|
Automaatkäiguvahetusega auto juhtimise õiguse andmine
|
Eritingimuste osasse kantakse arv «5»
|
Lahtrisse 12 kantakse kood 78
|
4.
|
Trolli juhtimise õiguse andmine
|
|
Kategooria osasse kantakse kirje «D-troll» ja
eritingimuste osasse kirje «D-troll –
onlytrolleybus»
|
|
D-kategooria järel olevasse lahtrisse 12 kantakse kood 103
|
5.
|
Kaitseväeteenistuse ajateenijale C-, D-kategooria auto ja
CE-kategooria autorongi juhtimise õiguse andmine üksnes
teenistusülesannete täitmiseks kaitseväeteenistuses viibimise
ajal
|
Eritingimuste osasse kantakse kirje «C (CE või D)
kaitseväeteenistuses –Valid in Estonia
»
|
Lahtrisse 12 kantakse nimetatud kategooriate järele kood 102
|
6.
|
Välisriigi juhiloa vahetamine Eesti juhiloa vastu
|
Juhiloa väljaandnud välisriigi tähis ja juhiloa number kantakse
|
märkuste lahtrisse
|
tagakülje alumisse lahtrisse
|
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
§ 18. Juhiloa väljastamine
(1) ARK büroo annab isikule esmase juhiloa, juhiloa, piiratud
juhtimisõigusega juhiloa kümne tööpäeva jooksul arvates eksami
sooritamisele või juhiloa vahetamise taotluse esitamisele järgnevast
päevast.
(11) Juhiloa vormistamise ja väljastamise ajaks võib ARK
büroo väljastada lisa 10 kohase ajutise juhiloa.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
(2) [Kehtetu – RTL 2007, 23,
407 – jõust. 24.03.2007]
(3) [Kehtetu – RTL 2007, 23,
407 – jõust. 24.03.2007]
(4) Juhtimisõigust tõendav dokument väljastatakse omanikule isiklikult
isikut tõendava dokumendi esitamisel ARK büroos ning dokumendi
kättesaamise kohta annab dokumendi omanik allkirja.
(5) Kui isik ei võta oma juhiluba ARK büroost välja ühe aasta jooksul
alates juhiloale märgitud kehtivuse alguse kuupäevast, tunnistab ARK
büroo tema juhiloa kehtetuks ning isik peab taotlema uut juhiluba.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
§ 181. Rahvusvahelise juhiloa väljastamine
(1) ARK büroo annab isikule lisa 121 kohase
rahvusvahelise juhiloa kümne tööpäeva jooksul arvates rahvusvahelise
juhiloa taotluse esitamisele järgnevast päevast.
(2) Rahvusvaheline juhiluba väljastatakse Eesti juhiloa omanikule,
kelle alaline elukoht on Eestis, ja elamisloa alusel Eestis viibivale
välismaalasele.
(3) Rahvusvaheline juhiluba väljastatakse kehtivusega kolm aastat. Kui
juhiluba aegub kolme aasta jooksul, väljastatakse rahvusvaheline
juhiluba sama kehtivusajani, mis on märgitud juhiloal.
(4) Rahvusvahelise juhiloa taotlemiseks tuleb isikul esitada ARK
büroole:
1) Eesti juhiluba ning vajadusel isikutunnistus või
muu isikut ja elamisluba tõendav dokument;
2) värvifoto
suuruses 35×45 mm, millel isik on kujutatud otsevaates, peakatteta
ning tavapärase näoilmega.
(5) Rahvusvahelise juhiloa taotleja kinnitab juhiloataotlusel oma
allkirjaga esitatud andmete õigsust juhiloataotluse vastuvõtja
juuresolekul või juhiloataotluse esitamisel veebikeskkonnas
autentimisega.
[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]
(6) Rahvusvaheline juhiluba vahetatakse kehtivuse lõppemisel,
kõlbmatuks muutumisel, omaniku andmete või sõiduki juhtimisõiguse
kategooria muutumisel või kui fotolt ei ole võimalik ära tunda
rahvusvahelise juhiloa omanikku.
(7) Rahvusvahelise juhiloa kaotamise, varguse või hävimise korral
duplikaadi saamiseks tuleb rahvusvahelise juhiloa omanikul esitada
seletuskiri või politsei või päästeasutuse tõend ning lõikes 4
nimetatud dokumendid ja foto. Eelnevalt välja antud kehtiva tähtajaga
rahvusvaheline juhiluba tunnistatakse kehtetuks kirjaliku teate
saamisest arvates.
(8) Duplikaat väljastatakse sama kehtivusajani, mis oli märgitud
rahvusvahelisel juhiloal. Kui kehtivuse lõppemiseni on jäänud vähem
kui 12 kuud, väljastatakse rahvusvaheline juhiluba kehtivusega kolm
aastat või juhiloa kehtivuse ajani, kui juhiluba aegub kolme aasta
jooksul.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
§ 19. Juhtimisõiguse taastamine
(1) Juhtimisõiguse taastamiseks pärast ettenähtud aja lõppemist, kui
juhtimisõigus on peatatud või ära võetud rohkem kui kuueks kuuks või
kui «Liiklusseaduse» § 44 lõikes 3 nimetatud juhiloa kehtivuse tähtaja
lõppemisest on möödunud üle 12 kuu, tuleb isikul sooritada tabelis 1
toodud eksamid.
(2) Juhtimisõiguse taastamiseks tuleb ARK büroole esitada
juhiloataotluse vormistamiseks:
1) juhi kehtiv tervisetõend. Tervisetõendit ei pea esitama, kui juhi
tervisetõendi andmed liiklusregistris on kehtivad ja juhi terviseseisund
ei ole muutunud või kui tervisetõendi väljastaja on andmed esitanud
elektrooniliselt ARK-le;
[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]
2) isikutunnistus või muu isikut ja tema elamisluba tõendav dokument.
(3) Juhtimisõiguse taastamiseks ettenähtud eksamite sooritamiseks võib
isik registreeruda mitte varem kui üks kuu enne juhtimisõiguse
äravõtmise või peatamise tähtaja lõppemist. Juhtimisõiguse
taastamiseks ettenähtud eksami võib ta sooritada juhtimisõiguse
äravõtmise või peatamise tähtaja möödumisel. Kui juhtimisõiguse
taastamiseks on ette nähtud nii teooria- kui ka sõidueksami
sooritamine, võib isik sooritada teooriaeksami enne juhtimisõiguse
peatamise või äravõtmise tähtaja lõppemist.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
§ 20. Juhiloa duplikaadi väljastamine
(1) Eestis väljaantud juhiloa, esmase juhiloa, piiratud
juhtimisõigusega või ajutise juhiloa kaotuse, varguse või hävimise
korral väljastatakse omanikule tema taotluse põhjal selle duplikaat.
Eelnevalt välja antud kehtiva tähtajaga juhtimisõigust tõendavad
dokumendid tunnistatakse kehtetuks kirjaliku teate saamisest arvates.
Leitud juhiluba tuleb tagastada ARK büroole.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
(2) Duplikaat väljastatakse Eesti kodanikule, kelle alaline elukoht on
Eestis, ja elamisloa alusel Eestis viibivale välismaalasele.
(3) Duplikaat väljastatakse sama kehtivusajani, mis oli märgitud
juhiloal. Juhul kui juhiluba on aegunud või aegub 12 kuu jooksul,
väljastatakse juhiluba kehtivusega kümme aastat.
(4) Duplikaadi väljastab ARK büroo.
(5) Duplikaadi taotlejal tuleb ARK büroole esitada juhiloataotluse
vormistamiseks:
1) juhi kehtiv tervisetõend. Tervisetõendit ei pea esitama, kui juhi
tervisetõendi andmed liiklusregistris on kehtivad ja juhi terviseseisund
ei ole muutunud või kui tervisetõendi väljastaja on andmed esitanud
elektrooniliselt ARK-le;
[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]
2) isikutunnistus või muu isikut ja elamisluba tõendav dokument;
3)
seletuskiri ja politseiasutuse, päästeasutuse või muu pädeva asutuse
tõend juhiloa varguse, röövimise või hävimise kohta;
4)
paragrahvi 4 lõike 3 punkti 5 kohane foto, kui liiklusregistri
andmebaasis isiku elektrooniline foto puudub või on vanem kui 3 aastat.
(51) Duplikaadi taotleja kinnitab juhiloataotlusel oma
allkirjaga või veebikeskkonnas autentimisel tema poolt esitatud andmete
õigsust.
[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]
(6) Duplikaadi vormistamise ja täiendavate asjaolude väljaselgitamise
ajaks võib ARK büroo väljastada taotlejale lisa 10 kohase ajutise
juhiloa. Ajutise juhiloa väljastamiseks peab isik esitama värvifoto
suurusega 35 × 45 mm, millel isik on kujutatud otsevaates, peakatteta
ning tavapärase näoilmega. Ajutist juhiluba ei vormistata piiratud
juhtimisõigusega juhiloa duplikaadi vormistamise ajaks. Ajutine
juhiluba tuleb tagastada ARK büroole juhiloa duplikaadi väljastamisel.
ARK bürool on õigus väljastada fotota ajutine juhiluba tingimusel, et
ajutise juhiloa esiküljele kantakse kirje «Kehtib koos
isikut tõendava dokumendiga.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
(7) Kehtetuks tunnistatud juhiluba ei ennistata, välja arvatud, kui
juhiloa omanik ei olnud teadlik juhiloa kehtetuks tunnistamisest ja ta
on juhiloa valduse taastanud. Juhiloa kehtivuse ennistamiseks peab isik
esitama ARK-le vastavasisulise avalduse kirjalikult või sellega
võrdsustatud elektroonilises vormis.
[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]
§ 21. Esmase juhiloa vahetamine juhiloa vastu
(1) Esmase juhiloa omanik võib esitada taotluse esmase juhiloa
vahetamiseks ARK büroole üks kuu enne esmase juhiloa kehtivuse
lõppemist. Lisaks § 22 lõikes 5 nimetatud dokumentidele tuleb esitada
juhi koolituskursuse tunnistus, millele peavad olema kantud nõutavad
kirjed erikursuste ja lõppastme läbimise kohta.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
(2) Isikule, kellel esmase juhiloa kehtivuse ajal on liiklusalaste
õigusaktide nõuete rikkumise eest mootorsõiduki juhtimisõigus peatatud
või ära võetud kokku vähemalt kuueks kuuks, väljastatakse esmase
juhiloa tähtaja lõppemisel uus esmane juhiluba, mille tähtaeg on
võrdne mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise või äravõtmise tähtajaga.
