Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse»
§ 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Pihla-Kaibaldi looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Pihla-Kaibaldi looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala)
kaitse-eesmärk on:
1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – metsastunud luidete (2180)3,
luidetevaheliste niiskete nõgude (2190), kanarbiku ja kukemarjaga
kuivade liivanõmmede (2320), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode
(7140), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade
(9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse;
2) nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi II
kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse;
3) nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi,
mis on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik, elupaiga kaitse.
4)
elustiku mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja
majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks
piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal kehtivad «Looduskaitseseaduses» sätestatud piirangud
käesolevas määruses sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas Kanapeeksi, Koidma,
Leigri ja Metsaküla külas ning Pühalepa vallas Määvli, Prählamäe ja
Tubala külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse
lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Hiiumaa keskkonnateenistus.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa
kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval
kinnisasjal viibimine on lubatud arvestades «Asjaõigusseaduses» ja
«Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud paikades, mis on
kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.
(4) Kaitsealal on lubatud rahvaürituste korraldamine, sealjuures on
rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks
ettevalmistamata kohtades lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
(5) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Sõidukiga sõitmine
väljaspool teid või maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala
valitseja nõusolekul, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel,
kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses, käesoleva
kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud tööde
tegemisel ning lisaks piiranguvööndis teostatavatel liinirajatiste
hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal metsamajandustöödel või
põllumajandustöödel.
§ 5. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta
katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detailplaneeringut
ja üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;
6)
anda projekteerimistingimusi;
7) anda ehitusluba.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja
kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või
tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud
tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi
saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud
tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust
sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(3) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha
keskkonnateenistusel on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus
määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib
kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või
kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:
1) Kaibaldi
sihtkaitsevöönd;
2) Pihlasoo sihtkaitsevöönd;
3)
Järvemägede sihtkaitsevöönd.
§ 8. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Kaibaldi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse
ja maastikuilme säilitamine.
(2) Pihlasoo ja Järvemägede sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on
metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.
§ 9. Lubatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1)
Kaibaldi sihtkaitsevööndis kaitsealuste liikide elutingimuste
säilitamiseks vajalik tegevus;
2) õpperadade ja
tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks ning
olemasolevate ehitiste hooldustööd;
3) Kaibaldi
sihtkaitsevööndis metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile,
kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja
-tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja
täiuse osas;
4) loodusliku veerežiimi taastamine.
§ 10. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2)
loodusvarade kasutamine;
3) jahipidamine, välja arvatud Järvemägede
sihtkaitsevööndis;
4) maaparandussüsteemide hoiutööd.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 11. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala maa- ja veeala, mis ei kuulu
sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Pihla-Kaibaldi piiranguvöönd.
§ 12. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme
säilitamine.
§ 13. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus;
2)
jahipidamine.
(2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
1)
ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, arvestades käesoleva
määruse § 5 punktides 4–7 sätestatut;
2)
uue maaparandussüsteemi või veekogu rajamine.
§ 14. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) puhtpuistute kujundamine ja
energiapuistute rajamine;
2) veekogude veetaseme ja kaldajoone
muutmine;
3) maavara kaevandamine;
4) biotsiidi ja
taimekaitsevahendi kasutamine;
5) uuendusraie, välja arvatud
turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse
mitmekesisus;
6) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt.
§ 15. Vajalik tegevus
Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja
liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik rohu niitmine, loomade
karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 16. Määruse muutmine
Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1998. a määruses nr 89 «Pihla-Kaibaldi
ja Rattagu looduskaitsealade ning Kukka maastikukaitseala moodustamine,
kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine» (RT I 1998,
39, 602; 2000, 30, 176) tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: «Rattagu
looduskaitseala ning Kukka maastikukaitseala moodustamine,
kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine»;
2) punkti 2 alapunktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;
3) punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
« 3. Määrata Rattagu looduskaitseala ja Kukka
maastikukaitseala valitsejaks Keskkonnaministeeriumi Hiiumaa
keskkonnateenistus.»
1 Nõukogu direktiiv 1992/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992,
lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236,
23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nõukogu direktiiv
79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk
1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233,
30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk
22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241,
29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk
667–702).
2
Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1998. a
määrusega nr 89 «Pihla-Kaibaldi ja Rattagu looduskaitsealade ning Kukka
maastikukaitseala moodustamine, kaitse-eeskirjade ja välispiiride
kirjelduste kinnitamine» moodustatud Pihla-Kaibaldi looduskaitseala
baasil. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse
nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade
nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 293 hõlmab kaitseala
Pihla-Kaibaldi loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle
mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku
alade suhtes kehtivaid erisusi.
3
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber
vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on
tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas
esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades
maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.
Ala
kaardiga saab tutvuda Hiiumaa keskkonnateenistuses,
Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses
ja Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
|
Keskkonnaminister Villu REILJAN
|
|
Riigikantselei istungiosakonna juhataja
riigisekretäri
ülesannetes Aivar RAHNO
|
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas.
Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005
resolutsioon nr 17-1/0505738.