Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg,
number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
19.01.2009 nr 13 (RT I 2009, 7, 48)
1.02.2009
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse»
§ 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kaitseala kaitse-eesmärk
(1) Pirita jõeoru maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala)
kaitse-eesmärk on Pirita jõeoru, sealsete terrasside, paljandite ja
taimekoosluste ning metsade kaitse, EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
kohta:
1) I lisas nimetatud elupaigatüüpide – metsastunud luidete
(2180)3, jõgede ja ojade (3260), lubjavaesel mullal
liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430),
lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510)
ning puisniitude (6530*) kaitse;
2) II lisas nimetatud liikide –
jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar),
II kaitsekategooria kaitsealuse liigi – tiigilendlase (Myotis
dasycneme) ja III kaitsekategooria kaitsealuste liikide – hariliku
hingi (Cobitis taenia) ja hariliku võldase (Cottus gobio)
elupaikade kaitse.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja
majandustegevuse piiramise astmele kuueteistkümneks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud
piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala piir
(1) Kaitseala asub Tallinnas Pirita ja Lasnamäe linnaosas ning Harju
maakonnas Jõelähtme vallas Iru külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse
lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT
I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
2. peatükk
KAITSEALA KAITSEKORD
§ 4. Kaitseala vööndid
Kaitseala jaguneb kuueteistkümneks piiranguvööndiks:
1)
Botaanikaaia piiranguvöönd;
2) Iru piiranguvöönd;
3)
Jõesuu piiranguvöönd;
4) Kloostrimetsa piiranguvöönd;
5)
Kloostritaguse piiranguvöönd;
6) Klosterhofi piiranguvöönd;
7)
Kochi piiranguvöönd;
8) Kose piiranguvöönd;
9)
Lükati piiranguvöönd;
10) Nehatu piiranguvöönd;
11)
Priisle piiranguvöönd;
12) Puhkekodu piiranguvöönd;
13)
Pärnamäe piiranguvöönd;
14) Rummu piiranguvöönd;
15)
Vabaõhukooli piiranguvöönd;
16) Viimsi metsa
piiranguvöönd.
§ 5. Vööndite kaitse-eesmärk
(1) Kloostrimetsa, Rummu, Puhkekodu ja Viimsi metsa piiranguvööndites
tagatakse puistute avalik kasutamine ja säilimine ning nende
keskkonnakaitsealaste ülesannete täitmine.
(2) Jõesuu piiranguvööndis säilitatakse lamminiidu kooslusi.
(3) Kose, Lükati, Vabaõhukooli, Priisle, Nehatu ja Iru piiranguvööndis
säilitatakse ja taastatakse lamminiidu kooslusi.
(4) Kochi piiranguvööndis säilitatakse dendroloogiliselt liigirikast,
kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtuslikku puistut ning pargi- ja
aiakunsti kujunduselemente.
(5) Pärnamäe piiranguvööndis säilitatakse dendroloogiliselt väärtuslikku
puistut.
(6) Botaanikaaia piiranguvööndis säilitatakse, arendatakse ja
tutvustatakse liigirikast ning väärtuslikku taimekollektsiooni.
(7) Kloostritaguse piiranguvööndis säilitatakse lammi- ning puisniidu
kooslusi.
(8) Klosterhofi piiranguvööndis arendatakse looduslähedast
elamupiirkonda.
§ 6. Lubatud tegevus
(1) Kaitsealal on lubatud majandustegevus.
(2) Inimestel on lubatud kaitsealal viibida, korjata marju, seeni ja
muid metsa kõrvalsaadusi.
(3) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval
kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja
«Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(4) Kaitsealal on lubatud harrastuslik kalapüük, välja arvatud
Botaanikaaia piiranguvööndis.
(5) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel ja maastikusõidukiga
sõitmine kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool
teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on
lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud
tegevuses, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel, maatulundusmaal
metsamajandustöödeks ja poollooduslike koosluste hooldamisel.
(6) Kaitseala vetel on lubatud sõita mootorita ujuvvahendiga. Mootoriga
ujuvvahendiga sõitmine on lubatud ainult Pirita jõe vetelpäästejaamast
allavoolu ning Pirita jõe hooldustöödel ja järelevalve- ning
päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ja kaitseala
valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
(7) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud ainult kaitseala
valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades.
Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
(8) Kaitsealal on lubatud kuni 100 osalejaga rahvaürituste korraldamine
selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 100 osalejaga
rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud
üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
(9) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud uute veekogude rajamine.
§ 7. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
2)
looduslike veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
3)
puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
4) uuendusraie,
välja arvatud turberaie, mille juures tuleb säilitada koosluse liikide
ja vanuse mitmekesisus, ning uuendusraie pargis ja botaanikaaias;
5)
biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine veepiirile lähemal kui 25 m,
üleujutatavatel aladel, külmunud pinnasel, metsamaal ning looduslikul ja
poollooduslikul rohumaal;
6) maavara kaevandamine.
(2) Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise
püstitamine, välja arvatud:
1) Kochi piiranguvööndis
ajaloolise Kochi mõisakompleksi taastamine;
2) Nehatu
piiranguvööndis jõe kaldast vähemalt 100 m kaugusel;
3)
Nehatu piiranguvööndis Ämma tee ääres maksimaalselt 8 m kõrguste eramute
püstitamine;
4) Botaanikaaia piiranguvööndis
taimekollektsioonide säilitamisega seotud rajatiste püstitamine;
5)
Jõesuu piiranguvööndis spordiväljakute ehitamine;
6)
kaitseala valitseja nõusolekul rajatiste rajamine kaitseala tarbeks;
7)
kaitseala valitseja nõusolekul teede ja liinirajatiste rajamine.
(3) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1)
muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kinnitada metsateatist;
5)
kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda
nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
7)
anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba.
§ 8. Vajalik tegevus
(1) Kõikide piiranguvööndite, välja arvatud Viimsi metsa piiranguvööndi
poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende koosluste säilitamiseks
vajalik niitmine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.
(2) Kochi piiranguvööndi Kose pargis on pargi ilme ja liigikoosseisu
tagamiseks vajalik niitmine, puu- ja põõsarinde harvendamine ning
kujundamine.
§ 9. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud
metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse
saamist metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise
eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral
omapoolsed tingimused.
(2) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab
kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib
kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(3) Kui tegevusi ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või
tegevustes ei arvestatud kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel
tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit,
ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt
«Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse osas.
(4) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju
hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks
keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala
kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
[RT
I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
3. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 10. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
____________
1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305,
8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003,
lk 1–53).
2 Pirita jõeoru maastikukaitseala on moodustatud maastikulise
keeluala Pirita jõe alamjooksu org baasil. Nimetatud keeluala moodustati
ENSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 «Abinõudest
looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s», selle piire on muudetud ja
kaitsekord kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. a
määrusega nr 57 «Parika looduskaitseala ning Kolga lahe ja Pirita jõeoru
maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste
kinnitamine».
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a
korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku
alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 299 hõlmab kaitseala Pirita
loodusala, kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata nende mõju
kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes
kehtivaid erisusi.
3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi
koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I
lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse
lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000), Tallinna
linna maaregistri kaardi, riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta
maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Viimsi
metskonna 1994. aasta ja Tallinna linnametsade 1991. aasta puistuplaani
(mõõtkava 1:20 000) alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga juuni
2004. a.
Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,
Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses
ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT
I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter