Määrus kehtestatakse «Põhikooli-
ja gümnaasiumiseaduse» § 27 lõike 6 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Õpitulemuste välishindamise süsteem
(1) Õpitulemuste välishindamise süsteemi moodustavad üleriigilised
tasemetööd (edaspidi tasemetööd) kooliastmete
lõpus, põhikooli lõpueksamid (edaspidi lõpueksamid)
ja gümnaasiumi riigieksamid (edaspidi riigieksamid).
(2) Tasemetööd, lõpueksamid ja riigieksamid koostatakse eesti ja vene
keeles, v.a võõrkeelte tasemetööd, lõpueksamid ja riigieksamid.
§ 2. Õpitulemuste välishindamise eesmärk
Õpitulemuste välishindamise eesmärgid on:
1) hinnata
põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas (edaspidi riiklik
õppekava) määratletud õpitulemuste saavutatust kooliastmete
lõpus;
2) anda koolile ning õpetajatele võimalus hinnata oma
õpilaste õpitulemusi üleriigilisel taustal;
3) suunata
tasemetööde, põhikooli lõpueksamite ja gümnaasiumi riigieksamite sisu ja
vormi kaudu õppeprotsessi;
4) siduda järjestikuseid
haridusastmeid ja -tasemeid;
5) välishindamise tulemuste põhjal
kavandada ja teha muudatusi riiklikus õppekavas, õppekirjanduses,
õpetajate täienduskoolituses, suunata vastavat arendustööd.
2. peatükk
TASEMETÖÖ
§ 3. Üldnõuded tasemetööle
(1) Tasemetööga kontrollitakse kooliastme lõpetamiseks vajaliku
õppeainepädevuse (põhiteadmiste ja -oskuste) omandatust: suutlikkust
teadmisi reprodutseerida, uues olukorras rakendada, seostada teistes
ainetes õpituga.
(2) Tasemetöö ülesannete koostamisel lähtutakse riikliku õppekava
eesmärkidest ning ainekavas määratud kooliastme nõutavatest
õpitulemustest.
§ 4. Tasemetöö läbiviimise aeg, klass ja õppeained
(1) Tasemetöö viiakse läbi neljandal õppeveerandil:
1)
3. klassis eesti ja vene keeles ning matemaatikas;
2) 6. klassis
eesti ja vene keeles, matemaatikas ja veel ühes õppeaines.
(2) 6. klassi kolmanda tasemetöö õppeaine määrab haridus- ja
teadusminister ning teeb selle posti teel või elektrooniliselt teatavaks
Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele (edaspidi Eksamikeskus)
tasemetöö toimumise õppeaasta esimese õppeveerandi jooksul ja koolidele
maavalitsuste haridus- ja kultuuriosakondade vahendusel 15. märtsiks.
(3) Tasemetööde läbiviimise aja määrab haridus- ja teadusminister
eelneva õppeaasta 25. maiks.
§ 5. Tasemetööde ettevalmistus ja läbiviimine
(1) Eksamikeskus koostab tasemetöö ülesanded lähtuvalt riikliku õppekava
eesmärkidest ja nõutavatest õpitulemustest ja läbiviimisjuhendi ning
tagab nende tekstide keelelise korrektsuse, ühtlustatud kujunduse ning
paljundamise.
(2) Eksamikeskus toimetab tasemetöö materjalid koolidesse maavalitsuste
haridus- ja kultuuriosakondade (edaspidi haridusosakond)
vahendusel.
(3) Tasemetööde läbiviimiseks võib kasutada kahte moodust:
1)
tasemetöö sooritab esinduslik valim (vähemalt 5%) vastava klassi
õpilastest;
2) tasemetöö sooritavad koolide kõik vastava klassi
õpilased.
(4) Tasemetöö valimi koostamise mooduse määrab haridus- ja
teadusminister tasemetöö toimumise õppeaasta teisel õppeveerandil.
