Teksti suurus:

Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:29.01.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:15.04.2007
Avaldamismärge:RTL 2007, 8, 135

Määrus kehtestatakse «Ravikindlustuse seaduse» § 32 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse kindlustatud isikult Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika.

(2) Käesolevas määruses kasutatavate koodide numbrid tähistavad «Ravikindlustuse seaduse» § 30 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud «Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu» (edaspidi tervishoiuteenuste loetelu) sätestatud tervishoiuteenuste koode või haigekassa ja perearsti vahel sõlmitavas ravi rahastamise lepingus kokkulepitud koode.

§ 2. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmine

(1) Kindlustatud isiku kindlustuskaitse kehtivuse ajal võtab haigekassa kindlustatud isikult tervishoiuteenuse (edaspidi teenus) eest tasu maksmise kohustuse üle (edaspidi tasub) «Ravikindlustuse seaduse» §-s 39 sätestatud korras tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu (edaspidi leping) alusel.

(2) Pärast kindlustuskaitse lõppemist tasub haigekassa tervishoiuteenuse osutajale «Ravikindlustuse seaduse» § 29 lõikes 3 sätestatud korras, kui vältimatu arstiabi osutamise vajaduse tingis kindlustuskaitse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtum.

(3) Haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja lepivad teenuste osutamise eest rakendatavates hindades kokku lepingu sõlmimisel või selle muutmisel, arvestades tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste piirmäärasid ja piirhindu ning hinnates «Ravikindlustuse seaduse» §-s 36 sätestatud asjaolusid.

(4) Kui «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 55 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud piirkondlik-, kesk-, üld- või kohalik haigla (edaspidi vastavalt piirkondlik-, kesk-, üld- või kohalik haigla) osutab kindlustatud isikutele eriarstiabi tervishoiuteenuseid (välja arvatud hooldusravi tervishoiuteenused) üle kalendriaastaks lepingus kokkulepitud ravijuhtude arvu, võtab haigekassa kokkulepitud ravijuhtude arvu ületavate osutatud teenuste eest tasu maksmise kohustuse üle koefitsiendiga 0,3 tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnast.

§ 3. Teenuste eest tasumise vormistamine

(1) Teenuse eest tasumiseks esitab tervishoiuteenuse osutaja haigekassale nõuetekohaselt vormistatud raviarve.

(2) Kindlustatud isikule osutatud teenused vormistatakse raviarvel, mille andmed ja raviarve täitmise nõuded on sätestatud käesoleva määruse 8. peatükis. Kui tervishoiuteenuse osutaja osutab teenuseid teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevas asutuses kindlustatud isikule, kes tõendab oma kindlustuskaitset Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse poolt väljastatud vormikohase tõendi (E 112, E 123) alusel, lisatakse esitatud dokumendist koopia raviarvele.

(3) Tervishoiuteenuse osutaja vormistab raviarve ka ravikindlustusega hõlmamata isikule vältimatu abi osutamise ja välislepingute alusel välismaalasele vältimatu abi osutamise korral.

(4) Teenused vormistatakse raviarvel teenuse osutamise kuupäeval kehtinud piirhinna või haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vahel kokku lepitud hinna alusel.

2. peatükk
ÜLDARSTIABI EEST TASUMINE

§ 4. Üldarstiabi eest tasumine

(1) Haigekassa tasub perearstile, kellele on «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 35 lõike 1 alusel kinnitatud nimistu (edaspidi kinnitatud nimistuga töötav perearst) kindlustatud isikule osutatud teenuse eest tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud pearaha, baasraha ja lisatasu piirhinna alusel ettemaksena igakuuliselt.

(2) Haigekassa tasub perearstile täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summadele perearsti poolt osutatud, käesoleva määruse § 6 lõikes 1 kehtestatud teenuste eest esitatud raviarvete alusel, arvestades samas lõikes kehtestatud rahalise piiranguga.

(3) Kui perearst osutab üldarstiabi haigekassa ravikindlustuse andmekogusse kandmata isikule, kes tõendab kindlustuskaitse olemasolu teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi, Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või E-vormiga, tasub haigekassa perearstile raviarve alusel. Perearsti esmase vastuvõtu korral rakendatakse koodiga 3002 ja korduva vastuvõtu korral koodiga 3004 tähistatud teenuste piirhindu ning neile kohalduvaid sätteid. Haigekassa tasub tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinna alusel täiendavalt käesoleva määruse §-des 5 ja 6 loetletud teenuste eest ulatuses, mis ei hõlma käesoleva määruse § 9 lõikes 1 nimetatud tegevusi. Teenuste eest tasumisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ning käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud rahalist piirangut.

§ 5. Pearaha arvel osutatava teenuse eest tasumine

(1) Haigekassa tasub pearaha arvel perearsti osutatud järgmiste tegevuste eest:
1) tervist edendav ja haigusi ennetav töö;
2) haige ambulatoorne vastuvõtt ning koduvisiidid;
3) haige läbivaatus, diagnostika ja raviplaani koostamine, diagnoosi määramine;
4) nõustamine tervise säilitamise, taastamise, töö ja elukorralduse suhtes ning vajadusel ravi määramine;
5) ravimite soovitamine ja retsepti väljakirjutamine;
6) raviprotseduuride tegemine;
7) teenuste osutamist tõendavate dokumentide vormistamine;
8) esmase arstliku ekspertiisi tegemine haige töövõime ja terviseseisundi kohta;
9) vajadusel haige veo korraldamine haiglasse.

(2) Haigekassa tasub pearaha arvel perearsti osutatud järgmiste uuringute ning protseduuride eest:
1) verejooksu sulgemine;
2) elustamine;
3) lahastamine haige veoks;
4) rinnanäärme palpatsioon;
5) eesnäärme palpatsioon;
6) kuulmislanguse määramine, kuulmise sõeltest;
7) otoskoopia;
8) välise kuulmekäigu loputus;
9) rinoskoopia;
10) nina-neelu tamponaad;
11) nägemisteravuse kontroll;
12) vaateväljade esmane määramine;
13) värvitaju kontroll;
14) silmapõhja vaatlus;
15) PEF-meetria;
16) antropomeetria;
17) elektrokardiogrammi tegemine ja hindamine;
18) veeni punktsioon;
19) süstimine;
20) sidumine (v.a põletushaige sidumine);
21) lokaalanesteesia;
22) perifeersed närviblokaadid;
23) kusepõie loputus;
24) imiku/väikelapse psühhomotoorse arengu hindamine.

(3) Haigekassa tasub pearaha arvel järgmiste laboriuuringute eest:

Laboriuuringud Tervishoiuteenuse kood
Glükoos 66101
Erütrotsüütide settekiiruse uuring 66200
Hemogramm (vere automaatuuring leukogrammita või kolmeosalise leukogrammiga) 66201
Hemogramm viieosalise leukogrammiga 66202
Uriinianalüüs testribaga 66207

(4) Pearaha arvel tasutavate uuringute, raviprotseduuride ja laboriuuringute eest tasub perearst eriarstiabi tervishoiuteenuse osutajale juhul, kui perearst on suunanud haige eriarsti juurde pearaha arvel tasutavaid uuringuid tegemata.

(5) Perearsti poolt teisese arvamuse andmine on pearaha arvel osutatav teenus.

§ 6. Täiendavalt tasutavad teenused

(1) Haigekassa tasub täiendavalt perearsti pearaha arvel tasutavatele teenustele kuni 27% perearsti nimistule pearahadeks arvestatud summast aastas järgmiste uuringute, protseduuride ja laboriuuringute eest:

Uuringud, protseduurid ja laboriuuringud Tervishoiuteenuse kood
Biopsia 7004
Õõne punktsioon 7005
Pareesidega haige massaaž 7011
Liikumishäirega haige ujumisseanss 7014
Ravivõimlemine (liikumisravi) 7016
Ravivõimlemisseanss basseinis 7017
Väljendunud liigesjäikusega haige mudaraviseanss 7022
Diatermokoagulatsioon, krüoteraapia 7025
Pindmiste (väikeste) naha- ja aluskoe tuumorite eemaldamine 7100
Troofilise haavandi korrastamine 7100
Pindmise mädakolde avamine 7100
Panariitsiumi avamine 7100
Sissekasvanud küüne resektsioon 7100
Haava suturatsioon 7101
Kipslahase asetamine 7106
Põletushaige ambulatoorne sidumine 7111
Kateteriseerimine 7159
Püsikateetri panemine 7160
Epitsüstostoomi vahetus 7162
Kusepõie loputus ja ravimi viimine põide (ambulatoorselt) 7163
Silmapõhja fotografeerimine 7260
Silmapõhja uuring kolmepeegliläätse või Volke luubiga 7263
Emakasisese rasestumisvastase vahendi paigaldamine ja eemaldamine 7352
Günekoloogiline läbivaatus koos preparaadi võtmisega 7359
Ösofagogastroduodenoskoopia 7551–7553
Sigmoidoskoopia 7556
Kolonoskoopia 7557–7558
Fiiberbronhoskoopia 7559
Rektoskoopia 7562
Kolposkoopia 7563
Ultraheli Doppleri uuring veresoontele 6006
Kolju röntgenograafia 6061–6062
Lülisamba röntgenograafia 6063–6064
Luude ja liigeste röntgenograafia 6065–6066
Rindkere röntgenograafia 6067–6068, 6070
Nina-kõrvalkoobaste röntgenograafia 6069
Nina-neelu röntgenograafia 6087
Kuseteede röngtenoskoopia 6071
Mammograafia 6074
Südame, kopsude, keskseinandi ja diafragma röntgenoskoopia 6076
Mao röntgenuuring 6078–6079
Irrigoskoopia 6081
Kõhuõõne ülevaatlik röntgenograafia 6086
Urograafiad 6088–6089
Luu densitomeetria 6112
Radiorenograafia 6165
Elektroentsefalograafia uuring digitaal-komputeriseeritud EEG-aparaadiga 6250
Elektroentsefalograafia 6251
Elektrokardiograafia koormustest 6324
Holteri monitooring 6326
Ehhokardiograafia 6339–6340
Spirograafia 6301
Bronhodilataatortest 6302
Toonaudiomeetria 6402
Tümpanomeetria 6408
Sonograafia 6001–6003, 6009, 6010, 6012
Albumiin, valk 66100
Kreatiniin, uurea, kusihape 66102
Bilirubiin, konjugeeritud bilirubiin 66103
Kolesterool, triglütseriidid 66104
Kolesterooli fraktsioonid: HDL, LDL 66105
Ensüümid: ALP, ASAT, ALAT, LDH, CK, GGT, CK-MBa, alfa-amülaas 66106
Naatrium, kaalium, kaltsium 66107
Kloriid, liitium, laktaat, ammoonium 66108
Raud, magneesium, fosfaat 66109
Lipaas, pankrease amülaas 66110
Antistreptolüsiin-O, reumatoidfaktor 66111
C-reaktiivne valk 66112
Happe-aluse tasakaal 66113
Hemoglobiini derivaadid ja variandid: karboksühemoglobiin, methemoglobiin, fetaalne hemoglobiin 66114
Vastsündinu bilirubiin 66115
IgG uriinis või liikvoris 66116
Albumiin uriinis (mikroalbumiin) või liikvoris 66117
Glükohemoglobiin 66118
Immunofiksatsioon: liikvori oligoklonaalsed immunoglobuliinid, uriini või seerumi monoklonaalsed immunoglobuliinid 66119
Seerumi valkude elektroforees 66120
Uriini või liikvori valkude elektroforees 66121
Isoensüümide elektroforees 66122
Spetsiifilised valgud 1: IgA, IgM, IgG, transferriin 66123
Spetsiifilised valgud 2: tseruloplasmiin, haptoglobiin, C3, C4, tsüstatiin C, prealbumiin, alfa1-antitrüpsiin, immunoglobuliinide kapa- ja lambda-ahelad 66124
Immunoglobuliinide alaklassid 66125
Süsivesikdefitsiitne transferriin 66126
Transferriini lahustuvad retseptorid 66127
Angiotensiini muundav ensüüm 66128
Koliini esteraas 66129
Hemoglobiin plasmas 66130
Osmolaalsus 66131
Krüoglobuliinid 66132
Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaas 66133
D-ksüloos uriinis 66135
Porfüüriauuringud: delta-aminolevuliinhape, koproporfüriin 66136
Fenüülalaniini kvantitatiivne määramine fluoromeetrilisel meetodil 66137
Ainevahetushaiguste sõeluuringud 66138
Ainevahetushaiguste eriuuringud: aminohapped, suhkrud, puriinid ja pürimidiinid, orgaanilised happed, pika ahelaga rasvhapped, kreatiin, guanidinoatsetaat 66139
Gaaskromatograafiline uuring: alkoholid (etanooli kinnitav uuring, metanool, isopropanool) ja atsetoon, etüleenglükool 66140
Narkootiliste ainete ja ravimite sõeluuringud: barbituraadid, bensodiasepiin, opiaadid, amfetamiinid, tritsüklilised antidepressandid, fentsüklidiin, kokaiin, metadoon, kannabinoidid 66141
Etanool 66142
Ravimite kontsentratsiooni määramine 1: digoksiin, fenobarbitaal, fenütoiin, gentamütsiin, karbamasepiin, teofülliin, valproaat, vankomütsiin 66143
Ravimite kontsentratsiooni määramine 2: tsüklosporiin, paratsetamool, amikatsiin, salitsülaadid, metotreksaat 66144
Metallide määramine: Cu, Zn, Pb, Hg, Cd, Mn 66145
Retikulotsüütide uuring 66203
Vereäige mikroskoopiline uuring 66204
Luuüdi tsütoloogiline uuring 66205
Tsütokeemiline üksikuuring 66206
Uriini sademe mikroskoopiline uuring 66208
Väljaheite sõeluuringud (peitveri, rasvhapped) 66209
Kehavedelike (liikvori, pleura-, perikardi-, astsiidi-, sünoviaal- või amnionivedeliku) makroskoopiline või tsütoosi uuring 66211
Kehavedelike (liikvori, pleura-, perikardi-, astsiidi-, sünoviaal- või amnionivedeliku) tsütogramm 66212
Sperma ülduuring: veeldumine, väljanägemine, maht, konsistents, pH 66213
Sperma mikroskoopiline uuring: spermatosoidide arv, liikuvus, rakulised elemendid, aglutinatsioon 66214
Veritsusaja uuring 66300
Trombotsüütide agregatsiooni uuringud 66301
Hüübimisjada sõeluuringud: PT, APTT 66302
Fibriini laguproduktide uuringud: fibriini D-dimeerid, fibriini monomeerid 66306
ABO-veregrupi ja Rh(D) kinnitav määramine (ABO-grupp määratud nii otsese kui ka pöördreaktsiooniga) 66400
ABO-veregrupi ja Rh(D) määramine (ABO-grupp määratud otsese reaktsiooniga) 66401
ABO-veregrupi määramine patsiendi identifitseerimisel või erütrokomponentide kontrollil 66402
Algmaterjali mikroskoopiline uuring natiivpreparaadis 66500
Algmaterjali mikroskoopiline uuring fikseeritud värvitud preparaadis 66501
Algmaterjali mikroskoopiline uuring eelneva kultiveerimisega või kontsentreerimisega 66502
Mikroskoopiline uuring mükobakterite määramiseks 66503
Bioloogilise materjali aeroobne külv põhisöötme(te)le 66510
Bioloogilise materjali aeroobne külv lisasöötme(te)le 66511
Bioloogilise materjali külv inkubeerimisega spetsiifilises keskkonnas (mikroaerofiilid, anaeroobid, kapnofiilid) 66512
Bioloogilise materjali külv spetsiifiliste (harva esinevate või raskesti kultiveeritavate) patogeenide määramiseks 66513
Bioloogilise materjali külv spetsiaalsesse/automatiseeritud külvisüsteemi 66514
Bioloogilise materjali külv mükobakterite määramiseks (klassikaline meetod) 66515
Bioloogilise materjali külv mükobakterite määramiseks (vedelsöötmesüsteem) 66516
Bioloogilise materjali uuring koekultuuril 66517
Mükobakterite samastamine 66520
Mikroorganismi samastamine üksikute biokeemiliste või immunoloogiliste reaktsioonide abil 66521
Mikroorganismi samastamine biokeemilise või immunoloogilise spetsiaalse/automatiseeritud süsteemi abil 66522
Täpsustav samastamine 66523
Ravimtundlikkuse määramine diskdifusiooni meetodil kuni kuue preparaadi suhtes 66530
Minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni määramine ühes preparaadis 66531
Mikroorganismi markeri määramine aglutinatsiooni-, hemaglutinatsiooni-, lateksaglutinatsioonireaktsioonil 66540
Haigustekitaja markeri määramine immunofluorestsentsmeetodil 66541
Kiiranalüüs haigustekitaja markeri määramiseks immuunkromatogeensel meetodil 66542
Sõeluuringud, hormoonuuringud, haigustekitajate uuringud immuunmeetodil 66706
Aneemia-, südame-, kasvajamarkerite määramine, haigustekitajate uuringud, antikehade, vitamiinide ja ensüümide määramine immuunmeetodil 66707
Tsütokiinide, allergeenipaneelide, spetsiifiliste markerite määramine ja haigustekitajate uuringud immuunmeetodil 66708
Harvaesinevad ja kinnitavad uuringud, erakorralised analüüsid immuunmeetodil 66709
Kiiranalüüs testribaga 66710
Immunofluorestsentsuuring 66711
Immunofluorestsentsuuring valmisslaididel 66712
Biopsiamaterjali immunofluorestsentsuuring 66713
Immunoblot-uuring 66714
Kompleksne immunoblot-uuring 66715
Spetsiifiliste antikehade kompleksne samastamine 66716
Histoloogilised uuringud 6901–6903
Tsütoloogilised uuringud 6911–6913

(2) Haigekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud 27%-lisele summale normaalse raseduse jälgimiseks tehtud uuringute eest tervishoiuteenuste loetelus sisalduvate teenuste piirhindade alusel.

(3) Haigekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud 27%-lisele summale perearsti saatekirja alusel surnu patoanatoomilisele lahangule vedamise ja tehtud patoanatoomiliste lahangute eest tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste piirhindade alusel.

§ 7. Koolitervishoiuteenuse eest tasumine

Koodiga 3081 tähistatud koolitervishoiuteenuse piirhinda rakendatakse päevases õppevormis põhiharidust, üldkeskharidust või põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandavale õpilasele koolis tervishoiuteenuse osutamise korral.

§ 8. Lisatasu tasumine kinnitatud nimistuga töötavale perearstile

(1) Haigekassa tasub perearstile lisatasu haiguste ennetamise ja krooniliste haigete jälgimise ning ravitöö tulemuslikkuse (edaspidi tegevus) eest hindamisele eelneva kalendriaasta või käesolevas paragrahvis sätestatud juhul hindamisele eelneva kahe kalendriaasta tegevuse jooksul kogutud punktide alusel, kui perearsti tegevus vastab käesolevas paragrahvis sätestatud kriteeriumidele.

(2) Haiguste ennetamise tegevuse kriteeriumid on järgmised:

0–18-aastased isikud

KOOD HÕLMATUS PUNKTE

0–2-aastaste laste vaktsineerimine

9020 90%   5
9021 90%   5
9022 90%   5
9023 90%   5
9024 90%   5
9025 90%   5
9026 90%   5
9027 90%   5
9028 90%   5

Laste läbivaatus ja väikelaste üldine tervisekontroll

1. elukuul 9031 90%   5
3. elukuul 9032 90%   5
12. elukuul 9033 90%   5
2 aasta vanuselt 9034 90%   5

Kooliminevate laste läbivaatus
(6-, 7- ja 8-aastastel)

9030 90% 15
      80


Südame-veresoonkonnahaiguste ennetus
40–60-aastastel isikutel KOOD HÕLMATUS PUNKTE
40–60-aastastel isikutel määratud üldkolesterool 66104 30%   8
40–60-aastastel isikutel määratud glükoos 66101 80%   8
40–60-aastastel isikutel määratud kolesterooli fraktsioonid 66105 80%   8
40–60-aastastel isikutel määratud triglütseriidid 66104 80%   8
40–60-aastastel isikutel tehtud EKG uuring 6320 või
6322 või
6326
80%   8
Pereõe nõustamine 9015 50%   8
      48


Emakakaelavähi ennetus
30–59-aastastel isikutel KOOD HÕLMATUS PUNKTE
Kehavedelike (liikvori, pleura-, perikardi-, astsiidi-, sünoviaal- või amnionivedeliku) tsütogramm 66212 30% 40
      40


Rinnanäärmevähi ennetus
50–59-aastastel isikutel KOOD HÕLMATUS PUNKTE
50–59-aastastel naistel tehtud mammograafilised uuringud 6074 70% 30
      30

(3) Südame-veresoonkonnahaiguste ennetus on populatsioonipõhine primaarne preventsioon 40–60-aastaste isikute vanusegrupis. Sihtgrupi moodustavad asümptomaatilised, väliselt terved isikud.

(4) Perearsti nimistu hõlmatust arvestatakse 2006. ja 2007. aastal tehtud analüüside koodide 6501f ja 6500b ning 66104 ja 66101 järgi.

(5) Koodiga 66105, 66104, 6320 või 6322 või 6326 tähistatud uuring määratakse patsientidele, kelle üldkolesterooli tase on üle 5,2 mmol/l.

(6) Perearsti nimistu hõlmatust arvestatakse 2006. ja 2007. aastal tehtud uuringu koodide 6911, 6912 või 66212 järgi. Nimetatud uuring viiakse läbi üks kord kolme aasta jooksul populatsioonipõhiselt kas perearsti või günekoloogi poolt ja naiste hõlmatus arvestatakse 2006. ja 2007. aastal nimistus olevatele vastava vanusegrupi naistele tehtud analüüsi järgi. Perearst võib tegutseda ka nõustajana ja suunata patsiendi vastavale uuringule eriarsti juurde.

(7) Koodiga 6074 tähistatud uuringute maht kalendriaastaks määratakse «Rinnavähi varajase avastamise projektis», mida teostatakse «Ravikindlustuse seaduse» § 34 alusel kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga. Riikliku vähistrateegia raames skriiningut korraldav asutus saadab välja kutsed naistele uuringus osalemiseks ja on kohustatud teavitama perearsti tema nimistus olevatest naistest, kellele vastava kalendriaasta jooksul saadetakse «Rinnavähi varajase avastamise projektis» osalemiseks kutse. Perearst nõustab tema nimistus olevaid naisi, keda on planeeritud kutsuda uuringule, uuringu vajalikkusest ja vajadusel liikuva mammograafi töö kavast maakonniti kalendriaastas.

(8) Koodiga 6074 tähistatud uuringu hõlmatus peab olema 70% perearsti nimistus olevatest naistest, kellele vastaval kalendriaastal saadetakse kutse «Rinnavähi varajase avastamise projektis» osalemiseks.

(9) Krooniliste haigete jälgimise tegevuse kriteeriumid on järgmised:

DIABEET II KOOD HÕLMATUS PUNKTE
Diabeet II (rahvusvahelises haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni kümnendas väljaandes (edaspidi RHK 10) kood E11) krooniliste haigete loetelu seisuga 01.01. olemas   Jah 20
Diabeet II haiged, kellel on tehtud EKG 6320 või 6322 või 6323 90%   7
Diabeet II haigetel vaadatud silmapõhjad kolmepeegliläätse või Volke luubiga või silmapõhja fotografeerimine 7263 või 7260 80%   7
Diabeet II haiged, kellel määratud glükohemoglobiin 66118 90%   7
Diabeet II haigetel määratud kreatiniin vereseerumis 66102 90%   7
Diabeet II haigetel määratud üldkolesterool 66104 90%   7
Diabeet II haigetel määratud triglütseriidid 66104 90%   7
Diabeet II haigetel määratud kolesterooli fraktsioonid 66105 90%   7
Diabeet II haigetel tehtud uriini analüüs testribaga 66207 90%   7
Diabeet II haigetel määratud albumiin uriinis (mikroalbumiin) 66117 90%   7
Pereõe nõustamine 9015 80%   8
      91


HÜPERTOONIATÕBI

KOOD HÕLMATUS PUNKTE

Hüpertooniatõve (RHK 10 kood: I10–I15 ja haiguse raskusastmed) krooniliste haigete loetelu seisuga 01.01. olemas

  Jah 20

I aste

Glükoos 66101 80%   7
Üldkolesterool 66104 80%   7
EKG 6320 või 6322 või 6323 80%   7
Uriini analüüs testribaga 66207 80%   7
Pereõe nõustamine 9015 50%   8

II aste

Üldkolesterool 66104 80%   7
Triglütseriidid 66104 80%   7
Kolesterooli fraktsioonid 66105 80%   7
Glükoos 66101 80%   7
Kreatiniin 66102 80%   7
Albumiin uriinis (mikroalbumiin) 66117 80%   7
EKG 6320 või 6322 või 6323 80%   7
Uriini analüüs testribaga 66207 80%   7

III aste

Üldkolesterool 66104 90%   7
Triglütseriidid 66104 90%   7
Kolesterooli fraktsioonid 66105 90%   7
Glükoos 66101 90%   7
Albumiin uriinis (mikroalbumiin) 66117 90%   7
Kreatiniin 66102 90%   7
EKG 6320 või 6322 või 6323 90%   7
Uriini analüüs testribaga 66207 90%   7
Vaadatud silmapõhjad kolmepeegliläätse või Volke luubiga või silmapõhja fotografeerimine 7263 või 7260 90%   7
        175 

(10) Diabeet II (RHK 10 kood: E11) haigete loetelu esitatakse haigekassale jooksva kalendriaasta 1. jaanuari seisuga.

(11) Diabeet II haigetel võetakse hõlmatuse arvestamisel arvesse 2006. ja 2007. aastal tehtud uuringud koodidega 6320, 6322 või 6323. Uuring viiakse läbi vastavalt ravijuhendile, tulemustasu arvestusse läheb uuringu läbiviimine üks kord kolme aasta jooksul.

(12) Diabeet II haigetel võetakse hõlmatuse arvestamisel arvesse 2006. ja 2007. aastal tehtud uuringud koodidega 7263 või 7260. Uuringute teostamise sageduse sätestab ravijuhend, tulemustasu arvestusse läheb uuringu läbiviimine üks kord kahe aasta jooksul.

(13) Diabeet II haigetel võetakse hõlmatuse arvestamisel arvesse 2006. aastal tehtud uuringud koodidega 6503f, 6503g või 2007. aastal tehtud uuringud koodiga 66105. Uuringute teostamise sageduse sätestab ravijuhend, tulemustasu arvestusse läheb uuringu läbiviimine üks kord kolme aasta jooksul.

(14) Hüpertooniatõve (RHK 10 kood: I10–I15 ja haiguse raskusastmed) haigete loetelu esitatakse haigekassale jooksva kalendriaasta 1. jaanuari seisuga.

(15) Hüpertooniatõve I astme haigete puhul viiakse 2006. aastal koodidega 6500b, 6501f, 6320 või 6322 või 6323, 6601 või 6602 tähistatud uuringud ning 2007. aastal koodidega 66101, 66104, 6320 või 6322 või 6323, 66207 tähistatud uuringud läbi ravijuhendis sätestatud sagedusega, tulemustasu arvestusse läheb uuringu läbiviimine üks kord kolme aasta jooksul.

(16) Hüpertooniatõve I astme haigete puhul arvestatakse pereõe nõustamistegevust.

(17) Hüpertooniatõve II astme haigete puhul viiakse koodidega 66104, 66105, 66101, 66102 tähistatud uuringud läbi ravijuhendis sätestatud sagedusega, tulemustasu arvestusse läheb uuringu läbiviimine üks kord aastas. Koodidega 6320 või 6322 või 6323, 66207, 66117 või 2006. aastal koodidega 6607, 6505d, 6612 või 6512d tähistatud uuringud viiakse läbi ravijuhendis sätestatud sagedusega, tulemustasu arvestusse läheb uuringu läbiviimine üks kord kolme aasta jooksul.

(18) Hüpertooniatõve III astme haigete puhul viiakse koodidega 66104, 66105, 66101, 66117, 66102, 6320 või 6322 või 6323, 66207 tähistatud uuringud läbi ravijuhendis sätestatud sagedusega, tulemustasu arvestusse läheb uuringu läbiviimine üks kord aastas. Koodidega 7263 või 7260 tähistatud uuringud viiakse läbi ravijuhendis sätestatud sagedusega, tulemustasu arvestusse läheb uuringu läbiviimine üks kord kolme aasta jooksul.

(19) Diabeet II haiged ja hüpertooniatõve III astme haiged suunab perearst koodidega 7263 või 7260 tähistatud uuringule või silmaarsti vastuvõtule.

(20) Ravitöö tulemuslikkuse tegevuse kriteeriumid on järgmised:

Rasedate jälgimine ning kirurgilised manipulatsioonid ja pisioperatsioonid

KOOD PUNKTE

Rasedate jälgimine ja günekoloogiline läbivaatus

Raseduse tuvastamine ja jälgimise plaani koostamine 2252K 4
Raseduse kulu jälgimine kuni 20. rasedusnädalani 2253K 4
Raseduse kulu jälgimine 20.–36. rasedusnädalani 2255K 4
Raseduse kulu jälgimine 36.–40. nädalani 2257K 4
Günekoloogiline läbivaatus koos preparaadi võtmisega 7359 4

Kirurgilised manipulatsioonid ja pisioperatsioonid

Ambulatoorne pisioperatsioon (pindmise mädakolde avamine, panariitsiumi avamine jmt) 7100 4
Nahahaava suturatsioon 7101 4
Põletushaige ambulatoorne sidumine 7111 4
Kateteriseerimine 7159 4
Püsikateetri paigaldamine 7160 4
Epitsüstostoomi vahetus 7162 4
Kusepõie loputus ja ravimi viimine põide (ambulatoorselt) 7163 4
Kipslahase asetamine 7106 4

(21) Perearsti poolt koodidega 2252K, 2253K, 2255K, 2257K, 7359, 7100, 7101, 7111, 7159, 7160, 7162, 7163 ja 7106, tähistatud tegevusel annab iga kood perearstile 4 arvestuslikku punkti.

(22) Nimistuga töötavale perearstile määratakse lisatasu koefitsiendiga 0,8, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) perearsti tegevusel haiguste ennetamisel on arvestuslikest punktidest täidetud vähemalt 90% (178 punkti);
2) perearsti tegevusel krooniliste haigete jälgimisel on arvestuslikest punktidest täidetud vähemalt 80% (212 punkti).

(23) Nimistuga töötavale perearstile makstakse lisatasu koefitsiendiga 1,0, kui:
1) perearsti tegevusel haiguste ennetamisel on arvestuslikest punktidest täidetud 100% (198 punkti) ja krooniliste haigete jälgimisel on arvestuslikest punktidest täidetud 100% (266 punkti) või,
2) lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 22 sätestatud nõuetele on perearsti ravitöö tulemuslikkusest täidetud vähemalt 80 punkti.

(24) Haigekassa hindab perearsti poolt esitatud raviarvete alusel perearsti tegevust hindamisele eelnenud kalendriaasta või käesolevas paragrahvis sätestatud juhul hindamisele eelnenud kahe kalendriaasta tegevusega kogutud punktide alusel ning kinnitab hindamise tulemused hiljemalt kalendriaasta 1. juuliks. Lisatasu määratakse perearstile üheks aastaks alates hindamise kalendriaasta 1. juulist.

(25) Perearstil on õigus algatada käesoleva paragrahvi lõike 24 alusel tehtud haigekassa otsuse suhtes vaidemenetlus kolmekümne kalendripäeva jooksul «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

(26) Perearstide nimed, kellele on määratud lisatasu, avalikustatakse haigekassa veebilehel kalendriaasta 1. juuliks.

3. peatükk
ERIARSTIABI EEST TASUMINE

1. jagu
Ambulatoorne eriarstiabi

§ 9. Ambulatoorse eriarstiabi eest tasumine

(1) Tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud eriarsti vastuvõtu piirhind sisaldab järgmisi tegevusi:
1) vestlus haigega ja anamneesi kogumine ning talletamine;
2) haige läbivaatus, diagnostika ja raviplaani koostamine, diagnoosi määramine;
3) ravi määramine;
4) nõustamine tervise säilitamise ja parandamise osas;
5) nõustamine töö- ja elukorralduse osas;
6) ravimite soovitamine ja retsepti väljakirjutamine;
7) teenuste osutamist tõendavate dokumentide vormistamine;
8) lihtsamate raviprotseduuride tegemine, sh süstimine, sidumine, aparaatne füsioteraapia, osokeriit- ja parafiinravi, v.a põletushaige sidumine (kood 7111);
9) teised, vastuvõtu käigus vajalikud tegevused, mis on otseselt seotud teenuste osutamisega;
10) laboriuuringud, mis on sätestatud tervishoiuteenuste loetelu 8. peatükis koodidega 66101 (on arvestatud vastuvõtu piirhinna sisse, juhul kui seda on tehtud üks kord päevas), 66200, 66201, 66202 ja 66207.

(2) Eriarsti vastuvõtt ning ambulatoorsel ravil viibivale haigele tehtud uuringud ja osutatud teenused, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud tegevused, vormistatakse raviarvel.

(3) Sama eriarsti või õe poolt haigele ühe haigusjuhu korral tehtud uuringud ja osutatud teenused ning nende poolt sama haigusjuhu korral teiselt tervishoiuteenuse osutajalt tellitud uuringud ja protseduurid vormistatakse ühel raviarvel.

§ 10. Vähihaige koduse toetusravipäeva eest tasumine

Vähihaige koduse toetusravipäeva, koodiga 7408 tähistatud teenuse piirhind sisaldab eriarsti või õe koduvisiidi käigus tehtud järgmisi tegevusi ja protseduure koos vajalike materjalidega:
1) põieloputus ja kateetri vahetamine;
2) krooniliste haavade sidumine, plaastrite vahetus, lamatiste profülaktika;
3) pidev hapnikravi;
4) tilkfusioon;
5) pidev valutustamine (valupump);
6) sondiga toitmine;
7) punktsioonid, haige punktsioonijärgne jälgimine;
8) vajadusel teadvuseta haige jälgimine;
9) põetus-hooldusplaani koostamine esmasel koduvisiidil ja haige omaste õpetamine, terviseseisundi muutumisel põetusplaani muutmine koos omaste õpetamisega;
10) klistiiri tegemine;
11) suuõõne puhastamine suuõõnekasvaja korral;
12) imavsidemed;
13) haige ja tema omaste psühhosotsiaalne nõustamine, arvestades vähihaige eripära.

§ 11. Koduse peritoneaaldialüüsi ravipäeva eest tasumine

Koduse peritoneaaldialüüsi ravipäeva, koodiga 7033 tähistatud teenuse piirhind sisaldab kulutusi vajalikele tarvikutele, lahustele, haige õpetamisele ning nõustamisele.

§ 12. Päevaravi ja päevakirurgia eest tasumine

(1) Päevaravi ja päevakirurgia tingimustes osutatava teenuse piirhind sisaldab kulutusi järgmistele tegevustele:
1) soovitused tervise säilitamiseks ja parandamiseks;
2) soovitused töö- ja elukorralduse osas;
3) ravimite soovitamine ja retsepti väljakirjutamine;
4) teenuste osutamist tõendavate dokumentide vormistamine;
5) lihtsamate raviprotseduuride tegemine, sh süstimine, sidumine, aparaatne füsioteraapia, osokeriit- ja parafiinravi, v.a põletushaige sidumine (kood 7111);
6) teised vastuvõtu käigus vajalikud tegevused, mis on otseselt seotud teenuste osutamisega;
7) tervishoiuteenuste loetelu 8. peatükis sätestatud järgmised laboriuuringud: kood 66101 (on arvestatud piirhinna sisse, juhul kui seda on tehtud üks kord päevas), koodid 66200, 66201, 66202 ja 66207;
8) haige hooldus, põetus, ravimid ning üks söögikord.

(2) Anesteesia, kompleksteenuste ja operatsioonide eest päevakirurgias tasub haigekassa tervishoiuteenuste loetelu 4., 5. ja 6. peatükis kehtestatud piirhindade alusel.

2. jagu
Statsionaarne eriarstiabi

§ 13. Statsionaarse eriarstiabi arvestus

(1) Statsionaarse eriarstiabi põhiline arvestusühik on voodipäev, mille maksumuse aluseks on haige ravil viibimise ööpäevane kestus, v.a tervishoiuteenuste loetelus sätestatud juhtudel.

(2) Voodipäeva piirhind sisaldab kulutusi järgmistele tegevustele:
1) vestlus haigega ja anamneesi kogumine ning talletamine;
2) haige läbivaatus, diagnostika ja raviplaani koostamine, kliinilise diagnoosi püstitamine, ravi määramine;
3) soovitused tervise säilitamiseks ja parandamiseks;
4) soovitused töö- ja elukorralduse osas;
5) haige hooldus, põetus, toitlustamine;
6) lihtsamate raviprotseduuride tegemine, sh süstimine, sidumine, aparaatne füsioteraapia, osokeriit- ja parafiinravi, v.a põletushaige sidumine (kood 7111);
7) ravimid, v.a tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud ravimid;
8) laboriuuringud, mis on kehtestatud tervishoiuteenuste loetelu 8. peatükis koodidega 66101 (on arvestatud voodipäeva piirhinna sisse juhul, kui seda on tehtud üks kord ööpäevas); 66100, 66102, 66103, 66104, 66106, 66107, 66112, 66200, 66201, 66202, 66207, 66117;
9) eriarstide konsultatsioonid.

(3) Voodipäevade arv ja haigele tehtud terviseuuringud ning osutatud teenused, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud tegevused, vormistatakse samal raviarvel.

(4) Ühe tervishoiuteenuse osutaja juures statsionaarsel ravil viibimise ajal sama või teise tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatud tervishoiuteenused vormistatakse samal statsionaarse ravi raviarvel.

§ 14. Voodipäevade arvestus

(1) Haige ravil viibimisel sama tervishoiuteenuse osutaja erinevates osakondades ei tohi ühegi tervishoiuteenuste loetelu §13 lõikes 1 loetletud erialajärgsete voodipäevade arv eraldi ületada vastavat voodipäevade maksimumarvu ning kokku suurimat voodipäevade maksimumarvu (v.a koodidega 2045–2048, 2053 ja 2059 tähistatud tervishoiuteenused).

(2) Erialajärgsete voodipäevade arvu hulka loetakse ka I astme intensiivravi päevad.

(3) Tegevusloal märkega «sealhulgas» märgitud eriala voodipäevakulude eest tasumisel rakendatakse põhierialale vastavat voodipäeva piirhinda.

§ 15. Hooldusravi ja haige lapse põetamise eest tasumine

Hooldusravi voodipäeva piirhind (kood 2053) sisaldab hooldushaige ravi ja põetamisega seotud tegevuste ja protseduuride maksumust ning ravimeid, v.a tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud ravimid.

§ 16. Intensiivravi eest tasumine

(1) Intensiivravi teenuste eest tasub haigekassa tervishoiuteenuse osutajale sotsiaalministri 6. mai 2002. a määruse nr 76 «Tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide loetelu ja vormid ning tervishoiuteenuste dokumenteerimise kord» lisades 19 ja 20 sätestatud ja haigusloos TISS-lehele kantud toimingute ning nende 24 tunni jooksul kogutud hindepunktide alusel punktide arvu järgi järgmiselt:
1) 8–14 punkti – I aste (kood 2044);
2) 15–24 punkti – II aste (kood 2045);
3) 25–39 punkti – III aste (kood 2046);
4) 40 ja enam punkti – III A aste (kood 2059).

(2) Vähem kui 8 punkti korral tasub haigekassa tervishoiuteenuste loetelu § 13 lõikes 1 loetletud erialajärgse voodipäeva piirhinna.

(3) Haige viibimisel intensiivravil ööpäevas 18 ja enam tundi tasub haigekassa voodipäevajärgse piirhinna alusel ning alla 18-tunnisel viibimisel tegelikult viibitud tundide eest käesoleva määruse § 59 punktis 4 sätestatud teenuse hulga alusel.

(4) Madalama astme intensiivravi eest võib tasuda ka kõrgema astme tegevusloaga intensiivraviosakonnas tehtud ravi eest, lähtudes punktide arvust.

(5) Põletushaige I ja II astme intensiivravi korral tasub haigekassa kokku kuni 25 intensiivravipäeva eest.

(6) Kulude eest tasumisel intensiivravi pikenemisel üle käesolevas paragrahvi lõikes 5 kehtestatud intensiivravipäevade arvu kooskõlastatakse tasu maksmine kõrgema astme intensiivravi piirhinna alusel eelnevalt haigekassa piirkondliku osakonnaga, kelle nimekirja kindlustatud isik on kantud.

4. peatükk
UURINGUTE JA PROTSEDUURIDE EEST TASUMINE

§ 17. Füsioteraapia ja tegevusteraapia eest tasumine

(1) Füsioteraapia (kestus 60 min) (kood 7041) sisaldab järgmisi tegevusi:
1) füsioterapeutiline hindamine;
2) füsioterapeutilise diagnoosi määramine;
3) füsioteraapia planeerimine;
4) füsioteraapia tegevuste läbiviimine (kehaline harjutus, massaaž, füüsikalise ravi protseduurid).

(2) Tegevusteraapia (kestus 60 min) (kood 7042) sisaldab järgmisi tegevusi:
1) tegevusvõime hindamine;
2) igapäevaelu oskuste õpetamine ja harjutamine;
3) tegevuseelduste arendamine, taastamine ja säilitamine;
4) igapäevaelu tegevuste sooritamist toetavate abivahendite määramine, soovitamine ning kasutama õpetamine;
5) keskkonna kohandamine patsiendi tegevusvõimele vastavaks;
6) individuaalsete ortooside valmistamine;
7) tegevusvõimealane juhendamine ja nõustamine.

5. peatükk
KOMPLEKSTEENUSE EEST TASUMINE

§ 18. Kompleksteenuste eest tasumine

(1) Kompleksteenuste piirhinnad sisaldavad operatsioonieelsel ja -järgsel perioodil tehtavate uuringute, protseduuride, voodipäevade, intensiivravi, anesteesia, operatsiooni, meditsiiniseadmete ja veretoodete maksumust järgmiste kompleksteenuste korral:

Teenuse nimetus Teenuse kood
Suure liigese endoproteesimine 2240K
Apendektoomia 2242K
Ingvinaalherniotoomia 2243K
Umbilikaal- ja femoraalherniotoomia 2244K
Laparoskoopiline koletsüstektoomia 2245K
Eesnäärme TUR-resektsioon 2246K
Transuretraalne nõelablatsioon 2247K
Katarakti operatsioon 2248K
Alajäseme veenilaiendite operatsioon koos safenektoomiaga 2250K
Kusiti fikseerimine tupe kaudu proleenlingu abil 2275K
Pehmekoe defekti parandamine koeekspandri abil 2282K

(2) Koodiga 2207K tähistatud tervishoiuteenus sisaldab sünnitusabi voodipäevi, epiduraalaneteesiat, reesuskonflikti ja vastsündinu K-vitamiini profülaktikat, vastsündinu hooldamist, elustamist ning ravi (v.a intensiivravi alates II astmest) ja ema ja vastsündinu diagnostikat (v.a histoloogilised uuringud ja lahang).

§ 19. Normaalse raseduse jälgimise eest tasumine

Normaalse raseduse jälgimise eest tasub haigekassa kompleksteenusena, mille kohta vormistab rasedat jälgiv perearst ühe raviarve iga rasedusperioodi lõppedes, lähtudes Eesti Naistearstide Seltsi poolt heakskiidetud raseduse jälgimise juhendist järgmiselt:

Teenuse nimetus Teenuse kood
Raseduse tuvastamine ja kulu jälgimise plaani koostamine 2252K
Raseduse kulu jälgimine kuni 20. rasedusnädalani 2253K
Raseduse kulu jälgimine 20.–36. nädalani 2255K
Raseduse kulu jälgimine 36.–40. nädalani 2257K

§ 20. Embrüo siirdamise ja kehavälise viljastamise kompleksteenuste eest tasumine

Embrüo siirdamise ja kehavälise viljastamise eest (koodid 2208K ja 2281K) tasub haigekassa juhul, kui embrüo siirdamisel on järgitud «Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse» §-des 5, 9, 10, 14, 16 ja 17 sätestatut.

§ 21. Ööpäevaringse vältimatu arstiabi eest tasumine

(1) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta kvartalis (kood 2280K) tasub haigekassa eriarsti ööpäevaringse kohaloleku korral Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruses nr 105 «Haiglavõrgu arengukava» (edaspidi arengukava) nimetatud haiglatele.

(2) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta kvartalis (kood 2280K) tasub haigekassa SA Tartu Ülikooli Kliinikumile järgmiste erialade eest:
1) üldkirurgia;
2) otorinolarüngoloogia;
3) neuroloogia;
4) ortopeedia;
5) sünnitusabi ja günekoloogia;
6) sisehaigused;
7) pediaatria;
8) psühhiaatria;
9) erakorraline meditsiin.

(3) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta kvartalis (kood 2280K) tasub haigekassa SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglale järgmiste erialade eest:
1) üldkirurgia;
2) otorinolarüngoloogia;
3) neuroloogia;
4) ortopeedia;
5) sünnitusabi ja günekoloogia;
6) sisehaigused;
7) psühhiaatria;
8) erakorraline meditsiin.

(4) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta kvartalis (kood 2280K) tasub haigekassa SA Tallinna Lastehaiglale järgmiste erialade eest:
1) lastekirurgia;
2) pediaatria;
3) erakorraline meditsiin.

(5) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta kvartalis (kood 2280K) tasub haigekassa keskhaiglatele järgmiste erialade eest:
1) üldkirurgia;
2) sünnitusabi ja günekoloogia;
3) sisehaigused;
4) pediaatria;
5) erakorraline meditsiin.

(6) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta kvartalis (kood 2280K) tasub haigekassa üldhaiglatele järgmiste erialade eest:
1) üldkirurgia;
2) sünnitusabi ja günekoloogia;
3) sisehaigused;
4) erakorraline meditsiin.

(7) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta kvartalis (kood 2280K) tasub haigekassa SA Hiiumaa Haiglale järgmiste erialade eest:
1) üldkirurgia;
2) sisehaigused;
3) erakorraline meditsiin.

Sealjuures on nõutav ühe loetelus nimetatud eriala arsti kohalolek haiglas ööpäevaringselt. Teised nimetatud erialade arstid on ööpäevaringselt valves telefoniväljakutsel kohalejõudmisega 30 minuti jooksul.

(8) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta kvartalis (kood 2280K) tasub haigekassa kohalikele haiglatele erakorralise meditsiini eriala eest.

§ 22. Diagnoosipõhise kompleksteenuse ja muude samaaegselt osutatud teenuste eest tasumine

(1) Järgneva raviarve vormistamise korral DRG piirhindu ei rakendata.

(2) DRG piirhindu ei rakenda raviarve vormistamisel tervishoiuteenuse osutaja, kust statsionaarsel või päevaravil viibinud kindlustatud isik suunatakse edasi statsionaarsele ravile (v.a statsionaarsele hooldusravile või statsionaarsele taastusravile) järgmiselt:
1) kohalik haigla edasi suunamisel piirkondlikku, kesk- või üldhaiglasse;
2) üldhaigla ja arengukavas nimetamata tervishoiuteenuse osutajad edasi suunamisel piirkondlikku või keskhaiglasse;
3) keskhaigla edasi suunamisel piirkondlikku haiglasse.

(3) DRG piirhindu ei rakenda raviarve vormistamisel tervishoiuteenuse osutaja, kuhu kindlustatud isik on suunatud statsionaarselt ravilt (v.a statsionaarselt hooldusravilt või statsionaarselt taastusravilt) või päevaravilt järgmiselt:
1) kohalik haigla, kuhu kindlustatud isik on suunatud piirkondlikust, kesk- või üldhaiglast;
2) üldhaigla ja arengukavas nimetamata tervishoiuteenuse osutajad, kuhu kindlustatud isik on suunatud piirkondlikust või keskhaiglast;
3) keskhaigla, kuhu kindlustatud isik on suunatud piirkondlikust haiglast.

6. peatükk
LABORIUURINGUTE JA RAVIMITE EEST TASUMINE

§ 23. Laboriuuringu eest tasumine

(1) Laboriuuringu piirhind sisaldab analüüsi võtmiseks vajaminevate tarvikute maksumust.

(2) Juhul kui üks tervishoiuteenuse osutaja ostab laboriuuringu teiselt tervishoiuteenuse osutajalt, arvestab laboriuuringu teinud tervishoiuteenuse osutaja analüüsi võtmiseks vajalike tarvikute maksumuse teenuse müügihinnast maha.

§ 24. Ravimite eest tasumine

(1) Mitte-Hodgkini lümfoomi kemoteraapiakuuri (kood 308R) teenus sisaldab järgmisi ravikuure:
1) tsütostaatilise ravi kombinatsioon rituksimabiga esimese rea raviskeemina CD20-positiivse difuusse B-suurerakulise lümfoomi korral;
2) monoravi rituksimabiga III–IV staadiumi teiste kemoterapeutikumide suhtes resistentse või retsidiveerunud follikulaarse lümfoomi korral.

(2) Rinnakasvajate kemoteraapiakuuri (kood 314R) teenus sisaldab järgmisi ravikuure:
1) antratsükliinravi adjuvantkeemiaravina ja kaugelearenenud rinnavähi esimese rea keemiaravina, kui patsient pole saanud adjuvantravis antratsükliine või adjuvantravist on möödas üle 1 aasta;
2) CMF kombinatsioonravi adjuvantkeemiaravina ja kaugelearenenud rinnavähi esimese rea keemiaravina, kui patsiendil on ravi antratsükliinidega vastunäidustatud ning haigus on hea kuluga;
3) taksaani ja antratsükliini kombinatsioonravi esimese rea keemiaravina kaugelearenenud rinnavähiga patsientidel, kui patsient on saanud adjuvantravis antratsükliine, haigusevaba periood on alla 1 aasta ja haigus on agressiivse kuluga;
4) monoravi trastuzumabiga teise rea keemiaravina kaugelearenenud rinnavähiga patsientidel, kui kasvajal esineb HER2 üleekspressioon (3+ immuunohistokeemilisel uuringul või FISH-positiivsed) ning kes on eelnevalt saanud keemiaravi antratsükliini ja taksaane sisaldavate raviskeemidega, v.a juhud, kui patsiendile on need ravimid vastunäidustatud;
5) trastuzumabi ja taksaani kombinatsioonravi teise rea keemiaravina kaugelearenenud rinnavähiga patsientidel, kui kasvajal esineb HER2 üleekspressioon (3+ immuunohistokeemilisel uuringul või FISH-positiivsed) ning kes on eelnevalt saanud ravi antratsükliini sisaldava raviskeemiga;
6) monoravi taksaaniga teise rea keemiaravina kaugelearenenud rinnavähiga HER2 retseptor negatiivsetel patsientidel antratsükliini sisaldava keemiaravi järgselt;
7) alternatiivina kemoteraapiale ravi gosereliiniga (üks ravikuur koosneb 4 süstist; kuni 6 ravikuuri ühel patsiendil) pre- ja perimenopausis I ja II staadiumi hormoonsõltuva rinnavähiga patsientidel, kes kuuluvad keskmise riski gruppi (puuduvad regionaalsed metastaasid, kasvajakolde suurim läbimõõt on kuni 2 cm, diferentseerumisaste G1-G2, östrogeen- ja/või progesteroonretseptor positiivsed).

(3) Koodidega 305R–318R ja 321R tähistatud teenuste piirhindade alusel tasub haigekassa juhul, kui kemoteraapiakuur on läbi viidud sellekohast tegevusluba omavas haiglas töötava onkoloogi (koodi 318R puhul uroloogi) või hematoloogi poolt tingimusel, et ravikuuri ettevalmistamise ja läbiviimise ajal on tagatud tsütostaatiliste ravimite käsitsemisjuhendite tingimuste täitmine.

(4) Koodiga 330R tähistatud teenuse piirhinna alusel tasub haigekassa juhul, kui arengukavas nimetatud piirkondlikes ja keskhaiglates on vastavalt Sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määrusele nr 117 «Haiglanakkuste seire, ennetamise ja tõrje abinõude ning sellekohase teabe edastamise kord ning mikrobioloogia- ja viroloogialaborist haiglanakkuse laboratoorse seire ning mikroobide ravimresistentsuse uurimise tulemuste Tervisekaitseinspektsioonile edastamise kord» loodud nakkushaiguste kontrolli teenistus ja on tagatud infektsioonhaiguste kvalifikatsiooniga haiglanakkustõrje arsti pidev järelevalve.

(5) Seedesüsteemi kemoteraapiakuuri (kood 310R) teenus sisaldab järgmisi ravikuure:
1) 5 FU/FA: kolorektaalvähi adjuvantne või palliatiivne ravi, kui patsient ei talu agressiivsemat keemiaravi;
2) 5 FU/FA kombinatsioon irinotekaaniga: kolorektaalvähi palliatiivne ravi 1. või 2. reana sõltuvalt varasemast ravist, kui patsient talub agressiivsemat keemiaravi ning on vastunäidustused bevacizumabile;
3) 5 FU/FA kombinatsioon oksaliplatiiniga: kolorektaalvähi adjuvantne ja palliatiivne 1. või 2. rea ravi sõltuvalt varasemast ravist, kui patsient talub agressiivsemat keemiaravi ning on vastunäidustused bevacizumabile;
4) 5 FU/FA kombinatsioon bevacizumabiga: kolorektaalvähi palliatiivne keemiaravi, kui patsient ei talu või on vastunäidustused irinotekaanile ja oksaliplatiinile;
5) 5 FU/FA kombinatsioon irinotekaani ja bevacizumabiga: kolorektaalvähi palliatiivne 1. või 2. rea ravi sõltuvalt varasemast ravist, kui patsient talub agressiivsemat keemiaravi;
6) 5 FU/FA kombinatsioon oksaliplatiini ja bevacizumabiga: kolorektaalvähi palliatiivne 1. või 2. rea ravi sõltuvalt varasemast ravi, kui patsient talub agressiivsemat keemiaravi;
7) Irinotekaani monoteraapia: kolorektaalvähi 2. või 3. rea palliatiivne ravi oksaliplatiini sisaldava raviskeemi järgselt;
8) 5 FU kombinatsioon doksorubitsiini ja mitomütsiiniga: maovähi palliatiivne ravi, kui patsient ei talu agressiivsemat keemiaravi tsisplatiiniga või on haigus tsisplatiini sisaldava skeemi foonil progresseerunud. Sapiteede kartsinoomi ravi;
9) 5 FU kombinatsioon tsisplatiini ja epirubitsiiniga: maovähi palliatiivne või neoadjuvantne ravi heas üldseisundis haigetele, kes taluvad agressiivset keemiaravi;
10) 5 FU kombinatsioon tsisplatiiniga: mao- ning söögitoruvähi palliatiivne ning neoadjuvantne ravi, kui haige talub agressiivset keemiaravi. Pankrease kartsinoomi ravi, kui patsiendil on gemtsitabiin vastunäidustatud;
11) Dotsetakseeli sisaldavad raviskeemid: mao- ning söögitoruvähi palliatiivne ning neoadjuvantne ravi heas üldseisundis haigetele, kes taluvad agressiivset keemiaravi;
12) Gemtsitabiini monoteraapia: pankrease kartsinoomi 1. rea ravi, kui patsient talub gemtsitabiini.

