Kutseharidusstandard

Väljaandja:	Vabariigi Valitsus
Akti liik:	määrus
Teksti liik:	algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:	16.04.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:	01.11.2009
Avaldamismärge:	RT I 2006, 16, 131

Määrus kehtestatakse «Kutseõppeasutuse seaduse» § 10¹ alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Kutseharidusstandard on ühtsete nõuete kogum põhi- ja keskhariduse tasemel toimuvale kutse- ja erialasele õppele (edaspidi kutseõpe).

(2) Kutseharidusstandardit kohaldatakse kõikidele kutseõpet korraldavatele kutseõppeasutustele (edaspidi kool).

(3) Kutseharidusstandardit kohaldatakse järgmistele koolis toimuvatele kutseõppeliikidele:
1) kutsealane eelkoolitus;
2) kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis;
3) kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele;
4) kutseõpe põhihariduse baasil;
5) kutsekeskharidusõpe;
6) kutseõpe keskhariduse baasil.

2. peatükk
KUTSEÕPPE EESMÄRK JA ÜLESANDED

§ 2. Kutseõppe eesmärk ja ülesanded

(1) Kutseõppe eesmärgiks on luua võimalused sellise isiksuse kujunemiseks, kellel on teadmised, oskused, vilumused, hoiakud ja sotsiaalne valmidus töötamiseks ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(2) Kutseõppe ülesanne on valmistada ette vastutustundlik ja algatusvõimeline töötaja, kes:
1) tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;
2) rakendab omandatud teadmisi oma töös ja on orienteeritud kvaliteetsete tulemuste saavutamisele;
3) väärtustab valitud kutset ja eriala ning soovib arendada oma kutse- ja erialaseid oskusi;
4) on kursis valitud kutse- ja eriala arengusuundadega ning suudab saadud teadmisi oma töös rakendada;
5) omab majandus-, ettevõtlus- ja õigusalaseid teadmisi;
6) tunneb ja järgib suhtlemise ja klienditeeninduse põhimõtteid;
7) on võimeline suhtlema tööalaselt eesti keeles ja kutsestandardi nõuetest tulenevalt vähemalt ühes võõrkeeles;
8) oskab töötada ennast ja keskkonda säästes;
9) oskab kasutada infotehnoloogiavahendeid.

3. peatükk
KUTSEOSKUSNÕUDED

§ 3. Kutseoskusnõuded

(1) Kutseoskusnõuded tulenevad vastavate kutsenõukogude kinnitatud kutsestandarditest.

(2) Õppe sisu määravad kutsestandardis toodud kutseoskusnõuded. Kutsestandardi puudumisel kooskõlastatakse õppe sisu erialaühendustega.

4. peatükk
ÕPPEKAVADELE JA ÕPPELE ESITATAVAD NÕUDED

§ 4. Riiklik õppekava

(1) Riiklik õppekava on dokument, mis määrab kindlaks kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ja nende mahu koos lühikirjeldustega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused.

(2) Riiklik õppekava vaadatakse üle ja vajadusel kinnitatakse selle uus versioon, kui riikliku õppekava aluseks olev kutsestandard tunnistatakse kehtetuks, kehtestatakse uus kutsestandard, muudetakse kutsestandardi nimetust või selles sätestatud kutseoskusnõudeid.

§ 5. Kooli õppekava

(1) Kooli õppekava on kutseõppe alusdokument. Kool koostab õppekava iga õpetatava kutse- või eriala ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks kutseharidusstandardi ja riikliku õppekava ning arvestades erinevate õppevormidega.

(2) Kooli õppekava registreeritakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 36⁶ lõike 4 alusel loodud Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS).

(3) Kooli õppekavas määratud õppe mahtu arvestatakse õppenädalates, kusjuures ühe õppeaasta maht on vähemalt 40 õppenädalat.

(4) Rahvusvaheliselt reguleeritud kutse- või erialade õppekavades tuleneb määratud õppe maht rahvusvaheliste konventsioonidega kehtestatud nõuetest.

(5) Vajaduse korral koostab kool õpilasele individuaalse õppekava, lähtudes vastava kutse- või erialakooli õppekavast.

(6) Üldharidusained moodustavad kutsekeskhariduse õppekavas iseseisva osa.

(7) Keskhariduse baasil kutseõppe õppekavas määratud õppe maht võib moodustada kuni kaks kolmandikku rakenduskõrghariduse õppekavas määratud õppe mahust.

§ 6. Kooli õppekavale esitatavad nõuded

(1) Kooli õppekava koosneb üldosast, riikliku õppekavaga määratud üld- ja põhioskuste moodulitest ning valikõpingute moodulitest.

(2) Kooli õppekava üldosas esitatakse:
1) kooli õppekava eesmärgid ja ülesanded;
2) nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks;
3) kooli õppekava struktuur;
4) üld-, põhi- ja valikõpingute moodulite loetelu ja maht.

(3) Kooli õppekavas esitatakse üld-, põhi- ja valikõpingute moodulite eesmärgid, õppesisud, õpitulemused ja moodulite hindamise põhimõtted.

(4) Kool võib vajaduse korral kooli õppekava kord aastas muuta valikõpingute moodulite osas. Kooli õppekava uuendatud versiooni kinnitab kooli direktor, kooskõlastades selle eelnevalt õppenõukogu ja kooli nõukoguga.

§ 7. Õppekava moodulid

(1) Õppekavaga kehtestatud kutseõppesisu esitatakse moodulitena.

(2) Moodul on õpitulemustele suunatud õppekava terviklik sisuühik, mis määratleb kutseoskusnõuetega vastavuses olevad teadmised, oskused ja hoiakud.

(3) Moodul koosneb ühest või mitmest õppeainest või teemast.

(4) Mooduli maht sõltub mooduli eesmärgist ja sisust.

(5) Mooduliga määratud õppe mahtu arvestatakse õppenädalates, kusjuures mooduli maht on täisarv ja väikseim mooduli maht on üks õppenädal. Üks õppenädal vastab 40 tunnile õpilase õpinguteks kulutatud tööle.

(6) Kui mitmel erialal on ühes õppekavarühmas üld- ja põhiõpingute moodulid ühesugused vähemalt 25% ulatuses, võib nende erialade õppesisu kirjeldada ühes riiklikus õppekavas.

(7) Moodulid jagunevad üld-, põhi- ja valikõpingute mooduliteks.

(8) Üldõpingute moodulid määratlevad õppevaldkondi läbivate, mitmele erialale ühiste teadmiste ja oskuste kogumid.

(9) Põhiõpingute moodulid määratlevad kutse-, eri- või ametialal tegutsemiseks vajalike teadmiste ja oskuste kogumid.

(10) Üld- või põhiõpingute moodulitesse on lõimitud üldharidusaineid mahus ja valikus, mis on vajalik vastava kutse- või eriala omandamiseks.

(11) Valikõpingute moodulid määratlevad teadmised ja oskused, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad lisakvalifikatsiooniga. Valikmoodulid võivad moodustada 5–30% õppekava mahust.

§ 8. Õpingud

(1) Õpingud toimuvad auditoorse töö, praktilise töö, praktika ja iseseisva töö vormis.

(2) Auditoorne töö on õpe loengu, seminari, õppetunni või koolis määratud muus vormis.

(3) Praktiline töö on õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine õppekeskkonnas. Praktiline töö toimub praktikumi, harjutustunni, laboratoorse töö või koolis määratud muus vormis.

(4) Praktika on õppekava raames töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega tehtav praktiline töö.

(5) Iseseisev töö on õpilase iseseisev tegevus õpieesmärgi saavutamiseks. Iseseisev töö moodustab vähemalt 10% õpingute kogumahust.

5. peatükk
KUTSEÕPE KOOLIKOHUSTUSE EA ÜLETANUD PÕHIHARIDUSETA ISIKUTELE

§ 9. Kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele

(1) Koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta õppija omandab kutseõppes kutse-, eri- või ametialal oskustöö tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.

(2) Koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele ei seata kutseõppe alustamisel haridustasemega seotud piiranguid.

§ 10. Õppe maht

(1) Kooli õppekavas määratud õppe maht koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele on 20 kuni 100 õppenädalat.

(2) Praktiline töö moodustab vähemalt 25% ja praktika vähemalt 25% kutseõppe mahust.

§ 11. Koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikute kutseõppe lõpetamine

(1) Koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isiku kutseõpe loetakse lõpetatuks pärast kooli õppekava täitmist täies mahus, sealhulgas kutse- või erialase lõpueksami sooritamist. Kutse- või erialase lõpueksami asemel võib kooli lõpetada ka kutseeksamiga.

(2) Koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta õppijale väljastab kool kutseõppe lõpetamisel lõputunnistuse koos hinnetelehega kutseõppe läbimise kohta.

(3) Koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isik võib omandada põhiharidust üldises korras, samaaegselt kutseõppega või pärast kutseõppe lõpetamist.

6. peatükk
KUTSEÕPE PÕHIHARIDUSE BAASIL

§ 12. Kutseõpe põhihariduse baasil

(1) Põhihariduse baasil kutseõppes õppija omandab kutse-, eri- või ametialal oskustöö tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.

(2) Põhihariduse baasil kutseõppe alustamise tingimus on omandatud põhiharidus.

§ 13. Õppe maht

(1) Kooli õppekavas määratud õppe maht põhihariduse baasil on 40 kuni 100 õppenädalat, muusika ja esituskunstide õppekavarühmas kuni 120 õppenädalat.

(2) Praktiline töö moodustab vähemalt 25% ja praktika vähemalt 25% kutseõppe mahust.

§ 14. Põhihariduse baasil kutseõppe lõpetamine

(1) Kutseõpe põhihariduse baasil loetakse lõpetatuks pärast kooli õppekava täitmist täies mahus, sealhulgas pärast kutse- või erialase lõpueksami sooritamist. Kutse- või erialase lõpueksami asemel võib kooli lõpetada ka kutseeksamiga.

(2) Põhihariduse baasil kutseõppe lõpetanule väljastab kool lõputunnistuse koos hinnetelehega põhihariduse baasil kutseõppe läbimise kohta.

7. peatükk
KUTSEKESKHARIDUSÕPE

§ 15. Kutsekeskharidusõpe

(1) Kutsekeskharidusõppe õppekaval õppija omandab iseseisvaks oskustööks vajalikud kutse-, eri- ja ametialased teadmised, oskused ja hoiakud ning õppekavaga määratud üldhariduslikud teadmised ja oskused.

(2) Kutsekeskhariduse õppekavale õppima asumise tingimus on omandatud põhiharidus.

§ 16. Õppe maht

(1) Õppekavas määratud õppe maht kutsekeskhariduse omandamiseks on vähemalt 120 õppenädalat, sh vähemalt 40 õppenädala mahus üldharidusaineid. Seejuures moodustab kutseõppe maht vähemalt 50% õppekavas määratud õppe mahust.

(2) Praktiline töö moodustab vähemalt 25% ja praktika vähemalt 25% kutseõppe mahust.

§ 17. Kutsekeskharidusõppe lõpetamine

(1) Kutsekeskharidusõpe loetakse lõpetatuks pärast kooli õppekava täitmist täies mahus, sealhulgas kutse- või erialase lõpueksami sooritamist. Kutse- või erialase lõpueksami asemel võib kooli lõpetada ka kutseeksamiga.

(2) Kutsekeskharidusõppe lõpetanud isikule väljastab kool lõputunnistuse koos hinnetelehega kutsekeskhariduse omandamise kohta.

8. peatükk
KUTSEÕPE KESKHARIDUSE BAASIL

§ 18. Kutseõpe keskhariduse baasil

(1) Keskhariduse baasil kutseõppes õppija omandab teadmised, oskused ja hoiakud keskharidust eeldavaks iseseisvaks oskustööks.

(2) Keskhariduse baasil kutseõppe alustamise tingimus on omandatud keskharidus.

§ 19. Õppe maht

(1) Õppekavas määratud õppe maht keskhariduse baasil on 20 kuni 100 õppenädalat, muusika ja esituskunstide õppekavarühma õppekavades kuni 120 õppenädalat.

(2) Praktiline töö moodustab vähemalt 25% ja praktika vähemalt 25% kutseõppe mahust.

§ 20. Keskhariduse baasil kutseõppe lõpetamine

(1) Kutseõpe keskhariduse baasil loetakse lõpetatuks pärast õppekava täitmist täies mahus, sealhulgas kutse- või erialase lõpueksami sooritamist. Kutse- või erialase lõpueksami asemel võib kooli lõpetada ka kutseeksamiga.

(2) Keskhariduse baasil kutseõppe lõpetanud isikule väljastab kool lõputunnistuse koos hinnetelehega keskhariduse baasil kutseõppe läbimise kohta.

9. peatükk
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS

§ 21. Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis

(1) Põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe eesmärk on õpilastele kutse-, eri- või ametialaste, samuti karjääri planeerimisega seotud esmateadmiste ja -oskuste võimaldamine ning õpingute jätkamiseks valmisoleku kujundamine.

(2) Kutseõpe gümnaasiumis on õpe, mille kaudu üldkeskharidust omandavad õpilased omandavad kutseõppe õppekava alusel esmased kutse-, eri- ja ametialased teadmised ja oskused.

(3) Kool arvestab gümnaasiumis toimunud kutseõppe käigus omandatud teadmisi ja oskusi, kui õpilane asub edasi õppima sama kutse- või eriala õppekava alusel.

(4) Kutseõpe põhikoolis on õpe, mille kaudu põhiharidust omandavad õpilased (sh lihtsustatud või toimetuleku õppekaval õppijad) omandavad kutseõppe õppekava alusel esmased kutse-, eri- ja ametialased teadmised ja oskused.

(5) Kool arvestab põhikoolis toimunud kutseõppe käigus omandatud teadmisi ja oskusi, kui õpilane asub edasi õppima sama kutse- või eriala õppekava alusel.

§ 22. Õpilased

(1) Gümnaasiumis toimuvas kutseõppes osalevad õpilased on gümnaasiumi õpilaste nimekirjas ning gümnaasium peab nende üle arvestust üldises korras. Kool peab gümnaasiumis toimuvas kutseõppes osalevate õpilaste üle arvestust nagu kursustel osalevate õppijate üle.

(2) Põhikoolis toimuvas kutseõppes osalevad õpilased on põhikooli või gümnaasiumi õpilaste nimekirjas ning põhikool või gümnaasium peab nende üle arvestust üldises korras. Kool peab põhikoolis toimuvas kutseõppes osalevate õpilaste üle arvestust nagu kursustel osalevate õppijate üle.

§ 23. Põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe õppekava

(1) Kool koostab põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe jaoks eraldi õppekava.

(2) Põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe õppekava kannab sama nimetust kui aluseks olev kooli õppekava. Põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe õppekava moodustab loogilise terviku aluseks olevast kooli õppekavast (moodul või moodulid).

(3) Põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe õppekava maht on 15 kuni 40 õppenädalat arvestusega 40 tundi õppija tööd õppenädalas.

(4) Põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe õppekava kooskõlastatakse põhikooli või gümnaasiumiga ning kooli nõukoguga.

§ 24. Kutsealane eelkoolitus

Kutsealane eelkoolitus on põhikoolis ja gümnaasiumis kutsesuunitluse eesmärgil toimuv väikesemahuline kutse- või erialade tutvustus põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas, põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas (abiõppe õppekava) või toimetuleku riiklikus õppekavas ettenähtud valikainetena mahuga kuni 15 õppenädalat.

10. peatükk
PEDAGOOGIDELE ESITATAVD ÜLDNÕUDED

§ 25. Pedagoogidele esitatavad üldnõuded

(1) Pedagoogidele esitatavad üldnõuded määratakse «Kutseõppeasutuse seaduse» § 30 lõike 3 alusel kehtestatud pedagoogide kvalifikatsiooninõuetega.

(2) Vähemalt 75% õppekaval õpetavatest kutseõpetajatest peavad vastama pedagoogide kvalifikatsiooninõuetes sätestatud tingimustele pedagoogilise ettevalmistuse osas.

11. peatükk
ÕPPEVALDKONNAD, ÕPPESUUNAD JA ÕPPEKAVARÜHMAD

§ 26. Õppevaldkonnad, õppesuunad ja õppekavarühmad

(1) Õppekavade õppevaldkondadesse, õppesuundadesse ja õppekavarühmadesse liigitamisel lähtutakse rahvusvahelisest hariduse liigituse standardist ISCED 97 (International Standard Classification of Education, UNESCO; 1997).

(2) Riiklike õppekavade koostamisel on jaotuse aluseks õppekavarühmad.

§ 27. Õppevaldkonnad
1) Õppevaldkonnad on järgmised:
2) haridus;
3) humanitaaria ja kunst;
4) sotsiaalteadused, ärindus ja õigus;
5) loodus- ja täppisteadused;
6) tehnika, tootmine ja ehitus;
7) põllumajandus;
8) tervis ja heaolu;
9) teenindus.

§ 28. Õppesuunad

(1) Hariduse õppevaldkonnas on õppesuunad õpetajakoolitus ja kasvatusteadused.

(2) Humanitaaria ja kunsti õppevaldkonnas on õppesuunad:
1) kunstid;
2) humanitaaria.

(3) Sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse õppevaldkonnas on õppesuunad:
1) sotsiaal- ja käitumisteadused;
2) ajakirjandus ja infolevi;
3) ärindus ja haldus;
4) õigus.

(4) Loodus- ja täppisteaduste õppevaldkonnas on õppesuunad:
1) bioteadused;
2) füüsikalised loodusteadused;
3) matemaatika ja statistika;
4) arvutiteadused.

(5) Tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas on õppesuunad:
1) tehnikaalad;
2) tootmine ja töötlemine;
3) arhitektuur ja ehitus.

(6) Põllumajanduse õppevaldkonnas on õppesuunad:
1) põllumajandus;
2) metsandus ja kalandus;
3) veterinaaria.

(7) Tervise ja heaolu õppevaldkonnas on õppesuunad:
1) tervis;
2) sotsiaalteenused.

(8) Teeninduse õppevaldkonnas on õppesuunad:
1) isikuteenindus;
2) transporditeenused;
3) keskkonnakaitse;
4) turvamine.

§ 29. Õppekavarühmad

(1) Kutseõpe toimub tärniga märgitud õppekavarühmades.

(2) Hariduse õppevaldkonna õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppesuuna õppekavarühmad on:
1) õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse õppekavarühm (üldine);
2) õpetamise ja koolitamise õppekavarühm;
3) kasvatusteaduse õppekavarühm;
4) koolieelikute õpetajate koolituse õppekavarühm;
5) klassiõpetaja ja põhikooli mitme aine õpetaja koolituse õppekavarühm;
6) aineõpetajate koolituse õppekavarühm;
7) kutseõpetajate koolituse õppekavarühm.

(3) Humanitaaria ja kunstide õppevaldkonna kunstide õppesuuna õppekavarühmad on:
1) kunstide õppekavarühm (üldine)*;
2) kujutava kunsti ja kunstiteaduse õppekavarühm*;
3) muusika ja esituskunstide õppekavarühm*;
4) audiovisuaalse ja muu meedia õppekavarühm*;
5) disaini õppekavarühm*;
6) tarbekunsti ja oskuskäsitöö õppekavarühm*.

(4) Humanitaaria ja kunstide õppevaldkonna humanitaaria õppesuuna õppekavarühmad on:
1) humanitaaria õppekavarühm (üldised õppekavad);
2) usuõpetuse ja teoloogia õppekavarühm*;
3) võõrkeelte ja -kultuuride õppekavarühm;
4) emakeele õppekavarühm;
5) ajaloo, filosoofia ja nende sidusteaduste õppekavarühm;
6) ajaloo ja arheoloogia õppekavarühm;
7) filosoofia ja eetika õppekavarühm.

(5) Sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse õppevaldkonna sotsiaal- ja käitumisteaduste õppesuuna õppekavarühmad on:
1) sotsiaal- ja käitumisteaduste õppekavarühm (üldine);
2) psühholoogia õppekavarühm;
3) sotsioloogia ja kulturoloogia õppekavarühm;
4) poliitikateaduse ja kodanikuõpetuse õppekavarühm;
5) majandusteaduse õppekavarühm.

(6) Sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse õppevaldkonna ajakirjanduse ja infolevi õppesuuna õppekavarühmad on:
1) ajakirjanduse õppekavarühm;
2) raamatukogunduse, teabelevi, arhiivinduse õppekavarühm.

(7) Sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse õppevaldkonna ärinduse ja halduse õppesuuna õppekavarühmad on:
1) ärinduse ja halduse õppekavarühm (üldine)*;
2) hulgi- ja jaekaubanduse õppekavarühm*;
3) turunduse ja reklaami õppekavarühm;
4) rahanduse, panganduse ja kindlustuse õppekavarühm;
5) majandusarvestuse ja maksunduse õppekavarühm*;
6) juhtimise ja halduse õppekavarühm*;
7) sekretäri- ja ametnikutöö õppekavarühm*;
8) töökorralduse õppekavarühm.

(8) Sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse õppevaldkonna õiguse õppesuuna õppekavarühm on õiguse õppekavarühm.

(9) Loodus- ja täppisteaduste õppevaldkonna bioteaduste õppesuuna õppekavarühmad on:
1) bioloogia ja biokeemia õppekavarühm;
2) keskkonnateaduste õppekavarühm.

