Muudetud järgmiste aktidega (kuupäev, number, avaldamine Riigi
Teatajas, jõustumise aeg):
7.08.2006 nr 49 (RTL 2006, 64, 1175)
25.08.2006
12.04.2007 nr 25 (RTL 2007, 36, 633)
6.05.2007
7.11.2007 nr 49 (RTL 2007, 87, 1464)
24.11.2007
14.03.2008 nr 8 (RTL 2008, 28, 418)
12.04.2008
19.12.2008 nr 55 (RTL 2008, 105, 1504)
3.01.2009 (rakendatakse alates 1.01.2009)
27.02.2009 nr 13 (RTL 2009, 22, 280)
13.03.2009 (rakendatakse alates 1.01.2009)
Määrus kehtestatakse «Riigieelarve
seaduse» § 8 lõike 41, § 23 lõike 11
ja § 32 lõike 1, «Riigivaraseaduse»
§ 16 lõike 4 ja «Täitemenetluse
seadustiku» § 211 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Riigieelarve kassaline teenindamine
(1) Riigieelarve kassalist teenindamist korraldab Rahandusministeeriumi
riigikassa osakond (edaspidi riigikassa).
(2) Riigieelarve kassaline teenindamine toimub e-riigikassa vahendusel.
(3) Laekumised riigieelarvesse ja väljamaksed riigieelarvest tehakse
riigieelarvet teenindavates pankades avatud riigikassa ühendkontserni
(edaspidi kontsernikonto) koosseisu kuuluvate arvelduskontode
kaudu vastavalt käesolevale eeskirjale ning kooskõlas pangaga sõlmitud
lepingu tingimustega.
(4) «Riigieelarve seaduse» § 23 lõike 1 kohaselt võib erandjuhtudel
rahandusminister oma käskkirjaga riigiasutustele anda eriloa riigikassa
kontserniväliste arvelduskontode kasutamiseks. Eriluba kehtib ühe
eelarveaasta ning tähtaja pikendamise taotlused tuleb jooksval
eelarveaastal esitada riigikassale hiljemalt 15. novembriks.
(5) Riigiasutuse reorganiseerimise või sulgemise korral edastab asutus
viivitamatult riigikassale vastava Vabariigi Valitsuse korralduse, § 2
lõikes 2 nimetatud e-riigikassa kontode sulgemise, § 2 lõikes 7
nimetatud volikirjade kehtetuks tunnistamise ning § 7 lõikes 3 nimetatud
krediit- ja deebetkaartide sulgemise taotlused.
(6) Riigikassa säilitab riigieelarve kassalise täitmisega seotud
dokumentatsiooni seitse aastat.
§ 2. e-riigikassa
(1) E-riigikassa on Interneti rakendus, mille vahendusel riigikassa
teenindamisele kuuluvatel riigiasutustel, valitsussektorisse kuuluvatel
isikutel ning riigi asutatud sihtasutustel (edaspidi asutused) on
võimalik sooritada makseid, jälgida laekumisi, esitada ja saada
teatiseid ning aruandeid.
[RTL 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]
(11) E-riigikassa süsteemi on võimalik makseid edastada ja
saada teateid kontodel toimunud muutuste kohta ka sõnumipõhist
andmevahetust kasutades. Sõnumipõhine andmevahetus on asutuse ja
riigikassa infosüsteemide vaheline info vahetamine fikseeritud
tingimustel.
[RTL 2007, 87, 1464 – jõust.
24.11.2007]
(2) Asutusele avatakse e-riigikassas arveldamiseks kontod – põhikonto
ehk kulukonto (edaspidi e-riigikassa kulukonto) ja lisakontod ehk
tulukontod majandustegevuseks ja toetusteks (edaspidi e-riigikassa
tulukonto). Tulukontosid on võimalik täiendavalt avada vastavalt
vajadusele tululiikide lõikes. Kõik liikumised kontodel toimuvad Eesti
kroonides.
(3) Tulukontode liigid käesoleva eeskirja tähenduses on:
1)
tulu majandustegevusest – kontole laekuvad asutuse majandustegevusest
saadavad tulud, sealhulgas majandustegevusest laekuva tulu hulka
arvatavad üüri- ja renditulud;
2) tulu varadelt – kontole laekuvad intressid, dividendid ja metsatulu;
[RTL 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]
3) tulu riigivara müügist – kontole laekuvad materiaalse ja
immateriaalse vara müügist saadavad tulud ning riigivara müügiga seotud
osavõtutasud;
[RTL 2007, 87, 1464 – jõust.
24.11.2007]
4) üüri- ja renditulud – kontole laekuvad riigieelarvesse kantavad üüri-
ja renditulud materiaalsetelt ja immateriaalsetelt varadelt;
5)
toetused – kontole laekuvad sponsorrahad, annetused, laekumised Euroopa
Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt ja välisriigilt või
välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt, projektide ja programmide
sihtfinantseerimised.
Lisaks toetuste kontole on:
–
struktuuritoetuste konto, mis avatakse rakendusüksustele Euroopa Liidu
struktuuritoetuste laekumisteks;
– kassaväliste toetuste konto,
millel kajastuvad kontserniväliste arvelduskontode liikumised;
6) tagatised – kontole laekuvad kolmandatele isikutele kuuluvad
rahalised vahendid. Sealhulgas metsa uuendamise tagatised, riigivara
müügiga seotud tagatised, õpilaskodudes viibimise eest tasutud
tagatised, riigihanke pakkumistega seotud tagatised, kohtuotsustest
tulenevad tagatised ning kinnipeetavate vanglasisestel isikuarvetel
olevad vahendid;
[RTL 2007, 36, 633 – jõust 6.05.2007]
7) riigilõivud – kontole laekuvad riigilõivuga maksustatavate toimingute
teostamise eest võetavad tasud;
[RTL
2007, 36, 633 – jõust 6.05.2007]
8) trahvid – kontole laekuvad kohtu või kohtuvälise menetleja poolt
määratud trahvid;
[RTL 2007,
36, 633 – jõust 6.05.2007]
9) muud tulud – kontole laekuvad riigieelarvesse kantavad muud tulud,
sealhulgas keskkonnakasutusest tulenevad tasud, keskkonnale tekitatud
kahju hüvitised, hoonestusõiguse tasud, kohtuotsustest tulenevad tulud,
riigieelarvesse kantavad eelmiste perioodide eest tasutud tulud;
[RTL
2007, 36, 633 – jõust 6.05.2007]
10) väärtpaberikonto – kontole laekuvad väärtpaberid, mis on määratud
kohtuotsuste alusel tagatisena hoiustamiseks.