(5) Eksamikeskus teeb üks nädal enne tasemetöö toimumist
haridusosakondadele posti teel või elektrooniliselt teatavaks, millised
koolid osalevad üleriigilises tasemetöös.
(6) Eksamikeskus valmistab ette tasemetöömaterjalide paketi, mis koosneb
tasemetöö ülesannetest, hindamisjuhendist, läbiviimisjuhendist ning
küsimustikust õpetajale tema kvalifikatsiooni ja tööstaaži, tasemetöös
osalenud klassi ja kooli ning tasemetöö korralduse ja sisu kohta.
§ 6. Tasemetööde hindamine
(1) Tasemetöid parandab ja hindab kooli õpetaja tasemetöö
hindamisjuhendi alusel.
(2) Hindamisjuhendi koostab Eksamikeskus.
(3) Tasemetöö tiitellehele märgib õpetaja õpilase jooksva õppeaasta
veerandihinded selles õppeaines.
(4) Individuaalse õppekava järgi õppiva õpilase tasemetööle tehakse
märge «Õpib individuaalse õppekava järgi.
§ 7. Tasemetööde tulemuste analüüs ja järeldused
(1) Parandatud ja hinnatud tasemetööd ning õpetaja vastused
küsimustikule edastab kool Eksamikeskusele viie päeva jooksul pärast
tasemetöö toimumist.
(2) Tasemetööde tulemuste analüüsi korraldab Eksamikeskus, kaasates
vajadusel aineõpetajaid-metoodikuid, vanemõpetajaid ning ülikoolide ja
rakenduskõrgkoolide õppejõude.
(3) Analüüsitakse valimi kõiki töid.
(4) Analüüsiks sisestatakse arvutisse tasemetööde tulemused
üksikküsimuste või aspektide kaupa: valikvastuste puhul õpilase tehtud
valik; muude objektiivselt hinnatavate ülesannete puhul põhimõttel
õige/vale/vastamata; subjektiivselt hinnatavate ülesannete puhul vastava
hindamisskaala alusel saadud punktid. Lisaks sisestatakse arvutisse
järgmised andmed:
1) kooli asukoht;
2) kooli nimetus;
3)
tasemetöö sooritanud õpilase sugu (tüdruk, poiss);
4)
õpilase kolme õppeveerandi kokkuvõtvad hinded.
(5) Analüüs tehakse arvutiprogrammi abil, mis võimaldab hinnata ka
eksamitöö enda kvaliteeti.
(6) Tasemetööde tulemusi analüüsitakse järgmistest aspektidest:
1)
töö eesmärgid ja põhiandmed (kontrollitud pädevused, töö osad,
ülesannete arv, iga ülesande osakaal, hindamiskriteeriumid);
2)
andmed õpilaste ja koolide kohta (kooli õppekeel, asukoht:
suurlinnad–linnad–maakoolid; õpilase sugu);
3)
hinnang tööde hindamisele – kui täpselt on järgitud hindamisjuhendit;
4)
tasemetöö tulemused: üldine keskmine tulemus protsentides, kõrgeim
tulemus protsentides, madalaim tulemus protsentides, ulatus (vahe
kõrgeima ja madalaima tulemuse vahel), standardhälve; sama osade kohta;
sama poiste ja tüdrukute kohta; sama eesti ja vene õppekeelega koolide
kohta; sama suurlinna-, linna- ja maakoolide kohta; tasemetöö üldine
sobivus: tulemuste jaotuskõver; tasemetöö osade omavaheline
korrelatsioon, osade korrelatsioon terviktööga;
5)
tasemetöö kvaliteedi näitajad: üksikküsimuste eristusjõud,
ebakvaliteetsete üksikküsimuste osakaal, tasemetöö sisemine ühtlus
(reliaablus, mõõtmisviga); tasemetöö vastavus koostamisnõuetele; võrdlus
eelmiste aastate tulemustega (nii terviktöö kui ka osade kohta);
6)
korrelatsioon veerandihinnetega;
7) võrdlus eelmiste aastate
tasemetööde tulemustega (nii terviktöö kui ka osade kohta, nii
sisuliselt kui ka statistiliselt);
8) tagasiside tasemetöö kohta:
õpetajate hinnang tasemetööle kui tervikule, üksikülesannetele,
hindamisjuhendile.