(10) Loodus- ja täppisteaduste õppevaldkonna füüsikaliste loodusteaduste õppesuuna õppekavarühmad on:
1) füüsikaliste loodusteaduste õppekavarühm (üldine);
2) füüsika õppekavarühm;
3) keemia õppekavarühm;
4) geoteaduste õppekavarühm.

(11) Loodus- ja täppisteaduste õppevaldkonna matemaatika ja statistika õppesuuna õppekavarühmad on:
1) matemaatika õppekavarühm;
2) statistika õppekavarühm.

(12) Loodus- ja täppisteaduste õppevaldkonna arvutiteaduste õppesuuna õppekavarühmad on:
1) arvutiteaduste õppekavarühm*;
2) arvutikasutuse õppekavarühm*.

(13) Tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonna tehnikaalade õppesuuna õppekavarühmad on:
1) tehnikaalade õppekavarühm (üldine)*;
2) mehaanika ja metallitöö õppekavarühm*;
3) elektrotehnika ja energeetika õppekavarühm*;
4) elektroonika ja automaatika õppekavarühm*;
5) keemia ja protsessitehnoloogia õppekavarühm*;
6) mootorliikurite, laevanduse ja lennundustehnika õppekavarühm*.

(14) Tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonna tootmise ja töötlemise õppesuuna õppekavarühmad on:
1) tootmise ja töötlemise õppekavarühm (üldine)*;
2) toiduainetetöötluse ja -tootmise õppekavarühm*;
3) tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamise ning naha töötlemise õppekavarühm*;
4) materjalitöötluse (puu, paber, plast, klaas) õppekavarühm*;
5) kaevandamise ja rikastamise õppekavarühm*.

(15) Tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonna arhitektuuri ja ehituse õppesuuna õppekavarühmad on:
1) arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekavarühm*;
2) ehituse ja tsiviilrajatiste õppekavarühm*.

(16) Põllumajanduse õppevaldkonna põllumajanduse õppesuuna ning metsanduse ja kalanduse õppesuuna õppekavarühmad on:
1) põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse õppekavarühm (üldine)*;
2) põllunduse ja loomakasvatuse õppekavarühm*;
3) aianduse õppekavarühm*;
4) metsanduse õppekavarühm*;
5) kalanduse õppekavarühm*.

(17) Põllumajanduse õppevaldkonna veterinaaria õppesuuna õppekavarühm on veterinaaria õppekavarühm.

(18) Tervise ja heaolu õppevaldkonna tervise õppesuuna õppekavarühmad on:
1) tervise õppekavarühm;
2) meditsiini õppekavarühm;
3) meditsiinilise teenindamise õppekavarühm;
4) õenduse õppekavarühm*;
5) hambaravi ja -hoolduse õppekavarühm;
6) meditsiinilise diagnostika ja ravi meetodite õppekavarühm;
7) teraapia ja taastusravi õppekavarühm*;
8) farmaatsia õppekavarühm.

(19) Tervise ja heaolu õppevaldkonna sotsiaalteenuste õppesuuna õppekavarühmad on:
1) lastehoolduse ja noorsootöö õppekavarühm*;
2) sotsiaaltöö ja nõustamise õppekavarühm*.

(20) Teeninduse õppevaldkonna isikuteeninduse õppesuuna õppekavarühmad on:
1) isikuteeninduse õppekavarühm (üldine)*;
2) majutamise ja toitlustamise õppekavarühm*;
3) reisimise, turismi ja vaba aja veetmise õppekavarühm*;
4) spordi õppekavarühm*;
5) koduteeninduse õppekavarühm*;
6) juuksuritöö ja iluteeninduse õppekavarühm*.

(21) Teeninduse õppevaldkonna transporditeenuste õppesuuna õppekavarühm on transporditeenuste õppekavarühm*.

(22) Teeninduse õppevaldkonna keskkonnakaitse õppesuuna õppekavarühmad on:
1) keskkonnakaitse õppekavarühm (üldine)*;
2) keskkonnakaitsemeetodite õppekavarühm;
3) looduskeskkonna ja puutumatu looduse õppekavarühm;
4) prügi ja heitvete käitlemise õppekavarühm.

(23) Teeninduse õppevaldkonna turvamise õppesuuna õppekavarühmad on:
1) turvamise õppekavarühm (üldine)*;
2) vara- ja isikukaitse õppekavarühm*;
3) töökaitse õppekavarühm;
4) militaarõppe õppekavarühm*.

Peaminister Andrus ANSIP

Haridus- ja teadusminister Mailis REPS

Riigisekretär Heiki LOOT