Teksti suurus:

Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.07.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2009
Avaldamismärge:

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

4.04.2007 nr 39 (RTL 2007, 30, 542) 16.04.2007 (kohaldatakse alates 1.01.2007 ja 1.04.2007)

26.11.2007 nr 74 (RTL 2007, 92, 1525) 7.12.2007

4.01.2008 nr 1 (RTL 2008, 5, 56) 20.01.2008 (rakendatakse alates 1.01.2008)

10.04.2008 nr 21 (RTL 2008, 31, 460) 20.04.2008 (rakendatakse alates 1.04.2008)

09.07.2008 nr 37 (RTL 2008, 61, 874) 26.07.2008

 

Määrus kehtestatakse «Ravikindlustuse seaduse» § 32 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse kindlustatud isikult Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika.

(2) Käesolevas määruses kasutatavate koodide numbrid tähistavad «Ravikindlustuse seaduse» § 30 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud «Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu» (edaspidi tervishoiuteenuste loetelu) sätestatud tervishoiuteenuste koode või haigekassa ja perearsti vahel sõlmitavas ravi rahastamise lepingus kokkulepitud koode.

§ 2. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmine

(1) Kindlustatud isiku kindlustuskaitse kehtivuse ajal võtab haigekassa kindlustatud isikult tervishoiuteenuse (edaspidi teenus) eest tasu maksmise kohustuse üle (edaspidi tasub) «Ravikindlustuse seaduse» §-s 39 sätestatud korras tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu (edaspidi leping) alusel.

(2) Pärast kindlustuskaitse lõppemist tasub haigekassa tervishoiuteenuse osutajale «Ravikindlustuse seaduse» § 29 lõikes 3 sätestatud korras, kui vältimatu arstiabi osutamise vajaduse tingis kindlustuskaitse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtum.

(3) Haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja lepivad teenuste osutamise eest rakendatavates hindades kokku lepingu sõlmimisel või selle muutmisel, arvestades tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste piirmäärasid ja piirhindu ning hinnates «Ravikindlustuse seaduse» §-s 36 sätestatud asjaolusid.

(4) Kui «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 55 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud piirkondlik-, kesk-, üld- või kohalik haigla (edaspidi vastavalt piirkondlik-, kesk-, üld- või kohalik haigla) osutab kindlustatud isikutele eriarstiabi tervishoiuteenuseid (välja arvatud hooldusravi tervishoiuteenused) üle kalendriaastaks lepingus kokkulepitud ravijuhtude arvu, võtab haigekassa kokkulepitud ravijuhtude arvu ületavate osutatud teenuste eest tasu maksmise kohustuse üle koefitsiendiga 0,3 tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnast.

§ 3. Teenuste eest tasumise vormistamine

(1) Teenuse eest tasumiseks esitab tervishoiuteenuse osutaja haigekassale nõuetekohaselt vormistatud raviarve.

(2) Kindlustatud isikule osutatud teenused vormistatakse raviarvel, mille andmed ja raviarve täitmise nõuded on sätestatud käesoleva määruse 8. peatükis. Kui tervishoiuteenuse osutaja osutab teenuseid teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevas asutuses kindlustatud isikule, kes tõendab oma kindlustuskaitset Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse poolt väljastatud vormikohase tõendi (E 112, E 123) alusel, lisatakse esitatud dokumendist koopia raviarvele.

(3) Tervishoiuteenuse osutaja vormistab raviarve ka ravikindlustusega hõlmamata isikule vältimatu abi osutamise korral.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(4) Teenused vormistatakse raviarvel teenuse osutamise kuupäeval kehtinud piirhinna või haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vahel kokku lepitud hinna alusel.

2. peatükk
ÜLDARSTIABI EEST TASUMINE

§ 4. Üldarstiabi eest tasumine

(1) Haigekassa tasub perearstile, kellele on «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 35 lõike 1 alusel kinnitatud nimistu (edaspidi kinnitatud nimistuga töötav perearst) kindlustatud isikule osutatud teenuse eest tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud pearaha, baasraha ja lisatasu piirhinna alusel ettemaksena igakuuliselt.

(2) Haigekassa tasub perearstile täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summadele perearsti poolt osutatud, käesoleva määruse § 6 lõikes 1 kehtestatud teenuste eest esitatud raviarvete alusel, arvestades samas lõikes kehtestatud rahalise piiranguga.

(3) Kui perearst osutab üldarstiabi haigekassa ravikindlustuse andmekogusse kandmata isikule, kes tõendab kindlustuskaitse olemasolu teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi, Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või E-vormiga, tasub haigekassa perearstile raviarve alusel. Perearsti esmase vastuvõtu korral rakendatakse koodiga 3002 ja korduva vastuvõtu korral koodiga 3004 tähistatud teenuste piirhindu ning neile kohalduvaid sätteid. Haigekassa tasub tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinna alusel täiendavalt käesoleva määruse §-des 5 ja 6 loetletud teenuste eest ulatuses, mis ei hõlma käesoleva määruse § 9 lõikes 1 nimetatud tegevusi. Teenuste eest tasumisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ning käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud rahalist piirangut.

§ 5. Pearaha arvel osutatava teenuse eest tasumine

(1) Haigekassa tasub pearaha arvel perearsti osutatud järgmiste tegevuste eest:
1) tervist edendav ja haigusi ennetav töö;
2) haige ambulatoorne vastuvõtt ning koduvisiidid;
3) haige läbivaatus, diagnostika ja raviplaani koostamine, diagnoosi määramine;
4) nõustamine tervise säilitamise, taastamise, töö ja elukorralduse suhtes ning vajadusel ravi määramine;
5) ravimite soovitamine ja retsepti väljakirjutamine;
6) raviprotseduuride tegemine;
7) teenuste osutamist tõendavate dokumentide vormistamine;
8) esmase arstliku ekspertiisi tegemine haige töövõime ja terviseseisundi kohta;
9) vajadusel haige veo korraldamine haiglasse.

(2) Haigekassa tasub pearaha arvel perearsti osutatud järgmiste uuringute ning protseduuride eest:
1) verejooksu sulgemine;
2) elustamine;
3) lahastamine haige veoks;
4) rinnanäärme palpatsioon;
5) eesnäärme palpatsioon;
6) kuulmislanguse määramine, kuulmise sõeltest;
7) otoskoopia;
8) välise kuulmekäigu loputus;
9) rinoskoopia;
10) nina-neelu tamponaad;
11) nägemisteravuse kontroll;
12) vaateväljade esmane määramine;
13) värvitaju kontroll;
14) silmapõhja vaatlus;
15) PEF-meetria;
16) antropomeetria;
17) elektrokardiogrammi tegemine ja hindamine;
18) veeni punktsioon;
19) süstimine;
20) sidumine (v.a põletushaige sidumine);
21) lokaalanesteesia;
22) perifeersed närviblokaadid;
23) kusepõie loputus;
24) imiku/väikelapse psühhomotoorse arengu hindamine.

(3) Haigekassa tasub pearaha arvel järgmiste laboriuuringute eest:

Laboriuuringud

Tervishoiuteenuse kood

Glükoos

66101

Erütrotsüütide settekiiruse uuring

66200

Hemogramm (vere automaatuuring leukogrammita või kolmeosalise leukogrammiga)

66201

Hemogramm viieosalise leukogrammiga

66202

Uriinianalüüs testribaga

66207

(4) Pearaha arvel tasutavate uuringute, raviprotseduuride ja laboriuuringute eest tasub perearst eriarstiabi tervishoiuteenuse osutajale juhul, kui perearst on suunanud haige eriarsti juurde pearaha arvel tasutavaid uuringuid tegemata.

(5) Perearsti poolt teisese arvamuse andmine on pearaha arvel osutatav teenus.

§ 6. Täiendavalt tasutavad teenused

(1) Haigekassa tasub täiendavalt perearsti pearaha arvel tasutavatele teenustele kuni 27% perearsti nimistule pearahadeks arvestatud summast aastas järgmiste uuringute, protseduuride ja laboriuuringute eest:

Uuringud, protseduurid ja laboriuuringud

Tervishoiuteenuse kood

Biopsia

7004

Õõne punktsioon

7005

Pareesidega haige massaaž

7011

Liikumishäirega haige ujumisseanss

7014

Ravivõimlemine (liikumisravi)

7016

Ravivõimlemisseanss basseinis

7017

Väljendunud liigesjäikusega haige mudaraviseanss

7022

Diatermokoagulatsioon, krüoteraapia

7025

Pindmiste (väikeste) naha- ja aluskoe tuumorite eemaldamine

7100

Troofilise haavandi korrastamine

7100

Pindmise mädakolde avamine

7100

Panariitsiumi avamine

7100

Sissekasvanud küüne resektsioon

7100

Haava suturatsioon

7101

Kipslahase asetamine

7106

Põletushaige ambulatoorne sidumine

7111

Kateteriseerimine

7159

Püsikateetri panemine

7160

Epitsüstostoomi vahetus

7162

Kusepõie loputus ja ravimi viimine põide (ambulatoorselt)

7163

Silmapõhja fotografeerimine

7260

Silmapõhja uuring kolmepeegliläätse või Volke luubiga

7263

Emakasisese rasestumisvastase vahendi paigaldamine ja eemaldamine

7352

Günekoloogiline läbivaatus koos preparaadi võtmisega

7359

Ösofagogastroduodenoskoopia

7551–7553

Sigmoidoskoopia

7556

Kolonoskoopia

7557–7558

Fiiberbronhoskoopia

7559

Rektoskoopia

7562

Kolposkoopia

7563

Ultraheli Doppleri uuring veresoontele

6006

Kolju röntgenograafia

6061–6062

Lülisamba röntgenograafia

6063–6064

Luude ja liigeste röntgenograafia

6065–6066

Rindkere röntgenograafia

6067–6068, 6070

Nina-kõrvalkoobaste röntgenograafia

6069

Nina-neelu röntgenograafia

6087

Kuseteede röngtenoskoopia

6071

Mammograafia

6074

Südame, kopsude, keskseinandi ja diafragma röntgenoskoopia

6076

Mao röntgenuuring

6078–6079

Irrigoskoopia

6081

Kõhuõõne ülevaatlik röntgenograafia

6086

Urograafiad

6088–6089

Luu densitomeetria

6112

Radiorenograafia

6165

Elektroentsefalograafia uuring digitaal-komputeriseeritud EEG-aparaadiga

6250

Elektroentsefalograafia

6251

Elektrokardiograafia koormustest

6324

Holteri monitooring

6326

Ehhokardiograafia

6339–6340

Spirograafia

6301

Bronhodilataatortest

6302

Toonaudiomeetria

6402

Tümpanomeetria

6408

Sonograafia

6001–6003, 6009, 6010, 6012

Albumiin, valk

66100

Kreatiniin, uurea, kusihape

66102

Bilirubiin, konjugeeritud bilirubiin

66103

Kolesterool, triglütseriidid

66104

Kolesterooli fraktsioonid: HDL, LDL

66105

Ensüümid: ALP, ASAT, ALAT, LDH, CK, GGT, CK-MBa, alfa-amülaas

66106

Naatrium, kaalium, kaltsium

66107

Kloriid, liitium, laktaat, ammoonium

66108

Raud, magneesium, fosfaat

66109

Lipaas, pankrease amülaas

66110

Antistreptolüsiin-O, reumatoidfaktor

66111

C-reaktiivne valk

66112

Happe-aluse tasakaal

66113

Hemoglobiini derivaadid ja variandid: karboksühemoglobiin, methemoglobiin, fetaalne hemoglobiin

66114

Vastsündinu bilirubiin

66115

IgG uriinis või liikvoris

66116

Albumiin uriinis (mikroalbumiin) või liikvoris

66117

Glükohemoglobiin

66118

Immunofiksatsioon: liikvori oligoklonaalsed immunoglobuliinid, uriini või seerumi monoklonaalsed immunoglobuliinid

66119

Seerumi valkude elektroforees

66120

Uriini või liikvori valkude elektroforees

66121

Isoensüümide elektroforees

66122

Spetsiifilised valgud 1: IgA, IgM, IgG, transferriin

66123

Spetsiifilised valgud 2: tseruloplasmiin, haptoglobiin, C3, C4, tsüstatiin C, prealbumiin, alfa1-antitrüpsiin, immunoglobuliinide kapa- ja lambda-ahelad

66124

Immunoglobuliinide alaklassid

66125

Süsivesikdefitsiitne transferriin

66126

Transferriini lahustuvad retseptorid

66127

Angiotensiini muundav ensüüm

66128

Koliini esteraas

66129

Hemoglobiin plasmas

66130

Osmolaalsus

66131

Krüoglobuliinid

66132

Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaas

66133

D-ksüloos uriinis

66135

Porfüüriauuringud: delta-aminolevuliinhape, koproporfüriin

66136

Fenüülalaniini kvantitatiivne määramine fluoromeetrilisel meetodil

66137

Ainevahetushaiguste sõeluuringud

66138

Ainevahetushaiguste eriuuringud: aminohapped, suhkrud, puriinid ja pürimidiinid, orgaanilised happed, pika ahelaga rasvhapped, kreatiin, guanidinoatsetaat

66139

Gaaskromatograafiline uuring: alkoholid (etanooli kinnitav uuring, metanool, isopropanool) ja atsetoon, etüleenglükool

66140

Narkootiliste ainete ja ravimite sõeluuringud: barbituraadid, bensodiasepiin, opiaadid, amfetamiinid, tritsüklilised antidepressandid, fentsüklidiin, kokaiin, metadoon, kannabinoidid

66141

Etanool

66142

Ravimite kontsentratsiooni määramine 1: digoksiin, fenobarbitaal, fenütoiin, gentamütsiin, karbamasepiin, teofülliin, valproaat, vankomütsiin

66143

Ravimite kontsentratsiooni määramine 2: tsüklosporiin, paratsetamool, amikatsiin, salitsülaadid, metotreksaat

66144

Metallide määramine: Cu, Zn, Pb, Hg, Cd, Mn

66145

Retikulotsüütide uuring

66203

Vereäige mikroskoopiline uuring

66204

Luuüdi tsütoloogiline uuring

66205

Tsütokeemiline üksikuuring

66206

Uriini sademe mikroskoopiline uuring

66208

Väljaheite sõeluuringud (peitveri, rasvhapped)

66209

Kehavedelike (liikvori, pleura-, perikardi-, astsiidi-, sünoviaal- või amnionivedeliku) makroskoopiline või tsütoosi uuring

66211

Kehavedelike (liikvori, pleura-, perikardi-, astsiidi-, sünoviaal- või amnionivedeliku) tsütogramm

66212

Sperma ülduuring: veeldumine, väljanägemine, maht, konsistents, pH

66213

Sperma mikroskoopiline uuring: spermatosoidide arv, liikuvus, rakulised elemendid, aglutinatsioon

66214

Veritsusaja uuring

66300

Trombotsüütide agregatsiooni uuringud

66301

Hüübimisjada sõeluuringud: PT, APTT

66302

Fibriini laguproduktide uuringud: fibriini D-dimeerid, fibriini monomeerid

66306

ABO-veregrupi ja Rh(D) kinnitav määramine (ABO-grupp määratud nii otsese kui ka pöördreaktsiooniga)

66400

ABO-veregrupi ja Rh(D) määramine (ABO-grupp määratud otsese reaktsiooniga)

66401

ABO-veregrupi määramine patsiendi identifitseerimisel või erütrokomponentide kontrollil

66402

Algmaterjali mikroskoopiline uuring natiivpreparaadis

66500

Algmaterjali mikroskoopiline uuring fikseeritud värvitud preparaadis

66501

Algmaterjali mikroskoopiline uuring eelneva kultiveerimisega või kontsentreerimisega

66502

Mikroskoopiline uuring mükobakterite määramiseks

66503

Bioloogilise materjali aeroobne külv põhisöötme(te)le

66510

Bioloogilise materjali aeroobne külv lisasöötme(te)le

66511

Bioloogilise materjali külv inkubeerimisega spetsiifilises keskkonnas (mikroaerofiilid, anaeroobid, kapnofiilid)

66512

Bioloogilise materjali külv spetsiifiliste (harva esinevate või raskesti kultiveeritavate) patogeenide määramiseks

66513

Bioloogilise materjali külv spetsiaalsesse/automatiseeritud külvisüsteemi

66514

Bioloogilise materjali külv mükobakterite määramiseks (klassikaline meetod)

66515

Bioloogilise materjali külv mükobakterite määramiseks (vedelsöötmesüsteem)

66516

Bioloogilise materjali uuring koekultuuril

66517

Mükobakterite samastamine

66520

Mikroorganismi samastamine üksikute biokeemiliste või immunoloogiliste reaktsioonide abil

66521

Mikroorganismi samastamine biokeemilise või immunoloogilise spetsiaalse/automatiseeritud süsteemi abil

66522

Täpsustav samastamine

66523

Ravimtundlikkuse määramine diskdifusiooni meetodil kuni kuue preparaadi suhtes

66530

Minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni määramine ühes preparaadis

66531

Mikroorganismi markeri määramine aglutinatsiooni-, hemaglutinatsiooni-, lateksaglutinatsioonireaktsioonil

66540

Haigustekitaja markeri määramine immunofluorestsentsmeetodil

66541

Kiiranalüüs haigustekitaja markeri määramiseks immuunkromatogeensel meetodil

66542

DNA analüüs PCR-meetodil

66608

Haigustekitaja tüpiseerimine või grupi määramine PCR-meetodil

66612

Sõeluuringud, hormoonuuringud, haigustekitajate uuringud immuunmeetodil

66706

Aneemia-, südame-, kasvajamarkerite määramine, haigustekitajate uuringud, antikehade, vitamiinide ja ensüümide määramine immuunmeetodil

66707

Tsütokiinide, allergeenipaneelide, spetsiifiliste markerite määramine ja haigustekitajate uuringud immuunmeetodil

66708

Harvaesinevad ja kinnitavad uuringud, erakorralised analüüsid immuunmeetodil

66709

Kiiranalüüs testribaga

66710

Immunofluorestsentsuuring

66711

Immunofluorestsentsuuring valmisslaididel

66712

Biopsiamaterjali immunofluorestsentsuuring

66713

Immunoblot-uuring

66714

Kompleksne immunoblot-uuring

66715

Spetsiifiliste antikehade kompleksne samastamine

66716

Histoloogilised uuringud

6901–6903

Tsütoloogilised uuringud

6911–6913

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(11) Haigekassa tasub käesoleva määruse §-s 8 sätestatud kriteeriumide täitmise hindamiseks kokkulepitud andmed esitanud kinnitatud nimistuga töötavale perearstile täiendavalt perearsti pearaha arvel tasutavatele teenustele kuni 32% perearsti nimistule pearahadeks arvestatud summast aastas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud uuringute, protseduuride ja laboriuuringute eest.

[RTL 2008, 31, 460 – jõust. 20.04.2008] – rakendatakse alates 1.04.2008


(2) Haigekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 11 kehtestatud määrale normaalse raseduse jälgimiseks tehtud uuringute eest tervishoiuteenuste loetelus sisalduvate teenuste piirhindade alusel.

[RTL 2008, 31, 460 – jõust. 20.04.2008] – rakendatakse alates 1.04.2008

(3) Haigekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 11 kehtestatud määrale perearsti saatekirja alusel surnu patoanatoomilisele lahangule vedamise ja tehtud patoanatoomiliste lahangute eest tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste piirhindade alusel.

[RTL 2008, 31, 460 – jõust. 20.04.2008] – rakendatakse alates 1.04.2008


§ 7. [Kehtetu – RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

§ 8. Lisatasu tasumine kinnitatud nimistuga töötavale perearstile

(1) Haigekassa tasub kinnitatud nimistuga töötavale perearstile tervishoiuteenuste loetelus koodidega 3061 ja 3062 tähistatud teenuste eest käesolevas paragrahvis sätestatud kriteeriumide alusel, hinnates kinnitatud nimistuga töötava perearsti tegevust hindamise kalendriaastale eelneva kalendriaasta või käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel hindamise kalendriaastale eelneva kolme kalendriaasta jooksul.

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud kriteeriumide täitmise hindamiseks esitab kinnitatud nimistuga töötav perearst haigekassale hiljemalt 31. märtsiks hindamise kalendriaastale eelneva kalendriaasta kohta lepingus kokkulepitud andmed.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud kriteeriumide rakendamise kord lepitakse kokku haigekassa ja perearsti vahel sõlmitavas lepingus.

(4) Haigusi ennetava tulemusliku töö hindamise kriteeriumid on järgmised:

0–18-aastased isikud

KOOD

HÕLMATUS

PUNKTE

0–2-aastaste laste vaktsineerimine

9020

90%

10

9021

90%

10

9022

90%

10

9023

90%

10

9024

90%

10

9025

90%

10

9026

90%

10

9027

90%

10

9028

90%

10

Laste läbivaatus ja väikelaste üldine tervisekontroll

1. elukuul

9031

90%

10

3. elukuul

9032

90%

10

12. elukuul

9033

90%

10

2 aasta vanuselt

9034

90%

10

Kooliminevate laste läbivaatus (6-, 7- ja 8-aastastel)

9030

90%

10

 

 

 

140

 

Südame-veresoonkonnahaiguste ennetus

KOOD

HÕLMATUS

PUNKTE

40–60-aastastel isikutel määratud üldkolesterool

66104

90%

20

40–60-aastastel isikutel määratud glükoos

66101

80%

10

40–60-aastastel isikutel määratud kolesterooli fraktsioonid

66105

80%

10

Pereõe nõustamine

9015

50%

20

 

 

 

60

(5) 0–2-aastaste laste vaktsineerimise hõlmatusse arvestatakse ka vaktsineerimisest keeldumised ja meditsiinilised vastunäidustused vaktsineerimisele juhul, kui vastavas vanuses ettenähtud läbivaatused ja üldine tervisekontroll on lapsele tehtud.

(6) Kinnitatud nimistuga töötaval perearstil, kelle teeninduspiirkonnaks on üks kohalik omavalitsusüksus ja kelle nimistu koosneb selle piirkonna elanikest ning nimetatud piirkonnas ei ela 0–2-aasta vanuseid või 6-, 7- ja 8-aasta vanuseid lapsi, loetakse 0–18-aastaste isikute haigusi ennetava tulemusliku töö kriteeriumid vastavas osas täidetuks 100%.

(7) Südame-veresoonkonnahaiguste esmane ennetus on kinnitatud nimistuga töötava perearsti nimistus olevatele eelnevalt südame-veresoonkonna haiguse diagnoosita 40–60-aastastele kindlustatud isikutele suunatud tegevus.

(8) Krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö hindamise kriteeriumid on järgmised:

Diabeet II

KOOD

HÕLMATUS

PUNKTE

Diabeet II (sotsiaalministri 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 13 “Tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine” kehtestatud rahvusvahelise haiguste klassifikaatori (edaspidi RHK-10) jaotises E11 nimetatud diagnoosidega) krooniliste haigete loetelu esitatud

 

Jah

15

Diabeet II haiged, kellel määratud glükohemoglobiin

66118

Keskmine hõlmatus * + 10%

15

Diabeet II haigetel määratud kreatiniin vereseerumis

66102

Keskmine hõlmatus* + 10%

15

Diabeet II haigetel määratud üldkolesterool

66104

Keskmine hõlmatus* + 10%

15

Diabeet II haigetel määratud kolesterooli fraktsioonid üks kord kolme aasta jooksul

66105

80%

15

Diabeet II haigetel määratud albumiin uriinis (mikroalbuminuuria) või mikroalbuminuuria-positiivsetel haigetel tehtud uriini analüüs testribaga

66117 või 66207

Keskmine hõlmatus* + 10%

15

Pereõe nõustamine

9015

50%

15

 

 

 

105

 

Hüpertooniatõbi

KOOD

HÕLMATUS

PUNKTE

Hüpertooniatõvehaigete (RHK-10 jaotistes: I10–I15 nimetatud diagnoosidega ja haiguse raskusastmetega) loetelu esitatud

 

Jah

15

I aste

Glükoos üks kord kolme aasta jooksul

66101

80%

15

Üldkolesterool üks kord kolme aasta jooksul

66104

80%

15

EKG üks kord kolme aasta jooksul

6320 või 6322 või 6323

80%

15

Pereõe nõustamine

9015

50%

15

II aste

Üldkolesterool

66104

Keskmine hõlmatus* + 10%

15

Kolesterooli fraktsioonid

66105

Keskmine hõlmatus* + 10%

15

Glükoos

66101

Keskmine hõlmatus* + 10%

15

Kreatiniin

66102

Keskmine hõlmatus* + 10%

15

Määratud albumiin uriinis (mikroalbuminuuria) või mikroalbuminuuria-positiivsetel haigetel tehtud uriini analüüs testribaga

66117 või 66207

Keskmine hõlmatus* + 10%

15

EKG üks kord kolme aasta jooksul

6320 või 6322 või 6323

80%

15

III aste

Üldkolesterool

66104

Keskmine hõlmatus* + 10%

15

Kolesterooli fraktsioonid

66105

Keskmine hõlmatus* + 10%

15

Glükoos

66101

Keskmine protsent* + 10%

15

Määratud albumiin uriinis (mikroalbuminuuria) või mikroalbuminuuria-positiivsetel haigetel tehtud uriini analüüs testribaga

66117 või 66207

Keskmine hõlmatus* + 10%

15

Kreatiniin

66102

Keskmine hõlmatus* + 10%

15

EKG

6320 või 6322 või 6323

Keskmine hõlmatus* + 10%

15

 

 

 

 

255

*Märkus: Keskmine hõlmatus on hindamise kalendriaastale eelneval kalendriaastal tulemustasu taotlenud arstide vastava tegevusega saavutatud tulemuste keskmine protsent. Keskmised protsendid avaldatakse haigekassa veebilehel hiljemalt 1. juuliks.

 

Müokardi infarkt

KOOD

HÕLMATUS

PUNKTE

Müokardi infarkti (RHK-10 jaotistes: I21, I22, I23 nimetatud diagnoosidega ja I25.2 diagnoosiga) isikute loetelu esitatud

 

Jah

20

 

Hüpotüeroos

KOOD

HÕLMATUS

PUNKTE

Hüpotüeroosi (RHK-10 jaotises: E03 nimetatud diagnoosidega) haigete loetelu esitatud

 

Jah

20

(9) Kinnitatud nimistuga töötaval perearstil, kelle nimistus ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud diagnoosidega kroonilisi haigeid ning ka eriarstid ei ole haigekassale esitanud nimetatud haiguste diagnoosidega raviarveid perearsti nimistus olevate isikute kohta, loetakse krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö kriteeriumid vastava haiguse osas täidetuks 100%.

(10) Kroonilisi haigeid jälgitakse vastavalt ravijuhenditele. Krooniliste haigete jälgimise tulemuslikkust tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3061 tähistatud teenuse eest tasumiseks hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud tingimustel.

