Muudetud järgmise määrusega (kuupäev,
number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
30.12.2008 nr 184 (RT I 2009, 2, 12)
9.01.2009 (rakendatakse alates 1.01.2009)
Määrus kehtestatakse «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punkti 2 ja
§ 48 lõike 4 punkti 5 alusel ning kooskõlas § 13 lõike 3 punktiga 21
ja § 31 lõike 1 punktiga 8 ning «Sotsiaalmaksuseaduse» § 2 lõike 1 punktiga 7.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määruses sätestatakse avalikule teenistujale, töötajale ja juriidilise
isiku juhatuse või juhatust asendava organi liikmele teenistus-, töö- või
ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kulude maksuvaba
hüvitise maksmise tingimused.
(2) Määruses sätestatakse puudega teenistujale, töötajale ja juriidilise
isiku juhatuse või juhatust asendava organi liikmele maksuvaba hüvitise maksmise
tingimused seoses isikliku mootorsõiduki kasutamisega sõiduks elukoha ja töökoha
vahel, kui selleks ei ole võimalik kasutada ühistransporti või kui
ühistranspordi kasutamine põhjustab isiku liikumis- ja töövõime olulist langust.
(3) Isikliku sõiduautona või mootorsõidukina käsitatakse teenistuja, töötaja
ja juriidilise isiku juhatuse või juhatust asendava organi liikme kasutuses
olevat sõiduautot või mootorsõidukit, mis ei ole tööandja omanduses ega
valduses.
(4) Määrust ei rakendata nende teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud
sõidukulude suhtes, mis hüvitatakse Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a
määruse nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende
maksmise tingimused ja kord» või Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2001. a määruse
nr 108 «Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused,
ulatus ja kord» alusel.
§ 2. Hüvitise maksmise põhimõtted
(1) Isikliku sõiduauto kasutamise eest teenistus-, töö- või ametiülesannete
täitmisel võib maksuvabalt maksta:
1) sõitude kohta peetud arvestuse alusel
arvutatud, §-s 5 sätestatud hüvitist või
2) paragrahvis 6 sätestatud
arvestuslikku hüvitist.
(2) Puudega isikule elukoha ja töökoha vaheliste sõitude eest hüvitise
maksmisel kohaldatakse §-des 3–5 teenistus-, töö- või ametisõitude kulude
hüvitamise kohta sätestatut. Kui § 1 lõikes 3 nimetatud mootorsõidukit
kasutatakse nii sõiduks elukoha ja töökoha vahel kui ka sama paragrahvi lõikes 1
nimetatud teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel, võib nimetatud
mootorsõiduki kasutamise kulusid maksuvabalt hüvitada kokku §-s 5 sätestatud
piirmäära ulatuses.
§ 3. Nõuded hüvitisele
(1) Maksustamisele ei kuulu hüvitis, mis ei ületa §-s 5 või §-s 6 sätestatud
piirmäära ning mille kohta on vormistatud tööandja, asutuse juhi, juriidilise
isiku pädeva organi või tema poolt volitatud isiku kirjalik otsus, käskkiri või
korraldus, milles näidatakse:
1) hüvitist saava isiku ees- ja
perekonnanimi;
2) sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmed, kui ei peeta
§-s 4 sätestatud arvestust;
3) sõidu eesmärk, kui ei peeta §-s 4 sätestatud
arvestust;
4) hüvitise suurus;
5) sõidu kuupäev või periood, mille jooksul
tehtud sõitude kulusid hüvitatakse.
(2) Otsusele, käskkirjale või korraldusele lisatakse:
1) sõiduauto
kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia;
2) paragrahvi 6 alusel hüvitise
maksmise korral hüvitise saaja kinnitus, et muu isik temale või selle sõiduauto
eest muule füüsilisele isikule § 6 alusel hüvitist ei maksa.
(3) Otsusele, käskkirjale või korraldusele ei ole lõikes 2 nimetatud koopiat
või kinnitust vaja lisada, kui selles esitatavad andmed ei ole muutunud,
võrreldes eelmisel korral esitatutega.
§ 4. Arvestuse pidamine
Kui sõiduauto kasutamise kulude hüvitamisel peetakse arvestust, siis
näidatakse selles:
1) sõiduautot kasutava isiku ees- ja perekonnanimi;
2)
sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmed;
3) sõiduauto spidomeetri
kaugusmõõdiku alg- ja lõppnäit iga teenistus-, töö- või ametiülesannete
täitmisel tehtud sõidu korral;
4) kuupäev ja sõidu eesmärk iga teenistus-,
töö- või ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu korral.
§ 5. Hüvitise piirmäär arvestuse pidamisel
Paragrahvis 4 sätestatud arvestuse pidamisel ei
maksustata hüvitist kuni 4 krooni ühe teenistus-, töö- või ametiülesannete
täitmisel sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 4000 krooni
kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta. Kui
füüsilisele isikule maksab käesoleva paragrahvi alusel hüvitist samas
kalendrikuus tehtud sõitude eest mitu tööandjat, võib iga tööandja maksta
maksuvabalt hüvitist kuni 4000 krooni.
[RT I 2009, 2, 12 – jõust. 9.01.2009] – rakendatakse
alates 1.01.2009
§ 6. Hüvitise piirmäär arvestuse puudumisel
Kui sõiduauto teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmiseks kasutamise
hüvitamisel §-s 4 sätestatud arvestus osaliselt või täielikult puudub, ei
maksustata hüvitist 1000 krooni ulatuses kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe
hüvitist saava füüsilise isiku ja ühe sõiduauto kohta sõltumata sellest, mitme
tööandja juures üks füüsiline isik teenistus-, töö- või ametiülesandeid täidab
või mitme tööandja juures ühte sõiduautot kasutatakse.
§ 7. Rakendussäte
2006. aasta juulis tehtud sõitude eest § 6 alusel hüvitise maksmisel ei
maksustata hüvitist 1000 krooni ulatuses ühe füüsilise isiku kohta.
Paragrahvi 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud kinnitust juulis tehtud sõitude
eest saadud hüvitise kohta ei esitata.
§ 8. [Käesolevast tekstist
välja jäetud]
§ 9. [Käesolevast tekstist välja
jäetud]
Kustutatud
Lisatud
Facebook
X.com