Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi
Teatajas, jõustumise aeg):
28.12.2006 nr 41 (RTL 2007, 3, 45)
15.01.2007
Määrus kehtestatakse «Kohtute
seaduse» § 42 lõike 1 ja «Tsiviilkohtumenetluse
seadustiku» § 61 ja § 344 lõike 6 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse maa-, haldus- ja ringkonnakohtu
kantselei kodukord, milles nähakse ette kohtuteenistujate ülesanded,
kohtu asjaajamise kord ja kohtu muu töökorraldus.
(2) Käesoleva määruse lisadena kehtestatakse järgmiste dokumentide
vormid:
1) üldplank – lisa 1;
2) kirjaplank – lisa 2;
3)
kohtukutse – lisa 3.
4) väljastusteade/kättetoimetamisteatis
– lisa 4;
[RTL 2007, 3, 45
– jõust. 15.01.2007]
5) kohtutoimikute säilitustähtajad
– lisa 5;
[RTL 2007, 3, 45
– jõust. 15.01.2007]
6) teadete leht – lisa 6;
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
7) sisuloetelu –
lisa 7;
[RTL 2007, 3, 45 – jõust.
15.01.2007]
8) menetluskulude arvestuse leht – lisa 8
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
§ 2. Kohtu kantselei
(1) Kohtu kantselei on kohtu struktuuriüksus, mis korraldab kohtu
asjaajamist. Dokumentide vastuvõtmine, registreerimine ja väljastamine
toimub kohtu kantselei kaudu.
(2) Vajadusel võib kohtus moodustada üld-, kriminaal- ja
tsiviilkantselei.
(3) Kohtu kantselei on avatud tööpäevadel kella üheksast kuni kella
seitsmeteistkümneni ilma lõunavaheajata. Kantselei lahtiolekuaeg
avalikustatakse kohtu veebilehel ja pannakse välja kohtuhoonesse
nähtavale kohale.
2. peatükk
KOHTUTEENISTUJAD
§ 3. Kohtudirektor
(1) Kohtudirektor on kohtuasutuse haldus- ja majandusjuht, kelle
ülesanne on kohtuasutuse asjaajamise, vara ja eelarvevahendite
kasutamise, raamatupidamise, personalitöö ning kohtu kantselei, kohtu
allüksuste ning temale alluvate kohtuteenistujate üle
teenistusjärelevalve korraldamine ja kohtu esindamine
tsiviiltehingutes seadusega ning justiitsministri poolt määratud
ulatuses.
(2) Kohtudirektor allub justiitsministrile kinnistus-, registri- ja
kriminaalhooldusosakonna ning kohtu kantselei ja haldusosakonna
teenistujate töö korraldamisel ja justiitsministrile ning kohtu
esimehele õigusteenistusse kuuluvate teenistujate töö korraldamisel.
(3) Kohtudirektoril on õigus anda oma pädevuse piires kohtu töö
korraldamiseks korraldusi ja käskkirju.
(4) Kohtudirektori ülesanded sätestab justiitsminister kohtudirektori
ametijuhendis.
§ 4. Kantselei juhataja
(1) Kantselei juhataja on kohtuteenistuja, kelle ülesanne on kohtu
asjaajamise korraldamine.
(2) Kantselei juhataja:
1) tagab tõhusa töökorralduse dokumentide
vastuvõtmise, registreerimise, edasisaatmise ja väljastamise alal;
2)
korraldab digitaalallkirjaga varustatud saabunud dokumentide
registreerimist, edasisaatmist ning tagab vajadusel nende olemasolu
paberkandjal;
3) korraldab ja kontrollib kohtutes loodavate
menetlusväliste elektrooniliste dokumentide salvestamist kohtute
infosüsteemis;
4) korraldab kohtule esitatud teabenõuete
täitmist;
5) korraldab arutatud asjade nimekirjade kantseleis
säilitamist;
6) korraldab kohtutoimikute arhiivi andmist;
6¹)
tagab kohtus loodud toimikute kohta andmete esitamise Arhiiviregistrile
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
7) korraldab
isikute vastuvõttu kohtus;
8) kontrollib kantselei ametnike ja
abiteenistujate teenistuskohustuste täitmist ning teeb
kohtudirektorile ettepanekuid kantselei asjaajamise parandamiseks;
9)
teeb kohtudirektorile ettepanekuid kantselei töötajate teenistusse
võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks ning teenistujate palkade ja
lisatasude kohta;
10) teeb kohtudirektorile ettepanekuid kantselei
töötajate koolitamiseks, edutamiseks, ergutamiseks ja
distsiplinaarvastutusele võtmiseks;
11) jälgib kohtu
asjaajamise korra täitmist ja annab sellest aru kohtudirektorile;
12)
täidab kohtudirektori ühekordseid korraldusi.
(3) Kantselei juhataja täiendavad teenistuskohustused määrab kindlaks
kohtudirektor ametijuhendis.
(4) Kui kohtus on moodustatud üld-, kriminaal- ja tsiviilkantselei,
sätestatakse kantselei juhatajate pädevuse jaotus ametijuhendis.
§ 5. Referent
(1) Referent on kohtuteenistuja, kelle põhiülesanne on abistada
kantselei juhatajat kohtu asjaajamise korraldamisel.
(2) Referent:
1) registreerib kohtusse saabunud dokumendid, välja
arvatud isiklikud, ning saadab need edasi vastavalt kuuluvusele;
2)
kontrollib dokumendis märgitud lisade olemasolu, nende puudumisel
koostab vastavasisulise õiendi;
3) edastab kohtusse saabunud
dokumendid kohtu esimehele või tema määratud kohtuteenistujale või
kohtudirektorile, välja arvatud menetluses oleva kohtuasjaga seotud
dokumendid, mille edastab asja menetlevale kohtunikule;
4)
registreerib ning postitab väljaminevad dokumendid;
5)
kontrollib enne dokumentide väljastamist nende vormistamist ja lisade
olemasolu ning tagastab koostajale valesti või puudulikult vormistatud
dokumendid ja kirjad;
6) vormistab toimikud ja annab need üle asja
arutavale kohtunikule;
7) kontrollib kohtulahendite jõustumist ja
kannab otsustele vastava märke;
8) täidab kohtute infosüsteemi;
9)
täidab kohtudirektori ja kantselei juhataja ühekordseid korraldusi.
(3) Referendi täiendavad teenistuskohustused määrab kindlaks
kohtudirektor ametijuhendis.
(4) Kui kohtus on moodustatud üld-, kriminaal- ja tsiviilkantselei,
sätestatakse üld-, kriminaal- ja tsiviilreferentide pädevuse jaotus
ametijuhendis.
§ 6. Tõlk
(1) Tõlk on kohtuteenistuja, kelle põhiülesanne on kohtulahendite ja
dokumentide tõlkimine ning tõlkimine kohtuistungil. Mitmel kohtumajal
võib olla ühine tõlk.
(2) Vanemtõlk on kohtus moodustatava tõlkide struktuuriüksuse juhiks.
(3) Tõlgi ja vanemtõlgi täiendavad teenistuskohustused määrab kindlaks
kohtudirektor ametijuhendis.
§ 7. Arhivaar
(1) Arhivaar on kohtuteenistuja, kelle põhiülesanne on kohtutoimikute
ja muude kohtu dokumentide säilitamise, arvestuse, korrastustöö ja
kasutamise korraldamine ning arhiveeritud dokumentide või nende
koopiate väljastamine lähtudes arhiivieeskirjast ja teistest
õigusaktidest.
[RTL 2007, 3, 45
– jõust. 15.01.2007]
(2) Vanemarhivaar on kohtus moodustatava arhivaaride struktuuriüksuse
juhiks.
(3) Arhivaari ja vanemarhivaari täiendavad teenistuskohustused määrab
kindlaks kohtudirektor ametijuhendis.
§ 8. Kantselei teised teenistujad
Kohtudirektor võib vastavalt vajadusele, arvestades «Kohtute
seadusest» tulenevaid piiranguid, kohtu kantselei koosseisus ette näha
ametikohti ka §-des 4–7 nimetamata teenistujatele, kelle olemasolu on
vajalik kohtuasutuse töö paremaks korraldamiseks.
§ 9. Õigusteenistus
(1) Õigusteenistus on kohtu struktuuriüksus, kuhu kuuluvad
kohtuistungisekretär, konsultant ja konsultant-kohtuistungisekretär.
(2) Kohtudirektor nimetab kooskõlastatult kohtu esimehega kohtu
konsultantide hulgast õigusteenistuse juhi.
(3) Õigusteenistuse koosseisu kuuluvate teenistujate ametijuhendid
kinnitab kohtudirektor kooskõlastatult kohtu esimehega.
3. peatükk
KOHTU ASJAAJAMISE KORD
1. jagu
ASJAAJAMISE ÜLDALUSED
§ 10. Asjaajamise üldpõhimõte
Kohtu asjaajamine peab kaasa aitama kohtu töö efektiivsuse tagamisele
ja kohtusse pöördujate ladusale teenindamisele. Asjaajamises
lähtutakse headest tavadest ning üldtunnustatud viisakus- ja
eetikareeglitest. Kohtusse pöördujate teenindamisel lähtutakse
kliendikesksuse põhimõttest.
§ 11. Asjaajamisperiood
Kohtu asjaajamisperiood on kalendriaasta (1. jaanuar – 31. detsember).
2. jagu
DOKUMENTIDE VORMINÕUDED
§ 12. Dokumendiplangid
(1) Kohtus on kasutusel A4 (210 mm × 297 mm) formaadis järgmised
dokumendiplangid:
1) üldplank – korraldusdokumentide (käskkiri,
protokoll, akt jne) ja kohtulahendite vormistamiseks;
2) kirjaplank
– ametikirjade vormistamiseks.
(2) Dokumendiplangid on elektroonilisel kujul arvutis. Rekvisiitide
paigutus kõigil dokumendiplankidel peab vastama näidisvormingule.
(3) Üldplangi alusel kujundatakse konkreetse dokumendiliigi plangid.
§ 13. Dokumentide vormistamisel kasutatavad rekvisiidid
(1) Dokumentide vormistamiseks kasutatakse dokumendiliigist lähtudes
järgmisi rekvisiite:
1) väikese riigivapi kujutis;
2)
dokumendi väljaandja;
3) kohtu registrinumber;
4)
dokumendiliigi nimetus;
5) väljaandmise koht;
6) kuupäev;
7)
dokumendiregistri indeks;
8) viide sissetulnud dokumendi kuupäevale
ja indeksile;
9) märge dokumendi menetlemise korda või juurdepääsu
reguleerimise kohta («KIIRE», «ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS»);
10)
adressaat;
11) kinnitusmärge;
12) pealkiri või pöördumine;
13)
tekst;
14) lugupidamisavaldus;
15) allkiri, allkirjastaja nimi
ja ametikoht;
16) märkus lisade kohta;
17) lisaadressaadid;
18)
kooskõlastusmärge;
19) pitser (õigusaktides ettenähtud
juhul);
20) märge dokumendi ettevalmistuse astme, originaalsuse või
terviklikkuse kohta («EELNÕU»;KOOPIA, «ÄRAKIRI», «VÄLJAVÕTE»);
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
21) koopia,
ärakirja, väljavõtte või väljatrüki ametliku kinnitamise märge
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
22) koostaja nimi,
e-posti aadress ja telefoninumber;
23) kohtu kontaktandmed.
(2) Dokumendil on kohustuslikud rekvisiidid ja vastavale
dokumendiliigile omased lisarekvisiidid.
(3) Dokumendi kohustuslikud rekvisiidid on:
1) dokumendi väljaandja
nimi või kohtu nimetus;
2) kuupäev;
3) pealkiri;
4)
dokumendiregistri indeks (registreeritavatel dokumentidel);
5)
allkirjastaja nimi ja allkiri.
(4) Kirjaplangil vormistataval dokumendil esitatakse käesoleva
paragrahvi lõikes 3 nimetatud rekvisiitidele lisaks järgmised
rekvisiidid:
1) adressaat;
2) pöördumine või pealkiri;
3)
allkirjastaja nimi ja ametikoht;
4) koostaja nimi, e-posti aadress
ja telefoninumber.
(5) Väljasaadetavatel dokumentidel, mis on vormistatud plangile,
kasutatakse üldjuhul turvaelemendina reljeefpitsatit, mis pannakse
kontaktandmete välja kohale vasakul pool ning dokumendi
allkirjastamiseks ei kasutata musta värvi kirjutusvahendit.
§ 14. Dokumendiliigi nimetus
Dokumendiliigi nimetus märgitakse nimetavas käändes ja suurtähtedega
rekvisiidile «Väljaandmise koht» üle-eelnevale reale.