(7) Tasemetööde tulemuste analüüsi ja õpetajate hinnangute alusel
tehakse ettepanekuid riikliku õppekava ja õppekirjanduse
täiendamiseks-parandamiseks, õpetajate täienduskoolituseks, taseme- ja
eksamitööde koostamiseks.
(8) Tasemetööde tulemuste analüüsid avaldab Eksamikeskus tasemetööde
kogumikus tasemetööde toimumisele järgneva õppeaasta esimese
õppeveerandi jooksul. Valimisse kuulunud koole analüüsi sisulises osas
ei nimetata.
(9) Tasemetööde tulemuste analüüsid, statistilised näitajad kooliti ning
aruande tasemetööde kvaliteedinäitajate kohta esitab Eksamikeskus
Haridus- ja Teadusministeeriumile tasemetööde läbiviimise aasta 10.
detsembriks.
3. peatükk
PÕHIKOOLI LÕPUEKSAMITÖÖ
§ 8. Üldnõuded põhikooli lõpueksamitööle
(1) Lõpueksamiga kontrollitakse riiklikus õppekavas põhikooli
lõpetamiseks nõutava õppeainepädevuse (põhiteadmised ja -oskused)
omandatust: suutlikkust nõutavaid teadmisi reprodutseerida, uues
olukorras rakendada, seostada teistes õppeainetes õpituga.
(2) Põhikooli lõpueksamitöö (edaspidi lõpueksamitöö)
koostamisel lähtutakse riikliku õppekava eesmärkidest ja ainekavas
määratud III kooliastme nõutavatest õpitulemustest.
(3) Lõpueksamitöö sisaldab erineva raskusastmega ülesandeid õppeaine
põhivaldkondade ja/või osaoskuste kohta.
(4) Keeleainete eksamiülesanded kontrollivad keelestruktuuri tundmist ja
osaoskusi: lugemisoskust, kirjutamisoskust, võõrkeelte ja eesti keele
kui teise keele eksamiülesanded ka kuulamis- ja kõnelemisoskust.
§ 9. Lõpueksamitöö ettevalmistus
(1) Lõpueksamitöö ülesanded töötab välja haridus- ja teadusministri
moodustatud vastava õppeaine riigieksameid ja põhikooli lõpueksameid
ettevalmistav komisjon (edaspidi ettevalmistav komisjon),
arvestades käesolevas määruses ning haridus- ja teadusministri määrusega
kinnitatud riigieksameid ja põhikooli lõpueksameid ettevalmistavate
komisjonide töökorras sätestatut.
(2) Eksamiülesannete raskusastet ja kvaliteeti kontrollitakse
eeltestimisega.
(3) Lõpueksamitöö koostamisprotseduuri kohustuslikud etapid on:
1)
ülesannete koostamine;
2) ülesannete valimine ja modereerimine
eeltestiks;
3) eeltesti koostamine, korrektuur, paljundamine;
4)
eeltestimine koolides;
5) eeltesti tööde hindamine;
6)
eeltesti ja selle tulemuste analüüsimine;
7) kvaliteetsete
ja raskuselt sobivate ülesannete valimine ülesannete panka;8)
lõpueksamitöö koostamine ülesannete panga põhjal, korrektuur,
paljundamine.
(4) Eksamikeskus tagab lõpueksamitööde tekstide keelelise korrektsuse,
ühtlustatud kujunduse ja paljundamise ning valmistab ette lõpueksami
materjalide paketi, mis koosneb eksamiülesannetest, hindamisjuhendist ja
küsimustikust õpetajale tema kvalifikatsiooni ja tööstaaži, lõpueksamil
osalenud klassi ja kooli ning lõpueksamitöö sisu kohta.
