Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse»
§ 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Vooremaa maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala)
kaitse-eesmärk on:
1) suurvoorte kaitse;
2)
pärandkultuurmaastike kaitse;
3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste
mõõdukalt kareda veega järvede (31303), vähe-
kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), niiskuslembeste
kõrgrohustute (6430), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning
looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) kaitse;
4) nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, hariliku hingi (Cobitis
taenia), hariliku vingerja (Misgurnus fossilis) ja laiujuri (Dytiscus
latissimus), kes kõik on III kategooria kaitsealused liigid, ning II
kategooria kaitsealuse liigi kaitse;
5) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
IV lisas nimetatud väike-käsitiivaliste elupaikade kaitse;
6)
nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas
nimetatud linnuliikide, kes on I või II kategooria kaitsealused liigid,
ja I lisas nimetatud liikide – herilaseviu (Pernis apivorus),
händkaku (Strix uralensis), jõgitiiru (Sterna hirundo),
musträhni (Dryocopus martius), mustviirese (Chlidonias
niger), punaselg-õgija (Lanius collurio), roo-loorkulli (Circus
aeruginosus), rukkiräägu (Crex crex), sookure (Grus
grus), täpikhuigu (Porzana porzana), valge-toonekure (Ciconia
ciconia), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva),
välja-loorkulli (Circus cyaneus), vööt-põõsalinnu (Sylvia
nisoria), kes kõik on III kategooria kaitsealused liigid, kaitse.
7)
hallpõsk-püti (Podiceps grisegena), kes on III
kategooria kaitsealune liik, kaitse.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja
majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks
piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud
piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Jõgeva maakonnas Palamuse vallas Praaklima,
Mullavere, Sudiste, Nava, Ehavere, Pikkjärve, Luua ja Kaiavere külas,
Tabivere vallas Tormi, Elistvere, Kaiavere, Juula, Otslava, Kõrenduse,
Lilu, Vahi, Valgma, Õvanurme, Voldi, Kärksi, Pataste, Reinu, Raigastvere
külas ja Tabivere alevikus ning Tartu maakonnas Tartu vallas Soitsjärve,
Äksi, Saadjärve, Puhtaleiva, Kukulinna, Salu ja Igavere külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Tartu maakonnas Keskkonnaministeeriumi Tartumaa
keskkonnateenistus ja Jõgeva maakonnas Jõgevamaa keskkonnateenistus.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa
kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud Ehavere sihtkaitsevööndis
15. märtsist 31. augustini, mil Ehavere sihtkaitsevööndis viibimine on
lubatud ainult järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti valitsemisega
seotud tegevuses ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas
teadustegevuses.
(2) Kaitseala vetel on lubatud kalapüük.
(3) Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kohtades, mille
kaitseala valitseja on selleks ette valmistanud ja tähistanud. Telkimine
ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
(4) Kaitsealal on lubatud rahvaürituse korraldamine selleks
ettevalmistatud ja tähistatud kohas ning kuni 75 osalejaga rahvaürituse
korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas. Rohkem kui
75 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on
lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Rahvaürituse korraldamine
õuemaal on lubatud omaniku loal.
(5) Mootorsõidukiga sõitmine kaitsealal on lubatud teedel, mootorita
sõidukiga sõitmine on lubatud teedel ja radadel ning maastikusõidukiga
sõitmine kaitseala valitseja nõusolekul. Mootorita sõidukiga sõitmine
väljaspool teid ja radu, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool teid ja
maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud
järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud
töödel, valitsemisega seotud töödel, sihtkaitsevööndis kaitseala
valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses, liinirajatiste
hooldamiseks vajalikel töödel, maatulundusmaal metsamajandustöödel või
põllumajandustöödel.
(6) Mootoriga sõidukiga kaitseala veekogude jääle sõitmine on lubatud
järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses,
kaitseala valitseja nõusolekul tehtaval teadustööl ning Saadjärvel ka
kaitseala valitseja nõusolekul.
(7) Kaitseala veekogudel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine.
Mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja
päästetöödel, kaitseala valitseja nõusolekul tehtaval teadustööl,
kaitseala valitsemisega seotud tegevuses, kutselisel kalapüügil ning
Saadjärvel kaitseala valitseja nõusolekul.
§ 5. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta
katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detailplaneeringut
ja üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas
lautri või paadisilla ehitamiseks;
6) anda
projekteerimistingimusi;
7) anda ehitusluba.
§ 6. Ehitustegevuse piirangud
(1) Kaitsealal on keelatud ehitada lähemale kui 50 meetrit üle kümne
hektari suurusega järvest ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga
jõest, ojast ja maaparandussüsteemi eesvoolust ning lähemale kui 25
meetrit allikast, kuni kümne hektari suurusest järvest ning kuni 25
ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõest, ojast, maaparandussüsteemi
eesvoolust.
(2) Järve või jõe kaldal metsamaal on keelatud uute ehitiste püstitamine
kalda piiranguvööndis.
(3) Ehituskeeld ei laiene:
1) hajaasustuses olemasoleva ehitise
õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse;
2)
tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest
maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele;
3)
kalda kindlustusrajatisele;
4) supelranna teenindamiseks vajalikule
rajatisele;
5) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile;
6)
olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitusele juhul, kui
juurdeehituse maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise
kubatuurist;
7) piirdeaedadele.
(4) Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või
kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud:
1) pinnaveehaarde
ehitisele;
2) hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele;
3)
kalakasvatusehitisele;
4) päästeteenistuse ehitisele;
5)
tehnovõrgule ja -rajatisele;
6) sillale;
7) avalikult
kasutatavale teele ja tänavale.
(5) Lautrit ja paadisilda tohib kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus
kalda kaitse eesmärkidega ja «Veeseaduse» § 8 lõikega 2.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja
kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või
tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud
tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi
saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud
tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust
sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(3) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha
keskkonnateenistusel on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus
määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib
kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või
kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:
1) Soitsjärve
sihtkaitsevöönd;
2) Ehavere sihtkaitsevöönd;
3)
Nava sihtkaitsevöönd.
§ 9. Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk
(1) Nava sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on haruldase taimeliigi ja
ainulaadse taimekoosluse kaitse ja uurimine.
(2) Ehavere sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on haruldase loomaliigi
kaitse ja kõdusoometsade kaitse ning uurimine.
(3) Soitsjärve sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on eutroofse järve
kinnikasvamise uurimine ja väikejärve liigirikka linnustiku kaitse
tagamine.
§ 10. Lubatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1)
poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning
kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
2)
olemasolevate ehitiste hooldustööd;
3) koosluse kujundamine
vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures metsakoosluse kujundamisel on
kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia,
metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
4)
olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine.
§ 11. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2)
loodusvarade kasutamine;
3) jahipidamine, välja arvatud Ehavere
sihtkaitsevööndis 1. septembrist 14. märtsini;
4) uute
ehitiste püstitamine, välja arvatud tee rajamine, tehnovõrgu rajatise
või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu
või kaitseala tarbeks, arvestades § 5 punktides 4–7 ja §-s 6 sätestatut.
§ 12. Vajalik tegevus
Nava sihtkaitsevööndis on vajalik puu- ja põõsarinde harvendamine
vastavalt kaitse-eesmärgile 1. oktoobrist 31. märtsini.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 13. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Vooremaa piiranguvöönd.
§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Vooremaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on Vooremaa maastikule tüüpiliste
suurvoorte ja nende vahel asuvate järvede, sealse elustiku mitmekesisuse
ja maa kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku
ilme säilitamine ja taastamine.
§ 15. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus;
2)
jahipidamine;
3) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine,
arvestades § 5 punktides 4–7 ja §-s 6 sätestatut;
4)
uuendusraie, sealjuures ei tohi lageraielangi laius ületada 30 meetrit
ega pindala 2 hektarit.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1)
veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine;
2)
uue maaparandussüsteemi rajamine;
3) puhtpuistu kujundamine
teadus- ja õppetöö eesmärgil.
§ 16. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) energiapuistute rajamine;
2)
maavara kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2
sätestatud juhul kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
3)
biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine üleujutatavatel aladel ja
külmunud pinnasel, metsamaal ning looduslikul rohumaal, välja arvatud
kaitseala valitseja nõusolekul teadustöö eesmärgil ning putukkahjurite
ja seenhaiguste kahjustuskolletes;
4) soo- ja soovikumetsades puidu
kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel.
§ 17. Vajalik tegevus
(1) Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja
liigikoosseisu säilitamiseks vajalik niitmine, karjatamine, puu- ja
põõsarinde harvendamine ning puistu raadamine.
(2) Järvevaadete avamiseks on vajalikud puu- ja põõsarinde raied ning
puistu raadamine.
1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992,
lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236,
23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nõukogu direktiiv
79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk
1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233,
30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk
22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241,
29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk
667–702).
2 Vooremaa
maastikukaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu
4. veebruari 1964. a määruses nr 56 «Maastikuliste keelualade, objektide
ja dekoratiivsete taimeliikide riikliku kaitse alla võtmise kohta»
nimetatud kaitseala baasil. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti
2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 1 alapunktist 64 ja punkti 2
alapunktist 485 hõlmab kaitseala Vooremaa linnuala ja Vooremaa järvede
loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju
kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes
kehtivaid erisusi.
3 Sulgudes on
siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisale.
4
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas
esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades
endise riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaarti
(mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuses koostatud Luua
Metsanduskooli 2000. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000), majandus-
ja kommunikatsiooniministri 16. mai 2003. a määrust nr 90
«Riigimaanteede nimekiri ja riigimaanteede liigid» ning maakatastri
andmeid seisuga november 2005. a. Ala kaardiga saab tutvuda Jõgevamaa ja
Tartumaa keskkonnateenistuses, Keskkonnaministeeriumis,
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses, Maa-ameti veebilehel
maainfosüsteemis (www.maaamet.ee) ja Riikliku Looduskaitsekeskuse
Jõgeva–Tartu regioonis.
|
|
Keskkonnaminister Rein RANDVER
|
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas.
Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005
resolutsioon nr 17-1/0505738.
Kustutatud
Lisatud
Facebook
X.com