11) sihtasutuste vahendid – kontole laekuvad riigieelarvelised eraldised
ning muud riigi asutatud sihtasutuste rahalised vahendid.
[RTL 2007, 36, 633 – jõust 6.05.2007]
(4) Asutuse identifitseerimisnumbriks e-riigikassas on tema registrikood.
(5) e-riigikassa vahendusel esitatud maksekorraldused, teatised ja
aruanded on samaväärse juriidilise jõuga kui riigikassale paberkandjal
esitatavad dokumendid. Asutus vastutab oma ametnike poolt teostatud
tehingute eest täies ulatuses.
(6) Riigikassa poolt asutusele e-riigikassa vahendusel esitatud
e-riigikassa tegevust puudutavad korraldused on kohustuslikuks
täitmiseks.
(7) E-riigikassa kasutamiseks esitab asutus riigikassale vastavalt
määruse lisas 1 toodud vormile volikirja, milles määratakse kindlaks
isik, kes on volitatud asutuse nimel e-riigikassa teenuseid
administreerima. Volikiri esitatakse kahes eksemplaris ja sellele
lisatakse volitatud isiku isikut tõendava dokumendi koopia. Juhul kui
volikirja kinnitab isik, kes on asutuse juhi ülesannetes, esitatakse
riigikassale vastavat volitust tõendav dokument. Sõnumipõhise
andmevahetuse käivitamiseks esitab asutus riigikassale vastavalt määruse
lisas 12 toodud vormile taotluse kahes eksemplaris, milles on
fikseeritud sõnumipõhise andmevahetuse tingimused ning asutuse poolt
määratud vajalikud turvaelemendid, mis annavad asutusele õiguse kasutada
taotluses märgitud riigikassa poolt pakutavaid teenuseid kontode ja
tehingute liikide lõikes.
[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009]
– rakendatakse alates 1.01.2009
(8) E-riigikassa teenuste administreerimise ja sõnumipõhise
andmevahetuse kasutamise õigus jõustuvad lõikes 7 nimetatud volikirja ja
taotluse riigikassa poolt allakirjutamise hetkel ning on kehtivad seni,
kuni asutus riigikassat kirjalikult teavitab.
[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009]
– rakendatakse alates 1.01.2009)
(9) Riigikassa teavitab asutust e-riigikassa teenuste administreerimise
ja sõnumipõhise andmevahetuse kasutamise õigusest lõikes 7 nimetatud
volikirja ja taotluse ühe eksemplari tagastamisega.
[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009]
– rakendatakse alates 1.01.2009
2. peatükk
RIIGIEELARVE TULUDE LAEKUMINE JA NENDE ARVESTUS
§ 3. Riigieelarve tulude laekumine
(1) Riigieelarve tulud laekuvad kontsernikonto koosseisu kuuluvatele
arvelduskontodele pankades. Asutus näeb laekumisi oma e-riigikassa
tulukontode vahendusel.
(2) Riigieelarvesse tulu kandmisel märgitakse maksekorralduse
viitenumbri lahtrisse vastava asutuse e-riigikassa tulukonto number.
Asutus on kohustatud oma e-riigikassa tulukonto numbri riigieelarvesse
tulu kandjale teatavaks tegema.
(3) Laekumised kontsernikonto koosseisus olevatele arvelduskontodele,
millel puudub e-riigikassa tulukonto number või mis on mittekorrektse
e-riigikassa tulukonto numbriga, loetakse riigikassa selgitamata
laekumisteks. Selgitamata laekumiste saaja selgumisel kannab riigikassa
laekumise vastavale asutusele. Kui selgitamata laekumise saajat ei ole
võimalik tuvastada pangale esitatud järelpärimise kaudu, tagastatakse
summa maksjale, välja arvatud summad, mis on väiksemad, kui
järelpärimisega ning ülekande kuludega seotud pankade poolt võetavad
teenustasud kokku.
(4) Asutus on kohustatud igapäevaselt e-riigikassas jälgima lõikes 3
nimetatud laekumisi ning kohe lisama neile vastava e-riigikassa
kontonumbri.
§ 4. Tulude riigieelarvesse kandmine
(1) Asutused kannavad § 1 lõikes 4 nimetatud arvelduskontodele laekunud
ja sularahas kogutud riigieelarve tulud riigieelarvesse vähemalt kaks
korda kuus 5. ja 20. kuupäeval. Kui ülekandmisele kuuluv summa on alla
200 krooni, kantakse summa üle üks kord kuus 20. kuupäeval. Aasta lõpus
laekunud summad kantakse riigieelarvesse 31. detsembriks. Sätestatu ei
kehti § 6 lõikes 2 nimetatud kontode kohta, mille kasutamise pikendamise
kohta esitatud taotlus on rahandusministri poolt rahuldatud.
(2) Riigi äriühingud ja äriühingud, kus riigil on vähemalt
otsustusõigus, kannavad dividendid riigieelarvesse viie tööpäeva jooksul
pärast majandusaasta aruande kinnitamist, kui rahandusminister ei
otsusta vastava riigivara valitseja põhjendatud taotlusel lubada
dividende tasuda täielikult või osaliselt pärast nimetatud tähtaega,
kuid mitte hiljem kui eelarveaasta 30. novembriks.
(3) Välisesindused kannavad neile laekunud tulud riigieelarvesse
hiljemalt tulu laekumisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Ülekandmisele
kuuluvad välisesindustele laekunud tulud, mis ületavad tulu laekumise
kuul tehtud tegelikke kulutusi.