§ 15. Väljaandmise koht
Väljaandmise koht märgitakse nimetavas käändes vasakusse veerisesse.
§ 16. Kuupäev
Kuupäev märgitakse kas numbriliselt või sõnalis-numbriliselt
järjestuses: kuupäev, kuu, aasta. Kuupäev ja kuu märgitakse alati
kahekohalisena, aasta neljakohalisena. Aastaarvu järel punkti ei
kasutata. Kui kasutatakse lühendit «a», siis on aastaarvu järel punkt,
lühend «a» on ilma punktita.
§ 17. Dokumendiregistri indeks
Dokumendid nummerdatakse asjaajamisperioodi piires vastavalt
dokumendiregistrile.
§ 18. Sissetulnud dokumendi kuupäev ja indeks
Vastuskirjal tuleb adressaadivälja esimese rea kõrgusel paremas veerus
viidata sissetulnud kirja kuupäevale ja saatja dokumendiregistri
indeksile. Sissetulnud kirja kuupäev ja dokumendiregistri indeks
tähistatakse sõnaga «Teie» ning vastuskirja kuupäev ja number
tähistatakse sõnaga «Meie». Füüsilisele isikule vastusena saadetavas
kirjas võib viidata sissetulnud kirjale selle kuupäeva kaudu ka
vastuskirja esimeses lauses.
§ 19. Dokumendi menetlemise korda või sellele juurdepääsu
reguleeriv märge
Kui dokumendi läbivaatamisega on kiire või sellele on piiratud
juurdepääs, siis tehakse vastav märge enne rekvisiiti «Adressaat».
§ 20. Adressaat
(1) Dokument adresseeritakse asutusele, asutuse struktuuriüksusele,
üheliigiliste asutuste grupile, ameti- või eraisikule. Adressaat
märgitakse nimetavas käändes. Aadress märgitakse järgmiselt: isik,
asutus; asutuse struktuuriüksus; tänav; maja- ja korterinumber; asula
või sidejaoskond; sihtnumber; linn või maakond. Linn või maakond
märgitakse suurtähtedega.
(2) Vastuskiri adresseeritakse sissetulnud kirja signeerinud isikule,
kui sissetulnud kirjas ei ole märgitud teist adressaati.
(3) Kirja adresseerimisel välismaale kirjutatakse riik suurtähtedega
viimasele kohale aadressis. Aadressi koostisosade järjestus ja
kirjaviis peaksid võimalikult järgima vastava maa reegleid. Kui
sihtriigis on kasutusel teine tähestik ja numbrid, kirjutatakse
aadress võimaluse korral nende tähtede ja numbritega, välja arvatud
riigi nimi, mis kirjutatakse tuntud rahvusvahelises keeles.
(4) Püsikorrespondentidele saadetava kirja aadressiväljal võib märkida
kuni neli adressaati tähestiku järjekorras ilma postiaadressita,
kusjuures adressaatide vahele jäetakse tühi rida. Konkreetsele
adressaadile tõmmatakse sel juhul joon alla.
(5) Kui püsikorrespondentidest adressaate on rohkem kui neli, siis
märgitakse adressaadiväljale üks adressaat ilma postiaadressita ning
ülejäänud adressaadid lisaadressaatide reale allkirjast allpool,
kasutades dokumendi saatmise eesmärki selgitavaid sõnu «TEADMISEKS»,
«SAMA» või «ÄRAKIRI». Igale konkreetsele adressaadile määratud kirja
eksemplaril vahetatakse andmeid adressaadiväljal ja lisaadressaatide
real.
(6) Adressaatide puhul, kes ei kuulu valitsusasutuste ja
püsikorrespondentide hulka, märgitakse adressaadiväljale üks adressaat
koos postiaadressiga. Lisaadressaatide reale märgitakse teised
adressaadid koos postiaadressiga.
(7) Kui mitmele adressaadile lahendamiseks saadetava ühesisulise kirja
sisust ei tulene vajadust informeerida adressaati teistest selle kirja
adressaatidest, võib kirja vormistada ühele adressaadile saadetava
kirjana.
(8) Valitsusasutuse poolt üheliigiliste hallatavate asutuste või
alluvate ametnike grupile saadetava kirja adressaadiväljale võib
märkida üldistatud adressaadi.
§ 21. Kinnitusmärge
(1) Õigusaktiga kinnitatav dokument vormistatakse valgele paberile.
Dokumendi ülemisse parempoolsesse nurka tehakse kinnitusmärge järgmise
vormi kohaselt:
KINNITATUD
Ametinimetus, kuupäev
käskkirjaga
nr
(2) Kui õigusaktiga kinnitatakse rohkem kui üks dokument, tuleb need
nummerdada. Sel juhul tehakse kinnitusmärge koos märkega lisatud
dokumendi numbri kohta järgmise vormi kohaselt:
KINNITATUD
Ametinimetus,
kuupäev
käskkirjaga nr
Lisa nr
(3) Dokument, mida ei kinnitata õigusaktiga, vormistatakse üldplangile
ja kinnitusmärge tehakse järgmise vormi kohaselt:
KINNITAN
Allkiri
nimi
ametinimetus
kuupäev
§ 22. Pealkiri ja pöördumine
(1) Dokumendi pealkiri peab avama selle sisu. Pealkirjata võib olla
kuni kümnerealine kiri, õnnitlus- ja tänukiri ning kaastundeavaldus.
Pealkiri kirjutatakse nimetavas käändes ning pealkirja lõpus
kirjavahemärki ei kasutata.
(2) Pöördumises kasutatakse isiku nime, ametinimetust,
viisakustiitleid (hr, prl, pr), muid tiitleid, auastmeid; pöördumise
lõpus kirjavahemärke ei kasutata. Eesnime kasutatakse pöördumisel
juhul, kui see on oluline täpsustus.
§ 23. Tekst
(1) Dokument vormistatakse arvutil plokkstiilis šriftiga Times New
Roman ja tähesuurusega 12. Lõigud eraldatakse üksteisest kahekordse
tekstis kasutatava reavahega.
(2) Dokumendi tekst peab olema täpne, keelelt ja stiililt korrektne,
üheselt arusaadav, võimalikult lühike ning üldjuhul käsitlema üht
teemat. Suuremahulisele dokumendile pannakse alapealkirjad.
(3) Teksti võib liigendada, jagades selle peatükkideks (osadeks),
jagudeks (alaosadeks), punktideks ja alapunktideks. Peatükid ja jaod
pealkirjastatakse. Jaotised tähistatakse araabia numbritega, mis
eraldatakse üksteisest punktiga, viimase numbri järel punkti ei
kasutata. Väiksemad jaotised nummerdatakse suurema jaotise piires
selliselt, et number sisaldab kõigi suuremate jaotiste numbreid.
(4) Õigusakti ja sellega kinnitatava dokumendi teksti punktid võib
nummerdada läbiva numeratsiooniga. Punkti võib ümarsulgu kasutades
liigendada alapunktideks ja osad tähistada läbiva numeratsiooniga
rooma numbritega.
(5) Mitmelehelise dokumendi lehed nummerdatakse, märkides jooksva
lehekülje numbri ja võimaluse korral sulgudes kogu dokumendi lehtede
arvu.
§ 24. Lugupidamisavaldus
Kiri lõpetatakse lugupidamisavaldusega, mille lõpus ei kasutata
kirjavahemärki. Teksti ja lugupidamisavalduse vahele jäetakse kaks või
kolm reavahet.
§ 25. Allkiri
(1) Rekvisiit «Allkiri» koosneb dokumendile alla kirjutanud isiku
allkirjast, selle dešifreeringust ja ametinimetusest.
(2) Allkirja jaoks tuleb vabaks jätta vähemalt kolm rida.
(3) Kui dokumendile kirjutab alla mitu erineva staatusega ametiisikut,
paigutatakse nende allkirjad astmeliselt ametikohtade tähtsuse
järjekorras, nihutades parempoolset rekvisiiti «Allkiri» ühe rea võrra
allapoole. Esimesena kirjutab dokumendile alla madalamal tasemel
allkirjastaja.
(4) Kui dokumendi projektis ettenähtud isik ei saa dokumenti
allkirjastada ja seda teeb teine selleks volitatud ametiisik,
vormistatakse allkirja dešifreering ning ametinimetus järgmiselt:
Nimi
ametinimetus
ametinimetus,
kelle ülesannetes
§ 26. Märkus lisade kohta
(1) Dokumendi lisad märgitakse ära dokumendi lõpus allkirjast allpool.
(2) Dokumendi tekstis nimetatud lisa puhul märgitakse lisade reale
selle lehtede ja eksemplaride arv.
(3) Kui lisataval dokumendil on lisa, vormistatakse märge selle lisa
kohta järgmise näite kohaselt:
Lisa: Arhiiviteatis 15.05.1995 1 lehel 1 eks ja selle lisad 2 lehel 1
eks
(4) Üldplangile vormistatud dokumendi puhul märgitakse lisa nimetus
tekstis. Lisale tehakse ülemisse parempoolsesse nurka märge dokumendi
kohta, mille juurde ta kuulub.
(5) Kui lisasid on mitu, siis tuleb nad nummerdada. Lehtede
numeratsioon on igal lisal eraldi.
§ 27. Dokumendi koostaja
Väljasaadetavale ametikirjale märgitakse koostaja nimi, telefoninumber
ühele reale ja e-posti aadress teisele reale. Kui kirja koostaja on
ühtlasi ka selle allkirjastaja, märgitakse ainult telefoninumber ja
e-posti aadress.
§ 28. Kooskõlastamine
(1) Kooskõlastatud dokumendile tehakse kooskõlastusmärge, mis koosneb
ametinimetusest, allkirjast, selle dešifreeringust ja kuupäevast.
Kooskõlastusmärke võib teha kooskõlastuslehele.
(2) Teisest asutusest kooskõlastamiseks saabunud dokumendile tehakse
kooskõlastusmärge järgmise vormi kohaselt:
KOOSKÕLASTAN
Allkiri
nimi
ametinimetus
kuupäev
(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud kooskõlastusmärge paigutatakse dokumendi
viimasele lehele tekstist ja allkirjadest allapoole lehe paremasse
serva.
§ 29. Pitser
Pitser pannakse rekvisiidi «Allkiri» juurde nii, et see riivaks
dokumendi allkirjastanud isiku allkirja viimaseid tähti. Tekst või
vapi kujutis pitseril peab jääma õigetpidi.
§ 30. Märge dokumendi ettevalmistuse astme, originaalsuse või
terviklikkuse kohta
(1) Märge dokumendi ettevalmistuse astme, originaalsuse või
terviklikkuse kohta vormistatakse dokumendi esimese lehe paremasse
ülanurka suurtähtedega kirjavahemärke kasutamata.
(2) Kui dokumendis sisalduvat informatsiooni on vaja osaliselt,
tehakse dokumendist väljavõte, mis vormistatakse plangile. Väljavõttes
peavad olema taasesitatud kõik andmed, mille abil saab
identifitseerida dokumendi väljaandjat, dokumendi liiki, väljaandmise
aega ja kohta ning allkirjastajaid. Teksti väljajäetud osa märgitakse
punktiirjoonega.
(3) Automatiseeritud andmekogust andmete väljastamise võib vormistada
väljatrükina. Väljatrükile lisatakse plangile vormistatud kaaskiri.
§ 31. Koopia, ärakirja, väljavõtte või väljatrüki ametliku
kinnitamise märge
[RTL 2007,
3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(1) Kohtus loodud dokumendi koopia, ärakiri, väljavõte või väljatrükk,
millega saab tõendada isiku õigusi või tuvastada tehingute aluseks
olevaid fakte, kinnitatakse kinnitusmärkega.
(2) Kinnitusmärge peab sisaldama järgmisi andmeid:
1)
kohtu nimetust, väljaandmise kuupäeva ja viidet dokumendiregistri
numbrile või toimiku numbrile, mille dokumendi ärakirja õigsust
kinnitatakse;
2) originaali samasuse kinnitust;
3) andmeid
dokumendis sisalduvate lünkade, läbikriipsutuste, vahelekirjutuste,
loetamatute tekstiosade, kustutamisjälgede, muude dokumendi esialgse
sisu muutmisele viitavate asjaolude või mitmelehelise dokumendi
lahtiköitmise kohta;
4) kinnitamise kohta ja aega, kinnituse
andnud isiku nime ja allkirja ning kohtu pitserit.
(3) Kinnitusmärge paigutatakse dokumendi viimase lehe tekstist ja
allkirjadest allapoole paremale. Vajadusel võib kinnitusmärke teha
dokumendi pöördele.
