Nõuded taimekaitsevahendite kasutamisele

Väljaandja:	Põllumajandusminister
Akti liik:	määrus
Teksti liik:	algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:	15.05.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:	30.09.2006
Avaldamismärge:	RTL 2006, 36, 627

Määrus kehtestatakse «Taimekaitseseaduse» § 78 lõike 5 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse nõuded taimekaitsevahendi kasutamisele.

§ 2. Taimekaitsevahendi ohutu kasutamise nõuded

(1) Taimekaitsevahendi kasutaja peab taimekaitsevahendit säilitama loetava märgistusega originaalpakendis hoiutingimustes, mis tagavad taimekaitsevahendi säilimise kasutuskõlblikuna.

(2) Taimekaitsevahendit võib säilitada selleks sobivas ruumis, taimekaitsevahendi väikese koguse puhul ka selleks ettenähtud konteineris või kapis, mis on lukustatud ja millel on mürgise aine puhul kasutatav hoiatusmärk.

(3) Taimekaitsevahendi hoiuruum peab vastama järgmistele nõuetele:
1) olema vajaliku suurusega;
2) olema hästi ventileeritav ja valgustatav;
3) põrand peab olema vedelikku mitteläbilaskvast, keemilise aine toimele vastupidavast ja libisemiskindlast materjalist ning kõrge künnisega;
4) siseseinad peavad olema siledad ja kergesti puhastatavad.

(4) Taimekaitsevahendi hoidmiseks ettenähtud kapp peab asuma hoones, mis ei ole elamu ega loomakasvatushoone.

(5) Taimekaitsevahendi suur pakend asetatakse põrandal hoidmise korral puitalusele.

(6) Taimekaitsevahendi hoiuruumis peab olema vedelikku imavat materjali nagu liiva, saepuru või turvast ning hari, kühvel ja veekindel anum pakendist välja valgunud taimekaitsevahendi kogumiseks. Hoiuruumis peavad olema nähtaval kohal esmaabi- ja tulekustutusvahendid ning häirekeskuse hädaabinumber 112.

(7) Taimekaitsevahendi tühja pakendit hoitakse taimekaitsevahendite hoiuruumis või selleks ettenähtud konteineris või kapis kuni pakendi üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale.

§ 3. Isikukaitsevahendite kasutamine taimekaitsetöö tegemisel

(1) Taimekaitsevahendi kasutamise ajal (edaspidi taimekaitsetöö) peab taimekaitsevahendi kasutaja taimekaitsevahendi sissehingamise vältimiseks kasutama hingamisteede kaitsevahendit, nahakaudse mürgistuse vältimiseks peavad kõik kehaosad olema kaetud.

(2) Lõikes 1 sätestatud nõude täitmiseks kasutatakse «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» kohaselt sobivaid isikukaitsevahendeid nagu kaitseriietust, kemikaalikindlaid kindaid, kaitsesaapaid, peakatet, tihedalt liibuvaid kaitseprille või -sirmi, mida saab vajaduse korral kasutada tavaliste prillide peal, ja hingamisteede kaitsevahendit lähtuvalt taimekaitsevahendi pakendi märgistusel toodud ohutus- ja riskilausetest, taimekaitsevahendi kasutusjuhendist või ohutuskaardist.

(3) Kasutatavad isikukaitsevahendid peavad olema puhtad. Isikukaitsevahend puhastatakse pärast taimekaitsetöö lõpetamist.

§ 4. Taimekaitsetöö tegemise hügieeninõuded

(1) Taimekaitsevahendi organismi sattumise vältimiseks ei tohi taimekaitsetöö tegemise ajal süüa, juua ega suitsetada.

(2) Taimekaitsetöö vaheajal pestakse nägu ja käsi. Pärast taimekaitsetöö lõpetamist pestakse end üleni ja vahetatakse riided. Taimekaitsevahendiga saastunud riided pestakse pärast kasutamist.