§ 22. Juhiloa vahetamise muud juhtumid
(1) Eestis väljaantud juhiluba vahetatakse omaniku taotluse põhjal
kehtivuse lõppemisel, kõlbmatuks muutumisel, omaniku andmete või
sõiduki juhtimisõiguse kategooria muutumisel või kui fotolt ei ole
võimalik ära tunda juhiloa omanikku.
(2) Juhiluba vahetatakse Eesti kodanikul, kelle alaline elukoht on
Eestis, ja elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel.
(3) Esmane juhiluba, piiratud juhtimisõigusega või ajutine juhiluba
vahetatakse omaniku taotluse põhjal selle kõlbmatuks muutumisel või
omaniku isikuandmete muutumisel.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
(4) Juhul kui esmase juhiloa omanikul on esmase juhiloa lõppemisel
lõppastme koolitus läbimata, siis väljastatakse talle uus esmane
juhiluba, mis vahetatakse juhiloa vastu pärast lõppastme koolituse
läbimist.
(5) Juhiloa vahetamiseks tuleb selle omanikul ARK büroole esitada
juhiloataotluse vormistamiseks:
1) juhi kehtiv tervisetõend. Tervisetõendit ei pea esitama, kui juhi
tervisetõendi andmed liiklusregistris on kehtivad ja juhi terviseseisund
ei ole muutunud või kui tervisetõendi väljastaja on andmed esitanud
elektrooniliselt ARK-le;
[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]
2) vajadusel isikutunnistus või muu isikut ja elamisluba tõendav
dokument ning vahetamisele kuuluv juhiluba;
3) paragrahvi 4 lõike 3
punkti 5 kohane foto, kui liiklusregistri andmebaasis isiku
elektrooniline foto puudub või on vanem kui 3 aastat.
(6) Juhiloa vahetamist taotlev isik kinnitab juhiloataotlusel oma
allkirjaga või veebikeskkonnas autentimisel tema poolt esitatud andmete
õigsust.
[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]
(7) Omaniku isikuandmete muutumisel tuleb juhtimisõigust tõendav
dokument vahetada ühe kuu jooksul isikuandmete muutumisest arvates.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
§ 23. Välisriigis väljaantud juhiloa vahetamine
Välisriigis väljaantud juhiluba, mis on väljastatud isikule, kelle
alaline elukoht juhiloa väljastamise ajal oli selles riigis,
vahetatakse Eesti juhiloa vastu vastavalt «Liiklusseaduse» § -le 27.
Euroopa Liidu liikmesriigis väljaantud juhiluba tagastatakse juhiloa
väljaandnud asutusele. Euroopa Liidu liikmesriigis väljaantud juhiloa
kaotuse puhul väljastatakse Eestis elamisloa alusel elavale isikule
Eesti juhiluba pärast vastava päringu tegemist juhiloa väljaandnud
riigi ametkonnast.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
§ 24. Piiratud juhtimisõigusega seotud erisätted
(1) Piiratud juhtimisõiguse taotlejal tuleb esitada ARK büroole lisaks
§ 4 lõikes 3 toodud dokumentidele lapsevanema (hooldaja) kirjalik
nõusolek.
(2) Piiratud juhtimisõigus ja juhiluba kehtib kuni selle omaniku
18-aastaseks saamiseni.
4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 25. Üleminekusätted
(1) Lisa 1 punktis 1.1 esitatud nõue jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril.
Nõue ei kehti määruse jõustumise ajal töötavate eksamineerijate kohta.
Kuni 2009. aasta 1. jaanuarini peab eksamineerijal olema vähemalt
keskharidus.
(2) Lisades 8–9 toodud juhilubasid väljastatakse kuni 2004. aasta
30. septembrini (kaasa arvatult).
(3) Lisades 11–12 toodud juhilubasid väljastatakse alates 2004. aasta
1. oktoobrist.
(4) Lisas 5 nimetatud BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1-ja
D1E-kategooria eksamisõidukeid, mis ei vasta lisa 5 punktis 1 esitatud
miinimumnõuetele, kuid mida on kasutatud käesoleva määruse jõustumise
ajal või enne seda, võib edasi kasutada kuni 2013. aasta 30.
septembrini.
§ 26. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine
Teede- ja sideministri 20. aprilli 2001. a määrus nr 41
«Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri
ning juhiloa vormid1» (RTL 2001, 55, 760; 2002, 83, 1273)
tunnistatakse kehtetuks.
1 Euroopa Nõukogu Direktiiv
91/439/EMÜ (EÜT L 237, 24.08.1991, lk 0001–0024) ja Komisjoni
direktiiv 2000/56/EÜ (EÜT L 237, 21.09.2000, lk 0045–0057)
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse
nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse
andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 1
|
EKSAMINEERIJA KVALIFIKATSIOONI- JA PÄDEVUSNÕUDED
1. Eksamineerija kvalifikatsiooninõuded
1.1. Eksamineerijal peab olema kõrgharidus.
1.2. Eksamineerija peab:
1.2.1. olema läbinud vastava
koolituse ja omama kehtivat Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse poolt
väljastatud eksamineerija tunnistust;
1.2.2. omama kehtivat ja
tabelis 1 nõutavat mootorsõiduki kategooria juhiluba;
1.2.3.
olema läbinud liiklusmeditsiini komisjoni ja omama nimetatud komisjoni
poolt väljastatud mootorsõidukijuhi tervisetõendit, mille
väljastamisest ei ole möödunud enam kui 5 aastat;
1.2.4.
olema usaldatav;
1.2.5. hoidma saladuses talle teadaolevaid andmeid
eksamineeritava tervisliku seisukorra kohta.
1.3. Eksamineerija vanuse alammäär ja sõiduki juhtimiskogemus
peavad vastama tabelis 1 toodud tingimustele:
Tabel 1
Mootorsõiduki kategooria
|
Eksamineerija vanuse alammäär
|
Nõutav juhiloa kategooria
|
Mootorsõiduki juhtimiskogemus,
eksamineerija tööalane
kogemus
|
A, A1
|
25
|
A, B
|
5 aastat A- ja B-kategooria auto juhtimisõigust või 1 aasta
töötamist B-kategooria autojuhi eksamineerijana
|
B, B1
|
25
|
B
|
5 aastat B-kategooria auto juhtimisõigust
|
BE
|
25
|
BE
|
5 aastat B-kategooria auto ja 1 aasta BE-kategooria autorongi
juhtimisõigust või 1 aasta töötamist B-kategooria autojuhi
eksamineerijana
|
C, C1
|
28
|
B, C
|
5 aastat B- ja C-kategooria auto juhtimisõigust või 3 aastat
töötamist B-kategooria autojuhi eksamineerijana
|
CE, C1E
|
28
|
BE, CE
|
5 aastat B- ja C-kategooria auto ja 1 aasta BE- ja CE-kategooria
autorongi juhtimisõigust või 1 aasta töötamist C-kategooria
autojuhi eksamineerijana
|
D, D1
|
28
|
B, C, D
|
5 aastat B-, C- ja D-kategooria auto juhtimisõigust või 3 aastat
töötamist B-kategooria autojuhi eksamineerijana
|
DE, D1E
|
28
|
BE, CE, DE
|
5 aastat B-, C- ja D-kategooria auto ja 1 aasta BE-, CE- ja
DE-kategooria autorongi juhtimisõigust või 1 aasta töötamist
D-kategooria autojuhi eksamineerijana
|
R, T
|
28
|
BE, CE, R, T
|
5 aastat B- ja C-kategooria auto juhtimisõigust ja 1 aasta BE-
ja CE-kategooria autorongi juhtimisõigust või 5 aastat vastava
kategooria traktori/liikurmasina juhtimisõigust
|
1.4. Eksamineerija ei tohi olla:
1.4.1. karistatud viimase
viie aasta jooksul mootorsõiduki joobes juhtimise eest;
1.4.2.
karistatud viimase kolme aasta jooksul liiklusalaste õigusaktide
nõuete sellise rikkumise eest, mille eest on ette nähtud mootorsõiduki
juhtimise õiguse äravõtmine või juhtimisõiguse peatamine;
1.4.3.
majanduslikult või muul viisil sõltuv mootorsõidukijuhi õpetajast,
mootorsõidukijuhi koolitusasutusest või sellealast tegevust
praktiseerivast ettevõtjast.
2. Eksamineerija pädevusnõuded
2.1. Eksamineerija teadmised ja oskused mootorsõidukijuhi
eksamineerimisel peavad vastama talle esitatavatele pädevusnõuetele.
2.2. Nõuded eksamineerija pädevusele on aluseks tema
koolitamisel ning tema teadmiste ja oskuste hindamisel.
2.3. Eksamineerija peab:
2.3.1. teadma liiklusreegleid,
oskama selgitada liiklusreeglite olemust ja nende mittejärgimise
tagajärgi;
2.3.2. teadma liiklusalaseid õigusakte ning oskama
selgitada neid ja nende järgimise vajadust;
2.3.3. teadma
kaasaegseid mootorsõidukijuhi õpetamise ja mootorsõidukijuhi teadmiste
ja oskuste hindamise meetodeid ja oskama neid oma töös rakendada;
2.3.4.
teadma eksamineerimise korda;
2.3.5. oskama analüüsida erinevaid
liiklusolukordi ja selgitada liiklejate võimalikust väärast
käitumisest tekkida võivaid ohte ja neid ohte ette nägema ning
praktikas ennetama;
2.3.6. teadma ja oskama hinnata säästlikku ja
kaitslikku sõiduviisi ning teadma keskkonnasäästliku käitumise
vajalikkust;
2.3.7. teadma mootorsõidukijuhi
kvalifikatsiooninõudeid, mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise
tingimusi, juhiloa taotlemise ja väljastamise protseduurireegleid;
2.3.8.
oskama praktikas hinnata eksamineeritava vastavust mootorsõidukijuhi
kvalifikatsiooninõuetele;
2.3.9. oskama tegutseda ohuolukorras
ja liiklusõnnetuse olukorras;
2.3.10. tagama eksamineerimise
käigus oma tegevusega ohutuse teiste liiklejate ning eriti
vähekaitstud liiklejate (jalakäija, jalgratturi, lapse, vanuri ning
puudega isiku) suhtes;
2.3.11. teadma vastava kategooria sõiduki
sõidutehnilisi omadusi, õigeid juhtimisvõtteid ja muud
liiklusohutusega seonduvat (juhtimisseadmete käsitsemine, ohutus- ja
kaitsevahendite kasutamine, sõidujoone valik, äkkpidurdus,
ilmastikutingimuste või sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele jms);
2.3.12.
teadma vastava kategooria sõiduki tehnoseisundile ja varustusele
kehtestatud nõudeid ning nõuetele vastavuse kontrolli;
2.3.13.
oskama sõiduki juhtimisvõtteid libedal teel ja pehmel pinnasel.