(4) Teiste asutuste dokumente võib kinnitada seaduse või määrusega
sätestatud juhtudel. Sellisel juhul lisatakse kinnitusmärkele märkus,
et ärakiri on väljastatud esitamiseks üksnes märkuses nimetatud
haldusorganile.
(5) Ametliku kinnitamise õigus on kohtunikul, kohtuniku abil,
kantselei juhatajal, kohtu arhivaaril ja kohtudirektori määratud
kohtuteenistujatel
[RTL 2007, 3, 45
– jõust. 15.01.2007]
(6) [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45
– jõust. 15.01.2007]
3. jagu
KOHTU PITSATID
§ 32. Pitsatite loetelu, kasutamine ja hoidmine
(1) Kohtus on kasutusel järgmised pitsatid:
1) väikese
riigivapiga värvipitsat ja reljeefpitsat;
2) lihtpitsat.
(2) Kohtudirektor korraldab riigivapiga pitsati registreerimise,
kehtetuks tunnistamise, hoidmise ja hävitamise «Riigivapi seaduses»
ettenähtud korras.
(3) Riigivapiga pitsati kasutamise eest vastutavad kohtu esimehe
käskkirjaga määratud ametiisikud.
(4) Kohtul võib olla rohkem kui üks asutuse nimetuse ja riigivapiga
pitsat.
(5) Vapipitser pannakse dokumendile vaid siis, kui see on õigusaktiga
ette nähtud.
(6) Vapipitseriga kinnitatakse järgmised dokumendid:
1)
kohtumääruse ja otsuse ärakiri või väljavõte;
2)
pangatšekk;
3) tõend töötasu kohta;
4)
volikiri;
5) tööraamat;
6) teenistusleht;
7)
käskkirja ärakiri;
8) tõend töötamise kohta;
9)
erilist autentsust nõudev kiri;
10) arhiiviteatis;
11)
konvoeerimistaotlus;
12) muu õigusaktiga ettenähtud dokument.
(7) Reljeefpitsati jäljendiga tähistatakse soovitavalt kõik
väljasaadetavad dokumendid, mis on vormistatud plangile. Reljeefpitser
paigutatakse üldjuhul kontaktandmete välja kohale vasakul pool.
(8) Lihtpitsati kasutamise otsustab kohtudirektor.
(9) Pitsati tellimus esitatakse kohtudirektorile.
§ 33. Pitsati registreerimine
Pitsat registreeritakse pitsatite ja templite jäljendite registris,
kuhu kantakse järgmised andmed:
1) järjekorra number;
2)
pitsati jäljend;
3) kellele üle antud (kuupäev, nimi, allkiri).
§ 34. Pitsati hävitamine
(1) Aegunud või kasutamiskõlbmatuks muutunud pitsati hävitab akti
alusel asjakohane komisjon.
(2) Pitsati- ja templijäljendite registris tehakse pitsati hävitamisel
järgmine märge:
1) pitsati tagastamise kuupäev;
2)
pitsati hävitamise kuupäev ja akti number.
4. jagu
DOKUMENTIDE VASTUVÕTMINE JA REGISTREERIMINE
§ 35. Saabunud dokumendi registreerimiseelne menetlemine
ja registreerimine
(1) Saabunud dokument kontrollitakse ja registreeritakse kantseleis.
(2) Kantseleis kontrollitakse adressaadi õigsust ning selgitatakse,
kas dokument on olulisemate vorminõuetega kooskõlas, kas loetletud
lisad on olemas jne.
(3) Kui dokument ei ole olulisemate vorminõuete kohane, muu hulgas
puuduvad dokumentide lisad, teavitatakse dokumendi esitajat puudustest
ning võimaluse korral lisatakse puuduvad andmed.
(4) Kui dokument ei ole olulisemate vorminõuete kohane, muu hulgas
puuduvad dokumentide lisad ja dokumendi esitaja nõuab või, kui
dokument on saabunud posti, faksi või elektronposti teel,
registreeritakse dokument. Menetlusvälise dokumendi puhul teatatakse
saatjale puudustest. Menetlusdokument edastatakse asja menetlevale
kohtunikule.
(5) Kui menetlusvälise dokumendi täitmine ei kuulu kohtu pädevusse,
registreeritakse dokument ning edastatakse koos kaaskirjaga õigele
adressaadile ja informeeritakse sellest dokumendi autorit.
§ 36. e-posti teel esitatud dokumendi vastuvõtmine ja
registreerimine
(1) e-posti teel kohtule menetlusvälise ja menetlusdokumendi
saatmiseks tuleb kasutada selleks ettenähtud e-posti aadressi, mis on
avaldatud Justiitsministeeriumi veebilehel: http:/www.just.ee.
(2) e-posti teel dokumendi kohtule esitamise täpsem kord on
reguleeritud justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrusega nr 59
“Kohtule dokumentide esitamise kord“ (RTL 2006, 5, 77).
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(3) [Kehtetu– RTL 2007, 3, 45
– jõust. 15.01.2007]
(4) [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45
– jõust. 15.01.2007]
(5) [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45
– jõust. 15.01.2007]
(6) [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45
– jõust. 15.01.2007]
(7) [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45
– jõust. 15.01.2007]
(8) Kantselei ametnikud, kes kontrollivad elektroonilise menetluse
pidamiseks mõeldud aadresse, tagavad e-posti teel saabunud
menetlusdokumentide ja neile lisatud manuste salvestamise kohtute
infosüsteemis asjakohase menetluse dokumentide juures.
(9) Kui e-posti teel esitatakse menetlusdokument otse kohtunikule või
muule kohtuteenistujale, tagab vastav isik dokumendi registreerimise
dokumendiregistris, edastades selle käesoleva paragrahvi lõikes 1
märgitud aadressil ning teavitades saatjat elektroonilise
vastuvõtukinnitusega.
§ 37. Dokumendi registrisse kandmine
(1) Registreeritava dokumendi andmed kantakse dokumendiregistrisse
üldises järjekorras olenemata dokumendi liigist.
(2) Dokumendiregistrisse kantakse ka sellise suulise teabenõude
andmed, mida ei täideta viivitamata.
(3) Faksi teel saabunud dokument registreeritakse dokumendiregistris
selle saabumise päeval, kui on teada, et see saabub ka
originaalallkirjaga paberdokumendina. Dokumendiregistris märgitakse,
et tegemist ei ole ametliku dokumendiga. Hiljem saabuv
originaalallkirjaga dokument registreeritakse uue numbriga. Dokumendi
täitmise tähtaega arvestatakse faksina saabunud dokumendi
registreerimise päevast.
(4) Riigisaladust sisaldavate dokumentide registrit peetakse eraldi,
lähtudes «Riigisaladuse seadusest» ja selle alusel kehtestatud
õigusaktidest.
§ 38. Dokumendid, mida ei kanta dokumendiregistrisse
(1) Dokumendiregistrisse ei kanta andmeid järgmiste dokumentide kohta:
1)
kutse, õnnitluskaart ja kaastundeavaldus;
2) reklaamtrükis või
muu informatiivse sisuga trükis;
3) perioodiline trükis
(ajaleht, ajakiri vms);
4) dokument märkega «ISIKLIK»;
5)
dokument, milles puudub märge saatja nime ja elu- või asukoha kohta,
kui dokument ei sisalda teavet, mis on oluline või mida peab
kontrollima;
6) menetlusväline dokument, mille adressaadina on
märgitud teine asutus või isik;
7) menetlusväline
dokument või digitaalallkirja nõudev dokument, millel ettenähtud
allkirjad puuduvad. Kui allkiri puudub menetlusdokumendil, siis see
registreeritakse kui puudustega dokument ning saatjat teavitatakse
puudustest.
(2) Lõike 1 punktis 4 nimetatud dokument edastatakse adressaadile
avamata. Kui selgub, et märkega «ISIKLIK» saabunud dokument on
ametialane, tagastatakse see viivitamata kantseleile ja dokument
registreeritakse.
(3) Lõike 1 punktis 6 nimetatud dokument edastatakse õigel aadressil.
(4) Lõike 1 punktis 7 nimetatud menetlusväline dokument tagastatakse
saatjale ja tagastamist põhjendatakse.
§ 39. Dokumendiregistrisse kantavad andmed
Dokumendi kohta kantakse dokumendiregistrisse järgmised andmed:
1)
saatja või saaja nimi ja vajadusel dokumendi registreerija andmed;
2)
saatja postiaadress või e-posti aadress;
3) dokumendi saatja
dokumendiregistriindeks;
4) dokumendi number ja kuupäev;
5)
saabumise või saatmise kuupäev, vajadusel kellaaeg;
6)
dokumendi liik;
7) vormingu tüüp (digitaaldokumendi puhul);
8)
pealkiri ja dokumendi lühike sisukokkuvõte;
9) dokumendi
lisade kirjeldus;
10) kui menetlusväline dokument eeldab vastust,
siis dokumendi täitmise tähtpäev;
11) menetlusvälise
dokumendi kohta täitmismärge (kes täitis, millise toiminguga, millal);
12)
juurdepääsupiirang, kui dokument on mõeldud asutusesiseseks
kasutamiseks;
13) muud andmed, mis on dokumendi menetlemisel
olulised või on nõutavad õigusaktidega.
§ 40. Dokumentide nummerdamine dokumendiregistris
(1) Dokumendid registreeritakse dokumendiliikide (sarjade) kaupa
omaette numeratsiooniga. Dokumendi numbrile lisatakse dokumendi sarja
tähis või muu liigitunnus, mis tuleneb dokumentide loetelust.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(2) Üldjuhul algab registreeritavate dokumentide numeratsioon iga
asjaajamisperioodi algul numbrist 1.
(3) [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45
– jõust. 15.01.2007]
(4) Saabunud või väljasaadetavale dokumendile antakse registreerimisel
indeks, mis koosneb sarja tähisest dokumentide loetelu järgi ja
järjekorranumbrist dokumendiregistri järgi.
(5) Sissetulnud kiri ja vastuskiri registreeritakse ühe
asjaajamisperioodi piires ühe järjekorranumbri all.
(6) Sama teemat korduvalt käsitlevate dokumentide registreerimisel
võib kasutada sama indeksit ja lisada sellele dokumenti
individualiseeriva numbri.
§ 41. Dokumendi registreerimise tähtaeg
(1) Dokument registreeritakse dokumendiregistris selle
allkirjastamise, saabumise, väljasaatmise või suulise taotluse
protokollimise päeval või sellele järgneval tööpäeval.
(2) Kui dokumendil on märge «KIIRE», siis registreeritakse ja
edastatakse see läbivaatamiseks viivitamata.
(3) Dokumendi õigeaegse registreerimise eest vastutab ametiisik, kelle
kätte see vahetult saabus.
§ 42. Teabenõue
(1) Kohtu ametnik on kohustatud võimaldama juurdepääsu kohtu valduses
olevale avalikule teabele ning avalikustama teavet seadustega
sätestatud korras ja ulatuses.
(2) Teabenõudjat tuleb abistada nõuetekohase teabenõude esitamisel ja
teavitada dokumentide juurdepääsupiirangutest ning teabenõude
täitmisega kaasnevate kulutuste või riigilõivu maksmise kohustusest ja
kohustuse täitmise võimalustest. Kui ametnik ei ole pädev teabenõudele
vastama, tuleb teabenõudja juhatada vastavat teavet valdava ametniku
juurde või kui see ei ole võimalik, aidata tal vormistada kirjalik
teabenõue.
(3) Kui teabe väljastamisega kaasneb seaduses ettenähtud kulutuste
hüvitamine või riigilõivu maksmine, kontrollib teabe väljastaja enne
teabe väljastamist maksete tasumist. Teabenõudele tehakse makse
tasumise kohta märge või lisatakse maksekviitungi ärakiri.
§ 43. Piiratud juurdepääsuga teave
(1) Piirangud teabe avalikustamisele seatakse vastavalt seadustele.
Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele on
juurdepääsuõigus kohtuteenistujatel oma ametiülesannete täitmiseks.
(2) Juurdepääsupiirangu seadmise ettepanek peab sisaldama viidet
piirangu aluseks olevale seadusesättele, põhjendust ja
juurdepääsupiirangu tähtaega või piirangu pikendamise tähtaega.
Piirangu kehtestamise põhjuse püsimisel võib piirangut pikendada,
piirangu kehtestamise põhjuse varasemal kadumisel tuleb piirang enne
piirangu kehtivuse lõpptähtpäeva kehtetuks tunnistada.
