Teksti suurus:

Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:05.03.2006
Avaldamismärge:RT I 2005, 71, 557

Määrus kehtestatakse «Kriminaalmenetluse seadustiku» § 178 lõike 5, «Väärteomenetluse seadustiku» § 38 lõike 2, «Tsiviilkohtumenetluse seadustiku» § 152 lõike 3, § 153 lõigete 1 ja 3 ja § 157 ning «Halduskohtumenetluse seadustiku» § 89 alusel.

§ 1. Kohaldamisala

Käesolevat korda kohaldatakse kriminaal- või väärteomenetlusest osavõtuga seotud kulude hüvitamisel kannatanule, tunnistajale, koosseisuvälisele tõlgile, eksperdile ja spetsialistile ning tsiviil- ja halduskohtumenetlusest osavõtuga seotud kulude hüvitamisel eksperdile, koosseisuvälisele tõlgile ja tunnistajale (edaspidi menetlusest osavõtja).

§ 2. Keskmise palga hüvitamine kriminaal- ja väärteomenetluses

(1) Menetlusest osavõtjale, kellele ei säilitata töökohal palka, hüvitatakse uurimisasutusse, prokuratuuri, väärteoasja kohtuvälise menetleja juurde või kohtusse kutsumise korral töölt eemalviibitud aja eest tema keskmine palk tööandja tõendi alusel, milles on märgitud töökoht ja amet ning keskmise päevapalga suurus. Keskmine päevapalk arvutatakse Vabariigi Valitsuse 15. augusti 2001. a määruse nr 275 «Keskmise palga arvutamise kord» järgi.

(2) Kui kannatanu, tunnistaja, koosseisuväline tõlk, ekspert või spetsialist ei esita tööandja tõendit, arvutatakse hüvitis töölt eemalviibitud aja eest, lähtudes kehtivast palga alammäärast.

§ 3. Sõidu-, majutus- ja toitlustuskulude hüvitamine ning päevaraha maksmine

(1) Tsiviil- ja halduskohtumenetluses ettenähtud toitlustuskulud kaetakse päevarahaga.

(2) Kui menetlus toimub väljaspool menetlusest osavõtja elukohta, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud ning makstakse päevaraha Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määrusega nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord» kehtestatud määrades, tingimustel ja korras.

§ 4. Eksperdi- ja spetsialistitasu

(1) Eksperdile makstakse ekspertiisi eest tunnitasu, mis on 25–40-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Spetsialistile makstakse tema kohustuste täitmise eest tunnitasu, mis on 10–25-kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnipalga alammäär. Tasu makstakse uurimisasutuse, prokuratuuri, väärteoasja kohtuvälise menetleja või kohtu määruse alusel.

(2) Tasu suurust määrates arvestatakse eksperdi ja spetsialisti kvalifikatsiooni, töö keerukust, vajalike vahendite kasutamisega seotud möödapääsmatuid kulusid ning erilisi tingimusi, milles ekspertiis tuli teha või spetsialisti kohustusi tuli täita.

§ 5. Eksperdi lisakulude hüvitamine

(1) Lisaks §-des 3 ja 4 sätestatule hüvitatakse tsiviil- ja halduskohtumenetluses eksperdile kulusid tõendavate dokumentide alusel eksperdiarvamuse ettevalmistamise ja koostamisega seotud kulud, kaasa arvatud abitööjõule ning uuringuks kasutatud materjalidele ja vahenditele tehtud kulutused.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kuluhüvitis ei või olla suurem kui 20% § 4 alusel makstavast eksperditasust.

§ 6. Koosseisuvälise tõlgi tasu

(1) Koosseisuvälisele tõlgile makstakse suulise tõlke eest tunnitasu, mis on 25–40-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär.

(2) Kirjaliku tõlke ühe lehekülje eest makstav tasu on 10–20-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär.

(3) Üks lehekülg on 1800 tähemärki koos tühikutega. Kui tõlge on lühem kui üks lehekülg, makstakse pool lehekülje tasust.

§ 7. Tunnistajatasu maksmine tsiviil- ja halduskohtumenetluses

(1) Tunnistajatasu tunnitasumäära arvestamisel keskmise brutosissetuleku järgi lähtutakse Vabariigi Valitsuse 15. augusti 2001. a määruses nr 275 «Keskmise palga arvutamise kord» kehtestatud korrast.

(2) Tunnistajatasu tunnitasumäära arvestamisel muu püsiva sissetuleku järgi lähtutakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul isiku tõendatud, püsivast kogusissetulekust viimase 6 kuu jooksul, ümberarvutatuna keskmiseks tunnitasumääraks kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1. Püsiva sissetuleku all mõistetakse sellist sissetulekut, mille laekumine on regulaarne.

(3) Tunnistajatasu tunnitasumäär määratakse tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1–10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär.

(4) Tõendamisküsimustele kirjalikult antud vastuste eest tunnistajatasu arvutamisel lähtutakse vastuste lehekülgede arvust ja tunnistajatasu tunnitasu alammäärast.

(5) Üks lehekülg on 1800 tähemärki koos tühikutega. Ühe lehekülje tasu on 1–10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär.

§ 8. Välisriigist Eestisse kutsutud menetlusest osavõtja kulude hüvitamine

(1) Välisriigis elavale tunnistajale, eksperdile ja tõlgile võib maksta Vabariigi Valitsuse poolt sätestatust kõrgemat tasu, kui selline tasu on tavaline tema elukohamaal ja isiku osalemine menetluses on hädavajalik.

(2) Välisriigist Eestisse kutsutud menetlusest osavõtjale hüvitatakse Eestisse sõidu ja Eestis viibimise kulud ning töölt eemalviibitud päevade eest saamata jäänud keskmine palk.

(3) Välisriigist Eestisse kutsutud eksperdil on õigus saada ekspertiisitasu vastavalt eelnevale kokkuleppele teda kutsunud asutusega.

(4) Kutses peab olema märgitud, millised kulud hüvitatakse. Ettenähtud summad maksab menetlusest osavõtja väljakutsunud asutus.

(5) Menetlusest osavõtjal on õigus saada taotluse alusel avanssi kulutuste katteks. Avanssi maksab menetlusest osavõtja väljakutsunud asutus.

§ 9. Tasu maksmise kord

(1) Kriminaal- või väärteomenetluse korral maksab käesoleva määrusega ettenähtud summad pärast ülesande täitmist menetlusest osavõtja väljakutsunud asutus (uurimisasutus, prokuratuur, väärteoasja kohtuväline menetleja või kohus) oma eelarves selleks ettenähtud vahenditest vastavalt kas uurija, prokuröri, kohtuvälise menetleja või kohtu määruse alusel.

(2) Tsiviil- ja halduskohtumenetluses makstakse tasu menetlusseadustes ettenähtud juhtudel ja korras.

§ 10. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määrus nr 262 «Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele kulude tasumise kord» (RT I 2002, 72, 430; 2004, 51, 359) tunnistatakse kehtetuks.

§ 11. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2006. a.

Peaminister Andrus ANSIP

Justiitsminister Rein LANG

Riigisekretär Heiki LOOT

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.04.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 05.04.2023, 23

Määrus kehtestatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 178 lõike 5, väärteomenetluse seadustiku § 38 lõike 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 152 lõike 3, § 153 lõigete 1 ja 3 ja § 157 alusel.
[RT I, 09.12.2014, 19 - jõust. 12.12.2014]

§ 1.  Kohaldamisala

  Käesolevat korda kohaldatakse kriminaal- või väärteomenetlusest osavõtuga seotud kulude hüvitamisel kannatanule, tunnistajale, koosseisuvälisele tõlgile, eksperdile ja asjatundjale ning tsiviil- ja halduskohtumenetlusest osavõtuga seotud kulude hüvitamisel eksperdile, koosseisuvälisele tõlgile ja tunnistajale (edaspidi menetlusest osavõtja).
[RT I, 05.04.2023, 22 - jõust. 08.04.2023]

§ 2.  Keskmise palga hüvitamine kriminaal- ja väärteomenetluses

  (1) Menetlusest osavõtjale, kellele ei säilitata töökohal töötasu, hüvitatakse uurimisasutusse, prokuratuuri, väärteoasja kohtuvälise menetleja juurde või kohtusse kutsumise korral töölt eemalviibitud aja eest tema keskmine töötasu tööandja tõendi alusel, milles on märgitud töökoht ja amet ning keskmise tööpäevatasu suurus. Keskmine tööpäevatasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ järgi.
[RT I, 05.04.2023, 22 - jõust. 08.04.2023]

  (2) Kui kannatanu, tunnistaja, koosseisuväline tõlk, ekspert või asjatundja ei esita tööandja tõendit, arvutatakse hüvitis töölt eemalviibitud aja eest, lähtudes kehtivast palga alammäärast.
[RT I, 05.04.2023, 22 - jõust. 08.04.2023]

§ 3.  Sõidu-, majutus- ja toitlustuskulude hüvitamine ning päevaraha maksmine

  (1) Tsiviil- ja halduskohtumenetluses ettenähtud toitlustuskulud kaetakse päevarahaga.

  (2) Kui menetlus toimub väljaspool menetlusest osavõtja elukohta, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud ning makstakse päevaraha vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatud korrale.
[RT I 2010, 14, 74 - jõust. 04.04.2010]

§ 4.  Eksperdi- ja asjatundjatasu
[RT I, 05.04.2023, 22 - jõust. 08.04.2023]

  (1) Eksperdile makstakse ekspertiisi eest tunnitasu, mis on 10–40-kordne «Töölepingu seaduse» § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnitasu alammäär, välja arvatud juhul, kui käesoleva määrusega on vastavale ekspertiisiliigile kehtestatud teistsugune tasu. Asjatundjale makstakse tema kohustuste täitmise eest tunnitasu, mis on 10–25-kordne «Töölepingu seaduse» § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnitasu alammäär.
[RT I, 05.04.2023, 22 - jõust. 08.04.2023]

  (2) Tasu suurust määrates arvestatakse eksperdi ja asjatundja kvalifikatsiooni, töö keerukust, vajalike vahendite kasutamisega seotud möödapääsmatuid kulusid ning erilisi tingimusi, milles ekspertiis tuli teha või asjatundja kohustusi tuli täita.
[RT I, 05.04.2023, 22 - jõust. 08.04.2023]

§ 5.  Eksperdi lisakulude hüvitamine

  (1) Lisaks §-des 3 ja 4 sätestatule hüvitatakse tsiviil- ja halduskohtumenetluses eksperdile kulusid tõendavate dokumentide alusel eksperdiarvamuse ettevalmistamise ja koostamisega seotud kulud, kaasa arvatud abitööjõule ning uuringuks kasutatud materjalidele ja vahenditele tehtud kulutused.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kuluhüvitis ei või olla suurem kui 20% § 4 alusel makstavast eksperditasust.

§ 51.  Eksperditasu kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiisi tegemisel süüteomenetluse asjas
[RT I, 05.04.2023, 22 - jõust. 08.04.2023]

  (1) Süüteomenetluses kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiisi tegemise eest kehtestatud tasu sisaldab kõiki ekspertiisi tegemisega seonduvaid kulusid, sealhulgas:
[RT I, 05.04.2023, 22 - jõust. 08.04.2023]
  1) eksperdile või ekspertide komisjonile makstav tasu ekspertiisi tegemise eest ja sellega kaasnevad maksud;
  2) eksperdi poolt ekspertiisi tegemiseks vajalike vahendite kasutamisega ning eksperdiarvamuse ettevalmistamise ja koostamisega seotud kulud, kaasa arvatud abitööjõule ning uuringuks kasutatud materjalidele ja vahenditele tehtud kulutused;
  3) ekspertiisi käigus eksperdi elu- või tegevuskohast kuni 50 kilomeetri kaugusel asuva ekspertiisialuse isiku viibimiskohta ja sealt tagasi sõidu kulud;
  4) eksperdi tegevusalast tulenevad või muul viisil arvete esitamisega kaasnevad tasud ja maksud;
  5) eksperdi kohtumenetluses osalemisega kaasnevad kulud, välja arvatud sõidu- ja majutuskulud.
[RT I, 09.12.2014, 19 - jõust. 12.12.2014]

