Muudetud järgmise määrusega (vastuvõtmise aeg, number,
avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
21.01.2009 nr 8 (RTL 2009, 11, 131)
1.02.2009
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse»
§ 10 lõike 2 alusel.
§ 1. Kaitse alla võtmise eesmärk
Määrusega võetakse kaitse alla keskkonnaministri 19. mai 2004. a määruse
nr 51 «III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine» § 1 lõike 2
punkti 51 kohaselt III kaitsekategooriasse kuuluva liigi eesti soojumika
(Saussurea alpina subsp. esthonica) väljaspool
kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi
tagamiseks.
§ 2. Eesti soojumika püsielupaikade kaitse alla võtmine
(1) Kaitse alla võetakse järgmised eesti soojumika püsielupaigad:
1)
Niitvälja Harju maakonnas Keila vallas Keila külas;
2)
Sooniidu Harju maakonnas Kernu vallas Laitse ja Vansi külas;
3)
Parila Harju maakonnas Anija vallas Parila külas;
4) Kõrissoo
Pärnu maakonnas Are vallas Tabria külas;
5) Jäola
Lääne-Viru maakonnas Rakke vallas Väike-Tammiku ja Lammasküla külas ning
Avanduse vallas Kärsa külas.
(2) Püsielupaikade piirid on kantud kaartidele, mis on esitatud määruse
lisas2.
§ 3. Püsielupaiga valitseja
«Looduskaitseseaduse» § 21 lõike 1 kohaselt on püsielupaiga valitsejaks
Keskkonnaamet.
[RTL 2009, 11, 131 –
jõust. 1.02.2009]
§ 4. Kaitsekord
(1) Eesti soojumika püsielupaikade maa-ala kuulub sihtkaitsevööndisse.
(2) Püsielupaigas kehtib «Looduskaitseseaduses» sätestatud kaitsekord
selle määruse erisustega.
(3) Püsielupaigas on lubatud:
1) inimeste viibimine;
2)
marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine;
3)
jahipidamine.
(4) Telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine on
püsielupaigas lubatud üksnes kohtades, mille püsielupaiga valitseja on
selleks ettevalmistanud.
(5) Püsielupaiga valitseja nõusolekul on püsielupaikades lubatud
veerežiimi muutmine eesti soojumika elutingimuste säilimiseks või
parandamiseks.
(6) Eesti soojumika püsielupaikades on vaja säilitada poollooduslikke
kooslusi ja sookooslusi, niita rohtu või karjatada loomi ning eemaldada
võsa. Eesti soojumika esinemisaladel poollooduslikes kooslustes ja
sookooslustes on vaja hoida puu- ja põõsarinde summaarne liituvus
alla 0,2.
(7) Eesti soojumika püsielupaikades on lubatud niita rohtu
poollooduslike koosluste esinemisaladel ajavahemikus 10. septembrist
1. oktoobrini.
(8) Eesti soojumika püsielupaikades metsa esinemisaladel on lubatud
metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, arvestades
järgmisi piiranguid:
1) puurinde liituvus ei tohi olla alla 0,7;
2)
puurinde harvendamisel tuleb kasvama jätta vanemad puud;
3)
puurinde harvendamine ja puidu kokku- ning väljavedu külmumata pinnaselt
on keelatud.
(9) Eesti soojumika püsielupaikades tuleb hooldustööde käigus niidetud
rohi ja raiutud põõsad eemaldada kümne päeva jooksul pärast niitmist või
põõsaste raiumist.
____________________
1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305,
08.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003 lk 667–702; L 284, 31.10.2003,
lk 1–53).
2 «Looduskaitseseaduse» § 53 lõike 2
alusel ei avaldata «Riigi Teatajas» püsielupaikade kaarte, nendega saab
tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis või keskkonnaregistris
(Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses).[RTL
2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]