(3) Juurdepääsupiirangule tuleb lisada dokumendi esimese lehe pöörde
ülanurka piirangu kehtestamise kuupäev ja piirangu kehtivuse
lõpptähtpäev. Soovitav on lisada ka viide piirangu aluseks olevale
seadusele, paragrahvile, lõikele ja punktile.
(4) Piirangu kehtetuks tunnistamisel tuleb sellest teavitada
piiranguga dokumendi hoidjat, kes on kohustatud dokumendile tegema
märke piirangu lõppemise kohta. Piirangu kehtetuks tunnistamise märge
tuleb teha piirangumärke juurde ja peab sisaldama märget «KEHTETU»,
millele lisatakse piirangu kehtetuks tunnistamise kuupäev ja alus.
(5) Piirangumärke teeb dokumendi koostaja juba dokumendi eelnõule. Kui
piirangumärge on kehtestatud dokumendisarjale, võib märke teha
registraatori kaanele. Dokumendi väljastamisel tuleb piirangumärge
teha dokumendile või selle ärakirjale.
5. jagu
MENETLUSVÄLISE DOKUMENDI MENETLEMINE
PÄRAST REGISTREERIMIST
§ 44. Menetlusvälise dokumendi läbivaatamine juhtkonna poolt ja
resolutsiooni kirjutamine
(1) Registreeritud ametikiri antakse läbivaatamiseks ja resolutsiooni
kirjutamiseks kohtu esimehele või kohtudirektorile dokumendi saabumise
päeval ning telegrammid, telefonogrammid, faksid ja teised
kiireloomulised dokumendid viivitamata.
(2) Kohtusse saabunud õigusemõistmisega seotud postisaadetised
edastatakse kohtunikule, kelle menetluses on vastav kohtuasi, või
kohtu esimehele. Kahtluse korral, kas tegemist on õigusemõistmisega
seotud postisaadetisega või mitte, suunatakse postisaadetis kohtu
esimehele ning tehakse vastav märge resolutsioonilehele.
(3) Saabunud ametikirja resolutsioonis märgitakse:
1) täitja
nimi või nimed;
2) vajadusel juhis dokumendi täitmise korra ja
iseloomu kohta;
3) vajadusel täitmistähtaeg;
4)
resolutsiooni andja allkiri ja kuupäev.
§ 45. Dokumendi edastamine täitjale ja vastusdokumendi koostamine
(1) Resolutsiooni saanud dokument edastatakse täitjale.
(2) Kui resolutsioonis on märgitud mitu täitjat, edastatakse dokumendi
ärakiri kõigile täitjatele. Esimesena märgitu koordineerib dokumendi
täitmist. Teised täitjad saadavad oma vastuse või arvamuse esimesena
märgitud täitjale.
(3) Kui asja saab lahendada operatiivselt, näiteks telefoni või
elektronposti teel, siis tehakse saabunud kirjale täitmismärge, milles
näidatakse, kes ja kuidas asja lahendas. Teistel juhtudel koostatakse
vastusdokument.
§ 46. Dokumendi vormistamise etapid
Dokumendi vormistamise etapid on:
1) eelnõu koostamine;
2)
asutusesisene kooskõlastamine;
3) allkirjastamine;
4)
vajadusel kinnitamine pitseriga;
5) vajadusel kooskõlastamine teise
asutuse või ametiisikuga.
§ 47. Dokumendi eelnõu koostamine
Dokumendi eelnõu koostab ametnik, kelle pädevusse see kuulub või
kellele see on tehtud ülesandeks. Dokumendi koostaja on kohustatud
hävitama kohe kõik dokumendi vormistamisel rikutud plangid
paberipurustajas.
§ 48. Dokumendi asutusesisene kooskõlastamine
(1) Dokument saadetakse kooskõlastamiseks koos kõikide lisade ja
teiste asjassepuutuvate dokumentidega kõigepealt madalama astme
ametnikule.
(2) Dokumendi asutusesisene kooskõlastamine toimub järgmiselt:
1)
esimesena viseerib eelnõu selle koostaja;
2) seejärel
kooskõlastab eelnõu selle koostaja vahetu ülemus;
3)
vajadusel esitatakse eelnõu kooskõlastamiseks teistele
struktuuriüksustele, keda vastav küsimus puudutab.
(3) Kui dokumendi kooskõlastaja seda ei kooskõlasta, tuleb dokumendi
allkirjastamisel lisada selle juurde kooskõlastaja kirjalik eriarvamus
või kooskõlastamisest keeldumine.
§ 49. Kooskõlastamine teise asutuse või ametiisikuga
Asutusevaheliseks kooskõlastamiseks saadetakse dokumendi originaal
koos kaaskirjaga.
§ 50. Allkirjastamine
(1) Kohtu ametikirjale kirjutavad kohtuteenistujad alla oma pädevuse
piires.
(2) Kui kiri saadetakse kohtu nimel, kirjutab sellele alla kohtu
esimees või kohtudirektor.
(3) Õigusakt allkirjastatakse ühes eksemplaris, kui seadusest ei
tulene teisiti.
(4) Protokoll kirjutatakse alla ühes eksemplaris koosoleku juhataja ja
protokollija poolt.
(5) Leping ja akt kirjutatakse alla vajalikus hulgas eksemplarides
igal lehel ning nende arv ja jaotus näidatakse ära dokumendi tekstis.
(6) Ametikiri kirjutatakse alla vähemalt kahes eksemplaris (originaal
ja ärakiri), millest üks jääb kohtusse.
(7) Ülejäänud dokumendid kirjutatakse alla vajalikus hulgas
eksemplarides nii, et üks eksemplar jääks kõigile asjast huvitatud
pooltele.
§ 51. Dokumendi teatavakstegemine
(1) Käskkirjale, millega korraldatakse tööd või kinnitatakse
töökorraldusdokumente, võetakse asjaomastelt kohtuteenistujatelt
allkiri käskkirjaga tutvumise kohta.
(2) Teenistuja ametisse nimetamist, töötingimuste muutmist,
distsiplinaarkaristust, koondamist ja teenistussuhte lõpetamist
käsitleva käskkirja ärakiri antakse käskkirjas nimetatud isikule
kätte, võttes eelnevalt originaalile teenistuja allkirja.
(3) Avalikustamisele kuuluv teave avaldatakse kohtu veebilehel ja
vajaduse korral lisaks muul sobival viisil. Teabe avalikustamisel
veebilehel märgitakse iga dokumendi juurde selle avalikustamise ja
vajadusel uuendamise kuupäev ning kes, millal ja millise toiminguga on
avalikustatava teabe dokumenteerinud ning kellelt saab avalikustatud
teabe kohta selgitusi.
§ 52. Tähtaegne lahendamine
(1) Avaldus või kaebus tuleb lahendada 30 päeva jooksul, kui seaduses
ei ole ette nähtud teisiti. Tähtaegse vastamise eest vastutab
resolutsioonis märgitud ametnik, mitme täitja puhul esimesena märgitu.
(2) Dokument on tähtaegselt vastatud siis, kui vastus on
sideettevõttele ärasaatmiseks üle antud või edastatud faksi,
elektronposti või käsiposti teel määratud tähtajal.
(3) Lahendamise tähtaega võib seaduses ettenähtud tingimustel ja
korras pikendada kuni asja lahendamiseks vajalike täiendavate
asjaolude selgitamiseni. Tähtaja pikendamisest teatatakse avaldajale
ja ülesande andjale enne tähtaja saabumist.
(4) Kui dokumendi lahendamine ei kuulu kohtu pädevusse, edastatakse
dokument vastavalt kuuluvusele 5 tööpäeva jooksul, teatades sellest
samal ajal dokumendi saatjale.
§ 53. Dokumendi lahendatuks lugemine
(1) Asi loetakse lahendatuks, kui dokumendist tulenevad toimingud on
õigusaktidega ettenähtud korras sooritatud, asjaomastele isikutele on
sellest teatatud ja dokumendi saatjale vastatud.
(2) Kui asja lahendamine ei vaja õigusaktide kohaselt eraldi dokumendi
koostamist, kantakse dokumendiregistrisse või paberdokumendi korral
dokumendile täitmismärge, näidates, millal, millisel viisil ja kes
asja lahendas.
(3) Kui asja lahendamine nõuab vahekirjade tegemist ja otsuste
langetamist, peab dokumendi täitjaks määratud isik informeerima
registripidajat täitmisel oleva dokumendi lõplikust lahendamisest.
(4) Avaldaja märgukirja või avalduse lahendamisel tehtud otsust
sisaldavas vastuses tuleb näidata otsuse peale edasikaebamise kord ja
tähtaeg koos viitega vastavale seadusele.
§ 54. Dokumentide väljastamine
(1) Dokumendid väljastatakse üldjuhul koos kaaskirjaga. Väljastatava
dokumendi ärakiri koos lisa(de)ga säilitatakse dokumendi
registreerimisnumbris märgitud toimikus. Elektrooniliselt
kättetoimetatud vastuskirjad säilitatakse elektrooniliselt.
(2) Kui väljastatavast dokumendist on vaja teha koopia ja dokument
ning selle kasutamise otstarve seda võimaldavad, vähendatakse kujutist
või paljundatakse mõlemale lehepoolele.
6. jagu
MENETLUSDOKUMENTIDE REGISTREERIMINE NING ARVESTUS
§ 55. Menetlusdokumentide registreerimine
(1) Kohtusse saabunud kaebused, avaldused ja protestid ning kriminaal-
ja väärteoasi võetakse vastu, kontrollitakse ja registreeritakse
saabumise päeval üldises korras dokumendiregistris, kohtute
infosüsteemis ning suunatakse kohtunikule vastavalt asjade
tööjaotamisplaanile.
(2) Asja registreerimiseks kohtute infosüsteemis kasutatakse järgmisi
tähiseid:
1 – kriminaalasjad;
2 – tsiviilasjad;
3
– haldusasjad;
4 – väärteoasjad.
(3) Kui sama liiki asju menetlevasse kohtumaja kantseleisse saabub
teise kohtu või teise kohtumaja menetlusse kuuluv uus kohtuasi, siis
tehakse viivitamata kõik asja alustamisega seotud toimingud,
registreeritakse sissetulnud asi menetlusdokumendina kohtute
infosüsteemis ning saadetakse edasi asja menetlevale kohtule.
(4) Kui kohtu kantseleisse saabub kohtuasi liigist, mida selles
kohtumajas ei menetleta, siis registreerib kantselei kohtuasja
menetlusvälise postina ja saadab edasi sellist liiki asju menetlevale
kohtule.
[RTL 2007, 3, 45 –
jõust. 15.01.2007]
§ 56. Digitaalallkirjastatud menetlusdokumendi
salvestamine ja säilitamine
(1) Digitaalallkirjastatud dokument salvestatakse pärast allkirja
kehtivuse kindlaks tegemist kohtute infosüsteemis vastava menetluse
juures selleks ettenähtud kohta ning seejärel tehakse dokumendist
väljatrükk. Väljatrükile lisatakse digitaalallkirja kinnitusleht,
mille lahtrisse «asutuse- või teenusekohane lisainfo» märgitakse
digitaalallkirjastatud dokumendist tehtud väljatrüki lehekülgede arv
järgmise näite kohaselt:
Lisa: Hagiavaldus.doc 2 lehel 1
eks.
(2) Dokumendi salvestaja kinnitab väljatrüki õigsust kinnitusmärkega
järgmise näite kohaselt:
KINNITAN
Allkiri
nimi
ametinimetus
kuupäev
(3) Nõuetekohaselt salvestatud dokumentide säilitamise tagab vastavalt
üldisele elektrooniliste dokumentide arhiveerimise korrale
Justiitsministeerium.
§ 57. Kohtuasja number
(1) Kohtuasja number sisaldab käesoleva korra § 55 lõikes 2 määratud
tähist, lühendit asja saabumise aastast ja järjekorranumbrit.
(2) Number kantakse toimiku kaanele. Sama numbrit kannab ka
kirjavahetus selle asja kohta.
(3) Kohtuasja number jääb samaks esimeses ja teises kohtuastmes ning
kõikides kohtuasjas peetavates menetlustes.
(4) Kalendriaasta möödumisel asja ümber ei nummerdata.
(5) Pärast kohtulahendi tühistamist uueks arutamiseks tagastatud
asjale jääb esialgne number. Kantselei registreerib kohtuinfosüsteemis
uue menetluse vastavas kohtuastmes. Toimiku saabumise kohta tehakse
märge dokumendiregistris.
§ 58. Kohtuasja toimik
(1) Toimiku iga köite väliskaanele märgitakse:
1) kohtu ja kohtumaja nimi;
2) sarja nimetus ja tähis;
3)
kohtuasja pealkiri;
4) kohtuasja number;
5) kohtuasja alustamise
kuupäev;
6) säilitustähtaeg;
7) köite
järjekorranumber.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(2) Toimik algab tühja lehega, millele järgneb teadete leht. Teadete
lehele märgitakse kohtus tehtud toimingud (kohtukutsete väljasaatmine,
kohtuotsuse väljastamine jne). Seejärel paigutatakse toimikusse
sisukorraleht (-lehed), kuhu märgitakse toimikus paiknevad dokumendid
ja nende leheküljenumbrid dokumentide lisamise päeval. Sisukorra
täitja kinnitab iga sissekannet oma allkirjaga. Sisuloetelule
järgmisena paigutatakse toimikusse menetluskulude arvestuse leht.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(3) Toimiku lehed köidetakse. Ühes köites võib olla kuni 200 lehte.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(4) Toimiku lehed ja köited nummerdatakse grafiitpliiatsiga. Teadete
lehed ja sisukorralehed nummerdatakse eraldi. Toimiku lehtede jooksvat
nummerdamist alustatakse esimesest toimiku menetlusdokumendist.
Mitmest köitest koosnevatel toimikutel nummerdatakse iga köite lehed
eraldi.
(5) Pärast lahendi avalikult teatavaks tegemist toimikute üleandmisel
kantseleisse ja hiljem arhiivi ei tohi nende vahel olla lahtiseid
lehti, välja arvatud lahendite kinnitatud ärakirjad.
(6) Toimikutele, mis sisaldavad kinniseks kuulutatud istungi
materjale, tõmmatakse üle kaane risti nurgast nurka punane joon.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
§ 59. Kohtuasjade arutamisele määramine
Kohtus koostatakse iga nädala viimaseks tööpäevaks järgmisel nädalal
arutatavate asjade nimekiri. Tööpäeva alguses pannakse kohtuistungite
nimekiri välja kohtusaali uksele või selleks määratud teise nähtavasse
kohta. Määratud kohtuistungite nimekiri avalikustatakse kohtu
veebilehel.
§ 60. Kohtumenetlusega seotud dokumendi edastamine
(1) Kohtumenetlusega seotud dokument edastatakse vastavalt
kohtumenetluse seadustele.
(2) Nõudekirjad väljastatakse kohtust lihtkirjana, vajadusel allkirja
vastu väljastatava postisaadetisena. Toimikud saadetakse kohtust välja
käskjalaga või edastatakse postipakina.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(3) Kui ühele adressaadile on vaja edastada mitu dokumenti, saadetakse
need võimaluse korral koos ühes ümbrikus.
(4) [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45
– jõust. 15.01.2007]
(5) Dokumendi võib kätte toimetada elektrooniliselt saaja ametlikule
@eesti.eee-posti aadressile või kohtule teatavaks tehtud e-posti
aadressil, kui dokumendil on digitaalallkiri ja see on kaitstud
kolmandate isikute õigustamatu juurdepääsu eest.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(6) Dokument loetakse elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja
tagastab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse. Kinnituses
tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ja kinnituse peab
allkirjastama saaja või tema esindaja vastavalt kohtumenetluse
seadusele.
(7) [Kehtetu– RTL 2007, 3, 45
– jõust. 15.01.2007]
(8) Kui digitaalallkirjastatud dokumendi saatja ei esita nõutavat arvu
ärakirju või väljatrükke, teeb kohus need ise.
§ 61. Kohtukutsete kättesaamise kontroll
(1) Kohtule tagastatud kutsed ja tagastusteated sorteeritakse nende
saabumispäeval ning paigutatakse vastava kohtutoimiku vahele. Kutsete
suhtes, mida ei olnud võimalik adressaadile kätte anda, võetakse kohe
tarvitusele abinõud kutse tähtaegseks edastamiseks.
(2) Kutse adressaadi kätte jõudmist kontrollitakse enne kohtuistungi
toimumist arvestusega, et oleks võimalik võtta tarvitusele täiendavaid
abinõusid kutse kättetoimetamiseks.
7. jagu
DOKUMENTIDE LOETELU KEHTESTAMINE JA TOIMIKUTE
MOODUSTAMINE
§ 62. Dokumentide loetelu
(1) Dokumentide süstematiseerimise aluseks on dokumentide loetelu, mis
koostatakse «Arhiiviseaduse» § 55 alusel kehtestatud arhiivieeskirja
järgi.
(2) Dokumentide loetelus märgitakse vähemalt:
1) kohtu
nimetus;
2) funktsiooni nimetus ja tähis;
3) sarja nimetus
ja tähis;
4) säilitustähtaeg.
(3) Dokumentide loetelus rühmitatakse dokumendid sarjadesse
funktsioonide kaupa.
(4) Ühte sarja paigutatakse vaid sarnase praktilise väärtuse ja
ühesuguse säilitustähtajaga dokumendid.
(5) Dokumentide loetelu või selle muutmise kavand esitatakse arvamuse
avaldamiseks avalikule arhiivile.
(6) Dokumentide loetelu kehtestab kohtudirektor oma käskkirjaga.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
§ 63. Säilitustähtajad
(1) [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45
– jõust. 15.01.2007]
(2) Säilitustähtaegade määramisel juhindutakse käesoleva määruse lisas
5 toodud säilitustähtaegadest, kohtu tegelikest vajadustest ja
dokumentide unikaalsusest. Kooskõlastatult kohtunikuga märgib
istungisekretär kohtutoimikule säilitustähtaja. Lühiajalise
säilitusajaga kohtutoimiku säilitustähtaega on õigus muuta alatiseks
kohtunikul ja kohtu arhivaaril.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(3) Dokumendi säilitustähtaega arvestatakse tema loomise, saamise või
kindlaksmääratud sündmuse toimumise kuupäevast.
(4) Üksteisega seotud dokumentide säilitustähtaega arvestatakse
viimase dokumendi loomise, saamise või asja lõpetamise kuupäevast.
§ 64. Toimikute pidamine asjaajamises ja asjaajamisaasta lõpetamine
(1) Asjaajamisperioodi vältel koondatakse dokumendid
registraatoritesse ehk moodustatakse toimikud vastavalt dokumentide
loetelus märgitud sarjale.
(2) Asjaajamistoimiku kaanele märgitakse:
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
1) sarja nimetus ja
tähis vastavalt dokumentide loetelule;
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
2) kohtu ja
kohtumaja nimi;
[RTL 2007, 3, 45
– jõust. 15.01.2007]
3) köite järjekorranumber;
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
4) toimiku
alustamise kuupäev
[RTL 2007, 3,
45 – jõust. 15.01.2007]
5) säilitustähtaeg.
(3) Kirjavahetuse puhul paigutatakse samasse toimikusse kõigepealt
esmane kiri, seejärel vastuskirjad ja muud asja lahendamise käigus
tekkinud dokumendid kronoloogilises järjestuses.
(4) Jooksva ja sellele eelnenud aasta toimikuid hoitakse kantseleis.
Pärast asjaajamisperioodi lõppu esitatakse kohtu arhiivile aruanne
kohapeal säilitatavate toimikute kohta vastavalt arhivaari nõudmisele.
(5) Asjaajamisest väljunud arhivaalide kohta koostab arhivaar
arhivaalide loetelu.
(6) Arhivaalide loetelu koostatakse kolme kuu jooksul pärast
asjaajamisperioodi lõppu vastavalt arhiivieeskirjale. Arhivaalide
hävitamiseks või üleandmiseks eraldamise korral teeb arhivaar
arhivaalide loetelus märke arhivaalide väljumise kohta viitega
vastavale aktile.
(7) Arhivaalid koondatakse kahe aasta pärast alates nende loomisest
või saamisest ja nendega seotud asjaajamise lõppemist vastavalt
arhiivieeskirjale kohtu arhiivi. Üleandmine arhiivi vormistatakse
üleandmisnimekirjaga. Kui üleandmisnimekirjas märgitud toimikute ja
üleantavate toimikute vahel esineb erinevusi, vormistatakse akt.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
§ 65. [Kehtetu – RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
§ 66. Arhivaalide korrastamine kohtu arhiivis
(1) Arhivaalide vastuvõtmisel kohtu arhiivi kontrollitakse toimikute
vastavust üleandmisnimekirjale.
(2) Lühiajaliseks säilitamiseks mõeldud toimikuid ei korrastata.
(3) Alatise ning pikaajalise säilitustähtajaga toimikud korrastatakse
vastavalt järgnevatele nõuetele:
1) toimikuid ei jäeta
kiirköitjatesse või registraatoritesse;
2)
arhiiviväärtusega toimikud paigutatakse arhiivipüsivatest
materjalidest (arhiivieeskirja punktid 135 ja 219) kaante vahele;
3)
toimiku kaanele märgitakse lisaks käesoleva määruse § 64 lõikes 2 ja §
58 lõikes 1 nimetatud andmetele toimiku alustamise ja lõpetamise
kuupäev ning lehtede arv;
4) metallkinnised ja klambrid
eemaldatakse toimikust;
5) kui lehtede numeratsioonis ilmneb viga,
nummerdatakse vahelejäänud lehed literaga ning
tehakse sellekohane viide kinnituskirjele;
6) kinnituskirje leht
õmmeldakse toimiku lõppu või kleebitakse liimiga toimiku tagakaanele;
7)
kinnituskirjele kirjutab alla arhivaar, lisades sellele oma nime ning
kirje täitmise kuupäeva;
8) kinnituskirjes märgitakse
numbrite ja sõnadega toimiku ning eraldi sisuloetelu ja teadete
lehtede arv. Kõigi lehtede summa märgitakse toimiku kaanele;
9) kinnituskirjes viidatakse leheküljenumbriga järgnevatele toimiku
iseärasustele: fotod, ajaleheväljalõiked, suureformaadilised
leheküljed, dokumente sisalduvad ümbrikud ja literagalehed.
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
§ 67. Arhivaalide hävitamine
(1) Arhivaalid, mille säilitustähtaeg on möödunud, eraldatakse
hävitamiseks ja hävitatakse vastavalt arhiivieeskirjale.
(2) Valiku tegemiseks kohtutoimikute hävitamisel liidetakse
kriminaalasjade puhul kehtivale säilitustähtajale karistuseks
mõistetud aeg. Muude kohtutoimikute puhul arvestatakse
säilitustähtaega alates viimase kohtulahendi jõustumise päevast,
asjaajamistoimikute puhul viimase dokumendi kuupäevast.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(3) Kohtutoimikutest võetakse enne nende hävitamist välja
originaaldokumendid, välja arvatud lahutatud abielu abielutunnistus,
mis on kehtetu. Originaaldokumente säilitatakse kohtu arhiivis 50
aastat või väljastatakse need allkirja vastu dokumendi omanikule.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(4) Hävitamisele kuuluvast kohtutoimikust võetakse välja alatiseks
säilitamiseks kõigi astmete kohtuotsused ja –määrused.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(5) Enne toimikute hävitamist koostatakse hävitamisakti projekt ning
kooskõlastatakse see avaliku arhiiviga. Pärast avalikult arhiivilt
hindamisotsuse ärakirja saamist vormistatakse hävitamisakt.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
§ 68. Alatiste arhivaalide üleandmine avalikku arhiivi
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(1) Alatised arhivaalid antakse arhivaalide 20 aastat pärast avaliku
arhivaali tekkimist ja sellega seotud asjaajamise lõppemist.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(2) Arhivaalide üleandmiseks esitatakse üleandmistaotlus.
(3) Arhivaalide üleandmiseks avalikku arhiivi kirjeldatakse need
arhiivinimistus vastavalt arhiivieeskirja lisas toodud vormile.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(3¹) Arhiivi, sarja ja arhivaali tasandil kirjeldused esitatakse
Rahvusarhiivi poolt väljatöötatud soovitusloetelus ettenähtud
kirjelduselementidega.
[RTL 2007, 3,
45 – jõust. 15.01.2007]
(3²) Arhiivikirjeldamine kooskõlastatakse avaliku arhiiviga.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(4) Koos arhivaalidega antakse arhiivile üle nimistud ja muud
otsivahendid.
(5) Arhivaalide üleandmisakti vormistab avalik arhiiv.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
8. jagu
TOIMIKUTE JA DOKUMENTIDE VÄLJAANDMISE KORD
§ 69. Toimikutega tutvumine
(1) Toimikuid ja muid dokumente antakse enne kohtuotsuse jõustumist
kohtu kantseleis tutvumiseks menetlusosalistele järgmiste dokumentide
esitamisel:
1) menetlusosalise isikut tõendav dokument;
2)
lepingulistel esindajatel, v.a advokaat, kelle puhul esindusõigust
eeldatakse, isikut tõendav dokument ja volikiri;
3) kõrgema
astme kohtu kohtunikud, prokurörid, uurijad ja Justiitsministeeriumi
ametnikud võivad kohtutoimikuga tutvuda töötõendi esitamisel.