(11) Erialase lisapädevuse hindamise kriteeriumid on järgmised:

Erialane täienduskoolitus

KOOD

HÕLMATUS

KOEFITSIENT

Perearsti ja -õe erialaste täienduskoolituste loetelu esitatud

 

Perearst 60 h/a

Pereõde 60 h/a

0,2

 

Rasedate jälgimine

KOOD

HÕLMATUS

KOEFITSIENT

Raseduse tuvastamine ja jälgimise plaani koostamine

2252K

Koode esineb raviarvetel kokku vähemalt 8 korda

 

0,3

Raseduse kulu jälgimine kuni 20. rasedusnädalani

2253K

Raseduse kulu jälgimine 20.–36. rasedusnädalani

2255K

Raseduse kulu jälgimine 36.–40. rasedusnädalani

2257K

 

Günekoloogiline läbivaatus

KOOD

HÕLMATUS

KOEFITSIENT

Günekoloogiline läbivaatus koos preparaadi võtmisega

7359

Koode esineb raviarvetel kokku vähemalt 10 korda

0,2

Emakasisese vahendi paigaldamine/instrumentaalne väljutamine, emakakaela laiendamine

7352

Güneko-tsütoloogiline rutiinuuring, lihtne tsütoloogiline uuring maliigsuse diferentseeringuga

6911

Keerukas diferentsiaaldiagnostiline või pahaloomulise diferentseeringuga güneko-tsütoloogiline uuring

6912

 

Kirurgilised manipulatsioonid ja pisioperatsioonid

KOOD

HÕLMATUS

KOEFITSIENT

Nahahaava suturatsioon

7101

Koode esineb raviarvetel kokku vähemalt 40 korda

0,3

Ambulatoorne pisioperatsioon (pindmise mädakolde avamine, panariitsiumi avamine, pindmiste naha- ja aluskoe tuumorite eemaldamine jmt)

7100

Põletushaige ambulatoorne sidumine

7111

Kipslahase asetamine

7106

Biopsia võtmine (välja arvatud operatsiooni ajal)

7004

Diagnostilisel või ravi eesmärgil organi/õõne punktsioon

7005

Kateteriseerimine

7159

Püsikateetri paigaldamine

7160

Epitsüstoomi vahetus

7162

Kusepõie loputus ja ravimi viimine põide (ambulatoorselt)

7163

(12) Kinnitatudnimistugatöötavale perearstile tasutakse tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3061 tähistatud teenuse piirhinnast koefitsiendiga 0,8, kui haigusi ennetava tulemusliku töö kriteeriumidest on täidetud vähemalt 80% (160 punkti) ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö kriteeriumidest on täidetud vähemalt 80% (320 punkti).

(13) Kinnitatud nimistuga töötavale perearstile tasutakse tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3061 tähistatud teenuse piirhinnast koefitsiendiga 1,0, kui perearsti haigusi ennetava tulemusliku töö kriteeriumidest on täidetud vähemalt 90% (180 punkti) ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö kriteeriumidest on täidetud vähemalt 90% (360 punkti).

(14) Kui kinnitatud nimistuga töötaval perearstil on täidetud käesoleva paragrahvi lõigetes 12 või 13 sätestatud tingimused, hinnatakse tema erialast lisapädevust ja määratakse koodiga 3062 tähistatud teenuse koefitsiendid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 11. Erialase lisapädevuse hindamisel liidetakse täidetud kriteeriumide koefitsiendid.

(15) Haigekassa hindab perearsti poolt esitatud raviarvete alusel kinnitatud nimistuga töötava perearsti tegevust käesolevas paragrahvis sätestatud korras ning kinnitab hindamise tulemused hiljemalt kalendriaasta 1. juuliks. Koodidega 3061 ja 3062 tähistatud teenuste piirhinna koefitsiendid määratakse perearstile üheks aastaks alates hindamise kalendriaasta 1. juulist.

(16) Kinnitatud nimistuga töötaval perearstil on õigus algatada käesoleva paragrahvi lõike 15 alusel tehtud haigekassa otsuse suhtes vaidemenetlus kolmekümne kalendripäeva jooksul “Haldusmenetluse seaduses” sätestatud korras.

(17) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed esitanud perearstide nimed ja nendele määratud koodidega 3061 ja 3062 tähistatud teenuste piirhinna koefitsiendid avalikustatakse haigekassa veebilehel 1. juuliks.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

3. peatükk
ERIARSTIABI EEST TASUMINE

1. jagu
Ambulatoorne eriarstiabi

§ 9. Ambulatoorse eriarstiabi eest tasumine

(1) Tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud eriarsti vastuvõtu piirhind sisaldab järgmisi tegevusi:
1) vestlus haigega ja anamneesi kogumine ning talletamine;
2) haige läbivaatus, diagnostika ja raviplaani koostamine, diagnoosi määramine;
3) ravi määramine;
4) nõustamine tervise säilitamise ja parandamise osas;
5) nõustamine töö- ja elukorralduse osas;
6) ravimite soovitamine ja retsepti väljakirjutamine;
7) teenuste osutamist tõendavate dokumentide vormistamine;
8) lihtsamate raviprotseduuride tegemine, sh süstimine, sidumine, aparaatne füsioteraapia, osokeriit- ja parafiinravi, v.a põletushaige sidumine (kood 7111);
9) teised, vastuvõtu käigus vajalikud tegevused, mis on otseselt seotud teenuste osutamisega;
10) laboriuuringud, mis on sätestatud tervishoiuteenuste loetelu 8. peatükis koodidega 66101 (on arvestatud vastuvõtu piirhinna sisse, juhul kui seda on tehtud üks kord päevas), 66200, 66201, 66202 ja 66207.

(2) Eriarsti vastuvõtt ning ambulatoorsel ravil viibivale haigele tehtud uuringud ja osutatud teenused, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud tegevused, vormistatakse raviarvel.

(3) Sama eriarsti või õe poolt haigele ühe haigusjuhu korral tehtud uuringud ja osutatud teenused ning nende poolt sama haigusjuhu korral teiselt tervishoiuteenuse osutajalt tellitud uuringud ja protseduurid vormistatakse ühel raviarvel.

§ 10. Vähihaige koduse toetusravipäeva eest tasumine

Vähihaige koduse toetusravipäeva, koodiga 7408 tähistatud teenuse piirhind sisaldab eriarsti või õe koduvisiidi käigus tehtud järgmisi tegevusi ja protseduure koos vajalike materjalidega:
1) põieloputus ja kateetri vahetamine;
2) krooniliste haavade sidumine, plaastrite vahetus, lamatiste profülaktika;
3) [Kehtetu – RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

4) tilkfusioon;
5) pidev valutustamine (valupump);
6) sondiga toitmine;
7) punktsioonid, haige punktsioonijärgne jälgimine;
8) vajadusel teadvuseta haige jälgimine;
9) põetus-hooldusplaani koostamine esmasel koduvisiidil ja haige omaste õpetamine, terviseseisundi muutumisel põetusplaani muutmine koos omaste õpetamisega;
10) klistiiri tegemine;
11) suuõõne puhastamine suuõõnekasvaja korral;
12) imavsidemed;
13) haige ja tema omaste psühhosotsiaalne nõustamine, arvestades vähihaige eripära.

§ 11. Koduse peritoneaaldialüüsi ravipäeva eest tasumine

Koduse peritoneaaldialüüsi ravipäeva, koodiga 7033 tähistatud teenuse piirhind sisaldab kulutusi vajalikele tarvikutele, lahustele, haige õpetamisele ning nõustamisele.

§ 12. Päevaravi ja päevakirurgia eest tasumine

(1) Päevaravi ja päevakirurgia tingimustes osutatava teenuse piirhind sisaldab kulutusi järgmistele tegevustele:
1) soovitused tervise säilitamiseks ja parandamiseks;
2) soovitused töö- ja elukorralduse osas;
3) ravimite soovitamine ja retsepti väljakirjutamine;
4) teenuste osutamist tõendavate dokumentide vormistamine;
5) lihtsamate raviprotseduuride tegemine, sh süstimine, sidumine, aparaatne füsioteraapia, osokeriit- ja parafiinravi, v.a põletushaige sidumine (kood 7111);
6) teised vastuvõtu käigus vajalikud tegevused, mis on otseselt seotud teenuste osutamisega;
7) tervishoiuteenuste loetelu 8. peatükis sätestatud järgmised laboriuuringud: kood 66101 (on arvestatud piirhinna sisse, juhul kui seda on tehtud üks kord päevas), koodid 66200, 66201, 66202 ja 66207;
8) haige hooldus, põetus, ravimid ning üks söögikord.

(2) Anesteesia, kompleksteenuste ja operatsioonide eest päevakirurgias tasub haigekassa tervishoiuteenuste loetelu 4., 5. ja 6. peatükis kehtestatud piirhindade alusel.

2. jagu
Statsionaarne eriarstiabi

§ 13. Statsionaarse eriarstiabi arvestus

(1) Statsionaarse eriarstiabi põhiline arvestusühik on voodipäev, mille maksumuse aluseks on haige ravil viibimise ööpäevane kestus, v.a tervishoiuteenuste loetelus sätestatud juhtudel.

(2) Voodipäeva piirhind sisaldab kulutusi järgmistele tegevustele:
1) vestlus haigega ja anamneesi kogumine ning talletamine;
2) haige läbivaatus, diagnostika ja raviplaani koostamine, kliinilise diagnoosi püstitamine, ravi määramine;
3) soovitused tervise säilitamiseks ja parandamiseks;
4) soovitused töö- ja elukorralduse osas;
5) haige hooldus, põetus, toitlustamine;
6) lihtsamate raviprotseduuride tegemine, sh süstimine, sidumine, aparaatne füsioteraapia, osokeriit- ja parafiinravi, v.a põletushaige sidumine (kood 7111);
7) ravimid, v.a tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud ravimid;
8) laboriuuringud, mis on kehtestatud tervishoiuteenuste loetelu 8. peatükis koodidega 66101 (on arvestatud voodipäeva piirhinna sisse juhul, kui seda on tehtud üks kord ööpäevas); 66100, 66102, 66103, 66104, 66106, 66107, 66112, 66200, 66201, 66202, 66207, 66117;
9) eriarstide konsultatsioonid.

(3) Voodipäevade arv ja haigele tehtud terviseuuringud ning osutatud teenused, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud tegevused, vormistatakse samal raviarvel.

(4) Ühe tervishoiuteenuse osutaja juures statsionaarsel ravil viibimise ajal sama või teise tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatud tervishoiuteenused vormistatakse samal statsionaarse ravi raviarvel.

§ 14. Voodipäevade arvestus

(1) Haige ravil viibimisel sama tervishoiuteenuse osutaja erinevates osakondades ei tohi ühegi tervishoiuteenuste loetelu §13 lõikes 1 loetletud erialajärgsete voodipäevade arv eraldi ületada vastavat voodipäevade maksimumarvu ning kokku suurimat voodipäevade maksimumarvu (v.a koodidega 2045–2048, 2053 ja 2059 tähistatud tervishoiuteenused).

(2) Erialajärgsete voodipäevade arvu hulka loetakse ka I astme intensiivravi päevad.

(3) Tegevusloal märkega «sealhulgas» märgitud eriala voodipäevakulude eest tasumisel rakendatakse põhierialale vastavat voodipäeva piirhinda.

§ 15. Hooldusravi ja haige lapse põetamise eest tasumine

Hooldusravi voodipäeva piirhind (kood 2053) sisaldab hooldushaige ravi ja põetamisega seotud tegevuste ja protseduuride maksumust ning ravimeid, v.a tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud ravimid.

§ 16. Intensiivravi eest tasumine

(1) Intensiivravi teenuste eest tasub haigekassa tervishoiuteenuse osutajale sotsiaalministri 6. mai 2002. a määruse nr 76 «Tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide loetelu ja vormid ning tervishoiuteenuste dokumenteerimise kord» lisades 19 ja 20 sätestatud ja haigusloos TISS-lehele kantud toimingute ning nende 24 tunni jooksul kogutud hindepunktide alusel punktide arvu järgi järgmiselt:
1) 8–14 punkti – I aste (kood 2044);
2) 15–24 punkti – II aste (kood 2045);
3) 25–39 punkti – III aste (kood 2046);
4) 40 ja enam punkti – III A aste (kood 2059).

(2) Vähem kui 8 punkti korral tasub haigekassa tervishoiuteenuste loetelu § 13 lõikes 1 loetletud erialajärgse voodipäeva piirhinna.

(3) Haige viibimisel intensiivravil ööpäevas 18 ja enam tundi tasub haigekassa voodipäevajärgse piirhinna alusel ning alla 18-tunnisel viibimisel tegelikult viibitud tundide eest käesoleva määruse § 59 punktis 4 sätestatud teenuse hulga alusel.

(4) Madalama astme intensiivravi eest võib tasuda ka kõrgema astme tegevusloaga intensiivraviosakonnas tehtud ravi eest, lähtudes punktide arvust.

(5) Põletushaige I ja II astme intensiivravi korral tasub haigekassa kokku kuni 25 intensiivravipäeva eest.

(6) Kulude eest tasumisel intensiivravi pikenemisel üle käesolevas paragrahvi lõikes 5 kehtestatud intensiivravipäevade arvu kooskõlastatakse tasu maksmine kõrgema astme intensiivravi piirhinna alusel eelnevalt haigekassa piirkondliku osakonnaga, kelle nimekirja kindlustatud isik on kantud.

4. peatükk
UURINGUTE JA PROTSEDUURIDE EEST TASUMINE

§ 17. Füsioteraapia ja tegevusteraapia eest tasumine

(1) Füsioteraapia (kestus 60 min) (kood 7041) sisaldab järgmisi tegevusi:
1) füsioterapeutiline hindamine;
2) füsioterapeutilise diagnoosi määramine;
3) füsioteraapia planeerimine;
4) füsioteraapia tegevuste läbiviimine (kehaline harjutus, massaaž, füüsikalise ravi protseduurid).

(2) Tegevusteraapia (kestus 60 min) (kood 7042) sisaldab järgmisi tegevusi:
1) tegevusvõime hindamine;
2) igapäevaelu oskuste õpetamine ja harjutamine;
3) tegevuseelduste arendamine, taastamine ja säilitamine;
4) igapäevaelu tegevuste sooritamist toetavate abivahendite määramine, soovitamine ning kasutama õpetamine;
5) keskkonna kohandamine patsiendi tegevusvõimele vastavaks;
6) individuaalsete ortooside valmistamine;
7) tegevusvõimealane juhendamine ja nõustamine.

5. peatükk
KOMPLEKSTEENUSE EEST TASUMINE

§ 18. Kompleksteenuste eest tasumine

(1) Kompleksteenuste piirhinnad sisaldavad operatsioonieelsel ja -järgsel perioodil tehtavate uuringute, protseduuride, voodipäevade, intensiivravi, anesteesia, operatsiooni, meditsiiniseadmete ja veretoodete maksumust järgmiste kompleksteenuste korral:

Teenuse nimetus

Teenuse kood

Suure liigese endoproteesimine

2240K

Apendektoomia

2242K

Ingvinaalherniotoomia

2243K

Umbilikaal- ja femoraalherniotoomia

2244K

Laparoskoopiline koletsüstektoomia

2245K

[Kehtetu]

 

Transuretraalne nõelablatsioon

2247K

Katarakti operatsioon

2248K

Alajäseme veenilaiendite operatsioon koos safenektoomiaga

2250K

[Kehtetu]

 

Pehmekoe defekti parandamine koeekspandri abil

2282K

Silma sarvkesta võtmine ja siirdamise operatsioon

2286K

Medikamentoosne abort

2287K

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(2) Koodiga 2207K tähistatud tervishoiuteenus sisaldab sünnitusabi voodipäevi, epiduraalaneteesiat, reesuskonflikti ja vastsündinu K-vitamiini profülaktikat, vastsündinu hooldamist, elustamist ning ravi (v.a intensiivravi alates II astmest) ja ema ja vastsündinu diagnostikat (v.a histoloogilised uuringud ja lahang).

§ 19. Normaalse raseduse jälgimise eest tasumine

Normaalse raseduse jälgimise eest tasub haigekassa kompleksteenusena, mille kohta vormistab rasedat jälgiv perearst ühe raviarve iga rasedusperioodi lõppedes, lähtudes Eesti Naistearstide Seltsi poolt heakskiidetud raseduse jälgimise juhendist järgmiselt:

Teenuse nimetus

Teenuse kood

Raseduse tuvastamine ja kulu jälgimise plaani koostamine

2252K

Raseduse kulu jälgimine kuni 20. rasedusnädalani

2253K

Raseduse kulu jälgimine 20.–36. nädalani

2255K

Raseduse kulu jälgimine 36.–40. nädalani

2257K

§ 20. Embrüo siirdamise ja kehavälise viljastamise kompleksteenuste eest tasumine

Embrüo siirdamise ja kehavälise viljastamise eest (koodid 2208K ja 2281K) tasub haigekassa juhul, kui embrüo siirdamisel on järgitud «Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse» §-des 5, 9, 10, 14, 16 ja 17 sätestatut.

§ 21. [Kehtetu – RTL 2008, 61, 874 – jõust. 26.07.2008]

§ 22. Diagnoosipõhise kompleksteenuse eest tasumine

Diagnoosipõhise kompleksteenuse (edaspidi DRG) piirhinnale rakendatakse koefitsienti 0 järgmistel juhtudel:
1) järgneva raviarve vormistamisel;
2) raviarvete puhul, millel on põhierialaks märgitud psühhiaatria, taastusravi, tuberkuloos või esmane järelravi;
3) raviarvete puhul, millel on põhidiagnoosiks märgitud RKH 10 kood Z76.3, Z51.1 või Z51.2;
4) raviarvete puhul, mille lõpetamisel suunatakse statsionaarsel või päevaravil viibinud kindlustatud isik vahetult edasi statsionaarsele ravile (v.a statsionaarsele õendushooldusele või statsionaarsele taastusravile) kas kohalikust haiglast piirkondlikku, kesk- või üldhaiglasse; üldhaiglast ja arengukavas nimetamata tervishoiuteenuse osutaja juurest piirkondlikku või keskhaiglasse või keskhaiglast piirkondlikku haiglasse;
5) raviarvete puhul, mille alustamiseks on kindlustatud isik statsionaarselt või päevaravilt vahetult edasi suunatud statsionaarsele ravile (v.a statsionaarsele õendushooldusele või statsionaarsele taastusravile) kas kohalikku haiglasse piirkondlikust, kesk- või üldhaiglast; üldhaiglasse või arengukavas nimetamata tervishoiuteenuse osutaja juurde piirkondlikust või keskhaiglast või keskhaiglasse piirkondlikust haiglast;
6) raviarvete puhul, mis ei vasta tervishoiuteenuste loetelu § 36 lõikes 5 toodud tingimustele;
7) lepingus kokkulepitud tingimustel.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

6. peatükk
LABORIUURINGUTE JA RAVIMITE EEST TASUMINE

§ 23. Laboriuuringu eest tasumine

(1) Laboriuuringu piirhind sisaldab analüüsi võtmiseks vajaminevate tarvikute maksumust.

(2) Juhul kui üks tervishoiuteenuse osutaja ostab laboriuuringu teiselt tervishoiuteenuse osutajalt, arvestab laboriuuringu teinud tervishoiuteenuse osutaja analüüsi võtmiseks vajalike tarvikute maksumuse teenuse müügihinnast maha.

§ 24. Ravimite eest tasumine

(1) Mitte-Hodgkini lümfoomi kemoteraapiakuuri (kood 308R) teenus sisaldab järgmisi ravikuure:
1) tsütostaatilise ravi kombinatsioon rituksimabiga esimese rea raviskeemina CD20-positiivse difuusse B-suurerakulise lümfoomi korral;
2) monoravi rituksimabiga III–IV staadiumi teiste kemoterapeutikumide suhtes resistentse või retsidiveerunud follikulaarse lümfoomi korral.

(2) Rinnakasvajate kemoteraapiakuuri (kood 314R) teenus sisaldab järgmisi ravikuure:
1) antratsükliinravi adjuvantkeemiaravina ja kaugelearenenud rinnavähi esimese rea keemiaravina, kui patsient pole saanud adjuvantravis antratsükliine või adjuvantravist on möödas üle 1 aasta;
2) CMF kombinatsioonravi adjuvantkeemiaravina ja kaugelearenenud rinnavähi esimese rea keemiaravina, kui patsiendil on ravi antratsükliinidega vastunäidustatud ning haigus on hea kuluga;
3) taksaani ja antratsükliini kombinatsioonravi esimese rea keemiaravina kaugelearenenud rinnavähiga patsientidel, kui patsient on saanud adjuvantravis antratsükliine, haigusevaba periood on alla 1 aasta ja haigus on agressiivse kuluga;
4) trastuzumabi monoravi teise rea ravina metastaatilise rinnavähiga patsientidel, kui kasvajal esineb HER2 üleekspressioon (3+ immuunohistokeemilisel uuringul või FISH-positiivsed) ning kes on eelnevalt saanud keemiaravi antratsükliini ja taksaani sisaldava raviskeemiga, v.a juhud, kui patsiendile on need ravimid vastunäidustatud, ning varases staadiumis HER2 üleekspressiooniga rinnavähiga patsientidel pärast operatiivset ravi, kemoteraapiat (neoadjuvant- või adjuvantravi) ja kiiritusravi (kui on kohaldatav);

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

5) trastuzumabi ja taksaani kombinatsioonravi teise rea keemiaravina kaugelearenenud rinnavähiga patsientidel, kui kasvajal esineb HER2 üleekspressioon (3+ immuunohistokeemilisel uuringul või FISH-positiivsed) ning kes on eelnevalt saanud ravi antratsükliini sisaldava raviskeemiga;
6) monoravi taksaaniga teise rea keemiaravina kaugelearenenud rinnavähiga HER2 retseptor negatiivsetel patsientidel antratsükliini sisaldava keemiaravi järgselt;
7) alternatiivina kemoteraapiale ravi gosereliiniga (üks ravikuur koosneb 4 süstist; kuni 6 ravikuuri ühel patsiendil) pre- ja perimenopausis I ja II staadiumi hormoonsõltuva rinnavähiga patsientidel, kes kuuluvad keskmise riski gruppi (puuduvad regionaalsed metastaasid, kasvajakolde suurim läbimõõt on kuni 2 cm, diferentseerumisaste G1-G2, östrogeen- ja/või progesteroonretseptor positiivsed).

(3) Koodidega 305R–318R ja 321R tähistatud teenuste piirhindade alusel tasub haigekassa juhul, kui kemoteraapiakuur on läbi viidud sellekohast tegevusluba omavas haiglas töötava onkoloogi (koodi 318R puhul uroloogi) või hematoloogi poolt tingimusel, et ravikuuri ettevalmistamise ja läbiviimise ajal on tagatud tsütostaatiliste ravimite käsitsemisjuhendite tingimuste täitmine.

(4) Koodidega 330R ja 338R tähistatud teenuste piirhinna alusel tasub haigekassa juhul, kui arengukavas nimetatud piirkondlikes ja keskhaiglates on vastavalt Sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määrusele nr 117 «Haiglanakkuste seire, ennetamise ja tõrje abinõude ning sellekohase teabe edastamise kord ning mikrobioloogia- ja viroloogialaborist haiglanakkuse laboratoorse seire ning mikroobide ravimresistentsuse uurimise tulemuste Tervisekaitseinspektsioonile edastamise kord» loodud nakkushaiguste kontrolli teenistus ja on tagatud infektsioonhaiguste kvalifikatsiooniga haiglanakkustõrje arsti pidev järelevalve.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(5) Seedesüsteemi kemoteraapiakuuri (kood 310R) teenus sisaldab järgmisi ravikuure:
1) 5 FU/FA: kolorektaalvähi adjuvantne või palliatiivne ravi, kui patsient ei talu agressiivsemat keemiaravi;
2) 5 FU/FA kombinatsioon irinotekaaniga: kolorektaalvähi palliatiivne ravi 1. või 2. reana sõltuvalt varasemast ravist, kui patsient talub agressiivsemat keemiaravi ning on vastunäidustused bevacizumabile;
3) 5 FU/FA kombinatsioon oksaliplatiiniga: kolorektaalvähi adjuvantne ja palliatiivne 1. või 2. rea ravi sõltuvalt varasemast ravist, kui patsient talub agressiivsemat keemiaravi ning on vastunäidustused bevacizumabile;
4) 5 FU/FA kombinatsioon bevacizumabiga: kolorektaalvähi palliatiivne keemiaravi, kui patsient ei talu või on vastunäidustused irinotekaanile ja oksaliplatiinile;
5) 5 FU/FA kombinatsioon irinotekaani ja bevacizumabiga: kolorektaalvähi palliatiivne 1. või 2. rea ravi sõltuvalt varasemast ravist, kui patsient talub agressiivsemat keemiaravi;
6) 5 FU/FA kombinatsioon oksaliplatiini ja bevacizumabiga: kolorektaalvähi palliatiivne 1. või 2. rea ravi sõltuvalt varasemast ravi, kui patsient talub agressiivsemat keemiaravi;
7) Irinotekaani monoteraapia: kolorektaalvähi 2. või 3. rea palliatiivne ravi oksaliplatiini sisaldava raviskeemi järgselt;
8) 5 FU kombinatsioon doksorubitsiini ja mitomütsiiniga: maovähi palliatiivne ravi, kui patsient ei talu agressiivsemat keemiaravi tsisplatiiniga või on haigus tsisplatiini sisaldava skeemi foonil progresseerunud. Sapiteede kartsinoomi ravi;
9) 5 FU kombinatsioon tsisplatiini ja epirubitsiiniga: maovähi palliatiivne või neoadjuvantne ravi heas üldseisundis haigetele, kes taluvad agressiivset keemiaravi;
10) 5 FU kombinatsioon tsisplatiiniga: mao- ning söögitoruvähi palliatiivne ning neoadjuvantne ravi, kui haige talub agressiivset keemiaravi. Pankrease kartsinoomi ravi, kui patsiendil on gemtsitabiin vastunäidustatud;
11) Dotsetakseeli sisaldavad raviskeemid: mao- ning söögitoruvähi palliatiivne ning neoadjuvantne ravi heas üldseisundis haigetele, kes taluvad agressiivset keemiaravi;
12) Gemtsitabiini monoteraapia: pankrease kartsinoomi 1. rea ravi, kui patsient talub gemtsitabiini.

(6) Günekoloogilise sfääri kemoteraapiakuuri (kood 311R) teenus sisaldab järgmisi ravikuure:
1) paklitakseeli monoteraapia: metastaatilise munasarjakartsinoomi II rea ravi peale ravi ebaõnnestumist plaatinapreparaatidega;
2) dotsetakseeli monoteraapia: metastaatilise munasarjakartsinoomi II rea ravi peale ravi ebaõnnestumist plaatinapreparaatidega kui paklitakseel on vastunäidustatud;
3) karboplatiini monoteraapia: munasarjakartsinoomi retsidiivi korral enam kui 1 aasta möödumisel taksaani ja plaatinapreparaadi kombinatsioonravist või 1. rea ravi kui taksaan on vastunäidustatud;
4) topotekaani monoteraapia: munasarjakartsinoomi retsidiivi korral vähem kui 1 aasta möödumisel taksaani ja plaatinapreparaadi kombinatsioonravist;
5) gemtsitabiini kombinatsioon karboplatiiniga: munasarjakartsinoomi retsidiivi korral vähem kui 1 aasta möödumisel taksaani ja plaatinapreparaadi kombinatsioonravist;
6) tsisplatiini monoteraapia: levinud emakakaelakartsinoomi ravi kombinatsioonis kiiritusraviga, samuti metastaatilise munasarjakartsinoomi ravi kui esineb vastunäidustus karboplatiinile ja taksaanidele;
7) paklitakseeli kombinatsioon plaatinapreparaatidega: kaugelearenenud munasarjakartsinoomi 1. rea ravi, samuti metastaatilise endomeetriumi ravi kui antratsükliin on vastunäidustatud ja levinud emakakaelakartsinoomi ravi;
8) dotsetakseeli kombinatsioon plaatinapreparaatidega: kaugelearenenud munasarjakartsinoomi 1. rea ravi kui paklitakseel on vastunäidustatud;
9) tsisplatiini kombinatsioon ifosfamiidiga: levinud endomeetriumisarkoomi ravi, samuti levinud emakakaelakartsinoomi ravi;
10) tsisplatiini kombinatsioon doksorubitsiiniga: metastaatiliste endomeetriumikartsinoomi ravi.

(7) Kroonilise lümfoidse leukeemia kemoteraapiakuuri (kood 321R) teenus sisaldab järgmisi ravikuure:
1) fludarabiinravi esimese rea keemiaravina alla 65-aastastel heas üldseisundis füüsiliselt aktiivsetel patsientidel ning teise rea keemiaravina haiguse progresseerumise korral esimese rea ravi järgselt või kui haigus on resistentne esimese rea ravile;
2) CHOP raviskeemi kasutamine teise rea keemiaravina patsientidel, kellel fludarabiinravi on vastunäidustatud või toimeta.

(8) Aplastilise aneemia ravi antitümotsüüt/antilümfotsüüt globuliiniga (ATG) (kood 334R) rakendatakse raske aplastilise aneemiaga patsientidel, kellel puudub HLA-identne sugulasdoonor ning mitte raske aplastilise aneemiaga transfusioon-sõltuvatel patsientidel. Teenust teostatakse piirkondliku haigla hematoloogia osakonnas või I ja II astme intensiivravi osakondades.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(9) Müeloomi ja plasmotsütoomi tsütostaatilise ravikuuri (kood 317R) teenus sisaldab järgmisi ravikuure:
1) vinkristiini ja doksorubitsiini sisaldavad raviskeemid: I rea valikuna patsientidel, kellel on plaanis vereloome tüvirakkude siirdamine või neerupuudulikkusega patsientidel; II rea valikuna alküleerivatele ainetele refraktaarse haiguse korral;
2) bortesomiibravi: retsidiveerunud ja refraktaarse müeloomiga patsientidel III valiku raviskeemina.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(10) Kopsukasvajate kemoteraapiakuuri (kood 309R) teenus sisaldab järgmisi ravikuure:
1) tsisplatiini ja etoposiidi kombinatsioonravi: väikerakk-kopsuvähi korral I rea raviskeemina ning mitteväikerakk-kopsuvähi korral adjuvantravina ja kaugelearenenud haiguse korral I rea raviskeemina;
2) tsüklofosfamiidi, doksorubitsiini ja vinkristiini kombinatsioonravi: väikerakk-kopsuvähi korral, kui patsiendile on vastunäidustatud tsisplatiini ja etoposiidi raviskeem;
3) monoravi topotekaaniga: väikerakk-kopsuvähi retsidiivi või progresseerumise puhul, kui eelneva keemiaraviga oli saavutatud osaline või täielik ravivastus;
4) tsisplatiini ja gemtsitabiini kombinatsioonravi: kaugelearenenud mitteväikerakk-kopsuvähi I rea raviskeemina;
5) tsisplatiini ja vinorelbiini kombinatsioonravi: mitteväikerakk-kopsuvähi adjuvantravina ja kaugelearenenud haiguse I rea ravina;
6) tsisplatiini ja taksaani kombinatsioonravi: kaugelearenenud mitteväikerakk-kopsuvähi I rea ravina;
7) karboplatiini ja paklitakseeli kombinatsioonravi: mitteväikerakk-kopsuvähi neoadjuvantravina ning adjuvantravina ja kaugelearenenud haiguse ravina kui tsisplatiini ravikombinatsioon on vastunäidustatud;
8) dotsetakseel või erlotiniib monoravi: mitteväikerakk-kopsuvähi II rea ravi, kui plaatinapreparaati sisaldav ravi osutus ebaefektiivseks.

9) dotsetakseel monoravi: mitteväikerakk-kopsuvähi II rea ravi, kui plaatinapreparaati sisaldav ravi osutus ebaefektiivseks;

10) erlotiniib monoravi: mitteväikerakk-kopsuvähi ravi kui dotsetakseelravi on osutunud ebaefektiivseks või kui dotsetakseelravi on vastunäidustatud;

11) pemetrekseed monoravi: mitteväikerakk-kopsuvähi II rea ravi kui plaatinapreparaati sisaldav ravi osutus ebaefektiivseks ning dotsetakseel ja erlotiniib monoravid on vastunäidustatud.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

7. peatükk
TERVISHOIUTEENUSE OSUTAJALE TEENUSE OSUTAMISE EEST MAKSTAVA TASU ARVUTAMISE METOODIKA

1. jagu
Üldsätted

§ 25. Metoodika rakendusala

Käesolevat metoodikat rakendatakse tervishoiuteenuste loetellu kantava teenuse piirhinna arvutamisel ja loetellu kantud teenuse piirhinna muutmisel.

2. jagu
Eriarstiabi

§ 26. Mõisted

Mõisted käesoleva jao tähenduses:
1) tegevuspõhine kuluarvestus on kuluarvestuse metoodika (activity based costing – ABC), mis põhineb põhjuslikul seosel tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatava teenuse, teenuse osutamiseks vajalike tegevuste ja tegevusteks vajalike ressursside (edaspidi ressurss) vahel;
2) ressursid on tööjõud, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, ruumid, korduvkasutusega meditsiiniseadmed, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, tugiteenused;
3) ressursi kasutamise optimaalne maht on ühe kalendriaasta jooksul teenuste osutamiseks vajalik ühe ressursi maht, mida mõõdetakse ajalistes mõõtühikutes (minut) või arvulistes mõõtühikutes (kasutuskordade arv, protseduuride arv, voodipäevade arv, kroon);
4) ressursi kasutamise keskmine maht on ühe teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise keskmine maht;
5) ressursi kogukulu perioodis on ressursi kogukulu kalendriaastas, mille kohta andmed esitatakse vastavalt käesoleva määruse lisale 12;
6) teenuse standardkulu on teenuse osutamiseks vajalike ressursside kasutamise keskmise mahu järgi arvutatud kulu, tuginedes eksperthinnangule;
7) eksperthinnang – «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras määratud isiku antud hinnang.

§ 27. Ressursi ühe mõõtühiku kulu arvutamine

(1) Tööjõu, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme, ruumide- ja korduvkasutusega meditsiiniseadme ning tugiteenuste kulu ühe mõõtühiku maksumuse arvutamisel jagatakse ressursi kogukulu perioodis ressursi kasutamise optimaalse mahuga.

(2) Ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite ühe mõõtühiku kulu on võrdne ressursi soetusmaksumusega.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

§ 28. Tööjõu kulu arvestamine

(1) Tööjõu kasutamise keskmise mahu arvestamisel lähtutakse ühe teenuse osutamiseks vajalikust töötajate arvust ja keskmisest tööajast, mis sisaldab otseselt teenuse osutamiseks ning ettevalmistamiseks vajalikku aega.

(2) Tööjõu kulu perioodis käesoleva jao tähenduses koosneb:
1) brutopalgast;
2) maksudest brutopalgalt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse);
3) koolitus- ja lähetuskulust;
4) bürookulust;
5) tööriiete kulust;
6) juhtimiskulust;
7) töökoha kulust (ruum, inventar).

(3) Tööjõu kulu arvestamise alus perioodis (v.a brutopalk ja maksud brutopalgalt) töötajate lõikes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 2.

(4) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse standardkulus järgmisi summasid:
1) arsti brutopalk on 145 krooni 60 senti tunnis;
2) õe brutopalk on 72 krooni 00 senti tunnis;
3) hooldustöötaja brutopalk on 36 krooni 30 senti tunnis;
4) muu kõrgharidusega spetsialisti brutopalk on 145 krooni 60 senti tunnis;
5) muu keskharidusega spetsialisti brutopalk on 72 krooni 00 senti tunnis.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 brutopalgana toodud summasid muudetakse lähtuvalt riikliku ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast.

(6) Tööjõu kasutamise optimaalne maht ja teenuse osutamiseks vajalik tööjõu kasutamise keskmine maht, mis tugineb eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3.

§ 29. Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu arvestamine

(1) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kasutamise keskmine maht arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvast ajast või protseduuride arvust vastava seadme kohta.

(2) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu perioodis koosneb:
1) kulumist;
2) hooldus- ja remondikuludest.

(3) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kasutamise optimaalne maht saadakse ekspertarvamusena, mis arvestab seadme võimsust, olemasolevate seadmete tegelikku töökoormust ning seadmega tehtavate protseduuride hinnangulist vajadust.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(4) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulumi arvestamise aluseks on soetusmaksumus ja seadme amortisatsiooniperiood, hooldus- ja remondikulu arvestatakse teenuse standardkuludesse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvale ajale, lähtudes ressursi optimaalsest kasutamise mahust ja hoolduskulust aastas, kuid mitte suuremas summas kui eksperdi poolt antud hinnangus.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(5) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme soetusmaksumus määratakse käesoleva määrusega kehtestatud lisa 1 andmete alusel, kuid mitte suuremas summas kui eksperdi poolt antud hinnangus.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(6) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete amortisatsiooniperiood, selle kasutamise optimaalne maht ja kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 4.

§ 30. Ruumide kasutuskulu arvestamine

(1) Ruumide kasutamise maht arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvale ajale vastavas ruumis.

(2) Ruumide kogukulu perioodis koosneb:
1) hoonete ja rajatiste kulum;
2) kinnistute, hoonete ja ruumide kommunaalkulud (sealhulgas küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, valvekulu, maamaks, olmeprügi vedu);
3) kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muud kulud (hooldus, remont, koristuskulu);
4) ruumis paiknevate seadmete ja inventari kulu.

(3) Ruumide kulu arvestatakse teenuse standardkuludesse, tuginedes eksperthinnangule, vastavalt käesoleva määruse lisale 5.

(4) Ruumide suurus määratakse lähtuvalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 22 lõike 4 alusel kehtestatud haigla liikide nõuetest.

(5) Teenuse osutamiseks vajaliku ruumi ja teenuse osutamisega mitte seotud pinna suuruse ja ruutmeetri ehitusmaksumuse arvestamisel lähtutakse eksperthinnangust.

(6) Ruumis paiknevate muude ressursside loetelu, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 6.

(7) Ruumide kasutamise optimaalne maht ja nende kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 7.

§ 31. Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestamine

(1) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestatakse teenuse standardkuludesse vastavalt teenuse osutamiseks vajaliku meditsiiniseadme kasutamise keskmisele mahule.

(2) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kogukulu perioodis arvestatakse:
1) meditsiiniseadmete soetusmaksumusest

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

2) meditsiiniseadmete kasutamise optimaalsest mahust.

(3) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete soetusmaksumus ja selle kasutamise optimaalne maht määratakse esitatud taotluse alusel lähtudes mõistlikust kasutuskordade arvust, kuid mitte väiksemast kasutamise optimaalsest mahust kui eksperdi poolt antud hinnang.

(4) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kasutamise optimaalne maht ja nende kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 8.

§ 32. Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamine

(1) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks vajalikule meditsiiniseadme ja ravimi kasutamise keskmisele mahule.

(2) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu (v.a tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatu korral) arvestamisel lähtutakse meditsiiniseadmete ja ravimite soetusmaksumusest, kuid mitte rohkem kui eksperdi poolt antud hinnang.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(3) Ravimid ja meditsiiniseadmed arvestatakse muu tervishoiuteenuse standardkulusse juhul, kui nende nimetus ja piirhind ei ole sätestatud tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid».

(4) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud meditsiiniseadme ja ravimi standardkulu arvutamisel võetakse aluseks «Riigihanke seaduses» sätestatud viimase pakkumismenetluse tulemusel sõlmitud hankelepingus kokkulepitud meditsiiniseadme või ravimi ostuhind (edaspidi ostuhind) või «Ravikindlustuse seaduse» § 42 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri määruse alusel esitatud ravimi hulgimüügi ostuhinna alusel kalkuleeritud ravimi hulgimüügihind (edaspidi hulgimüügihind) või meditsiiniseadme hulgimüügihind, tuginedes eksperthinnangule.

(5) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kasutusvajadus teenustes (v.a tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatu korral), tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 9.

(6) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sisalduvate ravimite maksumus, kasutusvajadus ja osakaalud teenuses, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 15.

(7) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud meditsiiniseadmete maksumus, kasutusvajadus ja osakaal teenuses, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 16.

§ 33. Tugiteenuste kulu arvestamine

(1) Teenuse standardkuludesse arvestatakse järgmised tugiteenuste kulud vastavalt teenuse liigile või ressursi kasutamise keskmisele mahule:
1) patsiendi haldus – klienditeenindus ja patsiendi andmete haldus;
2) pesu pesemine;
3) patsientide toitlustamine;
4) seadmete, inventari ja instrumentide sterilisatsioon;
5) jäätmekäitlus;
6) sisseostetav APEX analüüsiteenus;
7) tervishoiuteenuse osutamisega seotud transport;

8) doonori haldus.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(2) Tugiteenuste kasutuskulu arvestatakse teenuse standardkulusse, tuginedes eksperthinnangule, vastavalt käesoleva määruse lisale 10.

(3) Tugiteenuste kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 11.

§ 34. Teenuse standardkulu arvutamine

(1) Teenuse standardkulu arvutatakse «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isiku poolt esitatud andmete alusel käesoleva määrusega kehtestatud korras.

(2) Teenuse standardkulu arvutamiseks summeeritakse käesoleva määruse teenuse osutamisega seotud lisades 3, 4, 7, 8, 11 määratud ressursivajaduse ja § 27 alusel arvutatud ressursi ühe mõõtühiku maksumuse korrutised ning liidetakse käesoleva määruse lisas 9 teenuse osutamisega seotud tegevustes kirjeldatud ressursside kulud ja käesoleva määruse § 35 lõike 3 punktis 9 loetletud teenuste osutamiseks vajalikud kulud.

(3) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud ravimite standardkulu arvutamiseks liidetakse lisas 15 esitatud teenuses sisalduvate ravimite või ravikuuride maksumuste, mis saadakse ravimi ühe ühiku ostuhinna või hulgimüügihinna ning ravikuuris sisalduva toimeaine keskmise koguse patsiendi kohta korrutisena, ja osakaalude korrutised.

(4) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud meditsiiniseadme standardkulu arvutamisel liidetakse lisas 16 esitatud teenuses sisalduvate meditsiiniseadmete maksumuste, mis saadakse teenuses sisalduva meditsiiniseadme koguse ja ühe ühiku ostuhinna või hulgimüügihinna korrutisena, ja osakaalude korrutised.

§ 35. Ettepaneku tegemine piirhinna arvutamiseks

(1) Ettepaneku tegemiseks lisab «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isik «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse lisas loetletud andmetele käesoleva määruse lisas 1 toodud näidisvormil loetletud andmed (edaspidi algataja taotlus).

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud algataja taotluse vormistab ja allkirjastab teenuse piirhinna taotleja esindaja.

(3) Tervishoiuteenuste loetelusse uue teenuse lisamise või loetelus kehtestatud teenuse piirhinna muutmiseks peab algataja taotlus sisaldama järgmisi andmeid:
1) töötajate kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 – ametinimetus, arv ja keskmine teenuse osutamiseks kuluv aeg (otsene- ja ettevalmistusaeg);
2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kood vastavalt käesoleva määruse lisale 4 – nimetus, soetusmaksumus, amortisatsiooniaeg, hoolduskulu aastas, keskmine kasutusaeg või protseduuride arv taotletava teenuse osutamiseks ja optimaalne protseduuride arv või tööaeg meditsiiniseadme kohta (aastas);
3) teenuse osutamiseks vajalik ruumi kood vastavalt käesoleva määruse lisale 7 – nimetus ja keskmine kasutusaeg;
4) uue teenuse lisamisel ruumis paiknev seade ja/või inventar vastavalt käesoleva määruse lisale 4 – nimetus, ühik, kogus;
5) korduvkasutusega meditsiiniseadmete kood vastavalt käesoleva määruse lisale 8 – nimetus, kogused, keskmine kasutuskordade arv ja keskmine soetusmaksumus;
6) ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kood vastavalt käesoleva määruse lisale 9 (v.a tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatu korral) – nimetus, kogused ja keskmine soetusmaksumus;
7) tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud ravimid – paikme või näidustuse nimetus, paikme või näidustuse raviks või teenuses kasutatava(te) ravimi(te) või ravikuuri(de) nimetus(ed), ravikuuris sisalduva(te) toimeaine(te) nimetus(ed) ja manustamisviis(id), ravikuuris sisalduva(te) toimeaine(te) mõõtühik, ravikuuris sisalduva toimeaine keskmine kogus patsiendi kohta, ostuhind või hulgimüügi ostuhind ühiku kohta, ravikuuri osakaal paikme või näidustuse ravis, paikme või näidustuse osakaal teenuses;
8) tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud ühekordsed meditsiiniseadmed – nimetus, kogus, hankelepingu ostuhind või hulgimüügihind ning osakaal teenuses;
9) tugiteenuste kood vastavalt käesoleva määruse lisale 11 – nimetus ja kogused esitatakse järgmiselt: keskmine pesusse mineva pesu kogus kilogrammides, patsiendi toitlustamine (jah/ei), keskmine sterilisatsiooni vajadus kuupmeetrites ning keskmine jäätmekäitluseks mineva materjali kogus kilogrammides;
10) teised teenused, mis on nimetatud tervishoiuteenuste loetelus – teenuse kood, nimetus ja kogus.

(4) Kui teenuse osutamiseks vajalikku ressurssi ei ole käesoleva määruse lisades 3–4, 7–9 ja 11 nimetatud, siis taotluses ei täideta ressursi koodi veergu.

§ 36. Teenuse piirhinna muutmine

(1) Teenuse piirhinna muutmiseks vaadatakse tegevusteks vajalike, käesoleva määruse § 28 lõike 2 punktides 1 ja 2 ning § 30 lõike 2 punktis 1 nimetatud ressursside kulu ja ressursside kasutamise optimaalne maht üle kord aastas «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel.

(2) Käesoleva määruse lisades 3–4, 6–9 ja 11 nimetatud teenuste osutamiseks vajalike ressursside keskmine kasutusvajadus ning lisades 2 ja 5 (v.a hoonete ja rajatiste kulum) ning10 toodud ressursside kulu ja ressursside kasutamise optimaalne maht vaadatakse üle «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel, kui on esitatud «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 22 lõikes 4 sätestatud haigla liikidest vähemalt ühe piirkondliku haigla, keskhaigla ja üldhaigla piirhinna arvutamise aastale eelneva viimase majandusaasta või kokkuleppel haigekassaga sellele eelneva majandusaasta aruande andmed käesoleva määruse lisas 12 toodud kulude jaotuste ja samade haiglate osutatud teenuste mahud käesoleva määruse lisas 13 toodud vormi kohaselt.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

§ 37. Teenuse piirhinna arvutamine

Teenuse piirhind arvutatakse lähtudes teenuse standardkuludel põhinevast hinnast ning «Ravikindlustuse seaduse» §-st 31.

§ 38. Diagnoosipõhise kompleksteenuse (DRG) piirhinna arvutamine ja muutmine

(1) DRG piirhind on DRG baashinna ja DRG kaalu korrutis.

(2) DRG baashinna ja DRG kaalu arvutamise aluseks on hinnaarvutamise kalendriaastale eelneval kalendriaastal haigekassale esitatud ja tervishoiuteenuste loetelu § 36 lõike 2 kohaselt DRG-sse grupeerunud raviarvete, välja arvatud käesoleva määruse § 22 lõigetes 1, 2, 3, 4, 5 ja 7 kirjeldatud raviarvete, andmed.

(3) DRG piirhinnad arvutatakse kehtestatavate tervishoiuteenuste loetelu piirhindade alusel.

(4) DRG baashind on käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavate raviarvete keskmine maksumus, mis arvutatakse raviarvetele märgitud tervishoiuteenuste (v.a DRG) käesoleva paragrahvi lõikes 3 kirjeldatud piirhindade alusel.

(5) DRG kaal on käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavate ühte DRG-sse grupeerunud raviarvete keskmise maksumuse, mis arvutatakse raviarvele märgitud tervishoiuteenuste (v.a DRG) käesoleva paragrahvi lõikes 3 kirjeldatud piirhindade alusel, suhe baashinda. DRG kaal arvutatakse igale DRG-le.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ühte DRG-sse grupeerunud raviarvete keskmise maksumuse arvutamisel:
1) leitakse iga DRG grupi raviarvete aritmeetiline keskmine maksumus ja standardhälbe suurus;
2) jäetakse välja need raviarved, mis on kallimad või odavamad kui kolm standardhälvet aritmeetilisest keskmisest;
3) arvutatakse allesjäänud raviarvete uus aritmeetiline keskmine ja standardhälve;
4) jäetakse välja need raviarved, mis on kallimad või odavamad kui kaks standardhälvet punktis 3 nimetatud aritmeetilisest keskmisest. Kui väärtus, mis saadakse punktis 3 nimetatud aritmeetilisest keskmisest lahutades käesolevas punktis nimetatud kahe standardhälbe väärtuse, on väiksem kui koodiga  3076 tähistatud tervishoiuteenuse  piirhind, siis jäetakse välja need raviarved, mis on odavamad kui koodiga  3076 tähistatud tervishoiuteenuse piirhind;
5) arvutatakse allesjäänud raviarvete uus aritmeetiline keskmine.

(7) Tervishoiuteenuste loetelu § 36 lõikes 1 toodud muude samaaegselt osutatud teenuste piirhindade summa vahemiku piirid võrduvad käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 4 kirjeldatud raviarvete väljajätmise piiridega.

(8) Kui pärast lõike 6 punktis 4 kirjeldatud raviarvete väljajätmist jääb alles vähem kui 25 raviarvet, siis vastava DRG kaalu ei muudeta.

(9) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 5 kirjeldatud raviarvete keskmist maksumust hinnatakse raviarvetele kantud tervishoiuteenuste struktuuri muutuse (edaspidi struktuuri muutuse) suhtes. Kui DRG, mille kohta raviarvete keskmist maksumust arvutatakse, struktuuri muutus on suurem kui Vabariigi Valitsuse 05.01.2001.a. määruse nr.3 “Eesti Haigekassa põhikiri ”§ 8 punkt 71 alusel kehtestatud haigekassa 4-aasta tulude ja kulude planeerimise põhimõtetes   sätestatud struktuuri muutuseks ettenähtud vahendite osakaal või väiksem kui nimetatud osakaalu negatiivne väärtus, siis raviarvete keskmist maksumust korrigeeritakse lähtuvalt haigekassa eelarve võimalustest. Struktuuri muutus näitab, kui palju on raviarve keskmine maksumus muutunud (v.a tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud ja kehtestatavate piirhindade perioodide vahelisest muutusest tulenev muutus).

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

 

3. jagu
Üldarstiabi

§ 39. Mõisted

Mõisted käesoleva jao tähenduses:
1) ressursid on tööjõud, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, ruumid, korduvkasutusega meditsiiniseadmed, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, teenuse osutamise, koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transport ning muud vajalikud ressursid;
2) ressursi kasutamise keskmine maht on ühe teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise keskmine maht;
3) ressursi kogukulu perioodis on ressursi kogukulu kalendriaastas;
4) ressursi kasutamise optimaalne aeg on teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise aeg kalendriaastas;
5) eksperthinnang – «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras määratud isiku antud hinnang.

§ 40. Üldarstiabi osutamiseks vajalikud ressursid

(1) Pearaha piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
1) tööjõud;
2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;
3) alla üheaastase kasutusajaga korduvkasutusega meditsiiniseadmed ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ning ravimid;
4) muud ressursid.

(2) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
1) tööjõud;
2) muud ressursid.

(3) Koolitervishoiuteenuse piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
1) tööjõud;
2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;
3) alla üheaastase kasutusajaga korduvkasutusega meditsiiniseadmed ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ning ravimid;
4) muud ressursid.

(4) Baasraha piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
1) ruumid;
2) koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transport.

(5) Lisatasu, kui perearsti tegevuskoht asub lähimast «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglate loetelus nimetatud haiglast 20–40 km kaugusel ja kaugemal kui 40 km (edaspidi kaugusetasu), sisaldab teenuse osutamisega seotud transpordikulu.

(6) Uue teenuse lisamiseks tervishoiuteenuste loetellu esitatakse taotlus, milles peavad sisalduma andmed teenuste osutamiseks vajalike ressursside ja eeldatavate kulude kohta.

§ 41. Tööjõukulu arvestamine

(1) Tööjõukulu perioodis käesoleva jao tähenduses koosneb:
1) brutopalgast;
2) maksudest brutopalgalt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse);
3) koolituskulust.

(2) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse piirhinnas järgmisi summasid:
1) arsti brutopalk on 112 krooni ja 00 senti tunnis;
2) õe brutopalk on 60 krooni ja 00 senti tunnis;
3) abilise (nt registraator, raamatupidaja, koristaja jt) brutopalk on 33 krooni tunnis.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 brutopalgana toodud summasid muudetakse lähtuvalt riikliku ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast.

(4) Pearaha piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse aluseks taotluses esitatud tööaeg töötajate lõikes, kuid mitte rohkem kui on sätestatud «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 8 lõike 6 alusel kehtestatud perearsti tööjuhendis.

(5) Koolitervishoiuteenuse piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse õe tööaja arvestamisel aluseks «Töö- ja puhkeaja seaduses» sätestatud tööaeg ja arsti tööaja arvestamisel taotluse esitatud andmed tööaja kohta, kuid mitte rohkem kui on eksperdi poolt antud hinnang.

(6) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinnas tööjõukulu arvestamisel võetakse tööaja arvestamisel aluseks «Töö- ja puhkeaja seaduses» sätestatud tööaeg.

(7) Koolituskulu arvutatakse teenuse piirhinda esitatud taotluse alusel, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 42. Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu arvestamine

(1) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu perioodis koosneb:
1) kulumist;
2) hooldus- ja remondikuludest.

(2) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulum arvestatakse pearaha piirhinda vastavalt seadme soetusmaksumusele ja amortisatsiooniperioodile.

(3) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme hooldus- ja remondikulu arvestatakse pearaha piirhinda esitatud taotluse alusel, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.

(4) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme soetusmaksumus ja amortisatsiooniperiood määratakse esitatud taotluse alusel, kuid mitte vähem kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 43. Ruumide kasutuskulu arvestamine

(1) Ruumide kasutuse kogukulu perioodis koosneb:
1) hoonete ja rajatiste kulum või renditud hoonete ja kinnistute rendikulu;
2) kinnistute, hoonete ja ruumide või renditud kinnistute, hoonete ja ruumide kommunaalkulud (sealhulgas küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, valvekulu, maamaks, koristuskulu, olmeprügi vedu);
3) kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muud kulud (hooldus, remont).

(2) Ruumide suuruse määramisel lähtutakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 10 alusel kehtestatud nõuetest.

(3) Teenuse osutamiseks vajaliku ruumi ruutmeetri ehitusmaksumuse ning renditud hoonete ja kinnistute ühe m2 rendihinna arvestamisel lähtutakse eksperdi antud hinnangust.

(4) Ruumide kulu arvutamise aluseks on lõikes 2 kehtestatud ruumi suurus ja lõikes 1 esitatud kinnistute, hoonete ja ruumide kasutamisega seotud kulud ning ruumi ehitusmaksumus või renditud hoonete ja kinnistute rendihind üldpinna ühe m2 kohta, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 44. Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestamine

(1) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kogukulu perioodis arvestatakse:
1) meditsiiniseadmete maksumusest;
2) meditsiiniseadmete kasutamise optimaalsest ajast.

(2) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete soetusmaksumus ja kasutamise optimaalne aeg määratakse esitatud taotluse alusel lähtudes mõistlikust kasutusajast, kuid mitte vähem kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 45. Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamine

(1) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestatakse pearaha ja koolitervishoiuteenuse piirhinda vastavalt ressursside kasutamise keskmisele mahule.

(2) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamisel lähtutakse tervishoiuteenuste osutajate poolt teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust perioodis.

(3) Ravimid arvestatakse pearaha ja koolitervishoiuteenuse piirhinda juhul, kui nende nimetus ja piirhind ei ole sätestatud tervishoiuteenuste loetelus.

§ 46. Muude ressursside arvestamine

(1) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid pearaha piirhinna tähenduses on bürootarbed, kindlustus ja infotehnoloogia.

(2) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinna tähenduses on nõustamistarkvara, nõustamiskeskuse tehniline infrastruktuur ja nõustamiskeskuse üldjuhtimisega seotud ressursid.

(3) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid koolitervishoiuteenuse piirhinna tähenduses on teenuse osutamiseks vajalik tarkvara ja teenuse üldjuhtimisega seotud ressursid.

(4) Muud teenuste osutamisega seotud ressursid arvestatakse teenuse piirhinda lähtudes teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust perioodis, mille suurus ei ületa eksperdi poolt antud hinnanguga kindlaks määratud suurust. Teenuse osutamisega seotud ressursside kulu esitatakse taotluses ressursside lõikes.

§ 47. Asjaajamisega seotud transpordikulu arvestamine

Koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transpordikulu arvestatakse baasraha piirhinda lähtudes teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust perioodis, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 48. Kaugusetasu arvestamine

Kaugusetasu arvestatakse väljasõidu keskmise pikkuse, väljasõitude keskmise arvu ja kütuse kulu alusel, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 49. Ettepaneku tegemine piirhinna arvutamiseks

(1) Teenuse piirhinna arvutamise algatab «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isik, esitades lisaks «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse lisas loetletud andmetele käesoleva määruse lisas 14 toodud näidisvormil loetletud andmed.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud algataja taotluse vormistab ja allkirjastab teenuse piirhinna muutmise taotleja esindaja.

(3) Algataja taotlus peab sisaldama teenuse iseloomust lähtuvalt järgmisi andmeid, mis on esitatud perearstiabi teenuste korral «Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse» § 8 lõike 4 alusel kehtestatud minimaalse nimistu suuruse ja koolitervishoiuteenuse korral 600 õpilase kohta:
1) töötajate ametinimetus, arv ja keskmine tööaeg ning koolituskulu kalendriaastas;
2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme nimetus, soetusmaksumus, amortisatsiooniaeg, hooldus- ja remondikulu kalendriaastas;
3) teenuse osutamiseks vajaliku ruumi pinna suurus ja ruumide keskmine kasutuskulu, sh keskmine rendikulu kalendriaastas;
4) korduvkasutusega meditsiiniseadmete nimetus, kogused kalendriaastas, keskmine kasutusaeg ja keskmine soetusmaksumus;
5) ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite nimetus, kogused kalendriaastas ja keskmine soetusmaksumus;
6) muu ressursi kulu kalendriaastas kulu liikide lõikes;
7) koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transpordikulu kalendriaastas;
8) kaugusetasu osas väljasõidu kilomeetrite ja väljasõitude arv kalendriaastas ning keskmine kütusekulu kilomeetri kohta;
9) üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni puhul kontaktide arv kalendriaastas.

(4) Koolitervishoiuteenuse piirhinna arvutamiseks esitatakse lõike 3 punktides 1, 4 ja 5 esitatud andmed 11 kalendrikuu kohta.

(5) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinna arvutamiseks esitatakse lõike 3 punktides 1, 6 ja 9 esitatud andmed kalendriaasta kohta.

(6) Üldarstiabi teenuste piirhinnad vaadatakse üle «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel, kui on esitatud vähemalt kuue erinevas maakonnas vastava teenuse osutaja piirhinna arvutamise aastale eelneva viimase majandusaasta aruande andmed käesoleva määruse lisa 14 alusel.

§ 50. Teenuse piirhinna arvutamine

(1) Teenuse piirhind arvutatakse lähtudes esitatud andmetest, eksperthinnangutest ning «Ravikindlustuse seaduse» §-st 31.

(2) Pearaha piirhind arvutatakse järgmiselt:
1) arsti ja õe tööaeg jagatakse ühe kindlustatud isiku kohta pearaha vanusegruppide lõikes, arvestades kindlustatud isikute osakaalu vastavas vanusegrupis;
2) ülejäänud töötajate (arsti ja õe asendaja, abilise) puhul summeeritakse tööjõukulu, koolituskulu, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite kulu, korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete kulu ja muud kulud ning jagatakse ühe kindlustatud isiku kohta, võttes aluseks minimaalse nimistu suuruse, mis on kehtestatud «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 8 lõike 4 alusel;
3) käesoleva lõike punktis 1 ja 2 nimetatud kulu summeeritakse vanusegruppide lõikes.

(3) Baasraha piirhinna arvutamisel jagatakse ruumide kasutuskulu ning koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transpordikulu summa kalendriaastas kalendrikuude arvuga.

(4) Kaugusetasu arvutamisel jagatakse väljasõidu keskmise pikkuse, väljasõitude keskmise arvu ja kütuse kulu korrutis kalendriaastas kalendrikuude arvuga.

(5) Koolitervishoiuteenuse piirhind ühe õpilase kohta arvutatakse jagades tööjõukulu ja alla üheaastase kasutusajaga korduvkasutusega ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete ja muude ressursside kulude summa kalendriaastas 11 kuuga ning seejärel arvuga 600.

(6) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinna arvutamisel ühes kalendrikuus jagatakse tööjõu ja muude ressursside kulude summa kalendriaastas kalendrikuude arvuga.

(7) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni piirhinna arvutamisel jagatakse tööjõu ja muude ressursside kulude summa kalendriaastas nõuandetelefoni konsultatsioonide arvuga kalendriaastas.

8. peatükk
RAVIARVE ANDMED JA VORMISTAMISE NÕUDED

§ 51. Raviarve vormistamine

(1) Tervishoiuteenuse osutaja vormistab kindlustatud isikule osutatud teenuse eest raviarve sotsiaalministri 6. mai 2002. a määrusega nr 76 «Tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide loetelu ja vormid ning tervishoiuteenuste dokumenteerimise kord» kehtestatud tervisekaardi või haigusloo alusel.

(2) Kooskõlastatult haigekassaga on tervishoiuteenuse osutaja juhil õigus anda raviarve vormistamise õigus ka teenust osutavale arstikutseta spetsialistile (logopeed,kliiniline psühholoog, füsioterapeut, tegevusterapeut), kui spetsialist omab vastava eriala diplomit või on tunnistatud pädevaks vastavaid spetsialiste ühendava kutseliidu või -ühenduse poolt. Kliinilistele psühholoogidele, füsioterapeutidele ja tegevusterapeutidele raviarve vormistamise õiguse andmisel arvestab haigekassa erialaühenduse arvamusega. Tervishoiuteenuse osutaja taotlusel  annab haigekassa logopeedile, kliinilisele psühholoogile, füsioterapeudile, tegevusterapeudile, kes omab vastava eriala diplomit või on tunnistatud pädevaks vastavaid spetsialiste ühendava kutseliidu või -ühenduse poolt, raviarve vormistamiseks koodi.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(3) Ühe haigusjuhu korral osutatud teenused vormistatakse ühel raviarvel, v.a käesoleva määruse §-s 63 sätestatud juhul.

§ 52. Raviarve esitamine ja säilitamine

(1) Tervishoiuteenuse osutaja edastab raviarve haigekassale tervishoiuteenuse osutaja ja haigekassa vahel sõlmitud lepingus sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Haigekassale esitatav raviarve peab vastama käesoleva peatükiga kehtestatud raviarve andmete ja vormistamise nõuetele.

(3) Raviarvet säilitatakse seitse aastat.

§ 53. Raviarve üldandmed

Raviarvele kantakse järgmised üldandmed:
1) raviarve seeria, mis vastab arve plangile trükitud tähisele või väljatrüki puhul tervishoiuteenuse osutaja ja haigekassa vahel kokkulepitud raviarve tähistamise viisile;
2) raviarve number, mis vastab arve plangile trükitud numbrile või väljatrüki puhul tervishoiuteenuse osutaja poolt kehtestatud numereerimise korrale;
3) haigekassa piirkondliku osakonna kood, mille andmekogusse kindlustatud isik on kantud;
4) raviarve alustamise kuupäev.

§ 54. Teenust iseloomustavad andmed

(1) Raviarvele kantakse järgmised teenust iseloomustavad andmed:
1) vältimatu arstiabi osutamise kohta (JAH korral J, EI korral E);
2) töövõimetuslehe väljaandmise kohta (JAH korral J, EI korral E);
3) teenuse tüübi kood käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud loendi alusel.

(2) Raviarvele kantakse teenuse tüübi kood järgmiselt:

Kood

Teenuse tüüp

  1

ambulatoorne (v.a päevaravi ja päevakirurgia)

  2

statsionaarne

  3

vältimatu hambaravi üle 19-aastastele

  4

hambaravi alla 19-aastastele

10

hambaproteesimine alla 19-aastastele

11

ortodontia alla 19-aastastele

12

hambahaiguste ennetus alla 19-aastastele

13

ennetus (koolitervishoid)

14

ennetus (v.a koolitervishoid)

15

statsionaarne taastusravi

16

ambulatoorne taastusravi

17

perearsti teenused

18

statsionaarne hooldusravi

19

päevaravi ja päevakirurgia

20

ambulatoorne hooldusravi

31

hambaproteeside rahaline hüvitis

(3) Raviarvele kantakse osutatud teenuse põhieriala kood vastavalt tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingule.

§ 55. Ravile saabumise andmed

(1) Raviarvele kantakse ravile saabumise andmetena ravile saabumise liigi kood ning suunanud arsti kood.

(2) Lähtuvalt ravile saabumise ja suunamise viisist märgitakse ravile saabumise liigi kood järgmiselt:

Kood

Saabumise liigi selgitus

T0001

Kiirabi

T0002

Tuli ise

T0003

Tagasikutse

T0004

Politsei

T0005

Eriarsti ambulatoorselt ravilt

T0007

Üldhaiglast statsionaarselt või päevaravilt

T0008

Keskhaiglast  statsionaarselt või päevaravilt

T0009

Piirkondlikust haiglast statsionaarselt või päevaravilt

T0010

Muu tervishoiuteenuse osutaja statsionaarselt või päevaravilt

T0011

Perearst

T0012

Muu saabumine

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ravile saabumise liigi koode rakendatakse järgmistel tingimustel:

1) T0001 – ravile toomisel kiirabiga;

2) T0002 – ravile saabumisel ilma saatekirjata;

3) T0003 – haige tagasikutsumisel sama arsti juurde;

4) T0004 – haige toomisel ravile politsei või päästeameti poolt;

5) T0005 – ravile suunamisel eriarsti ambulatoorselt ravilt;

6) T0007, T0008, T0009 – ravile saabumisel vahetu suunamise korras kas üldhaigla, keskhaigla või piirkondliku haigla statsionaarselt ravilt (v.a. statsionaarselt taastusravilt või statsionaarselt hooldusravilt) või päevaravilt;

7) T0010 – ravile saabumisel vahetu suunamise korras punktis 6 nimetamata tervishoiuteenuse osutaja statsionaarselt ravilt (v.a. statsionaarselt taastusravilt või statsionaarselt hooldusravilt) või päevaravilt;

8) T0011 – ravile saabumisel perearsti poolt suunamisega;

9) T0012 – ravile saabumine punktides 1 kuni 8 nimetamata põhjustel, seal hulgas ravile saabumine statsionaarselt taastusravilt ja statsionaarselt hooldusravilt.

(4) suunanud arsti koodi ei märgita raviarvele, kui suunamise liik on T0001 «kiirabi», T0002 «tuli ise» või T0004 «politsei».

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

§ 56. Haige andmed

Raviarvele kantakse haige järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) sünnipäev, -kuu ja -aasta;
4) riigi kood vastavalt ISO-3166 kolmetähelisele standardile;
5) omavalitsusüksuse (valla või linna) kood vastavalt Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorile (EHAK). Välismaalasest haige korral jääb täitmata;
6) välismaalasest haige täpne aadress;
7) haige sugu, märkides M – mees või N – naine.

§ 57. Diagnoosi andmed

(1) Raviarvele kantakse järgmised diagnoosi andmed:
1) põhidiagnoosi kood RHK-10 järgi;

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

2) põhidiagnoosi esmane/korduv haigestumine märgitakse järgmiselt:  

+

esmashaigestumine

korduvhaigestumine

0

diagnoos kinnitamata

3) kaasuva diagnoosi kood RHK-10 järgi, kusjuures kõik kaasuvad diagnoosid esitatakse eraldi;
4) kaasuva diagnoosi esmane/korduv haigestumine märgitakse iga kaasuva diagnoosi kohta eraldi järgmiselt:

+

esmashaigestumine

korduvhaigestumine

0

diagnoos kinnitamata

5) haiguse kliinilise raskusastme või staadiumi tunnus vastavalt erialaseltsi poolt ravijuhendis kokkulepitud korrale järgmiselt:

1

I

2

II

3

III

4

IV

(2) Raviarvele kantakse välispõhjust iseloomustav kood RHK-10 20. peatüki järgi.

§ 58. Raviarve lõpetamise andmed

(1) Raviarvele kantakse järgmised raviarve lõpetamise andmed:
1) lõpetamise kuupäev;
2) surma kuupäev;

3) raviarve lõpetamise põhjuse koodi number järgmiselt:

Kood

Raviarve lõpetamise põhjus

  1

Suunatud sama tervishoiuteenuse osutaja teise eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule

  2

Suunatud sama tervishoiuteenuse osutaja statsionaarsele ravile

  3

Suunatud teise tervishoiuteenuse osutaja eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule

  5

Suunatud teise tervishoiuteenuse osutaja (üldhaigla) statsionaarsele ravile

  6

Suunatud teise tervishoiuteenuse osutaja (keskhaigla) statsionaarsele ravile

  7

Suunatud teise tervishoiuteenuse osutaja (piirkondlik haigla) statsionaarsele ravile

  8

Suunatud teise tervishoiuteenuse osutaja statsionaarsele ravile (v.a üldhaigla, keskhaigla, piirkondlik haigla)

  9

Lahkunud omavastutusel arsti soovitusi arvestamata

10

Surnud

11

Muud põhjused

12

Suunatud sama tervishoiuteenuse osutaja päevaravile

13

Suunatud teise tervishoiuteenuse osutaja päevaravile

14

Kutsutud tagasi sama eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule (sama tervishoiuteenuse osutaja)

15

Paranemine või tervistumine

(2) Raviarve lõpetamise põhjuse koode 5, 6, 7 ja 8 ei kasutata juhul kui patsient suunatakse statsionaarsele taastusravile või statsionaarsele hooldusravile.

(3) Raviarve lõpetamise põhjuse koodi 11 kasutatakse koodidega 1 kuni 10 ja 12 kuni 15 kajastamata põhjustel, seal hulgas juhul, kui patsient suunatakse statsionaarsele taastusravile või statsionaarsele hooldusravile.

(4) Raviarve lõpetamise põhjuse koodi 15 kasutatakse koodidega 1 kuni 10 ja 12 kuni 14 kajastamata juhtudel.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

§ 59. Teenuse osutamise andmed

Raviarvele kantakse osutatud teenuse andmed järgmiselt:
1) teenuse nimetus;
2) teenuse kood, mis on sätestatud tervishoiuteenuste loetelus;
3) hulk numbrites, mis tähistab olenevalt teenusest tükke, tunde, liitreid;
4) intensiivravi korral tähistatakse teenuse hulk järgmiselt:

Aeg (tundides)

Sellekohane hulk

  1

  2

  3

  4

  5

  6

  7

  8

  9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

üle 18

0.04

0.08

0.13

0.17

0.21

0.25

0.29

0.33

0.38

0.42

0.46

0.5

0.54

0.58

0.63

0.67

0.71

1    

1    

5) teenuse osutamise kuupäev;
6) hambavalemi korral märgitakse hambaravi, hambakroonide ja täisvalu (mitteäravõetavate) proteeside ning lisatööde korral tähistus rahvusvahelise ISO standardi (FDI, 1970) järgi.

§ 60. DRG andmed

DRG rakendamisel kantakse raviarvele lisaks käesoleva määruse §-s 59 nimetatud andmetele järgmised DRG andmed:
1) kood;
2) piirhind;
3) tervishoiuteenuse loetelu § 36 lõikes 4 nimetatud DRG piirhinna koefitsient.

§ 61. Tasumise andmed

Raviarvele kantakse osutatud teenuse tasumisele kuuluva summa kohta järgmised andmed:
1) koefitsient 1 tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud piirhinnast erineva hinna rakendamisel;
2) koefitsient 2 tähistab ravi rahastamise lepingu muutmisel piirhinnast erineva hinna korral teenusele rakendatavat koefitsienti;
3) teenuse piirhind, mis on kehtestatud tervishoiuteenuste loetelus;
4) teenuse summa, mis saadakse hulga, koefitsient 1, koefitsient 2 ja piirhinna korrutamise tulemusena.

§ 62. Kirurgilise protseduuri kood raviarvel

Raviarvele kantakse kirurgilise protseduuri kood (edaspidi NCSP) vastavalt sotsiaalministri 10. jaanuari 2002. a määrusele nr 13 «Tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine» järgmiselt:
1) NCSP järjekorranumber (järjestatakse kahanevalt operatsiooni ressursimahukuse järgi);
2) NCSP kood;
3) NCSP teenuse osutamise kuupäev.

§ 63. Järgnev raviarve

Raviarvele kantakse järgneva arve tunnus, märkides järgneva arve olemasolul sellekohasesse lahtrisse (JAH korral J, EI korral E). Järgneva arve väljastamise tingimused lepitakse kokku tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingus.

§ 64. Raviarve kogusumma

Raviarvele kantakse kogusumma, mis saadakse käesoleva määruse § 61 punktis 4 nimetatud teenuste summade kokku liitmisel.

§ 65. Raviarve kogusumma DRG piirhinna rakendamise korral

(1) Raviarvele kantakse summa, mis saadakse DRG piirhinna korrutamisel tervishoiuteenuste loetelu § 36 lõikes 4 nimetatud DRG piirhinna koefitsiendiga.

(2) Raviarvele kantakse summa, mis saadakse käesoleva määruse § 61 punkti 4 kohaselt saadud muude teenuste summade liitmisel ja korrutamisel tervishoiuteenuste loetelu § 36 lõikes 4 nimetatud muude teenuste summa koefitsiendiga.

(3) Raviarvele kantakse kogusumma, mis saadakse käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud summade liitmisel.

(4) DRG piirhinna rakendamise korral ei kuulu kohaldamisele käesoleva määruse § 64.

§ 66. Tervishoiuteenuse osutaja andmed

Raviarvele kantakse arve esitanud tervishoiuteenuse osutaja järgmised andmed:
1) tervishoiuteenuse osutaja äriregistrikood, füüsilisest isikust ettevõtja korral märgitakse ettevõtja isikukood;
2) tervishoiuteenuse osutaja nimi;
3) raviarve vormistanud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi;
4) raviarve vormistanud tervishoiutöötaja registreerimistõendi number (registreerimistõendi saamiseni arsti kood), logopeedi või psühholoogi kood.

9. peatükk
MÄÄRUSE RAKENDUSSÄTTED

§ 67. Määruse kehtetuks tunnistamine

(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

(2) 2008. a. I poolaastal hindab haigekassa perearsti tegevusi lisatasu tasumiseks haiguste ennetamise ja krooniliste haigete jälgimise ning ravitöö tulemuslikkuse eest (kood 3061) 31.12.2007. a. kehtinud §-is 8 sätestatud tingimuste alusel ning kinnitab hindamise tulemused perioodiks 01.07.2008 kuni 31.06.2009. a. hiljemalt 2008. a. 1. juuliks.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

§ 68. Määruse jõustumine

(1) Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007. a.

(2) Määruse § 22 lõiked 2 ja 3 jõustuvad 1. aprillil 2007. a.

(3) Määruse § 57 lõike 1 punkt 5 jõustub 1. jaanuaril 2008. a.

 

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.04.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 27.03.2020, 13

Määrus kehtestatakse «Ravikindlustuse seaduse» § 32 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse kindlustatud isikult Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika.

  (2) Käesolevas määruses kasutatavate koodide numbrid tähistavad «Ravikindlustuse seaduse» § 30 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud «Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu» (edaspidi tervishoiuteenuste loetelu) sätestatud tervishoiuteenuste koode või haigekassa ja perearsti vahel sõlmitavas ravi rahastamise lepingus kokkulepitud koode.

§ 2.   Tasu maksmise kohustuse ülevõtmine

  (1) Kindlustatud isiku kindlustuskaitse kehtivuse ajal võtab haigekassa kindlustatud isikult tervishoiuteenuse (edaspidi teenus) eest tasu maksmise kohustuse üle (edaspidi tasub) «Ravikindlustuse seaduse» §-s 39 sätestatud korras tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu (edaspidi leping) alusel.

  (2) Pärast kindlustuskaitse lõppemist tasub haigekassa tervishoiuteenuse osutajale «Ravikindlustuse seaduse» § 29 lõikes 3 sätestatud korras, kui vältimatu arstiabi osutamise vajaduse tingis kindlustuskaitse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtum.

  (3) Haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja lepivad teenuste osutamise eest rakendatavates hindades kokku lepingu sõlmimisel või selle muutmisel, arvestades tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste piirmäärasid ja piirhindu ning hinnates «Ravikindlustuse seaduse» §-s 36 sätestatud asjaolusid.

  (4) Kui haigekassaga lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutaja osutab kindlustatud isikutele eriarstiabi (välja arvatud hambaravi) tervishoiuteenuseid lepinguperioodiks (I poolaasta ja aasta) kokkulepitud kohustuste kogusummast rohkem ja täidab lepingus kokkulepitud ambulatoorsete ravijuhtude arvu vähemalt 99% ulatuses, võtab haigekassa kokkulepitud kohustuste kogusummat ületavate ravijuhtude eest tasu maksmise kohustuse üle statsionaarses eriarstiabis koefitsiendiga 0,3 ning ambulatoorses eriarstiabis ja päevaravis koefitsiendiga 0,7 tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnast.
[RT I, 27.03.2020, 11 - jõust. 01.04.2020]

  (41) Kui haigekassaga lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutaja osutab kindlustatud isikutele õendusabi tervishoiuteenuseid lepinguperioodiks (I poolaasta ja aasta) kokkulepitud kohustuste kogusummast rohkem, võtab haigekassa kokkulepitud kohustuste kogusummat ületavate ravijuhtude eest tasu maksmise kohustuse üle iseseisvas statsionaarses õendusabis koefitsiendiga 0,3 ja koduõenduses koefitsiendiga 0,7 tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnast.
[RT I, 27.03.2020, 11 - jõust. 01.04.2020]

  (5) Kui perearst, kellele on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 35 lõike 2 alusel kinnitatud nimistu (edaspidi perearst), ületab kalendriaastaks käesoleva määruse § 6 lõikes 1, 13 või 7 kehtestatud täiendavalt tasustatavateks teenusteks ettenähtud summat, võtab haigekassa nimetatud summat ületavate teenuste eest tasu maksmise kohustuse üle koefitsiendiga 0,7 tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnast.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

§ 3.   Teenuste eest tasumise vormistamine

  (1) Teenuse eest tasumiseks esitab tervishoiuteenuse osutaja haigekassale nõuetekohaselt vormistatud raviarve.

  (2) Kindlustatud isikule osutatud teenused vormistatakse raviarvel, mille andmed ja raviarve täitmise nõuded on sätestatud käesoleva määruse 8. peatükis. Kui tervishoiuteenuse osutaja osutab teenuseid teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevas asutuses kindlustatud isikule, kes tõendab oma kindlustuskaitset Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse poolt väljastatud vormikohase tõendi (E 112 või S2, E 123 või DA1) alusel, lisatakse raviarvele koopia esitatud dokumendist ning andmed Eestis ajutisel viibimisel tekkinud tervishoiuteenuse vajaduse kohta.
[RT I, 18.06.2014, 4 - jõust. 21.06.2014]

  (3) Tervishoiuteenuse osutaja vormistab raviarve ka ravikindlustusega hõlmamata isikule vältimatu abi osutamise korral.
[RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008 – rakendatakse alates 1.01.2008]

  (4) Teenused vormistatakse raviarvel teenuse osutamise kuupäeval kehtinud piirhinna või haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vahel kokku lepitud hinna alusel. Koodidega 3061, 3062, 3050, 3069, 3083 ja 3093 tähistatud tervishoiuteenuse osutamise kuupäevaks on käesoleva määruse §-s 8 sätestatud töö hindamise tulemuste kinnitamise päev, sealhulgas ka tulemuste muutmise korral.
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

  (5) Tervishoiuteenuste loetelus nimetatud tervishoiuteenuse eest, mille puhul ei ole võimalik konkreetset isikut teenuse saajana kindlaks määrata, on haigekassal õigus koostada koondarve tervishoiuteenuse osutaja nimel. Isikustamata koondarvele ei kohaldata käesoleva määruse 8. peatükis sätestatut.
[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

2. peatükk ÜLDARSTIABI EEST TASUMINE 

§ 4.   Üldarstiabi eest tasumine

  (1) Haigekassa tasub perearstile kindlustatud isikule osutatud teenuse eest tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud pearaha, baasraha ja lisatasu (v.a lisatasu koodidega 3050, 3061, 3062, 3067, 3068, 3069, 3083 ja 3093 tähistatud teenuste eest) piirhinna põhjal arvutatud arve alusel igal kuul.
[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (11) Haigekassa tasub perearstile lisatasu koodidega 3050, 3061, 3062, 3069, 3083 ja 3093 tähistatud teenuste eest üks kord kalendriaastas tasumisele eelneva(te) kalendriaasta(te) tegevustega saavutatud tulemuste alusel. Tulemuste arvutamise tingimused ja kord on sätestatud käesoleva määruse §-s 8.

