Määrus kehtestatakse «Vangistusseaduse» § 147 alusel ning lähtudes § 116 lõigetest 2 ja 5.
1. peatükk
VORMIRIIETUSE KIRJELDUS
§ 1. Vormiriietuse esemed
Vormiriietusse kuuluvad:
1) vormimüts;
11) vormikübar;
[RT I 2008, 46, 258 – jõust. 1.11.2008]
2) poolmantel;
3) jopp;
4) vormikuub;
5)
püksid;
6) vihmakeep;
7) talvemüts;
8) nokkmüts;
9) pluus;
10)
suvepluus;
11) lips;
12) kingad ja sandaalid;
13) poolsaapad;
14)
püksirihm;
15) sõrmkindad;
16) seelik;
17) kampsun;
18) polo;
19)
sviiter;
20) lipsunõel.
§ 2. Vormiriietusel kantavad õlakud
(1) Vanglaametnik ja vanglaametnikukandidaat kannavad § 1 punktides 2–4,
9–10, 17 ja 19 nimetatud esemetel õlakuid.
(2) Mustast segakiud- või poolvillasest riidest õlaku pikkus on 100 mm ja
laius 57 mm.
(3) Mustast kalevist ja kõvendusega õlaku pikkus on 125 mm ja laius
45 mm. Õlaku kumeral otsal ja külgedel on läbiõmmeldud 5–8 mm laiune kuldne
ääris.
§ 3. Vormiriietusel kasutatavad nööbid
(1) Vormiriietusel kasutatakse kollasest metallist kolme lõvi kujutisega
vorminööpe.
(2) Suurte vorminööpide läbimõõt on 20 mm ja väikestel 14 mm.
(3) Paragrahvi 2 lõikes 3 nimetatud õlaku ülemises (kraepoolses) servas on
väike vorminööp, mis asub õlaku alumisest servast 115 mm kaugusel.
§ 4. Vormimüts
(1) Vormimüts on valmistatud mustast poolvillasest riidest. Müts on ümmarguse
põhjaga, eest püstja, tagant langeva pehme äärega, 45 mm kõrguse samast riidest
rummuga ning lakknahast noka ja tormirihmaga. Rummu ümber on 28 mm laiune
tammelehtede kujutisega kaunistatud mustast läikivast riidest kant. Eestpoolt on
rummu ja põhja vahelise ääre laius 80 mm. Mütsinoka laius keskkohast on 45 mm,
noka pikkus on 240 mm ja noka langus 45 kraadi. Noka kohal on 13 mm laiune
kunstnahast tormirihm, mis on kinnitatud kahe väikese vorminööbiga.
(2) Vangla peainspektori vormimütsi nokk on ääristatud kuldsete
tammelehtedega ning lakknahast tormirihma asemel on kuldsest metallniidist
punutud nöör. Mütsi esiosal kantakse mütsimärki (kirjeldus lisas 1).
§ 41. Vormikübar
(1)
Vormikübar on valmistatud mustast vildist, kübara ääre laius on 50 mm.
Kübar on eest tõstetud servaga.
(2)
Kübara rummu ümber on 28 mm laiune tammelehtede kujutisega kaunistatud mustast
läikivast riidest kant. Kübara põhja ümber on kuldsest metallniidist punutud
nöör.
(3) Kübara esiosal kantakse mütsimärki (kirjeldus lisas 1).
[RT I 2008, 46, 258 – jõust. 1.11.2008]
§ 5. Poolmantel
Poolmantel on mustast villasest riidest, avatud nurkkraega, sirgelõikeline ja
üherealine. Mantli hõlmad nööbitakse kuue suure vorminööbiga. Poolmantlil on
sissetöödeldud klapptaskud ja pealeõmmeldud õlakud. Vasaku varruka välisküljel
on käiseembleem (kirjeldus lisas 2), mille ülemine äär on õlaõmblusest 60 mm
allpool.
§ 6. Jopp
Jopp on mustast polüesterkangast, püstkraega, jopi alumine äär ja
varrukaotsad on soonikkoes. Jopp suletakse mõlemast otsast avatava tõmblukuga.
