Teksti suurus:

Erivajadusega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.09.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.04.2009
Avaldamismärge:RTL 2006, 66, 1217

Määrus kehtestatakse «Kutseõppeasutuse seaduse» § 14 lõike 4 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Käesoleva määruse tähenduses mõistetakse erivajadusega isikuna õppijat, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskus, terviserike, puue või ka pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi kooli õppekavast tulenevas õppesisus, vastava erialarühmaga koos õppimiseks rühma töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal).

(2) Kool koostöös pidaja, riigi ja õppija elukohajärgse valla või linnaga loob erivajadusega õppijale tingimused kutseõppeks, arvestades võimaluste piires õppija soove, erivajaduste spetsiifikat ning võimalusi sobiva töö leidmiseks.

(3) Puudega õppija puhul, kes esitab koolile vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele koostatud isikliku rehabilitatsiooniplaani, arvestatakse õppetöö korraldamisel rehabilitatsiooniplaanis toodud soovitustega ja tehakse koostööd rehabilitatsiooniteenuste osutamisse kaasatud osapooltega, et luua tingimused õppija arengut toetavate rehabilitatsiooniteenuste saamiseks ja läbiviimiseks.

§ 2. Erivajadusega õppija individuaalse arengu toetamine koolis

(1) Kool koostöös pidajaga rakendab erivajadusega õppijate efektiivseks kaasamiseks kutseõppesse vajalikke tugisüsteeme ja -teenuseid (nt e-õppe rakendamine, abiõpetaja kaasamine auditoorses töös, sotsiaalpedagoogiline tugiteenus, eripedagoogiline õpiabiteenus, psühholoogiline nõustamine, logopeedi teenus, viipekeele kasutamise võimalus õppetöös jne).

(2) Tugisüsteemid ja -teenused ning nende rakendamise põhimõtted määratakse kooli õppekorralduseeskirjas.

(3) Kool informeerib ja nõustab erivajadusega õppijat õpet toetavate abivahendite olemasolu, kasutamisviisi ja soetamiseks ettenähtud toetuste osas.

(4) Õppeasutuse füüsilise keskkonna kujundamisel arvestatakse erivajadusega õppijate vajadustega: kõikide õppijate, sh ratastooli kasutajate ligipääs elutähtsatele ruumidele ja vahenditele; kuulamist toetavad akustilised tingimused; visuaalset orienteerumist soodustav sisekujundus; piisava mahuga ja kergesti leitav info õppehoonetes orienteerumiseks. Kutseõppeks paremate tingimuste loomiseks võib õppetööd läbi viia ka väljaspool õppeasutuse ruume.

(5) Õppeasutus võib erivajadusega õppijatele rakendada kutseõppeks ettevalmistavat moodulit sotsiaalsete oskuste suurendamiseks ja võimalikult iseseisva toimetuleku toetamiseks.

(6) Õppepraktika korraldamisel erivajadusega õppijale arvestatakse eritingimusi, mida õppija vajab. Õppijale, kelle erivajadus on tingitud erilisest andekusest, esitatakse praktika läbiviimisel kõrgendatud nõudeid tulenevalt tema erivajadusest.

(7) Kool koostöös praktikaettevõtte või -asutusega koostab erivajadusega õppijale individuaalse üleminekuplaani vajalike oskuste omandamiseks üleminekul kutseõppest tööellu, et parandada koolilõpetajate konkurentsivõimet tööturul.

§ 3. Erivajadusega õppijatega tegelevad kooli töötajad

(1) Erivajadusega õppijate õpetamisel ja õppetöö korraldamisel kaasatakse vastavalt vajadusele täiendavat personali (tugiisik, isiklik abistaja, abiõpetaja, viipekeeletõlk vms).

(2) Vajaduse korral võimaldab kool koostöös pidajaga kooli töötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub töö erivajadusega õppijatega, vastava täienduskoolituse läbimise.

(3) Kooli juhtkond korraldab koolisisest nõustamist, et toetada õpetajaid erivajadusega õppijate õpetamisel.

§ 4. Arenguvestlus

(1) Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul viiakse erivajadusega õppijaga läbi arenguvestlus.

(2) Arenguvestluse läbiviimise tingimused ja kord kehtestatakse kooli õppekorralduseeskirjas.

(3) Arenguvestluse eesmärk on õppija kaasamine oma õpingute kavandamisse, samuti õppija arengu toetamine vastavalt tema individuaalsetele vajadustele.

(4) Arenguvestluse ettevalmistamisel ja läbiviimisel kaasatakse piiratud teovõimega õppija puhul tema seaduslik esindaja ning vastavalt vajadusele ja võimalustele kooli, kus õpilane on õppinud enne kutseõppeasutusse õppima asumist, praktikaettevõtte või -asutuse, võimalike tööandjate, tööhõiveameti ja õppija elukohajärgse valla või linnavalitsuse esindaja.

§ 5. Individuaalne õppekava

(1) Erivajadusega õppijale koostatakse õppeasutuse õppekavast lähtuv individuaalne õppekava, kus on arvestatud õppija erinevaid vajadusi, sh õppija erilist andekust või võimekust antud eriala omandamisel ja rehabilitatsiooniplaanis esitatud soovitusi.

(2) Individuaalse õppekavaga määratakse vastavalt vajadusele:
1) kooli õppekavaga võrreldes vähendatud või kõrgendatud nõuded õppesisule ja sellest tulenevatele õpitulemustele;
2) erisused õppekorralduses;
3) õppeaja lühendamine või pikendamine;
4) täiendava inimressursi kaasamise vajadus ja põhimõtted;
5) kasutatav kohandatud õppevara;
6) vajalikud ruumikohandused.

(3) Käesolevas määruses sätestamata küsimustes lähtutakse individuaalse õppekava koostamise algatamisel, koostamisel, vormistamisel ja rakendamisel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 punkti 1 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud individuaalse õppekava järgi õppimise korrast.

§ 6. Erivajadusega õppijate õpperühmad

(1) Üldjuhul erivajadusega õppijatest eraldi õpperühma ei moodustata. Eraldi õpperühmad moodustatakse juhul, kui sama eriala soovib õppida mitu erivajadusega õppijat ning eraldi rühma moodustamine võimaldab luua paremad õppimistingimused erivajadusega õppijatele.

(2) Kui õpperühmas on vähemalt 4 õppijat, kes on põhikoolis õppinud hooldusklassis, või 4 õppijat, kes on põhikoolis õppinud toimetuleku riikliku õppekava järgi, moodustatakse neist eraldi õpperühm.

(3) Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppinud õppijatest moodustatud õpperühma suurus on kuni 12 õpilast.

(4) Erivajadusega õppijatest eraldi õpperühma moodustamise otsustab kooli nõukogu õppenõukogu ettepanekul.

Minister Mailis REPS

Kantsler Jaan KALLAS

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Kehtetu
Avaldamismärge:RT I, 02.07.2013, 55

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json