  (2) Ekspertiisi käigus eksperdi elu- või tegevuskohast rohkem kui 50 kilomeetri kaugusel asuva ekspertiisialuse isiku viibimiskohta ja sealt tagasi sõidu kulud hüvitatakse vastavalt läbitavale vahemaale, arvestades 0,25 eurot iga läbitud kilomeetri kohta, kuid kuni 120 eurot ühe ekspertiisi kohta.
[RT I, 05.04.2023, 22 - jõust. 08.04.2023]

  (21) Kui ekspert sõidab oma elu- või tegevuskohast korraga mitme ekspertiisialuse isiku juurde, kellel on sama viibimiskoht, ning teeb seal mitu ekspertiisi, tohib ekspert taotleda sõidukulude hüvitamist vaid üks kord.
[RT I, 09.12.2014, 19 - jõust. 12.12.2014]

  (3) [Kehtetu - RT I, 09.12.2014, 19 - jõust. 12.12.2014]

  (4) Tasu võib eksperdi soovil maksta eksperdi tööandjale viimase esitatud arve alusel.

  (5) Tasu makstakse uurimisasutuse, prokuratuuri, väärteoasja kohtuvälise menetleja või kohtu määruse alusel riikliku ekspertiisiasutuse kaudu.
[RT I, 05.04.2023, 22 - jõust. 08.04.2023]

  (6) Tasu maksmise otsustamise võib lahendada ka pealdisena vastaval taotlusel või kinnitades elektrooniliselt esitatud arve.
[RT I, 05.04.2023, 22 - jõust. 08.04.2023]

§ 52.  Kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiisi tasu suurus süüteomenetluse asjas
[RT I, 05.04.2023, 22 - jõust. 08.04.2023]

  (1) Süüteomenetluses tehtava kohtupsühhiaatria- või psühholoogiaekspertiisi tasu on:
  1) kohtupsühhiaatria- või psühholoogiaekspertiis ühe eksperdiga – 1300 eurot;
  2) kohtupsühhiaatria- või psühholoogiaekspertiis vanglas ühe eksperdiga – 1450 eurot;
  3) kohtupsühhiaatria- või psühholoogiaekspertiis alaealisele isikule ühe eksperdiga – 1950 eurot.

  (2) Ekspertide komisjoni või mitme eksperdiga kompleksekspertiisi korral suurendatakse lõikes 1 sätestatud tasu vastavalt ekspertide panusele ja arvule, kuid mitte rohkem kui kahekordseks kahe eksperdi või kolmekordseks kolme eksperdi korral.

  (3) Ekspertiisi erilisest keerukusest või mahukusest tingitud ajakulu põhjendatud suurenemise tõttu suurendatakse lõikes 1 sätestatud tasu selliselt, et eksperdile makstav tasu ei oleks väiksem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud töötasu alammäär.

  (4) Kui kohtupsühhiaatria- või psühholoogiaekspertiisi tegemiseks on vaja teha lisauuringuid või -analüüse, makstakse nende eest lisaks lõikes 1 sätestatud tasule tasu ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirhinnast lähtudes.

  (5) Kui kohtupsühhiaatria- või psühholoogiaekspertiisi tegemiseks paigutatakse isik menetleja määruse alusel raviasutusse, makstakse lisaks lõikes 1 sätestatud tasule voodipäevatasu ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirhinnast lähtudes.
[RT I, 05.04.2023, 22 - jõust. 08.04.2023]

§ 6.  Koosseisuvälise tõlgi tasu

  (1) Koosseisuvälisele tõlgile makstakse suulise tõlke eest tunnitasu, mis on 2–40-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnitasu alammäär.
[RT I, 05.04.2023, 22 - jõust. 08.04.2023]

  (2) Kirjaliku tõlke ühe lehekülje eest makstakse tasu, mis on kuni 20-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnitasu alammäär.
[RT I, 05.04.2023, 22 - jõust. 08.04.2023]

  (3) Üks lehekülg on 1800 tähemärki koos tühikutega. Kui tõlge on lühem kui üks lehekülg, makstakse pool lehekülje tasust.