Tõmblukku katab kolme trukiga suletav tuuleliist. Kunstkarusnahast voodriga
kapuuts on kinnitatud jopi külge tõmblukuga. Jopil on kummikandiga
kunstkarusnahast vooder, mis on kinnitatud jopi külge lukuga. Hõlmadel on kaks
pealeõmmeldud rinnataskut, mille ülaserv on murtud ja kaldu jopi tõmbluku poole.
Parema rinnatasku peal on telefonitasku. Parema rinnatasku kohal on takjapael
nimesildi kinnitamiseks. Hõlmade allosas on sissetöödeldud liistuga taskud.
Õlgadel on takjapael õlakute kinnitamiseks. Vasakul varrukal on vertikaalse
tõmblukuga pealeõmmeldud tasku, millest tagapool on pealeõmmeldud kolmeosaline
pliiatsitasku. Vasaku varruka välisküljel on käiseembleem (kirjeldus lisas 2),
mille ülemine äär on õlaõmblusest 60 mm allpool.
§ 7. Vormikuub
(1) Vormikuub on mustast poolvillasest riidest, kaherealine, avatud
kaelusega, nurkadega reväärkraega ja voodriga ning pealeõmmeldud õlakutega. Kuue
hõlmad nööbitakse kahe suure vorminööbiga. Hõlmadel on kolm suurt vorminööpi.
Hõlmadel on kaks sisseõmmeldud klapptaskut. Taskuklapi pikkus on 150 mm ja laius
50 mm. Vasakul hõlmal on sisseõmmeldud, klapita rinnatasku, mille mõõdud on 100
×! 80 mm.
(2) Vormikuue varruka tagaküljel on kolm väikest vorminööpi. Alumise
vorminööbi kaugus varruka servast on 30 mm ja nööpide vahekaugus 20 mm. Vasaku
varruka välisküljel on käiseembleem (kirjeldus lisas 2), mille ülemine äär on
õlaõmblusest 60 mm allpool.
(3) Vangla peainspektor kannab vormikuue krae mõlemal otsal tammelehtedega
ümbritsetud mõõgakujulist kollasest metallist või kulla värvi metallniidiga
tikitud kraeilustist (kirjeldus lisas 3).
§ 8. Püksid
Pikad püksid on mustast segakiud- või poolvillasest riidest. Neil on kaks
poolviltust puusale avatud sisseõmmeldud küljetaskut ja üks klapita tagatasku.
Pükste peal kantakse rihma. Värvli laius on 55 mm.
§ 9. Vihmakeep
Vihmakeep on kummeerriidest, kapuutsiga ja kahe
käeavaga. Kapuutsi äärt pingutatakse nööriga.
§ 10. Talvemüts
Talvemüts on kootud musta värvi poolvillasest lõngast ja on kahekordne. Mütsi
alumine äär on üks kord tagasi keeratud.
§ 11. Nokkmüts
Nokkmüts on mustast segakiud- või kunstkiudriidest. Mütsi põhi koosneb kuuest
sektorist, millest igaühes on õhuauk. Kaks nokapoolset sektorit on tugevdatud
jäigast riidest voodriga. Mütsi reguleeritakse vastavalt pea suurusele.
Nokkmütsi esiosale on tikitud vanglate vapp, mille kõrgus on 35 mm ja laius 45
mm.
§ 12. Pluus
Pluus on hallist või valgest puuvill- või segakiudriidest, pikkade või
lühikeste varrukatega ja kõva nurkkraega. Pluusi seljaosal on avarusvoldid.
Esikinnis on liistuga ja suletav seitsme nööbiga. Hõlmadel on pealeõmmeldud, ühe
nööbi ja nurkse klapiga suletavad, vastandvoldiga rinnataskud. Vasaku rinnatasku
paremas servas on taskuklappi läbiv pliiatsitasku. Parema rinnatasku kohal on
takjapael nimesildi kinnitamiseks. Vasaku hõlma ülaosas on aas raadiosaatja
kinnitamiseks. Õlgadel kantakse väikese vorminööbiga kinnitatavaid õlakuid.
Vasaku varruka välisküljel on käiseembleem (kirjeldus lisas 2), mille ülemine
äär on õlaõmblusest 60 mm allpool.
§ 13. Suvepluus
Suvepluus on hallist puuvillasest pikeest, lühikeste varrukatega ja lamava
kraega. Esikinnisel on kolme nööbiga suletav nööbiliist. Vasakul pool on
sissetöödeldud liistuga rinnatasku. Liist ja taskukott on pikeekangaga toon
toonis puuvill-polüesterkangast. Rinnatasku paremas servas on taskuklappi läbiv
pliiatsitasku. Suvepluusi parema hõlma ülaosas on takjapael nimesildi
kinnitamiseks. Vasaku hõlma ülaosas on aas raadiosaatja kinnitamiseks. Õlgadel
kantakse väikese vorminööbiga kinnitatavaid õlakuid. Vasaku varruka välisküljel
on käiseembleem (kirjeldus lisas 2), mille ülemine äär on õlaõmblusest 60 mm
allpool.
§ 14. Lips
Lips on seotav või kummiga, mustast riidest, teravnurkse otsaga, mille laius
on 80 mm.
§ 15. Kingad ja sandaalid
Kingad on kinnised, mustast nahast, paksu tallaga ja madala kontsaga või
naistel poolkõrge kontsaga (mitte üle 60 mm). Sandaalid on mustast nahast,
kinnise või väikseaugulise ninaga.
[RT I 2008, 46, 258 – jõust. 1.11.2008]
§ 16. Poolsaapad
Poolsaapad on mustast nahast, paksu tallaga, madala või poolkõrge kontsaga,
sääreosa siseküljel on lukk-kinnis või ees nöörkinnis.
§ 17. Püksirihm
Püksirihm on mustast nahast. Rihmal on ühe keelega metallpannal, millel on
vanglate vapi kujutis kõrgusega 13 mm ja laiusega 10 mm. Rihma laius on 35 mm.
§ 18. Sõrmkindad
Sõrmkindad on kootud mustast puuvillasest lõngast ning ka vooder on
puuvillane.
§ 19. Seelik
Seelik on mustast segakiud- või poolvillasest riidest ja seeliku alläär peab
ulatuma põlve keskkohani.
[RT I 2008, 46, 258 – jõust. 1.11.2008]
§ 20. Kampsun
Kampsun on akrüüllõngast, reljeefse koega ja kõrge kaelusega. Ees on
tõmblukk, mille pikkus moodustab kolmandiku kampsuni kogupikkusest. Õlgadel on
takjapael õlakute kinnitamiseks.
§ 21. Polo
Polo on mustast puuvillasest trikooriidest, pikkade varrukatega, mille otstes
on kahekordsed mansetid. Polol on kahekordsest riidest kõrge kaelus, mis on üks
kord tagasi keeratud.
§ 22. Sviiter
Sviiter on mustast poolvillasest lõngast ja kolmnurkkaelusega. Kaeluse äär,
varrukaotsad ja sviitri alumine äär on soonikkoes. Õlgadel ja varruka alumise
osa tagumisel küljel on mustast riidest tugevduslapid. Õlgadel on takjapael
õlakute kinnitamiseks. Vasakul pool rinnaesisel on pealeõmmeldud kaheosaline
riidest rinnatasku, mille välimine, laiem pool suletakse. Klapp suletakse
takjapaelaga. Tasku sisemine, kitsam osa on pliiatsitasku. Vasaku varruka
välisküljel on käiseembleem (kirjeldus lisas 2), mille ülemine äär on
õlaõmblusest 60 mm allpool.
§ 23. Lipsunõel
Lipsunõel on kollasest metallist, klambrikujuline, klambri peal võib olla
kuni 12 mm kõrgune vanglate vapp.
2. peatükk
VORMIRIIETUSE KANDMISE
KORD
§ 24. Vormiriietuse kandmise
üldnõuded
(1)
Teenistuskohustusi täitev vanglaametnik kannab käesoleva määrusega ettenähtud
vormiriietust ja eraldusmärke. Vanglaametnikukandidaat kannab vormiriietust
õppetöö ajal.
(2) Koos
vormiriietusega on keelatud kanda nähtavale jäävaid riietusesemeid, mis ei kuulu
vormiriietuse hulka. Samuti ei tohi vormiriietuse esemeid ise ümber õmmelda.
(3) Välismaal
viibides on vormiriietust lubatud kanda üksnes vangla direktori või õppeasutuse
juhi loal.
(4) Tööle
minnes ja töölt tulles on vormiriietust lubatud kanda sellisel viisil, mis ei
kahjusta vanglateenistuse mainet.
(5)
Vanglaametnik ja vanglaametnikukandidaat hoolitsevad vormiriietuse puhtuse ja
korrashoiu eest.
(6) Mehed kannavad vormiriietuse
juurde musti sokke. Naised kannavad seeliku juurde ihuvärvi, mustrita sukki või
sukkpükse, pükste juurde musti sokke, põlvikuid või sukkpükse.
(7) Vormiriietuse peal on
keelatud kanda kaela- ja käekette. Sõrmused, kõrvarõngad ja muud ehted ei tohi
olla silmatorkava värvi ja kujuga ega sisaldada vaenu õhutavaid ja Eestit
okupeerinud riikide sümboleid. Kanda võib kihla-, abielu- ja koolilõpusõrmust.
Kõrvarõngaste läbimõõt ei tohi olla üle 10 mm.
(8) Nina-, kulmu- ja muid
selliseid rõngaid ei tohi kanda.
(9) Soeng peab olema korrektne ja
juuksed võivad olla värvitud vaid tagasihoidlikku tooni. Meestel võivad juuksed
ulatuda kuklal kuni kraeni ja tukk kuni kulmudeni. Naised peavad pikki juukseid
kandma tagasihoidlikus soengus kinnipandult, kinnitusvahend ei tohi ametniku
turvalisust ohtu seada.
(10) Jumestus ja
maniküür peavad olema tagasihoidlikud.
(11) Habe ja
vuntsid peavad olema hooldatud ja piiratud.
(12) Parfüümi võib kasutada tagasihoidlikult.
[RT I 2008, 46, 258 – jõust. 1.11.2008]
§ 25. Vormiriietuse kandmise erisused
(1) Vangla peainspektori, vangla osakonnajuhataja ning vanglaametniku
ettevalmistusteenistust läbiviivas õppeasutuses teenistuses oleva vanglaametniku
vormiriietus koosneb § 1 punktides 1, 11 ja 3–20 nimetatud esemetest. Paragrahvi
1 punktis 2 nimetatud poolmantlit võib kanda vangla peainspektor.
[RT I 2008, 46, 258 – jõust. 1.11.2008]
(2) Muu vanglaametniku vormiriietus ja vanglaametnikukandidaadi vormiriietus
koosneb § 1 punktides 3 ja 5–20 nimetatud esemetest.
(3) Eriülesannete täitmisel võib vanglaametnik kanda vormiriietusest erinevat
riietust.
(4) Vihmakeep väljastatakse ainult välisvalveteenistuse ametnikule
tööülesannete täitmise ajaks.
(5) Pluusi kantakse lipsuga.
§ 26. Au- ja teenetemärkide kandmine vormiriietusel
Au- ja teenetemärkide kandmisel vormiriietusel lähtutakse Vabariigi Valitsuse
25. märtsi 1997. a määrusega nr 68 «Teenetemärkide seaduse rakendamine»
kinnitatud «Au- ja teenetemärkide kandmise korrast».
§ 27. Vormiriietuse varustusnormid ja vormiriietuse kandmisaeg
(1) Vormiriietus antakse vastavalt varustusnormidele ja esemete kandmisajale
(lisa 4).
(2) Enne kandmisaja lõppemist on isikul võimalik ese välja vahetada, kui see
on teenistuskohustusi täites muutunud kõlbmatuks. Eseme mahakandmine
vormistatakse aktiga.
3. peatükk
ERALDUSMÄRKIDE
KIRJELDUS JA MÄRGIKANDMISE KORD
§ 28. Eraldusmärkide kirjeldus
(1) Eraldusmärkideks on vastavalt ametiastmele õlakutel kantavad riigivapi
kujutisega märk ja üks suur tärn või üks või mitu suurt või väikest tärni.
Riigivapi kujutisega märk on emailitud kilp, mille kuldse põhja peal on kolm
sinist lõvi, kilpi ümbritseb õmmeldud või stantsitud kuldne pärg. Märgi kõrgus
on 28 mm ja laius 32 mm.
(2) Suure tärni läbimõõt diagonaalis on 22 mm ja väikese tärni läbimõõt on 16
mm. Tärn on tikitud kollase niidiga.
§ 29. Vangla peainspektori eraldusmärgid
Vangla peainspektori õlakul on järgmised eraldusmärgid:
1) vangla
direktoril ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli justiitskolledži direktoril –
riigivapi kujutisega märk ja üks suur tärn. Riigivapi kujutisega märgi allserva
kaugus õlaku allservast on 15 mm. Tärni kaugus õlaku allservast tärni keskkohani
on 65 mm (lisa 5);
[RT I 2008, 46, 258 – jõust. 1.11.2008]
2) vangla
direktori asetäitjal, relvastatud üksuse juhil ja sisekaitselise
rakenduskõrgkooli justiitskolledži erialaõppetooli juhatajal – kolm suurt tärni.
Tärnide kaugus õlaku allservast on 24 mm, 50 mm ja 76 mm (lisa 5).
[RT I 2008, 46, 258 – jõust. 1.11.2008]
§ 30. Esimese klassi vanglainspektori eraldusmärgid
Esimese klassi vanglainspektori õlakul on järgmised eraldusmärgid:
1)
vangla osakonnajuhatajal, sisekaitselise rakenduskõrgkooli justiitskolledži
erialaõppejõul ja vanglaametniku ettevalmistusteenistust läbiviiva muu asutuse
korrektsioonialast haridust andva struktuuriüksuse juhil – kaks suurt tärni.
Tärnide kaugus õlaku allservast on 24 mm ja 50 mm (lisa 5);
[RT I 2008, 46,
258 – jõust. 1.11.2008]
2) vangla talitusejuhatajal, peaspetsialistil ja
vanglaametniku ettevalmistusteenistust läbiviiva muu õppeasutuse korrektsiooni
erialaõppejõul – üks suur tärn. Tärni kaugus õlaku allservast on 50 mm (lisa 5).
[RT I 2008, 46, 258 – jõust. 1.11.2008]
§ 31. Teise klassi vanglainspektori eraldusmärgid
Teise klassi vanglainspektori õlakul on kolm väikest tärni. Tärnide kaugus
õlaku allservast on 24 mm, 50 mm ja 76 mm (lisa 5).
[RT I 2008, 46, 258 –
jõust. 1.11.2008]
§ 32. Esimese klassi valvuri eraldusmärgid
Esimese klassi valvuri õlakul on kaks väikest tärni. Tärnide kaugus õlaku
allservast on 24 mm ja 50 mm (lisa 5).
[RT I 2008, 46, 258 – jõust.
1.11.2008]
§ 33. Teise klassi valvuri eraldusmärgid
Teise klassi valvuri õlakul on üks väike tärn. Tärni kaugus õlaku allservast
on 50 mm (lisa 5).
[RT I 2008, 46, 258 – jõust.1.11.2008]
§ 34. Vanglaametnikukandidaadi eraldusmärgid
Vanglaametnikukandidaadi õlakul on 25 mm pikkune ja 18 mm laiune kollasest
metallist või kollase niidiga tikitud K-tähe kujutis. Tähe kaugus õlaku
allservast on 25 mm (lisa 5).
[RT I 2008, 46, 258 – jõust. 1.11.2008]
4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 35. Määruse rakendamisega seotud kulude katmine
(1) Vanglaametniku vormiriietuse ja vanglaametniku eraldusmärkide soetamise
kulud katab oma eelarvevahendite arvelt see asutus, kus vanglaametnik on
teenistuses.
(2) Vanglaametnikukandidaadi vormiriietuse ja eraldusmärkide soetamise kulud
katab oma eelarvevahendite arvelt see vangla, kus vanglaametnikukandidaat läbib
praktilise väljaõppe.
§ 36. Vormiriietuse kandmine üleminekuperioodil
Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2000. a määruses nr 383 «Vanglaametniku ning
vanglaametnikukandidaadi vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus ning nende
kandmise kord» kirjeldatud vormiriietust, mis erineb alates 1. jaanuarist 2007.
a väljastatavast vormiriietusest, võib kanda kuni esemete kandmisaja lõpuni.
§ 37. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 38. [Käesolevast tekstist välja jäetud]