Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Tervisekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika

Väljaandja:	Sotsiaalminister
Akti liik:	määrus
Teksti liik:	terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:	01.07.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:	14.11.2009
Avaldamismärge:

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

4.04.2007 nr 39 (RTL 2007, 30, 542) 16.04.2007 (kohaldatakse alates 1.01.2007 ja 1.04.2007)

26.11.2007 nr 74 (RTL 2007, 92, 1525) 7.12.2007

4.01.2008 nr 1 (RTL 2008, 5, 56) 20.01.2008 (rakendatakse alates 1.01.2008)

10.04.2008 nr 21 (RTL 2008, 31, 460) 20.04.2008 (rakendatakse alates 1.04.2008)

9.07.2008 nr 37 (RTL 2008, 61, 874) 26.07.2008

6.03.2009 nr 19 (RTL 2009, 25, 328) 1.07.2009 (osaliselt rakendatakse alates 1.01.2009)

12.06.2009 nr 50 (RTL 2009, 48, 696) 1.07.2009

 

Määrus kehtestatakse «Ravikindlustuse seaduse» § 32 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse kindlustatud isikult Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika.

(2) Käesolevas määruses kasutatavate koodide numbrid tähistavad «Ravikindlustuse seaduse» § 30 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud «Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu» (edaspidi tervishoiuteenuste loetelu) sätestatud tervishoiuteenuste koode või haigekassa ja perearsti vahel sõlmitavas ravi rahastamise lepingus kokkulepitud koode.

§ 2. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmine

(1) Kindlustatud isiku kindlustuskaitse kehtivuse ajal võtab haigekassa kindlustatud isikult tervishoiuteenuse (edaspidi teenus) eest tasu maksmise kohustuse üle (edaspidi tasub) «Ravikindlustuse seaduse» §-s 39 sätestatud korras tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu (edaspidi leping) alusel.

(2) Pärast kindlustuskaitse lõppemist tasub haigekassa tervishoiuteenuse osutajale «Ravikindlustuse seaduse» § 29 lõikes 3 sätestatud korras, kui vältimatu arstiabi osutamise vajaduse tingis kindlustuskaitse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtum.

(3) Haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja lepivad teenuste osutamise eest rakendatavates hindades kokku lepingu sõlmimisel või selle muutmisel, arvestades tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste piirmäärasid ja piirhindu ning hinnates «Ravikindlustuse seaduse» §-s 36 sätestatud asjaolusid.

(4) Kui «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 55 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud piirkondlik-, kesk-, üld- või kohalik haigla (edaspidi vastavalt piirkondlik-, kesk-, üld- või kohalik haigla) osutab kindlustatud isikutele eriarstiabi tervishoiuteenuseid (välja arvatud hooldusravi tervishoiuteenused) üle kalendriaastaks lepingus kokkulepitud ravijuhtude arvu, võtab haigekassa kokkulepitud ravijuhtude arvu ületavate osutatud teenuste eest tasu maksmise kohustuse üle koefitsiendiga 0,3 tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnast.

§ 3. Teenuste eest tasumise vormistamine

(1) Teenuse eest tasumiseks esitab tervishoiuteenuse osutaja haigekassale nõuetekohaselt vormistatud raviarve.

(2) Kindlustatud isikule osutatud teenused vormistatakse raviarvel, mille andmed ja raviarve täitmise nõuded on sätestatud käesoleva määruse 8. peatükis. Kui tervishoiuteenuse osutaja osutab teenuseid teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevas asutuses kindlustatud isikule, kes tõendab oma kindlustuskaitset Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse poolt väljastatud vormikohase tõendi (E 112, E 123) alusel, lisatakse esitatud dokumendist koopia raviarvele.

(3) Tervishoiuteenuse osutaja vormistab raviarve ka ravikindlustusega hõlmamata isikule vältimatu abi osutamise korral.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(4) Teenused vormistatakse raviarvel teenuse osutamise kuupäeval kehtinud piirhinna või haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vahel kokku lepitud hinna alusel.

2. peatükk
ÜLDARSTIABI EEST TASUMINE

§ 4. Üldarstiabi eest tasumine

(1) Haigekassa tasub perearstile, kellele on «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 35 lõike 1 alusel kinnitatud nimistu (edaspidi kinnitatud nimistuga töötav perearst) kindlustatud isikule osutatud teenuse eest tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud pearaha, baasraha ja lisatasu (v.a lisatasu koodidega 3061 ja 3062 tähistatud teenuste eest) piirhinna alusel ettemaksena igakuuliselt.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(1¹) Haigekassa tasub kinnitatud nimistuga töötavale perearstile lisatasu koodidega 3061 ja 3062 tähistatud teenuste eest üks kord kalendriaastas tasumisele eelneva kalendriaasta(te) tegevustega saavutatud tulemuste alusel. Tulemuste arvutamise tingimused ja kord on sätestatud käesoleva määruse §-s 8.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(2) Haigekassa tasub perearstile täiendavalt Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu §-s 4 sätestatud teenuste eest ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud summadele perearsti poolt osutatud, käesoleva määruse § 6 lõikes 1 kehtestatud teenuste eest esitatud raviarvete alusel, arvestades samas lõikes kehtestatud rahalise piiranguga.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(2¹) Haigekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 1¹ kehtestatud summale normaalse raseduse jälgimise eest, mille kohta vormistab rasedust jälgiv perearst ühe raviarve iga rasedusperioodi lõppedes, lähtudes Eesti Naistearstide Seltsi poolt heakskiidetud raseduse jälgimise juhendist järgmiselt:

Teenuse nimetus	Teenuse kood
Raseduse tuvastamine ja kulu jälgimise plaani koostamine	3063
Raseduse kulu jälgimine kuni 20. rasedusnädalani	3064
Raseduse kulu jälgimine 20.–36. nädalani	3065
Raseduse kulu jälgimine 36.–40. nädalani	3066

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(3) Kui perearst osutab üldarstiabi haigekassa ravikindlustuse andmekogusse kandmata isikule, kes tõendab kindlustuskaitse olemasolu teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi, Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või E-vormiga, tasub haigekassa perearstile raviarve alusel. Perearsti esmase vastuvõtu korral rakendatakse koodiga 3002 ja korduva vastuvõtu korral koodiga 3004 tähistatud teenuste piirhindu ning neile kohalduvaid sätteid. Haigekassa tasub tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinna alusel täiendavalt käesoleva määruse §-des 5 ja 6 loetletud teenuste eest ulatuses, mis ei hõlma käesoleva määruse § 9 lõikes 1 nimetatud tegevusi. Teenuste eest tasumisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 1, 1¹ ja 2 ning käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud rahalist piirangut.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

§ 5. Pearaha arvel osutatava teenuse eest tasumine

(1) Haigekassa tasub pearaha arvel perearsti osutatud järgmiste tegevuste eest:
1) tervist edendav ja haigusi ennetav töö;
2) haige ambulatoorne vastuvõtt ning koduvisiidid;
3) haige läbivaatus, diagnostika ja raviplaani koostamine, diagnoosi määramine;
4) nõustamine tervise säilitamise, taastamise, töö ja elukorralduse suhtes ning vajadusel ravi määramine;
5) ravimite soovitamine ja retsepti väljakirjutamine;
6) protseduuride tegemine;

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

7) teenuste osutamist tõendavate dokumentide vormistamine;
8) esmase arstliku ekspertiisi tegemine haige töövõime ja terviseseisundi kohta;
9) vajadusel haige veo korraldamine haiglasse.

(2) Haigekassa tasub pearaha arvel perearsti osutatud järgmiste uuringute ning protseduuride eest:
1) verejooksu sulgemine;
2) elustamine;
3) lahastamine haige veoks;
4) rinnanäärme palpatsioon;
5) eesnäärme palpatsioon;
6) kuulmislanguse määramine, kuulmise sõeltest;
7) otoskoopia;
8) välise kuulmekäigu loputus;
9) rinoskoopia;
10) nina-neelu tamponaad;
11) nägemisteravuse kontroll;
12) vaateväljade esmane määramine;
13) värvitaju kontroll;
14) silmapõhja vaatlus;
15) PEF-meetria;
16) antropomeetria;
17) elektrokardiogrammi tegemine ja hindamine;
18) veeni punktsioon;
19) süstimine;
20) sidumine (v.a põletushaige sidumine);
21) lokaalanesteesia;
22) perifeersed närviblokaadid;
23) kusepõie loputus;
24) imiku/väikelapse psühhomotoorse arengu hindamine.

(3) Haigekassa tasub pearaha arvel järgmiste laboriuuringute eest:

Laboriuuringud	Tervishoiuteenuse kood
Glükoos	66101
Erütrotsüütide settekiiruse uuring	66200
Hemogramm (vere automaatuuring leukogrammita või kolmeosalise leukogrammiga)	66201
Hemogramm viieosalise leukogrammiga	66202
Uriinianalüüs testribaga	66207

(4) Pearaha arvel tasutavate uuringute, protseduuride ja laboriuuringute eest tasub perearst eriarstiabi tervishoiuteenuse osutajale juhul, kui perearst on suunanud haige eriarsti juurde pearaha arvel tasutavaid uuringuid tegemata.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(5) Perearsti poolt teisese arvamuse andmine on pearaha arvel osutatav teenus.

§ 6. Täiendavalt tasutavad teenused

(1) Haigekassa tasub täiendavalt perearsti pearaha arvel tasutavatele teenustele kuni 27% perearsti nimistule pearahadeks arvestatud summast aastas järgmiste uuringute, protseduuride ja laboriuuringute eest:

Uuringud, protseduurid ja laboriuuringud	Tervishoiuteenuse kood
Biopsia võtmine (välja arvatud operatsiooni ajal)	7004
Diagnostilisel või ravi eesmärgil organi/õõne punktsioon	7005
Massaažiseanss mõõdukate ja tugevate tsentraalsete või perifeersete pareesidega haigele (kestus 30 min)	7011
Raviujumisseanss ühele liikumishäiretega haigele või liikumispuudega lapsele (kestus 30 min)	7014
Ravivõimlemisseanss ühele haigele (kestus 30 min)	7016
Individuaalne ravivõimlemisseanss basseinis	7017
Mudaraviseanss reumatoidse polüartriidi, Behterevi haiguse ning väljendunud liigesejäikusega haigele	7022
Diatermokoagulatsioon, krüoteraapia (protseduur ühele haigele)	7025
Ambulatoorne pisioperatsioon (pindmise mädakolde avamine, panariitsiumi avamine, pindmiste naha- ja aluskoe tuumorite eemaldamine jmt)	7100
Nahahaava suturatsioon	7101
Kipslahase asetamine	7106
Põletushaige sidumine (ambulatoorne)	7111
Kateeterdamine	7159
Püsikateetri paigaldamine	7160
Epitsüstostoomi vahetus	7162
Kusepõie loputus ja ravimi viimine põide (ambulatoorselt)	7163
Silmapõhja fotografeerimine	7260
Silmapõhja uuring kolmepeegliläätse või Volke luubiga	7263
Emakasisese vahendi paigaldamine/instrumentaalne väljutamine, emakakaela laiendamine	7352
Günekoloogiline läbivaatus koos preparaadi võtmisega	7359
Ösofagogastroduodenoskoopia	7551–7553
Sigmoidoskoopia	7556
Kolonoskoopia	7557–7558
Bronhoskoopia	7559
Rektoskoopia	7562
Kolposkoopia	7563
Röntgeniülesvõte pea piirkonnast	7900–7902
Röntgeniülesvõte rindkere piirkonnast	7903–7905
Röntgeniülesvõte kaelast või lülisamba piirkonnast	7906–7908
Röntgeniülesvõte kõhupiirkonnast	7909–7911
Röntgeniülesvõte vaagnapiirkonnast	7912–7914
Röntgeniülesvõte üla-ja/või alajäsemetest ja/või liigestest	7915–7920
Mammograafia	6074
Kuseteede kontrastuuring ehk urograafia	7928
Jäseme ülesvõte telje mõõtmiseks. Täispikkuses lülisamba röntgeniülesvõte	7930
Röntgenoskoopia (üks piirkond)	7932
Söögitoru ja mao või peensoole kaksikkontrasteerimine röntgenoskoopial	7933
Söögitoru, mao ja duodeenumi lihtkontrasteerimine skoopial	7934
Irrigoskoopia ehk kolograafia kaksikkontrasteerimisega	7936
Luu densitomeetria	6112
Radiorenograafia	6165
Elektroentsefalograafia uuring digitaal-komputeriseeritud EEG-aparaadiga	6250
Elektroentsefalograafia	6251
Elektrokardiograafia koormustest	6324
Holteri monitooring	6326
Ehhokardiograafia	6339–6340
Spirograafia	6301
Bronhodilataatortest	6302
Toonaudiomeetria	6402
Tümpanomeetria	6408
Ühe piirkonna veresoonte ultraheliuuring	7941–7943
Ühe piirkonna liigese/liigeste ultraheliuuring	7946
Pehmete kudede ultraheliuuring (1 piirkond)	7948
Kilpnäärme ultraheliuuring	7950
Rinnanäärme ultraheliuuring (üks rind)	7952
Kõhupiirkonna ultraheliuuring	7956
Vaagnapiirkonna ultraheliuuring	7958
Kõhu- ja vaagna piirkonna ultraheliuuring	7953
Vaginaalne või rektaalne ultraheliuuring	7954, 7960
Residuaaluuriini määramine ultraheliga	7963
Kusepõie refluksi ultraheliuuring	7964
Raseduse jälgimise käigus tehtav ultraheliuuring	7947
Albumiin, valk	66100
Kreatiniin, uurea, kusihape	66102
Bilirubiin, konjugeeritud bilirubiin	66103
Kolesterool, triglütseriidid	66104
Kolesterooli fraktsioonid: HDL, LDL	66105
Ensüümid: ALP, ASAT, ALAT, LDH, CK, GGT, CK-MBa, alfa-amülaas	66106
Naatrium, kaalium, kaltsium	66107
Kloriid, liitium, laktaat, ammoonium	66108
Raud, magneesium, fosfaat	66109
Lipaas, pankrease amülaas	66110
Antistreptolüsiin-O, reumatoidfaktor	66111
C-reaktiivne valk	66112
Happe-aluse tasakaal	66113
Hemoglobiini derivaadid ja variandid: karboksühemoglobiin, methemoglobiin, fetaalne hemoglobiin	66114
Vastsündinu bilirubiin	66115
IgG uriinis või liikvoris	66116
Albumiin uriinis (mikroalbumiin) või liikvoris	66117
Glükohemoglobiin	66118
Immunofiksatsioon: liikvori oligoklonaalsed immunoglobuliinid, uriini või seerumi monoklonaalsed immunoglobuliinid	66119
Seerumi valkude elektroforees	66120
Uriini või liikvori valkude elektroforees	66121
Isoensüümide elektroforees	66122
Spetsiifilised valgud 1: IgA, IgM, IgG, transferriin	66123
Spetsiifilised valgud 2: tseruloplasmiin, haptoglobiin, C3, C4, tsüstatiin C, prealbumiin, alfa1-antitrüpsiin, immunoglobuliinide kapa- ja lambda-ahelad	66124
Immunoglobuliinide alaklassid	66125
Süsivesikdefitsiitne transferriin	66126
Transferriini lahustuvad retseptorid	66127
Angiotensiini muundav ensüüm	66128
Koliini esteraas	66129
Hemoglobiin plasmas	66130
Osmolaalsus	66131
Krüoglobuliinid	66132
Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaas	66133
D-ksüloos uriinis	66135
Porfüüriauuringud: delta-aminolevuliinhape, koproporfüriin	66136
Fenüülalaniini kvantitatiivne määramine fluoromeetrilisel meetodil	66137
Ainevahetushaiguste sõeluuringud	66138
Ainevahetushaiguste eriuuringud: aminohapped, suhkrud, puriinid ja pürimidiinid, orgaanilised happed, pika ahelaga rasvhapped, kreatiin, guanidinoatsetaat	66139
Gaaskromatograafiline uuring: alkoholid (etanooli kinnitav uuring, metanool, isopropanool) ja atsetoon, etüleenglükool	66140
Narkootiliste ainete ja ravimite sõeluuringud: barbituraadid, bensodiasepiin, opiaadid, amfetamiinid, tritsüklilised antidepressandid, fentsüklidiin, kokaiin, metadoon, kannabinoidid	66141
Etanool	66142
Ravimite kontsentratsiooni määramine 1: digoksiin, fenobarbitaal, fenütoiin, gentamütsiin, karbamasepiin, teofülliin, valproaat, vankomütsiin	66143
Ravimite kontsentratsiooni määramine 2: tsüklosporiin, paratsetamool, amikatsiin, salitsülaadid, metotreksaat	66144
Metallide määramine: Cu, Zn, Pb, Hg, Cd, Mn	66145
Retikulotsüütide uuring	66203
Vereäige mikroskoopiline uuring	66204
Luuüdi tsütoloogiline uuring	66205
Tsütokeemiline üksikuuring	66206
Uriini sademe mikroskoopiline uuring	66208
Väljaheite sõeluuringud (peitveri, rasvhapped)	66209
Kehavedelike (liikvori, pleura-, perikardi-, astsiidi-, sünoviaal- või amnionivedeliku) makroskoopiline või tsütoosi uuring	66211
Kehavedelike (liikvori, pleura-, perikardi-, astsiidi-, sünoviaal- või amnionivedeliku) tsütogramm	66212
Sperma ülduuring: veeldumine, väljanägemine, maht, konsistents, pH	66213
Sperma mikroskoopiline uuring: spermatosoidide arv, liikuvus, rakulised elemendid, aglutinatsioon	66214
Veritsusaja uuring	66300
Trombotsüütide agregatsiooni uuringud	66301
Hüübimisjada sõeluuringud: PT, APTT	66302
Fibriini laguproduktide uuringud: fibriini D-dimeerid, fibriini monomeerid	66306
ABO-veregrupi ja Rh(D) kinnitav määramine (ABO-grupp määratud nii otsese kui ka pöördreaktsiooniga)	66400
ABO-veregrupi ja Rh(D) määramine (ABO-grupp määratud otsese reaktsiooniga)	66401
ABO-veregrupi määramine patsiendi identifitseerimisel või erütrokomponentide kontrollil	66402
Algmaterjali mikroskoopiline uuring natiivpreparaadis	66500
Algmaterjali mikroskoopiline uuring fikseeritud värvitud preparaadis	66501
Algmaterjali mikroskoopiline uuring eelneva kultiveerimisega või kontsentreerimisega	66502
Mikroskoopiline uuring mükobakterite määramiseks	66503
Bioloogilise materjali aeroobne külv põhisöötme(te)le	66510
Bioloogilise materjali aeroobne külv lisasöötme(te)le	66511
Bioloogilise materjali külv inkubeerimisega spetsiifilises keskkonnas (mikroaerofiilid, anaeroobid, kapnofiilid)	66512
Bioloogilise materjali külv spetsiifiliste (harva esinevate või raskesti kultiveeritavate) patogeenide määramiseks	66513
Bioloogilise materjali külv spetsiaalsesse/automatiseeritud külvisüsteemi	66514
Bioloogilise materjali külv mükobakterite määramiseks (klassikaline meetod)	66515
Bioloogilise materjali külv mükobakterite määramiseks (vedelsöötmesüsteem)	66516
Bioloogilise materjali uuring koekultuuril	66517
Mükobakterite samastamine	66520
Mikroorganismi samastamine üksikute biokeemiliste või immunoloogiliste reaktsioonide abil	66521
Mikroorganismi samastamine biokeemilise või immunoloogilise spetsiaalse/automatiseeritud süsteemi abil	66522
Täpsustav samastamine	66523
Ravimtundlikkuse määramine diskdifusiooni meetodil kuni kuue preparaadi suhtes	66530
Minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni määramine ühes preparaadis	66531
Mikroorganismi markeri määramine aglutinatsiooni-, hemaglutinatsiooni-, lateksaglutinatsioonireaktsioonil	66540
Haigustekitaja markeri määramine immunofluorestsentsmeetodil	66541
Kiiranalüüs haigustekitaja markeri määramiseks immuunkromatogeensel meetodil	66542
DNA analüüs PCR-meetodil	66608
Haigustekitaja tüpiseerimine või grupi määramine PCR-meetodil	66612
Sõeluuringud, hormoonuuringud, haigustekitajate uuringud immuunmeetodil	66706
Aneemia-, südame-, kasvajamarkerite määramine, haigustekitajate uuringud, antikehade, vitamiinide ja ensüümide määramine immuunmeetodil	66707
Tsütokiinide, allergeenipaneelide, spetsiifiliste markerite määramine ja haigustekitajate uuringud immuunmeetodil	66708
Harvaesinevad ja kinnitavad uuringud, erakorralised analüüsid immuunmeetodil	66709
Kiiranalüüs testribaga	66710
Immunofluorestsentsuuring	66711
Immunofluorestsentsuuring valmisslaididel	66712
Biopsiamaterjali immunofluorestsentsuuring	66713
Immunoblot-uuring	66714
Kompleksne immunoblot-uuring	66715
Spetsiifiliste antikehade kompleksne samastamine	66716
Histoloogilised uuringud	6901–6903
Tsütoloogilised uuringud	6911–6913

[RTL 2009, 48, 696 – jõust. 1.07.2009]

(1¹) Haigekassa tasub käesoleva määruse §-s 8 sätestatud kriteeriumide täitmise hindamiseks kokkulepitud andmed esitanud kinnitatud nimistuga töötavale perearstile täiendavalt perearsti pearaha arvel tasutavatele teenustele kuni 32% perearsti nimistule pearahadeks arvestatud summast aastas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud uuringute, protseduuride ja laboriuuringute eest.

[RTL 2008, 31, 460 – jõust. 20.04.2008] – rakendatakse alates 1.04.2008

(2) [Kehtetu – RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(3) Haigekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 1¹ kehtestatud määrale perearsti saatekirja alusel surnu patoanatoomilisele lahangule vedamise ja tehtud patoanatoomiliste lahangute eest tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste piirhindade alusel.

[RTL 2008, 31, 460 – jõust. 20.04.2008] – rakendatakse alates 1.04.2008

§ 7. [Kehtetu – RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

§ 8. Lisatasu tasumine kinnitatud nimistuga töötavale perearstile

(1) Haigekassa tasub kinnitatud nimistuga töötavale perearstile tervishoiuteenuste loetelus koodidega 3061 ja 3062 tähistatud teenuste eest käesolevas paragrahvis sätestatud kriteeriumide alusel, hinnates kinnitatud nimistuga töötava perearsti tegevust hindamise kalendriaastale eelneva kalendriaasta või käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel hindamise kalendriaastale eelneva kolme või nelja kalendriaasta jooksul.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud kriteeriumide täitmise hindamiseks esitab kinnitatud nimistuga töötav perearst haigekassale igal kalendriaastal hiljemalt 31. märtsiks lepingus kokkulepitud andmed.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud kriteeriumide rakendamise kord lepitakse kokku haigekassa ja perearsti vahel sõlmitavas lepingus.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(4) Haigusi ennetava tulemusliku töö hindamise kriteeriumid on järgmised:

0–18-aastased isikud		KOOD	HÕLMATUS	PUNKTE
0–2-aastaste laste vaktsineerimine		9020	90%	10
		9021	90%	10
		9022	90%	10
		9023	90%	10
		9024	90%	10
		9025	90%	10
		9026	90%	10
		9027	90%	10
		9028	90%	10
Laste läbivaatus ja väikelaste üldine tervisekontroll	1. elukuul	9031	90%	10
	3. elukuul	9032	90%	10
	12. elukuul	9033	90%	10
	2 aasta vanuselt	9034	90%	10
Kooliminevate laste läbivaatus (6-, 7- ja 8-aastastel)		9030	90%	10

 

Südame-veresoonkonnahaiguste ennetus	KOOD	HÕLMATUS	PUNKTE
40–60-aastastel sihtgruppi kuuluvatel isikutel määratud üldkolesterool*	66104	90%	20
40–60-aastastel riskigruppi kuuluvatel isikutel määratud glükoos*	66101	50%	10
40–60-aastastel riskigruppi kuuluvatel isikutel määratud kolesterooli fraktsioonid*	66105	50%	10
Pereõe nõustamine 40-60 aastastel riskigruppi kuuluvatel isikutel*	9015	50%	20
Kokku:			200

* Märkus: Siht- ja riskigruppi kuuluvate isikute määratlus on defineeritud haigekassa ja perearsti vahel sõlmitavas ravi rahastamise lepingus.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(5) 0–2-aastaste laste vaktsineerimise hõlmatusse arvestatakse ka vaktsineerimisest keeldumised ja meditsiinilised vastunäidustused vaktsineerimisele juhul, kui vastavas vanuses ettenähtud läbivaatused ja üldine tervisekontroll on lapsele tehtud.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(6) Kinnitatud nimistuga töötaval perearstil, kelle teeninduspiirkonnaks on üks kohalik omavalitsusüksus ja kelle nimistu koosneb selle piirkonna elanikest ning nimetatud piirkonnas ei ela 0–2-aasta vanuseid või 6-, 7- ja 8-aasta vanuseid lapsi, loetakse 0–18-aastaste isikute haigusi ennetava tulemusliku töö kriteeriumid vastavas osas täidetuks 100%.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(7) Südame-veresoonkonnahaiguste esmane ennetus on kinnitatud nimistuga töötava perearsti nimistus olevatele eelnevalt südame-veresoonkonna haiguse diagnoosita 40–60-aastastele kindlustatud isikutele suunatud tegevus.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(8) Krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö hindamise kriteeriumid on järgmised:

Diabeet II	KOOD	HÕLMATUS	PUNKTE
Diabeet II (sotsiaalministri 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 13 «Tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine» kehtestatud rahvusvahelise haiguste klassifikaatori (edaspidi RHK-10) jaotises E11 nimetatud diagnoosidega) krooniliste haigete loetelu esitatud		Jah	10
Diabeet II haiged, kellel määratud glükohemoglobiin	66118	Keskmine hõlmatus* + 10%	15
Diabeet II haigetel määratud kreatiniin vereseerumis	66102	Keskmine hõlmatus* + 10%	15
Diabeet II haigetel määratud üldkolesterool	66104	Keskmine hõlmatus* + 10%	15
Diabeet II haigetel määratud kolesterooli fraktsioonid üks kord kolme aasta jooksul	66105	80%	15
Diabeet II haigetel määratud albumiin uriinis (mikroalbuminuuria) või mikroalbuminuuria-positiivsetel haigetel tehtud uriini analüüs testribaga	66117 või 66207	Keskmine hõlmatus* + 10%	15
Pereõe nõustamine	9015	50%	15

 

Hüpertooniatõbi		KOOD	HÕLMATUS	PUNKTE
Hüpertooniatõvehaigete (RHK-10 jaotistes: I10–I15 nimetatud diagnoosidega ja haiguse raskusastmetega) loetelu esitatud			Jah	10
I (madal risk)	Glükoos üks kord kolme aasta jooksul	66101	80%	15
	Üldkolesterool üks kord kolme aasta jooksul	66104	80%	15
	EKG üks kord kolme aasta jooksul	6320 või 6322 või 6323	80%	15
	Pereõe nõustamine	9015	50%	15
II (keskmine lisarisk)	Üldkolesterool	66104	Keskmine hõlmatus* + 10%	15
	Kolesterooli fraktsioonid	66105	Keskmine hõlmatus* + 10%	15
	Glükoos	66101	Keskmine hõlmatus* + 10%	15
	Kreatiniin	66102	Keskmine hõlmatus* + 10%	15
	Määratud albumiin uriinis (mikroalbuminuuria) või mikroalbuminuuria-positiivsetel haigetel tehtud uriini analüüs testribaga	66117 või 66207	Keskmine hõlmatus* + 10%	15
	EKG üks kord kolme aasta jooksul	6320 või 6322 või 6323	80%	15
III (kõrge või ülikõrge lisarisk)	Üldkolesterool	66104	Keskmine hõlmatus* + 10%	15
	Kolesterooli fraktsioonid	66105	Keskmine hõlmatus* + 10%	15
	Glükoos	66101	Keskmine protsent* + 10%	15
	Määratud albumiin uriinis (mikroalbuminuuria) või mikroalbuminuuria-positiivsetel haigetel tehtud uriini analüüs testribaga	66117 või 66207	Keskmine hõlmatus* + 10%	15
	Kreatiniin	66102	Keskmine hõlmatus* + 10%	15

* Märkus: Keskmine hõlmatus on hindamise kalendriaastale eelneval kalendriaastal koodidega 6061 ja 6062 teenuseid taotlenud arstide vastava tegevusega saavutatud tulemuste keskmine protsent. Keskmised protsendid avaldatakse haigekassa veebilehel hiljemalt 1. Juuliks.

Müokardi infarkt	KOOD	HÕLMATUS	PUNKTE
Müokardi infarkti (RHK-10 jaotistes: I21, I22, I23 nimetatud diagnoosidega ja I25.2 diagnoosiga) isikute loetelu esitatud		Jah	10
Määratud üldkolesterool	66104	30%	15
Määratud glükoos	66101	30%	15

 

Hüpotüeroos	KOOD	HÕLMATUS	PUNKTE
Hüpotüeroosi (RHK-10 jaotises: E01, E02, E03 nimetatud diagnoosidega ja E89.0 diagnoosiga) haigete loetelu esitatud		Jah	10
Määratud TSH	66706	30%	15
Kokku:			400

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(9) Kinnitatud nimistuga töötaval perearstil, kelle nimistus ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud diagnoosidega kroonilisi haigeid ning ka eriarstid ei ole haigekassale esitanud nimetatud haiguste diagnoosidega raviarveid perearsti nimistus olevate isikute kohta, loetakse krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö kriteeriumid vastava haiguse osas täidetuks 100%.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(10) Kroonilisi haigeid jälgitakse vastavalt ravijuhenditele. Krooniliste haigete jälgimise tulemuslikkust tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3061 tähistatud teenuse eest tasumiseks hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud tingimustel.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(11) Erialase lisapädevuse hindamise kriteeriumid on järgmised:

Erialane täienduskoolitus	KOOD	HÕLMATUS	KOEFITSIENT
Perearsti ja -õe erialaste täienduskoolituste loetelu esitatud		Perearst 60 h/a Pereõde 60 h/a	0,2

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

Raseduse jälgimine	KOOD	HÕLMATUS	KOEFITSIENT
Raseduse tuvastamine ja jälgimise plaani koostamine	3063	Koode esineb raviarvetel kokku vähemalt 8 korda	0,3
Raseduse kulu jälgimine kuni 20. rasedusnädalani	3064
Raseduse kulu jälgimine 20.–36. rasedusnädalani	3065
Raseduse kulu jälgimine 36.–40. rasedusnädalani	3066

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

Günekoloogiline läbivaatus	KOOD	HÕLMATUS	KOEFITSIENT
Günekoloogiline läbivaatus koos preparaadi võtmisega	7359	Koode esineb raviarvetel kokku vähemalt 10 korda	0,2
Emakasisese vahendi paigaldamine/instrumentaalne väljutamine, emakakaela laiendamine	7352
Güneko-tsütoloogiline rutiinuuring, lihtne tsütoloogiline uuring maliigsuse diferentseeringuga	6911
Keerukas diferentsiaaldiagnostiline või pahaloomulise diferentseeringuga güneko-tsütoloogiline uuring	6912

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

Kirurgilised manipulatsioonid ja pisioperatsioonid	KOOD	HÕLMATUS	KOEFITSIENT
Nahahaava suturatsioon	7101	Koode esineb raviarvetel kokku vähemalt 40 korda	0,3
Ambulatoorne pisioperatsioon (pindmise mädakolde avamine, panariitsiumi avamine, pindmiste naha- ja aluskoe tuumorite eemaldamine jmt)	7100
Põletushaige sidumine (ambulatoorne)	7111
Kipslahase asetamine	7106
Biopsia võtmine (välja arvatud operatsiooni ajal)	7004
Diagnostilisel või ravi eesmärgil organi/õõne punktsioon	7005
Kateeterdamine	7159
Püsikateetri paigaldamine	7160
Epitsüstostoomi vahetus	7162
Kusepõie loputus ja ravimi viimine põide (ambulatoorselt)	7163

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(12) Kinnitatud nimistuga töötavale perearstile tasutakse tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3061 tähistatud teenuse piirhinnast koefitsiendiga 0,8, kui haigusi ennetava tulemusliku töö kriteeriumidest on täidetud vähemalt 80% (160 punkti) ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö kriteeriumidest on täidetud vähemalt 80% (320 punkti).

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(13) Kinnitatud nimistuga töötavale perearstile tasutakse tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3061 tähistatud teenuse piirhinnast koefitsiendiga 1,0, kui perearsti haigusi ennetava tulemusliku töö kriteeriumidest on täidetud vähemalt 90% (180 punkti) ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö kriteeriumidest on täidetud vähemalt 90% (360 punkti).

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(14) Kui kinnitatud nimistuga töötaval perearstil on täidetud käesoleva paragrahvi lõigetes 12 või 13 sätestatud tingimused, hinnatakse tema erialast lisapädevust ja määratakse koodiga 3062 tähistatud teenuse koefitsiendid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 11. Erialase lisapädevuse hindamisel liidetakse täidetud kriteeriumide koefitsiendid.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(15) Haigekassa hindab perearsti poolt esitatud raviarvete alusel kinnitatud nimistuga töötava perearsti tegevust käesolevas paragrahvis sätestatud korras ning kinnitab hindamise tulemused hiljemalt kalendriaasta 1. juuliks.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(16) Kinnitatud nimistuga töötaval perearstil on õigus algatada käesoleva paragrahvi lõike 15 alusel tehtud haigekassa otsuse suhtes vaidemenetlus kolmekümne kalendripäeva jooksul «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(17) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed esitanud perearstide nimed ja nendele määratud koodidega 3061 ja 3062 tähistatud teenuste piirhinna koefitsiendid avalikustatakse haigekassa veebilehel 1. juuliks.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

3. peatükk
ERIARSTIABI EEST TASUMINE

1. jagu
Ambulatoorne eriarstiabi

§ 9. Ambulatoorse eriarstiabi eest tasumine

(1) Tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud eriarsti vastuvõtu piirhind sisaldab järgmisi tegevusi:
1) vestlus haigega ja anamneesi kogumine ning talletamine;
2) haige läbivaatus, diagnostika ja raviplaani koostamine, diagnoosi määramine;
3) ravi määramine;
4) nõustamine tervise säilitamise ja parandamise osas;
5) nõustamine töö- ja elukorralduse osas;
6) ravimite soovitamine ja retsepti väljakirjutamine;
7) teenuste osutamist tõendavate dokumentide vormistamine;
8) lihtsamate raviprotseduuride tegemine, sh süstimine, sidumine, aparaatne füsioteraapia, osokeriit- ja parafiinravi, v.a põletushaige sidumine (kood 7111);
9) teised, vastuvõtu käigus vajalikud tegevused, mis on otseselt seotud teenuste osutamisega;
10) laboriuuringud, mis on sätestatud tervishoiuteenuste loetelu 8. peatükis koodidega 66101 (on arvestatud vastuvõtu piirhinna sisse, juhul kui seda on tehtud üks kord päevas), 66200, 66201, 66202 ja 66207.

(2) Eriarsti vastuvõtt ning ambulatoorsel ravil viibivale haigele tehtud uuringud ja osutatud teenused, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud tegevused, vormistatakse raviarvel.

(3) Sama eriarsti või õe poolt haigele ühe haigusjuhu korral tehtud uuringud ja osutatud teenused ning nende poolt sama haigusjuhu korral teiselt tervishoiuteenuse osutajalt tellitud uuringud ja protseduurid vormistatakse ühel raviarvel.

§ 10. Vähihaige koduse toetusravipäeva eest tasumine

Vähihaige koduse toetusravipäeva, koodiga 7408 tähistatud teenuse piirhind sisaldab eriarsti või õe koduvisiidi käigus tehtud järgmisi tegevusi ja protseduure koos vajalike materjalidega:
1) põieloputus ja kateetri vahetamine;
2) krooniliste haavade sidumine, plaastrite vahetus, lamatiste profülaktika;
3) [Kehtetu – RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

4) tilkfusioon;
5) pidev valutustamine (valupump);
6) sondiga toitmine;
7) punktsioonid, haige punktsioonijärgne jälgimine;
8) vajadusel teadvuseta haige jälgimine;
9) põetus-hooldusplaani koostamine esmasel koduvisiidil ja haige omaste õpetamine, terviseseisundi muutumisel põetusplaani muutmine koos omaste õpetamisega;
10) klistiiri tegemine;
11) suuõõne puhastamine suuõõnekasvaja korral;
12) imavsidemed;
13) haige ja tema omaste psühhosotsiaalne nõustamine, arvestades vähihaige eripära.

§ 11. Koduse peritoneaaldialüüsi ravipäeva eest tasumine

Koduse peritoneaaldialüüsi ravipäeva, koodiga 7033 tähistatud teenuse piirhind sisaldab kulutusi vajalikele tarvikutele, lahustele, haige õpetamisele ning nõustamisele.

§ 12. Päevaravi ja päevakirurgia eest tasumine

(1) Päevaravi ja päevakirurgia tingimustes osutatava teenuse piirhind sisaldab kulutusi järgmistele tegevustele:
1) soovitused tervise säilitamiseks ja parandamiseks;
2) soovitused töö- ja elukorralduse osas;
3) ravimite soovitamine ja retsepti väljakirjutamine;
4) teenuste osutamist tõendavate dokumentide vormistamine;
5) lihtsamate raviprotseduuride tegemine, sh süstimine, sidumine, aparaatne füsioteraapia, osokeriit- ja parafiinravi, v.a põletushaige sidumine (kood 7111);
6) teised vastuvõtu käigus vajalikud tegevused, mis on otseselt seotud teenuste osutamisega;
7) tervishoiuteenuste loetelu 8. peatükis sätestatud järgmised laboriuuringud: kood 66101 (on arvestatud piirhinna sisse, juhul kui seda on tehtud üks kord päevas), koodid 66200, 66201, 66202 ja 66207;
8) haige hooldus, põetus, ravimid ning üks söögikord.

(2) Anesteesia, kompleksteenuste ja operatsioonide eest päevakirurgias tasub haigekassa tervishoiuteenuste loetelu 4., 5. ja 6. peatükis kehtestatud piirhindade alusel.

2. jagu
Statsionaarne eriarstiabi

§ 13. Statsionaarse eriarstiabi arvestus

(1) Statsionaarse eriarstiabi põhiline arvestusühik on voodipäev, mille maksumuse aluseks on haige ravil viibimise ööpäevane kestus, v.a tervishoiuteenuste loetelus sätestatud juhtudel.

(2) Voodipäeva piirhind sisaldab kulutusi järgmistele tegevustele:
1) vestlus haigega ja anamneesi kogumine ning talletamine;
2) haige läbivaatus, diagnostika ja raviplaani koostamine, kliinilise diagnoosi püstitamine, ravi määramine;
3) soovitused tervise säilitamiseks ja parandamiseks;
4) soovitused töö- ja elukorralduse osas;
5) haige hooldus, põetus, toitlustamine;
6) lihtsamate raviprotseduuride tegemine, sh süstimine, sidumine, aparaatne füsioteraapia, osokeriit- ja parafiinravi, v.a põletushaige sidumine (kood 7111);
7) ravimid, v.a tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud ravimid;
8) laboriuuringud, mis on kehtestatud tervishoiuteenuste loetelu 8. peatükis koodidega 66101 (on arvestatud voodipäeva piirhinna sisse juhul, kui seda on tehtud üks kord ööpäevas); 66100, 66102, 66103, 66104, 66106, 66107, 66112, 66200, 66201, 66202, 66207, 66117;
9) eriarstide konsultatsioonid.

(3) Voodipäevade arv ja haigele tehtud terviseuuringud ning osutatud teenused, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud tegevused, vormistatakse samal raviarvel.

(4) Ühe tervishoiuteenuse osutaja juures statsionaarsel ravil viibimise ajal sama või teise tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatud tervishoiuteenused vormistatakse samal statsionaarse ravi raviarvel.

§ 14. Voodipäevade arvestus

(1) Haige ravil viibimisel sama tervishoiuteenuse osutaja erinevates osakondades ei tohi ühegi tervishoiuteenuste loetelu § 14 lõikes 1 loetletud erialajärgsete voodipäevade arv eraldi ületada vastavat voodipäevade maksimumarvu ning kokku suurimat voodipäevade maksimumarvu (v.a koodidega 2045–2048, 2053 ja 2059 tähistatud tervishoiuteenused).

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(2) Erialajärgsete voodipäevade arvu hulka loetakse ka I astme intensiivravi päevad.

(3) Tegevusloal märkega «sealhulgas» märgitud eriala voodipäevakulude eest tasumisel rakendatakse põhierialale vastavat voodipäeva piirhinda.

§ 15. Hooldusravi ja haige lapse põetamise eest tasumine

Hooldusravi voodipäeva piirhind (kood 2053) sisaldab hooldushaige ravi ja põetamisega seotud tegevuste ja protseduuride maksumust ning ravimeid, v.a tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud ravimid.

§ 16. Intensiivravi eest tasumine

(1) Intensiivravi teenuste eest tasub haigekassa tervishoiuteenuse osutajale «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 4² lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 «Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord» lisades 19 ja 20 sätestatud ja haigusloos TISS-lehele kantud toimingute ning nende 24 tunni jooksul kogutud hindepunktide alusel punktide arvu järgi järgmiselt:

1) 8–14 punkti – I aste (kood 2044);
2) 15–24 punkti – II aste (kood 2045);
3) 25–39 punkti – III aste (kood 2046);
4) 40 ja enam punkti – III A aste (kood 2059).

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(2) Vähem kui 8 punkti korral tasub haigekassa tervishoiuteenuste loetelu § 14 lõikes 1 loetletud erialajärgse voodipäeva piirhinna.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(3) Haige viibimisel intensiivravil ööpäevas 18 ja enam tundi tasub haigekassa voodipäevajärgse piirhinna alusel ning alla 18-tunnisel viibimisel tegelikult viibitud tundide eest käesoleva määruse § 59 punktis 4 sätestatud teenuse hulga alusel.