(5) Eksamikeskus toimetab lõpueksamitööde materjalid koolidesse
haridusosakondade vahendusel.
§ 10. Lõpueksamitööde hindamine
(1) Lõpueksamitöid hindab kooli lõpueksamikomisjon vastava õppeaine
lõpueksamitöö hindamisjuhendi alusel ning arvestades haridusministri 24.
detsembri 2001. a määruses nr 75 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite
korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja
kord» (RTL 2002, 3, 28) sätestatut.
(2) Hindamisjuhendi koostab ettevalmistav komisjon.
§ 11. Analüüsitavate lõpueksamitööde valimi moodustamine
(1) Kool edastab lõpueksamite tulemuste protokollide koopiad
Eksamikeskusele kolme päeva jooksul pärast viimase lõpueksami toimumist.
(2) Eksamikeskus koostab koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga valimi
koolidest, kes peavad saatma oma õpilaste lõpueksamitööd Eksamikeskusele
analüüsimiseks ning teeb selle posti teel või elektrooniliselt koolile
teatavaks viie tööpäeva jooksul pärast lõpueksamite protokollide
koopiate Eksamikeskusesse jõudmist.
(3) Valimisse kuuluv kool saadab parandatud ja hinnatud lõpueksamitööd
Eksamikeskusele kolme tööpäeva jooksul pärast vastava teate saamist.
Lõpueksamitöö tiitellehele märgib õpetaja õpilase jooksva õppeaasta
aastahinde selles õppeaines.
§ 12. Lõpueksamitööde tulemuste analüüs ja järeldused
(1) Lõpueksamitööde tulemuste analüüsi korraldab Eksamikeskus, kaasates
vajadusel aineõpetajaid-metoodikuid, vanemõpetajaid ning ülikoolide ja
rakenduskõrgkoolide õppejõude.
(2) Analüüsimiseks kantakse arvutisse tööde tulemused üksikküsimuste või
aspektide kaupa: valikvastuste puhul õpilase poolt tehtud valik; muude
objektiivselt hinnatavate ülesannete puhul põhimõttel
õige/vale/vastamata; subjektiivselt hinnatavate ülesannete puhul vastava
hindamisskaala alusel saadud punktid. Lisaks sisestatakse arvutisse
järgmised andmed:
1) kooli asukoht;
2) kooli nimetus;
3)
lõpueksamitöö sooritanud õpilase sugu (tüdruk, poiss);
4)
õpilase õppeaine aastahinne.
(3) Analüüs tehakse arvutiprogrammide abil, mis võimaldavad hinnata ka
lõpueksamitöö enda kvaliteeti.
(4) Lõpueksamitöö tulemusi analüüsitakse järgmistest aspektidest:
1)
töö eesmärgid ja põhiandmed (kontrollitud pädevused, töö osad,
ülesannete arv, iga ülesande osakaal, hindamiskriteeriumid);
2)
andmed koolide ja õpilaste kohta (kooli õppekeel, kooli asukoht:
suurlinn, linn või maakoht; õpilase sugu);
3) hinnang
lõpueksamitööde hindamisele – kui täpselt on järgitud hindamisjuhendit;
4)
lõpueksamitöö tulemused: üldine keskmine tulemus protsentides, kõrgeim
tulemus protsentides, madalaim tulemus protsentides, ulatus (vahe
kõrgeima ja madalaima tulemuse vahel), standardhälve; sama osade kohta;
sama poiste/tüdrukute kohta; sama eesti ja vene õppekeelega koolide
kohta; sama suurlinna-, linna- ja maakoolide kohta; üldine sobivus:
tulemuste jaotuskõver; eksamiosade omavaheline korrelatsioon, osade
korrelatsioon terviktööga;
5) lõpueksamitöö kvaliteedi
näitajad: üksikküsimuste eristusjõud, ebakvaliteetsete üksikküsimuste
osakaal, lõpueksamitöö sisemine ühtlus (reliaablus, mõõtmisviga);
lõpueksamitöö vastavus põhikooli lõpueksamitöö koostamisnõuetele;
6)
korrelatsioon õppeaine aastahindega;
7) võrdlus eelmiste aastate
lõpueksamitööde tulemustega nii terviktöö kui ka osade kohta, nii
sisuliselt kui ka statistiliselt;
8) tagasiside lõpueksamitöö kohta:
õpetajate hinnang lõpueksamitööle kui tervikule, üksikülesannetele,
hindamisjuhendile.
(5) Lõpueksamitööde tulemuste analüüsi ja õpetajate hinnangute alusel
tehakse ettepanekuid lõpueksamitööde koostamise, riikliku õppekava ning
õppekirjanduse täiendamise ja parandamise ning õpetajate
täienduskoolituse kohta.
(6) Lõpueksamitööde tulemuste analüüsid avaldab Eksamikeskus
lõpueksamitööde kogumikus lõpueksamite toimumisele järgneva õppeaasta
esimese õppeveerandi jooksul. Valimisse kuulunud koole analüüsi
sisulises osas ei nimetata.
(7) Lõpueksamitööde tulemuste analüüsid, statistilised näitajad kooliti
ning aruande lõpueksamitööde kvaliteedinäitajate kohta esitab
Eksamikeskus Haridus- ja Teadusministeeriumile lõpueksamite läbiviimise
aasta 10. detsembriks.
4. peatükk
RIIGIEKSAMITÖÖ
§ 13. Üldnõuded riigieksamitööle
(1) Riigieksamitöö ülesanded koostatakse õppeaine kohustuslike kursuste
põhjal.
(2) Riigieksamitöö sisaldab erineva raskusastmega ülesandeid.
(3) Riigieksamiainete (v.a keeleainete) riigieksamitööde ülesannetest on
20% äratundmistasandil; 30% reprodutseerimistasandil; 50%
rakendustasandil: analüüs, üldistamine, hinnangu andmine.
(4) Keeleainete riigieksamiülesanded kontrollivad keelestruktuuri
tundmist ja osaoskusi: lugemisoskust, kirjutamisoskust, võõrkeelte ja
eesti keele kui teise keele eksamiülesanded ka kuulamis- ja
kõnelemisoskust.
§ 14. Riigieksamitöö ettevalmistus
(1) Riigieksamitöö ülesanded töötab välja ettevalmistav komisjon,
arvestades käesolevas määruses ning haridus- ja teadusministri määrusega
kinnitatud riigieksameid ja põhikooli lõpueksameid ettevalmistavate
komisjonide töökorras sätestatut.
(2) Ülesannete raskusastet ja kvaliteeti kontrollitakse eeltestimisega.
(3) Riigieksamitöö koostamisprotseduuri kohustuslikud etapid on:
1)
ülesannete koostamine;
2) ülesannete valimine ja modereerimine
eeltestiks;
3) eeltesti koostamine, korrektuur, paljundamine;
4)
eeltestimine koolides;
5) eeltesti tööde hindamine;
6)
eeltesti ja selle tulemuste analüüsimine;
7) kvaliteetsete
ja raskuselt sobivate ülesannete valimine ülesannete panka;
8)
riigieksamitöö koostamine ülesannete panga põhjal, korrektuur,
paljundamine.
(4) Eksamikeskus tagab lõpueksamitööde tekstide keelelise korrektsuse,
ühtlustatud kujunduse ja paljundamise ning valmistab ette lõpueksami
materjalide paketi.
§ 15. Riigieksamitööde hindamine
(1) Riigieksamitöid hindab haridus- ja teadusministri moodustatud
vastava riigieksamiaine riigieksamitöid hindav komisjon (edaspidi hindamiskomisjon)
vastava õppeaine riigieksamitöö hindamisjuhendi alusel ning arvestades
käesolevas määruses ja haridusministri 24. detsembri 2001. a määruses nr
75 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja
gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord» (RTL 2002, 3, 28) sätestatut.
(2) Hindamisjuhendi koostab ettevalmistav komisjon.
(3) Hindamisjuhend kirjeldab iga ülesande/aspekti/operatsiooni osakaalu
kogu riigieksamitöö hindamisel.
(4) Hindamisjuhendi täpsustamiseks tegelike riigieksamitööde põhjal ja
hindamisjuhendist ühese arusaamise kujundamiseks viib hindamiskomisjoni
esimees või aseesimees läbi riigieksamitööde hindamise
standardiseerimise:
1) valib välja riigieksamitööd, mis
iseloomustavad erinevaid riigieksamitööde sooritustasemeid, ning teeb
nendest koopiad kõikidele hindamiskomisjoni liikmetele (edaspidi hindajad);
2)
hindajad hindavad väljajagatud riigieksamitöid hindamisjuhendi alusel;
3)
hindajad arutavad esilekerkinud probleeme ühiselt ning täpsustavad
hindamisjuhendit.
(5) Riigieksamitööde objektiivselt hinnatavaid eksamiosi hindab üks
hindaja. Enne andmete arvutisse sisestamist kontrollitakse
hindamiskomisjoni esimehe või aseesimehe juhtimisel 10% iga hindaja
töödest, et veenduda hindamise vastavuses täpsustatud hindamisjuhendile.
Kui mõni hindaja pole hindamisjuhendit korrektselt järginud, korraldab
hindamiskomisjoni esimees või aseesimees selle hindaja hinnatud tööde
ümberhindamise.
(6) Riigieksamitööde subjektiivselt hinnatavaid eksamiosi (kirjutamisosa
keeltes, arutlusosa ja avatud küsimused ajaloos ning kirjand) hindavad
hindamisjuhendi alusel kaks teineteisest sõltumatut hindajat (teine
hindaja ei tea esimese hindaja pandud hinnet).
(7) Riigieksamitööde subjektiivselt hinnatavate eksamiosade lõpphinne
kujuneb kahe või kolme üksteisest sõltumatu hindamise tulemusena.
20–25-punktise hindamisskaala puhul hinnatakse riigieksamitööd alates
5-punktisest erinevusest kolmandat korda. Pärast kolmandat hindamist
kujuneb lõpphindeks kolme hinde keskmine. Kirjandid hinnatakse rohkem
kui 3-punktise erinevuse korral kolmandat korda ning pärast kolmandat
hindamist kujuneb lõpphinne kahe lähema hinde keskmisena.
§ 16. Riigieksamitööde tulemuste analüüs ja järeldused
(1) Riigieksamitööde tulemuste analüüsi korraldab Eksamikeskus, kaasates
vajadusel aineõpetajaid-metoodikuid, vanemõpetajaid ning ülikoolide ja
rakenduskõrgkoolide õppejõude.
(2) Analüüsimiseks kantakse arvutisse iga eksaminandi riigieksamitöö
tulemused üksikküsimuste või aspektide kaupa: valikvastuste puhul
eksaminandi poolt tehtud valik; muude objektiivselt hinnatavate
ülesannete puhul põhimõttel õige/vale/vastamata; subjektiivselt
hinnatavate ülesannete puhul vastava hindamisskaala alusel saadud
punktid. Gümnaasiumilõpetajate puhul sisestatakse riigieksamitööde
üleandmise protokollist arvutisse ka jooksva õppeaasta aastahinne selles
õppeaines.
(3) Analüüs tehakse arvutiprogrammide abil, mis võimaldavad hinnata ka
riigieksamitöö enda kvaliteeti.
(4) Riigieksamitööde tulemusi analüüsitakse järgmistest aspektidest:
1)
töö eesmärgid ja põhiandmed (kontrollitud pädevused, töö osad,
ülesannete arv, iga ülesande osakaal, hindamiskriteeriumid);
2)
andmed eksaminandide ja koolide kohta (eksaminandi sugu,
gümnaasiumilõpetajate ja varemlõpetanute arv; õppekeel; kooli asukoht:
suurlinn, linn või maakoht; kooli gümnaasiumiosa suurus: kuni 60
õpilast, 61–110 õpilast, 111–210 õpilast, üle 210 õpilase);
3)
riigieksamitöö tulemused: üldine keskmine tulemus protsentides, kõrgeim
tulemus protsentides, madalaim tulemus protsentides, ulatus (vahe
kõrgeima ja madalaima tulemuse vahel), standardhälve; sama
riigieksamitöö osade kohta (kirjandi puhul teemade kohta); sama
meessoost ja naissoost eksaminandide kohta; sama eesti ja vene
õppekeelega koolide kohta; sama suurlinna-, linna- ja maakoolide kohta;
riigieksamitöö üldine sobivus: tulemuste jaotuskõver; riigieksamitöö
osade omavaheline korrelatsioon, osade korrelatsioon terviktööga;
4)
riigieksamitöö kvaliteedi näitajad: üksikküsimuste eristusjõud,
ebakvaliteetsete üksikküsimuste osakaal, riigieksamitöö sisemine ühtlus
(reliaablus, mõõtmisviga); riigieksamitöö vastavus riigieksamitöö
koostamisnõuetele; subjektiivselt hinnatavate osade hindamise reliaablus
(esimese ja teise hindaja hinnete korrelatsioon); hindamise kvaliteet
(hindaja keskmine hinne, hindaja hinnete standardhälve);
5)
võrdlus eelmiste aastate riigieksamitööde tulemustega (nii terviktöö kui
ka osade kohta, nii sisuliselt kui ka statistiliselt).
(5) Riigieksamitööde tulemuste analüüsi põhjal tehakse ettepanekuid
riigieksamitööde koostamiseks, riikliku õppekava ning õppekirjanduse
täiendamiseks ja parandamiseks, õpetajate täienduskoolituseks.
(6) Riigieksamitööde tulemuste analüüsid avaldab Eksamikeskus
riigieksamitööde kogumikes riigieksamite läbiviimise aasta 1.
detsembriks.
(7) Igale koolile esitab Eksamikeskus selle kooli õpilaste
riigieksamitööde tulemused eksamiosade ja terviku kohta.
(8) Riigieksamitööde tulemuste analüüsid (põhieksam), statistilised
näitajad eksamiosade ja terviku kohta kooliti ning aruande
riigieksamitööde kvaliteedinäitajate kohta esitab Eksamikeskus Haridus-
ja Teadusministeeriumile riigieksamite läbiviimise aasta 15. detsembriks.
§ 17. Riigieksamitööde tulemuste avalikustamine
(1) Koole ei järjestata riigieksamitööde tulemuste järgi.
(2) Iga kool saab riigieksamitööde tulemuste statistilise ülevaate, mis
võimaldab määratleda oma kohta koolide grupis, mille teeninduspiirkond
on kinnitatud või koolide grupis, mille teeninduspiirkonda kinnitatud ei
ole. Kinnitatud teeninduspiirkonnaga koolide riigieksamitööde tulemused
esitatakse kolmes grupis:
1) suurlinnade (Tallinn, Tartu, Pärnu,
Narva, Kohtla-Järve) koolid;
2) maakonnalinnade koolid;
3)
väikelinnade ja vallakoolid.
(3) Eksternina gümnaasiumi lõpetanud isikuid statistilises ülevaates ei
kajastata.
|
|
Rahvastikuminister
haridus- ja teadusministri
ülesannetes Paul-Eerik RUMMO
|
Kustutatud
Lisatud
Facebook
X.com