(6) Günekoloogilise sfääri kemoteraapiakuuri (kood 311R) teenus sisaldab järgmisi ravikuure:
1) paklitakseeli monoteraapia: metastaatilise munasarjakartsinoomi II rea ravi peale ravi ebaõnnestumist plaatinapreparaatidega;
2) dotsetakseeli monoteraapia: metastaatilise munasarjakartsinoomi II rea ravi peale ravi ebaõnnestumist plaatinapreparaatidega kui paklitakseel on vastunäidustatud;
3) karboplatiini monoteraapia: munasarjakartsinoomi retsidiivi korral enam kui 1 aasta möödumisel taksaani ja plaatinapreparaadi kombinatsioonravist või 1. rea ravi kui taksaan on vastunäidustatud;
4) topotekaani monoteraapia: munasarjakartsinoomi retsidiivi korral vähem kui 1 aasta möödumisel taksaani ja plaatinapreparaadi kombinatsioonravist;
5) gemtsitabiini kombinatsioon karboplatiiniga: munasarjakartsinoomi retsidiivi korral vähem kui 1 aasta möödumisel taksaani ja plaatinapreparaadi kombinatsioonravist;
6) tsisplatiini monoteraapia: levinud emakakaelakartsinoomi ravi kombinatsioonis kiiritusraviga, samuti metastaatilise munasarjakartsinoomi ravi kui esineb vastunäidustus karboplatiinile ja taksaanidele;
7) paklitakseeli kombinatsioon plaatinapreparaatidega: kaugelearenenud munasarjakartsinoomi 1. rea ravi, samuti metastaatilise endomeetriumi ravi kui antratsükliin on vastunäidustatud ja levinud emakakaelakartsinoomi ravi;
8) dotsetakseeli kombinatsioon plaatinapreparaatidega: kaugelearenenud munasarjakartsinoomi 1. rea ravi kui paklitakseel on vastunäidustatud;
9) tsisplatiini kombinatsioon ifosfamiidiga: levinud endomeetriumisarkoomi ravi, samuti levinud emakakaelakartsinoomi ravi;
10) tsisplatiini kombinatsioon doksorubitsiiniga: metastaatiliste endomeetriumikartsinoomi ravi.

(7) Kroonilise lümfoidse leukeemia kemoteraapiakuuri (kood 321R) teenus sisaldab järgmisi ravikuure:
1) fludarabiinravi esimese rea keemiaravina alla 65-aastastel heas üldseisundis füüsiliselt aktiivsetel patsientidel ning teise rea keemiaravina haiguse progresseerumise korral esimese rea ravi järgselt või kui haigus on resistentne esimese rea ravile;
2) CHOP raviskeemi kasutamine teise rea keemiaravina patsientidel, kellel fludarabiinravi on vastunäidustatud või toimeta.

7. peatükk
TERVISHOIUTEENUSE OSUTAJALE TEENUSE OSUTAMISE EEST MAKSTAVA TASU ARVUTAMISE METOODIKA

1. jagu
Üldsätted

§ 25. Metoodika rakendusala

Käesolevat metoodikat rakendatakse tervishoiuteenuste loetellu kantava teenuse piirhinna arvutamisel ja loetellu kantud teenuse piirhinna muutmisel.

2. jagu
Eriarstiabi

§ 26. Mõisted

Mõisted käesoleva jao tähenduses:
1) tegevuspõhine kuluarvestus on kuluarvestuse metoodika (activity based costing – ABC), mis põhineb põhjuslikul seosel tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatava teenuse, teenuse osutamiseks vajalike tegevuste ja tegevusteks vajalike ressursside (edaspidi ressurss) vahel;
2) ressursid on tööjõud, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, ruumid, korduvkasutusega meditsiiniseadmed, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, tugiteenused;
3) ressursi kasutamise optimaalne maht on ühe kalendriaasta jooksul teenuste osutamiseks vajalik ühe ressursi maht, mida mõõdetakse ajalistes mõõtühikutes (minut) või arvulistes mõõtühikutes (kasutuskordade arv, protseduuride arv, voodipäevade arv, kroon);
4) ressursi kasutamise keskmine maht on ühe teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise keskmine maht;
5) ressursi kogukulu perioodis on ressursi kogukulu kalendriaastas, mille kohta andmed esitatakse vastavalt käesoleva määruse lisale 12;
6) teenuse standardkulu on teenuse osutamiseks vajalike ressursside kasutamise keskmise mahu järgi arvutatud kulu, tuginedes eksperthinnangule;
7) eksperthinnang – «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras määratud isiku antud hinnang.

§ 27. Ressursi ühe mõõtühiku kulu arvutamine

(1) Tööjõu, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme, ruumide- ja korduvkasutusega meditsiiniseadme kulu ühe mõõtühiku maksumuse arvutamisel jagatakse ressursi kogukulu perioodis ressursi kasutamise optimaalse mahuga.

(2) Ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite ning tugiteenuste kulu ühe mõõtühiku maksumus on võrdne ressursi kasutamise keskmise mahuga.

§ 28. Tööjõu kulu arvestamine

(1) Tööjõu kasutamise keskmise mahu arvestamisel lähtutakse ühe teenuse osutamiseks vajalikust töötajate arvust ja keskmisest tööajast, mis sisaldab otseselt teenuse osutamiseks ning ettevalmistamiseks vajalikku aega.

(2) Tööjõu kulu perioodis käesoleva jao tähenduses koosneb:
1) brutopalgast;
2) maksudest brutopalgalt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse);
3) koolitus- ja lähetuskulust;
4) bürookulust;
5) tööriiete kulust;
6) juhtimiskulust;
7) töökoha kulust (ruum, inventar).

(3) Tööjõu kulu arvestamise alus perioodis (v.a brutopalk ja maksud brutopalgalt) töötajate lõikes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 2.

(4) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse standardkulus järgmisi summasid:
1) arsti brutopalk on 114 krooni 10 senti tunnis;
2) õe brutopalk on 54 krooni 75 senti tunnis;
3) hooldustöötaja brutopalk on 29 krooni 60 senti tunnis;
4) muu kõrgharidusega spetsialisti brutopalk on 114 krooni 10 senti tunnis;
5) muu keskharidusega spetsialisti brutopalk on 54 krooni 75 senti tunnis.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 brutopalgana toodud summasid muudetakse lähtuvalt riikliku ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast.

(6) Tööjõu kasutamise optimaalne maht ja teenuse osutamiseks vajalik tööjõu kasutamise keskmine maht, mis tugineb eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3.

§ 29. Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu arvestamine

(1) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kasutamise keskmine maht arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvast ajast või protseduuride arvust vastava seadme kohta.

(2) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu perioodis koosneb:
1) kulumist;
2) hooldus- ja remondikuludest.

(3) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulum arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvale ajale, seadme optimaalsele kasutamise mahule, soetusmaksumusele ja amortisatsiooniperioodile.

(4) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme hooldus- ja remondikulu arvestatakse teenuse standardkuludesse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvale ajale, lähtudes ressursi optimaalsest kasutamise mahust ja hoolduskulust aastas, kuid mitte suuremas summas kui eksperdi poolt antud hinnangus.

(5) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme soetusmaksumus ja kasutamise optimaalne maht määratakse käesoleva määrusega kehtestatud lisa 1 andmete alusel, mis ei või olla väiksem eksperdi poolt antud hinnangust.

(6) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete amortisatsiooniperiood, selle kasutamise optimaalne maht ja kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 4.

§ 30. Ruumide kasutuskulu arvestamine

(1) Ruumide kasutamise maht arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvale ajale vastavas ruumis.

(2) Ruumide kogukulu perioodis koosneb:
1) hoonete ja rajatiste kulum;
2) kinnistute, hoonete ja ruumide kommunaalkulud (sealhulgas küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, valvekulu, maamaks, olmeprügi vedu);
3) kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muud kulud (hooldus, remont, koristuskulu);
4) ruumis paiknevate seadmete ja inventari kulu.

(3) Ruumide kulu arvestatakse teenuse standardkuludesse, tuginedes eksperthinnangule, vastavalt käesoleva määruse lisale 5.

(4) Ruumide suurus määratakse lähtuvalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 22 lõike 4 alusel kehtestatud haigla liikide nõuetest.

(5) Teenuse osutamiseks vajaliku ruumi ja teenuse osutamisega mitte seotud pinna suuruse ja ruutmeetri ehitusmaksumuse arvestamisel lähtutakse eksperthinnangust.

(6) Ruumis paiknevate muude ressursside loetelu, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 6.

(7) Ruumide kasutamise optimaalne maht ja nende kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 7.

§ 31. Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestamine

(1) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestatakse teenuse standardkuludesse vastavalt teenuse osutamiseks vajaliku meditsiiniseadme kasutamise keskmisele mahule.

(2) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kogukulu perioodis arvestatakse:
1) meditsiiniseadmete maksumusest;
2) meditsiiniseadmete kasutamise optimaalsest mahust.

(3) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete soetusmaksumus ja selle kasutamise optimaalne maht määratakse esitatud taotluse alusel lähtudes mõistlikust kasutuskordade arvust, kuid mitte väiksemast kasutamise optimaalsest mahust kui eksperdi poolt antud hinnang.

(4) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kasutamise optimaalne maht ja nende kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 8.

§ 32. Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamine

(1) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks vajalikule meditsiiniseadme ja ravimi kasutamise keskmisele mahule.

(2) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu (v.a tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatu korral) arvestamisel lähtutakse tervishoiuteenuse osutajate poolt teenuse osutamiseks tehtud meditsiiniseadmete ja ravimite keskmisest kulust.

(3) Ravimid ja meditsiiniseadmed arvestatakse muu tervishoiuteenuse standardkulusse juhul, kui nende nimetus ja piirhind ei ole sätestatud tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid».

(4) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud meditsiiniseadme ja ravimi standardkulu arvutamisel võetakse aluseks «Riigihanke seaduses» sätestatud viimase pakkumismenetluse tulemusel sõlmitud hankelepingus kokkulepitud meditsiiniseadme või ravimi ostuhind (edaspidi ostuhind) või «Ravikindlustuse seaduse» § 42 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri määruse alusel esitatud ravimi hulgimüügi ostuhinna alusel kalkuleeritud ravimi hulgimüügihind (edaspidi hulgimüügihind) või meditsiiniseadme hulgimüügihind, tuginedes eksperthinnangule.

(5) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kasutusvajadus teenustes (v.a tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatu korral), tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 9.

(6) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sisalduvate ravimite maksumus, kasutusvajadus ja osakaalud teenuses, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 15.

(7) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud meditsiiniseadmete maksumus, kasutusvajadus ja osakaal teenuses, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 16.

§ 33. Tugiteenuste kulu arvestamine

(1) Teenuse standardkuludesse arvestatakse järgmised tugiteenuste kulud vastavalt teenuse liigile või ressursi kasutamise keskmisele mahule:
1) patsiendi haldus – klienditeenindus ja patsiendi andmete haldus;
2) pesu pesemine;
3) patsientide toitlustamine;
4) seadmete, inventari ja instrumentide sterilisatsioon;
5) jäätmekäitlus;
6) sisseostetav APEX analüüsiteenus;
7) tervishoiuteenuse osutamisega seotud transport.

(2) Tugiteenuste kasutuskulu arvestatakse teenuse standardkulusse, tuginedes eksperthinnangule, vastavalt käesoleva määruse lisale 10.

(3) Tugiteenuste kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 11.

§ 34. Teenuse standardkulu arvutamine

(1) Teenuse standardkulu arvutatakse «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isiku poolt esitatud andmete alusel käesoleva määrusega kehtestatud korras.

(2) Teenuse standardkulu arvutamiseks summeeritakse käesoleva määruse teenuse osutamisega seotud lisades 3, 4, 7, 8, 11 määratud ressursivajaduse ja § 27 alusel arvutatud ressursi ühe mõõtühiku maksumuse korrutised ning liidetakse käesoleva määruse lisas 9 teenuse osutamisega seotud tegevustes kirjeldatud ressursside kulud ja käesoleva määruse § 35 lõike 3 punktis 9 loetletud teenuste osutamiseks vajalikud kulud.

(3) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud ravimite standardkulu arvutamiseks liidetakse lisas 15 esitatud teenuses sisalduvate ravimite või ravikuuride maksumuste, mis saadakse ravimi ühe ühiku ostuhinna või hulgimüügihinna ning ravikuuris sisalduva toimeaine keskmise koguse patsiendi kohta korrutisena, ja osakaalude korrutised.

(4) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud meditsiiniseadme standardkulu arvutamisel liidetakse lisas 16 esitatud teenuses sisalduvate meditsiiniseadmete maksumuste, mis saadakse teenuses sisalduva meditsiiniseadme koguse ja ühe ühiku ostuhinna või hulgimüügihinna korrutisena, ja osakaalude korrutised.

§ 35. Ettepaneku tegemine piirhinna arvutamiseks

(1) Ettepaneku tegemiseks lisab «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isik «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse lisas loetletud andmetele käesoleva määruse lisas 1 toodud näidisvormil loetletud andmed (edaspidi algataja taotlus).

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud algataja taotluse vormistab ja allkirjastab teenuse piirhinna taotleja esindaja.

(3) Tervishoiuteenuste loetelusse uue teenuse lisamise või loetelus kehtestatud teenuse piirhinna muutmiseks peab algataja taotlus sisaldama järgmisi andmeid:
1) töötajate kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 – ametinimetus, arv ja keskmine teenuse osutamiseks kuluv aeg (otsene- ja ettevalmistusaeg);
2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kood vastavalt käesoleva määruse lisale 4 – nimetus, soetusmaksumus, amortisatsiooniaeg, hoolduskulu aastas, keskmine kasutusaeg või protseduuride arv taotletava teenuse osutamiseks ja optimaalne protseduuride arv või tööaeg meditsiiniseadme kohta (aastas);
3) teenuse osutamiseks vajalik ruumi kood vastavalt käesoleva määruse lisale 7 – nimetus ja keskmine kasutusaeg;
4) uue teenuse lisamisel ruumis paiknev seade ja/või inventar vastavalt käesoleva määruse lisale 4 – nimetus, ühik, kogus;
5) korduvkasutusega meditsiiniseadmete kood vastavalt käesoleva määruse lisale 8 – nimetus, kogused, keskmine kasutuskordade arv ja keskmine soetusmaksumus;
6) ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kood vastavalt käesoleva määruse lisale 9 (v.a tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatu korral) – nimetus, kogused ja keskmine soetusmaksumus;
7) tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud ravimid – paikme või näidustuse nimetus, paikme või näidustuse raviks või teenuses kasutatava(te) ravimi(te) või ravikuuri(de) nimetus(ed), ravikuuris sisalduva(te) toimeaine(te) nimetus(ed) ja manustamisviis(id), ravikuuris sisalduva(te) toimeaine(te) mõõtühik, ravikuuris sisalduva toimeaine keskmine kogus patsiendi kohta, ostuhind või hulgimüügi ostuhind ühiku kohta, ravikuuri osakaal paikme või näidustuse ravis, paikme või näidustuse osakaal teenuses;
8) tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud ühekordsed meditsiiniseadmed – nimetus, kogus, hankelepingu ostuhind või hulgimüügihind ning osakaal teenuses;
9) tugiteenuste kood vastavalt käesoleva määruse lisale 11 – nimetus ja kogused esitatakse järgmiselt: keskmine pesusse mineva pesu kogus kilogrammides, patsiendi toitlustamine (jah/ei), keskmine sterilisatsiooni vajadus kuupmeetrites ning keskmine jäätmekäitluseks mineva materjali kogus kilogrammides;
10) teised teenused, mis on nimetatud tervishoiuteenuste loetelus – teenuse kood, nimetus ja kogus.

(4) Kui teenuse osutamiseks vajalikku ressurssi ei ole käesoleva määruse lisades 3–4, 7–9 ja 11 nimetatud, siis taotluses ei täideta ressursi koodi veergu.

§ 36. Teenuse piirhinna muutmine

(1) Teenuse piirhinna muutmiseks vaadatakse tegevusteks vajalike määruse § 28 lõike 2 punktides 1 ja 2 ning § 30 lõike 2 punktis 1 nimetatud ressursside kulu ja ressursside kasutamise optimaalne maht vaadatakse üle kord aastas «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel.

(2) Käesoleva määruse lisades 3–4, 6–9 ja 11 nimetatud teenuste osutamiseks vajalike ressursside keskmine kasutusvajadus ning lisades 2, 5 (v.a hoonete ja rajatiste kulum) ja 10 toodud ressursside kulu ja ressursside kasutamise optimaalne maht vaadatakse üle «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel, kui on esitatud «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 22 lõikes 4 sätestatud haigla liikidest vähemalt ühe piirkondliku haigla, keskhaigla ja üldhaigla piirhinna arvutamise aastale eelneva viimase majandusaasta aruande andmed käesoleva määruse lisas 12 toodud kulude jaotuste ja samade haiglate osutatud teenuste mahud käesoleva määruse lisas 13 toodud vormi kohaselt.

§ 37. Teenuse piirhinna arvutamine

Teenuse piirhind arvutatakse lähtudes teenuse standardkuludel põhinevast hinnast ning «Ravikindlustuse seaduse» §-st 31.

§ 38. Diagnoosipõhise kompleksteenuse (DRG) piirhinna arvutamine ja muutmine

(1) DRG piirhind arvutatakse DRG piirhinna arvutamisele eelneva 12 kuu jooksul haigekassale esitatud statsionaarsete ja ambulatoorsete kirurgiliste ravijuhtude raviarvete alusel järgmiselt:
1) leitakse iga DRG grupi ravijuhtude raviarvete aritmeetiline keskmine maksumus ja standardhälbe suurus;
2) jäetakse välja need ravijuhud, mis on kallimad või odavamad kui kolm standardhälvet aritmeetilisest keskmisest;
3) arvutatakse allesjäänud ravijuhtude raviarvete uus aritmeetiline keskmine ja standardhälve;
4) jäetakse välja need ravijuhud, mis on kallimad või odavamad kui kaks standardhälvet aritmeetilisest keskmisest;
5) kui väärtus, mis saadakse punktis 3 nimetatud aritmeetilisest keskmisest lahutades punktis 4 nimetatud kahe standardhälbe väärtust on väiksem kui loetelus kehtestatud odavaima piirhinnaga voodipäev, siis valitakse minimaalseks alumiseks piiriks odavaima voodipäeva piirhind;
6) arvutatakse allesjäänud ravijuhtude abil uus aritmeetiline keskmine maksumus, mis on vastava DRG piirhind;
7) kui peale punktis 4 kirjeldatud kallimate ja odavamate ravijuhtude raviarvete eemaldamist hinnaarvutusest jääb alles vähem kui 30 ravijuhtu, võetakse aluseks möödunud 24 kuu vastavasse DRG-sse grupeerunud ravijuhtude raviarved ning korratakse punkte 1–6.

(2) Kui raviarve teenusepõhine hind on väiksem või suurem kui lõike 1 punktides 4 ja 5 kirjeldatud piirid, siis statsionaarsete ja ambulatoorsete kirurgiliste ravijuhtude eest DRG alusel ei maksta ning raviarve makstakse 100% teenusepõhiselt.

3. jagu
Üldarstiabi

§ 39. Mõisted

Mõisted käesoleva jao tähenduses:
1) ressursid on tööjõud, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, ruumid, korduvkasutusega meditsiiniseadmed, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, teenuse osutamise, koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transport ning muud vajalikud ressursid;
2) ressursi kasutamise keskmine maht on ühe teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise keskmine maht;
3) ressursi kogukulu perioodis on ressursi kogukulu kalendriaastas;
4) ressursi kasutamise optimaalne aeg on teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise aeg kalendriaastas;
5) eksperthinnang – «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras määratud isiku antud hinnang.

§ 40. Üldarstiabi osutamiseks vajalikud ressursid

(1) Pearaha piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
1) tööjõud;
2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;
3) alla üheaastase kasutusajaga korduvkasutusega meditsiiniseadmed ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ning ravimid;
4) muud ressursid.

(2) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
1) tööjõud;
2) muud ressursid.

(3) Koolitervishoiuteenuse piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
1) tööjõud;
2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;
3) alla üheaastase kasutusajaga korduvkasutusega meditsiiniseadmed ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ning ravimid;
4) muud ressursid.

(4) Baasraha piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
1) ruumid;
2) koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transport.

(5) Lisatasu, kui perearsti tegevuskoht asub lähimast «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglate loetelus nimetatud haiglast 20–40 km kaugusel ja kaugemal kui 40 km (edaspidi kaugusetasu), sisaldab teenuse osutamisega seotud transpordikulu.

(6) Uue teenuse lisamiseks tervishoiuteenuste loetellu esitatakse taotlus, milles peavad sisalduma andmed teenuste osutamiseks vajalike ressursside ja eeldatavate kulude kohta.

§ 41. Tööjõukulu arvestamine

(1) Tööjõukulu perioodis käesoleva jao tähenduses koosneb:
1) brutopalgast;
2) maksudest brutopalgalt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse);
3) koolituskulust.

(2) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse piirhinnas järgmisi summasid:
1) arsti brutopalk on 87 krooni ja 75 senti tunnis;
2) õe brutopalk on 45 krooni ja 60 senti tunnis;
3) abilise (nt registraator, raamatupidaja, koristaja jt) brutopalk on 23 krooni ja 40 senti tunnis.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 brutopalgana toodud summasid muudetakse lähtuvalt riikliku ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast.

(4) Pearaha piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse aluseks taotluses esitatud tööaeg töötajate lõikes, kuid mitte rohkem kui on sätestatud «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 8 lõike 6 alusel kehtestatud perearsti tööjuhendis.

(5) Koolitervishoiuteenuse piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse õe tööaja arvestamisel aluseks «Töö- ja puhkeaja seaduses» sätestatud tööaeg ja arsti tööaja arvestamisel taotluse esitatud andmed tööaja kohta, kuid mitte rohkem kui on eksperdi poolt antud hinnang.

(6) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinnas tööjõukulu arvestamisel võetakse tööaja arvestamisel aluseks «Töö- ja puhkeaja seaduses» sätestatud tööaeg.

(7) Koolituskulu arvutatakse teenuse piirhinda esitatud taotluse alusel, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 42. Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu arvestamine

(1) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu perioodis koosneb:
1) kulumist;
2) hooldus- ja remondikuludest.

(2) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulum arvestatakse pearaha piirhinda vastavalt seadme soetusmaksumusele ja amortisatsiooniperioodile.

(3) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme hooldus- ja remondikulu arvestatakse pearaha piirhinda esitatud taotluse alusel, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.

(4) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme soetusmaksumus ja amortisatsiooniperiood määratakse esitatud taotluse alusel, kuid mitte vähem kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 43. Ruumide kasutuskulu arvestamine

(1) Ruumide kasutuse kogukulu perioodis koosneb:
1) hoonete ja rajatiste kulum või renditud hoonete ja kinnistute rendikulu;
2) kinnistute, hoonete ja ruumide või renditud kinnistute, hoonete ja ruumide kommunaalkulud (sealhulgas küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, valvekulu, maamaks, koristuskulu, olmeprügi vedu);
3) kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muud kulud (hooldus, remont).

(2) Ruumide suuruse määramisel lähtutakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 10 alusel kehtestatud nõuetest.

(3) Teenuse osutamiseks vajaliku ruumi ruutmeetri ehitusmaksumuse ning renditud hoonete ja kinnistute ühe m2 rendihinna arvestamisel lähtutakse eksperdi antud hinnangust.

(4) Ruumide kulu arvutamise aluseks on lõikes 2 kehtestatud ruumi suurus ja lõikes 1 esitatud kinnistute, hoonete ja ruumide kasutamisega seotud kulud ning ruumi ehitusmaksumus või renditud hoonete ja kinnistute rendihind üldpinna ühe m2 kohta, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 44. Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestamine

(1) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kogukulu perioodis arvestatakse:
1) meditsiiniseadmete maksumusest;
2) meditsiiniseadmete kasutamise optimaalsest ajast.

(2) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete soetusmaksumus ja kasutamise optimaalne aeg määratakse esitatud taotluse alusel lähtudes mõistlikust kasutusajast, kuid mitte vähem kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 45. Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamine

(1) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestatakse pearaha ja koolitervishoiuteenuse piirhinda vastavalt ressursside kasutamise keskmisele mahule.

(2) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamisel lähtutakse tervishoiuteenuste osutajate poolt teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust perioodis.

(3) Ravimid arvestatakse pearaha ja koolitervishoiuteenuse piirhinda juhul, kui nende nimetus ja piirhind ei ole sätestatud tervishoiuteenuste loetelus.

§ 46. Muude ressursside arvestamine

(1) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid pearaha piirhinna tähenduses on bürootarbed, kindlustus ja infotehnoloogia.

(2) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinna tähenduses on nõustamistarkvara, nõustamiskeskuse tehniline infrastruktuur ja nõustamiskeskuse üldjuhtimisega seotud ressursid.

(3) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid koolitervishoiuteenuse piirhinna tähenduses on teenuse osutamiseks vajalik tarkvara ja teenuse üldjuhtimisega seotud ressursid.

(4) Muud teenuste osutamisega seotud ressursid arvestatakse teenuse piirhinda lähtudes teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust perioodis, mille suurus ei ületa eksperdi poolt antud hinnanguga kindlaks määratud suurust. Teenuse osutamisega seotud ressursside kulu esitatakse taotluses ressursside lõikes.

§ 47. Asjaajamisega seotud transpordikulu arvestamine

Koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transpordikulu arvestatakse baasraha piirhinda lähtudes teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust perioodis, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 48. Kaugusetasu arvestamine

Kaugusetasu arvestatakse väljasõidu keskmise pikkuse, väljasõitude keskmise arvu ja kütuse kulu alusel, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 49. Ettepaneku tegemine piirhinna arvutamiseks

(1) Teenuse piirhinna arvutamise algatab «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isik, esitades lisaks «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse lisas loetletud andmetele käesoleva määruse lisas 14 toodud näidisvormil loetletud andmed.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud algataja taotluse vormistab ja allkirjastab teenuse piirhinna muutmise taotleja esindaja.

(3) Algataja taotlus peab sisaldama teenuse iseloomust lähtuvalt järgmisi andmeid, mis on esitatud perearstiabi teenuste korral «Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse» § 8 lõike 4 alusel kehtestatud minimaalse nimistu suuruse ja koolitervishoiuteenuse korral 600 õpilase kohta:
1) töötajate ametinimetus, arv ja keskmine tööaeg ning koolituskulu kalendriaastas;
2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme nimetus, soetusmaksumus, amortisatsiooniaeg, hooldus- ja remondikulu kalendriaastas;
3) teenuse osutamiseks vajaliku ruumi pinna suurus ja ruumide keskmine kasutuskulu, sh keskmine rendikulu kalendriaastas;
4) korduvkasutusega meditsiiniseadmete nimetus, kogused kalendriaastas, keskmine kasutusaeg ja keskmine soetusmaksumus;
5) ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite nimetus, kogused kalendriaastas ja keskmine soetusmaksumus;
6) muu ressursi kulu kalendriaastas kulu liikide lõikes;
7) koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transpordikulu kalendriaastas;
8) kaugusetasu osas väljasõidu kilomeetrite ja väljasõitude arv kalendriaastas ning keskmine kütusekulu kilomeetri kohta;
9) üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni puhul kontaktide arv kalendriaastas.

(4) Koolitervishoiuteenuse piirhinna arvutamiseks esitatakse lõike 3 punktides 1, 4 ja 5 esitatud andmed 11 kalendrikuu kohta.

(5) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinna arvutamiseks esitatakse lõike 3 punktides 1, 6 ja 9 esitatud andmed kalendriaasta kohta.

(6) Üldarstiabi teenuste piirhinnad vaadatakse üle «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel, kui on esitatud vähemalt kuue erinevas maakonnas vastava teenuse osutaja piirhinna arvutamise aastale eelneva viimase majandusaasta aruande andmed käesoleva määruse lisa 14 alusel.

§ 50. Teenuse piirhinna arvutamine

(1) Teenuse piirhind arvutatakse lähtudes esitatud andmetest, eksperthinnangutest ning «Ravikindlustuse seaduse» §-st 31.

(2) Pearaha piirhind arvutatakse järgmiselt:
1) arsti ja õe tööaeg jagatakse ühe kindlustatud isiku kohta pearaha vanusegruppide lõikes, arvestades kindlustatud isikute osakaalu vastavas vanusegrupis;
2) ülejäänud töötajate (arsti ja õe asendaja, abilise) puhul summeeritakse tööjõukulu, koolituskulu, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite kulu, korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete kulu ja muud kulud ning jagatakse ühe kindlustatud isiku kohta, võttes aluseks minimaalse nimistu suuruse, mis on kehtestatud «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 8 lõike 4 alusel;
3) käesoleva lõike punktis 1 ja 2 nimetatud kulu summeeritakse vanusegruppide lõikes.

(3) Baasraha piirhinna arvutamisel jagatakse ruumide kasutuskulu ning koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transpordikulu summa kalendriaastas kalendrikuude arvuga.

(4) Kaugusetasu arvutamisel jagatakse väljasõidu keskmise pikkuse, väljasõitude keskmise arvu ja kütuse kulu korrutis kalendriaastas kalendrikuude arvuga.

(5) Koolitervishoiuteenuse piirhind ühe õpilase kohta arvutatakse jagades tööjõukulu ja alla üheaastase kasutusajaga korduvkasutusega ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete ja muude ressursside kulude summa kalendriaastas 11 kuuga ning seejärel arvuga 600.

(6) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinna arvutamisel ühes kalendrikuus jagatakse tööjõu ja muude ressursside kulude summa kalendriaastas kalendrikuude arvuga.

(7) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni piirhinna arvutamisel jagatakse tööjõu ja muude ressursside kulude summa kalendriaastas nõuandetelefoni konsultatsioonide arvuga kalendriaastas.

8. peatükk
RAVIARVE ANDMED JA VORMISTAMISE NÕUDED

§ 51. Raviarve vormistamine

(1) Tervishoiuteenuse osutaja vormistab kindlustatud isikule osutatud teenuse eest raviarve sotsiaalministri 6. mai 2002. a määrusega nr 76 «Tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide loetelu ja vormid ning tervishoiuteenuste dokumenteerimise kord» kehtestatud tervisekaardi või haigusloo alusel.

(2) Kooskõlastatult haigekassaga on tervishoiuteenuse osutaja juhil õigus anda raviarve vormistamise õigus ka teenust osutavale arstikutseta spetsialistile (logopeed, psühholoog, füsioterapeut, tegevusterapeut). Psühholoogidele, füsioterapeutidele ja tegevusterapeutidele raviarve vormistamise õiguse andmisel arvestatab haigekassa erialaühenduse arvamusega. Tervishoiuteenuse osutaja taotlusel kehtestab haigekassa arstikutseta spetsialisti koodi.

(3) Ühe haigusjuhu korral osutatud teenused vormistatakse ühel raviarvel, v.a käesoleva määruse §-s 63 sätestatud juhul.

§ 52. Raviarve esitamine ja säilitamine

(1) Tervishoiuteenuse osutaja edastab raviarve haigekassale tervishoiuteenuse osutaja ja haigekassa vahel sõlmitud lepingus sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Haigekassale esitatav raviarve peab vastama käesoleva peatükiga kehtestatud raviarve andmete ja vormistamise nõuetele.

(3) Raviarvet säilitatakse seitse aastat.

§ 53. Raviarve üldandmed

Raviarvele kantakse järgmised üldandmed:
1) raviarve seeria, mis vastab arve plangile trükitud tähisele või väljatrüki puhul tervishoiuteenuse osutaja ja haigekassa vahel kokkulepitud raviarve tähistamise viisile;
2) raviarve number, mis vastab arve plangile trükitud numbrile või väljatrüki puhul tervishoiuteenuse osutaja poolt kehtestatud numereerimise korrale;
3) haigekassa piirkondliku osakonna kood, mille andmekogusse kindlustatud isik on kantud;
4) raviarve alustamise kuupäev.

§ 54. Teenust iseloomustavad andmed

(1) Raviarvele kantakse järgmised teenust iseloomustavad andmed:
1) vältimatu arstiabi osutamise kohta (JAH korral J, EI korral E);
2) töövõimetuslehe väljaandmise kohta (JAH korral J, EI korral E);
3) teenuse tüübi kood käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud loendi alusel.

(2) Raviarvele kantakse teenuse tüübi kood järgmiselt:

Kood Teenuse tüüp
  1 ambulatoorne (v.a päevaravi ja päevakirurgia)
  2 statsionaarne
  3 vältimatu hambaravi üle 19-aastastele
  4 hambaravi alla 19-aastastele
10 hambaproteesimine alla 19-aastastele
11 ortodontia alla 19-aastastele
12 hambahaiguste ennetus alla 19-aastastele
13 ennetus (koolitervishoid)
14 ennetus (v.a koolitervishoid)
15 statsionaarne taastusravi
16 ambulatoorne taastusravi
17 perearsti teenused
18 statsionaarne hooldusravi
19 päevaravi ja päevakirurgia
20 ambulatoorne hooldusravi
31 hambaproteeside rahaline hüvitis

(3) Raviarvele kantakse osutatud teenuse põhieriala kood vastavalt tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingule.

§ 55. Ravile saabumise ja suunamise andmed

Raviarvele kantakse eriarsti vastuvõtule suunanud arsti järgmised andmed:
1) eriarsti vastuvõtu korral vastuvõtule suunanud arsti ees- ja perekonnanimi;
2) arsti vastuvõtule toomisel kiirabiga – «kiirabi»;
3) ilma saatekirjata arsti vastuvõtule tulnu korral – «tuli ise»;
4) haige tagasikutsumisel sama arsti juurde pärast statsionaarset ravi – «tagasikutse»;
5) haige suunamisel arsti vastuvõtule politsei, päästeameti, tuletõrje poolt – «politsei»;
6) haige suunamisel pärast statsionaarset ravi (v.a statsionaarset taastusravi või statsionaarset hooldusravi) või päevaravi edasi statsionaarsele ravile (v.a statsionaarsele taastusravile või statsionaarsele hooldusravile) või päevaravisse vastavalt haiglaliigile – «suunatud üldhaiglast», «suunatud keskhaiglast», «suunatud piirkondlikust haiglast», «suunatud mujalt (v.a üldhaigla, keskhaigla, piirkondlik haigla)»;
7) suunanud arsti eriala koodi ei märgita raviarvel, kui kanne sisaldab tähistusi «kiirabi», «tuli ise», «tagasikutse», «politsei», «suunatud ambulatoorselt ravilt»; «suunatud päevaravilt», «suunatud üldhaiglast», «suunatud keskhaiglast», «suunatud piirkondlikust haiglast», «suunatud mujalt (v.a üldhaigla, keskhaigla, piirkondlik haigla)»;
8) lähtuvalt eriarsti vastuvõtule tuleku viisist märgitakse suunanud arsti kood või suunamise kood järgmiselt:

T0001 «kiirabi»
T0002 «tuli ise»
T0003 «tagasikutse»
T0004 «politsei»
T0005 suunatud ambulatoorselt ravilt
T0006 suunatud päevaravilt
T0007 suunatud üldhaiglast
T0008 suunatud keskhaiglast
T0009 suunatud piirkondlikust haiglast
T0010 suunatud mujalt (v.a üldhaigla, keskhaigla, piirkondlik haigla)

§ 56. Haige andmed

Raviarvele kantakse haige järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) sünnipäev, -kuu ja -aasta;
4) riigi kood vastavalt ISO-3166 kolmetähelisele standardile;
5) omavalitsusüksuse (valla või linna) kood vastavalt Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorile (EHAK). Välismaalasest haige korral jääb täitmata;
6) välismaalasest haige täpne aadress;
7) haige sugu, märkides M – mees või N – naine.

§ 57. Diagnoosi andmed

(1) Raviarvele kantakse järgmised diagnoosi andmed:
1) põhidiagnoosi kood sotsiaalministri 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 13 «Tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine» kehtestatud rahvusvahelise haiguste klassifikaatori (edaspidi RHK-10) järgi;
2) põhidiagnoosi esmane/korduv haigestumine märgitakse järgmiselt:

+ esmashaigestumine
korduvhaigestumine
0 diagnoos kinnitamata

3) kaasuva diagnoosi kood RHK-10 järgi, kusjuures kõik kaasuvad diagnoosid esitatakse eraldi;
4) kaasuva diagnoosi esmane/korduv haigestumine märgitakse iga kaasuva diagnoosi kohta eraldi järgmiselt:
+ esmashaigestumine
korduvhaigestumine
0 diagnoos kinnitamata

5) haiguse kliinilise raskusastme või staadiumi tunnus vastavalt erialaseltsi poolt ravijuhendis kokkulepitud korrale järgmiselt:
1 I
2 II
3 III
4 IV

(2) Raviarvele kantakse välispõhjust iseloomustav kood RHK-10 20. peatüki järgi.

§ 58. Raviarve lõpetamise andmed

Raviarvele kantakse järgmised raviarve lõpetamise andmed:
1) lõpetamise kuupäev;
2) surma kuupäev;
3) lõpetamise põhjused, märkides numbri järgmiselt:

  1 sama tervishoiuteenuse osutaja teise eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule
  2 sama tervishoiuteenuse osutaja statsionaarsele ravile
  3 teise tervishoiuteenuse osutaja eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule
  4 teise tervishoiuteenuse osutaja (üldhaigla) statsionaarsele ravile
  5 teise tervishoiuteenuse osutaja (keskhaigla) statsionaarsele ravile
  6 teise tervishoiuteenuse osutaja (piirkondlik haigla) statsionaarsele ravile
  7 teise tervishoiuteenuse osutaja statsionaarsele ravile
(v.a üldhaigla, keskhaigla, piirkondlik haigla)
  8 lahkunud omavastutusel arsti soovitusi arvestamata
  9 surnud
10 muud põhjused
11 sama tervishoiuteenuse osutaja päevaravile
12 teise tervishoiuteenuse osutaja päevaravile

§ 59. Teenuse osutamise andmed

Raviarvele kantakse osutatud teenuse andmed järgmiselt:
1) teenuse nimetus;
2) teenuse kood, mis on sätestatud tervishoiuteenuste loetelus;
3) hulk numbrites, mis tähistab olenevalt teenusest tükke, tunde, liitreid;
4) intensiivravi korral tähistatakse teenuse hulk järgmiselt:

Aeg (tundides) Sellekohane hulk
  1

  2

  3

  4

  5

  6

  7

  8

  9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

üle 18

0.04

0.08

0.13

0.17

0.21

0.25

0.29

0.33

0.38

0.42

0.46

0.5

0.54

0.58

0.63

0.67

0.71

1    

1    


5) teenuse osutamise kuupäev;
6) hambavalemi korral märgitakse hambaravi, hambakroonide ja täisvalu (mitteäravõetavate) proteeside ning lisatööde korral tähistus rahvusvahelise ISO standardi (FDI, 1970) järgi.

§ 60. DRG andmed

DRG rakendamisel kantakse raviarvele lisaks käesoleva määruse §-s 59 nimetatud andmetele järgmised DRG andmed:
1) kood;
2) piirhind;
3) tervishoiuteenuse loetelu § 36 lõikes 4 nimetatud DRG piirhinna koefitsient.

§ 61. Tasumise andmed

Raviarvele kantakse osutatud teenuse tasumisele kuuluva summa kohta järgmised andmed:
1) koefitsient 1 tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud piirhinnast erineva hinna rakendamisel;
2) koefitsient 2 tähistab ravi rahastamise lepingu muutmisel piirhinnast erineva hinna korral teenusele rakendatavat koefitsienti;
3) teenuse piirhind, mis on kehtestatud tervishoiuteenuste loetelus;
4) teenuse summa, mis saadakse hulga, koefitsient 1, koefitsient 2 ja piirhinna korrutamise tulemusena.

§ 62. Kirurgilise protseduuri kood raviarvel

Raviarvele kantakse kirurgilise protseduuri kood (edaspidi NCSP) vastavalt sotsiaalministri 10. jaanuari 2002. a määrusele nr 13 «Tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine» järgmiselt:
1) NCSP järjekorranumber (järjestatakse kahanevalt operatsiooni ressursimahukuse järgi);
2) NCSP kood;
3) NCSP teenuse osutamise kuupäev.

§ 63. Järgnev raviarve

Raviarvele kantakse järgneva arve tunnus, märkides järgneva arve olemasolul sellekohasesse lahtrisse (JAH korral J, EI korral E). Järgneva arve väljastamise tingimused lepitakse kokku tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingus.

§ 64. Raviarve kogusumma

Raviarvele kantakse kogusumma, mis saadakse käesoleva määruse § 61 punktis 4 nimetatud teenuste summade kokku liitmisel.

§ 65. Raviarve kogusumma DRG piirhinna rakendamise korral

(1) Raviarvele kantakse summa, mis saadakse DRG piirhinna korrutamisel tervishoiuteenuste loetelu § 36 lõikes 4 nimetatud DRG piirhinna koefitsiendiga.

(2) Raviarvele kantakse summa, mis saadakse käesoleva määruse § 61 punkti 4 kohaselt saadud muude teenuste summade liitmisel ja korrutamisel tervishoiuteenuste loetelu § 36 lõikes 4 nimetatud muude teenuste summa koefitsiendiga.

(3) Raviarvele kantakse kogusumma, mis saadakse käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud summade liitmisel.

(4) DRG piirhinna rakendamise korral ei kuulu kohaldamisele käesoleva määruse § 64.

§ 66. Tervishoiuteenuse osutaja andmed

Raviarvele kantakse arve esitanud tervishoiuteenuse osutaja järgmised andmed:
1) tervishoiuteenuse osutaja äriregistrikood, füüsilisest isikust ettevõtja korral märgitakse ettevõtja isikukood;
2) tervishoiuteenuse osutaja nimi;
3) raviarve vormistanud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi;
4) raviarve vormistanud tervishoiutöötaja registreerimistõendi number (registreerimistõendi saamiseni arsti kood), logopeedi või psühholoogi kood.

9. peatükk
MÄÄRUSE RAKENDUSSÄTTED

§ 67. Määruse kehtetuks tunnistamine

Sotsiaalministri 10. jaanuari 2006. a määrus nr 4 «Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika» (RTL 2006, 8, 156; 2007, 3, 50) tunnistatakse kehtetuks.

§ 68. Määruse jõustumine

(1) Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007. a.

(2) Määruse § 22 lõiked 2 ja 3 jõustuvad 1. aprillil 2007. a.

(3) Määruse § 57 lõike 1 punkt 5 jõustub 1. jaanuaril 2008. a.

Sotsiaalminister Jaak AAB

Sotsiaalala asekantsler
kantsleri ülesannetes Riho RAHUOJA

Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 22.01.2007. a resolutsioon nr 17-1/07-00509.)

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge:RT I, 28.06.2019, 39

Määrus kehtestatakse «Ravikindlustuse seaduse» § 32 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse kindlustatud isikult Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika.

 (2) Käesolevas määruses kasutatavate koodide numbrid tähistavad «Ravikindlustuse seaduse» § 30 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud «Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu» (edaspidi tervishoiuteenuste loetelu) sätestatud tervishoiuteenuste koode või haigekassa ja perearsti vahel sõlmitavas ravi rahastamise lepingus kokkulepitud koode.

§ 2.  Tasu maksmise kohustuse ülevõtmine

 (1) Kindlustatud isiku kindlustuskaitse kehtivuse ajal võtab haigekassa kindlustatud isikult tervishoiuteenuse (edaspidi teenus) eest tasu maksmise kohustuse üle (edaspidi tasub) «Ravikindlustuse seaduse» §-s 39 sätestatud korras tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu (edaspidi leping) alusel.

 (2) Pärast kindlustuskaitse lõppemist tasub haigekassa tervishoiuteenuse osutajale «Ravikindlustuse seaduse» § 29 lõikes 3 sätestatud korras, kui vältimatu arstiabi osutamise vajaduse tingis kindlustuskaitse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtum.

 (3) Haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja lepivad teenuste osutamise eest rakendatavates hindades kokku lepingu sõlmimisel või selle muutmisel, arvestades tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste piirmäärasid ja piirhindu ning hinnates «Ravikindlustuse seaduse» §-s 36 sätestatud asjaolusid.

 (4) Kui haigekassaga lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutaja osutab kindlustatud isikutele eriarstiabi (välja arvatud hambaravi) tervishoiuteenuseid lepingus poolaastaks kokkulepitud haigekassa poolt ülevõetavate kohustuste kogusumma ulatuses ja täidab lepingus kokkulepitud ambulatoorsete ravijuhtude arvu, võtab haigekassa kokkulepitud kohustuste kogusummat ületavate ravijuhtude eest tasu maksmise kohustuse üle järgmiselt:
 1) statsionaarses eriarstiabis koefitsiendiga 0,3 tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnast;
 2) ambulatoorses eriarstiabis ja päevaravis koefitsiendiga 0,7 tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnast, kusjuures summa, millele rakendatakse koefitsienti 0,7, on kuni 8% lepingus kokkulepitud ambulatoorse ja päevaravi kohustuste kogusummast;
[RT I, 21.03.2018, 1 - jõust. 01.04.2018]
 3) ambulatoorses eriarstiabis ja päevaravis üle käesoleva lõike punktis 2 nimetatud summa koefitsiendiga 0,3 tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnast.
[RT I, 17.10.2014, 12 - jõust. 20.10.2014]

 (5) Kui perearst, kellele on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 35 lõike 2 alusel kinnitatud nimistu (edaspidi perearst), ületab kalendriaastaks käesoleva määruse § 6 lõikes 1, 13 või 7 kehtestatud täiendavalt tasustatavateks teenusteks ettenähtud summat, võtab haigekassa nimetatud summat ületavate teenuste eest tasu maksmise kohustuse üle koefitsiendiga 0,7 tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnast.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

§ 3.  Teenuste eest tasumise vormistamine

 (1) Teenuse eest tasumiseks esitab tervishoiuteenuse osutaja haigekassale nõuetekohaselt vormistatud raviarve.

 (2) Kindlustatud isikule osutatud teenused vormistatakse raviarvel, mille andmed ja raviarve täitmise nõuded on sätestatud käesoleva määruse 8. peatükis. Kui tervishoiuteenuse osutaja osutab teenuseid teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevas asutuses kindlustatud isikule, kes tõendab oma kindlustuskaitset Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse poolt väljastatud vormikohase tõendi (E 112 või S2, E 123 või DA1) alusel, lisatakse raviarvele koopia esitatud dokumendist ning andmed Eestis ajutisel viibimisel tekkinud tervishoiuteenuse vajaduse kohta.
[RT I, 18.06.2014, 4 - jõust. 21.06.2014]

 (3) Tervishoiuteenuse osutaja vormistab raviarve ka ravikindlustusega hõlmamata isikule vältimatu abi osutamise korral.
[RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008 – rakendatakse alates 1.01.2008]

 (4) Teenused vormistatakse raviarvel teenuse osutamise kuupäeval kehtinud piirhinna või haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vahel kokku lepitud hinna alusel. Koodidega 3061, 3062, 3050, 3069, 3083 ja 3093 tähistatud tervishoiuteenuse osutamise kuupäevaks on käesoleva määruse §-s 8 sätestatud töö hindamise tulemuste kinnitamise päev, sealhulgas ka tulemuste muutmise korral.
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

2. peatükk ÜLDARSTIABI EEST TASUMINE 

§ 4.  Üldarstiabi eest tasumine

 (1) Haigekassa tasub perearstile kindlustatud isikule osutatud teenuse eest tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud pearaha, baasraha ja lisatasu (v.a lisatasu koodidega 3050, 3061, 3062, 3067, 3068, 3069, 3083 ja 3093 tähistatud teenuste eest) piirhinna alusel ettemaksuna igal kuul.

 (11) Haigekassa tasub perearstile lisatasu koodidega 3050, 3061, 3062, 3069, 3083 ja 3093 tähistatud teenuste eest üks kord kalendriaastas tasumisele eelneva(te) kalendriaasta(te) tegevustega saavutatud tulemuste alusel. Tulemuste arvutamise tingimused ja kord on sätestatud käesoleva määruse §-s 8.

 (12) Haigekassa tasub perearstile lisatasu koodidega 3067 ja 3068 tähistatud teenuste eest raviarve alusel tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinna ulatuses iga kvartal vastavalt eelnevas kvartalis tehtud ületöötundide arvule.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Haigekassa tasub perearstile täiendavalt tervishoiuteenuste loetelu §-s 4 sätestatud teenuste eest ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud summadele perearsti poolt osutatud, käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste eest esitatud raviarvete alusel, arvestades samas paragrahvis kehtestatud rahalise piiranguga.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

 (21) [Kehtetu - RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

 (3) Kui perearst osutab üldarstiabi haigekassa andmekogusse kandmata isikule, kes tõendab kindlustuskaitse olemasolu teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi, Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või E-vormiga, tasub haigekassa perearstile raviarve alusel. Perearsti esmase vastuvõtu korral rakendatakse koodiga 3002 ja korduva vastuvõtu korral koodiga 3004 tähistatud teenuste piirhindu ning neile kohalduvaid sätteid. Haigekassa tasub tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinna alusel täiendavalt käesoleva määruse §-des 5 ja 6 loetletud teenuste eest ulatuses, mis ei hõlma käesoleva määruse § 9 lõikes 1 nimetatud tegevusi. Teenuste eest tasumisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 1, 11, 12 ja 2 ning käesoleva määruse § 6 lõigetes 1 ja 7 nimetatud rahalist piirangut.
[RT I, 12.03.2019, 41 - jõust. 15.03.2019]

§ 41.  Tervisekeskuse rahastamise erisused
[RT I, 28.06.2017, 24 - jõust. 01.07.2017]

 (1) Haigekassa tasub tervisekeskuses tegutsevatele perearstidele vastavalt tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3092 tähistatud baasraha piirhinnale, kui on täidetud järgmised tingimused:
 1) tervisekeskus on avatud tööpäeviti kell 08.00–18.00;
 2) tervisekeskuse ruumid vastavad tervise- ja tööministri 29. oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 163 sätestatud nõuetele;
 3) tervisekeskusel on ajakohane veebileht, millel on avalikustatud vähemalt tervisekeskuse lahtioleku- ja vastuvõtuajad ning selles töötavate tervishoiutöötajate ja füsioterapeudi vastuvõtuajad ning samad andmed on tervisekeskuses nähtaval kohal;
 4) tervisekeskuse lahtiolekuajal on tagatud patsientide ravijärjekorda registreerimine tervisekeskuses või telefoni, e-posti või Interneti vahendusel;
 5) tervisekeskuse lahtiolekuajal võtab selles vastu vähemalt üks perearst, kes tagab kõikide tervisekeskuses tegutsevate perearstide nimistusse kuuluvate patsientide vastuvõtu ägeda tervisehäire korral;
 6) tervisekeskuse lahtiolekuajal on selles tagatud vähemalt ühe pereõe iseseisev vastuvõtt;
 7) tervisekeskuses on tagatud ämmaemanda iseseisev vastuvõtt vähemalt viis tundi nädalas;
 8) tervisekeskuses on tagatud füsioteraapiateenuse osutamine vähemalt viis tundi nädalas;
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]
 81) tervisekeskuses on tagatud koduõendusteenuse osutamine kolme nimistu kohta vähemalt 18 visiidi ulatuses poolaasta jooksul ja maksimaalselt kolme nimistu kohta ühe täiskoormusega koduõe poolt;
[RT I, 28.06.2018, 5 - jõust. 01.07.2018]
 9) tervisekeskuses tegutsevad tervishoiutöötajad korraldavad kliiniliste juhtumite arutelusid vastavalt vajadusele, kuid kõige harvem üks kord kahe kuu jooksul. Arutelude kohta koostatakse protokoll;
 10) tervisekeskuses on tagatud käesoleva määruse lisas 39 kehtestatud ressursid.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmise korral makstakse koodiga 3092 tähistatud baasraha piirhinda vastavalt tervisekeskuses üldarstiabi osutavate nimistuga perearstide arvule järgmiste koefitsientidega kooskõlas tervishoiuteenuste loetelu § 3 lõikega 11:
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.07.2019]
 1) 3–5 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,93;
 2) 6–8 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,89;
 3) 9–11 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,88;
 4) 12–14 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,87;
 5) 15–20 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,86;
 6) 21 ja enama nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,84.
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

 (3) Kui tervisekeskus teeb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 sätestatud nõude täitmisel koostööd iseseisva ämmaemandusabiteenuse osutajaga, kes osutab teenust enda ruumides, mis paiknevad tervisekeskusega samas taristus, rakendatakse lisaks lõikes 2 sätestatule järgmisi koefitsiente:
 1) 3–5 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,98;
 2) 6–8 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,99;
 3) 9–11 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,99;
 4) 12–14 nimistuga perearsti korral on koefitsient 1,0;
 5) 15–20 nimistuga perearsti korral on koefitsient 1,0;
 6) 21 ja enama nimistuga perearsti korral on koefitsient 1,0.
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

 (4) Kui tervisekeskus teeb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 sätestatud nõude täitmisel koostööd füsioteraapiateenuse osutajaga, kes osutab teenust enda ruumides, mis paiknevad tervisekeskusega samas taristus, rakendatakse lisaks lõikes 2 sätestatule järgmisi koefitsiente:
 1) 3–5 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,98;
 2) 6–8 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,99;
 3) 9–11 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,99;
 4) 12–14 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,99;
 5) 15–20 nimistuga perearsti korral on koefitsient 1,0;
 6) 21 ja enama nimistuga perearsti korral on koefitsient 1,0.
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

 (41) Kui tervisekeskus teeb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 81 sätestatud nõude täitmisel koostööd iseseisva koduõendusteenuse osutajaga, kelle töövahendite ja aparatuuri hoidmiseks vastav ruum ei paikne tervisekeskusega samas taristus, rakendatakse lisaks lõikes 2 sätestatule järgmisi koefitsiente:
 1) 3–5 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,99;
 2) 6–8 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,99;
 3) 9–11 nimistuga perearsti korral on koefitsient 1,0;
 4) 12–14 nimistuga perearsti korral on koefitsient 1,0;
 5) 15–20 nimistuga perearsti korral on koefitsient 1,0;
 6) 21 ja enama nimistuga perearsti korral on koefitsient 1,0.
[RT I, 28.06.2018, 5 - jõust. 01.07.2018]

 (5) Kui tervisekeskus teeb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 7, 8 ja 81 sätestatud nõuete täitmisel koostööd vähemalt kahe kohustusliku põhiteenuse osutajaga, kes osutavad teenust enda ruumides, mis paiknevad füsioteraapiateenuse ja iseseisva ämmaemandusabiteenuse osutamisel tervisekeskusega samas taristus ning koduõendusteenuse osutamisel kas samas taristus või muus taristus, rakendatakse erinevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatust lisaks lõikes 2 sätestatule järgmisi koefitsiente: 
 1) 3–5 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,95;
 2) 6–8 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,98;
 3) 9–11 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,98;
 4) 12–14 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,99;
 5) 15–20 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,99;
 6) 21 ja enama nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,99.
[RT I, 28.06.2018, 5 - jõust. 01.07.2018]

 (51) Haigekassa tasub tervisekeskuse filiaalis töötava perearsti eest vastavalt tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3092 tähistatud baasraha piirhinnale tingimusel, et perearsti vastuvõtuaeg tervisekeskuses on vähemalt neli tundi nädalas.
[RT I, 28.12.2018, 21 - jõust. 01.01.2019]

 (52) Käesoleva paragrahvi lõikes 51 kehtestatud nõuete täitmise korral makstakse koodiga 3092 tähistatud baasraha piirhinda vastavalt tervisekeskuses üldarstiabi osutavate nimistuga perearstide ja filiaalide arvule järgmiste koefitsientidega kooskõlas tervishoiuteenuste loetelu § 3 lõikega 13:
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.07.2019]

 (6) Kui tervisekeskuses tegutseval perearstil on teine tegevuskoht, mis ei asu tervisekeskuse taristus, tasub haigekassa lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud baasraha piirhinnale tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3051 tähistatud baasraha piirhinna koefitsiendiga 0,8.

 (7) Kui tervisekeskus on avatud tööpäeviti kell 08.00–20.00, tasub haigekassa tervisekeskuse perearstidele lisatasu koodidega 3067 ja 3068 tähistatud teenuste eest raviarve alusel tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinna ulatuses iga kvartal vastavalt eelnevas kvartalis tehtud ületöötundide arvule.
[RT I, 28.06.2017, 24 - jõust. 01.07.2017]

§ 5.  Pearaha arvel osutatava teenuse eest tasumine

 (1) Haigekassa tasub pearaha arvel perearsti osutatud järgmiste tegevuste eest:
 1) tervist edendav ja haigusi ennetav töö;
 2) haige ambulatoorne vastuvõtt ning koduvisiidid;
 3) haige läbivaatus, diagnostika ja raviplaani koostamine, diagnoosi määramine;
 4) nõustamine tervise säilitamise, taastamise, töö ja elukorralduse suhtes ning vajadusel ravi määramine;
 41) tervishoiu- ja sotsiaalabiteenuste vajaduse kontakthindamine;
 5) ravimite soovitamine ja retsepti väljakirjutamine;
 6) protseduuride tegemine;
[RTL 2009, 25, 328 - jõust. 01.07.2009]
 7) teenuste osutamist tõendavate dokumentide vormistamine;
 8) esmase arstliku ekspertiisi tegemine haige töövõime ja terviseseisundi kohta;
 9) vajadusel haige veo korraldamine haiglasse.

 (2) Haigekassa tasub pearaha arvel perearsti osutatud järgmiste uuringute ning protseduuride eest:
 1) verejooksu sulgemine;
 2) elustamine;
 3) lahastamine haige veoks;
 4) rinnanäärme palpatsioon;
 5) eesnäärme palpatsioon;
 6) kuulmislanguse määramine, kuulmise sõeltest;
 7) otoskoopia;
 8) välise kuulmekäigu loputus;
 9) rinoskoopia;
 10) nina-neelu tamponaad;
 11) nägemisteravuse kontroll;
 12) vaateväljade esmane määramine;
 13) värvitaju kontroll;
 14) silmapõhja vaatlus;
 15) PEF-meetria;
 16) antropomeetria;
 17) elektrokardiogrammi tegemine ja hindamine;
 18) veeni punktsioon;
 19) süstimine;
 20) sidumine (v.a põletushaige sidumine);
 21) lokaalanesteesia;
 22) perifeersed närviblokaadid;
 23) kusepõie loputus;
 24) imiku/väikelapse psühhomotoorse arengu hindamine.

 (3) Haigekassa tasub pearaha arvel järgmiste laboriuuringute eest:

Laboriuuringud

Tervishoiuteenuse kood

Glükoos

66101

Uriinianalüüs testribaga

66207

 (4) Pearaha arvel tasutavate uuringute, protseduuride ja laboriuuringute eest tasub perearst eriarstiabi tervishoiuteenuse osutajale juhul, kui perearst on suunanud haige eriarsti juurde pearaha arvel tasutavaid uuringuid tegemata.
[RTL 2009, 25, 328 - jõust. 01.07.2009]

 (5) Perearsti poolt teisese arvamuse andmine on pearaha arvel osutatav teenus.

§ 6.  Täiendavalt tasutavad teenused

 (1) Haigekassa tasub täiendavalt perearsti pearaha arvel tasutavatele teenustele kuni 39% perearsti nimistule pearahadeks arvestatud summast aastas järgmiste uuringute, protseduuride ja laboriuuringute eest:
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

Uuringud, protseduurid ja laboriuuringud

Tervishoiuteenuse
kood

Massaažiseanss mõõdukate ja tugevate tsentraalsete või perifeersete pareesidega haigele (kestus 30 min)

7011

Tegevusteraapia individuaalne (kestus 30 min)

7053

Tegevusteraapia 2–3 haigele samaaegselt (kestus 30 min)

7054

Mudaraviseanss reumatoidse polüartriidi, Behterevi haiguse ning väljendunud liigesejäikusega haigele

7022

Silmapõhja fotografeerimine

7260

Silmapõhja uuring kolmepeegliläätse või Volke luubiga

7263

Ösofagogastroduodenoskoopia

7551

Histoloogilise koematerjali võtmine endoskoopial (kuni 5 tükki)

7552

Tsütoloogilise koematerjali võtmine endoskoopial

7587

Sigmoidoskoopia

7556

Kolonoskoopia

7558

Bronhoskoopia

7559

Rektoskoopia

7562

Kolposkoopia

7563

Endoskoopiline polüpektoomia (kuni 5 polüüpi)

7569

Röntgeniülesvõte peapiirkonnast (üks ülesvõte)

7900

Röntgeniülesvõte peapiirkonnast (kaks ülesvõtet)

7901

Röntgeniülesvõte peapiirkonnast (kolm või enam ülesvõtet)

7902

Röntgeniülesvõte rindkere piirkonnast (üks ülesvõte)

7903

Röntgeniülesvõte rindkere piirkonnast (kaks ülesvõtet)

7904

Röntgeniülesvõte rindkere piirkonnast (kolm või enam ülesvõtet)

7905

Röntgeniülesvõte lülisamba piirkonnast (üks ülesvõte)

7906

Röntgeniülesvõte lülisamba piirkonnast (kaks ülesvõtet)

7907

Röntgeniülesvõte lülisamba piirkonnast (iga järgmine ülesvõte)

7908

Röntgeniülesvõte kõhupiirkonnast (üks ülesvõte)

7909

Röntgeniülesvõte kõhupiirkonnast (kaks ülesvõtet)

7910

Röntgeniülesvõte kõhupiirkonnast (kolm või enam ülesvõtet)

7911

Röntgeniülesvõte vaagnapiirkonnast (üks ülesvõte)

7912

Röntgeniülesvõte vaagnapiirkonnast (kaks ülesvõtet)

7913

Röntgeniülesvõte vaagnapiirkonnast (kolm või enam ülesvõtet)

7914

Röntgeniülesvõte ülajäsemetest ja/või liigestest (üks ülesvõte)

7915

Röntgeniülesvõte ülajäsemetest (kaks ülesvõtet)

7916

Röntgeniülesvõte ülajäsemetest (iga järgmine ülesvõte)

7917

Röntgeniülesvõte alajäsemetest (üks ülesvõte)

7918

Röntgeniülesvõte alajäsemetest (kaks ülesvõtet)

7919

Röntgeniülesvõte alajäsemetest (iga järgmine ülesvõte)

7920

Mammograafia, üks rinnanääre kahes sihis

6074

Kuseteede kontrastuuring ehk urograafia

7928

Jäseme ülesvõte telje mõõtmiseks või täispikkuses lülisamba röntgeniülesvõte

7930

Röntgenoskoopia (üks piirkond)

7932

Söögitoru ja mao või peensoole kaksikkontrasteerimine röntgenoskoopial

7933

Röntgenoskoopia kontrastainega, sh fistulograafia (üks piirkond)

7934

Irrigoskoopia ehk kolograafia kaksikkontrasteerimisega

7936

Luutiheduse uuring aksiaalse DXA densitomeeriga

6112

Radiorenograafia

79416

Elektroentsefalograafia (kestusega kuni 1 tund)

6263

Elektrokardiograafia koormustest (veloergomeetril, koormusrajal)

6324

Vererõhu ööpäevane monitooring

6344

Holter’i monitooring

6326

Ehhokardiograafia osalise mahuga

6339

Täismahus ehhokardiograafia

6340

Spirograafia

6301

Bronhodilataatortest

6302

Toonaudiomeetria

6402

Tümpanomeetria

6408

Ühe piirkonna arterite ultraheliuuring

7941

Ühe piirkonna veenide ultraheliuuring

7942

Ühe piirkonna arterite ja veenide ultraheliuuring

7943

Ühe piirkonna liigese/liigeste ultraheliuuring

7946

Pehmete kudede ultraheliuuring (üks piirkond)

7948

Kilpnäärme ultraheliuuring

7950

Rinnanäärme ultraheliuuring (üks rind)

7952

Kõhupiirkonna ultraheliuuring

7956

Vaagnapiirkonna ultraheliuuring

7958

Kõhu- ja vaagnapiirkonna ultraheliuuring

7953

Vaginaalne ultraheliuuring

7954

Rektaalne ultraheliuuring

7960

Residuaaluriini määramine ultraheliga

7963

Kusepõie refluksi ultraheliuuring

7964

Raseduse ultraheliuuring

7947

Ph-meetria (k.a sondi sisseviimine)

7028

Elektroneuromüograafia

6267

Elektroneurograafia

6268

Tilt-test

6325

Albumiin, valk

66100

Kreatiniin, uurea, kusihape

66102

Bilirubiin, konjugeeritud bilirubiin

66103

Kolesterool, triglütseriidid

66104

Kolesterooli fraktsioonid: HDL, LDL

66105

Ensüümid: ALP, ASAT, ALAT, LDH, CK, GGT, CK-MBa, alfa-amülaas

66106

Naatrium, kaalium, kaltsium

66107

Kloriid, liitium, laktaat, ammoonium

66108

Raud, magneesium, fosfaat

66109

Lipaas, pankrease amülaas

66110

Antistreptolüsiin-O, reumatoidfaktor

66111

C-reaktiivne valk

66112

Happe-aluse tasakaal

66113

Hemoglobiini derivaadid ja variandid: karboksühemoglobiin, methemoglobiin, fetaalne hemoglobiin

66114

Vastsündinu bilirubiin

66115

IgG uriinis või liikvoris

66116

Albumiin uriinis (mikroalbumiin) või liikvoris

66117

Glükohemoglobiin

66118

Immunofiksatsioon: liikvori oligoklonaalsed immuunglobuliinid, uriini või seerumi monoklonaalsed immuunglobuliinid

66119

Seerumi valkude elektroforees

66120

Uriini või liikvori valkude elektroforees

66121

Isoensüümide elektroforees

66122

Spetsiifilised valgud 1: IgA, IgM, IgG, transferriin

66123

Spetsiifilised valgud 2: tseruloplasmiin, haptoglobiin, C3, C4, tsüstatiin C, prealbumiin, alfa1-antitrüpsiin, immuunglobuliinide kapa- ja lambda-ahelad

66124

Immuunglobuliinide alaklassid

66125

Süsivesikdefitsiitne transferriin

66126

Transferriini lahustuvad retseptorid

66127

Angiotensiini muundav ensüüm

66128

Koliini esteraas

66129

Hemoglobiin plasmas

66130

Osmolaalsus

66131

Krüoglobuliinid

66132

Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaas

66133

D-ksüloos uriinis

66135

Porfüüriauuringud: delta-aminolevuliinhape, koproporfüriin

66136

Fenüülalaniini kvantitatiivne määramine fluoromeetrilisel meetodil

66137

Ainevahetushaiguste sõeluuringud

66138

Ainevahetushaiguste eriuuringud: aminohapped, suhkrud, puriinid ja pürimidiinid, orgaanilised happed, pika ahelaga rasvhapped, kreatiin, guanidinoatsetaat

66139

Gaaskromatograafiline uuring: alkoholid (etanooli kinnitav uuring, metanool, isopropanool) ja atsetoon, etüleenglükool

66140

Narkootiliste ainete ja ravimite sõeluuringud: barbituraadid, bensodiasepiin, opiaadid, amfetamiinid, tritsüklilised antidepressandid, fentsüklidiin, kokaiin, metadoon, kannabinoidid

66141

Etanool

66142

Ravimite kontsentratsiooni määramine 1: digoksiin, fenobarbitaal, fenütoiin, gentamütsiin, karbamasepiin, teofülliin, valproaat, vankomütsiin

66143

Ravimite kontsentratsiooni määramine 2: tsüklosporiin, paratsetamool, amikatsiin, salitsülaadid, metotreksaat

66144

Metallide määramine: Cu, Zn, Pb, Hg, Cd, Mn

66145

Erütrotsüütide settekiiruse uuring

66200

Hemogramm (vere automaatuuring leukogrammita või kolmeosalise leukogrammiga)

66201

Hemogramm viieosalise leukogrammiga

66202

Retikulotsüütide uuring

66203

Vereäige mikroskoopiline uuring

66204

Luuüdi tsütoloogiline uuring

66205

Tsütokeemiline üksikuuring

66206

Uriini sademe mikroskoopiline uuring

66208

Väljaheite sõeluuringud (peitveri, rasvhapped)

66209

Kehavedelike (liikvori, pleura-, perikardi-, astsiidi-, sünoviaal- või amnionivedeliku) makroskoopiline või tsütoosi uuring

66211

Kehavedelike (liikvori, pleura-, perikardi-, astsiidi-, sünoviaal- või amnionivedeliku) tsütogramm

66212

Sperma ülduuring: veeldumine, väljanägemine, maht, konsistents, pH

66213

Sperma mikroskoopiline uuring: spermatosoidide arv, liikuvus, rakulised elemendid, aglutinatsioon

66214

Veritsusaja uuring

66300

Trombotsüütide agregatsiooni uuringud

66301

Hüübimisjada sõeluuringud: PT, APTT

66302

Hüübimisjada lisauuringud: fibrinogeen, TT*

66303

Fibriini laguproduktide uuringud: fibriini D-dimeerid, fibriini monomeerid

66306

AB0-veregrupi ja Rh(D) kinnitav määramine (AB0-grupp määratud nii otsese kui ka pöördreaktsiooniga)

66400

AB0-veregrupi ja Rh(D) määramine (AB0-grupp määratud otsese reaktsiooniga)

66401

AB0-veregrupi määramine patsiendi identifitseerimisel või erütrokomponentide kontrollil

66402

Erütrotsütaarsete antikehade sõeluuring kahe erütrotsüüdiga

66403

Erütrotsütaarsete antikehade sõeluuring kolme erütrotsüüdiga

66404

Erütrotsütaarsete antikehade tüpiseerimine ühel paneelil

66405

Algmaterjali mikroskoopiline uuring natiivpreparaadis

66500

Algmaterjali mikroskoopiline uuring fikseeritud värvitud preparaadis

66501

Algmaterjali mikroskoopiline uuring eelneva kultiveerimisega või kontsentreerimisega

66502

Mikroskoopiline uuring mükobakterite määramiseks

66503

Bioloogilise materjali aeroobne külv põhisöötme(te)le

66510

Bioloogilise materjali aeroobne külv lisasöötme(te)le

66511

Bioloogilise materjali külv inkubeerimisega spetsiifilises keskkonnas (mikroaerofiilid, anaeroobid, kapnofiilid)

66512

Bioloogilise materjali külv spetsiifiliste (harva esinevate või raskesti kultiveeritavate) patogeenide määramiseks

66513

Bioloogilise materjali külv spetsiaalsesse/automatiseeritud külvisüsteemi

66514

Bioloogilise materjali külv mükobakterite määramiseks (klassikaline meetod)

66515

Bioloogilise materjali külv mükobakterite määramiseks (vedelsöötmesüsteem)

66516

Bioloogilise materjali uuring koekultuuril

66517

Mükobakterite samastamine

66520

Mikroorganismi samastamine üksikute biokeemiliste või immunoloogiliste reaktsioonide abil

66521

Mikroorganismi samastamine biokeemilise või immunoloogilise spetsiaalse/automatiseeritud süsteemi abil

66522

Täpsustav samastamine

66523

Ravimitundlikkuse määramine diskdifusiooni meetodil kuni kuue preparaadi suhtes

66530

Minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni määramine ühes preparaadis

66531

Mikroorganismi markeri määramine aglutinatsiooni-, hemaglutinatsiooni-, lateksaglutinatsioonireaktsioonil

66540

Haigustekitaja markeri määramine immuunfluorestsentsmeetodil

66541

Kiiranalüüs haigustekitaja markeri määramiseks immuunkromatogeensel meetodil

66542

DNA analüüs PCR-meetodil

66608

Haigustekitaja tüpiseerimine või grupi määramine PCR-meetodil

66612

Sõeluuringud, hormoonuuringud, haigustekitajate uuringud immuunmeetodil (v.a HIV)

66706

Aneemia-, südame-, kasvajamarkerite määramine, haigustekitajate uuringud, antikehade, vitamiinide ja ensüümide määramine immuunmeetodil

66707

Tsütokiinide, allergeenipaneelide, spetsiifiliste markerite määramine ja haigustekitajate uuringud immuunmeetodil

66708

Harvaesinevad ja kinnitavad uuringud, erakorralised analüüsid immuunmeetodil

66709

Kiiranalüüs testribaga

66710

Immuunfluorestsentsuuring

66711

Immuunfluorestsentsuuring valmisslaididel

66712

Biopsiamaterjali immuunfluorestsentsuuring

66713

Immuunblot-uuring

66714

Kompleksne immuunblot-uuring

66715

Spetsiifiliste antikehade kompleksne samastamine

66716

Hematoksüliin-eosiin värvinguga biopsiamaterjali uuring (1 blokk)

66800

Operatsioonipreparaadi väljalõige koos makropreparaadi ja histoloogilise preparaadi kirjeldava diagnoosiga (kuni 3 blokki)

66801

Histoloogilise preparaadi 1 lisavärving (Giemsa, van Gieson) (1 klaas)

66802

Immuunhistokeemiline või -tsütokeemiline uuring ühel koelõigul või tsütoloogilisel preparaadil (1 klaas)

66804

Histo- või tsütokeemiline uuring histoloogilisel koelõigul või tsütoloogilisel preparaadil (1 klaas)

66805

Skriinija poolt hinnatud üldtsütoloogiline uuring (kuni 3 klaasi)

66808

Patoloogi poolt hinnatud üldtsütoloogiline uuring (kuni 3 klaasi)

66810

Tsütobloki uuring (1 blokk)

66813

Hematoksüliin-eosiin värvinguga pahaloomulisuse diferentseeringuga biopsiamaterjali uuring (1 blokk)

  66823

Botulismitoksiinravi planeerimine ja ravimi manustamine

6260

Karpaalkanali või ganglion stellatum’i või kolmiknärvi perifeersete harude blokaad või epiduraalblokaad

6262

Spiroergomeetria

6307

Keha rasva- ja veesisalduse uuring bioelektrilise takistuse meetodil

6360

Kardiotokograafiline non-stress-test

6335

Kardiotokograafiline kontraktsiooni stresstest

6336

Lapse aju ultraheliuuring

7940

Loote ultraheliuuring dopleriga

7969

Jalaravikabineti teenus

7049

Torketest allergeeniga

7502

Nahasisene test allergeeniga

7503

Provokatsioonitest

7504

Aplikatsioonitest allergeenidega

7509

Anaalvaariksite endoskoopiline ligeerimine

7590

Peennõelabiopsia või punktsioon ultraheli või röntgeni kontrolli all

7890

Pleura punktsioon ultraheli või röntgeni kontrolli all

7894

Sääre-õlavarre (ABI) indeksi määramine

6117

Füsioteraapia kodus

7060


[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.07.2019]

 (11) [Kehtetu - RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

 (12) [Kehtetu – RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (13) Kui perearstile makstakse eelmise aasta tulemuste eest lisatasu koodiga 3061 või 3069 tähistatud teenuse eest, tasub haigekassa käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud uuringute, protseduuride ja laboriuuringute eest lisaks perearsti pearaha arvel tasutavatele teenustele kuni 45% perearsti nimistule pearahadeks arvestatud summast aastas.
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.07.2019]

 (2) [Kehtetu – RTL 2009, 25, 328 - jõust. 01.07.2009]

 (3) Haigekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 13 kehtestatud määrale perearsti saatekirja alusel surnu patoanatoomilisele lahangule vedamise ja tehtud patoanatoomiliste lahangute eest tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste piirhindade alusel.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

 (4) Haigekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 13 kehtestatud määrale perearsti poolt patsiendi suunamisel e-saatekirjaga uroloogile, endokrinoloogile, pulmonoloogile, otorinolarüngoloogile, reumatoloogile, pediaatrile, hematoloogile, neuroloogile, kardioloogile, gastroenteroloogile, ortopeedile, onkoloogile, allergoloog-immunoloogile, nefroloogile, sisearstile, psühhiaatrile, günekoloogile, taastusarstile, dermatoveneroloogile, veresoontekirurgile ja valuravi arstile tervise infosüsteemi vahendusel e-konsultatsiooni või e-konsultatsioonile suunatud patsiendi ravi ülevõtmise eest tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimustel, kui e-saatekiri ja eriarsti vastus sisaldavad käesoleva määruse lisades 19–23, 27–29, 31–38, 40 ja 42–45 sätestatud andmeid
[RT I, 28.12.2018, 21 - jõust. 01.01.2019]

 (41) Haigekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 13 kehtestatud määrale patsiendile jämesoolevähi sõeluuringu raames tehtud väljaheite uuringu eest vastavalt tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnale.
[RT I, 22.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]

 (5) Haigekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva määruse § 4 lõigetes 1, 11 või 12 kehtestatud summale järgmiste uuringute eest vastavalt tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste piirhindadele:

Uuringud ja protseduurid

Tervishoiuteenuse kood

Ämmaemanda iseseisev vastuvõtt (esmane)

3111

Ämmaemanda iseseisev vastuvõtt

3112

Ämmaemanda koduvisiit (sünnitusjärgne)

3038

Koduõendusteenus

3026

Biopsia võtmine (välja arvatud operatsiooni ajal)

7004

Diagnostilisel või ravi eesmärgil elundi/õõne punktsioon

7005

Puurbiopsia

7006

Dermatoskoopia

7007

Digitaalne dermatoskoopia

7008

Diatermokoagulatsioon, krüoteraapia (protseduur ühele haigele)

7025

Laparotsentees

7110

Pindmiste naha ja nahaaluskoe tuumorite eemaldamine

7114

Pindmiste haavade ekstsisioon, kirurgiline korrastus

7115

Mädakolde avamine ja dreneerimine

7116

Võõrkeha (v.a implantaadi) eemaldamine pehmetest kudedest

7117

Väikese implantaadi eemaldamine

7118

Väikese implantaadi vahetamine

7119

Muud kirurgilised protseduurid

7122

Õlavarre kips- või kerglahase asetamine

7128

Sääre kips- või kerglahase asetamine

7129

Muu kips- või kerglahase asetamine

7130

Sidumine (ambulatoorne)

7141

Kateeterdamine

7159

Püsikateetri paigaldamine

7160

Epitsüstostoomi vahetus

7162

Kusepõie loputus ja ravimi viimine põide (ambulatoorselt)

7163

Punktsiooniga epitsüstostoomia

7165

Emakasisese vahendi paigaldamine/instrumentaalne väljutamine, emakakaela laiendamine

7352

Günekoloogiline läbivaatus koos preparaadi võtmisega

7359

HIV1,2 antigeeni ja/või antikehade määramine

66719

Papanicolaou meetodil tehtud ja skriinija hinnatud günekotsütoloogiline uuring

66807

Papanicolaou meetodil tehtud, skriinija ja patoloogi hinnatud günekotsütoloogiline uuring

66809

Papanicolaou meetodil tehtud ja patoloogi hinnatud patoloogiline günekotsütoloogiline uuring

66811

Esmatasandil raseduse jälgimise uuring (kliiniline veri)

66825

Esmatasandil raseduse jälgimise uuring (veregrupi/reesuse kinnitav määramine)

66826

Esmatasandil raseduse jälgimise uuring (antikehad)

66827

Esmatasandil raseduse jälgimise uuring (veregrupi/reesuse määramine)

66828

Esmatasandil raseduse jälgimise uuring (süüfilise seroloogia)

66829

Esmatasandil raseduse jälgimise uuring (HBsAg ehk hepatiit B pinnaantigeen)

66830

Esmatasandil raseduse jälgimise uuring (veresuhkur)

66831

Esmatasandil raseduse jälgimise uuring (klamüüdia)

66832

Esmatasandil raseduse jälgimise uuring (uriini külv)

66833

Üld- või erihooldekodu elaniku gripivastane vaktsineerimine

3096


[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.07.2019]

 (51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud koodiga 3026 tähistatud teenuse eest võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle nimistuga perearsti puhul, kellele makstakse koodiga 3092 tähistatud baasraha.
[RT I, 28.06.2018, 5 - jõust. 01.07.2018]

 (52) Haigekassa tasub perearstile raviarve esitamisel gripivastase vaktsineerimise üld- või erihooldekodu elaniku, sealhulgas perearsti nimistu välise isiku eest tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste piirhinna alusel.
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.07.2019]

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud raseduse jälgimisega seotud teenuste puhul peab perearst lähtuma Eesti Naistearstide Seltsi poolt heakskiidetud raseduse jälgimise juhendist.
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

 (7) Haigekassa tasub täiendavalt perearsti pearaha arvel tasutavatele teenustele kuni 3% perearsti nimistule pearahadeks arvestatud summast aastas järgmiste uuringute ja protseduuride eest:

Uuringud ja protseduurid

Tervishoiuteenuse kood

Kliinilise psühholoogi konsultatsioon eriarsti suunamisel

7607

Psühhoteraapia seanss ühele haigele

7601

Psühhoteraapia seanss ühele haigele grupis (grupis kaks kuni kaheksa haiget)

7602

Psühhoteraapia seanss perele

7603

Kliinilise logopeedi konsultatsioon

7620

Logopeediline uuring

7621

Logopeediline teraapia (kestus 90 min)

7622

Füsioteraapia individuaalne (kestus 30 min)

7050

Füsioteraapia 2–3 haigele samaaegselt (kestus 30 min)

7051

Füsioteraapia grupis (kestus 30 min)

7052

Füsioteraapia basseinis individuaalne (kestus 30 min)

7056

Füsioteraapia basseinis grupis (kestus 30 min)

7057


[RT I, 22.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud koodidega 7601, 7602, 7603 ja 7607 tähistatud teenuste puhul peab perearst lähtuma ravijuhendist „Generaliseerunud ärevushäire ja paanikahäire (agorafoobiaga või ilma) käsitlus perearstiabis”.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

§ 7.  [Kehtetu – RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008 – rakendatakse alates 1.01.2008]

§ 8.  Lisatasu tasumine perearstile

 (1) Haigekassa tasub perearstile tervishoiuteenuste loetelus koodidega 3050, 3061, 3062, 3069, 3083 ja 3093 tähistatud teenuste eest käesolevas paragrahvis või tervishoiuteenuste loetelus sätestatud kriteeriumite alusel, hinnates tegevusi nimistusse kuuluvate kindlustatud isikutega jooksvale kalendriaastale eelneval kalendriaastal (edaspidi hinnatav kalendriaasta) või käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel kuni viiel eelneval kalendriaastal.