§ 5. Taimekaitsevahendiga pritsimise ohutusnõuded

(1) Taimekaitsevahendit tuleb kasutada taimekaitsevahendi pakendi märgistusel toodud kasutusjuhendi kohaselt, järgides seal toodud kasutuspiiranguid, sealhulgas kehtestatud puhvertsooni (vahemaa meetrites pritsitava ala ja veepiiri vahel) ja keeldu kasutada taimekaitsevahendit samal põllul järjestikustel aastatel.

(2) Taimekaitsevahendit tohib pritsida üksnes töökorras taimekaitseseadmega. Töölahuse valmistamiseks võib kasutada üksnes selleks otstarbeks ettenähtud ning märgistatud mõõteanumat ja seadet.

(3) Tühjaks saanud taimekaitsevahendi pakendit loputatakse töölahuse valmistamise ajal puhta veega vähemalt kolm korda, valades loputusvee taimekaitseseadme paaki. Juhul kui taimekaitseseadmel on taimekaitsevahendi tankimisseade koos tühja pakendi loputusmehhanismiga, kasutatakse seda.

(4) Töölahuse valmistamisel arvestatakse välja vajaminev töölahuse kogus, et vältida ülejääke. Pritsimisest ülejäänud töölahust ei tohi jätta taimekaitseseadme paaki, vaid see tuleb mitmekordselt veega lahjendada ja pritsida hajutatult põllule.

(5) Taimekaitsevahendiga on keelatud pritsida, kui tuule kiirus on üle 4 m/s, v.a juhul, kui taimekaitseseadme kasutusjuhendis toodud tehnilistes andmetes on lubatud taimekaitsevahendit kasutada suurema tuule kiiruse puhul. Pritsimisel peab arvestama tuule suunda lähedal asuvate ehitiste ja aia-, põllu- või metsakultuuride suhtes, et hoida ära võimalik mittetöödeldava ala saastamine taimekaitsevahendiga.

(6) Töölahuse tugeva õhku hajumise vältimiseks on keelatud pritsida, kui õhutemperatuur on üle 25 °C. Samuti on keelatud pritsida kasteniiskeid taimi, vahetult enne vihma, vihma ajal ja vahetult pärast vihma.

(7) Kui isik on teavitanud taimekaitsevahendi kasutajat oma mesila olemasolust, teavitab taimekaitsevahendi kasutaja taimekaitsetööst vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kelle mesipuud asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada.

(8) Taimekaitsevahendiga on keelatud pritsida ala, millel on õitsvaid taimi, välja arvatud juhul kui taimekaitsevahendi pakendi märgistusel on märge, et taimekaitsevahendit võib kasutada taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal.

§ 6. Taimekaitsevahendiga pritsimise veekaitsenõuded

(1) Veehaarde sanitaarkaitsealal või veevõtukoha hooldusalal on keelatud töölahust valmistada.

(2) Veekaitsevööndis on juhul, kui kasutatava taimekaitsevahendi pakendi märgistusel ei ole märgitud suuremat puhvertsooni, kooskõlas «Veeseaduse» § 29 lõikega 2 keelatud taimekaitsevahendit pritsida lähemal kui 20 meetrit Läänemere, Võrtsjärve, Lämmijärve, Peipsi ja Pihkva järve veepiirist; 10 meetrit teiste järvede, veehoidlate, jõgede, ojade, allikate, peakraavide ja kanalite ning maaparandussüsteemide eesvoolude veepiirist; 1 meeter alla 10 km² valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolu veepiirist.

§ 7. Seemnete puhtimise ohutusnõuded

(1) Seemneid võib puhtida spetsiaalse või selleks tööks kohandatud seadmega, järgides selle seadme kasutamise ja taimekaitsetöö tegemise ohutusnõudeid.

(2) Puhtimismeetodina on lubatud märgpuhtimine. Spetsiaalseadme ja kuivpuhtimiseks ettenähtud taimekaitsevahendi kasutamise korral on lubatud kuivpuhtimine.

