Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse»
§ 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Tudusoo looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Tudusoo looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala)
kaitse-eesmärk on:
1) I ja II kategooria kaitsealuste liikide
ning väiketülli (Charadrius dubius), väikekoovitaja (Numenius
phaeopus), suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tildri (Tringa
totanus), heletildri (Tringa nebularia), väänkaela (Jynx
torquilla), väike-kirjurähni (Dendrocopos minor),
õõnetuvi (Columba oenas), kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza
maculata), soo-neiuvaiba (Epipactis palustris), hariliku
ungrukolla (Huperzia selago) ja roomava öövilke (Goodyera
repens), mis kõik on III kategooria kaitsealused liigid, kaitse;
2)
nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas
nimetatud linnuliikide – herilaseviu (Pernis apivorus),
tedre (Tetrao tetrix), sookure (Grus grus), soo-loorkulli (Circus
pygargus), rukkiräägu (Crex crex), rüüdi (Pluvialis
apricaria), mudatildri (Tringa glareola), händkaku (Strix
uralensis), öösorri (Caprimulgus europaeus),
hallrähni (Picus canus), musträhni (Dryocopus martius),
nõmmelõokese (Lullula arborea), vööt-põõsalinnu (Sylvia
nisoria), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva),
punaselg-õgija (Lanius collurio) ja laanepüü (Bonasa
bonasia), kes kõik on ühtlasi III kategooria kaitsealused
linnuliigid, ning teiste direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud
linnuliikide, kes on ühtlasi I või II kategooria kaitsealused
linnuliigid, kaitse;
3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas
nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide elupaikade –
huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160)3,
looduslikus seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste
rabade (7120), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute
(9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja
rabametsade (91D0*) kaitse.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja
majandustegevuse piiramise astmele üheteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja
üheks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal kehtivad «Looduskaitseseaduses» sätestatud piirangud
käesolevas määruses sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Palasi, Rasivere ja
Suigu külas ning Laekvere vallas Alekvere ja Paasvere külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse
lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa
keskkonnateenistus.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni kogu
kaitsealal, välja arvatud käesoleva määrusega sätestatud juhtudel
sihtkaitsevööndis.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval
kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja
«Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Kaitseala vetel on lubatud kalapüük.
(4) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala
valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades.
Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
(5) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine
selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste
korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes
kaitseala valitseja nõusolekul.
(6) Kaitseala teedel on sõidukiga sõitmine lubatud. Maastikusõidukiga
sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine
väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja
nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva
kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel
ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
(7) Kaitseala vetel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine.
Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud ainult järelevalve- ja
päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala
valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul
teostatavas teadustegevuses.
§ 5. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta
katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kinnitada metsateatist;
5)
kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda
nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
7)
anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab
kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib
kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või
tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud
tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi
saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud
tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust
sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(3) Kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi
saavutamist või seisundit, on Keskkonnaministeeriumil või kavandatava
tegevuse asukoha keskkonnateenistusel keskkonnamõju hindamise
järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või
kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on üksteist sihtkaitsevööndit:
1)
Alekvere sihtkaitsevöönd;
2) Järvesoo sihtkaitsevöönd;
3)
Kõrve sihtkaitsevöönd;
4) Küüska sihtkaitsevöönd;
5)
Luusaare sihtkaitsevöönd;
6) Pasti sihtkaitsevöönd;
7)
Peressaare sihtkaitsevöönd;
8) Punasoo sihtkaitsevöönd;
9)
Saunakünka sihtkaitsevöönd;
10) Tudusilla
sihtkaitsevöönd;
11) Udriku sihtkaitsevöönd.
§ 8. Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk
(1) Punasoo, Järvesoo, Luusaare ja Kõrve sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
on haruldaste liikide elupaikade säilitamine ja koosluste arengu
tagamine üksnes loodusliku protsessina.
(2) Saunakünka, Udriku, Tudusilla, Pasti, Alekvere, Küüska ja Peressaare
sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on haruldaste liikide elupaikade
säilitamine ning koosluste mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
(3) Sihtkaitsevööndite metsakoosluste kaitse-eesmärk on kasvukohatüübile
iseloomuliku liigikoosseisu säilitamine.
§ 9. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud jahipidamine 1. septembrist 31.
jaanuarini.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1)
koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide
elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
2) koosluse
kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures metsakoosluse
kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja
-tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja
täiuse osas;
3) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja
veerežiimi taastamine;
4) olemasolevate teede ja radade
hooldustööd;
5) pilliroo ja adru varumine.