(1¹) Protsessis mitteosalenud isikute juurdepääsu kohtutoimikutele
otsustavad kohtu esimees, kohtumaja juht või kohtuasja menetlenud
kohtunik.
[RTL 2007, 3, 45 –
jõust. 15.01.2007]
(2) Pärast kohtuotsuse jõustumist antakse toimikuid ja muid dokumente
tutvumiseks kohtumenetluse seaduses ja menetlusosaliste andmete
kaitset reguleerivates seadustes sätestatud korras.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(3) Kõik toimikuga tutvumised registreeritakse toimikus, märkides
tutvuja seisundi kohtumenetluses, tutvumise aja ja kestuse ning
vajaduse korral toimiku numbri. Toimikuga tutvumise kohta annab
tutvuja allkirja.
§ 70. Toimikute väljastamine
(1) Toimikuid saadetakse välja ajutiseks kasutamiseks tööülesannete
täitmisel kirjaliku nõudmise alusel posti teel postipakina või
käskjalaga uurimisasutustele, prokuratuurile, kohtutele ja
õiguskantslerile. Muul juhul saadetakse toimikuid kirjaliku taotluse
esitanud asutusele või isikule kohtu esimehe, kohtumaja juhi või
kohtuasja menetleva kohtuniku resolutsiooni alusel.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(2) Toimik peab kajastama selle liikumist. Toimiku väljastamise
nõudekiri koos saatekirja ärakirjaga, samuti tagastamise saatekiri
köidetakse toimikusse.
(3) Toimiku väljastamised registreeritakse, märkides, kellele, millal
ja millise nõudmise alusel on toimik saadetud ning millal kohtule
tagastatud.
§ 71. Dokumentide väljaandmine
(1) [Kehtetu – RTL 2007, 3, 45
– jõust. 15.01.2007]
(2) Dokumendi kättesaamisel annab saaja toimikusse või vastavasse
registrisse allkirja. Posti teel väljastamise korral tehakse
toimikusse või vastavasse registrisse sellekohane märkus.
§ 72. Jõustumiskuupäeva märkimine ja otsuse
koopia väljastamine
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(1) Kohtuotsuste ja -määruste originaalidele, mis asuvad
kohtutoimikus, märgitakse lahendi jõustumiskuupäev teksti lõppu
vasakule allkirjadest allapoole.
(2) Jõustumist tõendava märkega otsuse koopia väljastab
menetlusosalisele suulise või kirjaliku avalduse alusel ja
kohtutoimiku põhjal asja lahendanud kohtu kantselei või arhiiv. Ka
suulise avalduse põhjal otsuse väljastamine registreeritakse.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(3) Kui lahend on jõustunud, kinnitab jõustumiskuupäeva ja koopia
õigsust kohtunik, kohtunikuabi, kantseleijuhataja, kohtu arhivaar või
kohtudirektori poolt määratud isik oma allkirja ning kohtu pitseriga.
Allakirjutanud ametnik vastutab jõustumismärkega varustatud koopia ja
jõustunud lahendi originaalteksti vastavuse eest.
[RTL
2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
(4) Kui kõrgema astme kohus kohtulahendit muudab, tehakse sellekohane
märkus kohtutoimikus olevale esimese astme lahendi originaalile ja
lisatakse lahendi koopiale vastavasisuline täiendus.
(5) Jõustunud lahend avalikustatakse menetlusseadustes sätestatu
kohaselt.
[RTL 2007, 3, 45 –
jõust. 15.01.2007]
9. jagu
ASJAAJAMISE JA RIIGIVARA ÜLEANDMINE
§ 73. Asjaajamise ja riigivara üleandmine teenistuja
teenistusest lahkumisel
(1) Enne teenistuskohalt vabastamist annab teenistuja asjaajamise ja
tema kätte usaldatud riigivara üle isikule, kes on määratud selle
vastuvõtjaks, hiljemalt teenistusest vabastamise päevaks või vahetu
juhi määratud ajaks. Teenistuja kohustused ja vastutus riigivara
üleandmisel on sätestatud «Riigivaraseaduses».
(2) Kohtu esimehe ja kohtudirektori vahetumise korral võetakse ja
antakse asjaajamine ning vara üle Justiitsministeeriumi kohtute
osakonna esindaja osavõtul. Üleandmis-vastuvõtmisakt vormistatakse
kahes eksemplaris, mille üks eksemplar jäetakse kohtusse, teine
antakse Justiitsministeeriumi kohtute osakonnale.
§ 74. Asjaajamise ja riigivara üleandmine teenistussuhte peatumisel
Puhkusele minev teenistuja annab asjaajamise ja riigivara üle teda
asendavale teenistujale hiljemalt viimasel päeval enne puhkust. Akt
vormistatakse juhul, kui:
1) teenistuja vahetu ülemus seda nõuab;
2)
dokumentide või ülesannete lahendamise tähtaeg langeb teenistuja
äraoleku ajale.
§ 75. Üleandmis-vastuvõtmisakt
(1) Asjaajamise ja riigivara üleandmine vormistatakse
üleandmis-vastuvõtmisaktiga juhul, kui lahkub kohtudirektor või kohtu
esimees või kui seda nõuab vahetu juht, üleandja või vastuvõtja.
(2) Üleandmis-vastuvõtmisaktile kirjutavad alla üleandja, vastuvõtja
ja juuresviibiv ametnik ning üleandja vahetu ülemus. Kohtu esimehe või
kohtudirektori vahetumisel kinnitab akti Justiitsministeeriumi
esindaja.
(3) Kui üks osapool ei ole akti sisuga nõus, siis esitatakse enne
allkirjastamist motiveeritud eriarvamus, mis lisatakse aktile ja mille
olemasolu kohta tehakse akti märge.
§ 76. Üleandmis-vastuvõtmisakti sisunõuded
(1) Üleandmis-vastuvõtmisakt peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1)
täitmisel olevate lepingute loetelu;
2) lahendamisel olevate
ülesannete ja vastavate dokumentide loetelu;
3) üleantavate
üksikdokumentide ja toimikute loetelu.
(2) Kohtudirektori vahetumisel peab üleandmis-vastuvõtmisakt sisaldama
lõikes 1 loetletud andmetele lisaks järgmisi andmeid:
1)
kohtu kantselei ja õigusteenistuse koosseisunimestik ja täidetud
kohtade arv;
2) kohtu eelarvevahendite seis;
3) kohtu pitsatite
arv, liigid ja asukoht ning nende hoidmise eest vastutavate ametnike
või töötajate nimed ja ametikohad;
4) kohtudirektori
poolt viimasena allkirjastatud dokumentide indeksid või numbrid
vastavalt dokumendiliigile;
5) üldandmed kohtu arhiivi kohta.
§ 77. Ühepoolne ülevõtmine
Kui lahkuv teenistuja keeldub asjaajamise ja riigivara üleandmisest
või kui üleandmine ei ole võimalik, toimub see ühepoolselt teenistuja
vahetu ülemuse juuresolekul. Sel juhul tehakse
üleandmis-vastuvõtmisakti vastav märge.
4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 78. Määruse kehtetuks tunnistamine
Justiitsministri 5. augusti 2003. a määrus nr 54 «Maa- ja linnakohtu
kantselei kodukord» (RTL 2003, 92, 1374) tunnistatakse kehtetuks.
§ 79. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.
|
Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57 «Maa-,
haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord»
lisa 1
«Üldplank»
|
|
Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57 «Maa-,
haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord»
lisa 2
«Kirjaplank»
|
Teie
|
______________
|
200 . a nr _____________
|
Meie
|
______________
|
200 . a nr _____________
|
___________________________________________________________________________
Asutuse nimi
aadress
Reg nr
|
tel
faks
e-post
http://www.just.ee
|
“Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57
“Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“
lisa 3
(Justiitsministri 28.12.2006.a määruse nr 41 sõnastuses)
Kohtukutse
[kutsutava nimi]
[kutsutava ametinimetus]
[asutuse nimetus]
[kutsutava aadress: tn ja maja, korteri nr]
[kutsutava aadress – linn/asula ja postikood]
[kutsutava aadress – riik]
[e-post, faksi nr]
KOHTUKUTSE
[kohtu nimetus] kutsub Teid [kostjana] [avalikule/kinnisele]
[kohtuistungi(te)le/ kohtu eelistungile]
kohtuasi:
|
[kohtuasja nimetus]
|
kohtuasja number:
|
[kohtuasja number]
|
istungi/te toimumise aeg:
|
[pp.kk.aaaa kell ….. – ….]
|
istungi/te toimumise koht:
|
[kohtu nimetus] [kohtumaja nimetus] [aadress, saali number]
|
Mõjuval põhjusel kohtuistungile mitteilmumisest palume õigeaegselt
teatada aadressil ___________________________________________ või
elektrooniliselt ______________________, faksiga nr
______________________ või telefoni teel ______________________.
- Palume kaasa võtta fotoga isikut tõendav dokument (nt pass,
ID-kaart; juhiluba).
- Esindajal palume kaasa võtta ka tema volitust tõendav dokument.
Advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu eeldatakse. Lepingulise
esindajana tegutseval isikul tuleb võtta kaasa õppekava läbimist
tõendav dokument (TsMS § 218 lg 1 p 2).
[selgitus]
[hoiatus]
[muu tekst]
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57
“Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 4
(Kehtestatud justiitsministri 28.detsembri 2006. a määrusega nr 41)
Väljastusteate/kättetoimetamisteatise vorm
Kahepoolne. Mõõtmed 99 x 210 mm (A4/3).
A) esikülg
[Kätte toimetamise viis]
|
MENETLUSDOKUMENT
|
[VÄLJASTUSTEADE/ KÄTTETOIMETAMISTEATIS]
|
KINNITUSRIBA
|
|
Saatja/ Tagastada
[KOHUS] [KOHTUMAJA]
nt. Pärnu Maakohus, Pärnu Kuninga tänava Kohtumaja
[TÄNAV MAJA nr, INDEKS LINN]
____________________________________________
Tel. [kohtu telef.nr]
Faks. [kohtu faksi.nr]
E-post: [kohtu e-posti aadress]
|
|
TAGASTADA VIIVITAMATULT / X PÄEVA MÖÖDUMISEL
|
B) tagakülg
KINNITUSRIBA
|
Saadetist võib: [valikvariandid]
|
Menetlusdokument nr:[kohtuasja nr/ dok. nr]
|
SAAJA:
[EES-, PEREKONNANIMI / ASUTUSE NIMETUS]
[Tänav maja -korter, linn/asula/küla,
maakond, INDEKS]
|
Sisuga: [dok. sisu kirjeldus/ ca 120 tähemärki, kuni 4
real.] [nt. KOHTUISTUNG 29.10.2006 KELL 14:00, KUTSUTUD KOLMANDA
ISIKUNA]
|
VASTUVÕTJA: __________________________________
___________________________ ____________________________
ees- ja
perekonnanimi trükitähtedega suhe saajaga
või amet allkiri
Kuupäev ja koht*: __________________________
__________________________ Dok nr: ____________________________
*Täita edasiandmise koht, kui erineb saaja aadressist või
väljastamine toimub postiasutusest
isikut tõendava dokumendi number
Saajaks märgitud isikust erinev dokumendi vastuvõtja on
kohustatud andma saadetise saajale üle esimesel võimalusel!
□ Antud üle muule isikule
□ Jäetud postkasti
□ Tagastatakse saatjale
|
□ Keeldus vastu võtmast
□ Ei ela/ asu aadressil
□ Saaja viibib pikemat aega mujal (palun täpsustada)
□ Saaja ei viibinud kohal
□ Volitus
|
□ Hoiutähtaja möödumisel
□ Adressaat surnud
□ Postkast ligipääsmatu
□ Kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud
□ Muu põhjus
|
Kättetoimetamise katsed:
I katse ___________________
(kuupäev, kellaaeg)
II katse ___________________
(kuupäev, kellaaeg)
|
Märkused:
|
|
|
KÄTTETOIMETAJA:
______________________________________________________
ametinimetus, nimi ja allkiri
|
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57
“Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 5
(Kehtestatud justiitsministri 28.detsembri 2006. a määrusega nr 41)
Kohtutoimikute säilitustähtajad
Märkused:
1. Kriminaalasjade puhul liidetakse säilitustähtajale karistuseks
mõistetud aeg. Muude kohtutoimikute puhul arvestatakse
säilitustähtaega alates viimase kohtulahendi jõustumise päevast,
asjaajamistoimikute puhul viimase dokumendi kuupäevast.