(3) Puhtimiskoht peab asuma elamust, loomakasvatushoonest, -rajatisest, loomade pidamiseks piiritletud alast, söödahoidlast, kaevust ja veekogust vähemalt 50 meetri kaugusel.

(4) Tuleb vältida puhtimiskoha saastumist puhitud seemne ja puhtimiseks kasutatava taimekaitsevahendiga. Puhitud seemet on keelatud kasutada toiduks või söödaks.

(5) Puhitud seemne müügipakendi märgistusel peab olema märge puhtimiseks kasutatud taimekaitsevahendi kohta.

(6) Puhitud seemet on keelatud hoida ühes ruumis toidu või söödaga ning vedada koos muu kaubaga. Juhul kui puhitud seemne vedamise korral on veok saastunud puhtimisel kasutatud taimekaitsevahendiga, tuleb veok puhastada.

§ 8. Kasvuhoones taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuded

(1) Kasvuhoones on lubatud kasutada üksnes selleks ettenähtud taimekaitsevahendit.

(2) Taimede kasvuaegsed hooldustööd kasvuhoones tehakse enne kasvuhoone töötlemist taimekaitsevahendiga. Hooldustöid võib jätkata pärast tööooteaja möödumist.

(3) Kasvuhoones taimekaitsetöö tegemise korral tuleb kasutada universaalset gaasimaski või hingamisaparaati. Kasvuhoones ei tohi taimekaitsetöö tegemise ajal viibida kõrvalised isikud. Taimekaitsetööd alustatakse kasvuhoone kaugemast osast, liikudes väljapääsu suunas.

(4) Üle 100 m² suuruses kasvuhoones peab olema koht töölahuse valmistamiseks ja taimekaitseseadme pesemiseks.

(5) Maha valgunud taimekaitsevahendile või töölahusele puistatakse liiva, saepuru või turvast, mis seejärel kogutakse lekkimiskindlasse suletavasse anumasse ja antakse üle ohtlike jäätmete käitlejale.

(6) Kasvuhoonet desinfitseeritakse ajal, kui seal ei ole taimi.

(7) Taimekahjustaja leviku vältimiseks võib desinfitseerida ka taimedega kasvuhoonet. Kasvuhoones desinfitseerimise ajal olnud taimed viiakse kasvuhoonest välja pärast taimekaitsevahendi ooteaja möödumist.

§ 9. Kasvuhoones taimekaitsetöö tegemise järgsed ohutusnõuded

(1) Pärast taimekaitsetöö lõpetamist kasvuhoone lukustatakse ja uksele pannakse hoiatussilt teabega taimekaitsevahendi, selle kasutamise kuupäeva ja kellaaja ning tööooteaja kohta.

(2) Enne tööooteaja möödumist võib kasvuhoones töid teha üksnes isikukaitsevahendeid kasutades, kuid mitte varem kui pärast 18 tunni möödumist taimekaitsevahendiga taimekaitsetöö tegemisest.

§ 10. Haljasalal ja muul mittepõllumajandusmaal ning metsamaal taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuded

(1) Linnas ja muus asulas, samuti mujal elamute vahetus läheduses võib taimekaitsetööd teha juhul, kui taimehaigusi ja -kahjureid või umbrohtu ei ole võimalik tõrjuda agrotehniliste ega muude meetmetega.

(2) Haljasalal taimekaitsetöö tegemisest teavitatakse ümberkaudset elanikkonda sellest ette ja pärast taimekaitsetöö tegemist paigaldatakse alale hoiatussildid teabega kasutatud taimekaitsevahendi ja tööooteaja kohta, millest alates on töödeldud ala lubatud taas kasutada.

(3) Haljasalal taimekaitsetöö tegemise korral tuleb vältida rajatiste nagu laste mänguväljaku ning haljasalal oleva objekti saastamist taimekaitsevahendiga. Juhul kui taimekaitsevahend on taimekaitsetöö käigus nimetatud rajatisele või objektile sattunud, tuleb see hoolikalt pesta.