§ 10. Keelatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2)
loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud
kaitseala valitseja nõusolekul õppe- ja loodusraja rajamine ja
olemasolevate ehitiste hooldustööd.
(2) Inimeste viibimine on keelatud, välja arvatud järelevalve- ja
päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala
valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses:
1) õhtul kella
17-st kuni hommikul kella 11-ni Saunakünka, Udriku, Tudusilla, Pasti,
Alekvere, Küüska ja Peressaare sihtkaitsevööndites 1. veebruarist 31.
maini;
2) Saunakünka, Udriku, Tudusilla, Pasti, Alekvere, Küüska ja
Peressaare sihtkaitsevööndites väljaspool teid 1. juunist 30. juunini;
3)
väljaspool teid Kõrve sihtkaitsevööndis ja Järvesoo sihtkaitsevööndi
metskonna kvartalites TU262, TU280, TU281 ja TU282 1. veebruarist
31. augustini;
4) väljaspool teid Punasoo sihtkaitsevööndi
metskonna kvartalites RO174, RO181 ja TU086 1. veebruarist 31. juulini.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 11. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Tudusoo piiranguvöönd.
§ 12. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on sealse elustiku mitmekesisuse ning
maastikuilme säilitamine.
§ 13. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus;
2)
uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, arvestades
käesoleva määruse § 5 punktides 5–8 sätestatut;
3)
jahipidamine 1. juulist 31. jaanuarini.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud uuendusraie 1. septembrist
31. jaanuarini, kusjuures:
1) peab säilitama koosluse liikide ja
vanuse mitmekesisuse;
2) turberaie on lubatud kuni 2 hektaril häil-
ja veerraietena, kui esineb looduslik uuendus kasvukohatüübile
sobivatest puuliikidest;
3) raielankide vahele peab jääma vähemalt
100 meetri laiune riba üle 60 aasta vanust raiest puutumatut puistut;
4)
metskonna kvartalites RO183, RO184, RO188, RO193 ja RO194 ei tohi üle
60-aastaste puistute osakaal jääda väiksemaks kui 70%;
5)
metskonna kvartalites PV024, PV025, PV033, PV040, PV041, PV046, PV068,
PV069, PV070, PV071 ja PV072 ei tohi üle 60-aastaste puistute osakaal
jääda väiksemaks kui 50%;
6) teistes piiranguvööndi
kvartalites ei tohi üle 60-aastaste puistute osakaal jääda väiksemaks
kui 60%.
§ 14. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) puhtpuistute kujundamine ja
energiapuistute rajamine;
2) maavara kaevandamine;
3) veekogude
veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine;
4) uue
maaparandussüsteemi rajamine;
5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi
kasutamine looduslikul rohumaal, metsamaal ning haritaval maal veekogule
lähemal kui 200 meetrit;
6) puidu kokku- ja väljavedu külmumata
pinnasel.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 15. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 1997. a määrus nr 206 «Tudusoo
maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine»
(RT I 1997, 76, 1282; 2000, 30, 176) tunnistatakse kehtetuks.
1 Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse
kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319,
7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk
218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164,
30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk
9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702) ja nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305,
8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003,
lk 1–53).
2 Kaitseala on moodustatud
Rakvere Rajooni TSN Täitevkomitee 17. märtsi 1976. a otsusega nr 71
pruunkarude kaitseks moodustatud looduskaitse reservaadi, Rakvere
Rajooni RSN Täitevkomitee 11. detsembri 1978. a otsusega nr 198 kaitse
alla võetud maastiku üksikobjekti Tudu Järvesoo ja ENSV Ministrite
Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 moodustatud Tudu-Järvesoo ja
Luusaare sookaitsealade, Lääne-Viru Maavalitsuse 30. aprilli 1992. a
määrusega nr 84 «Kaitstavate linnu- ja loomaliikide elupaikade
kaitserežiimidest» alusel moodustatud kolme kaitstava linnu- ja
loomaliigi elupaiga ning Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 1997. a
määrusega nr 206 «Tudusoo maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja
välispiiri kirjelduse kinnitamine» kaitse alla võetud maastikukaitseala
baasil. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr
615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade
nimekiri» lisa 1 punkti 1 alapunktist 59 hõlmab kaitseala Tudusoo
linnuala ja punkti 2 alapunktist 427 Tudusoo loodusala, kus tegevuse
kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades
Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
3
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber
vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on
tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas
esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades
maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.
Ala
kaardiga saab tutvuda Lääne-Virumaa keskkonnateenistuses,
Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses
ja Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
|
|
Keskkonnaminister Villu REILJAN
|
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas.
Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005
resolutsioon nr 17-1/0505738.
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter