Muudetud järgmise määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine
Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
19.01.2009 nr 13 (RT I 2009, 7, 48)
1.02.2009
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse»
§ 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Saarjõe maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Saarjõe maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala)
võetakse kaitse alla:
1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260)3,
sinihelmika koosluste (6410), lamminiitude (6450), allikate ja
allikasoode (7160), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste
metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja
soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitseks;
2)
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud kahe liigi, kes on
ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ning II lisas nimetatud
võldase (Cottus gobio), kes on ühtlasi III kategooria
kaitsealune liik, kaitseks;
3) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ
loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, kes on
ühtlasi I kategooria kaitsealune liik, ja I lisas nimetatud liigi, kes
on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitseks.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja
majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks
piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud
piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Järva maakonnas Türi vallas Rassi külas, Pärnu
maakonnas Vändra vallas Kaansoo külas ja Viljandi maakonnas Suure-Jaani
vallas Kootsi külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse
lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitsejad on Keskkonnaamet.
[RT
I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
2. peatükk
KAITSEALA KAITSEKORD
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti ja püüda kala kogu
kaitsealal, välja arvatud käesoleva määrusega sätestatud juhtudel
sihtkaitsevööndis.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval
kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja
«Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Kaitsealal on lubatud rahvaürituste korraldamine. Rohkem kui 50
osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades
on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
(4) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud kaitseala
valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades.
Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
(5) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine ning veealal
mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid,
mootoriga ujuvvahendiga sõitmine ja maastikusõidukiga sõitmine on
lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga
lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel, kaitseala
valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses, õuemaal omaniku loal,
liinirajatiste hooldamiseks tehtavatel töödel ning piiranguvööndis
maatulundusmaal metsamajandustöödel või põllumajandustöödel.
§ 5. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta
katastriüksuste kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detailplaneeringut
ja üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas
lautri või paadisilla ehitamiseks;
6) anda
projekteerimistingimusi;
7) anda ehitusluba.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja
kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või
tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud
tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi
saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud
tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust
sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju
hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks
keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala
kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
[RT
I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal
väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit:
1) Tagametsa
sihtkaitsevöönd;
2) Pärassaare-Nõmmitsa sihtkaitsevöönd;
3)
Vanapagana sihtkaitsevöönd;
4) Karulaane sihtkaitsevöönd.
§ 8. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Tagametsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on vanade metsakoosluste,
poollooduslike koosluste ja maastiku kaitse.
(2) Pärassaare-Nõmmitsa ja Vanapagana sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk
on vanade loodusmetsade ja kaitsealuse liigi elupaiga kaitse.
(3) Karulaane sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on allikasoode ning
siirdesoo- ja rabametsade kaitse.
§ 9. Lubatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1)
olemasoleva maaparandussüsteemi hoiutööd maaparandussüsteemi väljaspool
sihtkaitsevööndit asuvate osade toimimise tagamiseks;
2)
veerežiimi taastamine;
3) koosluste kujundamine vastavalt
kaitse-eesmärgile;
4) kaitsealuste liikide elutingimuste
säilitamiseks ja poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu
tagamiseks vajalik tegevus;
5) tee, tehnovõrgu rajatise ja
tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või
kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustööd.
§ 10. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2)
loodusvarade kasutamine;
3) metsa kõrvalsaaduste varumine, välja
arvatud marjade, seente ja puude seemnete korjamine;
4) inimeste
viibimine Pärassaare-Nõmmitsa sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 30. maini
ja Vanapagana sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini, välja
arvatud liikumine teel, järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala
valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul
teostatavas teadustegevuses.
§ 11. Vajalik tegevus
Tagametsa sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel
nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik niitmine või
loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 12. Piiranguvööndi määratlus
(1) Kaitseala piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu
sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on kolm piiranguvööndit:
1) Tõrvaaugu
piiranguvöönd;
2) Pärassaare-Nõmmitsa piiranguvöönd;
3)
Saarjõe piiranguvöönd.
§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
(1) Tõrvaaugu piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kuuse genofondi ja
maastiku kaitse.
(2) Pärassaare-Nõmmitsa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsealuse
liigi elupaiga kaitse.
(3) Saarjõe piiranguvööndi kaitse-eesmärk on poollooduslike koosluste,
loodusliku jõe ja maastiku kaitse.
§ 14. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus;
2)
puhtpuistute kujundamine;
3) Saarjõe piiranguvööndis ehitise, kaasa
arvatud ajutise ehitise püstitamine kaugemale kui 50 meetrit Saarjõe
tavalisest veepiirist.
(2) Pärassaare-Nõmmitsa ja Tõrvaaugu piiranguvööndites on ehitise, kaasa
arvatud ajutise ehitise püstitamine lubatud ainult kaitseala valitseja
nõusolekul.
§ 15. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi
rajamine;
2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute
veekogude rajamine;
3) maavarade kaevandamine;
4) energiapuistute
rajamine;
5) Pärassaare-Nõmmitsa piiranguvööndis uuendusraie, välja
arvatud lageraie langi pindalaga kuni 1 hektar ja laiusega kuni 30
meetrit ning turberaie langi pindalaga kuni 2 hektarit (piiranguvööndi
üle 60 aasta vanuse metsa osakaal ei tohi jääda väiksemaks kui 50% ning
raielankide vahele tuleb jätta üle 40 aasta vanust puistut vähemalt 100
m laiuste ribadena);
6) Saarjõe ja Tõrvaaugu piiranguvööndites
uuendusraie, välja arvatud lageraie langi pindalaga kuni 1 hektar ja
laiusega kuni 30 meetrit ning turberaie langi pindalaga kuni 2 hektarit;
7)
biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine, välja arvatud õue- ja
põllumaal.
§ 16. Vajalik tegevus
Pärassaare-Nõmmitsa ja Saarjõe piiranguvööndites on poollooduslike
koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik
niitmine või loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine.
____________
1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L
206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997,
lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja
nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L
103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981,
lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100,
16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk
9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236,
23.09.2003, lk 667–702).
2 Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a
korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku
alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 361 hõlmab kaitseala Saarjõe
loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala
kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes
kehtivaid erisusi.
3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi
koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*)
on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse
lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel,
kasutades maakatastri andmeid seisuga november 2005. a.
Ala kaardiga
saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis,
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel
maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT
I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter