Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Karula rahvuspargi kaitse-eesmärk

(1) Karula rahvuspargi² (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:
1) Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste maastike, pinnavormide, looduse ja kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine ning kaitsealuste liikide kaitse;
2) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide – must-toonekure, väike-konnakotka ja kalakotka, kes on I kategooria kaitsealused liigid, metsise, valgeselg-kirjurähni ja laanerähni, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, täpikhuigu, rukkiräägu, sookure, herilaseviu, roo-loorkulli, tedre, jõgitiiru, värbkaku, händkaku, öösorri, hallpea-rähni, musträhni, nõmmelõokese, vööt-põõsalinnu, väike-kärbsenäpi, laanepüü ja punaselg-õgija, kes on III kategooria kaitsealused liigid, kaitse;
3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140)³, looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning II lisas nimetatud liikide – soohiilaka ja palu-karukella, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ning hariliku hingi, karvase maarjalepa, suur-kuldtiiva ja saarma, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse.

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks loodusreservaadiks, kahekümne seitsmeks sihtkaitsevööndiks ja kaheteistkümneks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

(1) Kaitseala asub Võru maakonnas Antsla vallas Haabsaare, Kaika, Jõepera, Ähijärve, Mähkli, Soome, Tsooru ja Viirapalu külas, Mõniste vallas Koemetsa külas ja Varstu vallas Vana-Roosa külas, Valga maakonnas Karula vallas Lusti, Valtina, Lüllemäe, Rebasemõisa ja Koobassaare külas.

(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Valgamaa keskkonnateenistus Valgamaale jääva ja Keskkonnaministeeriumi Võrumaa keskkonnateenistus Võrumaale jääva maa- ja veeala piires.

2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 4. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju ja seeni kogu kaitsealal, välja arvatud loodusreservaadis ning käesoleva kaitse-eeskirjaga sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis.

(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

(3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud ning kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal. Omanikul on lubatud telkimine oma kinnistu piires.

(4) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine selleks määratud teedel ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ning liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal metsamajandustöödel või põllumajandustöödel.

(5) Kaitseala veealal on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud loodusreservaadis ning käesoleva kaitse-eeskirjaga sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Mootoriga ujuvvahendiga on lubatud sõita ainult järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses ja kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

(6) Kaitsealal on lubatud harrastuskalapüük, välja arvatud loodusreservaadis ning käesosleva kaitse-eeskirjaga sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis, kusjuures Ubajärve sihtkaitsevööndis on kalapüük lubatud käsi-, lend- ja põhjaõngega ning nakkevõrgu ja spinninguga. Kalapüük kutselise kalapüügi vahenditega toimub üksnes kaitseala valitseja nõusolekul, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus püügikoormuse reguleerimiseks esitada nõudmisi kalapüügi vahendite, -aja, -koha ja -mahtude osas.

§ 5. Keelatud tegevus

(1) Kaitsealal on keelatud ujuvehitiste püstitamine.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas paadisilla ehitamiseks;
6) anda projekteerimistingimusi;
7) anda ehitusluba.

§ 6. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

(3) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha keskkonnateenistusel on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

3. peatükk
LOODUSRESERVAAT

§ 7. Loodusreservaadi määratlus

(1) Loodusreservaat on otsesest inimtegevusest puutumata loodusega kaitseala maa- või veeala osa, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena.

(2) Kaitsealal on kaks loodusreservaati:
1) Pautsjärve loodusreservaat;
2) Kaadsijärve loodusreservaat.

§ 8. Loodusreservaadi kaitse-eesmärk

Loodusreservaadi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

§ 9. Tegevus loodusreservaadis

Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti valitsemise eesmärgil ja kaitseala valitseja nõusolekul teadustegevuse ning loodusobjekti seisundi jälgimise ja hindamise eesmärgil.

4. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND

§ 10. Sihtkaitsevööndi määratlus

(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on kakskümmend seitse sihtkaitsevööndit:
1) Kallõtõ sihtkaitsevöönd;
2) Verioja sihtkaitsevöönd;
3) Tinu sihtkaitsevöönd;
4) Apjajärve sihtkaitsevöönd;
5) Valgõpalu sihtkaitsevöönd;
6) Kahrikolga sihtkaitsevöönd;
7) Palu-Labassaarõ sihtkaitsevöönd;
8) Liivalumbi sihtkaitsevöönd;
9) Kaugjärve sihtkaitsevöönd;
10) Äestämise soo sihtkaitsevöönd;
11) Pikässilla sihtkaitsevöönd;
12) Põrgujärve sihtkaitsevöönd;
13) Õdri sihtkaitsevöönd;
14) Oikunna sihtkaitsevöönd;
15) Rebäse sihtkaitsevöönd;
16) Kuigli sihtkaitsevöönd;
17) Apjasoo sihtkaitsevöönd;
18) Mädäjärve sihtkaitsevöönd;
19) Vanapalu sihtkaitsevöönd;
20) Plaagi sihtkaitsevöönd;
21) Konnumäe sihtkaitsevöönd;
22) Saarjärve sihtkaitsevöönd;
23) Tiidu sihtkaitsevöönd;
24) Kannussaarõ sihtkaitsevöönd;
25) Pikässaarõ sihtkaitsevöönd;
26) Peräjärve sihtkaitsevöönd;
27) Ubajärve sihtkaitsevöönd.

§ 11. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

(1) Kallõtõ, Verioja, Apjajärve, Valgõpalu, Kahrikolga, Palu-Labassaarõ, Liivalumbi, Kaugjärve, Äestämise soo, Pikässilla, Tinu ja Põrgujärve sihtkaitsevööndis on kaitse-eesmärk ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse.

(2) Õdri, Oikunna, Kuigli, Mädäjärve, Vanapalu, Pikässaarõ, Apjasoo, Konnumäe, Rebäse ja Peräjärve sihtkaitsevööndis on kaitse-eesmärk koosluste looduslikkuse taastamine, looduse mitmekesisuse säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

(3) Plaagi, Tiidu, Saarjärve, Kannussaarõ ja Ubajärve sihtkaitsevööndis on kaitse-eesmärk koosluste säilitamine või taastamine, neile omaste liikide ja vanuse struktuuri hoidmine, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

§ 12. Lubatud tegevus

(1) Jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil on lubatud Apjasoo, Konnumäe, Saarjärve, Tiidu ja Ubajärve sihtkaitsevööndis ning 1. septembrist 28. veebruarini Verioja, Tinu, Liivalumbi, Pikässilla, Põrgujärve, Õdri, Oikunna, Rebäse, Kuigli, Kannussaarõ, Pikässaarõ ja Peräjärve sihtkaitsevööndis. Võõrliikide arvukust võib reguleerida kõigis sihtkaitsevööndites.

(2) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohas. Rohkem kui 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud järgmine tegevus:
1) olemasolevate rajatiste, välja arvatud maaparandussüsteemide hooldustööd;
2) Õdri, Oikunna, Kuigli, Mädäjärve, Vanapalu, Konnumäe, Tiidu, Peräjärve, Rebäse, Apjasoo, Saarjärve, Kannussaarõ, Pikässaarõ ja Ubajärve sihtkaitsevööndites loodusliku veerežiimi taastamine;
3) Verioja, Kahrikolga, Õdri, Oikunna, Rebäse, Kuigli, Apjasoo, Mädäjärve, Vanapalu, Plaagi, Konnumäe, Saarjärve, Tiidu, Kannussaarõ, Pikässaarõ, Peräjärve ja Ubajärve sihtkaitsevööndis hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;
4) Õdri, Oikunna, Rebäse, Kuigli, Apjasoo, Mädäjärve, Vanapalu, Plaagi, Konnumäe, Saarjärve, Tiidu, Kannussaarõ, Pikässaarõ, Peräjärve ja Ubajärve sihtkaitsevööndis metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieliigi, -aja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
5) Tiidu, Saarjärve ja Plaagi sihtkaitsevööndis niitude hooldamine ja taastamine;
6) rajatiste püstitamine õppe- ja matkaradade rajamisel;
7) põllumajandusotstarbega väikerajatiste püstitamine Plaagi, Saarjärve ja Tiidu sihtkaitsevööndis;
8) Kuigli, Apjasoo, Tiidu ja Ubajärve sihtkaitsevööndis liinirajatiste rajamine kaitsealal paikneva kinnisasja või kaitseala tarbeks;
9) Palu-Labassaarõ sihtkaitsevööndis maa-aluse kaabelliini rajamine Londi kinnistu tarbeks Kolski-Palo teemaal;
10) eesvoolude hoiutööd Apjasoo, Tiidu, Verioja, Õdri ja Kuigli sihtkaitsevööndis.

§ 13. Keelatud tegevus

(1) Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste, välja arvatud § 12 lõike 3 punktides 6–9 nimetatud ehitiste püstitamine.

(2) Inimeste viibine on keelatud Palu-Labassaarõ sihtkaitsevööndis Antsla metskonna kvartali AS170 eraldistel 3 ja 14 15. märtsist 31. augustini; Äestämise soo sihtkaitsevööndis väljaspool vööndit läbivaid teid ja Kaugjärve kallasrada 15. märtsist 31. augustini; Oikunna ja Vanapalu sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini; Põrgujärve sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ja kaitseala valitsemisega seotud tegevuses.

(3) Ujuvvahendiga sõitmine on keelatud Kallõtõ sihtkaitsevööndisse jäävatel Mudajärvel, Mustjärvel ja Kallõtõ järvel, Tinu sihtkaitsevööndisse jääval Ojajärvel, Konnumäe sihtkaitsevööndisse jääval Põrgujärvel, Kuigli sihtkaitsevööndisse jääval Väiku-Kuikli järvel, Põrgujärve sihtkaitsevööndisse jääval Põrgujärvel, Kaugjärve sihtkaitsevööndisse jääval Kaugjärvel ning Apjajärve sihtkaitsevööndisse jääval Väiku-Apja järvel, Palu-Labassaarõ vööndisse jääval Kogrõjärvel ja Vahejärvel, Saarjärve sihtkaitsevööndisse jääval Kogrõjärvel ja Ahnõjärvel, välja arvatud kinnistu omanikul, pääste- ja järelevalvetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

(4) Kalapüük on keelatud Kallõtõ sihtkaitsevööndisse jäävatel Mudajärvel ja Mustjärvel, Tinu sihtkaitsevööndisse jääval Ojajärvel, Konnumäe sihtkaitsevööndisse jääval Põrgujärvel, Kuigli sihtkaitsevööndisse jääval Väiku-Kuikli järvel, Põrgujärve sihtkaitsevööndisse jääval Põrgujärvel, Kaugjärve sihtkaitsevööndisse jääval Kaugjärvel, Apjajärve sihtkaitsevööndisse jääval Väiku-Apja järvel, Palu-Labassaarõ vööndisse jäävatel Kogrõjärvel ja Vahejärvel, Saarjärve sihtkaitsevööndisse jääval Kogrõjärvel, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

§ 14. Vajalik tegevus

(1) Plaagi ja Tiidu sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste esinemisalal on koosluste ilme ja liigikoosseisu taastamiseks ja säilitamiseks vajalik tegevus nagu rohu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine.

(2) Saarjärve, Konnumäe, Tiidu ja Rebäse sihtkaitsevööndis on vajalik puu- ja põõsarinde kujundamine vaadete avamiseks nooremate kui 20-aastaste puistute vööndipiiriga kattuvas osas.

5. peatükk
PIIRANGUVÖÖND

§ 15. Piiranguvööndi määratlus

(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu reservaati ega sihtkaitsevööndisse.

(2) Kaitsealal on kaksteist piiranguvööndit:
1) Savijärve piiranguvöönd;
2) Rebäsemõisa-Kolski piiranguvöönd;
3) Apja piiranguvöönd;
4) Silla piiranguvöönd;
5) Mähkli piiranguvöönd;
6) Kaika piiranguvöönd;
7) Jõeperä piiranguvöönd;
8) Ähijärve piiranguvöönd
9) Saera piiranguvöönd;
10) Kõvõramäe piiranguvöönd;
11) Kõivistoja piiranguvöönd;
12) Järve piiranguvöönd.

§ 16. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

(1) Kaika, Jõeperä, Mähkli, Ähijärve, Rebäsemõisa-Kolski, Apja, Savijärve, Silla, Saera ja Järve piiranguvööndis on kaitse-eesmärk looduse mitmekesisuse ja maastikuilme ning kultuuripärandi, traditsioonilise pärandmaastiku ja taluarhitektuuri säilitamine ning asustuse struktuuri kaitse.

(2) Kõvõramäe piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

(3) Kõivistoja piiranguvööndi kaitse-eesmärk on liikide elupaikade kaitse.

(4) Piiranguvööndi metsa kaitse-eesmärk on metsakoosluse liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamine.

§ 17. Lubatud tegevus

(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus;
2) kuni 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas;
3) jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil, välja arvatud Silla piiranguvöönd, kus on lubatud üksnes võõrliikide arvukuse reguleerimine.

(2) Ähijärve piiranguvööndis on kaitseala sisesteks vajadusteks lubatud Antsla metskonna kvartali AS112 eraldisel 1 asuva Pikässaarõ kruusaaugu kasutamine kuni selle ammendamise ja tasandamiseni.

(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1) vanade karjääride tasandustööd paiga loodusliku ilme taastamiseks;
2) rohkem kui 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas, välja arvatud õuemaal, kus rahvaürituse korraldamine on lubatud omaniku loal;
3) «Maapõueseaduse» § 59 lõike 2 alusel liiva-, kruusa- ja savivõtt ning kaevise (välja arvatud orgaaniliste setendite) võtmine oma tarbeks.

§ 18. Ehitustegevus piiranguvööndis

(1) Piiranguvööndis on lubatud kuni 15 ruutmeetri suuruste ja 4 meetri kõrguste sõrestikkonstruktsiooniga abihoonete ning alla 4 meetri kõrguste rajatiste püstitamine olemasoleval hoonestusalal ning karjaaedade ja kuni 15 ruutmeetri suuruste ja 4 meetri kõrguste põllumajandusotstarbega sõrestikkonstruktsiooniga hoonete püstitamine põllumajandusmaal.

(2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud uute rajatiste püstitamine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rajatiste püstitamine;

(3) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud, arvestades käesoleva kaitse-eeskirja § 5 lõike 2 punktides 4–7 sätestatut:
1) lisaks lõikes 1 sätestatule uute hoonete püstitamine kinnistu olemasoleval hoonestusalal ja algsetel taluõuekohtadel, välja arvatud Silla piiranguvööndis Lillemäe maaüksusel (28902:004:0341) ja Karula metskonna maaüksusel (28902:004:0055), kus uute hoonete püstitamine on keelatud;
2) põllumajandusotstarbega väikehoonete, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoonete püstitamine põllumajandusmaal järvekaldast kaugemale kui 100 meetrit;
3) katuse viilkatuseks ehitamine;
4) tuulekoja ehitamine;
5) hoonete esialgse välimuse taastamine;
6) kaitse-eesmärgile mittevastavate hoonete lammutamine ja ümberehitamine;
7) eksperdihinnangul lagunenud hoonete lammutamine ning rekonstrueerimine.

(4) Piiranguvööndis on keelatud olemasoleva hoone väliskonstruktsiooni muutmine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 3–7 sätestatu.

§ 19. Keelatud tegevus

Piiranguvööndis on keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi ja veekogu rajamine, välja arvatud talukompleksi juurde kuuluva kuni 0,1 ha suuruse tiigi rajamine, kuni ühe meetri sügavuse kahepaiksete kudemisveekogu rajamine ning üksikkraavi rajamine eluasememaale kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohas;
2) uuendusraie, välja arvatud turberaie hall-lepikutes ja kobraste üleujutatud aladel Rebäsemõisa-Kolski, Mähkli, Kaika ja Jõeperä piiranguvööndis, kusjuures kobraste üleujutatud aladel võib turberaiet teha «Metsaseaduses» sätestatust nooremates puistutes;
3) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;
4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
5) metsa kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel sinika, karusambla-mustika, karusambla, naadi, sõnajala, angervaksa, tarna-angervaksa, osja, tarna, lodu, kõdusoo, madalsoo, siirdesoo ja raba kasvukohatüübis;
6) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul olemasolevate tiikide puhastamisel, talukompleksi juures olevate kraavide laiendamisel kuni 0,1 ha suurusteks tiikideks ja loodusliku veerežiimi taastamisel.

§ 20. Vajalik tegevus

Piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik järgmine tegevus:
1) Rebäsemõisa-Kolski, Mähkli, Ähijärve, Silla, Apja, Jõeperä, Saera ja Järve piiranguvööndis niitmine, karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine;
2) Kaika, Rebäsemõisa-Kolski, Mähkli ja Jõeperä piiranguvööndis oleval kuppelmaastikul kuplijalamitel ja kuplitevahelistes orgudes puu- ja põõsarinde raied vaadete avamiseks.

6. peatükk
RAKENDUSSÄTE

§ 21. Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 1995. a määruses nr 92 «Alam-Pedja looduskaitseala ja Karula rahvuspargi kaitse-eeskirjade ning Karula rahvuspargi välispiiri kirjelduse kinnitamine» (RT I 1995, 30, 381; 2005, 71, 556) tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

«Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirja kinnitamine»;

2) punkti 1 alapunktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks.

¹ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53).
Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 1 alapunktist 9 jääb rahvuspark Karula linnualale ja punkti 2 alapunktist 83 Karula loodusalale, kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata nende mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
² Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1993. a määrusega nr 387 «Soomaa, Vilsandi ja Karula rahvuspargi moodustamise kohta» Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a määrusega nr 497 «Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohta» moodustatud Karula maastikukaitseala baasil.
³ Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
⁴ Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Karula metskonna 1996. aasta ja Antsla metskonna 2002. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Karsi maaüksuse 1997. aasta, Väike-Apja ja Laane maaüksuse 1998. aasta, Rebase maaüksuse 1999. aasta, Veetka ja Suuresere-Hinni maaüksuse 2002. aasta, Mikumäe, Mendo, Lajasaare, Suur-Taitse ja Ansi Mähkli maaüksuse metsade majandamise kava 2003. aasta puistuplaani alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga oktoober 2005. a.
Ala kaardiga saab tutvuda Võrumaa ja Valgamaa keskkonnateenistuses, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Karula rahvuspargi kaitse-eesmärk

  (1) Karula rahvuspargi² (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:
  1) Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste maastike, pinnavormide, looduse ja kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine ning kaitsealuste liikide kaitse;
  2) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide – must-toonekure, väike-konnakotka ja kalakotka, kes on I kategooria kaitsealused liigid, metsise, valgeselg-kirjurähni ja laanerähni, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, täpikhuigu, rukkiräägu, sookure, herilaseviu, roo-loorkulli, tedre, jõgitiiru, värbkaku, händkaku, öösorri, hallpea-rähni, musträhni, nõmmelõokese, vööt-põõsalinnu, väike-kärbsenäpi, laanepüü ja punaselg-õgija, kes on III kategooria kaitsealused liigid, kaitse;
  3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140)³, looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning II lisas nimetatud liikide – soohiilaka ja palu-karukella, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ning hariliku hingi, karvase maarjalepa, suur-kuldtiiva ja saarma, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse.

  (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks loodusreservaadiks, kahekümne seitsmeks sihtkaitsevööndiks ja kaheteistkümneks piiranguvööndiks.

  (3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

§ 2.  Kaitseala asukoht

  (1) Kaitseala asub Võru maakonnas Antsla vallas Haabsaare, Kaika, Jõepera, Ähijärve, Mähkli, Soome, Tsooru ja Viirapalu külas, Mõniste vallas Koemetsa külas ja Varstu vallas Vana-Roosa külas, Valga maakonnas Karula vallas Lusti, Valtina, Lüllemäe, Rebasemõisa ja Koobassaare külas.

  (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas⁴.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 4.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju ja seeni kogu kaitsealal, välja arvatud loodusreservaadis ning käesoleva kaitse-eeskirjaga sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis.

  (2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

  (3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud ning kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal. Omanikul on lubatud telkimine oma kinnistu piires.

  (4) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine selleks määratud teedel ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ning liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal metsamajandustöödel või põllumajandustöödel.

  (5) Kaitseala veealal on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud loodusreservaadis ning käesoleva kaitse-eeskirjaga sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Mootoriga ujuvvahendiga on lubatud sõita ainult järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses ja kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

  (6) Kaitsealal on lubatud harrastuskalapüük, välja arvatud loodusreservaadis ning käesosleva kaitse-eeskirjaga sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis, kusjuures Ubajärve sihtkaitsevööndis on kalapüük lubatud käsi-, lend- ja põhjaõngega ning nakkevõrgu ja spinninguga. Kalapüük kutselise kalapüügi vahenditega toimub üksnes kaitseala valitseja nõusolekul, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus püügikoormuse reguleerimiseks esitada nõudmisi kalapüügi vahendite, -aja, -koha ja -mahtude osas.

§ 5.  Keelatud tegevus

  (1) Kaitsealal on keelatud ujuvehitiste püstitamine.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
  3) väljastada metsamajandamiskava;
  4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas paadisilla ehitamiseks;
  6) anda projekteerimistingimusi;
  7) anda ehitusluba.

§ 6.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

  (3) [Kehtetu - RT I, 05.07.2023, 1 - jõust. 08.07.2023]

3. peatükk LOODUSRESERVAAT 

§ 7.  Loodusreservaadi määratlus

  (1) Loodusreservaat on otsesest inimtegevusest puutumata loodusega kaitseala maa- või veeala osa, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena.

  (2) Kaitsealal on kaks loodusreservaati:
  1) Pautsjärve loodusreservaat;
  2) Kaadsijärve loodusreservaat.

§ 8.  Loodusreservaadi kaitse-eesmärk

  Loodusreservaadi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

§ 9.  Tegevus loodusreservaadis

  Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti valitsemise eesmärgil ja kaitseala valitseja nõusolekul teadustegevuse ning loodusobjekti seisundi jälgimise ja hindamise eesmärgil.

4. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND 

§ 10.  Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on kakskümmend seitse sihtkaitsevööndit:
  1) Kallõtõ sihtkaitsevöönd;
  2) Verioja sihtkaitsevöönd;
  3) Tinu sihtkaitsevöönd;
  4) Apjajärve sihtkaitsevöönd;
  5) Valgõpalu sihtkaitsevöönd;
  6) Kahrikolga sihtkaitsevöönd;
  7) Palu-Labassaarõ sihtkaitsevöönd;
  8) Liivalumbi sihtkaitsevöönd;
  9) Kaugjärve sihtkaitsevöönd;
  10) Äestämise soo sihtkaitsevöönd;
  11) Pikässilla sihtkaitsevöönd;
  12) Põrgujärve sihtkaitsevöönd;
  13) Õdri sihtkaitsevöönd;
  14) Oikunna sihtkaitsevöönd;
  15) Rebäse sihtkaitsevöönd;
  16) Kuigli sihtkaitsevöönd;
  17) Apjasoo sihtkaitsevöönd;
  18) Mädäjärve sihtkaitsevöönd;
  19) Vanapalu sihtkaitsevöönd;
  20) Plaagi sihtkaitsevöönd;
  21) Konnumäe sihtkaitsevöönd;
  22) Saarjärve sihtkaitsevöönd;
  23) Tiidu sihtkaitsevöönd;
  24) Kannussaarõ sihtkaitsevöönd;
  25) Pikässaarõ sihtkaitsevöönd;
  26) Peräjärve sihtkaitsevöönd;
  27) Ubajärve sihtkaitsevöönd.

§ 11.  Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  (1) Kallõtõ, Verioja, Apjajärve, Valgõpalu, Kahrikolga, Palu-Labassaarõ, Liivalumbi, Kaugjärve, Äestämise soo, Pikässilla, Tinu ja Põrgujärve sihtkaitsevööndis on kaitse-eesmärk ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse.

  (2) Õdri, Oikunna, Kuigli, Mädäjärve, Vanapalu, Pikässaarõ, Apjasoo, Konnumäe, Rebäse ja Peräjärve sihtkaitsevööndis on kaitse-eesmärk koosluste looduslikkuse taastamine, looduse mitmekesisuse säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

  (3) Plaagi, Tiidu, Saarjärve, Kannussaarõ ja Ubajärve sihtkaitsevööndis on kaitse-eesmärk koosluste säilitamine või taastamine, neile omaste liikide ja vanuse struktuuri hoidmine, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

§ 12.  Lubatud tegevus

  (1) Jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil on lubatud Apjasoo, Konnumäe, Saarjärve, Tiidu ja Ubajärve sihtkaitsevööndis ning 1. septembrist 28. veebruarini Verioja, Tinu, Liivalumbi, Pikässilla, Põrgujärve, Õdri, Oikunna, Rebäse, Kuigli, Kannussaarõ, Pikässaarõ ja Peräjärve sihtkaitsevööndis. Võõrliikide arvukust võib reguleerida kõigis sihtkaitsevööndites.

  (2) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohas. Rohkem kui 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

  (3) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud järgmine tegevus:
  1) olemasolevate rajatiste, välja arvatud maaparandussüsteemide hooldustööd;
  2) Õdri, Oikunna, Kuigli, Mädäjärve, Vanapalu, Konnumäe, Tiidu, Peräjärve, Rebäse, Apjasoo, Saarjärve, Kannussaarõ, Pikässaarõ ja Ubajärve sihtkaitsevööndites loodusliku veerežiimi taastamine;
  3) Verioja, Kahrikolga, Õdri, Oikunna, Rebäse, Kuigli, Apjasoo, Mädäjärve, Vanapalu, Plaagi, Konnumäe, Saarjärve, Tiidu, Kannussaarõ, Pikässaarõ, Peräjärve ja Ubajärve sihtkaitsevööndis hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;
  4) Õdri, Oikunna, Rebäse, Kuigli, Apjasoo, Mädäjärve, Vanapalu, Plaagi, Konnumäe, Saarjärve, Tiidu, Kannussaarõ, Pikässaarõ, Peräjärve ja Ubajärve sihtkaitsevööndis metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieliigi, -aja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
  5) Tiidu, Saarjärve ja Plaagi sihtkaitsevööndis niitude hooldamine ja taastamine;
  6) rajatiste püstitamine õppe- ja matkaradade rajamisel;
  7) põllumajandusotstarbega väikerajatiste püstitamine Plaagi, Saarjärve ja Tiidu sihtkaitsevööndis;
  8) Kuigli, Apjasoo, Tiidu ja Ubajärve sihtkaitsevööndis liinirajatiste rajamine kaitsealal paikneva kinnisasja või kaitseala tarbeks;
  9) Palu-Labassaarõ sihtkaitsevööndis maa-aluse kaabelliini rajamine Londi kinnistu tarbeks Kolski-Palo teemaal;
  10) eesvoolude hoiutööd Apjasoo, Tiidu, Verioja, Õdri ja Kuigli sihtkaitsevööndis.

§ 13.  Keelatud tegevus

  (1) Sihtkaitsevööndis on keelatud:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) uute ehitiste, välja arvatud § 12 lõike 3 punktides 6–9 nimetatud ehitiste püstitamine.

  (2) Inimeste viibine on keelatud Palu-Labassaarõ sihtkaitsevööndis Antsla metskonna kvartali AS170 eraldistel 3 ja 14 15. märtsist 31. augustini; Äestämise soo sihtkaitsevööndis väljaspool vööndit läbivaid teid ja Kaugjärve kallasrada 15. märtsist 31. augustini; Oikunna ja Vanapalu sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini; Põrgujärve sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ja kaitseala valitsemisega seotud tegevuses.

  (3) Ujuvvahendiga sõitmine on keelatud Kallõtõ sihtkaitsevööndisse jäävatel Mudajärvel, Mustjärvel ja Kallõtõ järvel, Tinu sihtkaitsevööndisse jääval Ojajärvel, Konnumäe sihtkaitsevööndisse jääval Põrgujärvel, Kuigli sihtkaitsevööndisse jääval Väiku-Kuikli järvel, Põrgujärve sihtkaitsevööndisse jääval Põrgujärvel, Kaugjärve sihtkaitsevööndisse jääval Kaugjärvel ning Apjajärve sihtkaitsevööndisse jääval Väiku-Apja järvel, Palu-Labassaarõ vööndisse jääval Kogrõjärvel ja Vahejärvel, Saarjärve sihtkaitsevööndisse jääval Kogrõjärvel ja Ahnõjärvel, välja arvatud kinnistu omanikul, pääste- ja järelevalvetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

  (4) Kalapüük on keelatud Kallõtõ sihtkaitsevööndisse jäävatel Mudajärvel ja Mustjärvel, Tinu sihtkaitsevööndisse jääval Ojajärvel, Konnumäe sihtkaitsevööndisse jääval Põrgujärvel, Kuigli sihtkaitsevööndisse jääval Väiku-Kuikli järvel, Põrgujärve sihtkaitsevööndisse jääval Põrgujärvel, Kaugjärve sihtkaitsevööndisse jääval Kaugjärvel, Apjajärve sihtkaitsevööndisse jääval Väiku-Apja järvel, Palu-Labassaarõ vööndisse jäävatel Kogrõjärvel ja Vahejärvel, Saarjärve sihtkaitsevööndisse jääval Kogrõjärvel, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

§ 14.  Vajalik tegevus

  (1) Plaagi ja Tiidu sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste esinemisalal on koosluste ilme ja liigikoosseisu taastamiseks ja säilitamiseks vajalik tegevus nagu rohu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine.

  (2) Saarjärve, Konnumäe, Tiidu ja Rebäse sihtkaitsevööndis on vajalik puu- ja põõsarinde kujundamine vaadete avamiseks nooremate kui 20-aastaste puistute vööndipiiriga kattuvas osas.

5. peatükk PIIRANGUVÖÖND 

§ 15.  Piiranguvööndi määratlus

  (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu reservaati ega sihtkaitsevööndisse.

  (2) Kaitsealal on kaksteist piiranguvööndit:
  1) Savijärve piiranguvöönd;
  2) Rebäsemõisa-Kolski piiranguvöönd;
  3) Apja piiranguvöönd;
  4) Silla piiranguvöönd;
  5) Mähkli piiranguvöönd;
  6) Kaika piiranguvöönd;
  7) Jõeperä piiranguvöönd;
  8) Ähijärve piiranguvöönd
  9) Saera piiranguvöönd;
  10) Kõvõramäe piiranguvöönd;
  11) Kõivistoja piiranguvöönd;
  12) Järve piiranguvöönd.

§ 16.  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  (1) Kaika, Jõeperä, Mähkli, Ähijärve, Rebäsemõisa-Kolski, Apja, Savijärve, Silla, Saera ja Järve piiranguvööndis on kaitse-eesmärk looduse mitmekesisuse ja maastikuilme ning kultuuripärandi, traditsioonilise pärandmaastiku ja taluarhitektuuri säilitamine ning asustuse struktuuri kaitse.

  (2) Kõvõramäe piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

  (3) Kõivistoja piiranguvööndi kaitse-eesmärk on liikide elupaikade kaitse.

  (4) Piiranguvööndi metsa kaitse-eesmärk on metsakoosluse liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamine.

§ 17.  Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud:
  1) majandustegevus;
  2) kuni 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas;
  3) jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil, välja arvatud Silla piiranguvöönd, kus on lubatud üksnes võõrliikide arvukuse reguleerimine.

  (2) Ähijärve piiranguvööndis on kaitseala sisesteks vajadusteks lubatud Antsla metskonna kvartali AS112 eraldisel 1 asuva Pikässaarõ kruusaaugu kasutamine kuni selle ammendamise ja tasandamiseni.

  (3) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
  1) vanade karjääride tasandustööd paiga loodusliku ilme taastamiseks;
  2) rohkem kui 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas, välja arvatud õuemaal, kus rahvaürituse korraldamine on lubatud omaniku loal;
  3) «Maapõueseaduse» § 59 lõike 2 alusel liiva-, kruusa- ja savivõtt ning kaevise (välja arvatud orgaaniliste setendite) võtmine oma tarbeks.

§ 18.  Ehitustegevus piiranguvööndis

  (1) Piiranguvööndis on lubatud kuni 15 ruutmeetri suuruste ja 4 meetri kõrguste sõrestikkonstruktsiooniga abihoonete ning alla 4 meetri kõrguste rajatiste püstitamine olemasoleval hoonestusalal ning karjaaedade ja kuni 15 ruutmeetri suuruste ja 4 meetri kõrguste põllumajandusotstarbega sõrestikkonstruktsiooniga hoonete püstitamine põllumajandusmaal.

  (2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud uute rajatiste püstitamine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rajatiste püstitamine;

  (3) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud, arvestades käesoleva kaitse-eeskirja § 5 lõike 2 punktides 4–7 sätestatut:
  1) lisaks lõikes 1 sätestatule uute hoonete püstitamine kinnistu olemasoleval hoonestusalal ja algsetel taluõuekohtadel, välja arvatud Silla piiranguvööndis Lillemäe maaüksusel (28902:004:0341) ja Karula metskonna maaüksusel (28902:004:0055), kus uute hoonete püstitamine on keelatud;
  2) põllumajandusotstarbega väikehoonete, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoonete püstitamine põllumajandusmaal järvekaldast kaugemale kui 100 meetrit;
  3) katuse viilkatuseks ehitamine;
  4) tuulekoja ehitamine;
  5) hoonete esialgse välimuse taastamine;
  6) kaitse-eesmärgile mittevastavate hoonete lammutamine ja ümberehitamine;
  7) eksperdihinnangul lagunenud hoonete lammutamine ning rekonstrueerimine.

  (4) Piiranguvööndis on keelatud olemasoleva hoone väliskonstruktsiooni muutmine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 3–7 sätestatu.

§ 19.  Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud:
  1) uue maaparandussüsteemi ja veekogu rajamine, välja arvatud talukompleksi juurde kuuluva kuni 0,1 ha suuruse tiigi rajamine, kuni ühe meetri sügavuse kahepaiksete kudemisveekogu rajamine ning üksikkraavi rajamine eluasememaale kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohas;
  2) uuendusraie, välja arvatud turberaie hall-lepikutes ja kobraste üleujutatud aladel Rebäsemõisa-Kolski, Mähkli, Kaika ja Jõeperä piiranguvööndis, kusjuures kobraste üleujutatud aladel võib turberaiet teha «Metsaseaduses» sätestatust nooremates puistutes;
  3) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;
  4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
  5) metsa kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel sinika, karusambla-mustika, karusambla, naadi, sõnajala, angervaksa, tarna-angervaksa, osja, tarna, lodu, kõdusoo, madalsoo, siirdesoo ja raba kasvukohatüübis;
  6) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul olemasolevate tiikide puhastamisel, talukompleksi juures olevate kraavide laiendamisel kuni 0,1 ha suurusteks tiikideks ja loodusliku veerežiimi taastamisel.

§ 20.  Vajalik tegevus

  Piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik järgmine tegevus:
  1) Rebäsemõisa-Kolski, Mähkli, Ähijärve, Silla, Apja, Jõeperä, Saera ja Järve piiranguvööndis niitmine, karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine;
  2) Kaika, Rebäsemõisa-Kolski, Mähkli ja Jõeperä piiranguvööndis oleval kuppelmaastikul kuplijalamitel ja kuplitevahelistes orgudes puu- ja põõsarinde raied vaadete avamiseks.

6. peatükk RAKENDUSSÄTE 

§ 21.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]