 (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud kriteeriumide täitmise hindamiseks esitab haigekassa perearstile haigekassa andmekogu andmete alusel lepingus kokkulepitud andmed hiljemalt jooksva kalendriaasta 20. veebruariks.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

 (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud kriteeriumide rakendamise kord lepitakse kokku haigekassa ja perearsti vahel sõlmitavas lepingus.

 (4) Haigusi ennetava tulemusliku töö hindamise kriteeriumid on järgmised:

0–18-aastased isikud

KOOD

HÕLMATUS

PUNKTE

0–2-aastaste laste vaktsineerimine vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel kehtestatud määrusega kinnitatud immuniseerimiskavale

9020

90%

90

9021

9022

9023

9024

9025

9026

9027

9028

9029

Laste läbivaatus ja väikelaste üldine tervisekontroll

1. elukuul

9031

90%

60

3. elukuul

9032

12. elukuul

9033

2 aasta vanuselt

9034

Kooliminevate laste läbivaatus (6-, 7- või 8-aastaselt)

9030

90%

10

Kokku

 

 

160


[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

 (5) 0–2-aastaste laste vaktsineerimise hõlmatusse arvestatakse ka vaktsineerimisest keeldumised ja meditsiinilised vastunäidustused vaktsineerimisele juhul, kui vastavas vanuses lapsele on tehtud ettenähtud läbivaatused ja üldine tervisekontroll. Vaktsineerimisest keeldumist ja meditsiinilist vastunäidustust võetakse tulemuste arvestamisel arvesse vastavalt lepingus sätestatud tingimustele.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

 (6) Perearstil, kelle teeninduspiirkonnaks on üks kohaliku omavalitsuse üksus ja kelle nimistu koosneb selle piirkonna elanikest ning kelle teeninduspiirkonnas ei ela 0–2-aastaseid või 6-, 7- või 8-aastaseid lapsi, loetakse 0–18-aastaste isikute haigusi ennetava tulemusliku töö kriteeriumid vastavas osas täidetuks 100%.
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

 (7) [Kehtetu - RT I, 22.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]

 (71) Haigekassa tasub täiendavalt perearsti pearaha arvel tasutavatele teenustele kuni 10% tervisekeskuse perearsti ühele nimistule pearahadeks arvestatud summast aastas käesoleva määruse § 6 lõikes 7 sätestatud uuringute ja protseduuride eest.

 (8) Krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö hindamise kriteeriumid on järgmised:

Diabeet II

KOOD

HÕLMATUS

PUNKTE

Haigekassa poolt haigekassa andmekogu andmete alusel esitatud diabeet II krooniliste haigete (sotsiaalministri 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 13 „Tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine” kehtestatud rahvusvahelise haiguste klassifikaatori (edaspidi RHK-10) jaotises E11 nimetatud diagnoosidega) loetelu kinnitatud

 

Jah

0

Diabeet II haigetel määratud glükohemoglobiin

66118 või 9118

Keskmine hõlmatus** + 10%,
kuid mitte rohkem kui 90%

65

Diabeet II haigetel määratud kreatiniin vereseerumis

66102 või 9102

Diabeet II haigetel määratud üldkolesterool

66104 või 9104

Diabeet II haigetel määratud kolesterooli fraktsioonid üks kord kolme aasta jooksul

66105 või 9105

Pereõe nõustav vastuvõtt ja/või kroonilise haige nõustamine

9061 ja/või 9044

Haigekassa andmekogu andmetel on hinnataval kalendriaastal ja sellele eelneval kahel kuul igale diabeet II haigele (RHK-10 jaotises E11 nimetatud diagnoosidega) välja kirjutatud vähemalt kuus retsepti metformiinile (k.a kombinatsioonis) (diabeet ravimid 1)

 

Keskmine hõlmatus** + 10%,
kuid mitte rohkem kui 90%

10

 

Hüpertooniatõbi

KOOD

HÕLMATUS

PUNKTE

Haigekassa poolt haigekassa andmekogu andmete alusel esitatud hüpertooniatõvehaigete (RHK-10 jaotistes I10–I15 nimetatud diagnoosidega ja haiguse raskusastmetega) loetelu kinnitatud

 

Jah

0

Haigekassa andmekogu andmetel hinnataval kalendriaastal hüpertooniatõvehaigetele (RHK-10 jaotistes I10–I15 nimetatud diagnoosidega) väljakirjutatud toimeainepõhiste retseptide osakaal kõigist nimetatud diagnoosidega väljakirjutatud retseptidest (hüpertoonia ravimid 1)

 

90%

5

Haigekassa andmekogu andmetel on hinnataval kalendriaastal ja sellele eelneval kahel kuul igale mõõduka, kõrge ja ülikõrge lisariskiga hüpertooniatõvehaigele (RHK-10 jaotistes I10–I15 nimetatud diagnoosidega) välja kirjutatud vähemalt kuus retsepti angiotensiin konverteeriva ensüümi inhibiitorite, kaltsiumkanalite blokaatorite, beeta-blokaatorite või angiotensiin (II) antagonisti ravimirühmast (k.a kombinatsioonis) (hüpertoonia ravimid 2)

 

83%

20

I (madal risk)

Glükoos või glükolüseeritud hemoglobiin (HbA1c) üks kord kolme aasta jooksul

66101, 9101, 66118 või 9118

Keskmine hõlmatus** + 10%,
kuid mitte rohkem kui 90%

90

Üldkolesterool üks kord kolme aasta jooksul

66104 või 9104

Pereõe nõustav vastuvõtt ja/või kroonilise haige nõustamine

9061 ja/või 9044

II (mõõdukas lisarisk)

Alla 80-aastastel määratud üldkolesterool

66104 või 9104

Keskmine hõlmatus** + 10%,
kuid mitte rohkem kui 90%

175

Alla 80-aastastel määratud kolesterooli fraktsioonid

66105 või 9105

Glükoos või glükolüseeritud hemoglobiin (HbA1c)

66101, 9101, 66118 või 9118

Kreatiniin

66102 või 9102

EKG üks kord kolme aasta jooksul

6320, 6322, 6323 või 9320

Pereõe nõustav vastuvõtt ja/või kroonilise haige nõustamine

9061 ja/või 9044

III (kõrge või ülikõrge lisarisk)

Alla 80-aastastel määratud üldkolesterool

66104 või 9104

Keskmine hõlmatus** + 10%,
kuid mitte rohkem kui 90%

40

Alla 80-aastastel määratud kolesterooli fraktsioonid

66105 või 9105

Glükoos või glükolüseeritud hemoglobiin (HbA1c)

66101, 9101, 66118 või 9118

Kreatiniin

66102 või 9102

Pereõe nõustav vastuvõtt ja/või kroonilise haige nõustamine

9061 ja/või 9044

 

Müokardiinfarkt

KOOD

HÕLMATUS

PUNKTE

Haigekassa poolt haigekassa andmekogu andmete alusel esitatud müokardiinfarktihaigete (RHK-10 jaotistes I21, I22 ja I23 nimetatud diagnoosidega ja I25.2 diagnoosiga) loetelu kinnitatud

 

Jah

0

Määratud üldkolesterool

66104 või 9104

Keskmine hõlmatus** + 10%,
kuid mitte rohkem kui 90%

20

Määratud glükoos või glükolüseeritud hemoglobiin (HbA1c)

66101, 9101, 66118 või 9118

Määratud kolesterooli fraktsioonid

66105 või 9105

Pereõe nõustav vastuvõtt ja/või kroonilise haige nõustamine

9061 ja/või 9044

 

 

Haigekassa andmekogu andmetel on hinnataval kalendriaastal ja sellele eelneval kahel kuul igale müokardiinfarkti läbipõdenule (RKH-10 jaotistes I21, I22, I23, I25.2 nimetatud diagnoosidega) välja kirjutatud vähemalt kuus retsepti beeta-blokaatorite ravimirühmast (k.a kombinatsioonis) (infarkt ravimid 1)

Keskmine hõlmatus**+ 10%,
kuid mitte rohkem kui 90%

5

Haigekassa andmekogu andmetel on hinnataval kalendriaastal ja sellele eelneval kahel kuul igale müokardiinfarkti läbipõdenule (RKH-10 jaotistes I21, I22, I23, I25.2 nimetatud diagnoosidega) välja kirjutatud vähemalt kuus retsepti statiinide ravimirühmast (k.a kombinatsioonis) (infarkt ravimid 2)

Keskmine hõlmatus**+ 10%,
kuid mitte rohkem kui 90%

5

 

Hüpotüreoos

KOOD

HÕLMATUS

PUNKTE

Haigekassa poolt haigekassa andmekogu andmete alusel esitatud hüpotüreoosihaigete (RHK-10 jaotistes E01, E02 ja E03 nimetatud diagnoosidega ja E89.0 diagnoosiga, v.a kinnitamata diagnoosiga isikud) loetelu kinnitatud

 

Jah

0

Määratud TSH

66706 või 9706

Keskmine hõlmatus** + 10%,
kuid mitte rohkem kui 90%

45

Kokku:

 

 

480


[RT I, 21.03.2018, 1 - jõust. 01.04.2018]

 (9) Perearstil, kelle nimistus ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud diagnoosidega kroonilisi haigeid ning kelle nimistus olevate isikute kohta ei ole eriarstid haigekassale esitanud nimetatud haiguste diagnoosidega raviarveid, loetakse krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö kriteeriumid vastava haiguse osas täidetuks 100%.

 (10) Kroonilisi haigeid jälgitakse vastavalt ravijuhenditele. Krooniliste haigete jälgimise tulemuslikkust tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3061 või 3069 tähistatud teenuse eest tasumiseks hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud tingimustel.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

 (101) Jälgimise indikaatorid on järgmised:

Indikaator

KOOD

HÕLMATUS

PUNKTE

Albumiini ja kreatiniini suhte määramine uriinist diabeetikutel ja vererõhuhaigetel

66117

50%

0

E-konsultatsioon tervise infosüsteemi vahendusel

3039

jah/ei

0

HIV indikaatorseisundiga patsientide HIV testimise määr

66719

25%

0


[RT I, 28.12.2018, 21 - jõust. 01.01.2019]

 (11) Erialase lisapädevuse hindamise kriteeriumid on järgmised:

Erialane pädevus

KOOD

HÕLMATUS

KOEFITSIENT

Perearsti ja -õe erialane pädevus

 

Perearst ja pereõde on läbinud pädevushindamise

0,2



Raseduse jälgimine

KOOD

HÕLMATUS

KOEFITSIENT

Ämmaemanda iseseisev vastuvõtt (esmane)

3111

Koode esineb raviarvetel kokku vähemalt 8 korda

0,3

Ämmaemanda iseseisev vastuvõtt

3112

Perearsti poolt raseduse tuvastamine ja jälgimine

9045



Günekoloogiline läbivaatus

KOOD

HÕLMATUS

KOEFITSIENT

Günekoloogiline läbivaatus koos preparaadi võtmisega

7359

Koode esineb raviarvetel kokku vähemalt 10 korda

0,2

Emakasisese vahendi paigaldamine/
instrumentaalne väljutamine, emakakaela laiendamine

7352

Güneko-tsütoloogiline uuring

66807
66809
66811



Kirurgilised manipulatsioonid ja pisioperatsioonid

KOOD

HÕLMATUS

KOEFITSIENT

Pindmiste haavade ekstsisioon, kirurgiline korrastus

7115

Koode esineb raviarvetel kokku vähemalt 40 korda

0,3

Mädakolde avamine ja dreneerimine

7116

Võõrkeha (v.a implantaadi) eemaldamine pehmetest kudedest

7117

Muud kirurgilised protseduurid

7122

Sidumine (ambulatoorne)

7141

Pindmiste naha ja nahaaluskoe tuumorite eemaldamine

7114

Muu kips- või kerglahase asetamine

7130

Biopsia võtmine (välja arvatud operatsiooni ajal)

7004

Diagnostilisel või ravi eesmärgil organi/õõne punktsioon

7005

Kateeterdamine

7159

Püsikateetri paigaldamine

7160

Epitsüstostoomi vahetus

7162

Kusepõie loputus ja ravimi viimine põide (ambulatoorselt)

7163

Diatermokoagulatsioon, küroteraapia (protseduur ühele haigele)

  7025


[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

 (12) Perearstile tasutakse tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3061 või 3069 tähistatud teenuse piirhinnast koefitsiendiga 0,8, kui haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö kriteeriumidest kokku on täidetud vähemalt 80% (512 punkti).
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

 (13) Perearstile tasutakse tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3061 või 3069 tähistatud teenuse piirhinnast koefitsiendiga 1,0, kui perearsti haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö kriteeriumidest kokku on täidetud vähemalt 90% (576 punkti).
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

 (14) Kui perearstil on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 12 või 13 sätestatud tingimused, hinnatakse tema erialast lisapädevust ja määratakse koodiga 3062 tähistatud teenuse koefitsiendid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 11. Erialase lisapädevuse hindamisel liidetakse täidetud kriteeriumide koefitsiendid.

 (141) Koodiga 3050 tähistatud lisatasu maksmise aluseks on MTÜ Eesti Perearstide Selts poolt läbi viidud üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omavate tervishoiuteenuse osutajate kvaliteedi hindamise tulemused. Hindamise tulemusel antakse kõigile hindamises osalejatele punktisumma, mille alusel paigutub üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omav tervishoiuteenuse osutaja kvaliteedi hindamise skaalal A-, B- või C-tasemel.
[RT I, 29.12.2016, 66 - jõust. 01.01.2017]

 (142) Kui üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omavat tervishoiuteenuse osutajat on MTÜ Eesti Perearstide Selts poolt kvaliteedi hindamise tulemusel hinnatud A-tasemega hinnatava aasta 31. detsembri seisuga, makstakse koodiga 3050 tähistatud lisatasu juhul, kui vähemalt 70% perearstidest, kes tegutsevad tervishoiuteenuse osutaja kaudu, on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 12 või 13 sätestatud tingimused ja üksnes nende nimistute kohta, mille perearst on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 12 või 13 sätestatud tingimused.
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

 (143) Koodiga 3093 tähistatud lisatasu maksmise aluseks on MTÜ Eesti Perearstide Selts poolt läbi viidud üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omavate tervishoiuteenuse osutajate kvaliteedi hindamine ja haigekassa poolt kinnitatud kvaliteedi hindamise tulemused. MTÜ Eesti Perearstide Seltsi hindamise tulemusel antakse kõigile hindamisel osalejatele punktisumma, mille alusel paigutub üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omav tervishoiuteenuse osutaja kvaliteedi hindamise skaalal A-, B- või C- tasemele. MTÜ Eesti Perearstide Selts annab kvaliteedi hindamise tulemusel üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omavale tervishoiuteenuse osutajale A- või B-taseme hinnatava aasta 31. detsembri seisuga, kui üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omav tervishoiuteenuse osutaja on täitnud tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3061 või 3069 tähistatud haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö kriteeriumidest kokku vähemalt 80% (512 punkti).
[RT I, 29.12.2016, 66 - jõust. 01.01.2017]

 (15) Haigekassa hindab perearsti poolt esitatud raviarvete ja käesolevas paragrahvis sätestatud juhul muude andmete alusel perearsti tegevust käesolevas paragrahvis või tervishoiuteenuste loetelus sätestatud korras ning kinnitab hindamise tulemused hinnatavale kalendriaastale järgneva kalendriaasta 1. juuliks.
[RT I, 22.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]

 (16) Perearstil on õigus algatada käesoleva paragrahvi lõike 15 alusel tehtud haigekassa otsuse suhtes vaidemenetlus «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

 (17) Haigekassa avalikustab oma veebilehel hinnatavale kalendriaastale järgneva kalendriaasta 1. juuliks kõigi perearstide koodidega 3061, 3062, 3069 ja 3083 tähistatud tervishoiuteenuste punktisumma ja piirhinna koefitsiendid. Koodidega 3050 ja 3093 tähistatud tervishoiuteenuste hindamise tulemused avalikustatakse haigekassa veebilehel hindamise läbiviimise aasta 1. detsembriks.
[RT I, 29.12.2016, 66 - jõust. 01.01.2017]

3. peatükk ERIARSTIABI EEST TASUMINE 

1. jagu Ambulatoorne eriarstiabi 

§ 9.  Ambulatoorse eriarstiabi eest tasumine

 (1) [Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

 (2) Eriarsti vastuvõtt ning ambulatoorsel ravil viibivale haigele tehtud uuringud ja osutatud teenused, v.a tervishoiuteenuste loetelu § 7 lõikes 2 loetletud tegevused, vormistatakse raviarvel.
[RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

 (3) Sama eriarsti või õe poolt haigele ühe haigusjuhu korral tehtud uuringud ja osutatud teenused ning nende poolt sama haigusjuhu korral teiselt tervishoiuteenuse osutajalt tellitud uuringud ja protseduurid vormistatakse ühel raviarvel.

 (4) Haigekassa võtab koodidega 3042 ja 3043 tähistatud tervishoiuteenuste osutamise eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui nimetatud tervishoiuteenuste osutamise käigus koostatud raviplaan vastab käesoleva määruse lisades 17 ja 18 sätestatud vormile.
[RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (5) Haigekassa võtab koodiga 3101 tähistatud tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui nimetatud tervishoiuteenuse osutamise käigus koostatud otsus vastab käesoleva määruse lisas 25 esitatud vormile.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

 (6) Haigekassa võtab koodiga 3102 tähistatud tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui nimetatud tervishoiuteenuse osutamise käigus on järgitud käesoleva määruse lisas 26 esitatud juhendit.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

 (7) Haigekassa võtab koodiga 3034 tähistatud tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui nimetatud tervishoiuteenuse osutamise käigus antud hinnang vastab käesoleva määruse lisas 30 esitatud vormile.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

§ 10.  Vähihaige koduse toetusravipäeva eest tasumine
[Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 11.  Koduse peritoneaaldialüüsi ravipäeva eest tasumine
[Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 12.  Päevaravi ja päevakirurgia eest tasumine

 (1) [Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

 (2) Anesteesia, kompleksteenuste ja operatsioonide eest päevakirurgias tasub haigekassa tervishoiuteenuste loetelu 4., 5. ja 6. peatükis kehtestatud piirhindade alusel.

§ 121.  Vähemalt 19-aastase kindlustatud isiku hambaraviteenuse eest tasumine
[RT I, 28.06.2017, 24 - jõust. 01.07.2017]

 (1) Haigekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle käesoleva määruse § 661 kohase dokumendi alusel.

 (2) Kui haigekassa on vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult kalendriaastas hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse tervishoiuteenuste loetelus sätestatud määras osaliselt või täielikult üle võtnud ja isik vastab samas kalendriaastas ka tervishoiuteenuste loetelus sätestatud kõrgendatud piirmääras tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimustele, võtab haigekassa nimetatud isiku eest selles kalendriaastas tasu maksmise kohustuse üle kõige rohkem kõrgendatud piirmääras.

 (3) Haigekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle kõrgendatud piirmääras juhul, kui isik vastab hambaraviteenuse osutamise ajal kõrgendatud piirmääras tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimusele.
[RT I, 28.06.2017, 24 - jõust. 01.07.2017]

 (4) Haigekassa võtab arsti otsuse alusel hambaraviteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle puuduva suuhügieeni võimekusega vaimse ja füüsilise puudega isikult.
[RT I, 28.12.2018, 21 - jõust. 01.01.2019]

§ 122.  Vähemalt 19-aastase kindlustatud isiku hambaproteesiteenuse eest tasumine
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

 (1) Ravikindlustuse seaduse § 29 lõikes 22 nimetatud isikult tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel tervishoiuteenuste loetelu §-s 77 sätestatud tingimustel on hambaproteesiteenuse hulka kuuluva teenuse piirhinnaks tervishoiuteenuse osutaja kehtestatud hind.

 (2) Haigekassa võtab üle tasu maksmise kohustuse hambaproteesiteenuse hulka kuuluvate teenuste eest tervishoiuteenuste loetelu §-s 77 sätestatud piirmäära ulatuses juhul, kui teenused on kantud käesoleva määruse lisas 41 kehtestatud teenuste loetellu.

 (3) Haigekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle käesoleva määruse § 661 kohase dokumendi alusel.
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

§ 123.  Enteraalse toitmise eest tasumine
[RT I, 26.03.2019, 9 - jõust. 01.04.2019]

  Haigekassa võtab koodidega 7037, 7038, 7039 ja 7029 tähistatud tervishoiuteenuste osutamise eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui on järgitud käesoleva määruse lisas 46 sätestatud koduse enteraalse toitmise teenuse kvaliteedi kriteeriume.
[RT I, 26.03.2019, 9 - jõust. 01.04.2019]

2. jagu Statsionaarne eriarstiabi 

§ 13.  Statsionaarse eriarstiabi arvestus

 (1) [Kehtetu - RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

 (2) [Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

 (3) Voodipäevade arv ja haigele tehtud terviseuuringud ning osutatud teenused, v.a tervishoiuteenuste loetelu § 12 lõikes 2 loetletud tegevused, vormistatakse samal raviarvel.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

 (4) Ühe tervishoiuteenuse osutaja juures statsionaarsel ravil viibimise ajal sama või teise tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatud tervishoiuteenused vormistatakse samal statsionaarse ravi raviarvel.

 (5) Haigekassa võtab tervishoiuteenuste loetelu § 12 lõikes 25 sätestatud juhul tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui ravi alustamise ja jätkamise otsus vastab käesoleva määruse lisas 24 esitatud vormile.

§ 14.  Voodipäevade arvestus

 (1) [Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

 (2) [Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

 (3) Tegevusloal märkega «sealhulgas» märgitud eriala voodipäevakulude eest tasumisel rakendatakse põhierialale vastavat voodipäeva piirhinda.

§ 15.  Hooldusravi ja haige lapse põetamise eest tasumine
[Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 16.  Intensiivravi eest tasumine
[Kehtetu - RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

4. peatükk UURINGUTE JA PROTSEDUURIDE EEST TASUMINE 
[Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 17.  Füsioteraapia ja tegevusteraapia eest tasumine
[Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

5. peatükk KOMPLEKSTEENUSE EEST TASUMINE 

§ 18.  Kompleksteenuste eest tasumine
[Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 19.  [Kehtetu – RTL 2009, 25, 328 - jõust. 01.07.2009]

§ 20.  Kompleksteenuste eest tasumine

 (1) [Kehtetu - RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.07.2019]

 (2) Tervishoiuteenuste loetelu § 43 lõikes 4 nimetatud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse hallatavas tervise infosüsteemis andmete töötlemise kulu on 1339,87 eurot kvartalis.
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.07.2019]

 (3) Tervishoiuteenuste loetelu § 43 lõikes 4 nimetatud Eesti Tervishoiu Pildipangas piltide arhiveerimise kulu on 2978,53 eurot kvartalis.
[RT I, 28.06.2018, 5 - jõust. 01.07.2018]

§ 21.  [Kehtetu – RTL 2008, 61, 874 - jõust. 26.07.2008]

§ 22.  Diagnoosipõhise kompleksteenuse eest tasumine
[Kehtetu - RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

6. peatükk LABORIUURINGUTE EEST TASUMINE 
[RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 23.  Laboriuuringu eest tasumine

 (1) [Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

 (2) Juhul kui üks tervishoiuteenuse osutaja ostab laboriuuringu teiselt tervishoiuteenuse osutajalt, arvestab laboriuuringu teinud tervishoiuteenuse osutaja analüüsi võtmiseks vajalike tarvikute maksumuse teenuse müügihinnast maha.

§ 24.  Ravimite eest tasumine
[Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

7. peatükk TERVISHOIUTEENUSE OSUTAJALE TEENUSE OSUTAMISE EEST MAKSTAVA TASU ARVUTAMISE METOODIKA 

1. jagu Üldsätted 

§ 25.  Metoodika rakendusala

  Käesolevat metoodikat rakendatakse tervishoiuteenuste loetellu kantava teenuse piirhinna arvutamisel ja loetellu kantud teenuse piirhinna muutmisel.

2. jagu Eriarstiabi 

§ 26.  Mõisted

  Mõisted käesoleva jao tähenduses:
 1) tegevuspõhine kuluarvestus on kuluarvestuse metoodika (activity based costing – ABC), mis põhineb põhjuslikul seosel tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatava teenuse, teenuse osutamiseks vajalike tegevuste ja tegevusteks vajalike ressursside (edaspidi ressurss) vahel;
 2) ressursid on tööjõud, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, ruumid, korduvkasutusega meditsiiniseadmed, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, tugiteenused;
 3) ressursi kasutamise optimaalne maht on ühe kalendriaasta jooksul teenuste osutamiseks vajalik ühe ressursi maht, mida mõõdetakse ajalistes mõõtühikutes (minut) või arvulistes mõõtühikutes (kasutuskordade arv, protseduuride arv, voodipäevade arv, euro);
[RT I, 29.12.2010, 20 - jõust. 01.01.2011]
 4) ressursi kasutamise keskmine maht on ühe teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise keskmine maht;
 5) ressursi kogukulu perioodis on ressursi kogukulu kalendriaastas, mille kohta andmed esitatakse vastavalt käesoleva määruse lisale 12;
 6) teenuse standardkulu on teenuse osutamiseks vajalike ressursside kasutamise keskmise mahu järgi arvutatud kulu, tuginedes eksperthinnangule;
 7) eksperthinnang – «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras määratud isiku antud hinnang.
 8) diagnoosipõhine kompleksteenus (edaspidi DRG) on tervishoiuteenuse eest tasu maksmise meetod, mis põhineb samade tunnustega raviarvete grupeerimisel kliiniliselt ja ressursikulult sarnastesse rühmadesse. Grupeerimiseks kasutatakse NordDRG süsteemis defineeritud rühmi.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

§ 27.  Ressursi ühe mõõtühiku kulu arvutamine

 (1) Tööjõu, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme, ruumide- ja korduvkasutusega meditsiiniseadme ning tugiteenuste kulu ühe mõõtühiku maksumuse arvutamisel jagatakse ressursi kogukulu perioodis ressursi kasutamise optimaalse mahuga.

 (2) Ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite ühe mõõtühiku kulu on võrdne ressursi soetusmaksumusega.
[RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008 – rakendatakse alates 1.01.2008]

§ 28.  Tööjõu kulu arvestamine

 (1) Tööjõu kasutamise keskmise mahu arvestamisel lähtutakse ühe teenuse osutamiseks vajalikust töötajate arvust ja keskmisest tööajast, mis sisaldab otseselt teenuse osutamiseks ning ettevalmistamiseks vajalikku aega.