  (12) Haigekassa tasub perearstile lisatasu koodidega 3067 ja 3068 tähistatud teenuste eest raviarve alusel tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinna ulatuses iga kuu vastavalt eelnevas kuus tehtud ületöötundide arvule.
[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (2) Haigekassa tasub perearstile täiendavalt tervishoiuteenuste loetelu §-s 4 sätestatud teenuste eest ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud summadele perearsti poolt osutatud, käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste eest esitatud raviarvete alusel, arvestades samas paragrahvis kehtestatud rahalise piiranguga.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

  (21) [Kehtetu - RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

  (3) Kui perearst osutab üldarstiabi haigekassa andmekogusse kandmata isikule, kes tõendab kindlustuskaitse olemasolu teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi, Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või E-vormiga, tasub haigekassa perearstile raviarve alusel. Perearsti esmase vastuvõtu korral rakendatakse koodiga 3002 ja korduva vastuvõtu korral koodiga 3004 tähistatud teenuste piirhindu ning neile kohalduvaid sätteid. Haigekassa tasub tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinna alusel täiendavalt käesoleva määruse §-des 5 ja 6 loetletud teenuste eest ulatuses, mis ei hõlma käesoleva määruse § 9 lõikes 1 nimetatud tegevusi. Teenuste eest tasumisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 1, 11, 12 ja 2 ning käesoleva määruse § 6 lõigetes 1 ja 7 nimetatud rahalist piirangut.
[RT I, 12.03.2019, 41 - jõust. 15.03.2019]

§ 41.   Tervisekeskuse rahastamise erisused
[RT I, 28.06.2017, 24 - jõust. 01.07.2017]

  (1) Haigekassa tasub tervisekeskuses tegutsevatele perearstidele vastavalt tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3092 tähistatud baasraha piirhinnale, kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) tervisekeskus on avatud tööpäeviti kell 08.00–18.00;
  2) tervisekeskuse ruumid vastavad tervise- ja tööministri 29. oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 163 sätestatud nõuetele;
  3) tervisekeskusel on ajakohane veebileht, millel on avalikustatud vähemalt tervisekeskuse lahtioleku- ja vastuvõtuajad ning selles töötavate tervishoiutöötajate ja füsioterapeudi vastuvõtuajad ning samad andmed on tervisekeskuses nähtaval kohal;
  4) tervisekeskuse lahtiolekuajal on tagatud patsientide ravijärjekorda registreerimine tervisekeskuses või telefoni, e-posti või Interneti vahendusel;
  5) tervisekeskuse lahtiolekuajal võtab selles vastu vähemalt üks perearst, kes tagab kõikide tervisekeskuses tegutsevate perearstide nimistusse kuuluvate patsientide vastuvõtu ägeda tervisehäire korral;
  6) tervisekeskuse lahtiolekuajal on selles tagatud vähemalt ühe pereõe iseseisev vastuvõtt;
  7) tervisekeskuses on tagatud ämmaemanda iseseisev vastuvõtt vähemalt viis tundi nädalas;
  8) tervisekeskuses on tagatud füsioteraapiateenuse osutamine vähemalt viis tundi nädalas;
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]
  81) tervisekeskuses on tagatud koduõendusteenuse osutamine kolme nimistu kohta vähemalt 18 visiidi ulatuses poolaasta jooksul ja maksimaalselt kolme nimistu kohta ühe täiskoormusega koduõe poolt;
[RT I, 28.06.2018, 5 - jõust. 01.07.2018]
  9) tervisekeskuses tegutsevad tervishoiutöötajad korraldavad kliiniliste juhtumite arutelusid vastavalt vajadusele, kuid kõige harvem üks kord kahe kuu jooksul. Arutelude kohta koostatakse protokoll;
  10) tervisekeskuses on tagatud käesoleva määruse lisas 39 kehtestatud ressursid.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmise korral makstakse koodiga 3092 tähistatud baasraha piirhinda vastavalt tervisekeskuses üldarstiabi osutavate nimistuga perearstide arvule järgmiste koefitsientidega kooskõlas tervishoiuteenuste loetelu § 3 lõikega 11:
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.07.2019]
  1) 3–5 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,93;
  2) 6–8 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,89;
  3) 9–11 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,88;
  4) 12–14 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,87;
  5) 15–20 nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,86;
  6) 21 ja enama nimistuga perearsti korral on koefitsient 0,84.
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

  (3) [Kehtetu - RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (4) [Kehtetu - RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (41) [Kehtetu - RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (5) [Kehtetu - RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (51) Haigekassa tasub tervisekeskuse filiaalis töötava perearsti eest vastavalt tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3092 tähistatud baasraha piirhinnale tingimusel, et perearsti vastuvõtuaeg tervisekeskuses on vähemalt neli tundi nädalas.
[RT I, 28.12.2018, 21 - jõust. 01.01.2019]

  (52) Käesoleva paragrahvi lõikes 51 kehtestatud nõuete täitmise korral makstakse koodiga 3092 tähistatud baasraha piirhinda vastavalt tervisekeskuses üldarstiabi osutavate nimistuga perearstide ja filiaalide arvule järgmiste koefitsientidega kooskõlas tervishoiuteenuste loetelu § 3 lõikega 13:
[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (6) Kui tervisekeskuses tegutseval perearstil on teine tegevuskoht, mis ei asu tervisekeskuse taristus, tasub haigekassa lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud baasraha piirhinnale tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3051 tähistatud baasraha piirhinna koefitsiendiga 0,8.

  (7) Kui tervisekeskus on avatud tööpäeviti kell 08.00–20.00, tasub haigekassa tervisekeskuse perearstidele lisatasu koodidega 3067 ja 3068 tähistatud teenuste eest raviarve alusel tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinna ulatuses iga kuu vastavalt eelnevas kuus tehtud ületöötundide arvule.
[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

§ 5.   Pearaha arvel osutatava teenuse eest tasumine

  (1) Haigekassa tasub pearaha arvel perearsti osutatud järgmiste tegevuste eest:
  1) tervist edendav ja haigusi ennetav töö;
  2) haige ambulatoorne vastuvõtt ning koduvisiidid;
  3) haige läbivaatus, diagnostika ja raviplaani koostamine, diagnoosi määramine;
  4) nõustamine tervise säilitamise, taastamise, töö ja elukorralduse suhtes ning vajadusel ravi määramine;
  41) tervishoiu- ja sotsiaalabiteenuste vajaduse kontakthindamine;
  5) ravimite soovitamine ja retsepti väljakirjutamine;
  6) protseduuride tegemine;
[RTL 2009, 25, 328 - jõust. 01.07.2009]
  7) teenuste osutamist tõendavate dokumentide vormistamine;
  8) esmase arstliku ekspertiisi tegemine haige töövõime ja terviseseisundi kohta;
  9) vajadusel haige veo korraldamine haiglasse.

  (2) Haigekassa tasub pearaha arvel perearsti osutatud järgmiste uuringute ning protseduuride eest:
  1) verejooksu sulgemine;
  2) elustamine;
  3) lahastamine haige veoks;
  4) rinnanäärme palpatsioon;
  5) eesnäärme palpatsioon;
  6) kuulmislanguse määramine, kuulmise sõeltest;
  7) otoskoopia;
  8) välise kuulmekäigu loputus;
  9) rinoskoopia;
  10) nina-neelu tamponaad;
  11) nägemisteravuse kontroll;
  12) vaateväljade esmane määramine;
  13) värvitaju kontroll;
  14) silmapõhja vaatlus;
  15) PEF-meetria;
  16) antropomeetria;
  17) elektrokardiogrammi tegemine ja hindamine;
  18) veeni punktsioon;
  19) süstimine;
  20) sidumine (v.a põletushaige sidumine);
  21) lokaalanesteesia;
  22) perifeersed närviblokaadid;
  23) kusepõie loputus;
  24) imiku/väikelapse psühhomotoorse arengu hindamine.

  (3) Haigekassa tasub pearaha arvel järgmiste laboriuuringute eest:

Laboriuuringud

Tervishoiuteenuse kood

Glükoos

66101

Uriinianalüüs testribaga

66207

  (4) Pearaha arvel tasutavate uuringute, protseduuride ja laboriuuringute eest tasub perearst eriarstiabi tervishoiuteenuse osutajale juhul, kui perearst on suunanud haige eriarsti juurde pearaha arvel tasutavaid uuringuid tegemata.
[RTL 2009, 25, 328 - jõust. 01.07.2009]

  (5) Perearsti poolt teisese arvamuse andmine on pearaha arvel osutatav teenus.

§ 6.   Täiendavalt tasutavad teenused

  (1) Haigekassa tasub täiendavalt perearsti pearaha arvel tasutavatele teenustele kuni 39% perearsti nimistule pearahadeks arvestatud summast aastas järgmiste uuringute, protseduuride ja laboriuuringute eest:
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

Uuringud, protseduurid ja laboriuuringud

Tervishoiuteenuse
kood

Massaažiseanss mõõdukate ja tugevate tsentraalsete või perifeersete pareesidega haigele (kestus 30 min)

7011

Tegevusteraapia individuaalne (kestus 30 min)

7053

Tegevusteraapia 2–3 haigele samaaegselt (kestus 30 min)

7054

Mudaraviseanss reumatoidse polüartriidi, Behterevi haiguse ning väljendunud liigesejäikusega haigele

7022

Silmapõhja fotografeerimine

7260

Silmapõhja uuring kolmepeegliläätse või Volke luubiga

7263

Sigmoidoskoopia

7556

Bronhoskoopia

7559

Rektoskoopia

7562

Kolposkoopia

7563

Röntgeniülesvõte peapiirkonnast (üks ülesvõte)

7900

Röntgeniülesvõte peapiirkonnast (kaks ülesvõtet)

7901

Röntgeniülesvõte peapiirkonnast (kolm või enam ülesvõtet)

7902

Röntgeniülesvõte rindkere piirkonnast (üks ülesvõte)

7903

Röntgeniülesvõte rindkere piirkonnast (kaks ülesvõtet)

7904

Röntgeniülesvõte rindkere piirkonnast (kolm või enam ülesvõtet)

7905

Röntgeniülesvõte lülisamba piirkonnast (üks ülesvõte)

7906

Röntgeniülesvõte lülisamba piirkonnast (kaks ülesvõtet)

7907

Röntgeniülesvõte lülisamba piirkonnast (iga järgmine ülesvõte)

7908

Röntgeniülesvõte kõhupiirkonnast (üks ülesvõte)

7909

Röntgeniülesvõte kõhupiirkonnast (kaks ülesvõtet)

7910

Röntgeniülesvõte kõhupiirkonnast (kolm või enam ülesvõtet)

7911

Röntgeniülesvõte vaagnapiirkonnast (üks ülesvõte)

7912

Röntgeniülesvõte vaagnapiirkonnast (kaks ülesvõtet)

7913

Röntgeniülesvõte vaagnapiirkonnast (kolm või enam ülesvõtet)

7914

Röntgeniülesvõte ülajäsemetest ja/või liigestest (üks ülesvõte)

7915

Röntgeniülesvõte ülajäsemetest (kaks ülesvõtet)

7916

Röntgeniülesvõte ülajäsemetest (iga järgmine ülesvõte)

7917

Röntgeniülesvõte alajäsemetest (üks ülesvõte)

7918

Röntgeniülesvõte alajäsemetest (kaks ülesvõtet)

7919

Röntgeniülesvõte alajäsemetest (iga järgmine ülesvõte)

7920

Mammograafia, üks rinnanääre kahes sihis

6074

Kuseteede kontrastuuring ehk urograafia

7928

Jäseme ülesvõte telje mõõtmiseks või täispikkuses lülisamba röntgeniülesvõte

7930

Röntgenoskoopia (üks piirkond)

7932

Söögitoru ja mao või peensoole kaksikkontrasteerimine röntgenoskoopial

7933

Röntgenoskoopia kontrastainega, sh fistulograafia (üks piirkond)

7934

Irrigoskoopia ehk kolograafia kaksikkontrasteerimisega

7936

Luutiheduse uuring aksiaalse DXA densitomeeriga

6112

Radiorenograafia

79416

Elektroentsefalograafia (kestusega kuni 1 tund)

6263

Toonaudiomeetria

6402

Tümpanomeetria

6408

Ühe piirkonna arterite ultraheliuuring

7941

Ühe piirkonna veenide ultraheliuuring

7942

Ühe piirkonna arterite ja veenide ultraheliuuring

7943

Ühe piirkonna liigese/liigeste ultraheliuuring

7946

Pehmete kudede ultraheliuuring (üks piirkond)

7948

Kilpnäärme ultraheliuuring

7950

Rinnanäärme ultraheliuuring (üks rind)

7952

Kõhupiirkonna ultraheliuuring

7956

Vaagnapiirkonna ultraheliuuring

7958

Kõhu- ja vaagnapiirkonna ultraheliuuring

7953

Vaginaalne ultraheliuuring

7954

Rektaalne ultraheliuuring

7960

Residuaaluriini määramine ultraheliga

7963

Kusepõie refluksi ultraheliuuring

7964

Raseduse ultraheliuuring

7947

Ph-meetria (k.a sondi sisseviimine)

7028

Elektroneuromüograafia

6267

Elektroneurograafia

6268

Tilt-test

6325

Albumiin, valk

66100

Kreatiniin, uurea, kusihape

66102

Bilirubiin, konjugeeritud bilirubiin

66103

Kolesterool, triglütseriidid

66104

Kolesterooli fraktsioonid: HDL, LDL

66105

Ensüümid: ALP, ASAT, ALAT, LDH, CK, GGT, CK-MBa, alfa-amülaas

66106

Naatrium, kaalium, kaltsium

66107

Kloriid, liitium, laktaat, ammoonium

66108

Raud, magneesium, fosfaat

66109

Lipaas, pankrease amülaas

66110

Antistreptolüsiin-O, reumatoidfaktor

66111

C-reaktiivne valk

66112

Happe-aluse tasakaal

66113

Hemoglobiini derivaadid ja variandid: karboksühemoglobiin, methemoglobiin, fetaalne hemoglobiin

66114

Vastsündinu bilirubiin

66115

IgG uriinis või liikvoris

66116

Albumiin uriinis (mikroalbumiin) või liikvoris

66117

Glükohemoglobiin

66118

Immunofiksatsioon: liikvori oligoklonaalsed immuunglobuliinid, uriini või seerumi monoklonaalsed immuunglobuliinid

66119

Seerumi valkude elektroforees

66120

Uriini või liikvori valkude elektroforees

66121

Isoensüümide elektroforees

66122

Spetsiifilised valgud 1: IgA, IgM, IgG, transferriin

66123

Spetsiifilised valgud 2: tseruloplasmiin, haptoglobiin, C3, C4, tsüstatiin C, prealbumiin, alfa1-antitrüpsiin, immuunglobuliinide kapa- ja lambda-ahelad

66124

Immuunglobuliinide alaklassid

66125

Süsivesikdefitsiitne transferriin

66126

Transferriini lahustuvad retseptorid

66127

Angiotensiini muundav ensüüm

66128

Koliini esteraas

66129

Hemoglobiin plasmas

66130

Osmolaalsus

66131

Krüoglobuliinid

66132

Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaas

66133

D-ksüloos uriinis

66135

Porfüüriauuringud: delta-aminolevuliinhape, koproporfüriin

66136

Fenüülalaniini kvantitatiivne määramine fluoromeetrilisel meetodil

66137

Ainevahetushaiguste sõeluuringud

66138

Ainevahetushaiguste eriuuringud: aminohapped, suhkrud, puriinid ja pürimidiinid, orgaanilised happed, pika ahelaga rasvhapped, kreatiin, guanidinoatsetaat

66139

Gaaskromatograafiline uuring: alkoholid (etanooli kinnitav uuring, metanool, isopropanool) ja atsetoon, etüleenglükool

66140

Narkootiliste ainete ja ravimite sõeluuringud: barbituraadid, bensodiasepiin, opiaadid, amfetamiinid, tritsüklilised antidepressandid, fentsüklidiin, kokaiin, metadoon, kannabinoidid

66141

Etanool

66142

Ravimite kontsentratsiooni määramine 1: digoksiin, fenobarbitaal, fenütoiin, gentamütsiin, karbamasepiin, teofülliin, valproaat, vankomütsiin

66143

Ravimite kontsentratsiooni määramine 2: tsüklosporiin, paratsetamool, amikatsiin, salitsülaadid, metotreksaat

66144

Metallide määramine: Cu, Zn, Pb, Hg, Cd, Mn

66145

Erütrotsüütide settekiiruse uuring

66200

Hemogramm (vere automaatuuring leukogrammita või kolmeosalise leukogrammiga)

66201

Hemogramm viieosalise leukogrammiga

66202

Retikulotsüütide uuring

66203

Vereäige mikroskoopiline uuring

66204

Luuüdi tsütoloogiline uuring

66205

Tsütokeemiline üksikuuring

66206

Uriini sademe mikroskoopiline uuring

66208

Väljaheite sõeluuringud (peitveri, rasvhapped)

66209

Kehavedelike (liikvori, pleura-, perikardi-, astsiidi-, sünoviaal- või amnionivedeliku) makroskoopiline või tsütoosi uuring

66211

Kehavedelike (liikvori, pleura-, perikardi-, astsiidi-, sünoviaal- või amnionivedeliku) tsütogramm

66212

Sperma ülduuring: veeldumine, väljanägemine, maht, konsistents, pH

66213

Sperma mikroskoopiline uuring: spermatosoidide arv, liikuvus, rakulised elemendid, aglutinatsioon

66214

Veritsusaja uuring

66300

Trombotsüütide agregatsiooni uuringud

66301

Hüübimisjada sõeluuringud: PT, APTT

66302

Hüübimisjada lisauuringud: fibrinogeen, TT*

66303

Fibriini laguproduktide uuringud: fibriini D-dimeerid, fibriini monomeerid

66306

AB0-veregrupi ja Rh(D) kinnitav määramine (AB0-grupp määratud nii otsese kui ka pöördreaktsiooniga)

66400

AB0-veregrupi ja Rh(D) määramine (AB0-grupp määratud otsese reaktsiooniga)

66401

AB0-veregrupi määramine patsiendi identifitseerimisel või erütrokomponentide kontrollil

66402

Erütrotsütaarsete antikehade sõeluuring kahe erütrotsüüdiga

66403

Erütrotsütaarsete antikehade sõeluuring kolme erütrotsüüdiga

66404

Erütrotsütaarsete antikehade tüpiseerimine ühel paneelil

66405

Algmaterjali mikroskoopiline uuring natiivpreparaadis

66500

Algmaterjali mikroskoopiline uuring fikseeritud värvitud preparaadis

66501

Algmaterjali mikroskoopiline uuring eelneva kultiveerimisega või kontsentreerimisega

66502

Mikroskoopiline uuring mükobakterite määramiseks

66503

Bioloogilise materjali aeroobne külv põhisöötme(te)le

66510

Bioloogilise materjali aeroobne külv lisasöötme(te)le

66511

Bioloogilise materjali külv inkubeerimisega spetsiifilises keskkonnas (mikroaerofiilid, anaeroobid, kapnofiilid)

66512

Bioloogilise materjali külv spetsiifiliste (harva esinevate või raskesti kultiveeritavate) patogeenide määramiseks

66513

Bioloogilise materjali külv spetsiaalsesse/automatiseeritud külvisüsteemi

66514

Bioloogilise materjali külv mükobakterite määramiseks (klassikaline meetod)

66515

Bioloogilise materjali külv mükobakterite määramiseks (vedelsöötmesüsteem)

66516

Bioloogilise materjali uuring koekultuuril

66517

Mükobakterite samastamine

66520

Mikroorganismi samastamine üksikute biokeemiliste või immunoloogiliste reaktsioonide abil

66521

Mikroorganismi samastamine biokeemilise või immunoloogilise spetsiaalse/automatiseeritud süsteemi abil

66522

Täpsustav samastamine

66523

Ravimitundlikkuse määramine diskdifusiooni meetodil kuni kuue preparaadi suhtes

66530

Minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni määramine ühes preparaadis

66531

Mikroorganismi markeri määramine aglutinatsiooni-, hemaglutinatsiooni-, lateksaglutinatsioonireaktsioonil

66540

Haigustekitaja markeri määramine immuunfluorestsentsmeetodil

66541

Kiiranalüüs haigustekitaja markeri määramiseks immuunkromatogeensel meetodil

66542

DNA analüüs PCR-meetodil

66608

Haigustekitaja tüpiseerimine või grupi määramine PCR-meetodil

66612

Sõeluuringud, hormoonuuringud, haigustekitajate uuringud immuunmeetodil (v.a HIV)

66706

Aneemia-, südame-, kasvajamarkerite määramine, haigustekitajate uuringud, antikehade, vitamiinide ja ensüümide määramine immuunmeetodil

66707

Tsütokiinide, allergeenipaneelide, spetsiifiliste markerite määramine ja haigustekitajate uuringud immuunmeetodil

66708

Harvaesinevad ja kinnitavad uuringud, erakorralised analüüsid immuunmeetodil

66709

Kiiranalüüs testribaga

66710

Immuunfluorestsentsuuring

66711

Immuunfluorestsentsuuring valmisslaididel

66712

Biopsiamaterjali immuunfluorestsentsuuring

66713

Immuunblot-uuring

66714

Kompleksne immuunblot-uuring

66715

Spetsiifiliste antikehade kompleksne samastamine

66716

Tsütobloki uuring (1 blokk)

66813

Botulismitoksiinravi planeerimine ja ravimi manustamine

6260

Karpaalkanali või ganglion stellatum’i või kolmiknärvi perifeersete harude blokaad või epiduraalblokaad

6262

Spiroergomeetria

6307

Keha rasva- ja veesisalduse uuring bioelektrilise takistuse meetodil

6360

Kardiotokograafiline non-stress-test

6335

Kardiotokograafiline kontraktsiooni stresstest

6336

Lapse aju ultraheliuuring

7940

Loote ultraheliuuring dopleriga

7969

Jalaravikabineti teenus

7049

Torketest allergeeniga

7502

Nahasisene test allergeeniga

7503

Provokatsioonitest

7504

Aplikatsioonitest allergeenidega

7509

Anaalvaariksite endoskoopiline ligeerimine

7590

Pleura punktsioon ultraheli või röntgeni kontrolli all

7894

Sääre-õlavarre (ABI) indeksi määramine

6117

Füsioteraapia kodus

7060

[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (11) [Kehtetu - RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

  (12) [Kehtetu – RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (13) Kui perearstile makstakse eelmise aasta tulemuste eest lisatasu koodiga 3061 või 3069 tähistatud teenuse eest, tasub haigekassa käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud uuringute, protseduuride ja laboriuuringute eest lisaks perearsti pearaha arvel tasutavatele teenustele kuni 45% perearsti nimistule pearahadeks arvestatud summast aastas.
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.07.2019]

  (2) [Kehtetu – RTL 2009, 25, 328 - jõust. 01.07.2009]

  (3) Haigekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 13 kehtestatud määrale perearsti saatekirja alusel surnu patoanatoomilisele lahangule vedamise ja tehtud patoanatoomiliste lahangute eest tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste piirhindade alusel.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

  (4) Haigekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 13 kehtestatud määrale perearsti poolt patsiendi suunamisel uroloogile, endokrinoloogile, pulmonoloogile, otorinolarüngoloogile, reumatoloogile, pediaatrile, hematoloogile, neuroloogile, kardioloogile, gastroenteroloogile, ortopeedile, onkoloogile, allergoloog-immunoloogile, nefroloogile, sisearstile, psühhiaatrile, günekoloogile, taastusarstile, dermatoveneroloogile, veresoontekirurgile, valuravi arstile, lastepsühhiaatrile või androloogile tervise infosüsteemi vahendusel edastatud e-konsultatsiooni saatekirjaga või e-konsultatsioonile suunatud patsiendi ravi ülevõtmise eest tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimustel, kui e-konsultatsiooni saatekiri ja eriarsti vastus sisaldavad käesoleva määruse lisades 19–23, 27–29, 31–38, 40, 42–45, 47 ja 50 sätestatud andmeid.
[RT I, 27.03.2020, 11 - jõust. 01.04.2020]

  (41) Haigekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 13 kehtestatud määrale patsiendile jämesoolevähi sõeluuringu raames tehtud väljaheite uuringu eest vastavalt tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnale.