(4) Kohtuotsustest tulenevad tulud kantakse riigieelarvesse jooksvalt.
(5) Paragrahvi 3 lõikes 3 nimetatud selgitamata laekumised, mis ei kuulu
maksjale tagastamisele, kantakse riigieelarvesse eelarveaasta lõpus.
(6) Riigimetsa Majandamise Keskus kannab «Metsaseaduse» § 48 lõige 4
alusel riigieelarvesse kandmisele kuuluva tulu riigieelarvesse üks kord
kuus 20. kuupäeval.
[RTL 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]
§ 5. Kohtutäiturite poolt kogutavate rahaliste sissenõuete ülekandmine
(1) Kriminaalasjades, halduskohtumenetluses ja väärteoasjades kohaldatud
või muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuetega seotud tulude
ülekandmisel neid koguvatele asutustele märgib kohtutäitur
maksekorralduse selgituse lahtrisse nõude liigi, võlgniku nime ja
avalik-õigusliku rahalise sissenõude kohta otsustuse teinud asutuse ja
isiku otsuse või määruse numbri.
(2) Ülekannete puhul, millele ei ole lisatud lõikes 1 nimetatud
selgitusi, on asutused, kellele ülekanne tehti, kohustatud
kohtutäitureid eelnimetatud puudustest teavitama. Kohtutäiturid on
kohustatud viie tööpäeva jooksul, alates asutuse poolt puuduste kohta
saadetud teate saamisest, esitama asutusele puuduste kõrvaldamiseks
vajalikud selgitused.
§ 6. Riigieelarve tulude arvestus ja aruandlus
(1) Riigieelarve tulude kassapõhist koondarvestust korraldab riigikassa.
(2) Paragrahvi 1 lõikes 4 nimetatud asutused, kes kasutavad
kontserniväliseid arvelduskontosid projektide ja programmide
sihtfinantseerimiseks, sisestavad riigieelarve tulude laekumised
e-riigikassasse jooksvalt. Välisesindused sisestavad riigieelarve tulude
laekumised e-riigikassasse järgneva kuu kümnendaks tööpäevaks.
(3) [Kehtetu – RTL 2009, 22, 280
– jõust. 13.03.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(4) Maksu- ja Tolliamet esitab riigieelarve tulude laekumise kuuaruande
riigikassale hiljemalt järgneva kuu neljandal tööpäeval ja nädalaaruande
hiljemalt järgneva nädala kolmapäeval. Aruandes esitatakse andmed
kasvavalt aasta algusest arvates.
(5) Riigikassa koostab e-riigikassa tulukontodel teostatud tehingute ja
riigieelarve tulude aruannete alusel riigieelarve kassalise täitmise
aruande.
3. peatükk
KULUDE TEOSTAMINE JA NENDE ARVESTUS
§ 7. Riigieelarvest väljamaksete teostamise kord
(1) Asutus teeb väljamakseid riigieelarvest e-riigikassa vahendusel.
[RTL 2006, 64, 1175 – jõust. 25.08.2006]
(2) Schengen Facility välisabi programmi vahendite väljamaksete
teostamisel lähtutakse käesolevast määrusest küsimustes, mida ei
ole
reguleeritud siseministri 27. augusti 2004. a määrusega nr 52 «Schengen
Facility vahendite kasutamise kord».
[RTL 2006, 64, 1175 – jõust. 25.08.2006]
(21) Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra
finantsmehhanismi välisabi programmi vahendite väljamaksete teostamisel
lähtutakse käesolevast määrusest küsimustes, mida ei ole reguleeritud
Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2006. a määrusega nr 137 «Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi vahendite
taotlemise, kasutamise, järelevalve ja tulemuste hindamise tingimused ja
kord».
[RTL 2006, 64, 1175 – jõust. 25.08.2006]
(22) Struktuuritoetuse väljamaksete teostamisel lähtutakse
käesolevast määrusest küsimustes, mida ei ole reguleeritud
rahandusministri 19. augusti 2005. a määrusega nr 59 «Struktuuritoetuse
väljamaksmise üldised tingimused ja kord».
[RTL 2006, 64, 1175 – jõust.
25.08.2006]
(3) Väljamaksete tegemiseks riigikassa kontsernikonto koosseisus oleva
arvelduskontoga seotud deebet- või krediitkaardi saamiseks, kehtivuse
tähtaja pikendamiseks või pangakaardi sulgemiseks esitab asutus
riigikassale taotluse vastavalt määruse lisas 2 toodud vormile.
Riigikassa taotluse alusel väljastab pank asutusele vastava kaardi või
sulgeb selle. Asutus vastutab oma ametnike poolt teostatud
kaarditehingute eest täies ulatuses (sealhulgas kaardi varguse ajal
teostatud tehingud) ning peab tagama rahaliste vahendite olemasolu
vastaval eelarveklassifikaatoril. Pangakaardi varguse või kaotamise
korral teavitab asutus sellest koheselt kaardi väljastanud panka ning
seejärel Rahandusministeeriumit.
[RTL 2008, 28, 418 – jõust. 12.04.2008]
§ 71. Materiaalsete ja immateriaalsete varade
müügist laekuvate vahendite kasutamiseks taotluse esitamine
(1) Asutustel on materiaalsete ja immateriaalsete varade müügist
laekuvaid vahendeid õigus kasutada iga-aastasest riigieelarve seadusest
tulenevatel juhtudel, tingimustel ja korras.
(2) Lõikes 1 nimetatud vahendite kasutamise eelduseks on taotluse
esitamine Rahandusministeeriumile.
(3) Põhiseaduslikud institutsioonid esitavad enda, riigikantselei enda
ja oma hallatavate asutuste ning ministeeriumid enda ja oma
valitsemisala asutuste taotlused Rahandusministeeriumile määruse lisas
13 toodud vormil paberkandjal ja elektrooniliselt pärast tulu, mida
soovitakse kasutada, laekumist e-riigikassa tulukontole «Tulu riigivara
müügist».