 (2) Tööjõu kulu perioodis käesoleva jao tähenduses koosneb:
 1) brutopalgast;
 2) maksudest brutopalgalt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse);
 3) koolitus- ja lähetuskulust;
 4) bürookulust;
 5) tööriiete kulust;
 6) juhtimiskulust;
 7) töökoha kulust (ruum, inventar, infotehnoloogia).
[RTL 2009, 25, 328 - jõust. 01.07.2009]

 (3) Tööjõu kulu arvestamise alus perioodis (v.a brutopalk ja maksud brutopalgalt) töötajate lõikes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 2.

 (4) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse standardkulus järgmisi summasid:
 1) arsti brutopalk on 17 eurot ja 11 senti tunnis;
 2) õe brutopalk on 8 eurot ja 94 senti tunnis;
 3) hooldustöötaja brutopalk on 5 eurot ja 12 senti tunnis;
 4) muu kõrgharidusega spetsialisti brutopalk on 9 eurot 31 senti tunnis;
 5) muu keskharidusega spetsialisti brutopalk on 5 eurot 12 senti tunnis.
[RT I, 26.03.2019, 9 - jõust. 01.04.2019]

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 brutopalgana toodud summasid muudetakse lähtuvalt riikliku ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast.

 (6) Tööjõu kasutamise optimaalne maht ja teenuse osutamiseks vajalik tööjõu kasutamise keskmine maht, mis tugineb eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3.

§ 29.  Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu arvestamine

 (1) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kasutamise keskmine maht arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvast ajast või protseduuride arvust vastava seadme kohta.

 (2) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu perioodis koosneb:
 1) kulumist;
 2) hooldus- ja remondikuludest.

 (3) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kasutamise optimaalne maht saadakse ekspertarvamusena, mis arvestab seadme võimsust, olemasolevate seadmete tegelikku töökoormust ning seadmega tehtavate protseduuride hinnangulist vajadust.
[RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008 – rakendatakse alates 1.01.2008]

 (4) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulumi arvestamise aluseks on soetusmaksumus ja seadme amortisatsiooniperiood, hooldus- ja remondikulu arvestatakse teenuse standardkuludesse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvale ajale, lähtudes ressursi optimaalsest kasutamise mahust ja hoolduskulust aastas, kuid mitte suuremas summas kui eksperdi poolt antud hinnangus.
[RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008 – rakendatakse alates 1.01.2008]

 (5) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme soetusmaksumus määratakse käesoleva määrusega kehtestatud lisa 1 andmete alusel, kuid mitte suuremas summas kui eksperdi poolt antud hinnangus.
[RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008 – rakendatakse alates 1.01.2008]

 (6) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete amortisatsiooniperiood, selle kasutamise optimaalne maht ja kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3.

§ 30.  Ruumide kasutuskulu arvestamine

 (1) Ruumide kasutamise maht arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvale ajale vastavas ruumis.

 (2) Ruumide kogukulu perioodis koosneb:
 1) hoonete ja rajatiste kulum;
 2) kinnistute, hoonete ja ruumide kommunaalkulud (sealhulgas küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, valvekulu, maamaks, olmeprügi vedu);
 3) kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muud kulud (hooldus, remont, koristuskulu);
 4) ruumis paiknevate seadmete ja inventari kulu.

 (3) Ruumide kulu arvestatakse teenuse standardkuludesse, tuginedes eksperthinnangule, vastavalt käesoleva määruse lisadele 5 ja 6.

 (4) Ruumide suurus määratakse lähtuvalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 22 lõike 4 alusel kehtestatud haigla liikide nõuetest ja eksperthinnangust.

 (5) Teenuse osutamiseks vajaliku ruumi ja teenuse osutamisega mitte seotud pinna suuruse ja ruutmeetri ehitusmaksumuse arvestamisel lähtutakse eksperthinnangust.

 (6) Ruumis paiknevate muude ressursside loetelu, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 6.

 (7) Ruumide kasutamise optimaalne maht ja nende kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3.

§ 31.  Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestamine

 (1) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestatakse teenuse standardkuludesse vastavalt teenuse osutamiseks vajaliku meditsiiniseadme kasutamise keskmisele mahule.

 (2) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kogukulu perioodis arvestatakse:
 1) meditsiiniseadmete soetusmaksumusest
[RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008, rakendatakse alates 1.01.2008]
 2) meditsiiniseadmete kasutamise optimaalsest mahust.

 (3) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete soetusmaksumus ja selle kasutamise optimaalne maht määratakse esitatud taotluse alusel lähtudes mõistlikust kasutuskordade arvust, kuid mitte väiksemast kasutamise optimaalsest mahust kui eksperdi poolt antud hinnang.

 (4) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kasutamise optimaalne maht ja nende kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3.

§ 32.  Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamine

 (1) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks vajalikule meditsiiniseadme ja ravimi kasutamise keskmisele mahule.

 (2) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu (v.a tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatu korral) arvestamisel lähtutakse meditsiiniseadmete ja ravimite soetusmaksumusest, kuid mitte rohkem kui eksperdi poolt antud hinnang.
[RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008 – rakendatakse alates 1.01.2008]

 (3) Ravimid ja meditsiiniseadmed arvestatakse muu tervishoiuteenuse standardkulusse juhul, kui nende nimetus ja piirhind ei ole sätestatud tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid».

 (4) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud suurima rahalise mõjuga meditsiiniseadmete ja kõikide ravimitega standardkulu vaadatakse igal aastal lähtudes ostuhinnast üle ravikindlustuse seaduse § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel vastavalt käesoleva määruse § 36 lõikes 3 sätestatule.

 (5) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kasutusvajadus teenustes (v.a tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatu korral), tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3.

 (6) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sisalduvate ravimite maksumus, kasutusvajadus ja osakaalud teenuses, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 15.

 (7) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud meditsiiniseadmete maksumus, kasutusvajadus ja osakaal teenuses, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 16.

§ 33.  Tugiteenuste kulu arvestamine

 (1) Teenuse standardkuludesse arvestatakse järgmised tugiteenuste kulud vastavalt teenuse liigile või ressursi kasutamise keskmisele mahule:
 1) patsiendi haldus – klienditeenindus ja patsiendi andmete haldus;
 2) pesu pesemine;
 3) patsientide toitlustamine;
 4) seadmete, inventari ja instrumentide sterilisatsioon;
 5) jäätmekäitlus;
 6) sisseostetav APEX analüüsiteenus;
 7) tervishoiuteenuse osutamisega seotud transport;
 8) doonori haldus;
[RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008 – rakendatakse alates 1.01.2008]
 9) digitaalse pildi arhiveerimine;
[RTL 2009, 25, 328 - jõust. 01.07.2009]
 10) ohutuse- ja kvaliteedi kontroll radioloogias;
[RTL 2009, 25, 328 - jõust. 01.07.2009]
 11) labori kulu vastuvõtus ja voodipäevas.
[RTL 2009, 25, 328 - jõust. 01.07.2009]

 (2) Tugiteenuste kasutuskulu arvestatakse teenuse standardkulusse, tuginedes eksperthinnangule, vastavalt käesoleva määruse lisale 3.

 (3) Tugiteenuste kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3.

§ 34.  Teenuse standardkulu arvutamine

 (1) Teenuse standardkulu arvutatakse «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isiku poolt esitatud andmete alusel käesoleva määrusega kehtestatud korras.

 (2) Teenuse standardkulu arvutamiseks summeeritakse käesoleva määruse lisas 3 sätestatud ressursi kasutamise keskmine maht ning käesoleva määruse § 27 alusel arvutatud ja lisas 3 sätestatud ressursi ühe mõõtühiku maksumuse korrutised.

 (3) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud ravimite standardkulu arvutamiseks liidetakse lisas 15 esitatud teenuses sisalduvate ravimite või ravikuuride maksumuste, mis saadakse ravimi ühe ühiku ostuhinna või hulgimüügihinna ning ravikuuris sisalduva toimeaine keskmise koguse patsiendi kohta korrutisena, ja osakaalude korrutised.

 (4) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud meditsiiniseadme standardkulu arvutamisel liidetakse lisas 16 esitatud teenuses sisalduvate meditsiiniseadmete maksumuste, mis saadakse teenuses sisalduva meditsiiniseadme koguse ja ühe ühiku ostuhinna või hulgimüügihinna korrutisena, ja osakaalude korrutised.

§ 35.  Ettepaneku tegemine piirhinna arvutamiseks

 (1) Ettepaneku tegemiseks lisab «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isik «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse lisas loetletud andmetele käesoleva määruse lisas 1 toodud näidisvormil loetletud andmed (edaspidi algataja taotlus).

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud algataja taotluse vormistab ja allkirjastab teenuse piirhinna taotleja esindaja.

 (3) Tervishoiuteenuste loetelusse uue teenuse lisamise või loetelus kehtestatud teenuse piirhinna muutmiseks peab algataja taotlus sisaldama järgmisi andmeid:
 1) töötajate kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 – ametinimetus, arv ja keskmine teenuse osutamiseks kuluv aeg (otsene- ja ettevalmistusaeg);
 2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 – nimetus, soetusmaksumus, amortisatsiooniaeg, hoolduskulu aastas, keskmine kasutusaeg või protseduuride arv taotletava teenuse osutamiseks ja optimaalne protseduuride arv või tööaeg meditsiiniseadme kohta (aastas);
 3) teenuse osutamiseks vajalik ruumi kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 – nimetus ja keskmine kasutusaeg;
 4) uue teenuse lisamisel ruumis paiknev seade ja/või inventar vastavalt käesoleva määruse lisale 6 – nimetus, ühik, kogus;
 5) korduvkasutusega meditsiiniseadmete kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 – nimetus, kogused, keskmine kasutuskordade arv ja keskmine soetusmaksumus;
 6) ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 (v.a tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatu korral) – nimetus, kogused ja keskmine soetusmaksumus;
 7) tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud ravimid – paikme või näidustuse nimetus, paikme või näidustuse raviks või teenuses kasutatava(te) ravimi(te) või ravikuuri(de) nimetus(ed), ravikuuris sisalduva(te) toimeaine(te) nimetus(ed) ja manustamisviis(id), ravikuuris sisalduva(te) toimeaine(te) mõõtühik, ravikuuris sisalduva toimeaine keskmine kogus patsiendi kohta, ostuhind või hulgimüügi ostuhind ühiku kohta, ravikuuri osakaal paikme või näidustuse ravis, paikme või näidustuse osakaal teenuses;
 8) tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud ühekordsed meditsiiniseadmed – nimetus, kogus, hankelepingu ostuhind või hulgimüügihind ning osakaal teenuses;
 9) tugiteenuste kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 – nimetus ja kogused esitatakse järgmiselt: keskmine pesusse mineva pesu kogus kilogrammides, patsiendi toitlustamine (jah/ei), keskmine sterilisatsiooni vajadus sterilisatsiooni ühikutes ning keskmine jäätmekäitluseks mineva materjali kogus kilogrammides;
 10) teised teenused, mis on nimetatud tervishoiuteenuste loetelus – teenuse kood, nimetus ja kogus.

 (4) Kui teenuse osutamiseks vajalikku ressurssi ei ole käesoleva määruse lisades 3–4, 7–9 ja 11 nimetatud, siis taotluses ei täideta ressursi koodi veergu.

§ 36.  Teenuse piirhinna muutmine

 (1) Teenuse piirhinna muutmiseks vaadatakse tegevusteks vajalike ressursside kulu, välja arvatud käesoleva määruse § 28 lõike 2 punktides 1 ja 2 ning § 30 lõike 2 punktis 1 sätestatu, ja ressursside kasutamise optimaalne maht üle üks kord aastas ravikindlustuse seaduse § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Käesoleva määruse §-s 28 (v.a brutopalk, maksud brutopalgalt), §-s 30 (v.a ruumis paiknevate seadmete ja inventari kulu) ja §-s 33 sätestatud ressursside ühe mõõtühiku kulu ning §-s 33 (v.a seadmete, inventari ja instrumentide sterilisatsioon, jäätmekäitlus, tervishoiuteenuse osutamisega seotud transport) sätestatud ressursside kasutamise keskmine maht vaadatakse üle ravikindlustuse seaduse § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel, kui on esitatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõikes 4 sätestatud haigla liikidest haigekassa argumenteeritud valikul vähemalt kahe piirkondliku haigla, kahe keskhaigla ja kahe üldhaigla piirhinna arvutamise aastale eelneva viimase majandusaasta või kokkuleppel haigekassaga sellele eelneva majandusaasta aruande andmed käesoleva määruse lisas 12 sätestatud kulude jaotused ja samade haiglate osutatud teenuste mahud käesoleva määruse lisas 13 esitatud vormi kohaselt koos sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 51 „Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord” lisa 14 elektroonse koopiaga.
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

 (3) Käesoleva määruse §-ides 29, 31 ja 32 sätestatud ressursside ühe mõõtühiku kulu ja käesoleva määruse §-ides 28–33 sätestatud seadmete, inventari ja instrumentide sterilisatsiooni, jäätmekäitluse ja tervishoiuteenuse osutamisega seotud transpordi ressursside kasutamise keskmine maht vaadatakse üle ravikindlustuse seaduse § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel, kui on esitatud haigekassa argumenteeritud valikul vähemalt nende tervishoiuteenuse osutajate viimase majandusaasta või kokkuleppel haigekassaga sellele eelneva või järgneva majandusaasta aruande andmed, kelle muudetavate teenuste rahaline maht moodustab 70% vastavate teenuste rahalisest kogumahust või nelja suurima rahalise mahuga tervishoiuteenuse osutaja andmed.

 (4) Aastatel, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud tegevusi ei tehta, korrigeeritakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ressursside ühe mõõtühiku kulu (v.a tervishoiuteenuse osutamisega seotud transport), arvestades sisemajanduse koguprodukti deflaatorit ja tootlikkuse panust potentsiaalsesse kasvu, v.a juhul, kui ei esitata käesoleva määruse § 32 lõikes 4 nimetatud ostuhinda.
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

 (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevuste täitmisel on võimalik andmed esitanud tervishoiuteenuse osutajaid tasustada.

§ 37.  Teenuse piirhinna arvutamine

  Teenuse piirhind arvutatakse lähtudes teenuse standardkuludel põhinevast hinnast ning «Ravikindlustuse seaduse» §-st 31.

§ 38.  DRG piirhinna arvutamine ja muutmine
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

 (1) DRG piirhinnad arvutatakse kehtestatavate tervishoiuteenuste loetelu piirhindade alusel.

 (2) DRG piirhindade arvutamise aluseks on hinnaarvutamise kalendriaasta esimese poolaasta jooksul haigekassale esitatud ja tervishoiuteenuste loetelu § 44 lõike 2 kohaselt DRG-sse grupeerunud raviarvete, välja arvatud tervishoiuteenuste loetelu § 44 lõike 6 punktides 1–5 ja 9 kirjeldatud raviarvete andmed.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühte DRG-sse grupeerunud raviarvete keskmise maksumuse arvutamisel:
 1) leitakse iga DRG grupi raviarvele uus maksumus tervishoiuteenuste piirhindade alusel;
 2) leitakse iga DRG grupi 5. protsentiili ja 90. protsentiili väärtused;
 3) jäetakse edasisest arvutusest välja raviarved, mis on odavamad kui 5. protsentiili ja kallimad kui 90. protsentiili väärtused;
 4) arvutatakse igasse DRG gruppi allesjäänud raviarvete uus aritmeetiline keskmine, mis on DRG uus piirhind.

 (4) Tervishoiuteenuste loetelu § 44 lõikes 1 sätestatud muude samal ajal osutatud teenuste piirhindade summa vahemiku arvutamisel võetakse aluseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 kirjeldatud väärtused.

 (5) DRG baashind on kõikide tervishoiuteenuste loetelu § 44 lõikes 1 kehtestatavate DRG piirhindade kaalutud keskmine hind, kasutades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavaid raviarveid.

 (6) DRG kaal on DRG piirhinna suhe baashinda. DRG kaal arvutatakse igale DRG-grupile.
[RT I, 21.03.2018, 1 - jõust. 01.04.2018]

§ 381.  Tervishoiuteenuse „Eriarstiabi ja õendusabi osutamine kuus” piirhinna arvutamine ja muutmine
[RT I, 28.12.2018, 21 - jõust. 01.01.2019]

 (1) Tööjõu kasutamise keskmise mahu arvestamisel standardkulus lähtutakse teenuste osutamiseks vajalikust töötajate arvust.

 (2) Tööjõu kulu perioodis käesoleva jao tähenduses koosneb:
 1) brutopalgast;
 2) maksudest brutopalgalt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse);
 3) koolitus- ja lähetuskulust;
 4) bürookulust;
 5) tööriiete kulust;
 6) juhtimiskulust.

 (3) Tööjõu kulu määramisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 28 sätestatust.

 (4) Õe, hooldustöötaja, muu kõrgharidusega spetsialisti ja muu keskharidusega spetsialisti brutopalga kuluna arvestatakse standardkulus käesoleva määruse § 28 lõikes 4 sätestatud summasid. Arsti brutopalga kuluna arvestatakse standardkulus 22 eurot ja 17 senti tunnis.
[RT I, 26.03.2019, 9 - jõust. 01.04.2019]

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 brutopalgana sätestatud summasid muudetakse lähtuvalt ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast.

 (6) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete kasutamise keskmise mahu arvestamisel standardkulus lähtutakse teenuste osutamiseks vajalikust seadmete arvust.

 (7) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulumi ning hoolduskulu ja remondikulu määramisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 29 sätestatust.

 (8) Ruumide kasutamise keskmise mahu arvestamisel standardkulus lähtutakse teenuste osutamiseks vajalikust ruumide arvust.

 (9) Ruumide ruutmeetri kulu ja suuruse määramisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 30 sätestatust.

 (10) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestamisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 31 sätestatust.

 (11) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 32 sätestatust.

 (12) Tugiteenuste kulu arvestamisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 33 sätestatust.
[RT I, 28.12.2018, 21 - jõust. 01.01.2019]

3. jagu Üldarstiabi 

§ 39.  Mõisted

  Mõisted käesoleva jao tähenduses:
 1) ressursid on tööjõud, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, ruumid, korduvkasutusega meditsiiniseadmed, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, teenuse osutamise, koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transport ning muud vajalikud ressursid;
 2) ressursi kasutamise keskmine maht on ühe teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise keskmine maht;
 3) ressursi kogukulu perioodis on ressursi kogukulu kalendriaastas;
 4) ressursi kasutamise optimaalne aeg on teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise aeg kalendriaastas;
 5) eksperthinnang – «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras määratud isiku antud hinnang.

§ 40.  Üldarstiabi osutamiseks vajalikud ressursid

 (1) Pearaha piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
 1) tööjõud;
 2) [kehtetu - RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]
 3) ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid;
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]
 4) muud ressursid.

 (2) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni, üleriigilise perearsti nõuandetelefoni isikustatud konsultatsiooni ühes kalendrikuus ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.01.2020]
 1) tööjõud;
 2) koolitus;
 3) ruumide kasutuskulu;
 4) muud ressursid.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

 (3) Koolitervishoiuteenuse piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
 1) tööjõud;
 2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;
 3) korduvkasutusega meditsiiniseadmed ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ning ravimid;
[RTL 2009, 25, 328 - jõust. 01.07.2009]
 4) muud ressursid.

 (4) Baasraha piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
 1) ruumid;
 2) koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transport.
 3) koolituskulu, sh asendaja tööjõukulu koolituse ajal;
[RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
 4) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse hallatavas tervise infosüsteemis andmete töötlemise kulu patsiendile tervishoiuteenuse osutamisega seotud andmete töötlemiseks tervise infosüsteemis summas 22,59 eurot kuus baasraha täisosalt;
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.07.2019]
 5) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;
 6) ruumide sisustus, sealhulgas töökoha arvutikomplekt ja mittemeditsiiniline sisseseade;
 7) ruumide meditsiiniline sisseseade;
 8) IT riist- ja tarkvara kulu;
 9) koolituskulu;
 10) kulu personali riietusele;
 11) registratuuri ja juhtimiskulu (rakendatakse esmatasandi tervisekeskuses kinnitatud nimistuga töötavale perearstile);
 12) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]
 13) korduvkasutusega meditsiiniseadmed ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed.
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

 (5) Lisatasu, kui perearsti tegevuskoht asub lähimast «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglate loetelus nimetatud haiglast 20–40 km kaugusel ja kaugemal kui 40 km (edaspidi kaugusetasu), sisaldab teenuse osutamisega seotud transpordikulu.

 (51) Lisatasu, kui perearsti nimistut teenindab teine täistööajaga pereõde (edaspidi teise pereõe lisatasu), sisaldab järgmisi ressursse:
 1) tööjõud;
 2) koolituskulu;
 3) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;
 4) korduvkasutusega meditsiiniseadmed;
 5) ruumid (v.a esmatasandi tervisekeskuses perearsti nimistut teenindava täistööajaga teise pereõe eest);
 6) muud ressursid.
[RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013. a.]

 (52) Lisatasu tööajavälise ületunnitöö eest (edaspidi tööajaväline lisatasu) kinnitatud nimistuga töötavale perearstile sisaldab järgmisi ressursse:
 1) tööjõud;
 2) ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid;
 3) korduvkasutusega meditsiiniseadmed;
 4) laboriuuringud;
 5) kommunaalkulud.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

 (53) Tööajaväline lisatasu pereõele sisaldab järgmisi ressursse:
 1) tööjõud;
 2) ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid;
 3) korduvkasutusega meditsiiniseadmed;
 4) laboriuuringud;
 5) kommunaalkulud.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

 (54) Üld- või erihooldekodu elaniku gripivastase vaktsineerimise piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
 1) tööjõud;
 2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;
 3) korduvkasutusega meditsiiniseadmed ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed;
 4) transpordikulu vaktsiinide toomiseks ja hooldekodusse vaktsineerima minemiseks.
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.07.2019]

 (6) Uue teenuse lisamiseks tervishoiuteenuste loetellu esitatakse taotlus, milles peavad sisalduma andmed teenuste osutamiseks vajalike ressursside ja eeldatavate kulude kohta.

§ 41.  Tööjõukulu arvestamine

 (1) Tööjõukulu perioodis käesoleva jao tähenduses koosneb:
 1) brutopalgast;
 2) maksudest brutopalgalt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse).
 3) [kehtetu – RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (2) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse piirhinnas järgmisi summasid:
 1) arsti brutopalk on 13 eurot ja 40 senti tunnis;
 2) õe brutopalk on 7 eurot ja 45 senti tunnis;
 3) abilise (nt registraator, raamatupidaja, koristaja jt) brutopalk on 4 eurot ja 65 senti tunnis.
[RT I, 26.03.2019, 9 - jõust. 01.04.2019]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 brutopalgana toodud summasid muudetakse lähtuvalt riikliku ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast.

 (4) Pearaha piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse aluseks taotluses esitatud tööaeg töötajate lõikes, kuid mitte rohkem kui on sätestatud „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse” § 8 lõike 61 alusel kehtestatud perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendis.
[RTL 2010, 3, 51 - jõust. 17.01.2010]

 (41) Teise pereõe lisatasu piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse õe tööaja arvestamisel aluseks „Töölepingu seaduses” sätestatud tööaeg.
[RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013. a.]

 (5) Koolitervishoiuteenuse piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse õe tööaja arvestamisel aluseks „Töölepingu seaduses” sätestatud tööaeg ja kooliõe juhendaja või töönõustaja tööaja arvestamisel taotluses esitatud andmed tööaja kohta, kuid mitte rohkem kui on eksperdi poolt antud hinnang.
[RT I, 29.12.2010, 20 - jõust. 01.01.2011]

 (6) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni, üleriigilise perearsti nõuandetelefoni isikustatud konsultatsiooni ühes kalendrikuus ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinnas tööjõukulu arvestamisel võetakse tööaja arvestamisel aluseks töölepingu seaduses sätestatud tööaeg ning öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamise põhimõtted.
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.01.2020]

 (7) Arsti ja õe asendaja tööjõukulu koolituse ajal arvestatakse baasrahasse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 aastas 60 tunni eest.
[RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (8) Tööajavälise lisatasu piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse õe ja arsti tööaja arvestamisel aluseks „Töölepingu seaduses” sätestatud ületunnitöö tasustamise koefitsient.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

 (9) Lisatasu kinnitatud nimistuga töötavale perearstile haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö eest, lisatasu kinnitatud nimistuga töötavale perearstile, kes saab lisatasu perearsti nimistut teenindava täistööajaga teise pereõe eest, haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö eest ning lisatasu kinnitatud nimistuga töötavale perearstile erialase lisapädevuse eest piirhinna arvutamisel on aluseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud arsti tunnibrutopalga protsentuaalne kasv.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

 (10) Üld- või erihooldekodu elaniku gripivastase vaktsineerimise piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse õe ja perearsti tööaja arvestamisel aluseks kehtestatud tunnimäär ning eksperdi antud hinnang vaktsineerimiseks kuluva aja ja dokumentide täitmise kohta.
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.07.2019]

§ 42.  Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu arvestamine

 (1) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu perioodis koosneb:
 1) kulumist;
 2) hooldus- ja remondikuludest.

 (2) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulum arvestatakse pearaha ja koolitervishoiuteenuse piirhinda vastavalt seadme soetusmaksumusele ja amortisatsiooniperioodile.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

 (3) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme hooldus- ja remondikulu arvestatakse pearaha ja koolitervishoiuteenuse piirhinda esitatud taotluse alusel, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

 (4) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme soetusmaksumus ja amortisatsiooniperiood määratakse esitatud taotluse alusel, kuid mitte vähem kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 43.  Ruumide kasutuskulu arvestamine

 (1) Ruumide kasutuse kogukulu perioodis koosneb:
 1) hoonete ja rajatiste kulum või renditud hoonete ja kinnistute rendikulu;
 2) kinnistute, hoonete ja ruumide või renditud kinnistute, hoonete ja ruumide kommunaalkulud (sealhulgas küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, valvekulu, maamaks, koristuskulu, olmeprügi vedu) ning kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muud kulud (hooldus, remont).
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

 (2) Ruumide suuruse määramisel lähtutakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 10 alusel kehtestatud nõuetest.

 (21) Esmatasandi tervisekeskuse ruumide suuruse määramisel lähtutakse tervise- ja tööministri 12. augusti 2015. a määruse nr 36 “Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“ alusel kehtestatud ruuminõuetest.
[RT I, 28.06.2017, 24 - jõust. 01.07.2017]

 (3) Teenuse osutamiseks vajaliku ruumi ruutmeetri ehitusmaksumuse ning renditud hoonete ja kinnistute ühe m2 rendihinna arvestamisel lähtutakse eksperdi antud hinnangust.

 (4) Hoonete ja rajatiste kulumi või renditud hoonete ja kinnistute rendikulu arvutamise aluseks on käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud ruumi suurus ja ruumi ehitusmaksumus või renditud hoonete ja kinnistute rendihind üldpinna ühe m2 kohta, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

 (5) Kinnistute, hoonete ja ruumide või renditud kinnistute, hoonete ja ruumide kommunaalkulude (sealhulgas küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, valvekulu, maamaks, koristuskulu, olmeprügi vedu) ning kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muude kulude (hooldus, remont) arvutamise aluseks on käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud ruumi suurus ja lõike 1 punktis 2 nimetatud kulu üldpinna ühe m2 kohta, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

§ 44.  Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestamine

 (1) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kogukulu perioodis arvestatakse:
 1) meditsiiniseadmete maksumusest;
 2) meditsiiniseadmete kasutamise optimaalsest ajast.