[RT I, 22.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]

  (5) Haigekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva määruse § 4 lõigetes 1, 11 või 12 kehtestatud summale järgmiste uuringute eest vastavalt tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste piirhindadele:

Uuringud ja protseduurid

Tervishoiuteenuse kood

Ämmaemanda vastuvõtt esmatasandi tervisekeskuses (kestus 60 min)

3098

Ämmaemanda vastuvõtt esmatasandi tervisekeskuses (kestus 30 min)

3099

Ämmaemanda koduvisiit (sünnitusjärgne) esmatasandi tervisekeskuses

3028

Koduõendusteenus

3026

Biopsia võtmine (välja arvatud operatsiooni ajal)

7004

Diagnostilisel või ravi eesmärgil elundi/õõne punktsioon

7005

Puurbiopsia

7006

Dermatoskoopia

7007

Digitaalne dermatoskoopia

7008

Diatermokoagulatsioon, krüoteraapia (protseduur ühele haigele)

7025

Laparotsentees

7110

Pindmiste naha ja nahaaluskoe tuumorite eemaldamine

7114

Pindmiste haavade ekstsisioon, kirurgiline korrastus

7115

Mädakolde avamine ja dreneerimine

7116

Võõrkeha (v.a implantaadi) eemaldamine pehmetest kudedest

7117

Väikese implantaadi eemaldamine

7118

Väikese implantaadi vahetamine

7119

Muud kirurgilised protseduurid

7122

Õlavarre kips- või kerglahase asetamine

7128

Sääre kips- või kerglahase asetamine

7129

Muu kips- või kerglahase asetamine

7130

Sidumine (ambulatoorne)

7141

Kateeterdamine

7159

Püsikateetri paigaldamine

7160

Epitsüstostoomi vahetus

7162

Kusepõie loputus ja ravimi viimine põide (ambulatoorselt)

7163

Punktsiooniga epitsüstostoomia

7165

Emakasisese vahendi paigaldamine/instrumentaalne väljutamine, emakakaela laiendamine

7352

Günekoloogiline läbivaatus koos preparaadi võtmisega

7359

HIV1,2 antigeeni ja/või antikehade määramine

66719

Papanicolaou meetodil tehtud ja skriinija hinnatud günekotsütoloogiline uuring

66807

Papanicolaou meetodil tehtud, skriinija ja patoloogi hinnatud günekotsütoloogiline uuring

66809

Papanicolaou meetodil tehtud ja patoloogi hinnatud patoloogiline günekotsütoloogiline uuring

66811

Vedelikupõhine günekotsütoloogiline uuring (LBC)

66822

Esmatasandil raseduse jälgimise uuring (kliiniline veri)

66825

Esmatasandil raseduse jälgimise uuring (veregrupi/reesuse kinnitav määramine)

66826

Esmatasandil raseduse jälgimise uuring (antikehad)

66827

Esmatasandil raseduse jälgimise uuring (veregrupi/reesuse määramine)

66828

Esmatasandil raseduse jälgimise uuring (süüfilise seroloogia)

66829

Esmatasandil raseduse jälgimise uuring (HBsAg ehk hepatiit B pinnaantigeen)

66830

Esmatasandil raseduse jälgimise uuring (veresuhkur)

66831

Esmatasandil raseduse jälgimise uuring (klamüüdia)

66832

Esmatasandil raseduse jälgimise uuring (uriini külv)

66833

Üld- või erihooldekodu elaniku gripivastane vaktsineerimine

3096

Ösofagogastroduodenoskoopia

7551

Kolonoskoopia

7558

Spirograafia

6301

Bronhodilataatortest

6302

Vererõhu ööpäevane monitooring

6344

Holter’i monitooring

6326

Ehhokardiograafia osalise mahuga

6339

Elektrokardiograafia koormustest (veloergomeetril, koormusrajal)

6324

Täismahus ehhokardiograafia

6340

Peennõelabiopsia või punktsioon ultraheli või röntgeni kontrolli all

7890

Hematoksüliin-eosiin värvinguga biopsiamaterjali uuring (1 blokk)

66800

Hematoksüliin-eosiin värvinguga pahaloomulisuse diferentseeringuga biopsiamaterjali uuring (1 blokk)

66823

Operatsioonipreparaadi väljalõige koos makropreparaadi ja histoloogilise preparaadi kirjeldava diagnoosiga (kuni 3 blokki)

66801

Histoloogilise preparaadi 1 lisavärving (Giemsa, van Gieson) (1 klaas)

66802

Immuunhistokeemiline või -tsütokeemiline uuring ühel koelõigul või tsütoloogilisel preparaadil (1 klaas)

66804

Histo- või tsütokeemiline uuring histoloogilisel koelõigul või tsütoloogilisel preparaadil (1 klaas)

66805

Skriinija poolt hinnatud üldtsütoloogiline uuring (kuni 3 klaasi)

66808

Patoloogi poolt hinnatud üldtsütoloogiline uuring (kuni 3 klaasi)

66810

Histoloogilise koematerjali võtmine endoskoopial (kuni 5 tükki)

7552

Tsütoloogilise koematerjali võtmine endoskoopial

7587

Endoskoopiline polüpektoomia (kuni 5 polüüpi)

7569

Emakasisene rasestumisvastane vahend

2930L


[RT I, 27.03.2020, 11 - jõust. 01.04.2020]

  (51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud koodiga 3026 tähistatud teenuse eest võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle nimistuga perearsti puhul, kellele makstakse koodiga 3092 tähistatud baasraha.
[RT I, 28.06.2018, 5 - jõust. 01.07.2018]

  (52) Haigekassa tasub perearstile raviarve esitamisel gripivastase vaktsineerimise üld- või erihooldekodu elaniku, sealhulgas perearsti nimistu välise isiku eest tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste piirhinna alusel.

[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.07.2019]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud raseduse jälgimisega seotud teenuste puhul peab perearst lähtuma Eesti Naistearstide Seltsi poolt heakskiidetud raseduse jälgimise juhendist.
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

  (61) Haigekassa tasub perearstile raviarve esitamisel emakasisese rasestumisvastase vahendi paigaldamise eest tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinna alusel.

[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (7) Haigekassa tasub täiendavalt perearsti pearaha arvel tasutavatele teenustele kuni 3% perearsti nimistule pearahadeks arvestatud summast aastas järgmiste uuringute ja protseduuride eest:

Uuringud ja protseduurid

Tervishoiuteenuse kood

Kliinilise psühholoogi konsultatsioon eriarsti suunamisel

7607

Psühhoteraapia seanss ühele haigele

7601

Psühhoteraapia seanss ühele haigele grupis (grupis kaks kuni kaheksa haiget)

7602

Psühhoteraapia seanss perele

7603

Kliinilise logopeedi konsultatsioon

7620

Logopeediline uuring

7621

Logopeediline teraapia (kestus 90 min)

7622

Füsioteraapia individuaalne esmatasandi tervisekeskuses (kestus 30 min)

7062

Füsioteraapia 2–3 haigele samal ajal esmatasandi tervisekeskuses (kestus 30 min)

7063

Füsioteraapia grupis esmatasandi tervisekeskuses (kestus 30 min)

7064

Füsioteraapia basseinis individuaalne (kestus 30 min)

7056

Füsioteraapia basseinis grupis (kestus 30 min)

7057


[RT I, 27.03.2020, 11 - jõust. 01.04.2020]

  (8) [Kehtetu - RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

§ 7.   [Kehtetu – RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008 – rakendatakse alates 1.01.2008]

§ 8.   Lisatasu tasumine perearstile

  (1) Haigekassa tasub perearstile tervishoiuteenuste loetelus koodidega 3050, 3061, 3062, 3069, 3083 ja 3093 tähistatud teenuste eest käesolevas paragrahvis või tervishoiuteenuste loetelus sätestatud kriteeriumite alusel, hinnates tegevusi nimistusse kuuluvate kindlustatud isikutega jooksvale kalendriaastale eelneval kalendriaastal (edaspidi hinnatav kalendriaasta) või käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel kuni viiel eelneval kalendriaastal.

  (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud kriteeriumide täitmise hindamiseks esitab haigekassa perearstile haigekassa andmekogu andmete alusel lepingus kokkulepitud andmed hiljemalt jooksva kalendriaasta 20. veebruariks.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

  (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud kriteeriumide rakendamise kord lepitakse kokku haigekassa ja perearsti vahel sõlmitavas lepingus.

  (4) Haigusi ennetava tulemusliku töö hindamise kriteeriumid on järgmised:

0–18-aastased isikud

KOOD

PUNKTE

0–2-aastaste laste vaktsineerimine vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel kehtestatud määrusega kinnitatud immuniseerimiskavale

9120

90

9121

9029

Laste läbivaatus ja väikelaste üldine tervisekontroll

1. elukuul

9031

60

3. elukuul

9032

12. elukuul

9033

2 aasta vanuselt

9034

Kooliminevate laste läbivaatus (6-, 7- või 8-aastaselt)

9030

10

Kokku

 

160


[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (5) 0–2-aastaste laste vaktsineerimise hõlmatusse arvestatakse ka vaktsineerimisest keeldumised ja meditsiinilised vastunäidustused vaktsineerimisele juhul, kui vastavas vanuses lapsele on tehtud ettenähtud läbivaatused ja üldine tervisekontroll. Vaktsineerimisest keeldumist ja meditsiinilist vastunäidustust võetakse tulemuste arvestamisel arvesse vastavalt lepingus sätestatud tingimustele.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

  (6) Perearstil, kelle teeninduspiirkonnaks on üks kohaliku omavalitsuse üksus ja kelle nimistu koosneb selle piirkonna elanikest ning kelle teeninduspiirkonnas ei ela 0–2-aastaseid või 6-, 7- või 8-aastaseid lapsi, loetakse 0–18-aastaste isikute haigusi ennetava tulemusliku töö kriteeriumid vastavas osas täidetuks 100%.
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

  (7) [Kehtetu - RT I, 22.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]

  (71) Haigekassa tasub täiendavalt perearsti pearaha arvel tasutavatele teenustele kuni 10% tervisekeskuse perearsti ühele nimistule pearahadeks arvestatud summast aastas käesoleva määruse § 6 lõikes 7 sätestatud uuringute ja protseduuride eest.

  (8) Krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö hindamise kriteeriumid on järgmised:

Diabeet II

KOOD

PUNKTE

Haigekassa poolt haigekassa andmekogu andmete alusel esitatud diabeet II krooniliste haigete (sotsiaalministri 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 13 „Tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine” kehtestatud rahvusvahelise haiguste klassifikaatori (edaspidi RHK 10) jaotises E11 nimetatud diagnoosidega) loetelu kinnitatud

 

0

Diabeet II haigetel määratud glükohemoglobiin

66118 või 9118

72

Diabeet II haigetel määratud kreatiniin vereseerumis

66102 või 9102

Diabeet II haigetel määratud üldkolesterool

66104 või 9104

Diabeet II haigetel määratud kolesterooli fraktsioonid üks kord kolme aasta jooksul

66105 või 9105

Pereõe nõustav vastuvõtt ja/või kroonilise haige nõustamine

9061 ja/või 9044

Albumiini ja kreatiniini suhte määramine uriinist

66117

Haigekassa andmekogu andmetel on hinnataval kalendriaastal ja sellele eelneval kahel kuul igale diabeet II haigele (RHK 10 jaotises E11 nimetatud diagnoosidega) välja kirjutatud vähemalt kuus retsepti metformiinile (k.a kombinatsioonis) (diabeet ravimid 1)

 

14

 

Hüpertooniatõbi

KOOD

PUNKTE

Haigekassa poolt haigekassa andmekogu andmete alusel esitatud hüpertooniatõvehaigete (RHK 10 jaotistes I10–I15 nimetatud diagnoosidega ja haiguse raskusastmetega) loetelu kinnitatud

 

0

Haigekassa andmekogu andmetel on hinnataval kalendriaastal ja sellele eelneval kahel kuul igale mõõduka, kõrge ja ülikõrge lisariskiga hüpertooniatõvehaigele (RHK 10 jaotistes I10–I15 nimetatud diagnoosidega) välja kirjutatud vähemalt kuus retsepti angiotensiin konverteeriva ensüümi inhibiitorite, kaltsiumkanalite blokaatorite, beeta-blokaatorite või angiotensiin (II) antagonisti ravimirühmast (k.a kombinatsioonis) (hüpertoonia ravimid 2)

 

24

I (madal risk)

Glükoos või glükolüseeritud hemoglobiin (HbA1c) üks kord kolme aasta jooksul

66101, 9101, 66118 või 9118

96

Üldkolesterool üks kord kolme aasta jooksul

66104 või 9104

Pereõe nõustav vastuvõtt ja/või kroonilise haige nõustamine

9061 ja/või 9044

II (mõõdukas lisarisk)

Alla 80-aastastel määratud üldkolesterool

66104 või 9104

187

Alla 80-aastastel määratud kolesterooli fraktsioonid

66105 või 9105

Glükoos või glükolüseeritud hemoglobiin (HbA1c)

66101, 9101, 66118 või 9118

Kreatiniin

66102 või 9102

EKG üks kord kolme aasta jooksul

6320, 6322, 6323 või 9320

Pereõe nõustav vastuvõtt ja/või kroonilise haige nõustamine

9061 ja/või 9044

 

Albumiini ja kreatiniini suhte määramine uriinist

66117

III (kõrge või ülikõrge lisarisk)

Alla 80-aastastel määratud üldkolesterool

66104 või 9104

43

Alla 80-aastastel määratud kolesterooli fraktsioonid

66105 või 9105

Glükoos või glükolüseeritud hemoglobiin (HbA1c)

66101, 9101, 66118 või 9118

Kreatiniin

66102 või 9102

Pereõe nõustav vastuvõtt ja/või kroonilise haige nõustamine

9061 ja/või 9044

 

Albumiini ja kreatiniini suhte määramine uriinist

66117

 

Müokardiinfarkt

KOOD

PUNKTE

Haigekassa poolt haigekassa andmekogu andmete alusel esitatud müokardiinfarktihaigete (RHK 10 jaotistes I21, I22 ja I23 nimetatud diagnoosidega ja I25.2 diagnoosiga) loetelu kinnitatud

 

0

Määratud üldkolesterool

66104 või 9104

24

Määratud glükoos või glükolüseeritud hemoglobiin (HbA1c)

66101, 9101, 66118 või 9118

Määratud kolesterooli fraktsioonid

66105 või 9105

Pereõe nõustav vastuvõtt ja/või kroonilise haige nõustamine

9061 ja/või 9044

 

Haigekassa andmekogu andmetel on hinnataval kalendriaastal ja sellele eelneval kahel kuul igale müokardiinfarkti läbipõdenule (RKH 10 jaotistes I21, I22, I23, I25.2 nimetatud diagnoosidega) välja kirjutatud vähemalt kuus retsepti beeta-blokaatorite ravimirühmast (k.a kombinatsioonis) (infarkt ravimid 1)

 

10

Haigekassa andmekogu andmetel on hinnataval kalendriaastal ja sellele eelneval kahel kuul igale müokardiinfarkti läbipõdenule (RKH 10 jaotistes I21, I22, I23, I25.2 nimetatud diagnoosidega) välja kirjutatud vähemalt kuus retsepti statiinide ravimirühmast (k.a kombinatsioonis) (infarkt ravimid 2)

 

10

Kokku

 

480


[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (9) Perearstil, kelle nimistus ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud diagnoosidega kroonilisi haigeid ning kelle nimistus olevate isikute kohta ei ole eriarstid haigekassale esitanud nimetatud haiguste diagnoosidega raviarveid, loetakse krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö kriteeriumid vastava haiguse osas täidetuks 100%.

  (10) Kroonilisi haigeid jälgitakse vastavalt ravijuhenditele. Krooniliste haigete jälgimise tulemuslikkust tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3061 või 3069 tähistatud teenuse eest tasumiseks hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud tingimustel.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

  (101) Jälgimise indikaatorid on järgmised:

Indikaator

KOOD

PUNKTE

Kooliealise (11–12-aastase) lapse tervisekontroll ja läbivaatus

9036

0

Kolmeaastase lapse läbivaatus ja tervisekontroll

9081

0

Haigekassa andmekogu andmetel hinnataval kalendriaastal hüpertooniatõvehaigetele (RHK 10 jaotistes I10–I15 nimetatud diagnoosidega) väljakirjutatud toimeainepõhiste retseptide osakaal kõigist nimetatud diagnoosidega väljakirjutatud retseptidest (hüpertoonia ravimid 1)

 

0

E-konsultatsioon tervise infosüsteemi vahendusel

3039

0

HIV indikaatorseisundiga patsientide HIV testimise määr

66719

0

Hüpotüreoosihaigetel määratud türeotropiin TSH

66706 või 9706

0


[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (11) Erialase lisapädevuse hindamise kriteeriumid on järgmised:

Erialane pädevus

KOOD

KOEFITSIENT

Perearsti erialane pädevus

 

0,1

Pereõe erialane pädevus

 

0,1

 

Raseduse jälgimine

KOOD

KOEFITSIENT

Ämmaemanda vastuvõtt (esmane)

3111

0,3

Ämmaemanda vastuvõtt

3112

Perearsti poolt raseduse tuvastamine ja jälgimine

9045

 

Günekoloogiline läbivaatus

KOOD

KOEFITSIENT

Günekoloogiline läbivaatus koos preparaadi võtmisega

7359

0,2

Emakasisese vahendi paigaldamine / instrumentaalne väljutamine, emakakaela laiendamine

7352

Güneko-tsütoloogiline uuring

66807
66809
66811

 

Kirurgilised manipulatsioonid ja pisioperatsioonid

KOOD

KOEFITSIENT

Pindmiste haavade ekstsisioon, kirurgiline korrastus

7115

0,3

Mädakolde avamine ja dreneerimine

7116

Võõrkeha (v.a implantaadi) eemaldamine pehmetest kudedest

7117

Muud kirurgilised protseduurid

7122

Sidumine (ambulatoorne)

7141

Pindmiste naha ja nahaaluskoe tuumorite eemaldamine

7114

Muu kips- või kerglahase asetamine

7130

Biopsia võtmine (välja arvatud operatsiooni ajal)

7004

Diagnostilisel või ravi eesmärgil organi/õõne punktsioon

7005

Kateeterdamine

7159

Püsikateetri paigaldamine

7160

Epitsüstostoomi vahetus

7162

Kusepõie loputus ja ravimi viimine põide (ambulatoorselt)

7163

Diatermokoagulatsioon, küroteraapia (protseduur ühele haigele)

7025


[RT I, 27.03.2020, 11 - jõust. 01.04.2020]

  (12) Perearstile tasutakse tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3061 või 3069 tähistatud teenuse piirhinnast koefitsiendiga 0,8, kui haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö kriteeriumidest kokku on täidetud vähemalt 80% (512 punkti).
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

  (13) Perearstile tasutakse tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3061 või 3069 tähistatud teenuse piirhinnast koefitsiendiga 1,0, kui perearsti haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö kriteeriumidest kokku on täidetud vähemalt 90% (576 punkti).
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

  (14) Kui perearstil on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 12 või 13 sätestatud tingimused, hinnatakse tema erialast lisapädevust ja määratakse koodiga 3062 tähistatud teenuse koefitsiendid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 11. Erialase lisapädevuse hindamisel liidetakse täidetud kriteeriumide koefitsiendid.

  (141) Koodiga 3050 tähistatud lisatasu maksmise aluseks on MTÜ Eesti Perearstide Selts poolt läbi viidud üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omavate tervishoiuteenuse osutajate kvaliteedi hindamise tulemused. Hindamise tulemusel antakse kõigile hindamises osalejatele punktisumma, mille alusel paigutub üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omav tervishoiuteenuse osutaja kvaliteedi hindamise skaalal A-, B- või C-tasemel.
[RT I, 29.12.2016, 66 - jõust. 01.01.2017]

  (142) Kui üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omavat tervishoiuteenuse osutajat on MTÜ Eesti Perearstide Selts poolt kvaliteedi hindamise tulemusel hinnatud A-tasemega hinnatava aasta 31. detsembri seisuga, makstakse koodiga 3050 tähistatud lisatasu juhul, kui vähemalt 70% perearstidest, kes tegutsevad tervishoiuteenuse osutaja kaudu, on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 12 või 13 sätestatud tingimused ja üksnes nende nimistute kohta, mille perearst on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 12 või 13 sätestatud tingimused.
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

  (143) Koodiga 3093 tähistatud lisatasu maksmise aluseks on MTÜ Eesti Perearstide Selts poolt läbi viidud üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omavate tervishoiuteenuse osutajate kvaliteedi hindamine ja haigekassa poolt kinnitatud kvaliteedi hindamise tulemused. MTÜ Eesti Perearstide Seltsi hindamise tulemusel antakse kõigile hindamisel osalejatele punktisumma, mille alusel paigutub üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omav tervishoiuteenuse osutaja kvaliteedi hindamise skaalal A-, B- või C- tasemele. MTÜ Eesti Perearstide Selts annab kvaliteedi hindamise tulemusel üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omavale tervishoiuteenuse osutajale A- või B-taseme hinnatava aasta 31. detsembri seisuga, kui üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omav tervishoiuteenuse osutaja on täitnud tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3061 või 3069 tähistatud haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö kriteeriumidest kokku vähemalt 80% (512 punkti).
[RT I, 29.12.2016, 66 - jõust. 01.01.2017]

  (15) Haigekassa hindab perearsti poolt esitatud raviarvete ja käesolevas paragrahvis sätestatud juhul muude andmete alusel perearsti tegevust käesolevas paragrahvis või tervishoiuteenuste loetelus sätestatud korras ning kinnitab hindamise tulemused hinnatavale kalendriaastale järgneva kalendriaasta 1. juuliks.
[RT I, 22.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]

  (16) Perearstil on õigus algatada käesoleva paragrahvi lõike 15 alusel tehtud haigekassa otsuse suhtes vaidemenetlus «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

  (17) Haigekassa avalikustab oma veebilehel hinnatavale kalendriaastale järgneva kalendriaasta 1. juuliks kõigi perearstide koodidega 3061, 3062, 3069 ja 3083 tähistatud tervishoiuteenuste punktisumma ja piirhinna koefitsiendid. Koodidega 3050 ja 3093 tähistatud tervishoiuteenuste hindamise tulemused avalikustatakse haigekassa veebilehel hindamise läbiviimise aasta 1. detsembriks.
[RT I, 29.12.2016, 66 - jõust. 01.01.2017]

  (18) Lõigetes 4, 8, 101 ja 11 sätestatu puhul lepitakse hõlmatus kokku ravi rahastamise lepingus.
[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

3. peatükk ERIARSTIABI EEST TASUMINE 

1. jagu Ambulatoorne eriarstiabi 

§ 9.   Ambulatoorse eriarstiabi eest tasumine

  (1) [Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (2) Eriarsti vastuvõtt ning ambulatoorsel ravil viibivale haigele tehtud uuringud ja osutatud teenused, v.a tervishoiuteenuste loetelu § 9 lõikes 2 loetletud tegevused, vormistatakse raviarvel.
[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (3) Sama eriarsti või õe poolt haigele ühe haigusjuhu korral tehtud uuringud ja osutatud teenused ning nende poolt sama haigusjuhu korral teiselt tervishoiuteenuse osutajalt tellitud uuringud ja protseduurid vormistatakse ühel raviarvel.

  (4) Haigekassa võtab koodidega 3042 ja 3043 tähistatud tervishoiuteenuste osutamise eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui nimetatud tervishoiuteenuste osutamise käigus koostatud raviplaan vastab käesoleva määruse lisades 17 ja 18 sätestatud vormile.
[RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (5) Haigekassa võtab koodiga 3101 tähistatud tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui nimetatud tervishoiuteenuse osutamise käigus koostatud otsus vastab käesoleva määruse lisas 25 esitatud vormile.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

  (6) Haigekassa võtab koodiga 3102 tähistatud tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui nimetatud tervishoiuteenuse osutamise käigus on järgitud käesoleva määruse lisas 26 esitatud juhendit.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

  (7) Haigekassa võtab koodiga 3034 tähistatud tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui nimetatud tervishoiuteenuse osutamise käigus antud hinnang vastab käesoleva määruse lisas 30 esitatud vormile.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

§ 10.   Vähihaige koduse toetusravipäeva eest tasumine
[Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 11.   Koduse peritoneaaldialüüsi ravipäeva eest tasumine
[Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 12.   Päevaravi ja päevakirurgia eest tasumine

  (1) [Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (2) Anesteesia, kompleksteenuste ja operatsioonide eest päevakirurgias tasub haigekassa tervishoiuteenuste loetelu 4., 5. ja 6. peatükis kehtestatud piirhindade alusel.

§ 121.   Vähemalt 19-aastase kindlustatud isiku hambaraviteenuse eest tasumine
[RT I, 28.06.2017, 24 - jõust. 01.07.2017]

  (1) Haigekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle käesoleva määruse § 661 kohase dokumendi alusel.

  (2) Kui haigekassa on vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult kalendriaastas hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse tervishoiuteenuste loetelus sätestatud määras osaliselt või täielikult üle võtnud ja isik vastab samas kalendriaastas ka tervishoiuteenuste loetelus sätestatud kõrgendatud piirmääras tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimustele, võtab haigekassa nimetatud isiku eest selles kalendriaastas tasu maksmise kohustuse üle kõige rohkem kõrgendatud piirmääras.

  (3) Haigekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle kõrgendatud piirmääras juhul, kui isik vastab hambaraviteenuse osutamise ajal kõrgendatud piirmääras tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimusele.
[RT I, 28.06.2017, 24 - jõust. 01.07.2017]

  (4) Haigekassa võtab arsti otsuse alusel hambaraviteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle puuduva suuhügieeni võimekusega vaimse ja füüsilise puudega isikult.
[RT I, 28.12.2018, 21 - jõust. 01.01.2019]

§ 122.   Vähemalt 19-aastase kindlustatud isiku hambaproteesiteenuse eest tasumine
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

  (1) Ravikindlustuse seaduse § 29 lõikes 22 nimetatud isikult tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel tervishoiuteenuste loetelu §-s 79 sätestatud tingimustel on hambaproteesiteenuse hulka kuuluva teenuse piirhinnaks tervishoiuteenuse osutaja kehtestatud hind.
[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (2) Haigekassa võtab üle tasu maksmise kohustuse hambaproteesiteenuse hulka kuuluvate teenuste eest tervishoiuteenuste loetelu §-s 79 sätestatud piirmäära ulatuses juhul, kui teenused on kantud käesoleva määruse lisas 41 kehtestatud teenuste loetellu.
[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (3) Haigekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle käesoleva määruse § 661 kohase dokumendi alusel.
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

§ 123.   Enteraalse toitmise eest tasumine
[RT I, 26.03.2019, 9 - jõust. 01.04.2019]

  Haigekassa võtab koodidega 7037, 7038, 7039 ja 7029 tähistatud tervishoiuteenuste osutamise eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui on järgitud käesoleva määruse lisas 46 sätestatud koduse enteraalse toitmise teenuse kvaliteedi kriteeriume.
[RT I, 26.03.2019, 9 - jõust. 01.04.2019]

2. jagu Statsionaarne eriarstiabi 

§ 13.   Statsionaarse eriarstiabi arvestus

  (1) [Kehtetu - RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

  (2) [Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (3) Voodipäevade arv ja haigele tehtud terviseuuringud ning osutatud teenused, v.a tervishoiuteenuste loetelu § 14 lõikes 2 loetletud tegevused, vormistatakse samal raviarvel.
[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (4) Ühe tervishoiuteenuse osutaja juures statsionaarsel ravil viibimise ajal sama või teise tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatud tervishoiuteenused vormistatakse samal statsionaarse ravi raviarvel.

  (5) Haigekassa võtab tervishoiuteenuste loetelu § 14 lõikes 25 sätestatud juhul tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui ravi alustamise ja jätkamise otsus vastab käesoleva määruse lisas 24 esitatud vormile.
[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

§ 14.   Voodipäevade arvestus

  (1) [Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (2) [Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (3) Tegevusloal märkega «sealhulgas» märgitud eriala voodipäevakulude eest tasumisel rakendatakse põhierialale vastavat voodipäeva piirhinda.

§ 15.   Hooldusravi ja haige lapse põetamise eest tasumine
[Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 16.   Intensiivravi eest tasumine
[Kehtetu - RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

4. peatükk UURINGUTE JA PROTSEDUURIDE EEST TASUMINE 
[Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 17.   Füsioteraapia ja tegevusteraapia eest tasumine
[Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

5. peatükk KOMPLEKSTEENUSE EEST TASUMINE 

§ 18.   Kompleksteenuste eest tasumine
[Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 19.   [Kehtetu – RTL 2009, 25, 328 - jõust. 01.07.2009]

§ 20.   Kompleksteenuste eest tasumine

  (1) [Kehtetu - RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.07.2019]

  (2) Tervishoiuteenuste loetelu § 45 lõikes 4 nimetatud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse hallatavas tervise infosüsteemis andmete töötlemise kulu on 1622,00 eurot kvartalis.
[RT I, 27.03.2020, 11 - jõust. 01.04.2020]

  (3) Tervishoiuteenuste loetelu § 45 lõikes 4 nimetatud Sihtasutuses Eesti Tervishoiu Pildipank piltide arhiveerimise kulu on 5257,17 eurot kvartalis.

[RT I, 27.03.2020, 11 - jõust. 01.04.2020]

§ 21.   [Kehtetu – RTL 2008, 61, 874 - jõust. 26.07.2008]

§ 22.   Diagnoosipõhise kompleksteenuse eest tasumine
[Kehtetu - RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

6. peatükk LABORIUURINGUTE EEST TASUMINE 

[RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 23.   Laboriuuringu eest tasumine

  (1) [Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (2) Juhul kui üks tervishoiuteenuse osutaja ostab laboriuuringu teiselt tervishoiuteenuse osutajalt, arvestab laboriuuringu teinud tervishoiuteenuse osutaja analüüsi võtmiseks vajalike tarvikute maksumuse teenuse müügihinnast maha.

§ 24.   Ravimite eest tasumine
[Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

7. peatükk TERVISHOIUTEENUSE OSUTAJALE TEENUSE OSUTAMISE EEST MAKSTAVA TASU ARVUTAMISE METOODIKA 

1. jagu Üldsätted 

§ 25.   Metoodika rakendusala

  Käesolevat metoodikat rakendatakse tervishoiuteenuste loetellu kantava teenuse piirhinna arvutamisel ja loetellu kantud teenuse piirhinna muutmisel.

2. jagu Eriarstiabi 

§ 26.   Mõisted

  Mõisted käesoleva jao tähenduses:
  1) tegevuspõhine kuluarvestus on kuluarvestuse metoodika (activity based costing – ABC), mis põhineb põhjuslikul seosel tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatava teenuse, teenuse osutamiseks vajalike tegevuste ja tegevusteks vajalike ressursside (edaspidi ressurss) vahel;
  2) ressursid on tööjõud, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, ruumid, korduvkasutusega meditsiiniseadmed, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, tugiteenused;
  3) ressursi kasutamise optimaalne maht on ühe kalendriaasta jooksul teenuste osutamiseks vajalik ühe ressursi maht, mida mõõdetakse ajalistes mõõtühikutes (minut) või arvulistes mõõtühikutes (kasutuskordade arv, protseduuride arv, voodipäevade arv, euro);
[RT I, 29.12.2010, 20 - jõust. 01.01.2011]
  4) ressursi kasutamise keskmine maht on ühe teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise keskmine maht;
  5) ressursi kogukulu perioodis on ressursi kogukulu kalendriaastas, mille kohta andmed esitatakse vastavalt käesoleva määruse lisale 12;
  6) teenuse standardkulu on teenuse osutamiseks vajalike ressursside kasutamise keskmise mahu järgi arvutatud kulu, tuginedes eksperthinnangule;
  7) eksperthinnang – «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras määratud isiku antud hinnang.
  8) diagnoosipõhine kompleksteenus (edaspidi DRG) on tervishoiuteenuse eest tasu maksmise meetod, mis põhineb samade tunnustega raviarvete grupeerimisel kliiniliselt ja ressursikulult sarnastesse rühmadesse. Grupeerimiseks kasutatakse NordDRG süsteemis defineeritud rühmi.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

§ 27.   Ressursi ühe mõõtühiku kulu arvutamine

  (1) Tööjõu, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme, ruumide- ja korduvkasutusega meditsiiniseadme ning tugiteenuste kulu ühe mõõtühiku maksumuse arvutamisel jagatakse ressursi kogukulu perioodis ressursi kasutamise optimaalse mahuga.

  (2) Ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite ühe mõõtühiku kulu on võrdne ressursi soetusmaksumusega.
[RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008 – rakendatakse alates 1.01.2008]

§ 28.   Tööjõu kulu arvestamine

  (1) Tööjõu kasutamise keskmise mahu arvestamisel lähtutakse ühe teenuse osutamiseks vajalikust töötajate arvust ja keskmisest tööajast, mis sisaldab otseselt teenuse osutamiseks ning ettevalmistamiseks vajalikku aega.

  (2) Tööjõu kulu perioodis käesoleva jao tähenduses koosneb:
  1) brutopalgast;
  2) maksudest brutopalgalt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse);
  3) koolitus- ja lähetuskulust;
  4) bürookulust;
  5) tööriiete kulust;
  6) juhtimiskulust;
  7) töökoha kulust (ruum, inventar, infotehnoloogia).
[RTL 2009, 25, 328 - jõust. 01.07.2009]

  (3) Tööjõu kulu arvestamise alus perioodis (v.a brutopalk ja maksud brutopalgalt) töötajate lõikes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 2.

  (4) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse standardkulus järgmisi summasid:
  1) arsti brutopalk on 18 eurot ja 35 senti tunnis;
  2) õe brutopalk on 9 eurot ja 60 senti tunnis;
  3) hooldustöötaja brutopalk on 5 eurot ja 50 senti tunnis;
  4) muu kõrgharidusega spetsialisti brutopalk on 9 eurot ja 60 senti tunnis;
  5) muu keskharidusega spetsialisti brutopalk on 5 eurot ja 50 senti tunnis.

[RT I, 27.03.2020, 11 - jõust. 01.04.2020]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 brutopalgana toodud summasid muudetakse lähtuvalt riikliku ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast.

  (6) Tööjõu kasutamise optimaalne maht ja teenuse osutamiseks vajalik tööjõu kasutamise keskmine maht, mis tugineb eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3.

§ 29.   Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu arvestamine

  (1) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kasutamise keskmine maht arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvast ajast või protseduuride arvust vastava seadme kohta.

  (2) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu perioodis koosneb:
  1) kulumist;
  2) hooldus- ja remondikuludest.

  (3) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kasutamise optimaalne maht saadakse ekspertarvamusena, mis arvestab seadme võimsust, olemasolevate seadmete tegelikku töökoormust ning seadmega tehtavate protseduuride hinnangulist vajadust.
[RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008 – rakendatakse alates 1.01.2008]

  (4) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulumi arvestamise aluseks on soetusmaksumus ja seadme amortisatsiooniperiood, hooldus- ja remondikulu arvestatakse teenuse standardkuludesse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvale ajale, lähtudes ressursi optimaalsest kasutamise mahust ja hoolduskulust aastas, kuid mitte suuremas summas kui eksperdi poolt antud hinnangus.
[RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008 – rakendatakse alates 1.01.2008]

  (5) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme soetusmaksumus määratakse käesoleva määrusega kehtestatud lisa 1 andmete alusel, kuid mitte suuremas summas kui eksperdi poolt antud hinnangus.
[RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008 – rakendatakse alates 1.01.2008]

  (6) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete amortisatsiooniperiood, selle kasutamise optimaalne maht ja kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3.

§ 30.   Ruumide kasutuskulu arvestamine

  (1) Ruumide kasutamise maht arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvale ajale vastavas ruumis.

  (2) Ruumide kogukulu perioodis koosneb:
  1) hoonete ja rajatiste kulum;
  2) kinnistute, hoonete ja ruumide kommunaalkulud (sealhulgas küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, valvekulu, maamaks, olmeprügi vedu);
  3) kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muud kulud (hooldus, remont, koristuskulu);
  4) ruumis paiknevate seadmete ja inventari kulu.

  (3) Ruumide kulu arvestatakse teenuse standardkuludesse, tuginedes eksperthinnangule, vastavalt käesoleva määruse lisadele 5 ja 6.

  (4) Ruumide suurus määratakse lähtuvalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 22 lõike 4 alusel kehtestatud haigla liikide nõuetest ja eksperthinnangust.

  (5) Teenuse osutamiseks vajaliku ruumi ja teenuse osutamisega mitte seotud pinna suuruse ja ruutmeetri ehitusmaksumuse arvestamisel lähtutakse eksperthinnangust.

  (6) Ruumis paiknevate muude ressursside loetelu, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 6.

  (7) Ruumide kasutamise optimaalne maht ja nende kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3.

§ 31.   Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestamine

  (1) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestatakse teenuse standardkuludesse vastavalt teenuse osutamiseks vajaliku meditsiiniseadme kasutamise keskmisele mahule.

  (2) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kogukulu perioodis arvestatakse:
  1) meditsiiniseadmete soetusmaksumusest

[RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008, rakendatakse alates 1.01.2008]
  2) meditsiiniseadmete kasutamise optimaalsest mahust.

  (3) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete soetusmaksumus ja selle kasutamise optimaalne maht määratakse esitatud taotluse alusel lähtudes mõistlikust kasutuskordade arvust, kuid mitte väiksemast kasutamise optimaalsest mahust kui eksperdi poolt antud hinnang.

  (4) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kasutamise optimaalne maht ja nende kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3.

§ 32.   Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamine

  (1) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks vajalikule meditsiiniseadme ja ravimi kasutamise keskmisele mahule.

  (2) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu (v.a tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatu korral) arvestamisel lähtutakse meditsiiniseadmete ja ravimite soetusmaksumusest, kuid mitte rohkem kui eksperdi poolt antud hinnang.
[RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008 – rakendatakse alates 1.01.2008]

  (3) Ravimid ja meditsiiniseadmed arvestatakse muu tervishoiuteenuse standardkulusse juhul, kui nende nimetus ja piirhind ei ole sätestatud tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid».

  (4) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud suurima rahalise mõjuga meditsiiniseadmete ja kõikide ravimitega standardkulu vaadatakse igal aastal lähtudes ostuhinnast üle ravikindlustuse seaduse § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel vastavalt käesoleva määruse § 36 lõikes 3 sätestatule.

  (5) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kasutusvajadus teenustes (v.a tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatu korral), tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3.

  (6) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sisalduvate ravimite maksumus, kasutusvajadus ja osakaalud teenuses, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 15.

  (7) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud meditsiiniseadmete maksumus, kasutusvajadus ja osakaal teenuses, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 16.

§ 33.   Tugiteenuste kulu arvestamine

  (1) Teenuse standardkuludesse arvestatakse järgmised tugiteenuste kulud vastavalt teenuse liigile või ressursi kasutamise keskmisele mahule:
  1) patsiendi haldus – klienditeenindus ja patsiendi andmete haldus;
  2) pesu pesemine;
  3) patsientide toitlustamine;
  4) seadmete, inventari ja instrumentide sterilisatsioon;
  5) jäätmekäitlus;
  6) sisseostetav APEX analüüsiteenus;
  7) tervishoiuteenuse osutamisega seotud transport;
  8) doonori haldus;
[RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008 – rakendatakse alates 1.01.2008]
  9) digitaalse pildi arhiveerimine;
[RTL 2009, 25, 328 - jõust. 01.07.2009]
  10) ohutuse- ja kvaliteedi kontroll radioloogias;
[RTL 2009, 25, 328 - jõust. 01.07.2009]
  11) labori kulu vastuvõtus ja voodipäevas.
[RTL 2009, 25, 328 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Tugiteenuste kasutuskulu arvestatakse teenuse standardkulusse, tuginedes eksperthinnangule, vastavalt käesoleva määruse lisale 3.

  (3) Tugiteenuste kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3.

§ 34.   Teenuse standardkulu arvutamine

  (1) Teenuse standardkulu arvutatakse «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isiku poolt esitatud andmete alusel käesoleva määrusega kehtestatud korras.

  (2) Teenuse standardkulu arvutamiseks summeeritakse käesoleva määruse lisas 3 sätestatud ressursi kasutamise keskmine maht ning käesoleva määruse § 27 alusel arvutatud ja lisas 3 sätestatud ressursi ühe mõõtühiku maksumuse korrutised.

  (3) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud ravimite standardkulu arvutamiseks liidetakse lisas 15 esitatud teenuses sisalduvate ravimite või ravikuuride maksumuste, mis saadakse ravimi ühe ühiku ostuhinna või hulgimüügihinna ning ravikuuris sisalduva toimeaine keskmise koguse patsiendi kohta korrutisena, ja osakaalude korrutised.

  (4) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud meditsiiniseadme standardkulu arvutamisel liidetakse lisas 16 esitatud teenuses sisalduvate meditsiiniseadmete maksumuste, mis saadakse teenuses sisalduva meditsiiniseadme koguse ja ühe ühiku ostuhinna või hulgimüügihinna korrutisena, ja osakaalude korrutised.

§ 35.   Ettepaneku tegemine piirhinna arvutamiseks

  (1) Ettepaneku tegemiseks lisab «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isik «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse lisas loetletud andmetele käesoleva määruse lisas 1 toodud näidisvormil loetletud andmed (edaspidi algataja taotlus).

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud algataja taotluse vormistab ja allkirjastab teenuse piirhinna taotleja esindaja.

  (3) Tervishoiuteenuste loetelusse uue teenuse lisamise või loetelus kehtestatud teenuse piirhinna muutmiseks peab algataja taotlus sisaldama järgmisi andmeid:
  1) töötajate kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 – ametinimetus, arv ja keskmine teenuse osutamiseks kuluv aeg (otsene- ja ettevalmistusaeg);
  2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 – nimetus, soetusmaksumus, amortisatsiooniaeg, hoolduskulu aastas, keskmine kasutusaeg või protseduuride arv taotletava teenuse osutamiseks ja optimaalne protseduuride arv või tööaeg meditsiiniseadme kohta (aastas);
  3) teenuse osutamiseks vajalik ruumi kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 – nimetus ja keskmine kasutusaeg;
  4) uue teenuse lisamisel ruumis paiknev seade ja/või inventar vastavalt käesoleva määruse lisale 6 – nimetus, ühik, kogus;
  5) korduvkasutusega meditsiiniseadmete kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 – nimetus, kogused, keskmine kasutuskordade arv ja keskmine soetusmaksumus;
  6) ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 (v.a tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatu korral) – nimetus, kogused ja keskmine soetusmaksumus;
  7) tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud ravimid – paikme või näidustuse nimetus, paikme või näidustuse raviks või teenuses kasutatava(te) ravimi(te) või ravikuuri(de) nimetus(ed), ravikuuris sisalduva(te) toimeaine(te) nimetus(ed) ja manustamisviis(id), ravikuuris sisalduva(te) toimeaine(te) mõõtühik, ravikuuris sisalduva toimeaine keskmine kogus patsiendi kohta, ostuhind või hulgimüügi ostuhind ühiku kohta, ravikuuri osakaal paikme või näidustuse ravis, paikme või näidustuse osakaal teenuses;
  8) tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud ühekordsed meditsiiniseadmed – nimetus, kogus, hankelepingu ostuhind või hulgimüügihind ning osakaal teenuses;
  9) tugiteenuste kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 – nimetus ja kogused esitatakse järgmiselt: keskmine pesusse mineva pesu kogus kilogrammides, patsiendi toitlustamine (jah/ei), keskmine sterilisatsiooni vajadus sterilisatsiooni ühikutes ning keskmine jäätmekäitluseks mineva materjali kogus kilogrammides;
  10) teised teenused, mis on nimetatud tervishoiuteenuste loetelus – teenuse kood, nimetus ja kogus.

  (4) Kui teenuse osutamiseks vajalikku ressurssi ei ole käesoleva määruse lisades 3–4, 7–9 ja 11 nimetatud, siis taotluses ei täideta ressursi koodi veergu.

§ 36.   Teenuse piirhinna muutmine

  (1) Teenuse piirhinna muutmiseks vaadatakse tegevusteks vajalike ressursside kulu, välja arvatud käesoleva määruse § 28 lõike 2 punktides 1 ja 2 ning § 30 lõike 2 punktis 1 sätestatu, ja ressursside kasutamise optimaalne maht üle üks kord aastas ravikindlustuse seaduse § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Käesoleva määruse §-s 28 (v.a brutopalk, maksud brutopalgalt), §-s 30 (v.a ruumis paiknevate seadmete ja inventari kulu) ja §-s 33 sätestatud ressursside ühe mõõtühiku kulu ning §-s 33 (v.a seadmete, inventari ja instrumentide sterilisatsioon, jäätmekäitlus, tervishoiuteenuse osutamisega seotud transport) sätestatud ressursside kasutamise keskmine maht vaadatakse üle ravikindlustuse seaduse § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel, kui on esitatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõikes 4 sätestatud haigla liikidest haigekassa argumenteeritud valikul vähemalt kahe piirkondliku haigla, kahe keskhaigla ja kahe üldhaigla piirhinna arvutamise aastale eelneva viimase majandusaasta või kokkuleppel haigekassaga sellele eelneva majandusaasta aruande andmed käesoleva määruse lisas 12 sätestatud kulude jaotused ja samade haiglate osutatud teenuste mahud käesoleva määruse lisas 13 esitatud vormi kohaselt koos sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 51 „Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord” lisa 14 elektroonse koopiaga.
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Käesoleva määruse §-ides 29, 31 ja 32 sätestatud ressursside ühe mõõtühiku kulu ja käesoleva määruse §-ides 28–33 sätestatud seadmete, inventari ja instrumentide sterilisatsiooni, jäätmekäitluse ja tervishoiuteenuse osutamisega seotud transpordi ressursside kasutamise keskmine maht vaadatakse üle ravikindlustuse seaduse § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel, kui on esitatud haigekassa argumenteeritud valikul vähemalt nende tervishoiuteenuse osutajate viimase majandusaasta või kokkuleppel haigekassaga sellele eelneva või järgneva majandusaasta aruande andmed, kelle muudetavate teenuste rahaline maht moodustab 70% vastavate teenuste rahalisest kogumahust või nelja suurima rahalise mahuga tervishoiuteenuse osutaja andmed.

  (4) Aastatel, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud tegevusi ei tehta, korrigeeritakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ressursside ühe mõõtühiku kulu (v.a tervishoiuteenuse osutamisega seotud transport), arvestades sisemajanduse koguprodukti deflaatorit ja tootlikkuse panust potentsiaalsesse kasvu, v.a juhul, kui ei esitata käesoleva määruse § 32 lõikes 4 nimetatud ostuhinda.
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevuste täitmisel on võimalik andmed esitanud tervishoiuteenuse osutajaid tasustada.

§ 37.   Teenuse piirhinna arvutamine

  Teenuse piirhind arvutatakse lähtudes teenuse standardkuludel põhinevast hinnast ning «Ravikindlustuse seaduse» §-st 31.

§ 38.   DRG piirhinna arvutamine ja muutmine
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

  (1) DRG piirhinnad arvutatakse kehtestatavate tervishoiuteenuste loetelu piirhindade alusel.

  (2) DRG piirhindade arvutamise aluseks on hinnaarvutamise kalendriaasta esimese poolaasta jooksul haigekassale esitatud ja tervishoiuteenuste loetelu § 46 lõike 2 kohaselt DRG-sse grupeerunud raviarvete, välja arvatud tervishoiuteenuste loetelu § 46 lõike 6 punktides 1–5 ja 9 kirjeldatud raviarvete andmed.
[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühte DRG-sse grupeerunud raviarvete keskmise maksumuse arvutamisel:
  1) leitakse iga DRG grupi raviarvele uus maksumus tervishoiuteenuste piirhindade alusel;
  2) leitakse iga DRG grupi 5. protsentiili ja 90. protsentiili väärtused;
  3) jäetakse edasisest arvutusest välja raviarved, mis on odavamad kui 5. protsentiili ja kallimad kui 90. protsentiili väärtused;
  4) arvutatakse igasse DRG gruppi allesjäänud raviarvete uus aritmeetiline keskmine, mis on DRG uus piirhind.

  (4) Tervishoiuteenuste loetelu § 46 lõikes 1 sätestatud muude samal ajal osutatud teenuste piirhindade summa vahemiku arvutamisel võetakse aluseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 kirjeldatud väärtused.
[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (5) DRG baashind on kõikide tervishoiuteenuste loetelu § 46 lõikes 1 kehtestatavate DRG piirhindade kaalutud keskmine hind, kasutades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavaid raviarveid.
[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (6) DRG kaal on DRG piirhinna suhe baashinda. DRG kaal arvutatakse igale DRG-grupile.
[RT I, 21.03.2018, 1 - jõust. 01.04.2018]

§ 381.   Tervishoiuteenuse „Eriarstiabi ja õendusabi osutamine kuus” piirhinna arvutamine ja muutmine

[RT I, 28.12.2018, 21 - jõust. 01.01.2019]

  (1) Tööjõu kasutamise keskmise mahu arvestamisel standardkulus lähtutakse teenuste osutamiseks vajalikust töötajate arvust.

  (2) Tööjõu kulu perioodis käesoleva jao tähenduses koosneb:
  1) brutopalgast;
  2) maksudest brutopalgalt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse);
  3) koolitus- ja lähetuskulust;
  4) bürookulust;
  5) tööriiete kulust;
  6) juhtimiskulust.

  (3) Tööjõu kulu määramisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 28 sätestatust.

  (4) Õe, hooldustöötaja, muu kõrgharidusega spetsialisti ja muu keskharidusega spetsialisti brutopalga kuluna arvestatakse standardkulus käesoleva määruse § 28 lõikes 4 sätestatud summasid. Arsti brutopalga kuluna arvestatakse standardkulus 23 eurot ja 78 senti tunnis.
[RT I, 27.03.2020, 11 - jõust. 01.04.2020]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 brutopalgana sätestatud summasid muudetakse lähtuvalt ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast.

  (6) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete kasutamise keskmise mahu arvestamisel standardkulus lähtutakse teenuste osutamiseks vajalikust seadmete arvust.

  (7) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulumi ning hoolduskulu ja remondikulu määramisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 29 sätestatust.

  (8) Ruumide kasutamise keskmise mahu arvestamisel standardkulus lähtutakse teenuste osutamiseks vajalikust ruumide arvust.

  (9) Ruumide ruutmeetri kulu ja suuruse määramisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 30 sätestatust.

  (10) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestamisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 31 sätestatust.

  (11) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 32 sätestatust.

  (12) Tugiteenuste kulu arvestamisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 33 sätestatust.
[RT I, 28.12.2018, 21 - jõust. 01.01.2019]

3. jagu Üldarstiabi 

§ 39.   Mõisted

  Mõisted käesoleva jao tähenduses:
  1) ressursid on tööjõud, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, ruumid, korduvkasutusega meditsiiniseadmed, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, teenuse osutamise, koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transport ning muud vajalikud ressursid;
  2) ressursi kasutamise keskmine maht on ühe teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise keskmine maht;
  3) ressursi kogukulu perioodis on ressursi kogukulu kalendriaastas;
  4) ressursi kasutamise optimaalne aeg on teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise aeg kalendriaastas;
  5) eksperthinnang – «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras määratud isiku antud hinnang.

§ 40.   Üldarstiabi osutamiseks vajalikud ressursid

  (1) Pearaha piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
  1) tööjõud;
  2) [kehtetu - RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]
  3) ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid;
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]
  4) muud ressursid.

  (2) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni, üleriigilise perearsti nõuandetelefoni isikustatud konsultatsiooni ühes kalendrikuus ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.01.2020]
  1) tööjõud;
  2) koolitus;
  3) ruumide kasutuskulu;
  4) muud ressursid.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

  (3) Koolitervishoiuteenuse piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
  1) tööjõud;
  2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;
  3) korduvkasutusega meditsiiniseadmed ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ning ravimid;
[RTL 2009, 25, 328 - jõust. 01.07.2009]
  4) muud ressursid.

  (4) Baasraha piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
  1) ruumid;
  2) koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transport.
  3) koolituskulu, sh asendaja tööjõukulu koolituse ajal;
[RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
  4) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse hallatavas tervise infosüsteemis andmete töötlemise kulu patsiendile tervishoiuteenuse osutamisega seotud andmete töötlemiseks tervise infosüsteemis summas 22,59 eurot kuus baasraha täisosalt;
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.07.2019]
  5) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;
  6) ruumide sisustus, sealhulgas töökoha arvutikomplekt ja mittemeditsiiniline sisseseade;
  7) ruumide meditsiiniline sisseseade;
  8) IT riist- ja tarkvara kulu;
  9) koolituskulu;
  10) kulu personali riietusele;
  11) registratuuri ja juhtimiskulu (rakendatakse esmatasandi tervisekeskuses kinnitatud nimistuga töötavale perearstile);
  12) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]
  13) korduvkasutusega meditsiiniseadmed ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed.
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

  (5) Lisatasu, kui perearsti tegevuskoht asub väljaspool Tallinna või Tartut ja sellega otseselt piirnevat valda või kui kinnitatud nimistuga töötava perearsti tegevuskoht asub lähimast tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglate loetelus nimetatud haiglast kaugemal kui 40 km (edaspidi kaugusetasu) või saarel, sisaldab teenuse osutamisega seotud transpordikulu.
[RT I, 27.03.2020, 11 - jõust. 01.04.2020]

  (51) Lisatasu, kui perearsti nimistut teenindab teine täistööajaga pereõde (edaspidi teise pereõe lisatasu), sisaldab järgmisi ressursse:
  1) tööjõud;
  2) koolituskulu;
  3) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;
  4) korduvkasutusega meditsiiniseadmed;
  5) ruumid (v.a esmatasandi tervisekeskuses perearsti nimistut teenindava täistööajaga teise pereõe eest);
  6) muud ressursid.
[RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013. a.]

  (52) Lisatasu tööajavälise ületunnitöö eest (edaspidi tööajaväline lisatasu) kinnitatud nimistuga töötavale perearstile sisaldab järgmisi ressursse:
  1) tööjõud;
  2) ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid;
  3) korduvkasutusega meditsiiniseadmed;
  4) laboriuuringud;
  5) kommunaalkulud.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

  (53) Tööajaväline lisatasu pereõele sisaldab järgmisi ressursse:
  1) tööjõud;
  2) ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid;
  3) korduvkasutusega meditsiiniseadmed;
  4) laboriuuringud;
  5) kommunaalkulud.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

  (54) Üld- või erihooldekodu elaniku gripivastase vaktsineerimise piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
  1) tööjõud;
  2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;
  3) korduvkasutusega meditsiiniseadmed ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed;
  4) transpordikulu vaktsiinide toomiseks ja hooldekodusse vaktsineerima minemiseks.
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.07.2019]

  (55) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse õendusteenuse piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
  1) tööjõud;
  2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;
  3) korduskasutusega meditsiiniseadmed ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed;
  4) IT-kulu;
  5) ravimid.
[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (6) Uue teenuse lisamiseks tervishoiuteenuste loetellu esitatakse taotlus, milles peavad sisalduma andmed teenuste osutamiseks vajalike ressursside ja eeldatavate kulude kohta.

§ 41.   Tööjõukulu arvestamine

  (1) Tööjõukulu perioodis käesoleva jao tähenduses koosneb:
  1) brutopalgast;
  2) maksudest brutopalgalt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse).
  3) [kehtetu – RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse piirhinnas järgmisi summasid:
  1) arsti brutopalk on 14 eurot ja 40 senti tunnis;
  2) õe brutopalk on 8 eurot ja 00 senti tunnis;
  3) abilise (nt registraator, raamatupidaja, koristaja jt) brutopalk on 5 eurot ja 00 senti tunnis.

[RT I, 27.03.2020, 11 - jõust. 01.04.2020]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 brutopalgana toodud summasid muudetakse lähtuvalt riikliku ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast.

  (4) Pearaha piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse aluseks taotluses esitatud tööaeg töötajate lõikes, kuid mitte rohkem kui on sätestatud „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse” § 8 lõike 61 alusel kehtestatud perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendis.
[RTL 2010, 3, 51 - jõust. 17.01.2010]

  (41) Teise pereõe lisatasu piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse õe tööaja arvestamisel aluseks „Töölepingu seaduses” sätestatud tööaeg.
[RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013. a.]