(4) Trammi- ja raudteel ning gaasitrassil taimekaitsetöö tegemise korral teavitab töö tellija ümberkaudset elanikkonda ajakirjanduse, raadio või televisiooni vahendusel kaks päeva enne töö alustamist taimekaitsetöö tegemise kuupäevast ja kellaajast ning kasutatavast taimekaitsevahendist.

(5) Tervishoiuasutuse ja lasteasutuse territooriumil ning spordiväljakul võib taimekaitsetööd teha, kui kasutatud taimekaitsevahendi pakendil märgitud tööooteaja jooksul on välistatud inimeste viibimine alal. Väljaku piiretele paigaldatakse pärast taimekaitsetöö tegemist hoiatussildid teabega kasutatud taimekaitsevahendi ja tööooteaja kohta, millest alates on töödeldud ala lubatud taas kasutada.

(6) Metsamaal taimekaitsetöö tegemise korral tohib kasutada üksnes selleks ettenähtud taimekaitsevahendit. Seitse päeva enne metsamaal taimekaitsetöö alustamist teavitatakse sellest ümberkaudset elanikkonda. Kolm päeva enne taimekaitsetöö alustamist piiratakse töödeldav ala hoiatussiltidega selliselt, et iga sildi juurest oleks nähtav järgmine silt. Hoiatussildile märgitakse järgmised andmed:
1) taimekaitsevahendiga töötlemise kuupäev;
2) kasutatava taimekaitsevahendi nimetus;
3) aeg, mille jooksul on keelatud siseneda töödeldud alale ning korjata sealt taimi, seeni ja marju.

§ 11. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 15. mail 2006. a.

¹ EÜ Nõukogu direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.08.1991, lk 1–172), muudetud direktiividega 93/71/EMÜ (EÜT L 221, 31.08.1993, lk 27–36), 94/37/EÜ (EÜT L 194, 29.07.1994, lk 65–81), 94/43/EÜ (EÜT L 227, 01.09.1994, lk 31–55), 94/79/EÜ (EÜT L 354, 31.12.1994, lk 16–31), 95/35/EÜ (EÜT L 172, 22.07.1995, lk 6–7), 95/36/EÜ (EÜT L 172, 22.07.1995, lk 8–20), 96/12/EÜ (EÜT L 65, 15.03.1996, lk 20–37), 96/46/EÜ (EÜT L 214, 23.08.1996, lk 18–24), 96/68/EÜ (EÜT L 277, 30.10.1996, lk 25–34), 97/57/EÜ (EÜT L 265, 27.09.1997, lk 87–109), 97/73/EÜ (EÜT L 353, 24.12.1997, lk 26–28), 98/47/EÜ (EÜT L 191, 07.07.1998, lk 50–52), 1999/1/EÜ (EÜT L 21, 28.01.1999, lk 21–23), 1999/73/EÜ (EÜT L 206, 05.08.1999, lk 16–18), 1999/80/EÜ (EÜT L 210, 10.08.1999, lk 13–15), 2000/10/EÜ (EÜT L 57, 02.03.2000, lk 28–30), 2000/49/EÜ (EÜT L 197, 03.08.2000, lk 32–34), 2000/50/EÜ (EÜT L 198, 04.08.2000, lk 39–40), 2000/66/EÜ (EÜT L 276, 28.10.2000, lk 35–37), 2000/67/EÜ (EÜT L 276, 28.10.2000, lk 38–40), 2000/68/EÜ (EÜT L 276, 28.10.2000, lk 41–43), 2000/80/EÜ (EÜT L 309, 09.12.2000, lk 14–23), 2001/21/EÜ (EÜT L 69, 10.03.2001, lk 17–21), 2001/28/EÜ (EÜT L 113, 24.04.2001, lk 5–7), 2001/36/EÜ (EÜT L 164, 20.06.2001, lk 1–38), 2001/47/EÜ (EÜT L 175, 28.06.2001, lk 21–23), 2001/49/EÜ (EÜT L 176, 29.06.2001, lk 61–63), 2001/87/EÜ (EÜT L 276, 19.10.2001, lk 17–20), 2001/99/EÜ (EÜT L 304, 21.11.2001, lk 14–16), 2001/103/EÜ (EÜT L 313, 30.11.2001, lk 37–39), 2002/18/EÜ (EÜT L 55, 26.02.2002, lk 29–32), 2002/37/EÜ (EÜT L 117, 04.05.2002, lk 10–12), 2002/48/EÜ (EÜT L 148, 06.06.2002, lk 19–23), 2002/64/EÜ (EÜT L 189, 18.07.2002, lk 27–32), 2002/81/EÜ (EÜT L 276, 12.10.2002, lk 28–30), 2003/5/EÜ (EÜT L 8, 14.01.2003, lk 7–9), 2003/23/EÜ (ELT L 81, 28.03.2003, lk 39–42), 2003/31/EÜ (ELT L 101, 23.04.2003, lk 3–9), 2003/39/EÜ (ELT L 124, 20.05.2003, lk 30–32), 2003/68/EÜ (ELT L 177, 16.07.2003, lk 12–16), 2003/70/EÜ (ELT L 184, 23.07.2003, lk 9–12), 2003/79/EÜ (ELT L 205, 14.08.2003, lk 16–18), 2003/81/EÜ (ELT L 224, 06.09.2003, lk 29–31), 2003/82/EÜ (ELT L 228, 12.09.2003, lk 11–28), 2003/84/EÜ (ELT L 247, 30.09.2003, lk 20–25), 2003/112/EÜ (ELT L 321, 06.12.2003, lk 32–35), 2003/119/EÜ (ELT L 325, 12.12.2003, lk 41–43), 2004/20/EÜ (ELT L 70, 09.03.2004, lk 32–34), 2004/30/EÜ (ELT L 77, 13.03.2004, lk 50–53), 2004/58/EÜ (ELT L 120, 24.04.2004, lk 26–29), 2004/60/EÜ (ELT L 120, 24.04.2004, lk 39–42), 2004/62/EÜ (ELT L 125, 28.04.2004, lk 38–40), 2004/66/EÜ (ELT L 168, 01.05.2004, lk 35–67), 2004/71/EÜ (ELT L 127, 29.04.2004, lk 104–106), 2004/99/EÜ (ELT L 309, 06.10.2004, lk 6–8), 2005/2/EÜ (ELT L 20, 22.01.2005, lk 15–18), 2005/3/EÜ (ELT L 20, 22.01.2005, lk 19–23), 2005/25/EÜ (ELT L 90, 08.04.2005, lk 1–34), 2005/34/EÜ (ELT L 125, 18.05.2005, lk 5–7), 2005/53/EÜ (ELT L 241, 17.09.2005, lk 51–56), 2005/54/EÜ (ELT L 244, 20.09.2005, lk 21–23), 2005/57/EÜ (ELT L 246, 22.09.2005, lk 14–16), 2005/58/EÜ (ELT L 246, 22.09.2005, lk 17–19), 2005/72/EÜ (ELT L 279, 22.10.2005, lk 63–69), 2006/5/EÜ (ELT L 12, 13.01.2006, lk 17–20), 2006/6/EÜ (ELT L 12, 13.01.2006, lk 21–23), otsusega 2005/303/EÜ (ELT L 97, 15.04.2005, lk 38–40) ja määrustega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.05.2003, lk 1–35), (EÜ) nr 2229/2004 (ELT L 379, 24.12.2004, lk 13–63) ja (EÜ) nr 396/2005 (ELT L 70, 16.03.2005, lk 1–16); nõukogu direktiiv 79/117/EMÜ, millega keelatakse teatavaid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite turuleviimine ja kasutamine (EÜT L 33, 08.02.1979, lk 36–40); nõukogu direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT P 196, 16.08.1967, lk 1–98); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/45/EÜ ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 200, 30.07.1999, lk 1–68).

Minister Ester TUIKSOO

Kantsler Ants NOOT