Muudetud järgmise määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine
Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
19.01.2009 nr 13 (RT I 2009, 7, 48)
1.02.2009
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse»
§ 10 lõike 1 alusel ning lähtudes «Looduskaitseseaduse»
§ 11 lõikes 1 sätestatust.
§ 1. Tartu maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla
võtmise eesmärk
(1) Tartu maakonnas võetakse kaitse alla järgmised hoiualad:
1)
Age oru hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260)2,
liivakivipaljandite (8220) ning rohunditerikaste kuusikute (9050) kaitse;
2)
Elva jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning
II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi (Cobitis taenia)
ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse;
3)
Emajõe suudmeala hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide
ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle
elupaika kaitstakse, on: sinikael-part (Anas platyrhynchos),
rägapart (Anas querquedula), suur-laukhani (Anser
albifrons), rabahani (Anser fabalis), punapea-vart (Aythya
ferina), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala
clangula), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii) ja
väikekoskel (Mergus albellus);
4) Ilusaoja hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse;
5)
Kallaste hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisas nimetatud elupaigatüübi – liivakivipaljandite (8220) kaitse ja
nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetamata liigi – kaldapääsukese (Riparia
riparia) elupaiga kaitse;
6) Lahepera hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüübi – vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede
(3130) kaitse ja II lisas nimetatud liikide ning nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata
rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse,
on: mustviires (Chlidonias niger), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), väikekajakas (Larus minutus),
väikekoskel (Mergus albellus), tuttpütt (Podiceps
cristatus), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik
hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio)
ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis);
7) Lavatsi järve
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüübi – vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda
veega järvede (3130) kaitse;
8) Loode-Peipsi hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud
liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse.
Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: viupart (Anas penelope),
suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis),
sõtkas (Bucephala clangula), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus) ja
hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena);
9) Mustjärve
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüübi – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160)
kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi (Cobitis
taenia) ja hariliku vingerja (Misgurnus fossilis) elupaikade
kaitse;
10) Peeda jõe – Idaoja hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja
ojade (3260) kaitse;
11) Raja – Kärevere hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud
liikide – suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna) ja
suur-kuldtiiva (Lycaena dispar) elupaikade kaitse;
12)
Viisjaagu järve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – vähe- kuni kesktoiteliste
mõõdukalt kareda veega järvede (3130) kaitse;
13)
Võrtsjärve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisas nimetatud elupaigatüüpide – looduslikult rohketoiteliste järvede
(3150), lamminiitude (6450), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse
ning II lisas nimetatud liikide, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ
I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide
elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: soopart ehk
pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope),
sinikael-part (Anas platyrhynchus), rägapart (Anas
querquedula), suur-laukhani (Anser albifrons), punapea-vart (Aythya
ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus
stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), mustviires (Chlidonias
niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex
crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), lauk (Fulica
atra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus
merganser), tuttpütt (Podiceps cristatus) ning harilik
tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia),
harilik võldas (Cottus gobio) ja harilik vingerjas (Misgurnus
fossilis).
(2) Lõikes 1 nimetatud hoiualade piirid on esitatud kaartidel määruse
lisas3.
§ 2. Hoiualade valitseja
Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud hoiualade valitseja on Keskkonnaamet.
[RT
I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
____________
1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L
206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997,
lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja
nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L
103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981,
lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100,
16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk
9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236,
23.09.2003, lk 667–702).
2 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi
koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*)
on tähistatud esmatähtsad elupaigad.
3 Hoiualade piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil
Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades Lamberti
koonilist Euref EST 92 projektsiooni, kinnitatud kaitsealade välispiire
ja maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.
Alade kaartidega saab
tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumi
Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis
(www.maaamet.ee).
[RT I 2009, 7, 48
– jõust. 1.02.2009]