Määrus kehtestatakse «Kutseõppeasutuse
seaduse» § 14 lõike 4 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Käesoleva määruse tähenduses mõistetakse erivajadusega isikuna
õppijat, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskus, terviserike,
puue või ka pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse
teha muudatusi või kohandusi kooli õppekavast tulenevas õppesisus,
vastava erialarühmaga koos õppimiseks rühma töökavas või õpikeskkonnas
(õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse
ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal).
(2) Kool koostöös pidaja, riigi ja õppija elukohajärgse valla või
linnaga loob erivajadusega õppijale tingimused kutseõppeks, arvestades
võimaluste piires õppija soove, erivajaduste spetsiifikat ning võimalusi
sobiva töö leidmiseks.
(3) Puudega õppija puhul, kes esitab koolile vastavalt
sotsiaalhoolekande seadusele koostatud isikliku rehabilitatsiooniplaani,
arvestatakse õppetöö korraldamisel rehabilitatsiooniplaanis toodud
soovitustega ja tehakse koostööd rehabilitatsiooniteenuste osutamisse
kaasatud osapooltega, et luua tingimused õppija arengut toetavate
rehabilitatsiooniteenuste saamiseks ja läbiviimiseks.
§ 2. Erivajadusega õppija individuaalse arengu toetamine koolis
(1) Kool koostöös pidajaga rakendab erivajadusega õppijate efektiivseks
kaasamiseks kutseõppesse vajalikke tugisüsteeme ja -teenuseid (nt e-õppe
rakendamine, abiõpetaja kaasamine auditoorses töös,
sotsiaalpedagoogiline tugiteenus, eripedagoogiline õpiabiteenus,
psühholoogiline nõustamine, logopeedi teenus, viipekeele kasutamise
võimalus õppetöös jne).
(2) Tugisüsteemid ja -teenused ning nende rakendamise põhimõtted
määratakse kooli õppekorralduseeskirjas.
(3) Kool informeerib ja nõustab erivajadusega õppijat õpet toetavate
abivahendite olemasolu, kasutamisviisi ja soetamiseks ettenähtud
toetuste osas.
(4) Õppeasutuse füüsilise keskkonna kujundamisel arvestatakse
erivajadusega õppijate vajadustega: kõikide õppijate, sh ratastooli
kasutajate ligipääs elutähtsatele ruumidele ja vahenditele; kuulamist
toetavad akustilised tingimused; visuaalset orienteerumist soodustav
sisekujundus; piisava mahuga ja kergesti leitav info õppehoonetes
orienteerumiseks. Kutseõppeks paremate tingimuste loomiseks võib
õppetööd läbi viia ka väljaspool õppeasutuse ruume.
(5) Õppeasutus võib erivajadusega õppijatele rakendada kutseõppeks
ettevalmistavat moodulit sotsiaalsete oskuste suurendamiseks ja
võimalikult iseseisva toimetuleku toetamiseks.
(6) Õppepraktika korraldamisel erivajadusega õppijale arvestatakse
eritingimusi, mida õppija vajab. Õppijale, kelle erivajadus on tingitud
erilisest andekusest, esitatakse praktika läbiviimisel kõrgendatud
nõudeid tulenevalt tema erivajadusest.
(7) Kool koostöös praktikaettevõtte või -asutusega koostab erivajadusega
õppijale individuaalse üleminekuplaani vajalike oskuste omandamiseks
üleminekul kutseõppest tööellu, et parandada koolilõpetajate
konkurentsivõimet tööturul.
§ 3. Erivajadusega õppijatega tegelevad kooli töötajad
(1) Erivajadusega õppijate õpetamisel ja õppetöö korraldamisel
kaasatakse vastavalt vajadusele täiendavat personali (tugiisik, isiklik
abistaja, abiõpetaja, viipekeeletõlk vms).
(2) Vajaduse korral võimaldab kool koostöös pidajaga kooli töötajatele,
kelle tööülesannete hulka kuulub töö erivajadusega õppijatega, vastava
täienduskoolituse läbimise.
(3) Kooli juhtkond korraldab koolisisest nõustamist, et toetada
õpetajaid erivajadusega õppijate õpetamisel.
§ 4. Arenguvestlus
(1) Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul viiakse erivajadusega õppijaga
läbi arenguvestlus.
(2) Arenguvestluse läbiviimise tingimused ja kord kehtestatakse kooli
õppekorralduseeskirjas.
(3) Arenguvestluse eesmärk on õppija kaasamine oma õpingute
kavandamisse, samuti õppija arengu toetamine vastavalt tema
individuaalsetele vajadustele.
(4) Arenguvestluse ettevalmistamisel ja läbiviimisel kaasatakse piiratud
teovõimega õppija puhul tema seaduslik esindaja ning vastavalt
vajadusele ja võimalustele kooli, kus õpilane on õppinud enne
kutseõppeasutusse õppima asumist, praktikaettevõtte või -asutuse,
võimalike tööandjate, tööhõiveameti ja õppija elukohajärgse valla või
linnavalitsuse esindaja.
§ 5. Individuaalne õppekava
(1) Erivajadusega õppijale koostatakse õppeasutuse õppekavast lähtuv
individuaalne õppekava, kus on arvestatud õppija erinevaid vajadusi, sh
õppija erilist andekust või võimekust antud eriala omandamisel ja
rehabilitatsiooniplaanis esitatud soovitusi.
(2) Individuaalse õppekavaga määratakse vastavalt vajadusele:
1)
kooli õppekavaga võrreldes vähendatud või kõrgendatud nõuded õppesisule
ja sellest tulenevatele õpitulemustele;
2) erisused
õppekorralduses;
3) õppeaja lühendamine või pikendamine;
4)
täiendava inimressursi kaasamise vajadus ja põhimõtted;
5)
kasutatav kohandatud õppevara;
6) vajalikud ruumikohandused.
(3) Käesolevas määruses sätestamata küsimustes lähtutakse individuaalse
õppekava koostamise algatamisel, koostamisel, vormistamisel ja
rakendamisel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 punkti 1 alusel
haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud individuaalse õppekava
järgi õppimise korrast.
§ 6. Erivajadusega õppijate õpperühmad
(1) Üldjuhul erivajadusega õppijatest eraldi õpperühma ei moodustata.
Eraldi õpperühmad moodustatakse juhul, kui sama eriala soovib õppida
mitu erivajadusega õppijat ning eraldi rühma moodustamine võimaldab luua
paremad õppimistingimused erivajadusega õppijatele.
(2) Kui õpperühmas on vähemalt 4 õppijat, kes on põhikoolis õppinud
hooldusklassis, või 4 õppijat, kes on põhikoolis õppinud toimetuleku
riikliku õppekava järgi, moodustatakse neist eraldi õpperühm.
(3) Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppinud õppijatest
moodustatud õpperühma suurus on kuni 12 õpilast.
(4) Erivajadusega õppijatest eraldi õpperühma moodustamise otsustab
kooli nõukogu õppenõukogu ettepanekul.