Teksti suurus:

Euroopa naaritsa püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:24.12.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.01.2020
Avaldamismärge:RT I, 14.12.2018, 3

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 2 alusel.

§ 1.   Kaitse alla võtmise eesmärk

  Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 «I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu» § 4 lõike 2 punkti 18 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi euroopa naaritsa (Mustela lutreola) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks.

§ 2.   Euroopa naaritsa püsielupaikade kaitse alla võtmine

  (1) Euroopa naaritsa püsielupaikadena võetakse kaitse alla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas järgmised vooluveekogud või nende osad koos 50 m laiuse kaldavööndiga veekogu mõlemal kaldal:
  1) Suuremõisa jõgi Suuremõisa, Viilupi ja Hellamaa külas;
  2) Vaemla jõgi Jõeküla ja Kaasiku külas;
  3) Luguse jõgi Luguse, Kleemu, Aadma, Ühtri, Lelu ja Pärnselja külas;
  4) Rebasselja jõgi Luguse, Selja ja Nõmme külas;
  5) Tulimurru jõgi Luguse ja Selja külas;
  6) Jausa jõgi Jausa külas;
  7) Vanajõgi Jõesuu ja Kiivera külas;
  8) Armijõgi Heiste, Isabella ja Lilbi külas;
  9) Pihla jõe 1. lahustükk Koidma, Metsaküla, Heigi ja Pihla külas ning 2. lahustükk Pihla ja Otste külas ning Kõrgessaare alevikus;
  10) Kidaste jõgi Kidaste, Malvaste, Mudaste ja Ogandi külas.
[RT I, 14.12.2018, 2 - jõust. 24.12.2018]

  (2) Euroopa naaritsa püsielupaikade ja nende vööndite piirid on esitatud määruse lisas olevatel kaartidel2.

§ 3.   Püsielupaiga valitseja

  «Looduskaitseseaduse» § 21 lõike 1 kohaselt on püsielupaiga valitsejaks Keskkonnaamet.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

§ 4.   Püsielupaiga kaitsekord

  (1) Euroopa naaritsa püsielupaiga maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ning majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks, mille moodustab vooluveekogu ja selle veepiirist arvestades 10 m laiune kaldavöönd, välja arvatud Pihla jõe 1. lahustükk, kus sihtkaitsevööndi osaks on 20 m laiune kaldavöönd, ning piiranguvööndiks.
[RT I, 14.12.2018, 2 - jõust. 24.12.2018]

  (2) Püsielupaigas kehtib «Looduskaitseseadusega» sätestatud kaitsekord selles määruses sätestatud eranditega.

  (3) Püsielupaigas on lubatud:
  1) kalapüük;
  2) jahipidamine, välja arvatud surmavate püünisraudade kasutamine maapinnal ja kuni 1 m kõrgusel maapinnast;
  3) mootorsõidukitega sõitmine vastavalt «Looduskaitseseaduse» § 37 lõike 3 punktile 6.

  (4) Püsielupaiga valitseja nõusolekul on lubatud:
  1) telkimine ja lõkke tegemine selleks ette valmistatud ja tähistatud kohas;
  2) puittaimestiku raie korraga kuni 50 m pikkusel lõigul, kusjuures lagedaks raiutud alade vahele peab jääma vähemalt 10 m pikkune puittaimestikuga kaetud ala.

  (5) Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

  (6) Sihtkaitsevööndis on lubatud inimeste viibimine, marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumine.

  (7) Püsielupaiga valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
  1) tee ja tehnovõrgu rajatise püstitamine vooluveekoguga ristisuunas püsielupaigas paikneva kinnistu tarbeks;
  2) veerežiimi taastamine euroopa naaritsa elutingimuste säilitamiseks;
  3) hooldusraied.

  (8) Püsielupaiga valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud maaparandussüsteemi hoiutööd järgmistel tingimustel:
  1) veekogu ühel kaldal võib raiuda lagedaks korraga kuni 30 m pikkuse lõigu, kusjuures kahe raiutava ala vahele peab puittaimestikku jääma alles vähemalt 10 m pikkuse lõiguna;
  2) kui kaldal kasvav puittaimestik segab maaparandustööde läbiviimist, võib veekogu ühel kaldal raiuda lagedaks korraga kuni 50 m pikkuse lõigu;
  3) puittaimestiku raiumisel tuleb jätta kasvama eksperdi poolt tähistatud üksikpuud või puude grupid maksimaalselt 50 meetrise vahemaa tagant;
  4) setete eemaldamisel eesvoolust ja eesvoolude taastamisel luuakse tingimused veekogu isepuhastusvõime suurenemiseks ning vee-elustiku seisundi paranemiseks;
  5) veekogul ei võeta setet ega taastata eesvoole sama aasta jooksul pikemal lõigul kui 2 km.

  (9) Piiranguvööndis on lubatud:
  1) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine looduskaitse eesmärkidel;
  2) puhtpuistute kujundamine;
  3) uuendusraie, kusjuures lageraielangi maksimaalne lubatud laius on 30 m ja lank ei tohi paikneda piki kallast;
  4) ehitise püstitamine.

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.02.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 22.01.2020, 13

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 2 alusel.

§ 1.   Kaitse alla võtmise eesmärk

  Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 «I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu» § 4 lõike 2 punkti 18 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi euroopa naaritsa (Mustela lutreola) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks.

§ 2.   Euroopa naaritsa püsielupaikade kaitse alla võtmine

  (1) Euroopa naaritsa püsielupaikadena võetakse kaitse alla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas järgmised vooluveekogud või nende osad koos 50 m laiuse kaldavööndiga veekogu mõlemal kaldal:
  1) Suuremõisa jõgi Suuremõisa, Viilupi ja Hellamaa külas;
  2) Vaemla jõgi Jõeküla ja Kaasiku külas;
  3) Luguse jõgi Luguse, Kleemu, Aadma, Ühtri, Lelu ja Pärnselja külas;
  4) Rebasselja jõgi Luguse, Selja ja Nõmme külas;
  5) Tulimurru jõgi Luguse ja Selja külas;
  6) Jausa jõgi Jausa külas;
  7) Vanajõgi Jõesuu ja Kiivera külas;
  8) Armijõgi Heiste, Isabella ja Lilbi külas;
  9) Pihla jõe 1. lahustükk Koidma, Metsaküla, Heigi ja Pihla külas ning 2. lahustükk Pihla ja Otste külas ning Kõrgessaare alevikus;
  10) Kidaste jõgi Kidaste, Malvaste, Mudaste ja Ogandi külas.
[RT I, 14.12.2018, 2 - jõust. 24.12.2018]

  (2) Euroopa naaritsa püsielupaikade ja nende vööndite piirid on esitatud määruse lisas olevatel kaartidel2.

§ 3.   Püsielupaiga valitseja

  «Looduskaitseseaduse» § 21 lõike 1 kohaselt on püsielupaiga valitsejaks Keskkonnaamet.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

§ 4.   Püsielupaiga kaitsekord

  (1) Euroopa naaritsa püsielupaiga maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ning majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks, mille moodustab vooluveekogu ja selle veepiirist arvestades 10 m laiune kaldavöönd, välja arvatud Pihla jõe 1. lahustükk, kus sihtkaitsevööndi osaks on 20 m laiune kaldavöönd, ning piiranguvööndiks.
[RT I, 14.12.2018, 2 - jõust. 24.12.2018]

  (2) Püsielupaigas kehtib «Looduskaitseseadusega» sätestatud kaitsekord selles määruses sätestatud eranditega.

  (3) Püsielupaigas on lubatud:
  1) kalapüük;
  2) jahipidamine, välja arvatud surmavate püünisraudade kasutamine maapinnal ja kuni 1 m kõrgusel maapinnast;
  3) mootorsõidukitega sõitmine vastavalt «Looduskaitseseaduse» § 37 lõike 3 punktile 6.

  (4) Püsielupaiga valitseja nõusolekul on lubatud:
  1) telkimine ja lõkke tegemine selleks ette valmistatud ja tähistatud kohas;
  2) puittaimestiku raie korraga kuni 50 m pikkusel lõigul, kusjuures lagedaks raiutud alade vahele peab jääma vähemalt 10 m pikkune puittaimestikuga kaetud ala.

  (5) Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

  (6) Sihtkaitsevööndis on lubatud inimeste viibimine, marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumine.

  (7) Püsielupaiga valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
  1) tee ja tehnovõrgu rajatise püstitamine vooluveekoguga ristisuunas püsielupaigas paikneva kinnistu tarbeks;
  2) veerežiimi taastamine euroopa naaritsa elutingimuste säilitamiseks;
  3) hooldusraied.

  (8) Püsielupaiga valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud maaparandussüsteemi hoiutööd järgmistel tingimustel:
  1) veekogu ühel kaldal võib raiuda lagedaks korraga kuni 30 m pikkuse lõigu, kusjuures kahe raiutava ala vahele peab puittaimestikku jääma alles vähemalt 10 m pikkuse lõiguna;
  2) kui kaldal kasvav puittaimestik segab maaparandustööde läbiviimist, võib veekogu ühel kaldal raiuda lagedaks korraga kuni 50 m pikkuse lõigu;
  3) puittaimestiku raiumisel tuleb jätta kasvama eksperdi poolt tähistatud üksikpuud või puude grupid maksimaalselt 50 meetrise vahemaa tagant;
  4) setete eemaldamisel eesvoolust ja eesvoolude taastamisel luuakse tingimused veekogu isepuhastusvõime suurenemiseks ning vee-elustiku seisundi paranemiseks;
  5) veekogul ei võeta setet ega taastata eesvoole sama aasta jooksul pikemal lõigul kui 2 km.

  (9) Piiranguvööndis on lubatud:
  1) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine looduskaitse eesmärkidel;
  2) puhtpuistute kujundamine;
  3) uuendusraie, kusjuures lageraielangi maksimaalne lubatud laius on 30 m ja lank ei tohi paikneda piki kallast;
  4) ehitise püstitamine.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json