 (2) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete soetusmaksumus ja kasutamise optimaalne aeg määratakse esitatud taotluse alusel lähtudes mõistlikust kasutusajast, kuid mitte vähem kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 45.  Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamine

 (1) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestatakse pearaha ja koolitervishoiuteenuse piirhinda vastavalt eksperthinnangule ja ressursside kasutamise keskmisele mahule.
[RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (2) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamisel lähtutakse tervishoiuteenuste osutajate poolt teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust perioodis.

 (3) Ravimid arvestatakse pearaha ja koolitervishoiuteenuse piirhinda juhul, kui nende nimetus ja piirhind ei ole sätestatud tervishoiuteenuste loetelus.

§ 46.  Muude ressursside arvestamine

 (1) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid pearaha piirhinna tähenduses on bürootarbed, kindlustus ja infotehnoloogia.

 (2) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni, üleriigilise perearsti nõuandetelefoni isikustatud konsultatsiooni ühes kalendrikuus ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinna tähenduses on ruumide inventar, teenuse osutamiseks vajalik infotehnoloogia riistvara, nõustamistarkvara, bürootarbed, telefonikeskjaama rent, telefoniühendus, interneti püsiühendus, infokulud ja nõustamiskeskuse üldjuhtimisega seotud ressursid.
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.01.2020]

 (3) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid koolitervishoiuteenuse piirhinna tähenduses on teenuse osutamiseks vajalik infotehnoloogia riist- ja tarkvara, bürootarbed ja teenuse üldjuhtimisega seotud ressursid.
[RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (31) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid teise pereõe lisatasu tähenduses on bürootarbed ja telefoni kasutamine.
[RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013. a.]

 (4) Muud teenuste osutamisega seotud ressursid arvestatakse teenuse piirhinda lähtudes teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust perioodis, mille suurus ei ületa eksperdi poolt antud hinnanguga kindlaks määratud suurust. Teenuse osutamisega seotud ressursside kulu esitatakse taotluses ressursside lõikes.

 (5) Koolituskulu arvutatakse baasraha ja teise pereõe lisatasu piirhinda esitatud taotluse alusel, kuid mitte enam, kui on eksperdi antud hinnang.
[RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013. a.]

§ 47.  Asjaajamisega seotud transpordikulu arvestamine

  Koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transpordikulu arvestatakse baasraha piirhinda lähtudes teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust perioodis, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 48.  Kaugusetasu arvestamine

  Kaugusetasu arvestatakse väljasõidu keskmise pikkuse, väljasõitude keskmise arvu ja kütuse kulu alusel, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 49.  Ettepaneku tegemine piirhinna arvutamiseks

 (1) Teenuse piirhinna arvutamise algatab «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isik, esitades lisaks «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse lisas loetletud andmetele käesoleva määruse lisas 14 toodud näidisvormil loetletud andmed.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud algataja taotluse vormistab ja allkirjastab teenuse piirhinna muutmise taotleja esindaja.

 (3) Algataja taotlus peab sisaldama teenuse iseloomust lähtuvalt järgmisi andmeid, mis on esitatud perearstiabi teenuste korral «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 8 lõike 4 alusel kehtestatud minimaalse nimistu suuruse ja koolitervishoiuteenuse korral 600 õpilase kohta või hariduslike erivajadustega õpilaste kooli korral 125 õpilase kohta:
[RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013. a.]
 1) töötajate ametinimetus, arv ja keskmine tööaeg ning koolituskulu kalendriaastas;
 2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme nimetus, soetusmaksumus, amortisatsiooniaeg, hooldus- ja remondikulu kalendriaastas;
 3) teenuse osutamiseks vajaliku ruumi pinna suurus ja ruumide keskmine kasutuskulu, sh keskmine rendikulu kalendriaastas;
 4) korduvkasutusega meditsiiniseadmete nimetus, kogused kalendriaastas, keskmine kasutusaeg ja keskmine soetusmaksumus;
 5) ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite nimetus, kogused kalendriaastas ja keskmine soetusmaksumus;
 6) muu ressursi kulu kalendriaastas kulu liikide lõikes;
 7) koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transpordikulu kalendriaastas;
 8) kaugusetasu osas väljasõidu kilomeetrite ja väljasõitude arv kalendriaastas ning keskmine kütusekulu kilomeetri kohta;
 9) üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni isikustatud konsultatsiooni ühes kalendrikuus puhul nõustamisteenuseks osutunud kontaktide arv kalendriaastas.
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.01.2020]

 (4) Koolitervishoiuteenuse piirhinna arvutamiseks esitatakse lõike 3 punktides 1, 4, 5 ja 6 esitatud andmed 12 kalendrikuu kohta.
[RT I, 21.03.2018, 1 - jõust. 01.04.2018]

 (5) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni, üleriigilise perearsti nõuandetelefoni isikustatud konsultatsiooni ühes kalendrikuus ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinna arvutamiseks esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 3, 6 ja 9 nimetatud andmed kalendriaasta kohta.
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.01.2020]

 (6) Üldarstiabi teenuste piirhinnad vaadatakse üle «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel, kui on esitatud vähemalt kuue erinevas maakonnas vastava teenuse osutaja piirhinna arvutamise aastale eelneva viimase majandusaasta aruande andmed käesoleva määruse lisa 14 alusel.

§ 50.  Teenuse piirhinna arvutamine

 (1) Teenuse piirhind arvutatakse lähtudes esitatud andmetest, eksperthinnangutest ning «Ravikindlustuse seaduse» §-st 31.

 (2) Pearaha piirhind arvutatakse järgmiselt:
 1) arsti ja õe tööaeg jagatakse ühe kindlustatud isiku kohta pearaha vanusegruppide lõikes, arvestades kindlustatud isikute osakaalu vastavas vanusegrupis;
 2) ülejäänud töötajate (arsti ja õe asendaja, abilise) puhul summeeritakse tööjõukulu, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite kulu, korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete kulu ja muud kulud ning jagatakse ühe kindlustatud isiku kohta, võttes aluseks minimaalse nimistu suuruse, mis on kehtestatud «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 8 lõike 4 alusel;
[RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
 3) käesoleva lõike punktis 1 ja 2 nimetatud kulu summeeritakse vanusegruppide lõikes.

 (3) Baasraha piirhinna arvutamisel jagatakse ruumide kasutuskulu, koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transpordikulu, koolituskulu ning koolituse ajal asendaja tööjõukulu summa kalendriaastas kalendrikuude arvuga.
[RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (4) Kaugusetasu arvutamisel jagatakse väljasõidu keskmise pikkuse, väljasõitude keskmise arvu ja kütuse kulu korrutis kalendriaastas kalendrikuude arvuga.

 (41) Teise pereõe lisatasu piirhinna arvutamisel jagatakse teise pereõe tööjõukulu, koolituskulu, üle üheaastase kasutusajaga ja korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu, ruumide kasutuskulu ja muude kulude summa kalendriaastas kalendrikuude arvuga.
[RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013. a.]

 (42) Tööajavälise lisatasu piirhinna arvutamisel taandatakse tööjõukulu, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimite kulu, korduvakasutusega meditsiiniseadmete kulu, laboriuuringute ja ruumide kasutuskulu ühe tunni maksumusele. Tööjõukulu tunnitasu arvestatakse vastavalt „Töölepingu seaduses” sätestatud tingimustele.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

 (5) Koolitervishoiuteenuse piirhind ühe õpilase kohta arvutatakse, jagades tööjõukulu ning korduvkasutusega ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete ja muude ressursside kulude summa kalendriaastas 12 kuuga ning seejärel arvuga 600, hariduslike erivajadustega õpilaste kooli piirhinna korral arvuga 125.
[RT I, 21.03.2018, 1 - jõust. 01.04.2018]

 (6) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinna arvutamisel ühes kalendrikuus jagatakse tööjõukulu, koolituskulu, ruumide kasutuskulu ja muude ressursside kulude summa kalendriaastas kalendrikuude arvuga.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

 (7) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni isikustatud konsultatsiooni ühes kalendrikuus piirhinna arvutamisel jagatakse tööjõukulude summa kalendriaastas nõuandetelefoni konsultatsioonide arvuga kalendriaastas.
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.01.2020]

 (8) Üld- või erihooldekodu elaniku gripivastase vaktsineerimise piirhind ühe isiku kohta arvutatakse, liites tööjõukulu ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete summa ning üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete ja transpordikulude summa, mis on eelnevalt jagatud kalendriaasta 12 kuuga ja 30 patsiendi arvuga, mis on eeldatav ühe korra vaktsineerimise maht üld- või erihooldekodus.
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.07.2019]

8. peatükk RAVIARVE ANDMED JA VORMISTAMISE NÕUDED 

§ 51.  Raviarve vormistamine

 (1) Tervishoiuteenuse osutaja vormistab kindlustatud isikule osutatud teenuse eest raviarve tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42  lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ kohase tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi alusel.
[RT I, 28.06.2017, 24 - jõust. 01.07.2017]

 (2) [Kehtetu - RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

 (3) Ühe haigusjuhu korral osutatud teenused vormistatakse ühel raviarvel, v.a käesoleva määruse §-s 63 sätestatud juhul.

§ 52.  Raviarve esitamine ja säilitamine

 (1) Tervishoiuteenuse osutaja edastab raviarve haigekassale tervishoiuteenuse osutaja ja haigekassa vahel sõlmitud lepingus sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Haigekassale esitatav raviarve peab vastama käesoleva peatükiga kehtestatud raviarve andmete ja vormistamise nõuetele.

 (3) Raviarvet säilitatakse seitse aastat.

§ 53.  Raviarve üldandmed

  Raviarvele kantakse järgmised üldandmed:
 1) raviarve seeria, mis vastab arve plangile trükitud tähisele või väljatrüki puhul tervishoiuteenuse osutaja ja haigekassa vahel kokkulepitud raviarve tähistamise viisile;
 2) raviarve number, mis vastab arve plangile trükitud numbrile või väljatrüki puhul tervishoiuteenuse osutaja poolt kehtestatud numereerimise korrale;
 3) haigekassa piirkondliku osakonna kood, mille andmekogusse kindlustatud isik on kantud;
 4) raviarve alustamise kuupäev, milleks on raviarvele märgitud esimene käesoleva määruse § 59 punktis 5 nimetatud teenuse osutamise kuupäev.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

§ 54.  Teenust iseloomustavad andmed

 (1) Raviarvele kantakse järgmised teenust iseloomustavad andmed:
 1) vältimatu arstiabi osutamise kohta (JAH korral J, EI korral E);
 2) töövõimetuslehe väljaandmise kohta (JAH korral J, EI korral E);
 3) teenuse tüübi kood käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud loendi alusel.

 (2) Raviarvele kantakse teenuse tüübi kood järgmiselt:

Kood

Teenuse tüüp

  1

ambulatoorne (v.a päevaravi ja päevakirurgia)

  2

Statsionaarne

  3

vältimatu hambaravi üle 19-aastastele

  4

hambaravi alla 19-aastastele

10

hambaproteesimine alla 19-aastastele

11

ortodontia alla 19-aastastele

13

Koolitervishoid

14

ennetus (v.a koolitervishoid)

15

statsionaarne taastusravi

16

ambulatoorne taastusravi

17

perearsti ja pereõe teenused

18

iseseisev statsionaarne õendusabi

19

päevaravi ja päevakirurgia

20

Koduõendus

31

hambaproteeside hüvitis

33

hambaravi vähemalt 19-aastastele

34

meditsiinilisel näidustusel üldanesteesias hambaravi


[RT I, 28.12.2018, 21 - jõust. 01.01.2019]

 (3) Raviarvele kantakse osutatud teenuse põhieriala kood vastavalt tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingule.

§ 55.  Ravile saabumise andmed

 (1) Raviarvele kantakse ravile saabumise andmetena ravile saabumise liigi kood ning suunanud arsti kood.

 (2) Lähtuvalt ravile saabumise ja suunamise viisist märgitakse ravile saabumise liigi kood järgmiselt:

Kood

Saabumise liigi selgitus

T0001

Kiirabi

T0002

Tuli ise

T0003

Tagasikutse

T0004

Politsei

T0005

Eriarsti ambulatoorselt ravilt

T0007

Üldhaiglast statsionaarselt või päevaravilt

T0008

Keskhaiglast statsionaarselt või päevaravilt

T0009

Piirkondlikust haiglast statsionaarselt või päevaravilt

T0010

Muu tervishoiuteenuse osutaja statsionaarselt või päevaravilt

T0011

Perearst

T0012

Muu saabumine

T0013

E-konsultatsioonilt ravi ülevõtmisega

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ravile saabumise liigi koode rakendatakse järgmistel tingimustel:
 1) T0001 – ravile toomisel kiirabiga;
 2) T0002 – ravile saabumisel ilma saatekirjata;
 3) T0003 – haige tagasikutsumisel sama arsti juurde;
 4) T0004 – haige toomisel ravile politsei või päästeameti poolt;
 5) T0005 – ravile suunamisel eriarsti ambulatoorselt ravilt;
 6) T0007, T0008, T0009 – ravile saabumisel vahetu suunamise korras kas üldhaigla, keskhaigla või piirkondliku haigla statsionaarselt ravilt (v.a. statsionaarselt taastusravilt või iseseisvalt statsionaarselt õendusabiteenuselt) või päevaravilt;
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]
 7) T0010 – ravile saabumisel vahetu suunamise korras punktis 6 nimetamata tervishoiuteenuse osutaja statsionaarselt ravilt (v.a. statsionaarselt taastusravilt või iseseisvalt statsionaarselt õendusabiteenuselt) või päevaravilt;
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]
 8) T0011 – ravile saabumisel perearsti poolt suunamisega;
 9) T0012 – ravile saabumine punktides 1 kuni 8 nimetamata põhjustel, seal hulgas ravile saabumine statsionaarselt taastusravilt ja iseseisvalt statsionaarselt õendusabiteenuselt;
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]
 10) T0013 – ravile saabumine e-konsultatsioonilt ravi ülevõtmisega.

 (4) Suunanud arsti koodi ei märgita raviarvele, kui suunamise liik on T0001 «kiirabi», T0002 «tuli ise» või T0004 «politsei».
[RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008 – rakendatakse alates 1.01.2008]

§ 56.  Haige andmed

  Raviarvele kantakse haige järgmised andmed:
 1) ees- ja perekonnanimi;
 2) isikukood;
 3) sünnipäev, -kuu ja -aasta;
 4) kolmetäheline maatähis vastavalt standardile EVS-EN ISO 3166-1;
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]
 5) omavalitsusüksuse (valla või linna) kood vastavalt Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorile (EHAK). Välismaalasest haige korral jääb täitmata;
 6) välismaalasest haige täpne aadress;
 7) haige sugu, märkides M – mees või N – naine.

§ 57.  Diagnoosi andmed

 (1) Raviarvele kantakse järgmised diagnoosi andmed:
 1) põhidiagnoosi kood RHK-10 järgi;
[RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008 – rakendatakse alates 1.01.2008]
 2) põhidiagnoosi esmane/korduv haigestumine märgitakse järgmiselt:

+

esmashaigestumine

korduvhaigestumine

0

diagnoos kinnitamata


 3) kaasuva diagnoosi kood RHK-10 järgi, kusjuures kõik kaasuvad diagnoosid esitatakse eraldi;
 4) kaasuva diagnoosi esmane/korduv haigestumine märgitakse iga kaasuva diagnoosi kohta eraldi järgmiselt:

+

esmashaigestumine

korduvhaigestumine

0

diagnoos kinnitamata


 5) haiguse kliinilise raskusastme, staadiumi või muu erialaseltsi(de)ga kokkulepitud tunnus järgmiselt:

1

Tähendus kindla RHK-10 diagnoosi korral raviarvel vastavalt erialaseltsiga kokkulepitule

2

Tähendus kindla RHK-10 diagnoosi korral raviarvel vastavalt erialaseltsiga kokkulepitule

3

Tähendus kindla RHK-10 diagnoosi korral raviarvel vastavalt erialaseltsiga kokkulepitule

4

Tähendus kindla RHK-10 diagnoosi korral raviarvel vastavalt erialaseltsiga kokkulepitule



 [RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

 (2) Raviarvele kantakse välispõhjust iseloomustav kood RHK-10 20. peatüki järgi.

§ 58.  Raviarve lõpetamise andmed

 (1) Raviarvele kantakse järgmised raviarve lõpetamise andmed:
 1) lõpetamise kuupäev, milleks on raviarvele märgitud viimane käesoleva määruse § 59 punktis 5 nimetatud teenuse osutamise kuupäev. Statsionaarse ravi korral on lõpetamise kuupäev viimane statsionaarsel ravil viibimise päev;
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]
 2) surma kuupäev;
 3) raviarve lõpetamise põhjuse koodi number järgmiselt:

Kood

Raviarve lõpetamise põhjus

1

Suunatud sama tervishoiuteenuse osutaja teise eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule

2

Suunatud sama tervishoiuteenuse osutaja statsionaarsele ravile

3

Suunatud teise tervishoiuteenuse osutaja eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule

5

Suunatud teise tervishoiuteenuse osutaja (üldhaigla) statsionaarsele ravile

6

Suunatud teise tervishoiuteenuse osutaja (keskhaigla) statsionaarsele ravile

7

Suunatud teise tervishoiuteenuse osutaja (piirkondlik haigla) statsionaarsele ravile

8

Suunatud teise tervishoiuteenuse osutaja statsionaarsele ravile (v.a üldhaigla, keskhaigla, piirkondlik haigla)

9

Lahkunud omavastutusel arsti soovitusi arvestamata

10

Surnud

11

Muud põhjused

12

Suunatud sama tervishoiuteenuse osutaja päevaravile

13

Suunatud teise tervishoiuteenuse osutaja päevaravile

14

Kutsutud tagasi sama eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule (sama tervishoiuteenuse osutaja)

15

Paranemine või tervistumine

16

Suunatud perearsti vastuvõtule ja jälgimisele


[RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (2) Raviarve lõpetamise põhjuse koode 5, 6, 7 ja 8 ei kasutata juhul kui patsient suunatakse statsionaarsele taastusravile või iseseisvale statsionaarsele õendusabiteenusele.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

 (3) Raviarve lõpetamise põhjuse koodi 11 kasutatakse koodidega 1 kuni 10 ja 12 kuni 15 kajastamata põhjustel, seal hulgas juhul, kui patsient suunatakse statsionaarsele taastusravile või iseseisvale statsionaarsele õendusabiteenusele.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

 (4) Raviarve lõpetamise põhjuse koodi 15 kasutatakse koodidega 1 kuni 10 ja 12 kuni 14 kajastamata juhtudel.
[RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008 – rakendatakse alates 1.01.2008]

§ 59.  Teenuse osutamise andmed

  Raviarvele kantakse osutatud teenuse andmed järgmiselt:
 1) teenuse nimetus;
 2) teenuse kood, mis on sätestatud tervishoiuteenuste loetelus;
 3) hulk numbrites, mis tähistab olenevalt teenusest tükke, tunde, liitreid;
 4) intensiivravi korral tähistatakse teenuse hulk järgmiselt:

Aeg (tundides)

Sellekohane hulk

  1

  2

  3

  4

  5

  6

  7

  8

  9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

üle 18

0.04

0.08

0.13

0.17

0.21

0.25

0.29

0.33

0.38

0.42

0.46

0.5

0.54

0.58

0.63

0.67

0.71

1    

1    


 5) teenuse osutamise kuupäev;
 6) hambavalemi korral märgitakse hambaravi, hambakroonide ja täisvalu (mitteäravõetavate) proteeside ning lisatööde korral tähistus rahvusvahelise ISO standardi (FDI, 1970) järgi.

§ 60.  DRG andmed

  DRG rakendamisel kantakse raviarvele lisaks käesoleva määruse §-s 59 nimetatud andmetele järgmised DRG andmed:
 1) kood;
 2) piirhind;
 3) tervishoiuteenuse loetelu § 44 lõikes 4 nimetatud DRG piirhinna koefitsient.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

§ 61.  Tasumise andmed

  Raviarvele kantakse osutatud teenuse tasumisele kuuluva summa kohta järgmised andmed:
 1) koefitsient 1 tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud piirhinnast erineva hinna rakendamisel tulenevalt tervishoiuteenuste loetelust;
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]
 2) koefitsient 2 tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud piirhinnast erineva hinna rakendamisel, mis tuleneb ravi rahastamise lepingust;
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]
 3) teenuse piirhind, mis on kehtestatud tervishoiuteenuste loetelus;
 4) teenuse summa, mis saadakse hulga, koefitsient 1, koefitsient 2 ja piirhinna korrutamise tulemusena.

§ 62.  Kirurgilise protseduuri kood raviarvel

  Raviarvele kantakse kirurgilise protseduuri kood (edaspidi NCSP) vastavalt sotsiaalministri 10. jaanuari 2002. a määrusele nr 13 «Tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine» järgmiselt:
 1) NCSP järjekorranumber (järjestatakse kahanevalt operatsiooni ressursimahukuse järgi);
 2) NCSP kood;
 3) NCSP teenuse osutamise kuupäev.

§ 63.  Järgnev raviarve

  Raviarvele kantakse järgneva arve tunnus, märkides järgneva arve olemasolul sellekohasesse lahtrisse (JAH korral J, EI korral E). Järgneva arve väljastamise tingimused lepitakse kokku tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingus.

§ 64.  Raviarve kogusumma

  Raviarvele kantakse kogusumma, mis saadakse käesoleva määruse § 61 punktis 4 nimetatud teenuste summade kokku liitmisel.

§ 65.  Raviarve kogusumma DRG piirhinna rakendamise korral

 (1) Raviarvele kantakse summa, mis saadakse DRG piirhinna korrutamisel tervishoiuteenuste loetelu § 44 lõikes 4 nimetatud DRG piirhinna koefitsiendiga.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

 (2) Raviarvele kantakse summa, mis saadakse käesoleva määruse § 61 punkti 4 kohaselt saadud muude teenuste summade liitmisel ja korrutamisel tervishoiuteenuste loetelu § 44 lõikes 4 nimetatud muude teenuste summa koefitsiendiga.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

 (3) Raviarvele kantakse kogusumma, mis saadakse käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud summade liitmisel.

 (4) DRG piirhinna rakendamise korral ei kuulu kohaldamisele käesoleva määruse § 64.

§ 66.  Tervishoiuteenuse osutaja andmed

  Raviarvele kantakse arve esitanud tervishoiuteenuse osutaja järgmised andmed:
 1) tervishoiuteenuse osutaja äriregistrikood, füüsilisest isikust ettevõtja korral märgitakse ettevõtja isikukood;
 2) tervishoiuteenuse osutaja nimi;
 3) raviarve vormistanud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi;
 4) raviarve vormistanud tervishoiutöötaja registreerimistõendi number;
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]
 5) tervishoiuteenuse osutamise omavalitsus vastavalt „Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorile.
[RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 661.  Vähemalt 19-aastase kindlustatud isiku hambaravi- või hambaproteesiteenuse eest tasumist tõendav dokument

 (1) Hambaravi- või hambaproteesiteenuse osutaja vormistab hambaravi- või hambaproteesiteenuse eest tasumist tõendava dokumendi.

 (2) Hambaravi- või hambaproteesiteenuse eest tasumist tõendav dokument sisaldab käesoleva määruse §-des 53–66 sätestatust järgmisi andmeid:
 1) dokumendi number;
 2) hambaravi- või hambaproteesiteenuse osutamise kuupäev;
 3) tervishoiuteenuse osutaja registrikood;
 4) hambaarsti registreerimistõendi number või isikukood;
 5) selle isiku isikukood, kellele hambaravi- või hambaproteesiteenust osutati;
 6) diagnoosi kood;
 7) hambaravi- või hambaproteesiteenuse kood ja arvnäitajad (kogus, DMFT indeks või hambavalem);
 8) hambaproteesiteenuse hind.
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

9. peatükk MÄÄRUSE RAKENDUSSÄTTED 

§ 67.  Määruse rakendamine
[RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

 (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

 (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

 (3) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

 (4) Kuni 31. detsembrini 2014. a võib raviarvele kanda ka raviarve vormistanud psühholoogi koodi.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

 (5) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

 (6) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

 (7) 2014. aastal võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle kindlustatud isikule koodiga 3081 tähistatud teenuse osutamise eest koefitsiendiga 1,060 ja koodiga 3082 tähistatud teenuse osutamise eest koefitsiendiga 1,063 tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnast, arvestades tervishoiuteenuste loetelu § 6 lõikes 3 sätestatut.
[RT I, 18.06.2014, 4 - jõust. 21.06.2014]

 (8) 2014. aastal võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle kindlustatud isikule koodiga 365R tähistatud teenuse osutamise eest juhul, kui seda osutab lisaks tervishoiuteenuse loetelu § 63 lõikes 30 nimetatud haiglatele ka muu haigekassaga lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutaja neovaskulaarse (märja) maakula ealise degeneratsiooni (RHK 10 kood H35.32), silma võrkkesta haruveeni või tsentraalveeni tromboosi ja diabeetilise retinopaatia raviks.
[RT I, 18.06.2014, 4 - jõust. 21.06.2014]

 (9) 2014. aastal võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle koodiga 4085 tähistatud veretoote eest koefitsiendiga 1,265 tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnast.
[RT I, 18.06.2014, 4 - jõust. 21.06.2014]

 (10) 2015. aasta I poolaastal hindab haigekassa perearsti tegevusi lisatasu tasumiseks haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö (koodid 3061 ja 3069) ning erialase lisapädevuse eest (kood 3062) käesoleva määruse § 8 kuni 31. detsembrini 2014. a kehtinud sõnastuses sätestatud tingimuste alusel ning kinnitab hindamise tulemused 1. juuliks 2015. a.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

 (11) 2016. aasta I poolaastal hindab haigekassa perearsti tegevusi lisatasu tasumiseks haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö eest (koodid 3061 ja 3069) ning erialase lisapädevuse eest (kood 3062) käesoleva määruse § 8 kuni 31. detsembrini 2015. a kehtinud sõnastuses sätestatud tingimuste alusel ning kinnitab hindamise tulemused 1. juuliks 2016. a.
[RT I, 22.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]

 (12) 2017. aasta I poolaastal hindab haigekassa perearsti tegevusi lisatasu tasumiseks haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö eest (koodid 3061 ja 3069) ning erialase lisapädevuse eest (kood 3062) käesoleva määruse § 8 kuni 31. detsembrini 2016. a kehtinud sõnastuses sätestatud tingimuste alusel ning kinnitab hindamise tulemused 1. juuliks 2017. a.

 (13) 2018. aasta I poolaastal hindab haigekassa perearsti tegevusi lisatasu tasumiseks haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö eest (kood 3061) käesoleva määruse § 8 kuni 31. detsembrini 2017. a kehtinud sõnastuses sätestatud tingimuste alusel ning kinnitab hindamise tulemused 1. juuliks 2018. a.
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

§ 68.  Määruse jõustumine

 (1) Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007. a.

 (2) Määruse § 22 lõiked 2 ja 3 jõustuvad 1. aprillil 2007. a.

 (3) Määruse § 57 lõike 1 punkt 5 jõustub 1. jaanuaril 2008. a.