(4) Taotluses märgitakse:
1) taotlust esitava asutuse nimi ja kuupäev;
2) laekunud tulu andmed laekumiste lõikes: artikkel majandusliku sisu
järgi, e-riigikassa konto, tulu saanud asutuse nimi, tulu laekumise
kuupäev, laekunud tulu suurus kroonides, taotletav summa kroonides;
3) eelarve kulude andmed: asutuse registrikood, asutuse nimi,
e-riigikassa konto, taotletava kulu liigenduse tunnus vastavalt määruse
lisale 3, taotletava kulu liigendus allika järgi, lisatunnus, artikkel
majandusliku sisu järgi, objekti kood ning taotletava kulu suurus
kroonides.
(5) Rahandusministeerium kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust
ning teeb vahendite kasutamise võimalikuks või keeldub sellest 14
tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse laekumisest arvates.
(6) Kui taotluses esitatud andmetes esinevad olulised puudused, mis
takistavad vahendite kasutamise võimalikuks tegemise või sellest
keeldumise otsuse tegemist, teavitab Rahandusministeerium sellest
viivitamatult taotluse esitajat. Puudused taotluses tuleb kõrvaldada 5
tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise teate saamist.
[RTL 2008, 28, 418 – jõust. 12.04.2008]
§ 8. Väljamaksete broneerimine
(1) Riigieelarvest väljamaksete tegemiseks peab asutus broneerima
riigikassas väljamaksete tegemiseks vajalikud summad. Tegelikud
väljamaksed võivad ületada päeva üldbroneeringut kuni 1000 krooni võrra.
Paragrahvi 10 lõikes 2 nimetatud sisemiste arvlemiste tegemiseks
vajalikke summasid ei broneerita.
(2) Riigieelarvest väljamaksete tegemiseks esitab asutus riigikassale
e-riigikassa vahendusel väljamaksmisele kuuluvate summade kohta
broneeringu päevade ja valuutade lõikes hiljemalt kaks tööpäeva enne
väljamaksete tegemist.
[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009]
– rakendatakse alates 1.01.2009
(3) Struktuuritoetuse väljamaksete tegemiseks esitab asutus
Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonnale e-posti teel
prognoosi järgmisel kuul asutuse poolt väljamaksmisele kuuluvate summade
kohta e-riigikassa kontode ja valuutade lõikes hiljemalt jooksva
kalendrikuu kahekümne kolmandal kuupäeval.
[RTL
2006, 64, 1175 – jõust. 25.08.2006]
(4) Riigieelarvesse enammakstud ja valesti laekunud riigitulude
tagastamiseks riigieelarvest väljamaksete tegemiseks esitab Maksu- ja
Tolliamet riigikassale e-postiga broneeringu hiljemalt kaks tööpäeva
enne tagastamisele kuuluvate summade väljamaksete tegemist (juhul, kui
broneeringu esitamise päev on rahvuspüha või riigipüha, siis sellele
eelneval tööpäeval).
[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009]
– rakendatakse alates 1.01.2009
(5) Maksu- ja Tolliamet edastab broneeringu rahandusministri 19. jaanuari
2004. a määruse nr 10 «Füüsilise isiku tulumaksu kohalikele
omavalitsusüksustele eraldamise kord» kohaselt kohalike omavalitsuse
üksustele ülekandmisele kuuluvate summade kohta ning Eesti väärtpaberite
keskregistri pidaja (edaspidi registripidaja) arvelduskontodele
ülekandmisele kuuluva sotsiaalmaksu kogumispensioni osa täiendava summa
kohta e-posti teel vastavalt kokkuleppele riigikassaga.
(6) Sotsiaalkindlustusamet edastab riikliku pensionikindlustuse
väljamaksete kohta broneeringu e-posti teel vastavalt kokkuleppele
riigikassaga.
(7) Riigieelarve kassavoogude efektiivsemaks juhtimiseks võib riigikassa
küsida vajadusel asutustelt täiendavat informatsiooni planeeritavate
kulude ja nende ajalise jaotuse ning riigieelarve tuludesse kantud
summade kohta.
[RTL 2006, 64, 1175 – jõust. 25.08.2006]
§ 9. Riigieelarve klassifikaatori kood
(1) Maksekorraldusele märgitakse riigieelarve klassifikaatori kood, mis
koosneb:
1) eelarveaasta numbrist;
2) määruse lisas 3 toodud
tunnusest;
3) eelarveklassifikaatorist allika järgi;
4)
lisatunnusest;
5) eelarveklassifikaatorist kulude majandusliku sisu
järgi või finantseerimistehingute klassifikaatorist;
6)
objektikoodist.
(2) Lisatunnust kasutatakse:
1) eristamaks kulusid projektide ning projektidega seotud
kaasfinantseerimiste lõikes, sealhulgas Euroopa Liidult,
rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadavate toetuste osas vähemalt
struktuurifondide meetmete detailsuses;
2) materiaalse ja immateriaalse vara müügist laekuvate vahendite
kasutamisel;
3) Vabariigi Valitsuse otsusega jaotatavate vahendite korral;
4) eristamaks iga-aastases riigieelarves eraldi määratletud
arvestuslikke kulusid (rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr
103 «Eelarveklassifikaatorite kehtestamine» lisas 6 kehtestatud
eelarveklassifikaatori allika 00 alt tehtavate kulude osas).
[RTL 2007, 87, 1464 – jõust.
24.11.2007]
(3) Riigieelarve klassifikaatori koodis kasutatakse kinnitatud
eelarveklassifikaatoreid kõige detailsemates koodides.
[RTL 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]
§ 10. Maksekorralduste liigid
(1) Väljamakseid riigieelarvest tehakse asutuse poolt e-riigikassas
täidetud maksekorralduse alusel. Maksekorralduse liigid käesoleva
eeskirja tähenduses on:
1) siseriiklik maksekorraldus;
2)
koondmaksekorraldus;
3) välismaksekorraldus;
4)
massmaksekorraldus;
5) väärtpaberikorraldus;
6) koondvälismaksekorraldus.