§ 7.  Tunnistajatasu maksmine tsiviil- ja halduskohtumenetluses

  (1) Tunnistajatasu tunnitasumäära arvestamisel keskmise töötasu järgi lähtutakse Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruses nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ kehtestatud korrast.
[RT I, 05.04.2023, 22 - jõust. 08.04.2023]

  (2) Tunnistajatasu tunnitasumäära arvestamisel muu püsiva sissetuleku järgi lähtutakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul isiku tõendatud, püsivast kogusissetulekust viimase 6 kuu jooksul, ümberarvutatuna keskmiseks tunnitasumääraks kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1. Püsiva sissetuleku all mõistetakse sellist sissetulekut, mille laekumine on regulaarne.

  (3) Tunnistajatasu tunnitasumäär määratakse tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1–10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnitasu alammäär.
[RT I, 05.04.2023, 22 - jõust. 08.04.2023]

  (4) Tõendamisküsimustele kirjalikult antud vastuste eest tunnistajatasu arvutamisel lähtutakse vastuste lehekülgede arvust ja tunnistajatasu tunnitasu alammäärast.

  (5) Üks lehekülg on 1800 tähemärki koos tühikutega. Ühe lehekülje tasu on 1–10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnitasu alammäär.
[RT I, 05.04.2023, 22 - jõust. 08.04.2023]

§ 8.  Välisriigist Eestisse kutsutud menetlusest osavõtja kulude hüvitamine

  (1) Välisriigis elavale tunnistajale, eksperdile ja tõlgile võib maksta Vabariigi Valitsuse poolt sätestatust kõrgemat tasu, kui selline tasu on tavaline tema elukohamaal ja isiku osalemine menetluses on hädavajalik.

  (2) Välisriigist Eestisse kutsutud menetlusest osavõtjale hüvitatakse Eestisse sõidu ja Eestis viibimise kulud ning töölt eemalviibitud päevade eest saamata jäänud keskmine töötasu.
[RT I, 05.04.2023, 22 - jõust. 08.04.2023]

  (3) Välisriigist Eestisse kutsutud eksperdil on õigus saada ekspertiisitasu vastavalt eelnevale kokkuleppele teda kutsunud asutusega.

  (4) Kutses peab olema märgitud, millised kulud hüvitatakse. Ettenähtud summad maksab menetlusest osavõtja väljakutsunud asutus käesoleva määruse §-s 9 sätestatud korras.
[RT I 2009, 6, 38 - jõust. 25.01.2009, rakendatakse alates 01.01.2009]

  (5) Menetlusest osavõtjal on õigus saada taotluse alusel avanssi kulutuste katteks. Avanssi maksab menetlusest osavõtja väljakutsunud asutus, välja arvatud üldkorras menetletavas kriminaalasjas, kus menetlusest osavõtja avansi seoses kohtuistungil osalemisega maksab kohus.
[RT I 2009, 6, 38 - jõust. 25.01.2009, rakendatakse alates 01.01.2009]

§ 9.  Tasu maksmise kord

  (1) Kriminaal- või väärteomenetluse korral maksab käesoleva määrusega ettenähtud summad pärast ülesande täitmist menetlusest osavõtja väljakutsunud asutus (uurimisasutus, prokuratuur, väärteoasja kohtuväline menetleja või kohus) oma eelarves selleks ettenähtud vahenditest vastavalt kas uurija, prokuröri, kohtuvälise menetleja või kohtu määruse alusel, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusest osavõtja kulude hüvitamise võib menetleja lahendada pealdisena vastaval taotlusel. Menetlusest osavõtja kulud seoses kohtuistungil osalemisega maksab kohus, sõltumata sellest, kes oli menetlusest osavõtja väljakutsujaks.
[RT I, 05.04.2023, 22 - jõust. 08.04.2023]

  (11) Käesoleva määrusega ettenähtud summad sisaldavad maksuseadustega sätestatud makse, mille peab kinni või vajaduse korral maksab menetlusest osavõtjale väljamakset tegev asutus. Kui füüsilisele isikule makstavad summad on saaja teate kohaselt tema ettevõtlustulu või väljamakse tehakse tasu saamiseks õigustatud isiku tööandjale ja maksuseadus ei sätesta teisiti, siis kannab kohtumäärust täitev asutus üle kogu määrusega ettenähtud summa.
[RT I 2009, 24, 149 - jõust. 10.05.2009]

  (2) Tsiviil- ja halduskohtumenetluses makstakse tasu menetlusseadustes ettenähtud juhtudel ja korras.

§ 10.  Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 11.  Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2006. a.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json