2. Kohtutoimikutest võetakse enne nende hävitamist välja
originaaldokumendid, välja arvatud lahutatud abielu abielutunnistus,
mis on kehtetu. Originaaldokumente säilitatakse kohtu arhiivis 50
aastat või väljastatakse need allkirja vastu dokumendi omanikule.
Pärast säilitustähtaja lõppemist võetakse kõigist kohtutoimikutest
nende hävitamisel välja alatiseks säilitamiseks kohtuotsused ja
määrused.
3. Kõigil kohtutoimikutel on juurdepääsupiirang, mille puhul
lähtutakse kohtumenetluse seaduses ja menetlusosaliste andmete
kaitset reguleerivates seadustes sätestatust.
4. Protsessis mitteosalenud isikute juurdepääsu kohtutoimikutele
otsustavad kohtu esimees või kohtumaja juht.
I KRIMINAALASJAD
|
Jrk nr
|
Asja liik Karistusseadustiku järgi
|
KarS §
|
Säilitus-tähtaeg
|
|
1. Inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod
|
89-112
|
Alatine
|
|
2. Isikuvastased süüteod
|
|
|
1)
|
Eluvastased süüteod
|
113-117
|
|
|
a) tapmine
|
113
|
15 aastat
|
|
b) mõrv
|
114
|
Alatine
|
|
c) muud eluvastased süüteod
|
|
5 aastat
|
2)
|
Tervisevastased süüteod
|
118-122
|
|
|
a) raske tervisekahjustuse tekitamine
|
118
|
15 aastat
|
|
b) piinamine
|
122
|
5 aastat
|
|
c) muud tervisevastased süüteod
|
|
3 aastat
|
3)
|
Elu ja tervist ohustavad süüteod
|
123-124
|
3 aastat
|
4)
|
Raseduse ebaseaduslik katkestamine
|
125-128
|
|
|
a) raseduse kuritahtlik katkestamine
|
125
|
15 aastat
|
|
b) muud raseduse ebaseadusliku katkestamise süüteod
|
|
3 aastat
|
5)
|
Inimloote ebaseaduslik kohtlemine
|
129-132
|
3 aastat
|
6)
|
Vabadusvastased süüteod
|
133-140
|
|
|
a) orjastamine
|
133
|
10 aastat
|
|
b) pantvangi võtmine
|
135
|
10 aastat
|
|
c) vabaduse võtmine seadusliku aluseta
|
136
|
5 aastat
|
|
d) muud vabadusvastased süüteod
|
|
3 aastat
|
7)
|
Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod
|
141-147
|
|
|
a) vägistamine
|
141
|
15 aastat
|
|
b) muud seksuaalse enesemääramise vastased süüteod
|
|
3 aastat
|
8)
|
Surnuvastased süüteod
|
148-150
|
3 aastat
|
|
3. Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod
|
|
|
1)
|
Süüteod võrdõiguslikkuse vastu
|
151-153
|
3 aastat
|
2)
|
Põhivabaduste rikkumised
|
154-159
|
3 aastat
|
3)
|
Süüteod valimisvabaduse vastu
|
160-168
|
3 aastat
|
|
4. Süüteod perekonna ja alaealise vastu
|
|
|
1)
|
Süüteod perekonna vastu
|
169-174
|
|
|
a) lapse müümine ja ostmine
|
173
|
5 aastat
|
|
b) muud süüteod perekonna vastu
|
|
3 aastat
|
2)
|
Süüteod alaealise vastu
|
175-182
|
|
|
a) alaealise prostitutsioonile kallutamine
|
175
|
5 aastat
|
|
b) alaealise prostitutsioonile kaasaaitamine
|
176
|
5 aastat
|
|
c) muud süüteod alaealise vastu
|
|
3 aastat
|
|
5. Rahvatervisevastased süüteod
|
|
|
1)
|
Narkootikumidega seotud süüteod
|
183-191
|
|
|
a) narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses
ebaseaduslik käitlemine
|
184
|
5 aastat
|
|
b) sama (kui toime pandud grupi poolt)
|
184 (2)
|
10 aastat
|
|
c) sama (kui toime pandud suure varalise kasu eesmärgil või
kuritegeliku ühenduse poolt)
|
184 (2¹)
|
Alatine
|
|
d) narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmine nooremale
kui kaheksateistkümneaastasele isikule
|
185 (1)
|
10 aastat
|
|
e) sama (kui edasiandmise eesmärk on alaealise kihutamine
narkootilise või psühhotroopse aine edasiandmisele või
sellele kaasaaitamisele)
|
185 (2)
|
Alatine
|
|
f) muud narkootikumidega seotud süüteod
|
185 (3)
|
5 aastat
|
2)
|
Nakkushaigustega seotud süüteod
|
192-193
|
3 aastat
|
3)
|
Ravimitega seotud süüteod
|
194-195
|
3 aastat
|
4)
|
Süüteod töötervishoiu, tööohutuse ja tehnilise järelevalve
valdkonnas
|
196-198
|
3 aastat
|
|
6.Varavastased süüteod
|
|
|
1)
|
Süüteod omandi vastu
|
199-208
|
|
|
a) röövimine
|
200
|
5 aastat
|
|
b) muud süüteod omandi vastu
|
|
3 aastat
|
2)
|
Süüteod vara vastu tervikuna
|
209-217
|
|
|
a) väljapressimine
|
214
|
5 aastat
|
|
b) muud süüteod vara vastu tervikuna
|
|
3 aastat
|
3)
|
Vähemohtlikud varavastased süüteod
|
218
|
3 aastat
|
|
7. Süüteod intellektuaalse omandi vastu
|
219-230
|
3 aastat
|
|
8. Süüteod riigivõimu vastu
|
|
|
1)
|
Süüteod Eesti Vabariigi vastu
|
231-236
|
Alatine
|
2)
|
Süüteod riigivõimu vastu
|
237-245
|
|
|
a) terrorism
|
237
|
Alatine
|
|
b) rünne kõrge riigiametniku elule ja tervisele
|
244
|
Alatine
|
|
c) muud süüteod riigivõimu vastu
|
|
5 aastat
|
3)
|
Süüteod välisriigi ja rahvusvahelise organisatsiooni vastu
|
246-250
|
|
|
a) rünne rahvusvaheliselt kaitstud isiku elule ja tervisele
|
246
|
Alatine
|
|
b) muud süüteod välisriigi ja rahvusvahelise organisatsiooni
vastu
|
|
7 aastat
|
4)
|
Süüteod riigi kaitsevõime vastu
|
251-254
|
|
|
a) võimuhaaramine kaitsejõududes
|
251
|
Alatine
|
|
b) muud süüteod riigi kaitsevõime vastu
|
|
7 aastat
|
|
9. Avaliku rahu vastased süüteod
|
|
|
1)
|
Avaliku julgeoleku vastased süüteod
|
255-261
|
|
|
a) kuritegelik ühendus
|
255
|
10 aastat
|
|
b) kuritegeliku ühenduse organiseerimine
|
256
|
10 aastat
|
|
c) Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone
ebaseaduslik ületamine
|
258
|
5 aastat
|
|
d) muud avaliku julgeoleku vastased süüteod
|
|
3 aastat
|
2)
|
Avaliku korra vastased süüteod
|
262-273
|
|
|
a) avaliku korra raske rikkumine
b) prostitutsioonile kaasaaitamine
|
263
268¹
|
5 aastat
5 aastat
|
|
c) muud avaliku korra vastased süüteod
|
|
3 aastat
|
3)
|
Avaliku võimu teostamise vastased süüteod
|
274-287
|
|
|
a) vägivald võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku
suhtes
|
274
|
5 aastat
|
|
b) muud avaliku võimu teostamise vastased süüteod
|
|
3 aastat
|
|
10. Ametialased süüteod
|
|
|
1)
|
Võimu kuritarvitamine
|
288-292
|
|
|
a) ametiseisundi kuritarvitamine
|
289
|
5 aastat
|
|
b) võimuliialdus
|
291
|
5 aastat
|
|
c) muud võimu kuritarvitamise süüteod
|
|
3 aastat
|
2)
|
Aususe kohustuse rikkumine
|
293-301
|
|
|
a) altkäemaksu võtmine
|
294
|
10 aastat
|
|
b) altkäemaksu andmine
|
298
|
5 aastat
|
|
c) muud aususe kohustuse rikkumisega seotud süüteod
|
|
3 aastat
|
|
11. Õigusemõistmise vastased süüteod
|
|
|
1)
|
Õigusemõistmise takistamine
|
302-309
|
|
|
a) kohtunikule, rahvakohtunikule, uurijale, prokurörile,
kaitsjale, kannatanu esindajale ja tema lähedasele raske
tervisekahjustuse tekitamine
|
302
|
Alatine
|
|
b) vägivald kohtuniku, rahvakohtuniku, uurija, prokuröri,
kaitsja, kannatanu esindaja ja tema lähedase suhtes
|
303
|
10 aastat
|
|
c) muud õigusemõistmisevastased süüteod
|
|
5 aastat
|
2)
|
Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses ja kohtumenetluses
|
310-323¹
|
|
|
a) seadusele mittevastava kohtuotsuse või -määruse tegemine
|
311
|
Alatine
|
|
b) muud isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses ja
kohtumenetluses
|
|
5 aastat
|
3)
|
Karistuse täitmise vastased süüteod
|
324-331
|
|
|
a) massilised korratused kinnipidamiskohas
|
327
|
5 aastat
|
|
b) kinnipidamiskohast ja vahi alt põgenemine
|
328
|
5 aastat
|
|
c) muud karistuse täitmise vastased süüteod
|
|
3 aastat
|
4)
|
Kohtulahendi täitmise vastased süüteod
12. Avaliku usalduse vastased süüteod
|
331¹-331²
|
3 aastat
|
1)
|
Maksevahendi ja riigi poolt kehtestatud märgi ja tunnuse
võltsimine
|
332-343
|
|
|
a) võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi kasutamine
|
334
|
5 aastat
|
|
b) maksumärgi võltsimine
|
335
|
5 aastat
|
|
c) võltsitud maksumärgi kasutamine ja käibelelaskmine
|
336
|
5 aastat
|
|
d) muud maksevahendi ja riigi poolt kehtestatud märgi ja tunnuse
võltsimise süüteod
|
|
3 aastat
|
2)
|
Dokumendi võltsimine ja kahjustamine
|
344-351
|
|
|
a) tähtsa isikliku dokumendi võltsimine
|
347
|
5 aastat
|
|
b) muud dokumendi võltsimise ja kahjustamise süüteod
|
|
3 aastat
|
|
13. Keskkonnavastased süüteod
|
352-371
|
3 aastat
|
|
14. Majandusalased süüteod
|
|
|
1)
|
Ebaseaduslik majandustegevus
|
372-376²
|
|
|
a) tegevusloata ja keelatud majandustegevus
|
372
|
5 aastat
|
|
b) muud ebaseadusliku majandustegevuse süüteod
|
|
3 aastat
|
2)
|
Äriühingutega seotud süüteod
|
377-383
|
3 aastat
|
3)
|
Pankroti ja täitemenetlusalased süüteod
|
384-385
|
3 aastat
|
4)
|
Maksualased süüteod
|
386-393
|
|
|
a) maksuhalduri tegevuse takistamine
|
390
|
5 aastast
|
|
b) keelatud ja eriluba nõudva kauba salakaubavedu
|
392
|
5 aastat
|
|
c) muud maksualased süüteod
|
|
3 aastat
|
5)
|
Rahapesu alased süüteod
|
394-396
|
|
|
a) rahapesu
|
394
|
7 aastat
|
|
b) muud rahapesualased süüteod
|
|
3 aastat
|
6)
|
Süüteod väärtpaberiringluses
|
397-398
|
3 aastat
|
7)
|
Konkurentsialased süüteod
|
399-402
|
3 aastat
|
8)
|
Erakonnaalased süüteod
15. Üldohtlikud süüteod
|
402¹ - 402²
|
3 aastat
|
1)
|
Mürgitamise, süütamise ja plahvatuse tekitamisega seotud süüteod
|
403-405
|
|
|
a) plahvatuse tekitamine
|
405
|
7 aastat
|
|
b) muud mürgitamise, süütamise ja plahvatuse tekitamisega seotud
süüteod
|
|
5 aastat
|
2)
|
Elutähtsa süsteemi ja rajatise kahjustamise, eluohtliku
ehitamise, tootmise ning muu tegevusega seotud süüteod
|
406-410
|
|
|
a) elutähtsa süsteemi häirimine ja kahjustamine
|
406
|
5 aastat
|
|
b) elutähtsa rajatise kahjustamine
|
407
|
5 aastat
|
|
c) muud elutähtsa süsteemi ja rajatise kahjustamise, eluohtliku
ehitamise, tootmise ning muu tegevusega seotud süüteod