  (5) Koolitervishoiuteenuse piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse õe tööaja arvestamisel aluseks „Töölepingu seaduses” sätestatud tööaeg ja kooliõe juhendaja või töönõustaja tööaja arvestamisel taotluses esitatud andmed tööaja kohta, kuid mitte rohkem kui on eksperdi poolt antud hinnang.
[RT I, 29.12.2010, 20 - jõust. 01.01.2011]

  (6) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni, üleriigilise perearsti nõuandetelefoni isikustatud konsultatsiooni ühes kalendrikuus ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinnas tööjõukulu arvestamisel võetakse tööaja arvestamisel aluseks töölepingu seaduses sätestatud tööaeg ning öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamise põhimõtted.
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.01.2020]

  (7) Arsti ja õe asendaja tööjõukulu koolituse ajal arvestatakse baasrahasse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 aastas 60 tunni eest.
[RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (8) Tööajavälise lisatasu piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse õe ja arsti tööaja arvestamisel aluseks „Töölepingu seaduses” sätestatud ületunnitöö tasustamise koefitsient.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

  (9) Lisatasu kinnitatud nimistuga töötavale perearstile haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö eest, lisatasu kinnitatud nimistuga töötavale perearstile, kes saab lisatasu perearsti nimistut teenindava täistööajaga teise pereõe eest, haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö eest ning lisatasu kinnitatud nimistuga töötavale perearstile erialase lisapädevuse eest piirhinna arvutamisel on aluseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud arsti tunnibrutopalga protsentuaalne kasv.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

  (10) Üld- või erihooldekodu elaniku gripivastase vaktsineerimise piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse õe ja perearsti tööaja arvestamisel aluseks kehtestatud tunnimäär ning eksperdi antud hinnang vaktsineerimiseks kuluva aja ja dokumentide täitmise kohta.
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.07.2019]

  (11) Tervishoiuteenuse „Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse õendusteenus“ piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse õe tööaja arvestamisel aluseks töölepingu seaduses sätestatud tööaeg.
[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (12) Ühe kuu lisatasu piirhind ravi rahastamise lepingut omava üldarstiabi osutaja puhul, v.a Tallinnas või Tartus, kes üldarstiabi järjepidevuse tagamiseks võtab nimistu üleandmise eesmärgil tööle peremeditsiini residendi või nimistuta perearsti, sisaldab kollektiivlepingu tingimusi ning tööaja arvestamisel on aluseks võetud töölepingu seaduses sätestatud tööaeg.
[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

§ 42.   Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu arvestamine

  (1) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu perioodis koosneb:
  1) kulumist;
  2) hooldus- ja remondikuludest.

  (2) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulum arvestatakse pearaha ja koolitervishoiuteenuse piirhinda vastavalt seadme soetusmaksumusele ja amortisatsiooniperioodile.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

  (3) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme hooldus- ja remondikulu arvestatakse pearaha ja koolitervishoiuteenuse piirhinda esitatud taotluse alusel, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

  (4) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme soetusmaksumus ja amortisatsiooniperiood määratakse esitatud taotluse alusel, kuid mitte vähem kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 43.   Ruumide kasutuskulu arvestamine

  (1) Ruumide kasutuse kogukulu perioodis koosneb:
  1) hoonete ja rajatiste kulum või renditud hoonete ja kinnistute rendikulu;
  2) kinnistute, hoonete ja ruumide või renditud kinnistute, hoonete ja ruumide kommunaalkulud (sealhulgas küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, valvekulu, maamaks, koristuskulu, olmeprügi vedu) ning kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muud kulud (hooldus, remont).
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

  (2) Ruumide suuruse määramisel lähtutakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 10 alusel kehtestatud nõuetest.

  (21) Esmatasandi tervisekeskuse ruumide suuruse määramisel lähtutakse tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ alusel kehtestatud ruuminõuetest.
[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (3) Teenuse osutamiseks vajaliku ruumi ruutmeetri ehitusmaksumuse ning renditud hoonete ja kinnistute ühe m2 rendihinna arvestamisel lähtutakse eksperdi antud hinnangust.

  (4) Hoonete ja rajatiste kulumi või renditud hoonete ja kinnistute rendikulu arvutamise aluseks on käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud ruumi suurus ja ruumi ehitusmaksumus või renditud hoonete ja kinnistute rendihind üldpinna ühe m2 kohta, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

  (5) Kinnistute, hoonete ja ruumide või renditud kinnistute, hoonete ja ruumide kommunaalkulude (sealhulgas küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, valvekulu, maamaks, koristuskulu, olmeprügi vedu) ning kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muude kulude (hooldus, remont) arvutamise aluseks on käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud ruumi suurus ja lõike 1 punktis 2 nimetatud kulu üldpinna ühe m2 kohta, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

§ 44.   Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestamine

  (1) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kogukulu perioodis arvestatakse:
  1) meditsiiniseadmete maksumusest;
  2) meditsiiniseadmete kasutamise optimaalsest ajast.

  (2) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete soetusmaksumus ja kasutamise optimaalne aeg määratakse esitatud taotluse alusel lähtudes mõistlikust kasutusajast, kuid mitte vähem kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 45.   Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamine

  (1) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestatakse pearaha ja koolitervishoiuteenuse piirhinda vastavalt eksperthinnangule ja ressursside kasutamise keskmisele mahule.
[RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamisel lähtutakse tervishoiuteenuste osutajate poolt teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust perioodis.

  (3) Ravimid arvestatakse pearaha ja koolitervishoiuteenuse piirhinda juhul, kui nende nimetus ja piirhind ei ole sätestatud tervishoiuteenuste loetelus.

§ 46.   Muude ressursside arvestamine

  (1) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid pearaha piirhinna tähenduses on bürootarbed, kindlustus ja infotehnoloogia.

  (2) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni, üleriigilise perearsti nõuandetelefoni isikustatud konsultatsiooni ühes kalendrikuus ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinna tähenduses on ruumide inventar, teenuse osutamiseks vajalik infotehnoloogia riistvara, nõustamistarkvara, bürootarbed, telefonikeskjaama rent, telefoniühendus, interneti püsiühendus, infokulud ja nõustamiskeskuse üldjuhtimisega seotud ressursid.
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.01.2020]

  (3) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid koolitervishoiuteenuse piirhinna tähenduses on teenuse osutamiseks vajalik infotehnoloogia riist- ja tarkvara, bürootarbed ja teenuse üldjuhtimisega seotud ressursid.
[RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (31) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid teise pereõe lisatasu tähenduses on bürootarbed ja telefoni kasutamine.
[RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013. a.]

  (4) Muud teenuste osutamisega seotud ressursid arvestatakse teenuse piirhinda lähtudes teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust perioodis, mille suurus ei ületa eksperdi poolt antud hinnanguga kindlaks määratud suurust. Teenuse osutamisega seotud ressursside kulu esitatakse taotluses ressursside lõikes.

  (5) Koolituskulu arvutatakse baasraha ja teise pereõe lisatasu piirhinda esitatud taotluse alusel, kuid mitte enam, kui on eksperdi antud hinnang.
[RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013. a.]

§ 47.   Asjaajamisega seotud transpordikulu arvestamine

  Koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transpordikulu arvestatakse baasraha piirhinda lähtudes teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust perioodis, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 48.   Kaugusetasu arvestamine

  Kaugusetasu arvestatakse väljasõidu keskmise pikkuse, väljasõitude keskmise arvu ja kütuse kulu alusel, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang. Kui kinnitatud nimistuga töötava perearsti tegevuskoht asub lähimast haiglavõrgu haiglast kaugemal kui 40 km või saarel, on kaugusetasu kahekordne.
[RT I, 27.03.2020, 11 - jõust. 01.04.2020]

§ 49.   Ettepaneku tegemine piirhinna arvutamiseks

  (1) Teenuse piirhinna arvutamise algatab «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isik, esitades lisaks «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse lisas loetletud andmetele käesoleva määruse lisas 14 toodud näidisvormil loetletud andmed.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud algataja taotluse vormistab ja allkirjastab teenuse piirhinna muutmise taotleja esindaja.

  (3) Algataja taotlus peab sisaldama teenuse iseloomust lähtuvalt järgmisi andmeid, mis on esitatud perearstiabi teenuste korral «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 8 lõike 4 alusel kehtestatud minimaalse nimistu suuruse ja koolitervishoiuteenuse korral 600 õpilase kohta või hariduslike erivajadustega õpilaste kooli korral 125 õpilase kohta:
[RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013. a.]
  1) töötajate ametinimetus, arv ja keskmine tööaeg ning koolituskulu kalendriaastas;
  2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme nimetus, soetusmaksumus, amortisatsiooniaeg, hooldus- ja remondikulu kalendriaastas;
  3) teenuse osutamiseks vajaliku ruumi pinna suurus ja ruumide keskmine kasutuskulu, sh keskmine rendikulu kalendriaastas;
  4) korduvkasutusega meditsiiniseadmete nimetus, kogused kalendriaastas, keskmine kasutusaeg ja keskmine soetusmaksumus;
  5) ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite nimetus, kogused kalendriaastas ja keskmine soetusmaksumus;
  6) muu ressursi kulu kalendriaastas kulu liikide lõikes;
  7) koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transpordikulu kalendriaastas;
  8) kaugusetasu osas väljasõidu kilomeetrite ja väljasõitude arv kalendriaastas ning keskmine kütusekulu kilomeetri kohta;
  9) üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni isikustatud konsultatsiooni ühes kalendrikuus puhul nõustamisteenuseks osutunud kontaktide arv kalendriaastas.
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.01.2020]

  (4) Koolitervishoiuteenuse piirhinna arvutamiseks esitatakse lõike 3 punktides 1, 4, 5 ja 6 esitatud andmed 12 kalendrikuu kohta.
[RT I, 21.03.2018, 1 - jõust. 01.04.2018]

  (5) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni, üleriigilise perearsti nõuandetelefoni isikustatud konsultatsiooni ühes kalendrikuus ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinna arvutamiseks esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 3, 6 ja 9 nimetatud andmed kalendriaasta kohta.
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.01.2020]

  (6) Üldarstiabi teenuste piirhinnad vaadatakse üle «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel, kui on esitatud vähemalt kuue erinevas maakonnas vastava teenuse osutaja piirhinna arvutamise aastale eelneva viimase majandusaasta aruande andmed käesoleva määruse lisa 14 alusel.

§ 50.   Teenuse piirhinna arvutamine

  (1) Teenuse piirhind arvutatakse lähtudes esitatud andmetest, eksperthinnangutest ning «Ravikindlustuse seaduse» §-st 31.

  (2) Pearaha piirhind arvutatakse järgmiselt:
  1) arsti ja õe tööaeg jagatakse ühe kindlustatud isiku kohta pearaha vanusegruppide lõikes, arvestades kindlustatud isikute osakaalu vastavas vanusegrupis;
  2) ülejäänud töötajate (arsti ja õe asendaja, abilise) puhul summeeritakse tööjõukulu, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite kulu, korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete kulu ja muud kulud ning jagatakse ühe kindlustatud isiku kohta, võttes aluseks minimaalse nimistu suuruse, mis on kehtestatud «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 8 lõike 4 alusel;
[RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
  3) käesoleva lõike punktis 1 ja 2 nimetatud kulu summeeritakse vanusegruppide lõikes.

  (3) Baasraha piirhinna arvutamisel jagatakse ruumide kasutuskulu, koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transpordikulu, koolituskulu ning koolituse ajal asendaja tööjõukulu summa kalendriaastas kalendrikuude arvuga.
[RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (4) Kaugusetasu arvutamisel jagatakse väljasõidu keskmise pikkuse, väljasõitude keskmise arvu ja kütuse kulu korrutis kalendriaastas kalendrikuude arvuga.

  (41) Teise pereõe lisatasu piirhinna arvutamisel jagatakse teise pereõe tööjõukulu, koolituskulu, üle üheaastase kasutusajaga ja korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu, ruumide kasutuskulu ja muude kulude summa kalendriaastas kalendrikuude arvuga.
[RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013. a.]

  (42) Tööajavälise lisatasu piirhinna arvutamisel taandatakse tööjõukulu, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimite kulu, korduvakasutusega meditsiiniseadmete kulu, laboriuuringute ja ruumide kasutuskulu ühe tunni maksumusele. Tööjõukulu tunnitasu arvestatakse vastavalt „Töölepingu seaduses” sätestatud tingimustele.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

  (5) Koolitervishoiuteenuse piirhind ühe õpilase kohta arvutatakse, jagades tööjõukulu ning korduvkasutusega ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete ja muude ressursside kulude summa kalendriaastas 12 kuuga ning seejärel arvuga 600, hariduslike erivajadustega õpilaste kooli piirhinna korral arvuga 125.
[RT I, 21.03.2018, 1 - jõust. 01.04.2018]

  (6) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinna arvutamisel ühes kalendrikuus jagatakse tööjõukulu, koolituskulu, ruumide kasutuskulu ja muude ressursside kulude summa kalendriaastas kalendrikuude arvuga.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

  (7) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni isikustatud konsultatsiooni ühes kalendrikuus piirhinna arvutamisel jagatakse tööjõukulude summa kalendriaastas nõuandetelefoni konsultatsioonide arvuga kalendriaastas.
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.01.2020]

  (8) Üld- või erihooldekodu elaniku gripivastase vaktsineerimise piirhind ühe isiku kohta arvutatakse, liites tööjõukulu ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete summa ning üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete ja transpordikulude summa, mis on eelnevalt jagatud kalendriaasta 12 kuuga ja 30 patsiendi arvuga, mis on eeldatav ühe korra vaktsineerimise maht üld- või erihooldekodus.
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.07.2019]

8. peatükk RAVIARVE ANDMED JA VORMISTAMISE NÕUDED 

[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

§ 51.   Raviarve vormistamine, esitamine ja säilitamine

  (1) Tervishoiuteenuse osutaja vormistab kindlustatud isikule osutatud teenuse eest raviarve tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõigete 3 ja 6 alusel kehtestatud sotsiaalministri määruse kohase tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi alusel.

  (2) Ühe haigusjuhu korral osutatud teenused vormistatakse ühel raviarvel, v.a käesoleva määruse §-s 62 sätestatud juhul.

  (3) Tervishoiuteenuse osutaja edastab raviarve haigekassale tervishoiuteenuse osutaja ja haigekassa vahel sõlmitud ravi rahastamise lepingus sätestatud tingimustel ja korras.

  (4) Raviarvet säilitatakse seitse aastat.

§ 52.   Raviarve üldandmed

  Raviarvele kantakse järgmised üldandmed:
  1) raviarve number;
  2) raviarve alustamise kuupäev, milleks on raviarvele märgitud esimene käesoleva määruse § 58 punktis 5 nimetatud teenuse osutamise kuupäev.

§ 53.   Teenust iseloomustavad andmed

  (1) Raviarvele kantakse järgmised teenust iseloomustavad andmed:
  1) vältimatu arstiabi tunnus;
  2) ravijuhuga seoses väljastatud esimese töövõimetuslehe number;
  3) teenuse tüübi kood käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud loendi alusel.

  (2) Raviarvele kantakse teenuse tüübi kood järgmiselt:

Kood

Teenuse tüüp

  1

ambulatoorne (v.a päevaravi ja päevakirurgia)

  2

statsionaarne

  3

vältimatu hambaravi üle 19-aastastele

  4

hambaravi alla 19-aastastele

10

hambaproteesimine alla 19-aastastele

11

ortodontia alla 19-aastastele

13

koolitervishoid

14

ennetus (v.a koolitervishoid)

15

statsionaarne taastusravi

16

ambulatoorne taastusravi

17

perearsti ja pereõe teenused

18

iseseisev statsionaarne õendusabi

19

päevaravi ja päevakirurgia

20

koduõendus

31

hambaproteeside hüvitis

33

hambaravi vähemalt 19-aastastele

34

meditsiinilisel näidustusel üldanesteesias hambaravi

35

elupuhune hambaravi

  (3) Raviarvele kantakse osutatud teenuse lepingueriala kood vastavalt tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingule.

§ 54.   Ravile saabumise andmed

  (1) Raviarvele kantakse ravile saabumise andmetena ravile saabumise liigi kood ning suunanud arsti kood.

  (2) Lähtuvalt ravile saabumise ja suunamise viisist märgitakse ravile saabumise liigi kood järgmiselt:

Kood

Saabumise liigi selgitus

1

kiirabiga

2

tuli ise

3

tuli saatekirjaga

4

politseiga ja võrdsustatud asutuse poolt

9

muul viisil

§ 55.   Haige andmed

  Raviarvele kantakse haige järgmised andmed:
  1) ees- ja perekonnanimi;
  2) isikukood;
  3) sünnipäev, -kuu ja -aasta;
  4) kahetäheline maatähis vastavalt standardile EVS-EN ISO 3166-1;
  5) haige sugu, märkides M – mees või N – naine.

§ 56.   Diagnoosi andmed

  (1) Raviarvele kantakse järgmised diagnoosi andmed:
  1) põhidiagnoos ja kaasuvdiagnoosi kood RHK 10 järgi;
  2) haiguse kliinilise raskusastme, staadiumi või muu erialaseltsi(de)ga kokkulepitud tunnus järgmiselt:

1

tähendus kindla RHK 10 diagnoosi korral raviarvel vastavalt erialaseltsiga kokkulepitule

2

tähendus kindla RHK 10 diagnoosi korral raviarvel vastavalt erialaseltsiga kokkulepitule

3

tähendus kindla RHK 10 diagnoosi korral raviarvel vastavalt erialaseltsiga kokkulepitule

4

tähendus kindla RHK 10 diagnoosi korral raviarvel vastavalt erialaseltsiga kokkulepitule

5

tähendus kindla RHK 10 diagnoosi korral raviarvel vastavalt erialaseltsiga kokkulepitule


[RT I, 27.03.2020, 11 - jõust. 01.04.2020]

  (2) Raviarvele kantakse haigestumise välispõhjust iseloomustav kood RHK 10 20. peatüki järgi.

§ 57.   Raviarve lõpetamise andmed

  Raviarvele kantakse järgmised raviarve lõpetamise andmed:
  1) lõpetamise kuupäev, milleks on raviarvele märgitud viimane käesoleva määruse § 58 punktis 5 nimetatud teenuse osutamise kuupäev. Statsionaarse ravi korral on lõpetamise kuupäev viimane statsionaarsel ravil viibimise päev;
  2) raviarve lõpetamise põhjuse koodi number järgmiselt:

Kood

Raviarve lõpetamise põhjus

1

väljakirjutatud

2

üleviidud teise haiglasse

3

surnud

31

surmatõend väljastatud

32

lahangule suunatud

§ 58.   Teenuse osutamise andmed

  Raviarvele kantakse osutatud teenuse andmed järgmiselt:
  1) teenuse nimetus;
  2) teenuse kood, mis on sätestatud tervishoiuteenuste loetelus;
  3) hulk numbrites, mis tähistab olenevalt teenusest tükke, tunde, liitreid;
  4) intensiivravi korral tähistatakse teenuse hulk järgmiselt:

Aeg (tundides)

Sellekohane hulk

  1
  2
  3
  4
  5
  6
  7
  8
  9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
üle 18

0.04
0.08
0.13
0.17
0.21
0.25
0.29
0.33
0.38
0.42
0.46
0.5
0.54
0.58
0.63
0.67
0.71
1    
1    


  5) teenuse osutamise kuupäev (sama koodiga tähistatud voodipäevade puhul võib järjestikustel päevadel teenuse osutamise korral märkida teenused ühe reana ja esimese voodipäeva alguskuupäevaga);
[RT I, 27.03.2020, 11 - jõust. 01.04.2020]
  6) hambavalemi korral märgitakse hambaravi, hambakroonide ja täisvalu (mitteäravõetavate) proteeside ning lisatööde korral tähistus rahvusvahelise ISO standardi (FDI, 1970) järgi.

§ 59.   DRG andmed

  DRG rakendamisel kantakse raviarvele lisaks käesoleva määruse §-s 58 nimetatud andmetele järgmised DRG andmed:
  1) kood;
  2) piirhind;
  3) tervishoiuteenuste loetelu § 46 lõikes 4 nimetatud DRG piirhinna koefitsient.

§ 60.   Tasumise andmed

  Raviarvele kantakse osutatud teenuse eest tasumisele kuuluva summa kohta järgmised andmed:
  1) teenuse koefitsient tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud piirhinnast erineva hinna rakendamisel tulenevalt tervishoiuteenuste loetelust;
  2) lepingu koefitsient tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud piirhinnast erineva hinna rakendamisel tulenevalt ravi rahastamise lepingust;
  3) teenuse piirhind, mis on kehtestatud tervishoiuteenuste loetelus;
  4) teenuse summa, mis saadakse hulga, teenuse koefitsientide ja piirhinna korrutamise tulemusena.

§ 61.   Kirurgilise protseduuri kood raviarvel

  Raviarvele kantakse kirurgilise protseduuri kood (edaspidi NCSP) vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusele järgmiselt:
  1) NCSP kood;
  2) NCSP teenuse osutamise kuupäev.

§ 62.   Järgnev raviarve

  Järgneva arve korral kantakse raviarvele sellekohasesse lahtrisse ravijuhu esmase arve number. Järgneva arve väljastamise tingimused lepitakse kokku tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingus.

§ 63.   Raviarve kogusumma

  Raviarvele kantakse kogusumma, mis arvutatakse käesoleva määruse § 60 punktis 4 nimetatud teenuste summade kokku liitmisel ja lepingu koefitsiendiga korrutamisel.

§ 64.   Raviarve kogusumma DRG piirhinna rakendamise korral

  (1) Raviarvele kantakse summa, mis arvutatakse DRG piirhinna korrutamisel tervishoiuteenuste loetelu § 46 lõikes 4 nimetatud DRG piirhinna koefitsiendiga.

  (2) Raviarvele kantakse summa, mis arvutatakse käesoleva määruse § 60 punkti 4 kohaselt saadud muude teenuste summade liitmisel ja korrutamisel tervishoiuteenuste loetelu § 46 lõikes 4 nimetatud muude teenuste summa koefitsiendiga.

  (3) Raviarvele kantakse kogusumma, mis arvutatakse käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud summade liitmisel ja lepingu koefitsiendi korrutamisel.

  (4) DRG piirhinna rakendamise korral ei kuulu kohaldamisele käesoleva määruse § 63.

§ 65.   Tervishoiuteenuse osutaja andmed

  Raviarvele kantakse arve esitanud tervishoiuteenuse osutaja järgmised andmed:
  1) tervishoiuteenuse osutaja äriregistrikood;
  2) raviarve vormistanud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi;
  3) raviarve vormistanud tervishoiutöötaja registreerimistõendi number;
  4) tervishoiuteenuse osutamise omavalitsus vastavalt Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorile ravi rahastamise lepingus kokku lepitud juhtudel.

§ 66.   Vähemalt 19-aastase kindlustatud isiku hambaravi- või hambaproteesiteenuse eest tasumist tõendav dokument

  (1) Hambaravi- või hambaproteesiteenuse osutaja vormistab hambaravi- või hambaproteesiteenuse eest tasumist tõendava dokumendi.

  (2) Hambaravi- või hambaproteesiteenuse eest tasumist tõendav dokument sisaldab käesoleva määruse §-des 52–66 sätestatust järgmisi andmeid:
  1) dokumendi number;
  2) hambaravi- või hambaproteesiteenuse osutamise kuupäev;
  3) tervishoiuteenuse osutaja registrikood;
  4) hambaarsti registreerimistõendi number või isikukood;
  5) selle isiku isikukood, kellele hambaravi- või hambaproteesiteenust osutati;
  6) diagnoosi kood;
  7) hambaravi- või hambaproteesiteenuse kood ja arvnäitajad (kogus, DMFT indeks või hambavalem);
  8) hambaproteesiteenuse hind.
[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

9. peatükk MÄÄRUSE RAKENDUSSÄTTED 

§ 67.   Määruse rakendamine

[RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (3) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (4) Kuni 31. detsembrini 2014. a võib raviarvele kanda ka raviarve vormistanud psühholoogi koodi.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

  (5) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (6) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (7) 2014. aastal võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle kindlustatud isikule koodiga 3081 tähistatud teenuse osutamise eest koefitsiendiga 1,060 ja koodiga 3082 tähistatud teenuse osutamise eest koefitsiendiga 1,063 tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnast, arvestades tervishoiuteenuste loetelu § 6 lõikes 3 sätestatut.
[RT I, 18.06.2014, 4 - jõust. 21.06.2014]

  (8) 2014. aastal võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle kindlustatud isikule koodiga 365R tähistatud teenuse osutamise eest juhul, kui seda osutab lisaks tervishoiuteenuse loetelu § 63 lõikes 30 nimetatud haiglatele ka muu haigekassaga lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutaja neovaskulaarse (märja) maakula ealise degeneratsiooni (RHK 10 kood H35.32), silma võrkkesta haruveeni või tsentraalveeni tromboosi ja diabeetilise retinopaatia raviks.
[RT I, 18.06.2014, 4 - jõust. 21.06.2014]

  (9) 2014. aastal võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle koodiga 4085 tähistatud veretoote eest koefitsiendiga 1,265 tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnast.
[RT I, 18.06.2014, 4 - jõust. 21.06.2014]

  (10) 2015. aasta I poolaastal hindab haigekassa perearsti tegevusi lisatasu tasumiseks haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö (koodid 3061 ja 3069) ning erialase lisapädevuse eest (kood 3062) käesoleva määruse § 8 kuni 31. detsembrini 2014. a kehtinud sõnastuses sätestatud tingimuste alusel ning kinnitab hindamise tulemused 1. juuliks 2015. a.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

  (11) 2016. aasta I poolaastal hindab haigekassa perearsti tegevusi lisatasu tasumiseks haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö eest (koodid 3061 ja 3069) ning erialase lisapädevuse eest (kood 3062) käesoleva määruse § 8 kuni 31. detsembrini 2015. a kehtinud sõnastuses sätestatud tingimuste alusel ning kinnitab hindamise tulemused 1. juuliks 2016. a.
[RT I, 22.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]

  (12) 2017. aasta I poolaastal hindab haigekassa perearsti tegevusi lisatasu tasumiseks haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö eest (koodid 3061 ja 3069) ning erialase lisapädevuse eest (kood 3062) käesoleva määruse § 8 kuni 31. detsembrini 2016. a kehtinud sõnastuses sätestatud tingimuste alusel ning kinnitab hindamise tulemused 1. juuliks 2017. a.

  (13) 2018. aasta I poolaastal hindab haigekassa perearsti tegevusi lisatasu tasumiseks haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö eest (kood 3061) käesoleva määruse § 8 kuni 31. detsembrini 2017. a kehtinud sõnastuses sätestatud tingimuste alusel ning kinnitab hindamise tulemused 1. juuliks 2018. a.
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

§ 68.   Määruse jõustumine

  (1) Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007. a.

  (2) Määruse § 22 lõiked 2 ja 3 jõustuvad 1. aprillil 2007. a.

  (3) Määruse § 57 lõike 1 punkt 5 jõustub 1. jaanuaril 2008. a.

/otsingu_soovitused.json