Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse»
§ 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Sookuninga looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Sookuninga looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala)
kaitse-eesmärk on:
1) ulatusliku sooala ja sellega piirnevate
alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse;
2) EÜ
nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas
nimetatud liikide – suur-laukhane (Anser albifrons),
väike-laukhane (Anser erythropos), väike-konnakotka (Aquila
pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorri (Caprimulgus
europaeus), must-toonekure (Ciconia nigra), soo-loorkulli (Circus
pygargus), rukkiräägu (Crex crex), laululuige (Cygnus
cygnus), valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos),
väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), värbkaku (Glaucidium
passerinum), sookure (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius
collurio), herilaseviu (Pernis apivorus), laanerähni e
kolmvarvas-rähni (Picoides tridactylus), hallpea-rähni e
hallrähni (Picus canus), händkaku (Strix uralensis),
tedre (Tetrao tetrix), metsise e mõtuse (Tetrao urogallus),
mudatildri (Tringa glareola) ja rändlinnuliikide kaitse;
3)
EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide
– jõgede ja ojade (3260)3, niiskuslembeste
kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja
ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), rabade (7110*),
siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), vanade
laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050),
soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*)
kaitse ning II lisas nimetatud liikide – saarma (Lutra lutra)
ja tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade kaitse.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja
majandustegevuse piiramise astmele kümneks sihtkaitsevööndiks ja üheks
piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud
piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
(4) «Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade
konventsiooni» artikli 2 lõike 1 kohaselt on kaitseala rahvusvahelise
tähtsusega märgala (Ramsari ala).
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Lanksaare, Reinu,
Tuuliku, Veelikse ja Jäärja külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse
lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa
keskkonnateenistus.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa
kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud sihtkaitsevööndis
käesolevas määruses sätestatud juhtudel.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval
kinnisasjal viibimine on lubatud arvestades «Asjaõigusseaduses» ja
«Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala
valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades.
Telkimine eramaal ja telkimine ning lõkke tegemine õuemaal on lubatud
omaniku loal.
(4) Kaitsealal on lubatud mootorita sõidukiga sõitmine teedel ja radadel
ning mootorsõidukiga sõitmine teedel. Maastikusõidukiga sõitmine on
lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Mootorita sõidukiga sõitmine
väljaspool teid ja radu, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool teid ja
maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud
järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses,
poollooduslike koosluste hooldamisel, liinirajatiste hooldamisel,
metsatöödel, põllumajandustöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul
teostatavas teadustegevuses.
(5) Kaitsealal on lubatud jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise
eesmärgil.
§ 5. Keelatud tegevus
(1) Kaitseala vetel on keelatud ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud
järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas
teadustegevuses ja kaitseala valitsemisega seotud tegevuses.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1)
muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kinnitada metsateatist;
5)
kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda
nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
7)
anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud
metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse
saamist metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise
eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral
omapoolsed tingimused.
(2) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab
kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib
kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(3) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või
tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud
tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi
saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud
tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust
sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(4) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha
keskkonnateenistusel on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus
määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib
kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või
kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on 10 sihtkaitsevööndit:
1) Jäärja
sihtkaitsevöönd;
2) Kabja sihtkaitsevöönd;
3)
Kodaja sihtkaitsevöönd;
4) Raessaare sihtkaitsevöönd;
5)
Rakste sihtkaitsevöönd;
6) Rongu sihtkaitsevöönd;
7)
Rootsimäe sihtkaitsevöönd;
8) Ruunasoo sihtkaitsevöönd;
9)
Sandre sihtkaitsevöönd;
10) Sookuninga sihtkaitsevöönd.
§ 8. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on liigikaitse, looduse mitmekesisuse
ning maastikuilme säilitamine ja taastamine.
§ 9. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 40 osalejaga rahvaürituste
korraldamine.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
1) metsakoosluse
kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile Rakste, Ruunasoo ja Kabja
sihtkaitsevööndis aastaringselt, 16. septembrist 15. aprillini Raessaare
ning 1. augustist 31. jaanuarini Jäärja, Kodaja, Rongu, Rootsimäe,
Sandre ja Sookuninga sihtkaitsevööndis, kusjuures kaitseala valitsejal
on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku-
ja väljaveo, raielangi suuruse, kuju, puhastamise viiside, laoplatside
rajamise ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
2) rohkem kui 40
osalejaga rahvaürituse korraldamine;
3) olemasolevate teede ja
sihtkaitsevööndite piirikraavide hooldustööd;
4)
kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
5)
Raessaare, Rootsimäe (Jäärja metskonna kvartalis 152), Sandre (Jäärja
metskonna kvartalis 172), Rongu (Jäärja metskonna kvartalites 169 ja
191), Kodaja (Jäärja metskonna kvartalites 173–175 ja 88) ning
Sookuninga sihtkaitsevööndis olemasolevate maaparandussüsteemide
hoiutööd ja veerežiimi taastamine;
6) olemasolevate
ehitiste hooldustööd;
7) poollooduslike koosluste ilme ja
liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus;
8) võõrliikide eemaldamine.
§ 10. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2)
loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud
kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta ehitise või rajatise
püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks Jäärja,
Kabja, Kodaja, Rakste, Rongu, Ruunasoo ja Sandre sihtkaitsevööndis;
4)
inimeste viibimine Jäärja, Kodaja, Rongu, Rootsimäe, Sandre ja
Sookuninga sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. juulini ning Raessaare
sihtkaitsevööndis 1. augustist 15. septembrini, välja arvatud
üldkasutatavatel teedel, järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala
valitseja nõusolekul teostatavatel teadustöödel ning kaitseala
valitsemisega seotud tegevuses.
§ 11. Vajalik tegevus
Kabja, Rongu, Ruunasoo ja Sandre sihtkaitsevööndis on poollooduslike
koosluste ilme ja liigikoosseisu ning kaitsealuste liikide elutingimuste
säilitamiseks ja taastamiseks vajalik tegevus, nagu heina niitmine,
loomade karjatamine ning koosluste kujundamine vastavalt
kaitse-eesmärgile.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 12. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Sookuninga piiranguvöönd.
§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi metsa kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja
maastikuilme säilitamine ning taastamine.
§ 14. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus;
2)
ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, arvestades
käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 5–8 sätestatut;
3)
kuni 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata
kohas.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1)
veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
2) uute veekogude,
sildade ja truupide rajamine;
3) uuendusraie;
4) rohkem kui 40
osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas.
§ 15. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) maavara kaevandamine, välja
arvatud «Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2 sätestatud juhul kaitseala
valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
2) puhtpuistute kujundamine
ja energiapuistute rajamine;
3) biotsiidi ja taimekaitsevahendi
kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;
4) uue
maaparandussüsteemi rajamine;
5) pilliroo varumine külmumata
pinnaselt.
§ 16. Vajalik tegevus
Piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja
liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste
säilitamiseks ja parandamiseks vajalik tegevus, nagu heina niitmine,
loomade karjatamine ning koosluste kujundamine. Poollooduslike koosluste
esinemisalal Matsi maaüksusel on vajalik ülepinnaline heina niitmine üks
kord aastas.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 17. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1999. a määrus nr 297 «Sookuninga
looduskaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine»
(RT I 1999, 75, 709; 2005, 71, 556) tunnistatakse kehtetuks.
1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992,
lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236,
23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja EÜ nõukogu
direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103,
25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk
3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100,
16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk
9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236,
23.09.2003, lk 667–702).
2
Sookuninga looduskaitseala on moodustatud Pärnu Rajooni TSN
Täitevkomitee 5. veebruari 1964. a otsusega nr 26 «Looduslikult kaunite
kohtade, parkide, põliste puude ja rändrahnude ja teiste kaitset
väärivate looduslike objektide säilitamine» kaitse alla võetud Jäärja
metskonna kvartalite 123 ja 140 ning Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli
1991. a määrusega nr 319 «Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide
kohta» moodustatud Rongu sookaitseala, Kodaja sookaitseala ja Ruunasoo
sookaitseala baasil.
Tulenevalt Vabariigi
Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile
esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 1
alapunktist 44 hõlmab kaitseala Põhja-Liivimaa linnuala ja punkti 2
alapunktist 385 Sookuninga loodusala, kus tegevuste kavandamisel tuleb
hinnata nende mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000
võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
3
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber
vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisale. Tärniga (*)
on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas
esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades
Eesti Metsakorralduskeskuse Jäärja metskonna 1997. aasta planšetti
(mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.
Ala
kaardiga saab tutvuda Nigula Looduskaitseala Administratsioonis,
Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses
ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
|
|
Keskkonnaminister Villu REILJAN
|
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas.
Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005
resolutsioon nr 17-1/0505738.
Kustutatud
Lisatud
Facebook
X.com