Teksti suurus:

Hallhülge ja viigerhülge püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.12.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 11.12.2018, 3

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 2 alusel.

§ 1.   Kaitse alla võtmise eesmärk

  Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 «I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine» § 8 lõike 2 punktide 52 ja 53 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide hallhülge (Halicoherus grypus) ja viigerhülge (Phoca hispida) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks.

§ 2.   Püsielupaikade kaitse alla võtmine

  (1) Kaitse alla võetakse Harju maakonnas Keila vallas asuv Krassi saare hallhülge püsielupaik.

  (2) Kaitse alla võetakse Saare maakonnas Lääne-Saare vallas asuv Kerju hallhülge püsielupaik.
[RT I, 11.12.2018, 2 - jõust. 21.12.2018]

  (3) Kaitse alla võetakse järgmised Hiiu maakonnas asuvad hallhülge püsielupaigad:
  1) Selgrahu, Pühalepa vallas;
  2) Pujuderahu, Pühalepa vallas;
  3) Klaasirahu, Emmaste vallas;
  4) Raudrahu, Emmaste vallas.

  (4) Kaitse alla võetakse Hiiu maakonnas Pühalepa vallas Kadakalaiu viigerhülge püsielupaik.

  (5) [Kehtetu - RT I, 12.06.2014, 1 - jõust. 22.06.2014]

  (6) Hallhülge ja viigerhülge püsielupaikade piirid on esitatud määruse lisas olevatel kaartidel2.

§ 3.   Püsielupaiga valitseja

  «Looduskaitseseaduse» § 21 lõike 1 kohaselt on püsielupaiga valitsejaks Keskkonnaamet.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

§ 4.   Kaitsekord

  (1) Püsielupaiga maa- ja veeala jaguneb sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

  (2) Püsielupaigas kehtib «Looduskaitseseaduses» sätestatud kaitsekord selle määruse erisustega.

  (3) Inimestel on lubatud viibida ja ujuvvahendiga sõita kogu püsielupaigas, välja arvatud selle määrusega sätestatud juhtudel.

  (4) Kadakalaiu püsielupaigas on lubatud pool-looduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus.

  (5) Püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud mootoriga veesõidukitega sõitmine kiiremini kui 8 sõlme.

  (6) Püsielupaiga valitseja nõusolekul on püsielupaigas lubatud jahipidamine.

  (7) Inimeste viibimine on keelatud:
  1) Selgrahu ja Hari kurgu püsielupaiga sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 15. novembrini;
  2) Krassi ja Pujuderahu püsielupaiga sihtkaitsevööndis 1. aprillist 1. juulini;
  3) Raudrahu ja Klaasirahu püsielupaiga sihtkaitsevööndis 1. aprillist 15. novembrini;
  4) Kerju püsielupaiga sihtkaitsevööndis 15. jaanuarist 15. aprillini;
[RT I, 11.12.2018, 2 - jõust. 21.12.2018]
  5) Kadakalaiu püsielupaiga sihtkaitsevööndis 1. aprillist 15. juunini ja 1. septembrist 15. novembrini;
  6) Sangelaiu püsielupaiga sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 15. novembrini.

  (8) Püsielupaigas on lubatud kalapüük, välja arvatud selle määrusega sätestatud juhtudel, samuti on keelatud:
  1) aastaringne kalapüük mõrraga;
  2) kalapüük võrguga, mille silmasuurus ületab 200 mm.

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.12.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 11.12.2018, 3

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 2 alusel.

§ 1.   Kaitse alla võtmise eesmärk

  Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 «I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine» § 8 lõike 2 punktide 52 ja 53 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide hallhülge (Halicoherus grypus) ja viigerhülge (Phoca hispida) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks.

§ 2.   Püsielupaikade kaitse alla võtmine

  (1) Kaitse alla võetakse Harju maakonnas Keila vallas asuv Krassi saare hallhülge püsielupaik.

  (2) Kaitse alla võetakse Saare maakonnas Lääne-Saare vallas asuv Kerju hallhülge püsielupaik.
[RT I, 11.12.2018, 2 - jõust. 21.12.2018]

  (3) Kaitse alla võetakse järgmised Hiiu maakonnas asuvad hallhülge püsielupaigad:
  1) Selgrahu, Pühalepa vallas;
  2) Pujuderahu, Pühalepa vallas;
  3) Klaasirahu, Emmaste vallas;
  4) Raudrahu, Emmaste vallas.

  (4) Kaitse alla võetakse Hiiu maakonnas Pühalepa vallas Kadakalaiu viigerhülge püsielupaik.

  (5) [Kehtetu - RT I, 12.06.2014, 1 - jõust. 22.06.2014]

  (6) Hallhülge ja viigerhülge püsielupaikade piirid on esitatud määruse lisas olevatel kaartidel2.

§ 3.   Püsielupaiga valitseja

  «Looduskaitseseaduse» § 21 lõike 1 kohaselt on püsielupaiga valitsejaks Keskkonnaamet.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

§ 4.   Kaitsekord

  (1) Püsielupaiga maa- ja veeala jaguneb sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

  (2) Püsielupaigas kehtib «Looduskaitseseaduses» sätestatud kaitsekord selle määruse erisustega.

  (3) Inimestel on lubatud viibida ja ujuvvahendiga sõita kogu püsielupaigas, välja arvatud selle määrusega sätestatud juhtudel.

  (4) Kadakalaiu püsielupaigas on lubatud pool-looduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus.

  (5) Püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud mootoriga veesõidukitega sõitmine kiiremini kui 8 sõlme.

  (6) Püsielupaiga valitseja nõusolekul on püsielupaigas lubatud jahipidamine.

  (7) Inimeste viibimine on keelatud:
  1) Selgrahu ja Hari kurgu püsielupaiga sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 15. novembrini;
  2) Krassi ja Pujuderahu püsielupaiga sihtkaitsevööndis 1. aprillist 1. juulini;
  3) Raudrahu ja Klaasirahu püsielupaiga sihtkaitsevööndis 1. aprillist 15. novembrini;
  4) Kerju püsielupaiga sihtkaitsevööndis 15. jaanuarist 15. aprillini;
[RT I, 11.12.2018, 2 - jõust. 21.12.2018]
  5) Kadakalaiu püsielupaiga sihtkaitsevööndis 1. aprillist 15. juunini ja 1. septembrist 15. novembrini;
  6) Sangelaiu püsielupaiga sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 15. novembrini.

  (8) Püsielupaigas on lubatud kalapüük, välja arvatud selle määrusega sätestatud juhtudel, samuti on keelatud:
  1) aastaringne kalapüük mõrraga;
  2) kalapüük võrguga, mille silmasuurus ületab 200 mm.

/otsingu_soovitused.json