[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009]
– rakendatakse alates 1.01.2009
(2) Siseriiklik maksekorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on Eesti
Vabariigi sisene kas Eesti kroonides või välisvaluutas tehtav
maksekorraldus. Siseriiklikul maksekorraldusel täidetakse e-riigikassas
järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa konto
number, millelt makse sooritatakse, saaja nimi, saaja konto number
(välisvaluutas tehtava maksekorralduse saaja konto peab olema
rahandusministeeriumi kontsernikonto korrespondentpangas), valuuta,
summa, makse väärtuspäev, maksekorraldust selgitav tekst ning
maksekorralduse aluseks oleva alusdokumendi number ja väljaandmise
kuupäev ning riigieelarve klassifikaatori kood. Paragrahvi 2 lõikes 1
nimetatud asutuste vahel teostatakse siseriiklik maksekorraldus
e-riigikassas ilma pangaülekannet tegemata sisemise arvlemisena.
Sisemise arvlemise korral on saaja konto numbriks vastava asutuse
e-riigikassa konto number. Siseriiklikku maksekorraldust on võimalik
e-riigikassasse saata ka failina.
[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009]
– rakendatakse alates 1.01.2009
(3) Koondmaksekorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on ühele makse
saajale mitme erineva riigieelarve klassifikaatori ja erinevate
e-riigikassa kontode alt tehtav Eesti Vabariigi sisene kas Eesti
kroonides või välisvaluutas tehtav maksekorraldus. Koondmaksekorraldusel
täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number,
e-riigikassa konto number, millelt makse sooritatakse, saaja nimi, saaja
konto number (välisvaluutas tehtava maksekorralduse saaja konto peab
olema rahandusministeeriumi kontsernikonto korrespondentpangas),
valuuta, makse väärtuspäev, maksekorraldust selgitav tekst ning
maksekorralduse aluseks oleva alusdokumendi number ja väljaandmise
kuupäev ning riigieelarve klassifikaatori kood ja nendele vastavad
summad.
[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009]
– rakendatakse alates 1.01.2009
(4) Välismaksekorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on välisvaluutas
tehtav maksekorraldus. Välismaksekorraldusel täidetakse järgmised
kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa konto number,
millelt makse sooritatakse, saaja nimi, saaja riigi kood, saaja konto
number (vajadusel saaja rahvusvaheline pangakonto number ehk IBAN),
saaja panga nimi (vajadusel saaja panga identifitseerimise kood ehk BIC
kood), valuutakood, summa, makse väärtuspäev, maksekorraldust selgitav
tekst ning maksekorralduse aluseks oleva alusdokumendi number ja
väljaandmise kuupäev, makse tüüp, laekumise kulude kandja, Eesti Panga
poolt kehtestatud maksebilansi kood ning riigieelarve klassifikaatori
kood. Välismaksekorraldust on võimalik e-riigikassasse saata ka failina.
[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009]
– rakendatakse alates 1.01.2009
(41) Koondvälismaksekorraldus käesoleva eeskirja tähenduses
on ühele makse saajale mitme erineva riigieelarve klassifikaatori ja
erinevate e-riigikassa kontode alt välisvaluutas tehtav maksekorraldus.
Maksekorraldusel täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi
number, e-riigikassa konto number, millelt makse sooritatakse, saaja
nimi, saaja riigi kood, saaja konto number (vajadusel saaja
rahvusvaheline pangakonto number ehk IBAN), saaja panga nimi (vajadusel
saaja panga identifitseerimise kood ehk BIC kood), valuutakood, summa,
makse väärtuspäev, maksekorraldust selgitav tekst ning maksekorralduse
aluseks oleva alusdokumendi number ja väljaandmise kuupäev, makse tüüp,
laekumise kulude kandja, Eesti Panga poolt kehtestatud maksebilansi kood
ning riigieelarve klassifikaatori kood ja nendele vastavad summad.
[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009]
– rakendatakse alates 1.01.2009
(5) Mitme makse ülekandmiseks, mida tehakse nimekirja alusel ühe
maksena, saadab asutus e-riigikassasse massmaksekorralduse faili.
e-riigikassas lisatakse failile e-riigikassa konto, millelt makse
sooritatakse. Failid moodustatakse asutuse poolt pankade lõikes.
(6) Väärtpaberikorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on makseta
väärtpaberiülekande ostu- või müügitehing. Väärtpaberikorraldusel
täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number,
e-riigikassa väärtpaberikonto, väärtpaberi nimetus, rahvusvaheline
väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN kood), tehingu tüüp,
väärtuspäev, vastaspoole nimi, vastaspoole väärtpaberikonto, vastaspoole
väärtpaberikonto haldur, väärtpaberite kogus ning korraldust selgitav
tekst.
§ 11. Riigieelarvest väljamaksete teostamine
(1) Asutus vastutab maksekorralduse seadusele vastavuse ja esitatud
andmete õigsuse eest, samuti tema eelarves vajalike vahendite olemasolu
ning antud riigieelarve klassifikaatori koodi arvelt väljamaksete
tegemise õigsuse eest.
(2) Riigikassa teeb maksekorralduse alusel väljamakse makse saajale
pangaülekandena või sisemise arvlemise korras.
(3) Asutuse poolt edastatud maksekorralduse väljamakse tähtaeg on makse
alusdokumendil näidatud maksetähtaeg.
(4) Maksetele, mille maksetähtaeg on nädalavahetusel või riigipühal,
märgitakse väljamakse tähtajaks nädalavahetusele või riigipühale eelnev
tööpäev, valuutamaksete puhul kaks tööpäeva enne nädalavahetust või
riigipüha.
[RTL 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]
(5) Asutus esitab riigikassale maksekorralduse e-riigikassa vahendusel
vastavalt riigikassa poolt kehtestatud tähtajaks. Tähtaegade kohta
esitab riigikassa informatsiooni asutustele e-posti teel.
[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009]
– rakendatakse alates 1.01.2009
(6) Riigikassa jälgib enne väljamakse tegemist asutuse esitatud
maksekorralduse vastavust järgmistele nõuetele:
1)
maksekorralduse vormikohane täitmine;
2) asutuse riigieelarve
vabade vahendite olemasolu;
3) väljamakse miinimum suurus makse saajale pangaülekandena Eesti
Vabariigi piires on 1 Eesti kroon ning välisriiki 30 Eesti krooni
(väljamakse summa arvutatakse välisvaluutasse ümber Eesti Panga
noteeritud päevakursi alusel).
[RTL 2007, 87, 1464 – jõust.
24.11.2007]
(7) Juhul kui väljamakse aluseks on «Riigihangete seaduse» § 15
nimetatud piirmäära ületav hankeleping, esitatakse riigikassale
maksekorralduse alusdokumentide koopiad ja riigihanke viitenumber ning
pärast hanke- või raamlepingu lõppemist teatatakse riigihanke
viitenumbrile viidates «Riigihangete seaduse» § 37 lõike 4 alusel
riigihanke aruande lisa esitamisest.
[RTL 2008, 28, 418 – jõust. 12.04.2008]
(8) Riigikassaga kooskõlastatakse eelnevalt akreditiivide kasutamine
ning vastavate tehingute tegemine, tagatisdeposiitide andmine ja
tšekkidega arveldamine.
(9) Riigikassal on õigus kontrolli teostamise eesmärgil nõuda asutuselt
tema esitatud maksekorralduse aluseks olevaid asutuse juhi poolt
viseeritud raamatupidamisnõuetele vastavaid finantsdokumente või nende
koopiaid.
[RTL 2006, 64, 1175 –
jõust. 25.08.2006]
(10) Maksekorralduse vastavusel lõikes 6 toodud nõuetele kinnitab
riigikassa maksekorralduse ning suunab selle väljamaksmisele.
[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009]
– rakendatakse alates 1.01.2009
(11) Maksekorralduse mittevastavusel lõikes 6 toodud nõuetele, keeldub
riigikassa nimetatud maksekorralduse väljamaksmisest ning teavitab
sellest asutust e-riigikassa vahendusel või paberkandjal esitatud
maksekorraldusel koos keeldumise põhjendusega.
[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009]
– rakendatakse alates 1.01.2009
(12) Kui asutus ei nõustu väljamaksmisest keeldumise otsusega, esitab ta
rahandusministrile taotluse väljamaksmisest keeldumise otsuse
tühistamiseks. Koopia nimetatud taotlusest esitatakse riigikassale.
Väljamaksmisest keeldumise otsuse tühistamise otsustab rahandusminister.
§ 111. Riigieelarvest väljamaksete teostamisega
seotud kulude katmine
(1) Kontsernikonto koosseisu kuuluvate Rahandusministeeriumi nimele
avatud arvelduskontode avamisega, sulgemisega, hooldustasude ning
maksekorralduste edastamisega seotud kulud kaetakse
Rahandusministeeriumi eelarvest.
(2) Akreditiivide kasutamisega, tšekkide ja pangakaartidega
arveldamisega, välisarveldustega seotud järelpärimiste ja lisatasude
ning andmete vahetusega ja autentimisega seotud kulud kaetakse asutuse
eelarvest.
[RTL 2007, 87, 1464 – jõust.
24.11.2007]
§ 12. Maksekorralduste annulleerimine
(1) Asutus saab annulleerida riigikassa poolt panka edastamata
maksekorraldusi e-riigikassa vahendusel või paberkandjal maksekorralduse
annulleerimise teatisel vastavalt määruse lisas 4 toodud vormile.
(2) e-riigikassas sisestatud maksekorraldused, mis on 10 kalendripäeva
jooksul pärast maksetähtaega riigikassasse väljamaksmiseks edastamata,
annulleeritakse riigikassa poolt.
(3) [Kehtetu – RTL 2006, 64, 1175
– jõust. 25.08.2006]
§ 13. Maksekorralduses esitatud riigieelarve klassifikaatori
koodi muutmine
(1) Asutuse juba teostatud maksekorralduse riigieelarve klassifikaatori
koodi muutmiseks esitab asutus riigikassale e-riigikassa vahendusel
teatise, põhjendades muutmise vajadust. Teatisel täidetakse järgmised
kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa tulu- või kulukonto
number, riigieelarve klassifikaatori kood, summa (pluss- ja
miinusmärgiga summade liitmisel peab kogusumma olema väärtusega 0) ja
kommentaar, milles asutus on kohustatud viitama maksekorraldusele ja
muule dokumendile, mille alusel riigieelarve klassifikaatori koodi
muutmine teostatakse.
(2) Riigikassal on õigus keelduda klassifikaatori koodi muutmisest, kui
see ei ole piisavalt põhjendatud.
§ 14. Kulude vähendamine
(1) Asutuse poolt samal eelarveaastal e-riigikassa kulukontolt teostatud
kulude vähendamine toimub juhul, kui:
1) riigieelarvesse
tagastatakse ekslikult väljamakstud vahendid;
2) toimub
ettemaksete tagastamine;
3) laekumine on seotud riigivara müügiga
(Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a määruse nr 286 «Riigivara
võõrandamise korra kinnitamine» punkti 75 alusel);
4)
laekumine on seotud asutuse ametnikele või töötajatele asutuse poolt
kehtestatud kululimiite ületavate summade tagastamisega ametnike või
töötajate poolt;
5) laekumine toimub Euroopa Liidu
vahenditest, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või
välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt asutusele tema poolt varem
teostatud kulude hüvitamiseks;
6) laekumine toimub
Sotsiaalkindlustusametilt «Puhkuseseaduse» 9 lõike 2 punktis 1 või 2
nimetatud pikendatud põhipuhkuse hüvitamiseks, «Puhkuseseaduse» § 30
lõikes 1 või 2 nimetatud täiendava lapsepuhkuse hüvitamiseks, «Töö- ja
puhkeaja seaduse» § 18 lõikes 1 nimetatud lapsetoitmise lisavaheaja
kasutamise hüvitamiseks või «Töö- ja puhkeaja seaduse» §-s 23 nimetatud
täiendava tasulise puhkepäeva hüvitamiseks;
7) laekumine toimub ühelt riigiasutuselt teisele tema poolt varem
teostatud ühistest koostööprojektidest, kirjalikest kokkulepetest,
ühishangetest ja -koolitustest ning lähetustest tulenevate kulude
hüvitamiseks.
[RTL 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]
8) laekumine on seotud maksude tagastamisega.
(2) Riigikassa teavitab asutust lõikes 1 nimetatud summade laekumisest
e-riigikassa vahendusel.
(3) Asutus on kohustatud igapäevaselt e-riigikassas jälgima lõikes 1
nimetatud summade laekumisi ja kohe lisama neile vastava riigieelarve
klassifikaatori ning selgitamata kulu kannetele (kaardimaksed ja pankade
teenustasud) määrama e-riigikassa kontonumbri ja vastava riigieelarve
klassifikaatori.
§ 15. Väärtpaberitega seotud toimingud
Asutus, jõudes eelnevalt tehingu vastaspoolega kokkuleppele
väärtpaberite koguses ning väärtuspäeva osas, esitab riigikassale
vastava ostu- või müügitehingu korralduse e-riigikassa vahendusel
vähemalt üks tööpäev enne korraldusel näidatud väärtuspäeva.
Väärtpaberist tuleneva hääleõiguse ja muude õiguste teostamisel peab
riigikassa järgima asutuse korraldusi. Väärtpaberitest tulenevate
õiguste teostamiseks väljastab Rahandusministeerium asutusele nõutavas
vormis volituse.
§ 16. Erandkorras teatiste ja maksekorralduste edastamine
(1) Tehniliste häirete korral e-riigikassas on erandkorras broneeringuid
ja maksekorraldusi võimalik riigikassasse edastada paberkandjal kahes
eksemplaris:
1) määruse lisas 5 toodud broneeringu teatise vormil;
2)
määruse lisas 6 toodud siseriikliku maksekorralduse vormil;
3)
määruse lisas 7 toodud koondmaksekorralduse vormil;
4)
määruse lisas 8 toodud välismaksekorralduse vormil;
5)
määruse lisas 9 toodud väärtpaberikorralduse vormil;
6) määruse lisas 14 toodud koondvälismaksekorralduse vormil.
[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009]
– rakendatakse alates 1.01.2009
(2) Riigikassa tagastab asutusele pärast maksekorralduse või teatise
täitmist paberkandjal esitatud broneeringu või maksekorralduse ühe
eksemplari.
§ 17. Riigisaladuse seaduses toodud valitsusasutuste rahastamine
Tulenevalt «Riigisaladuse seaduse» § 6 punktist 15 kannavad
Kaitsejõudude Peastaabi luure ja vastuluurega tegelevad
struktuuriüksused, Kaitsepolitseiamet ja Teabeamet
kontsernikontovälistele arvelduskontodele e-riigikassa vahendusel
väljamaksete tegemiseks vajalikud vahendid. Rahandusministeeriumi
esindajatel on vastava juurdepääsuloa olemasolul õigus küsida vastavaid
maksekorraldusi ja nende alusdokumente «Riigisaladuse seaduse» sätteid
arvestades.
§ 18. Riikliku pensionikindlustusmakse, riikliku ravikindlustusmakse,
kohustusliku kogumispensioni kindlustusmakse, töötuskindlustusmakse,
maamaksu, keskkonnatasude ja pakendiaktsiisi ülekandmine
[RTL
2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]
(1) Riigikassa kontsernikonto koosseisu kuuluvale sotsiaalmaksu
tulukontole laekunud sotsiaalmaksust kantakse pankade poolt vastavalt §
1 lõikes 3 sätestatud lepingutingimustele riikliku pensionikindluste
vahendite osa kontsernikonto peakontole ning Maksu- ja Tolliamet kannab
laekunud sotsiaalmaksust ravikindlustuse vahendid Eesti Haigekassa
arvelduskontole 15 tööpäeva jooksul sotsiaalmaksu tasumisest arvates.
[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009]
– rakendatakse alates 1.01.2009
(2) Sotsiaalmaksu
kogumispensioni osad ja kohustusliku kogumispensioni makse kannab Maksu-
ja Tolliamet registripidaja arvelduskontole Eesti Pangas.
[RTL
2008, 105, 1504 – jõust. 3.01.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(3) [Kehtetu – RTL 2009, 22, 280
– jõust. 13.03.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(4) Maksu- ja Tolliamet kannab laekunud töötuskindlustusmaksed üle Eesti
Töötukassa arvelduskontole 15 tööpäeva jooksul alates
töötuskindlustusmakse tasumisest.
[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009]
– rakendatakse alates 1.01.2009
(5) Maksu- ja Tolliamet kannab tasutud maamaksu üle kohaliku
omavalitsuse üksustele vähemalt üks kord kuus.
[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009]
– rakendatakse alates 1.01.2009
(6) Riigikassa kontsernikonto koosseisu kuuluvale tulukontole laekunud
keskkonnatasud ja pakendiaktsiis ja elektriaktsiis kantakse iga kuu 20.
kuupäeval sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arvele tulu kogumise
eest vastutavate riigiasutuste – Maksu- ja Tolliameti (pakendiaktsiis),
Põllumajandusministeeriumi (kutselise kalapüügi tasu) ja
Keskkonnaministeeriumi (ülejäänud keskkonnatasud) – koostatud laekumiste
suurust kinnitavate teatiste alusel.[RTL
2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
§ 19. Riigieelarvesse enammakstud summad
(1) Eelarveaastal ja eelnevatel eelarveaastatel riigieelarvesse
enammakstud summade tagastamine toimub jooksva eelarveaasta vastava tulu
laekumiste arvelt.
(2) Riigieelarvest enammakstud summade tagastamine toimub asutuste, kes
õigusaktidest tulenevalt koguvad trahve, lõive, tasusid ja muid
riigieelarve tulusid, algatusel.
§ 20. Kulude kandmine arvestusse ja aruandluse
korraldamine riigikassas
(1) Riigieelarve kulude kassapõhist arvestust korraldab riigikassa.
(2) Paragrahvi 1 lõikes 4 nimetatud asutused, kes kasutavad
kontserniväliseid arvelduskontosid projektide ja programmide
sihtfinantseerimiseks, sisestavad riigieelarve kulud e-riigikassasse
jooksvalt. Välisesindused sisestavad riigieelarve kulud e-riigikassasse
järgneva kuu kümnendaks tööpäevaks.
(3) [Kehtetu – RTL 2009, 22, 280
– jõust.13.03.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009
(4) Riigikassa arvestab pärast pangatehingu kinnituse saamist teostatud
väljamaksed ning teatiste, õiendite ja aruannete alusel tehtud kanded
riigieelarve kassalise täitmise aruandesse.
4. peatükk
ÜLEKANTAVATE VAHENDITE JÄRGMISSE EELARVEAASTASSE
ÜLEKANDMISE KORD
§ 21. Ülekantav kulu
Ülekantavad kulud on:
1) kulud, mis on ülekantavad «Riigieelarve
seaduse» alusel;
2) kulud, mille ülekantavus on sätestatud
riigieelarves (iga-aastane riigieelarve seadus);
3) kuni 3%
riigieelarves kindlaksmääratud kulust vastava aasta riigieelarve seaduse
liigenduse alusel;
4) kulud, mis on ülekantavad «Erastamisest laekuva
raha kasutamise seaduse» alusel;
5) kulud, mis sõltuvad jooksva eelarveaasta tegelikust laekumisest
(arvestada ainult eelarveaasta jooksul laekunud ja kasutamata jäänud
tulu majandustegevusest ja toetused).
[RTL 2007, 87, 1464 – jõust.
24.11.2007]
§ 22. Taotluste esitamine kulude ülekandmiseks
(1) Põhiseaduslikud institutsioonid esitavad enda, Riigikantselei enda
ja oma hallatavate asutuste ning ministeeriumid enda ja oma
valitsemisala asutuste taotlused kulude ülekandmiseks
Rahandusministeeriumile määruse lisas 11 toodud vormil paberkandjal ja
elektrooniliselt hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 25. jaanuariks.
(2) Taotlustes märgitakse:
1) asutuse registrikood, asutuse
nimetus, e-riigikassa konto, ülekantava kulu liigenduse tunnus vastavalt
määruse lisale 3, ülekantava kulu liigendus allika järgi, artikkel
majandusliku sisu järgi ning objekti kood. Ülekantava kulu liigendus
esitatakse võrdlevana taotletava eelarve klassifikaatorite ja selle
kasutamise aasta klassifikaatorite lõikes;
2) ülekantava kulu
suurus kroonides;
3) selgitused, kus on ära toodud ülekantava kulu
alused (välisabileping või muu alus) ning põhjendus kulu ülekandmise
vajaduse ja suuruse kohta.
(3) Järgmisse eelarveaastasse kuuluvad ülekandmisele summad alates 1000
kroonist. Nimetatud piirmäära ei rakendata rahandusministri 11.
detsembri 2003. a määruse nr 103 «Eelarveklassifikaatorite kehtestamine»
lisas 6 kehtestatud eelarveklassifikaatori allikate 20 ja 40 laekumiste
arvelt tehtavate kulude osas.
[RTL 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]
§ 23. Kulu ülekandmise otsustamine
(1) Otsuse kulu ülekandmise kohta teeb rahandusminister hiljemalt 14
tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse laekumisest
Rahandusministeeriumi.
(2) Kui rahandusminister leiab, et taotluses esitatud andmetes või
selgitustes esinevad olulised puudused, mis takistavad ülekandmise
otsuse tegemist, teavitab ta viivitamatult taotluse esitajat vastavatest
puudustest. Puudused taotluses tuleb kõrvaldada viie tööpäeva jooksul
pärast vastavasisulise teate saamist.
(3) Kulu ei kanta üle, kui taotlus ei ole esitatud
Rahandusministeeriumile 25. jaanuariks või selles esinevaid olulisi
puudusi ei ole kõrvaldatud lõikes 2 toodud tähtaja jooksul.
§ 24. Riigieelarves kohalikele omavalitsustele mittesihtotstarbeliste
eraldistena ette nähtud vahendite, Vabariigi Valitsuse reservi,
hasartmängumaksu, alkoholi- ja tubakaaktsiisi, keskkonnakasutuse tasude,
metsatulu, sotsiaalmaksu ravi- ja pensionikindlustuse ning Euroopa Liidu
välisabi eraldamata jäägi ülekandmine
(1) Riigieelarves kohalikele omavalitsustele mittesihtotstarbeliste
eraldistena ette nähtud vahendite, Vabariigi Valitsuse reservi,
hasartmängumaksu, alkoholi- ja tubakaaktsiisi, keskkonnakasutuse tasude,
metsatulu, sotsiaalmaksu ravi- ja pensionikindlustuse ning Euroopa Liidu
välisabi eraldamata jäägi järgmisse eelarveaastasse ülekandmisel ei
kohaldata paragrahvides 22 ja 23 sätestatut
(2) Lõikes 1 nimetatud eraldamata jääk kantakse tervikuna üle järgmisse
eelarveaastasse.
[RTL 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]
§ 25. Muud ülekantavad vahendid
Tagatiste- ja väärtpaberikontodele laekuvate vahendite tagastamata
jäägid kuuluvad ülekandmisele automaatselt.
§ 26. Ülekantavate vahendite kasutamine
(1) Ülekantavat kulu saab kasutada alates neljandast tööpäevast
rahandusministri kulu ülekandmise otsuse tegemisest arvates.
Paragrahvides 24 ja 25 nimetatud vahendite jääke saab kasutada alates
järgmise eelarveaasta algusest.
(2) Järgmisesse eelarveaastasse ülekantavaid kulusid võib kasutada
samaks otstarbeks ja üksnes järgmise eelarveaasta jooksul. Paragrahvis
25 nimetatud vahendite jääkide kasutamisel puudub ajaline piirang.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 27 [Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 28. Määruse jõustumine
Määrust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. jaanuarist.
Kustutatud
Lisatud
Facebook
X.com