|
|
3 aastat
|
3)
|
Ioniseeriva kiirgusega seotud süüteod
|
411-412
|
3 aastat
|
4)
|
Lõhkematerjaliga seotud süüteod
|
413-417
|
7 aastat
|
5)
|
Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod
|
418-421
|
|
|
a) tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik
käitlemine
|
418
|
5 aastat
|
|
b) muud tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod
|
|
3 aastat
|
|
16. Liiklussüüteod
|
422-430
|
5 aastat
|
|
17. Kaitseteenistusalased süüteod
|
431-450
|
|
|
a) väeosa ja muu teenistuskoha omavoliline mahajätmine
lahinguolukorras
|
438
|
Alatine
|
|
b) lendude ja nendeks ettevalmistamise nõuete rikkumine
|
442
|
Alatine
|
|
c) laevajuhtimisnõuete rikkumine
|
443
|
Alatine
|
|
d) sõjajõudude üleandmine ja vara jätmine vaenlasele
|
449
|
Alatine
|
|
e) muud kaitseteenistusalased süüteod
|
|
5 aastat
|
|
18. Täitmiskohtuniku asjad
|
|
3 aastat
|
|
Asja liik Kriminaalkoodeksi järgi
|
KrK §
|
Säilitus-tähtaeg
|
|
1. Kõik kriminaalasjad, milles kõrgeimaks karistuseks määrati
surmanuhtlus
|
|
Alatine
|
|
2. Inimsusevastased kuriteod ja sõjakuriteod
|
611-615
|
|
|
a) inimsusevastane kuritegu
|
611
|
Alatine
|
|
b) vägivald elanikkonna kallal sõjategevuse piirkonnas
|
612
|
Alatine
|
|
c) muud inimsusevastased kuriteod ja sõjakuriteod
|
|
5 aastat
|
|
3. Riigivastased kuriteod
|
62-87
(-99)
|
|
|
a) terrorism
|
641
|
Alatine
|
|
b) terroristlik akt välisriigi esindaja vastu
|
65
|
Alatine
|
|
c) kinnipidamisasutuse tegevuse desorganiseerimine
|
75¹
|
5 aastat
|
|
d) salakaubavedu
|
76
|
5 aastat
|
|
e) tegevteenistusest või õppekogunemisest kõrvalehoidumine
|
78¹
|
5 aastat
|
|
f) Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone
ebaseaduslik ületamine
|
81¹
|
5 aastat
|
|
g) raha või väärtpaberi võltsimine või võltsitud raha või
väärtpaberi kasutamine
|
85
|
5 aastat
|
|
h) muud riigivastased kuriteod
|
|
3 aastat
|
|
4. Isikuvastased kuriteod
|
100-130
|
|
|
a) tahtlik tapmine
|
100
|
15
|
|
b) tahtlik tapmine raskendavail asjaoludel
|
101
|
Alatine
|
|
c) tapmine hädakaitse piiride ületamisel
|
104
|
10
|
|
d) surma põhjustamine ettevaatamatuse tõttu
|
105
|
5 aastat
|
|
e) üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine
|
107
|
15 aastat
|
|
f) vägistamine
|
115
|
15 aastat
|
|
g) pantvangi võtmine
|
124¹
|
10 aastat
|
|
h) ebaseaduslik vabaduse võtmine
|
124³
|
5 aastat
|
|
i) muud isikuvastased kuriteod
|
|
3 aastat
|
|
5. Kuriteod isiku poliitiliste ja tööalaste õiguste vastu
|
131-138
|
|
|
a) ebaseaduslik jälitustegevus
|
133'
|
5 aastat
|
|
b) muud kuriteod isiku poliitiliste ja tööalaste õiguste vastu
|
|
3 aastat
|
|
6. Varavastased kuriteod
|
139-1454
|
|
|
a) röövimine
|
141
|
5 aastat
|
|
b) väljapressimine
|
142
|
5 aastat
|
|
c) muud varavastased kuriteod
|
|
3 aastat
|
|
7. Majandusalased kuriteod
|
146-1591
|
3 aastat
|
|
8. Ametialased kuriteod
|
160-1675
|
|
|
a) altkäemaksu võtmine
|
164
|
10 aastat
|
|
b) altkäemaksu andmine
|
165
|
5 aastat
|
|
c) muud ametialased kuriteod
|
|
3 aastat
|
|
9. Kuriteod õigusemõistmise vastu
|
168-181
|
|
|
a) seadusele mittevastava kohtuotsuse või määruse tegemine
|
169
|
Alatine
|
|
b) vägivald tunnistaja, kannatanu, tsiviilhageja, tsiviilkostja,
eksperdi, spetsialisti, tõlgi, manuka või kuriteo toimepannud
isiku, samuti nende lähedaste kallal või samade isikute
ähvardamine
|
172
|
10 aastat
|
|
c) vägivald kohtuniku, kohtukaasistuja, kohtutäituri, advokaadi,
prokuröri või uurija, samuti nende lähedaste kallal või samade
isikute ähvardamine
|
172¹
|
Alatine
|
|
d) muud kuriteod õigusemõistmise vastu
|
|
5 aastat
|
|
10. Valitsemiskorravastased kuriteod
|
182-1945
|
|
|
a) vägivald politseiametniku või politseiametnikuga võrdsustatud
isiku suhtes
|
184²
|
5 aastat
|
|
b) isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi või muu ametliku
dokumendi, pitsati või stambi võltsimine
|
186
|
5 aastat
|
|
c) muud valitsemiskorravastased kuriteod
|
|
3 aastat
|
|
11. Kuriteod avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu
|
195-2114
|
|
|
a) õhusõiduki ebaseaduslik hõivamine
|
197¹
|
Alatine
|
|
b) alaealise kaasatõmbamine kuritegevusele või prostitutsioonile
|
202
|
5 aastat
|
|
c) alaealise kallutamine narkootilise või psühhotroopse aine
tarvitamisele
|
202²
|
5 aastat
|
|
d) muud kuriteod avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu
|
|
3 aastat
|
|
12. Kaitseteenistusalased kuriteod
|
245-267
|
|
|
a) väeosa omavoliline mahajätmine lahinguolukorras
|
251
|
Alatine
|
|
b) lendude või nendeks ettevalmistamise eeskirjade rikkumine
|
255
|
Alatine
|
|
c) laevajuhtimiseeskirjade rikkumine
|
256
|
Alatine
|
|
d) sõjajõudude üleandmine või sõjapidamisvahendite jätmine
vaenlasele
|
262
|
Alatine
|
|
e) muud kaitseteenistusalased kuriteod
|
|
5 aastat
|
|
13. Arvuti- ja andmetöötlusalased kuriteod
|
268-276
|
3 aastat
|
|
14. Kuriteod intellektuaalse omandi vastu
|
277-284
|
3 aastat
|
II. TSIVIILASJAD
|
|
Asja liik
|
Säilitustähtaeg
|
|
1. Perekonnaasjad
|
|
|
a) abielulahutus
|
10 aastat
|
|
b) elatise sissenõudmine
|
Alates elatise sissenõud-misõiguselõppe-misest 1 aasta
|
|
c) põlvnemise tuvastamine ja selle vaidlustamine
|
Alatine
|
|
d) alaealisele isikule eestkostja määramine
|
Alates eestkostmise lõppemisest 10 aastat
|
|
e) vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise
korraldamine
|
1 aasta lapse täisealiseks saamisest
|
|
f) alaealise teovõime laiendamine
|
Lapse täisealiseks saamiseni
|
|
g) isikust põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine
pärast isiku surma
|
Alatine
|
|
h) lapsendamine
|
Alatine
|
|
i) ühisvara jagamine
|
10 aastat
|
|
2. TSÜS
|
|
|
a) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine
|
75 aastat
|
|
b) äraolija varale hoolduse seadmine
|
Alates hoolduse lõppemisest 10 aastat
|
|
c) piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine
|
Alates eestkoste lõppemisest 10 aastat
|
|
d) isiku paigutamine kinnisesse asutusse (esialgne õiguskaitse)
|
Alates asutusse paigutamise taotluse rahuldamisest 5 aastat
|
|
e) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine
isikuõiguste kaitseks
|
Alates lähenemiskeelu lõppemisest 5 aastat
|
|
3. Ühinguõigusasjad
|
7 aastat
|
|
4. Asjaõigusasjad
|
|
|
a) omandiasjad
|
Alatine
|
|
b) kaasomandi asjad
|
10 aastat
|
|
5. Täitmisasjad
|
5 aastat
|
|
6. Hagi eeltagamine
|
Alates võõrandamise keelumärke eemaldamisest 5 aastat
|
|
7. Pankrotiasjad
|
Menetluse lõpetamisest alates 10 aastat
|
|
8. Pärimisasjad
|
Alatine
|
|
9. Võlaõigusasjad
|
|
|
a) võõrandamislepingud
|
Alatine
|
|
b) kasutuslepingud
|
5 aastat
|
|
10. Tööõigusalased asjad
|
50 aastat
|
|
11. Muud hagiga ja hagita asjad
|
5 aastat
|
|
|
|
III HALDUSASJAD
|
|
Asja liik
|
Säilitustähtaeg
|
|
1. Teenistussuhted
|
|
|
a) avalikku teenistust puudutavad asjad
|
11 aastat
|
|
2. Rahvastik
|
|
|
a) kodakondsuse asjad
|
11 aastat
|
|
b) välismaalasi puudutavad asjad
|
11 aastat
|
|
3. Majandusõigus
|
|
|
a) tegevusload ja registreerimine
|
11 aastat
|
|
4. Riigiabi ja konkurents
|
11 aastat
|
|
5. Tööstusomand
|
Alatine
|
|
6. Planeerimine ja ehitus
|
|
|
a) kinnisasja sundvõõrandamine
|
Alatine
|
|
7. Riigihanked
|
11 aastat
|
|
8. Munitsipaal- ja riigivara
|
|
|
a) vara võõrandamine
|
Alatine
|
|
b) vara kasutusseandmine
|
Alates kasutusseandmise lõppemisest 11 aastat
|
|
9. Maksuõigus
|
7 aastat
|
|
10. Omandireform
|
11 aastat
|
|
11. Sotsiaalõigus
|
|
|
a) pensionid
|
50 aastat
|
|
b) ravikindlustus
|
7 aastat
|
|
12. Keskkonnaõigus
|
|
|
a) keskkonnasaaste
|
11 aastat
|
|
13. Muud haldusasjad
|
5 aastat
|
IV VÄÄRTEOASJAD JA KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUSE PEALE
ESITATUD KAEBUSTE ASJAD
|
5 aastat
|
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57 “Maa-, haldus- ja
ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 6
(Kehtestatud justiitsministri 28.detsembri 2006. a määrusega nr 41)
Teadete leht
kriminaal- / tsiviil-/ haldusasjasnr. ___________________________ 200
____ a.
Kuupäev
|
MILLISED TOIMINGUD TEOSTATI
|
Märkused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57 “Maa-, haldus- ja
ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 7
(Kehtestatud justiitsministri 28.detsembri 2006. a määrusega nr 41)
Sisuloetelu
Jrk. nr.
|
Dokumentidenimetus
|
Lk. nr.
|
Märkused
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]
Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57 “Maa-, haldus- ja
ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 8
(Kehtestatud justiitsministri 28.detsembri 2006. a määrusega nr 41)
Menetluskulude arvestuse leht
MENETLUSKULUDE ARVESTUS TSIVIILASJAS nr.________________________
KULULIIK
|
Kellepoolttasutud
|
Kellepooltkuulubtasumisele
|
HAGEJA
|
KOSTJA
|
RIIGI
|
HAGEJA
|
KOSTJA
|
Riigilõiv
|
|
|
|
|
|
Tunnistajatasu
|
|
|
|
|
|
Eksperditasu
|
|
|
|
|
|
Tõlgitasu
|
|
|
|
|
|
Tõenditenõud-
misekulud
|
|
|
|
|
|
Paikvaatlus
|
|
|
|
|
|
Kostjasund-
toomine
|
|
|
|
|
|
Advokaaditasu
|
|
|
|
|
|
Dokumentidepaljundaminevõiväljaprint
|
|
|
|
|
|
POSTIKULUD
|
|
KOKKU:
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
[RTL 2007, 3, 45 – jõust. 15.01.2007]