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse
nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse
andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 2
|
TEOORIAEKSAMI TEMAATIKA, KÜSIMUSTE ARV JA VASTAMISE PIIRAEG
Tabel 1. Teooriaeksami temaatika
A. Teooriaeksami üldsätete sisu kõigi sõidukitekategooriate
puhul
|
1. Liiklusreeglite osas
|
1.1. liiklusmärgid ja teemärgised
|
1.2. liikluse reguleerimise märguanded
|
1.3. juhi märguanded
|
1.4. juhi kohustused jalakäija ohutuse tagamisel
|
1.5. lapse ohutust tagavad lisanõuded
|
1.6. teeandmise kohustus
|
1.7. eritalituse sõiduki märguanded ja teeandmise kohustus
|
1.8. keskkonnakaitsekohustused
|
1.9. sõiduki asukoht sõites
|
1.10. sõidukiirus
|
1.11. manöövrid
|
1.12. sõit ristmikel
|
1.13. raudtee ületamine
|
1.14. möödasõit
|
1.15. peatumine ja parkimine
|
1.16. tulede kasutamine
|
1.17. liiklus õuealal
|
1.18. liiklus kiirteel
|
1.19. mootorsõiduki pukseerimine
|
2. Juhi osas
|
2.1. tähelepanelikkuse ja teiste liiklejatega arvestamise tähtsus
|
2.2. taju, hindamine ja otsustamine, reageerimisaeg ja seda
mõjutavad tegurid
|
2.3. ravimite, vaimse seisundi ja väsimuse mõjust tulenevad
muutused juhi käitumises
|
3. Tee ja ilmastikutingimuste osas
|
3.1. ohutu pikivahe hoidmise, pidurdusteekonna ja teelpüsimise
kõige tähtsamad põhimõtted erinevate ilmastiku- ja teeolude puhul
|
3.2. liikluse ohutegurid, mis on seotud erinevate teeoludega,
eelkõige nende muutumisega ilmastiku muutudes ning päeva ja öö
vaheldudes
|
3.3. tuule mõjust sõidukile
|
meetmetest vältimaks pori, vee, lörtsi vms pritsimist
|
3.4. erinevate teeliikide omadused ning sellega seonduvad nõuded
|
4. Teiste liiklejate osas
|
4.1. spetsiifilised ohutegurid, mis on seotud teiste liiklejate
kogenematusega, ning kõige ohualtimad liiklejate kategooriad,
nagu lapsed, jalakäijad, jalgratturid ning liikumispuudega
inimesed
|
4.2. eri sõidukiliikide liikumisel ja juhtimisel esinevad ohud
ning nende juhtide erinev nägemisväli
|
5. Üldeeskirjade ja muude küsimuste osas
|
5.1.eeskirjad sõiduki kasutamiseks nõutavate dokumentide kohta
|
5.2. liikluskindlustus
|
5.3. üldeeskirjad, mis määravad kindlaks, kuidas juht peab
käituma liiklusõnnetuse korral (hoiatusseadiste paigaldamine ja
õnnetusest teatamine), ning meetmed, mida ta võib võtta, et
vajaduse korral liiklusõnnetuses kannatanuid abistada
|
5.4. sõiduki, veose ja sõitjatega seotud ohutustegurid
|
6. Sõidukist mahatulekul/väljumisel vajalikud
ettevaatusabinõud
|
6.1. mööduvaid sõidukeid ohustamata ja takistamata
|
6.2. sõiduki iseenesliku liikumise tõkestamine
|
6.3. sõiduki omavolilise kasutamise tõkestamine
|
7. Liiklusohutusega seotud mehhaanilised aspektid
|
eksamineeritav peab suutma kindlaks teha kõige tavalisemad
puudused, eelkõige rooliseadme, vedrustus- ja pidurdussüsteemi,
rehvide, tulede ja suunatulede, helkurite, tahavaatepeeglite,
tuuleklaasi ja klaasipuhastite, heitgaasisüsteemi, turvavööde ja
helisignaalseadme juures
|
8. Sõiduki turvavarustus
|
eelkõige turvavööde, peatugede ja laste turvavarustuse
kasutamine (välja arvatud A ja A1 kategooria mootorratas)
|
9. Keskkonnaga seonduvad sõiduki kasutamiseeskirjad
|
9.1. helisignaali kohane kasutus, mõõdukas kütusetarbimine,
saasteainete väljalaske piiramine jms
|
9.2. säästlik sõidustiil
|
B. Erisätted A ja A1; C, CE, C1 ja C1E ning D*, DE*, D1 ja
D1E kategooria sõidukitele
|
Teooriaeksami erisätete sisu
|
A ja A1
|
C, CE, C1 ja C1E
|
D*, DE*, D1 ja D1E
|
Järgmiste üldteadmiste kohustuslik kontroll
|
kaitsevarustuse, nagu kinnaste, saabaste, rõivaste ja
kaitsekiivri kasutamine
|
+
|
|
|
mootorratturite nähtavus teistele liiklejatele
|
+
|
|
|
eespool esitatud erinevate teeoludega seotud ohutegurid
eritähelepanuga libedatel teeosadel nagu kanalisatsioonikaevude
kaaned, teemärgised, nagu näiteks jooned ja nooled, ja
trammirööpad
|
+
|
|
|
liiklusohutusega seotud mehhaanilised aspektid, pöörates
täiendavat tähelepanu hädaseiskamislülitile, õlitasemele ja
ketile
|
+
|
|
|
nõukogu määrusega nr 3820/851 kindlaks
määratud eeskirjad sõidu- ja puhkeaja kohta; nõukogu määrusega
nr 3821/852 kindlaks määratud sõidumeeriku kasutamine
|
|
+
|
+
|
eeskirjad asjaomase transpordiliigi kohta: veose- või
sõitjatevedu
|
|
+
|
+
|
siseriiklikuks ja rahvusvaheliseks veose- ja sõitjateveoks
nõutavad sõiduki- ja veodokumendid
|
|
+
|
+
|
kuidas käituda avarii korral; teadmised pärast avariid või
samalaadset juhtumit võetavate meetmete, sealhulgas
erakorraliste meetmete kohta, nagu sõitjate evakueerimine, ning
põhiteadmised esmaabi kohta
|
|
+
|
+
|
rattavahetuse käigus rakendatavad ettevaatusabinõud
|
|
+
|
+
|
eeskirjad veoki massi ja mõõtmete ja eeskirjad kiiruspiirikute
kohta
|
|
+
|
+
|
sõidukite omadustest põhjustatud takistused nägemisväljas
|
|
+
|
+
|
teedekaardi lugemine, marsruudi kavandamine, sealhulgas
elektrooniliste navigatsioonisüsteemide kasutamine (vabatahtlik)
|
|
+
|
+
|
sõidukile veose pealelaadimise ohutus: veose kontrollimine
(paigutamine ja kinnitamine), eri liiki veostega (nt vedelikud,
väljaulatuvad veosed jms) seotud probleemid, kauba peale- ja
mahalaadimine ning laadimisseadmete kasutamine
|
|
+
|
|
juhi vastutus sõitjateveol; sõitjate mugavus ja turvalisus;
laste vedu; enne teeleasumist vajalik kontroll; teooriaeksamisse
peaksid kuuluma kõik bussitüübid (avalikus teenistuses olevad
linnaliini- ja kaugsõidubussid, erimõõtmetega bussid jms)
|
|
|
+
|
järgmiste seadmete ja süsteemide ehitus- ja tööpõhimõtted:
sisepõlemismootorid, vedelikud (nt mootoriõli, jahutusvedelik,
pesuvedelik), toitesüsteem, elektrisüsteem, süüteseade,
käiguvahetussüsteem (sidur, käigukast jne)
|
|
C, CE
|
D*, DE*
|
määrdeained ja antifriisid
|
|
C, CE
|
D*, DE*
|
rehvide ehituspõhimõtted, paigaldamine, õige kasutus ja hooldus
|
|
C, CE
|
D*, DE*
|
piduriseadmete ja kiirusregulaatorite tüübid, tööpõhimõtted,
põhiosad, ühendamine, kasutus ja igapäevane hooldus ning
mitteblokeerivate pidurite kasutus
|
|
C, CE
|
D*, DE*
|
haakeseadmete tüübid, tööpõhimõtted, põhiosad, ühendamine,
kasutus ja igapäevane hooldus
|
|
CE
|
DE*
|
rikete põhjuste kindlakstegemise meetodid
|
|
C, CE
|
D*, DE*
|
sõidukite ennetav hooldus ja vajalik jooksev remont
|
|
C, CE
|
D*, DE*
|
juhi vastutus kaupade vastuvõtmise, veo ja üleandmise eest
vastavalt kokkulepitud tingimustele
|
|
C, CE
|
|
Märkus: D* ja DE* siia kuuluvad ka D-troll ja
D-trollE
1 Euroopa Nõukogu määrus nr 3820/85 sõidu-
ja puhkeaja kohta EÜT L 370, 31.12.1985, lk 1
2
Euroopa Nõukogu määrus nr 3821/85 autovedudel kasutatavate
sõidumeerikute kohta EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8
Tabel 2. Teooriaeksami küsimuste arv ja eksami sooritamiseks
vajalik vähim õigete vastuste arv ning vastamise piiraeg
Teooriaeksami sooritamise eesmärk
|
Küsimuste arv kokku
|
Eksami sooritamiseks vajalik vähim õigete vastuste arv
|
Vastamise piiraeg min
|
Piiratud õigusega juhiloa taotlemine
|
20
|
17
|
20
|
Välisriigis väljaantud juhiloa vahetamine
|
30
|
25
|
30
|
Juhtimisõiguse taastamine
|
30
|
25
|
30
|
Muudel seadusega määratud juhtudel
|
30
|
25
|
30
|
Juhtimisõiguse taotlemine järgmistele mootorsõidukite
kategooriatele:
|
A, A1
|
30
|
25
|
30
|
B, BE, B1
|
30
|
25
|
30
|
BC1
|
35
|
29
|
35
|
C, C1
|
35
|
29
|
35
|
D, D1
|
40
|
34
|
40
|
D-troll
|
40
|
34
|
40
|
CE-, DE-, C1E- ja D1E-kategooria autorongi ja D-trollE
juhtimisõiguse taotlemine
|
35
|
29
|
35
|
Märkus: Olenemata küsimuste arvust peab eksamineeritav
eksamipileti esimesest 20 küsimusest õigesti vastama vähemalt 17.
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse
nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse
andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 3
|
SÕIDUEKSAMI ESIMESES JÄRGUS EKSAMINEERITAVALE ESITATAVAD NÕUDED JA
TEMA TEGEVUSE HINDAMINE
1. Mootorrattajuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded
1.1. Sõidueksami esimeses järgus peab eksamineeritav oskama
valitseda mootorratast väikesel kiirusel (edaspidi sammukiirusel)
või harjutuse sisus näidatud kiirusega, parkida mootorratast
tugihargile ja sellelt maha võtta ning sooritada ülesandes nõutud
harjutused.
1.2. Sõidueksami ülesanne koosneb eksamineerija poolt valitud
viiest tabelis 1 toodud harjutusest, millest harjutused 2 ja 5 on
kohustuslikud.
Tabel 1. Mootorrattajuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded
Jrk nr
|
Harjutuse nimetus
|
Mootorratta kategooria
|
A1
|
A (võimsusega mitte üle 25 kW)
|
A* (võimsusega üle 25 kW)
|
1.
|
Sõidu alustamine tõusul
|
+
|
+
|
+
|
2.
|
Otse sõitmine sammukiirusel
|
+
|
+
|
+
|
3.
|
Pöörde sooritamine sammukiirusel
|
+
|
+
|
+
|
4.
|
Slaalomi sõitmine
|
+
|
+
|
+
|
5.
|
Kaheksa sõitmine
|
+
|
+
|
+
|
6.
|
Ringis sõitmine
|
+
|
+
|
|
7.
|
Sõidul käega suunamärguandmine
|
+
|
+
|
+
|
8.
|
Pidurdamine ja etteantud kohas peatamine
|
+
|
+
|
+
|
9.
|
Üle risti oleva takistuse sõitmine
|
+
|
+
|
+
|
10.
|
Sõitmine läbi kitsa värava
|
+
|
+
|
+
|
11.
|
Takistusest ümberpõikamine
|
+
|
+
|
+
|
12.
|
Käigu vahetamine otsesõidul
|
+
|
+
|
+
|
1.3. Sõiduülesande harjutuste skeemid peavad vastama käesoleva
lisa punktis 3 toodud nõuetele.
1.4. Vea ilmnemisel on lubatud sõiduharjutuse üks korduskatse.
Korduskatse ebaõnnestumisel loetakse sõidueksam mittesooritatuks.
1.5. Eksam loetakse mittesooritatuks, kui juhikandidaat tekitab
harjutuse sooritamisel liiklusohtliku olukorra, sõidab kujundit
tähistavasse piirdesse, ohustab inimest või sõidukit või kukub.
2. Autojuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded
2.1. Sõidueksami esimeses järgus peab eksamineeritav oskama
sammukiirusel valitseda autot ja sooritada sõiduülesandes nõutud
harjutused.
2.2. Sõidueksami ülesanne koosneb tabelis 2 toodud
harjutustest. Harjutused valitakse käesolevas punktis toodud nõuete
kohaselt.
Tabel 2. Autojuhi sõidueksami esimese järgu ülesande harjutused
Jrk nr
|
Harjutuse nimetus
|
Auto kategooria
|
B, B1, BE
|
C, C1
|
D, D1
|
C1E
D1E
|
CE; DE
|
1.
|
Sõidu alustamine tõusul
|
B, B1
|
+
|
+
|
–
|
–
|
2.
|
Piiratud alal tagasipööramine
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
3.
|
Tagurdamine otsesuunas
|
B, B1
|
+
|
+
|
–
|
–
|
4.
|
Auto paigaldamine kahe järjestikku seisva auto vahele
|
B, B1
|
+
|
+
|
–
|
–
|
5.
|
Edaspidi slaalomi sõitmine
|
–
|
+
|
+
|
+
|
+
|
6.
|
Tagurpidi slaalomi sõitmine
|
–
|
–
|
–
|
–
|
–
|
7.
|
Tagurdamine boksi pöördega
|
–
|
+
|
+
|
+
|
+
|
9.
|
Tagurdamine pöördega vasakule (ümber nurga)
|
+
|
–
|
–
|
–
|
–
|
10.
|
Tagurdamine pöördega paremale (ümber nurga)
|
+
|
–
|
–
|
–
|
–
|
11.
|
Parkimine
|
+
|
–
|
–
|
–
|
–
|
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
2.3. B-kategooria ja vastava alamkategooria sõidueksami
ülesanne koosneb vähemalt kolmest tabelis 2 toodud harjutusest.
Harjutused valib eksamineerija, kusjuures harjutused 1 ja 4 on
kohustuslikud. Harjutuse 1 sooritamisel võib eksamineerija kontrollida
seisupiduri kasutamise oskust. BE-kategooria autorongi sõidueksami
ülesanne koosneb kahest tabelis 2 toodud harjutusest. Harjutused valib
eksamineerija, kusjuures kohustuslik harjutus on tagurdamine pöördega
vasakule või paremale. B-kategooria ja vastava alamkategooria auto ja
BE-kategooria autorongi sõidueksami ülesanded toimuvad vähese
liiklustihedusega teedel või eksamiks kohandatud platsil.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
2.4. C-, D-kategooria ja D1-, C1-alamkategooria auto
sõidueksami ülesanne koosneb kahest tabelis 2 toodud harjutusest.
Harjutused valib eksamineerija, kusjuures harjutus 7 on kohustuslik.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
2.5. CE-, DE-, C1E- ja D1E-kategooria autorongi sõidueksami
ülesanne koosneb kahest tabelis 2 toodud harjutusest, millest üks peab
olema harjutus 7 ja teise valib eksamineerija.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
2.6. E-kategooria autorongi sõidueksami käigus kontrollitakse
ka eksamineeritava praktilisi oskusi autorongi koostamisel ja
lahutamisel.
2.7. Harjutuste skeemid peavad vastama käesoleva lisa punktis 4
toodud nõuetele.
2.8. Vea ilmnemisel on lubatud sõiduharjutuse üks korduskatse.
Korduskatse ebaõnnestumisel loetakse sõidueksam mittesooritatuks.
2.9. Eksam loetakse mittesooritatuks, kui juhikandidaat tekitab
mis tahes harjutuse sooritamise käigus liiklusohtliku olukorra,
ohustab inimest või sõidukit või sõidab kujundit tähistavasse
piirdesse.
2.10. Juhul kui sõidueksami esimese järgu ülesanded
(erimanöövrid) toimuvad sõidueksami teises järgus, siis harjutuse
hindamisel lähtub eksamineerija määruse lisa 4 punktis 1.1 toodust
(sõidueksami hindamine). Harjutuste sooritamise sisu ja põhimõtted
peavad vastama määruse lisas 3 toodud harjutuste sisule. Vea
ilmnemisel on lubatud sõiduharjutuse üks korduskatse. Korduskatse
ebaõnnestumisel loetakse sõidueksam mittesooritatuks.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
3. Mootorrattajuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste skeemid,
selgitus ja hindamine
Esimese järgu harjutused sooritatakse püsi- ehk kõvakattega platsil.
Kõik harjutused tuleb sooritada rattal istudes.
3.1. Sõidu alustamine tõusul
Joonis 1
Kaldpinna võib asendada teelõiguga, mille tõus on samaväärne.
3.1.1. Harjutuse sisu
Sõitu alustatakse 1. käiguga kallakul ettemääratud kohast,
mootorratast võib paigal hoida jalg- või käsipiduriga. Sõidu
alustamisel ei tohi mootorratas tagasi vajuda rohkem kui 0,3 m.
3.1.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) tagasiveeremine üle 0,3 m;
2)
ebaõige käigu kasutamine sõidu alustamisel;
3)
mootori seiskumine;
4) esiratta ülestõstmine;
5) jalad
pole asetatud jalatugedele, kui sõit on stabiliseerunud.
3.2. Otse sõitmine sammukiirusel
Joonis 2
3.2.1. Harjutuse sisu
Sõita tuleb kiirusega ca 5 km/h vähemalt 25 m, säilitades sõidu ajal
tasakaalu.
3.2.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) sõidu alustamine vale
käiguga;
2) sammukiiruse ületamine;
3) otsesuunast
kõrvalekaldumine üle 0,3 m paremale või vasakule (esimesel 5 meetril
ei arvestata);
4) jala maha toetamine.
3.3. Pöörde sooritamine sammukiirusel
3.3.1. Harjutuse sisu
Sõita tuleb kiirusega ca 5–10 km/h ja sooritada vasakpööre, parempööre
ja tagasipööre.
3.3.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) jala maha toetamine;
2)
harjutuse sooritamiseks etteantud alast välja sõitmine;
3)
vale käigu kasutamine.
3.4. Slaalomi sõitmine
Joonis 3
3.4.1. Harjutuse sisu
Läbida tuleb slaalomirada (viis tabelis 7 toodud vahedega paigutatud
koonust või piiret).
3.4.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) koonuse või piirde
vahelejätmine;
2) jala maha toetamine;
3) raja piiridest
väljasõitmine;
4) vale käigu kasutamine.
3.5. Kaheksa sõitmine
Joonis 4
3.5.1. Harjutuse sisu
Sõita tuleb nii, et säiliks tasakaal. Harjutus tuleb läbida kaks korda.
3.5.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) märgatav kõrvalekaldumine
harjutuse trajektoorist (üle 0,3 m paremale või vasakule);
2)
jala maha toetamine;
3) vale käigu kasutamine.
3.6. Ringis sõitmine
Joonis 5
3.6.1. Harjutuse sisu
Sõita tuleb 2–3 ringi ringjoones raadiusega 4,5 m. Kiirus tuleb valida
selline, et mootorratast harjutuse sooritamisel kallutatakse.
3.6.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) märgatav kõrvalekaldumine
ringjoonest (üle 0,3 m paremale või vasakule);
2) vale
käigu kasutamine;
3) mootorratas ei ole kaldu (liiga väike
kiirus);
4) jala maha toetamine.
3.7. Sõidul käega suunamärguandmine
3.7.1. Harjutuse sisu
Suunamärguandmine käega.
3.7.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) mitteõigeaegne
suunamärguanne;
2) vale käeasend märguandmisel.
3.8. Pidurdamine ja etteantud kohas peatamine
Joonis 6
3.8.1. Harjutuse sisu
Kiirendada mootorratast kiiruseni vähemalt 30 km/h ja kasutades esi-
ja tagaratta pidurit peatada mootorratas etteantud kohas sõidujoonest
oluliselt kõrvale kaldumata.
3.8.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) mootorratta kiirus enne
pidurdamise algust on ettenähtust väiksem;
2) märgatav
kõrvalekaldumine sõidujoonest (üle 0,3 m paremale või vasakule);
3)
mootorratta peatumine stoppjoone (stoppjoonemärgi) taga;
4)
ainult ühe piduri kasutamine;
5) pidurdamise alustamine enne
ettenähtud kohta.
3.9. Üle risti oleva takistuse sõitmine
Joonis 7
3.9.1. Harjutuse sisu
Harjutuse sooritamisel tuleb mootorratast kiirendada, enne takistust
õigeaegselt pidurdada ja sõita üle takistuse.
3.9.2. Harjutuse sooritamisel arvestatavad vead:
1) ebaõige
sõidukiirus;
2) jala maha toetamine;
3) takistuse ületamine
diagonaalis.
3.10. Sõitmine läbi kitsa värava
3.10.1. Harjutuse sisu
Harjutuse sooritamisel tuleb sõita läbi 1,2 m laiuse värava,
säilitades mootorratta juhitavuse ja tasakaalu.
3.10.2. Harjutuse sooritamisel arvestatavad vead:
•jala maha toetamine.
3.11. Takistusest ümberpõikamine
Joonis 8
3.11.1. Harjutuse sisu
Harjutuse sooritamiseks tuleb kiirendada mootorratast kiiruseni
vähemalt 30 km/h, 2–5 m enne takistust sellest ümber põigata ja
pidurdamata kohe taastada endine sõidujoon. Takistusest võib ümber
põigata eksamineeritava valikul vasakult või paremalt.
3.11.2. Harjutuse sooritamisel arvestatavad vead:
1) liiga väike
kiirus ümberpõikel;
2) pidurdamine enne ümberpõiget;
3)
pärast ümberpõiget ei pöörduta kohe tagasi esialgsele sõidujoonele;
4)
jala maha toetamine.
4. Autojuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste skeemid,
selgitus
ja hindamine
4.1. Sõidu alustamine tõusul
Joonis 9
4.1.1. Harjutuse sisu
Auto peab olema peatatud kallakul etteantud kohas, seejärel tuleb
alustada sõitu tõusul. Sõidu alustamisel ei tohi auto tagasi vajuda
rohkem kui 0,3 m.
4.1.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) tagasiveeremine üle 0,3 m;
2)
vale käigu kasutamine sõidu alustamisel;
3) [kehtetu]
4)
mittesujuv (hüppeline) sõidu alustamine.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
4.2. Piiratud alal tagasipööramine
Joonis 10
4.2.1. Harjutuse sisu
Auto tuleb piiratud alal tagasi pöörata ühe lisamanöövriga
(tagurdamisega) ja jätkata sõitu esialgsele vastupidises suunas.
4.2.2.
Hindamisel arvestatavad vead:
1) harjutuse sooritamiseks ettenähtud
piiridest väljumine;
2) täiendava lisamanöövri sooritamine;
3)
vale käigu kasutamine sõidu alustamisel;
4) [kehtetu]
5)
mittesujuv (hüppeline) sõitmine.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
4.3. Tagurdamine otsesuunas
Joonis 11
4.3.1. Harjutuse sisu
Tagurdada autoga (autorongiga) sirgjooneliselt 10–20 m ja peatuda nii,
et sõiduki pikitelg on paralleelne tee äärega.
4.3.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) sõidujoonest
kõrvalekaldumine ja alast väljumine;
2) peatumine
mitteparalleelselt tee äärega;
3) [kehtetu]
4)
mittesujuv (hüppeline) sõitmine.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
4.4. Auto paigaldamine kahe järjestikku seisva auto vahele
Joonis 12
4.4.1. Harjutuse sisu
Tagurdada kahe auto vahele, seejärel edasi- ja tagasikäiku kasutades
parkida auto nõuetekohaselt (auto ei tohi olla kaugemal kui 0,2 m
sõiduteed tähistavast äärest*). Väljasõidul tagurdada ja seejärel
sõita parkimiskohalt välja.
4.4.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) auto vale paigutus, näiteks
teise auto blokeerimine;
2) auto pikitelg ei ole paralleelne
sõiduteed tähistava äärega;
3) [kehtetu]
4)
mittesujuv (hüppeline) sõitmine;
5) auto parkimine
sõiduteed tähistavale äärele;
6) auto parkimine
kaugemal kui 0,2 m sõiduteed tähistavast äärest.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
* Sõiduteed tähistavaks ääreks on vastav teekattemärgis või
sõidutee äärekivi.
4.5. Edaspidi slaalomi sõitmine
Joonis 13
4.5.1. Harjutuse sisu
Läbida rada slaalomsõiduga, möödudes järjestikustest kujunditest kord
ühelt poolt, kord teiselt poolt.
4.5.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) kujundi vahelejätmine;
2)
slaalomiraja piiridest väljasõitmine;
3) mittesujuv
(hüppeline) sõitmine;
4) [kehtetu]
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
4.6. Tagurpidi slaalomi sõitmine
Joonis 14
4.6.1. Harjutuse sisu
Läbida rada slaalomsõiduga tagurpidi liikumisega, möödudes
järjestikustest kujunditest kord ühelt poolt, kord teiselt poolt.
4.6.2.
Hindamisel arvestatavad vead:
1) kujundi vahelejätmine;
2)
slaalomiraja piiridest väljasõitmine;
3) mittesujuv
(hüppeline) sõitmine;
4) [kehtetu]
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
4.7. Tagurdamine boksi pöördega
Joonis 15
4.7.1. Harjutuse sisu
Auto tagurdamine boksi 90º pöördega. Peatumine boksis ja väljasõit
boksist. Boksi sõidu ja sealt väljasõidu suuna määrab eksamineerija.
4.7.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) auto mis tahes osa läheb
üle boksi tähistava ääre;
2) [kehtetu]
3)
mittesujuv (hüppeline) sõitmine;
4) lisamanöövri
kasutamine (v.a autorong, mille puhul on lubatud ühe lisamanöövri
kasutamine sõidutrajektoori korrigeerimiseks).
5) harjutuse sooritamisel ettenähtud piiridest väljumine.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
4.8. Tagurdamine pöördega vasakule või paremale (ümber nurga)
Joonis 16
4.8.1. Harjutuse sisu
Auto (autorongi) tagurdamine pöördega vasakule või paremale ümber
nurga, jäädes samale sõidurajale. Sõidu suuna, sõiduraja piirid ning
manöövri sooritamiseks ettenähtud ala määrab eksamineerija.
4.8.2. Hindamisel arvestatavad vead
1) auto väljub sõiduraja või
sõiduteed tähistava ala piiridest;
2) auto ei paikne
manöövri lõppedes õigel sõidurajal või ettenähtud alal;
3)
lisamanöövri kasutamine (välja arvatud autorong, mille puhul on
lubatud ühe lisamanöövri kasutamine sõidutrajektoori korrigeerimiseks).
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
4.9. Parkimine
4.9.1. Harjutuse sisu
Auto (autorongi) parkimine ja parkimiskohalt lahkumine. Parkida võib
rööpselt sõidutee äärega (näiteks kõnnitee ääres), kaldu või esiotsaga
või tagaotsaga risti kaldeta teel, tõusul või langusel. Parkimise koha
määrab eksamineerija.
4.9.2. Hindamisel arvestatavad vead
1) auto parkimine parkimiskohta
tähistava teekatte märgistusel;
2) auto parkimine
sõiduteed tähistavale äärele;
3) auto vale
parkimine (näiteks teise auto blokeerimine, auto ust ei ole võimalik
avada jne);
4) auto pikitelg ei ole paralleelne sõidutee äärega
(sõidutee ääres parkimisel);
5) auto parkimine
kaugemale kui 0,2 m sõiduteed tähistavast äärest.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
5. Mootorratta- ja autojuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste
sooritamisel kasutatavate kujundite mõõdud
Tabel 3
Mõõtme tähis
|
Mootorratas
|
Sõiduauto
|
Veoauto ja buss
|
Autorong
|
A1
|
A
|
A*
|
A
|
4 m
|
4 m
|
4 m
|
7 m
|
7 m1
|
autorongi pikkus
|
B
|
|
|
|
2 auto pikkust
|
2 auto pikkust
|
2 autorongi pikkust
|
C
|
3 m
|
3,5 m
|
4 m
|
2 auto pikkust
|
1,5 auto pikkust
|
2 × äärmiste telgede vaheline kaugus
|
D
|
|
|
|
auto pikkus + 1 m
|
auto pikkus + 1 m
|
1 autorongi pikkus + 1 m
|
E
|
|
|
|
auto laius + 0,7 m
|
auto laius + 1 m
|
auto laius + 1 m
|
G
|
|
|
|
1,5 auto laiust
|
1,5 auto laiust
|
1,5 auto laiust
|
H
|
|
|
|
1,5 auto pikkust
|
1,5 auto pikkust
|
1,5 autorongi pikkust
|
I
|
|
|
|
auto laius + 1 m
|
auto laius + 1 m
|
auto laius + 1,5 m
|
J
|
6 m
|
7 m
|
8 m
|
|
|
|
K
|
12 m
|
14 m
|
16 m
|
|
|
|
A* tabelis 1 toodud tähenduses
1 Kui
auto on üle 7 m pikk, siis A = auto pikkusega
6. Auto ja mootorratta ohutuse kontroll
Sõidueksami sooritamise eelduseks on eksamineeritava oskus viia
iseseisvalt läbi eksamisõiduki ohutuse kontroll liiklusohutuse
printsiipidest lähtudes. Eksamineeritav peab oskama kontrollida ja
hinnata sõiduki tulede, rataste ja nende rehvide, pidurite,
turvavarustuse või turvaseadmete, tuuleklaasi ja selle
puhastussüsteemide, tahavaatepeeglite ning isteasendi vastavust
nõuetele.
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse
nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse
andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 4
[RTL
2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]
|
SÕIDUEKSAMI TEISES JÄRGUS KONTROLLITAVAD OSKUSED JA KÄITUMINE
Sõidueksamil kontrollitavad oskused ja käitumine
|
A ja A1
|
B, B1 ja BE
|
C, CE, C1 ja C1E
|
D*, DE*, D1 ja D1E
|
1. Sõiduki ettevalmistamine ja kontrollimine liiklusohutuse
seisukohast: eksamineeritav peab näitama, et ta suudab
valmistuda ohutuks sõiduks, täites järgmised nõuded:
|
Kaitsevarustuse, nagu kinnaste, saabaste, rõivaste ja
kaitsekiivri kohandamine
|
+
|
|
|
|
Rehvide, piduri, rooliseadme, hädaseiskamislüliti (kui see on
kohane), keti, tulede, helkurite, suunatulede ja
helisignaalseadme pisteline kontroll
|
+
|
|
|
|
Juhiistme kohandamine õige istumisasendi saavutamiseks
|
|
+
|
+
|
+
|
Tahavaatepeeglite, turvavööde ning vajaduse korral peatugede
kohandamine
|
|
+
|
+
|
+
|
Kontrollimine, et uksed oleksid suletud
|
|
+
|
+
|
+
|
Rehvide, rooliseadme, piduri, vedelike (nt mootoriõli,
jahutusvedeliku, pesuvedeliku), tulede, helkurite, suunatulede
ja helisignaalseadme pisteline kontroll
|
|
+
|
+
|
+
|
Sõidukile veose pealelaadimisega seotud ohutustegurid:
sõidukikere, katted, laadimisluugid, kabiinilukustus,
pealelaadimisviis, veose kinnitamine
|
|
ainult BE
|
+
|
|
Haakeseadme ning piduri ja elektriühenduste kontrollimine
|
|
ainult BE
|
+
|
+
|
Võimendiga piduri- ja roolisüsteemi kontroll; velgede,
rattamutrite, poritiibade, tuuleklaasi, akende ja
klaasipuhastite, vedelike (nt mootoriõli, jahutusvedeliku,
pesuvedeliku) kontroll; lülituspuldi, sealhulgas EMÜ määruses nr
3821/85 kindlaks määratud sõidumeeriku kontroll ja kasutamine
|
|
|
+
|
+
|
Õhusurve, õhupaakide ja vedrustuse kontroll
|
|
|
+
|
+
|
Oskus rakendada spetsiaalseid sõidukiohutuse abinõusid;
sõidukikere, teenindususte, avariiväljapääsude,
esmaabivahendite, tulekustutite ja muu turvavarustuse kontroll
|
|
|
|
+
|
Teedekaardi lugemine, marsruudi planeerimine, sealhulgas
elektrooniliste navigatsioonisüsteemide kasutamine (vabatahtlik)
|
|
|
+
|
+
|
2. Liiklusohutusega seotud erimanöövrite kontroll
|
Mootorratta tugihargile asetamine ja tugihargilt võtmine ning
selle liigutamine mootori abita sõiduki kõrval kõndides
|
+
|
|
|
|
Mootorratta parkimine tugihargil
|
+
|
|
|
|
Vähemalt kaks manöövrit sammukiirusel, sh slaalomisõit; see
võimaldab hinnata siduri käsitsemise oskust koos piduriga,
tasakaalu, vaatesuunda ja asendit mootorrattal ning jalgade
asendit jalatugedel
|
+
|
|
|
|
Vähemalt kaks manöövrit suuremal kiirusel, millest üks manööver
toimub teise või kolmanda käiguga kiirusel vähemalt 30 km/h ja
üks manööver takistusest möödasõidul kiirusel vähemalt 50 km/h;
see võimaldab hinnata asendit mootorrattal, vaatesuunda,
tasakaalu, juhtimis- ja käiguvahetustehnikat
|
+
|
|
|
|
Pidurdamine: sooritatakse vähemalt kaks pidurdusharjutust, sh
hädapidurdus kiirusel vähemalt 50 km/h; see võimaldab hinnata
esi- ja tagapiduri käsitsemise oskust, vaatesuunda ja asendit
mootorrattal
|
+
|
|
|
|
Järgmisest neljast manöövrist valitakse vähemalt kaks
manöövrit, sealhulgas üks tagasikäigul:
|
|
|
|
|
Tagurdamine otse või pöördega paremale või vasakule ümber nurga,
jäädes õigele sõidurajale
|
|
+
|
|
|
Tagasipööramine edasi- ja tagasikäiku kasutades
|
|
+
|
|
|
Sõiduki parkimine ja parkimiskohalt lahkumine (parkimine
rööpselt, kaldu või esiotsaga või tagaotsaga risti kaldeta teel,
tõusul või langusel)
|
|
+
|
|
|
Täpne pidurdamine kuni seiskumiseni; hädaseiskamise sooritamine
on vabatahtlik
|
|
+
|
|
|
Haagise külge- ja lahtihaakimine või lahtihaakimine ja uuesti
mootorsõiduki külge haakimine; manöövri puhul peab veduk olema
pargitud haagise kõrvale (s.o mitte ühele joonele)
|
|
BE
|
ainult CE, C1E
|
ainult DE, D1E
|
Tagurdamine kurvi mööda
|
|
BE
|
+
|
+
|
Ohutu peatamine veose peale/maha laadimiseks
|
|
BE
|
|
|
Ohutu peatamine laadimisrambi/platvormi või samalaadse rajatise
ääres veose maha/pealelaadimiseks
|
|
|
ainult C, CE, C1E
|
|
Bussi peatamine sõitjate ohutuks peale- või mahaminekuks
|
|
|
|
ainult D*, DE*, D1E
|
3. Käitumine liikluses: Eksamineeritav peab sooritama
tavaliikluses täiesti ohutult ja kõiki vajalikke
ettevaatusabinõusid rakendades kõik järgmised toimingud:
|
Sõidu alustamine: pärast parkimist, pärast peatumist liikluses;
juurdepääsuteelt väljasõit
|
+
|
+
|
+
|
+
|
Sõit sirgel teel; vastassuunas sõitvatest sõidukitest möödumine,
sealhulgas kitsal alal
|
+
|
+
|
+
|
+
|
Kurvis sõitmine
|
+
|
+
|
+
|
+
|
Ristmik: ristmikele lähenemine ja nende ületamine
|
+
|
+
|
+
|
+
|
Suunamuutmine: vasak- ja parempöörded; sõiduraja vahetamine
|
+
|
+
|
+
|
+
|
Kiirteele või samalaadsele teele (kui neid on) sõit ja sealt
mahasõit: kiirendusrajalt kiirteele sõitmine; aeglustusrajale
lahkumine
|
+
|
+
|
+
|
+
|
Möödasõit: möödasõit teistest liikuvatest sõidukitest (kui
võimalik); takistustest, nt pargitud autodest möödumine; teistel
liiklejatel mööda sõita laskmine (kui see on kohane)
|
+
|
+
|
+
|
+
|
Erilised teeosad (kui võimalik): ringristmikud;
raudteeületuskohad; trammi/bussipeatused; ülekäigurajad;
pikkadel tõusudel üles/allamäge sõitmine
|
+
|
+
|
+
|
+
|
Vajalike ettevaatusabinõude rakendamine sõidukilt mahatulekul
või sõidukist väljumisel
|
+
|
+
|
+
|
+
|
Märkus: D* ja DE* — siia kuuluvad ka D-troll ja D-trollE
1. Sõidueksami hindamine
1.1. Iga eespool nimetatud juhtimisolukorra kohta antav hinnang
peab näitama eksamineeritava oskust käsitseda sõidukit ja juhtida
sõidukit liikluses täiesti ohutult. Eksamineerija peab ennast tundma
täiesti turvaliselt kogu sõidueksami ajal. Selliste vigade või ohtlike
käitumisviiside puhul, mis ohustavad eksamisõidukit, selles olijaid
või teisi liiklejaid, katkestatakse sõidueksam enneaegselt, sõltumata
sellest, kas eksamineerija pidi sekkuma või mitte auto juhtimisse.
Sõidueksam loetakse mittesooritatuks. Erandjuhtudel on eksamineerijal
õigus otsustada, kas sõidueksam lõpule viia või mitte.
1.2. Hindamise käigus peab eksamineerija pöörama erilist
tähelepanu sellele, kas eksamineeritav juhib sõidukit kaalutletult ja
teisi arvestades. Siia kuulub kohanduv ja kaitslik juhtimisstiil, tee-
ja ilmastikuolude arvestamine, muu liikluse arvestamine, teiste (eriti
ohualtimate) liiklejate käitumise arvestamine ning ettenägelikkus.
1.3. Eksamineerija peab hindama veel eksamineeritava järgmisi
oskusi:
1.3.1. sõiduki valitsemine võttes arvesse järgmist:
1)
turvavöö, tahavaatepeeglite, peatugede, juhiistme õiget kohandamist ja
kasutust;
2) tulede ja muude seadmete õiget kasutust; siduri,
käigukasti, gaasi- ja pidurdussüsteemide (sealhulgas kolmanda
pidurisüsteemi, kui see on olemas), rooliseadme õiget kasutust;
3)
sõiduki valitsemist mitmesugustes olukordades ja eri kiirustel;
4)
kindlat teelpüsimist; sõiduki massi, mõõtmeid ja omadusi;
5)
veose massi ja liiki (üksnes BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, DE- ja
D1E-kategooria puhul);
6) sõitjate mugavust (üksnes D-, DE-, D1-,
D1E-kategooria puhul) (järsust kiirendamisest hoidumine, sujuv sõit,
järsust pidurdamisest hoidumine);
1.3.2. kokkuhoidlik ja keskkonnasäästlik sõidustiil
, võttes arvesse mootori pöördeid minutis, käikude vahetamist,
pidurdamist ja kiirendamist (üksnes BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-,
D1-, D1E-kategooria puhul);
1.3.3. tähelepanelikkus:
1) kõigi suundade jälgimine;
2)
peeglite õige kasutamine;
3) kaugel, keskmisel ja lähedal
kaugusel asuva liikluse ning olukordade märkamine;
1.3.4. sõidueesõigus/teeandmine:
1) sõidueesõigus
ristmikel;
2) teeandmine muudel puhkudel (nt suunamuutmisel,
sõiduraja vahetamisel, erimanöövritel);
1.3.5. sõiduki õige asukoht teel:
1) sõiduki liigi
ja omadustega sobiv õige asukoht teel, sõidurajal, ringristmikel,
kurvis;
2) asukohta ennetav sõitmine;
1.3.6. piki- ja külgvahe hoidmine:
1) piisava piki- ja
külgvahe hoidmine ees ja külgedel liikuvatest sõidukitest;
2)
piisava vahemaa hoidmine teistest liiklejatest;
1.3.7. kiirus:
1) lubatud sõidukiiruse järgimine;
2)
kiiruse kohandamine vastavalt ilmastiku- ja liiklusoludele ja kui see
on kohane, siis kuni üldise suurima lubatud kiiruseni;
3)
sellise kiirusega sõitmine, et oleks võimalik peatuda nähtaval vabal
teelõigul;
4) kiiruse kohandamine vastavalt samalaadsete
liiklejate kiirusele;
1.3.8. foorid, liiklusmärgid ja muud märguanded :
1)
õige käitumine foori ees;
2) liikluse reguleerijate
korralduste täitmine;
3) liiklusmärkide (keelu- ja
kohustusmärkide) õige järgimine;
4) teemärgiste
kohane järgimine;
1.3.9. märguanded:
1) õige ja õigeaegne märguandmine
vajaduse korral;
2) õige suunanäitamine;
3) kohane
tegutsemine kõigi teiste liiklejate märguannete puhul;
1.3.10. pidurdamine ja peatumine:
1) õigeaegne aeglustamine,
pidurdamine või peatumine vastavalt asjaoludele;
2)
ettenägelikkus;
3) mitmesuguste pidurdussüsteemide kasutamine
(üksnes C-, CE-, D-, DE-kategooria puhul);
4) teiste kiiruse
vähendamise süsteemide kasutamine peale pidurite (üksnes C-, CE-, D-,
DE-kategooria puhul).
2. Sõidueksami mittesooritamine
2.1. Kui eksamineerija märkab olulist viga, loetakse sõidueksam
mittesooritatuks. Sellisteks vigadeks on järgmised liiklusnõuete
rikkumised:
1) foori või reguleerija keelava märguande eiramine;
2)
jalakäija või teise liikleja ohustamine;
3) vasakpöördel
reastumine vastassuunavööndisse;
4) sõidurea vahetus
liiklusolukorda jälgimata;
5) liiklusohtliku olukorra
tekitamine ja eksamineerija sekkumise vajadus eksamineeritava
juhtimisse.
6) möödasõidu sooritamine kohas, kus see pole lubatud.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
2.2. Eksami mittesooritamise põhjuseks võib olla ka eri vigade
kordumine või selliste vigade kuhjumine, mis üksikult võetult
negatiivset tulemust ei anna. Sellisteks vigadeks on järgmised
liiklusnõuete rikkumised:
1) puudulik liikluse jälgimine;
2)
liiklusoludele mittevastav sõidukiirus;
3) ebapiisav pikivahe;
4)
liiklusmärkide nõuete eiramine;
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
5) ristmike ületamine pika kõhklemise ja viivitusega;
6)
vale või poolik reastumine ühesuunalisel tänaval vasakpöördeks;
7)
suunatulede ebaõige kasutamine;
8) vigade esinemine sõiduki
juhtimisel (ebaühtlane kiirus, järsud pidurdamised, vajadusele
mittevastav ümberreastus jms).
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
3. Eksami käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami
sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija lisas 6
toodud sõidueksami kaardile.
[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse
nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse
andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 5
|
NÕUDED EKSAMISÕIDUKILE JA JUHI VARUSTUSELE
1. Sõltuvalt mootorsõiduki kategooriast, mille juhtimisõigust
taotletakse, peab eksamisõiduk vastama järgmistele nõuetele:
Mootor-
sõiduki kategooria
|
Mootori töömaht
cm3
|
Mootori võimsus kW
|
Suurim kiirus km/h
|
Auto täismass kg
|
Haagise täismass kg
|
Haagise tegelik mass kg
|
Pikkus
m
|
Laius
m
|
A1)
|
>125
|
>11–≤25
|
≥100
|
|
|
|
|
|
A2)
|
|
≥35
|
|
|
|
|
|
|
A13)
|
≥75–≤125
|
≤11
|
|
|
|
|
|
|
B4)
|
|
|
≥100
|
|
|
|
|
|
BE5)
|
|
|
≥100
|
|
≥1000
|
≥800
|
|
|
B16)
|
|
|
≥60
|
|
|
|
|
|
C7)
|
|
|
≥80
|
≥12 000
|
|
|
≥8
|
≥2,4
|
CE8)
|
|
|
≥80
|
kokku ≥20 000
|
koos autoga
≥15 000
|
kokku ≥14
|
≥2,4
|
C19)
|
|
|
≥80
|
≥4000
|
|
|
≥5
|
|
C1E10)
|
|
|
≥80
|
|
≥1250
|
≥800
|
kokku ≥8
|
|
D11)
|
|
|
≥80
|
|
|
|
≥10
|
≥2,4
|
DE12)
|
|
|
≥80
|
|
≥1250
|
≥800
|
|
≥2,4
|
D111)
|
|
|
≥80
|
≥4000
|
|
|
≥5
|
|
D1E12)
|
|
|
≥80
|
|
≥1250
|
≥800
|
|
|
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
1) ilma külghaagiseta, järkjärguline luba
2)
ilma külghaagiseta, otsene luba
3) ilma
külghaagiseta
4) neljarattaline
5)
haagise valmistajakiirus on vähemalt 100 km/h ja autorongi täismass
ületab 3500 kg; haagise veoseruum on kinnine kastitaoline
konstruktsioon, mis on mootorsõidukiga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune;
kinnine kastitaoline konstruktsioon võib olla ka veidi kitsam kui
mootorsõiduk, tingimusel, et tahavaade on võimalik üksnes
mootorsõiduki välimiste tahavaatepeeglite kaudu;
6)
kolme- või neljarattaline
7) sõidukil peavad olema
mitteblokeeruvad pidurid, vähemalt kaheksakäiguline käigukast ja
määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik; veoseruum on
kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga vähemalt
ühelaiune ja -kõrgune; sõiduki tegelik kogumass peab olema vähemalt
10 000 kilogrammi;
8) kas poolhaagisautorong või
C-kategooria eksamisõiduk koos vähemalt 7,5 meetri pikkuse haagisega;
sõidukil on mitteblokeeruvad pidurid, vähemalt kaheksakäiguline
käigukast ja määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik;
veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga
vähemalt ühelaiune ja -kõrgune;
9)
sõidukil peavad olema mitteblokeeruvad pidurid ja määruses (EMÜ) nr
3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik; veoseruum on kinnine
kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga vähemalt ühelaiune
ja -kõrgune;
10) haagise veoseruum on kinnine
kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga vähemalt ühelaiune
ja -kõrgune; kinnine kastitaoline konstruktsioon võib olla ka veidi
kitsam kui juhikabiin, tingimusel, et tahavaade on võimalik üksnes
mootorsõiduki välimiste tahavaatepeeglite kaudu;
11)
sõidukil peavad olema mitteblokeeruvad pidurid ja määruses (EMÜ) nr
3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik;
12)
haagise veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on
vähemalt kaks meetrit lai ja kaks meetrit kõrge.
Märkus:
BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1-ja D1E-kategooria
eksamisõidukeid, mis ei vasta punktis 1 esitatud miinimumnõuetele,
kuid mida on kasutatud käesoleva määruse jõustumise ajal või enne
seda, võib edasi kasutada kuni 2013. aasta 30. septembrini (§ 25
lg 3).
2. Täiendavad tingimused:
2.1. Eksamiauto:
1) eksamineerijal peab eksamiautos olema
küllaldaselt ruumi, sh lisapedaalide kasutamiseks;
2)
juhiistme kõrval peab olema kaassõitja iste;
3)
B-kategooria eksamiautol peavad olema peatoed;
4) C-kategooria
eksamiautoga peab olema võimalik vedada veost;
5)
CE-kategooria eksamisõidukiks peab olema kas poolhaagisautorong või
C-kategooria eksamisõiduk koos 2-teljelise täis- või kesktelghaagisega.
6)
lisatahavaatepeegel peab võimaldama eksamineerijal vabalt jälgida
liikluses toimuvat;
7) eksamiautol peab olema mõlemal küljel
välispeegel;
8) piduri ja siduri lisapedaalid peavad olema
valmistaja juhendi kohased ja nõuetekohaselt paigaldatud ning need
peavad töötama tõhusalt;
9) B-kategooria ja
B1-alamkategooria eksamiautol peab külg- ja tagaakende läbipaistvus
olema vähemalt 70%;
10) puudega isiku eksamisõiduk peab olema
kehtivas korras temale kohandatud.
11) B-kategooria eksamiautol peab olema salvestusseade sõidueksami
salvestamiseks.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
2.2. Eksamimootorratas:
1) A-kategooria ja A1-alamkategooria
eksamimootorratas peab olema varustatud sidevahendiga, mille abil saab
pidada sidet eksamineeritavaga;
2) mootorrattaga sõidueksami
andmisel peab eksamineeritaval seljas olema eredavärviline
valgustpeegeldav vest, turvariietus ja ta peab kasutama nõuetekohast
turvavarustust.
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse
nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse
andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 6
[RTL
2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]
|
Sõidueksami kaart võib olla elektrooniline või paberkandjal ning see
peab sisaldama järgmisi andmeid:
1. Andmeid eksamineeritava
kohta:
eksamineeritava ees- ja perekonnanimi, eksamineeritava
isikukood, eksamineeritava sünniriik.
2. Andmeid juhtimisõiguse
taotlemise kohta:
teooriaeksami sooritamise kuupäev (juhul kui
teooriaeksam on nõutav), juhtimisõiguse taotlemise eesmärk,
mootorsõiduki kategooria.
3. Andmeid sõidueksami kohta:
sõidueksami
sooritamise kuupäev, sõidueksami alguse ning lõppemise kellaaeg,
sõidueksamil kontrollitavate ja hinnatavate elementide loetelu,
sõidueksami tulemus.
[RTL 2007, 53, 977 – jõust. 2.07.2007]
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse
nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse
andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 7
|
PIIRATUD JUHTIMISÕIGUSEGA JUHILUBA
Esikülg
Tagakülg
Juhiloa mõõtmed: 105×74 mm
Juhiloa värvus: kollane
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse
nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse
andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 8
|
ESMANE JUHILUBA
Esikülg
Tagakülg
Juhiloa mõõtmed: 105×74 mm
Juhiloa värvus: roosa
Materjal peab vastama ISO 9002:1994 nõuetele
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse
nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse
andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 9
|
JUHILUBA
Esikülg
Tagakülg
Juhiloa mõõtmed: 105×74 mm
Juhiloa värvus: roosa
Materjal peab vastama ISO 9002:1994 nõuetele
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse
nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse
andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 10
|
AJUTINE JUHILUBA
Esikülg
Märkus: väljastamisel ilma fotota lisatakse ajutise juhiloa esiküljele
fotoraamistikku märkus: «Kehtib koos isikuttõendava
dokumendiga».
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
Tagakülg
Juhiloa mõõtmed: 105×74 mm
Juhiloa värvus: kollane
Materjal peab vastama ISO 9002:1994 nõuetele
[ RTL 2005, 32, 449 – jõust.
25.03.2005]
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse
nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse
andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 11
|
Esikülg
Tagakülg
Juhiloa mõõtmed: 85,6×53,98×0,76 mm
Juhiloa värvus: roosa
Materjal peab vastama ISO 7810 ja ISO 7816-1 nõuetele
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse
nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse
andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 12
|
Esikülg
Tagakülg
Juhiloa mõõtmed: 85,6×53,98×0,76 mm
Juhiloa värvus: roosa
Materjal peab vastama ISO 7810 ja ISO 7816-1 nõuetele
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse
nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse
andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 121
|
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
Rahvusvahelise juhiloa näidis
Esikaane väliskülg
|
Tagakaane sisekülg
|
Juhiloa mõõtmed 148 ×105 mm
Juhiloa värvus:
kaaned – hall
siseleheküljed – valge
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse
nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse
andmise eeskiri ning juhiloa vormid»
lisa 13
|
JUHILOA TAGAKÜLJELE KANTAVAD KOODID
OLENEVALT JUHI TERVISLIKUST SEISUNDIST JA
MOOTORSÕIDUKI NÕUTAVAST ÜMBERSEADISTUSEST
Juhi meditsiinilised näidustused
01. Nägemist korrigeerivad ja/või kaitsvad vahendid
01.01 Prillid.
01.02 Kontaktläätsed.
01.03 Ohutu klaas.
01.04 Toonitud klaas.
01.05 Päikesevari.
01.06 Prillid või kontaktläätsed.
02. Kuuldeaparaat/suhtlemise abivahend
02.01 Kuuldeaparaat ühe kõrva jaoks.
02.02 Kuuldeaparaat mõlema kõrva jaoks.
03. Protees/ortoos
03.01 Käeprotees/-ortoos.
03.02 Jalaprotees/-ortoos.
05. Piiratud kasutus
(alamkoodi kasutamine kohustuslik, juhtimispiirangud meditsiinilistel
põhjustel)
05.01 Sõit üksnes päevaajal (näiteks: üks tund pärast päikesetõusu ja
üks tund enne päikeseloojangut).
05.02 Sõit üksnes … km raadiuses loaomaniku elukohast või üksnes …
linna/piirkonna piires.
05.03 Sõit ilma kaassõitjata.
05.04 Sõit üksnes kiirusel kuni … km/h.
05.05 Juhtimine lubatud üksnes juhiluba omava isiku saatel.
05.06 Ilma haagiseta.
05.07 Kiirteel sõitmine keelatud.
05.08 Alkoholi tarbimine keelatud.
Sõiduki ümberseadistused
10. Ümberseadistatud käigukast
10.01 Käsikäigukast.
10.02 Automaatkäigukast.
10.03 Elektrooniline jõuülekanne.
10.04 Ümberseadistatud käigukang.
10.05 Lisakäigukastita.
15. Ümberseadistatud sidur
15.01 Ümberseadistatud siduripedaal.
15.02 Käsisidur.
15.03 Automaatsidur.
15.04 Ette eraldatav/ärapööratav/eemaldatav siduripedaal.
20. Ümberseadistatud pidurisüsteem
20.01 Ümberseadistatud piduripedaal.
20.02 Pikendatud piduripedaal.
20.03 Vasakule jalale ümberseadistatud piduripedaal.
20.04 Piduripedaal.
20.05 Kallutatav piduripedaal.
20.06 Käsisõidupidur (kohandatud).
20.07 Suurendatud tõhususega sõidupidur.
20.08 Suurendatud tõhususega ja sõidupiduriga ühitatud rikkepidur.
20.09 Ümberseadistatud seisupidur.
20.10 Elektriline seisupidur.
20.11 (Ümberseadistatud) jalaga juhitav seisupidur.
20.12 Ette eraldatav/ärapööratav/eemaldatav piduripedaal.
20.13 Põlvega juhitav pidur.
20.14 Elektriline sõidupidur.
25. Ümberseadistatud aktseleraatorsüsteem
25.01 Ümberseadistatud gaasipedaal.
25.02 Gaasipedaal.
25.03 Kallutatav gaasipedaal.
25.04 Käsigaas.
25.05 Põlvega juhitav gaasihoob.
25.06 Abiseadmega gaasihoob (elektrooniline, pneumaatiline vms).
25.07 Piduripedaalist vasakul asuv gaasipedaal.
25.08 Vasakul asuv gaasipedaal.
25.09 Ette eraldatav/ärapööratav/eemaldatav gaasipedaal.
30. Ümberseadistatud ühitatud piduri- ja aktseleraatorseadmed
30.01 Paralleelsed pedaalid.
30.02 Pedaalid samal (või peaaegu samal) tasapinnal.
30.03 Liuguriga aktseleraator ja piduriseade.
30.04 Liuguri ja ortoosiga gaasi- ja piduriseade.
30.05 Ärapööratav/eemaldatav gaasi- ja piduripedaal.
30.06 Tõstetud põrand.
30.07 Osaliselt küljele pööratav piduripedaal.
30.08 Osaliselt küljele pööratav piduripedaal proteesi/ortoosi jaoks.
30.09 Ette eraldatav gaasi- ja piduripedaal.
30.10 Kanna-/jalatugi.
30.11 Elektriline gaasi- ja piduripedaal.
35. Ümberseadistatud juhtimisseadmed
(Tulelülitid, klaasipuhasti, helisignaal, suunatuled jms).
35.01 Juhtimisseadme käsitsemine ei takista sõiduki juhtimist ja
käsitsemist.
35.02 Juhtimisseadme käsitsemine käsi roolirattalt ja lisaseadmetelt
(rooliratta külge kinnitatav nupp, sang jms) eemaldamata.
35.03 Juhtimisseadme käsitsemine vasaku käega käsi roolirattalt ja
lisaseadmetelt (rooliratta külge kinnitatav nupp, sang jms)
eemaldamata.
35.04 Juhtimisseadme käsitsemine parema käega käsi roolirattalt ja
lisaseadmetelt (rooliratta külge kinnitatav nupp, sang jms)
eemaldamata.
35.05 Juhtimisseadme ning ühitatud gaasi- ja piduriseadme käsitsemine
parema käega käsi roolirattalt ja lisaseadmetelt (rooliratta külge
kinnitatav nupp, sang jms) eemaldamata.
40. Ümberseadistatud juhtimisseadmed
40.01 Võimendiga tavajuhtimisseade.
40.02 Võimendiga juhtimisseade.
40.03 Abiseadmega juhtimisseade.
40.04 Pikendatud roolisammas.
40.05 Ümberseadistatud rooliratas (suurendatud ja/või jämedama
segmendiga rooliratas, vähendatud diameetriga rooliratas vms).
40.06 Kaldasendis rooliratas.
40.07 Vertikaalne rooliratas.
40.08 Horisontaalne rooliratas.
40.09 Jalgadega juhtimine.
40.10 Alternatiivne ümberseadistatud juhtimisseade (keskjuhis vms).
40.11 Rooliratta külge kinnitatav nupp.
40.12 Rooliratta külge kinnitatav käeortoos.
40.13 Tenodeesigaortoos.
42. Ümberseadistatud tahavaatepeegel (-peeglid)
42.01 Välimine (vasak- või) parempoolne tahavaatepeegel.
42.02 Poritiivale asetatud välimine tahavaatepeegel.
42.03 Sisemine lisatahavaatepeegel liikluse jälgimiseks.
42.04 Sisemine panoraamtahavaatepeegel.
42.05 Tahavaatepeegel pimeala nägemiseks.
42.06 Elektriline välimine tahavaatepeegel (-peeglid).
43. Ümberseadistatud juhiiste
43.01 Juhiiste heaks nähtavuseks sobival kõrgusel normaalkaugusel
roolirattast ja pedaalidest.
43.02 Kehakujule kohandatud juhiiste.
43.03 Küljetoega juhiiste stabiilse asendi tagamiseks.
43.04 Käetoega juhiiste.
43.05 Pikendatud liuguriga juhiiste.
43.06 Ümberseadistatud turvavöö.
43.07 Traksturvavöö.
44. Mootorratta ümberseadistused (alamkoodi kasutamine kohustuslik)
44.01 Eraldi käsitsetav pidur.
44.02 (Ümberseadistatud) käsipidur (esirattal).
44.03 (Ümberseadistatud) jalgpidur (tagarattal).
44.04 (Ümberseadistatud) gaasirull.
44.05 (Ümberseadistatud) käsikäigukast ja käsisidur.
44.06 (Ümberseadistatud) tahavaatepeegel (-peeglid).
44.07 (Ümberseadistatud) märguandevahendid (suunatuled, pidurituli
jms).
44.08 Istmekõrgus, mis võimaldab juhil istuvas asendis kaks jalga
korraga maha asetada.
45. Üksnes külgkorviga mootorratas
50. Üksnes konkreetne sõiduk/VIN-kood (valmistajatehase tähis)
51. Üksnes konkreetne sõiduk/registreerimisnumber (sõiduki
registrinumber)
Haldusküsimused
70. Vahetatud juhiluba nr … väljaandja …… (kolmanda riigi puhul UN/ECE
tähis) Näiteks: 70.0123456789.NL).
71. Juhiloa nr …. duplikaat (kolmanda riigi puhul UN/ECE tähis)
Näiteks: 1.987654321.HR).
72. Üksnes A-kategooria sõidukitele, mille mootori suurim töömaht on
125 cm3 ja suurim lubatud võimsus 11 kW (A1).
73. Üksnes kolme- või neljarattalistele B-kategooria mootorsõidukitele
(B1).
74. Üksnes C-kategooria sõidukitele, mille lubatud täismass on kuni
7500 kg (C1).
75. Üksnes D-kategooria sõidukitele, millel on peale juhiistme kuni
16 istekohta (D1).
76. Üksnes C-kategooria sõidukitele, mille lubatud täismass on kuni
7500 kg (C1), koos haagisega, mille lubatud täismass on üle 750 kg,
tingimusel, et niiviisi moodustuva autorongi täismass ei ületa 12 000
kg ning et haagise lubatud täismass ei ületa vedukauto tühimassi
(C1+E).
77. Üksnes D-kategooria sõidukitele, millel on peale juhiistme kuni
16 istekohta (D1), koos haagisega, mille lubatud täismass on üle 750
kg, tingimusel, et (a) niiviisi moodustuva autorongi täismass ei ületa
12 000 kg ning haagise lubatud täismass ei ületa vedukauto tühimassi,
ning (b) haagist ei kasutata reisijate veoks (D1+E).
78. Üksnes automaatkäiguvahetusega sõidukitele (direktiivi 91/439/EMÜ
II lisa punkti 8.1.1 teine lõik).
79. (…) Üksnes sõidukitele, mis direktiivi artikli 10 lõike 1
kohaldamisel vastavad sulgudes toodud näitajatele.
90.01: vasakule
90.02: paremale
90.03: vasak
90.04: parem
90.05: käsi
90.06: jalg
90.07: kasutatav
95: ametikoolitus.
Eestis kehtivad koodid
101. Esmasel juhiloal: Algaja juhi tunnusmärgi kasutamine
kohustuslik. Suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h.
102. Üksnes teenistusülesannete täitmiseks kaitseväeteenistuses
viibimise ajal.
[RTL 2007, 23, 407 – jõust.
24.03.2007]
103. Üksnes trolli juhtimisõigus.
104. Ratastraktori juhtimise õigus.
105. Mootorratas mootori võimsusega kuni 25 kW või
erivõimsusega kuni 0,16 kW/kg.