(4) Madalama astme intensiivravi eest võib tasuda ka kõrgema astme tegevusloaga intensiivraviosakonnas tehtud ravi eest, lähtudes punktide arvust.

(5) Põletushaige I ja II astme intensiivravi korral tasub haigekassa kokku kuni 25 intensiivravipäeva eest.

(6) Kulude eest tasumisel intensiivravi pikenemisel üle käesolevas paragrahvi lõikes 5 kehtestatud intensiivravipäevade arvu kooskõlastatakse tasu maksmine kõrgema astme intensiivravi piirhinna alusel eelnevalt haigekassa piirkondliku osakonnaga, kelle nimekirja kindlustatud isik on kantud.

4. peatükk
UURINGUTE JA PROTSEDUURIDE EEST TASUMINE

§ 17. Füsioteraapia ja tegevusteraapia eest tasumine

(1) Füsioteraapia (kestus 60 min) (kood 7041) sisaldab järgmisi tegevusi:
1) füsioterapeutiline hindamine;
2) füsioterapeutilise diagnoosi määramine;
3) füsioteraapia planeerimine;
4) füsioteraapia tegevuste läbiviimine (kehaline harjutus, massaaž, füüsikalise ravi protseduurid).

(2) Tegevusteraapia (kestus 60 min) (kood 7042) sisaldab järgmisi tegevusi:
1) tegevusvõime hindamine;
2) igapäevaelu oskuste õpetamine ja harjutamine;
3) tegevuseelduste arendamine, taastamine ja säilitamine;
4) igapäevaelu tegevuste sooritamist toetavate abivahendite määramine, soovitamine ning kasutama õpetamine;
5) keskkonna kohandamine patsiendi tegevusvõimele vastavaks;
6) individuaalsete ortooside valmistamine;
7) tegevusvõimealane juhendamine ja nõustamine.

5. peatükk
KOMPLEKSTEENUSE EEST TASUMINE

§ 18. Kompleksteenuste eest tasumine

(1) Kompleksteenuste piirhinnad sisaldavad operatsioonieelsel ja -järgsel perioodil tehtavate uuringute, protseduuride, voodipäevade, intensiivravi, anesteesia, operatsiooni, meditsiiniseadmete ja veretoodete maksumust järgmiste kompleksteenuste korral:

Teenuse nimetus	Teenuse kood
Suure liigese endoproteesimine	2240K
Apendektoomia	2242K
Ingvinaalherniotoomia	2243K
Umbilikaal- ja femoraalherniotoomia	2244K
Laparoskoopiline koletsüstektoomia	2245K
[Kehtetu]
Transuretraalne nõelablatsioon	2247K
Katarakti operatsioon	2248K
Alajäseme veenilaiendite operatsioon koos safenektoomiaga	2250K
[Kehtetu]
Pehmekoe defekti parandamine koeekspandri abil	2282K
Silma sarvkesta võtmine ja siirdamise operatsioon	2286K
Medikamentoosne abort	2287K

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(2) Koodiga 2207K tähistatud tervishoiuteenus sisaldab sünnitusabi voodipäevi, epiduraalaneteesiat, reesuskonflikti ja vastsündinu K-vitamiini profülaktikat, vastsündinu hooldamist, elustamist ning ravi (v.a intensiivravi alates II astmest) ja ema ja vastsündinu diagnostikat (v.a histoloogilised uuringud ja lahang).

§ 19. [Kehtetu – RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

§ 20. Embrüo siirdamise ja kehavälise viljastamise kompleksteenuste eest tasumine

Embrüo siirdamise ja kehavälise viljastamise eest (koodid 2208K ja 2281K) tasub haigekassa juhul, kui embrüo siirdamisel on järgitud «Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse» §-des 5, 9, 10, 14, 16 ja 17 sätestatut.

§ 21. [Kehtetu – RTL 2008, 61, 874 – jõust. 26.07.2008]

§ 22. Diagnoosipõhise kompleksteenuse eest tasumine

Diagnoosipõhise kompleksteenuse (edaspidi DRG) piirhinnale rakendatakse koefitsienti 0 järgmistel juhtudel:
1) järgneva raviarve vormistamisel;
2) raviarvete puhul, millel on põhierialaks märgitud psühhiaatria, taastusravi, tuberkuloos või esmane järelravi;
3) raviarvete puhul, millel on põhidiagnoosiks märgitud RKH 10 kood Z76.3, Z51.1 või Z51.2;
4) raviarvete puhul, mille lõpetamisel suunatakse statsionaarsel või päevaravil viibinud kindlustatud isik vahetult edasi statsionaarsele ravile (v.a statsionaarsele õendushooldusele või statsionaarsele taastusravile) kas kohalikust haiglast piirkondlikku, kesk- või üldhaiglasse; üldhaiglast ja arengukavas nimetamata tervishoiuteenuse osutaja juurest piirkondlikku või keskhaiglasse või keskhaiglast piirkondlikku haiglasse;
5) raviarvete puhul, mille alustamiseks on kindlustatud isik statsionaarselt või päevaravilt vahetult edasi suunatud statsionaarsele ravile (v.a statsionaarsele õendushooldusele või statsionaarsele taastusravile) kas kohalikku haiglasse piirkondlikust, kesk- või üldhaiglast; üldhaiglasse või arengukavas nimetamata tervishoiuteenuse osutaja juurde piirkondlikust või keskhaiglast või keskhaiglasse piirkondlikust haiglast;

6) raviarvete puhul, mis ei vasta tervishoiuteenuste loetelu § 45 lõikes 5 toodud tingimustele;

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

7) lepingus kokkulepitud tingimustel.

 

6. peatükk
LABORIUURINGUTE JA RAVIMITE EEST TASUMINE

§ 23. Laboriuuringu eest tasumine

(1) Laboriuuringu piirhind sisaldab analüüsi võtmiseks vajaminevate tarvikute maksumust.

(2) Juhul kui üks tervishoiuteenuse osutaja ostab laboriuuringu teiselt tervishoiuteenuse osutajalt, arvestab laboriuuringu teinud tervishoiuteenuse osutaja analüüsi võtmiseks vajalike tarvikute maksumuse teenuse müügihinnast maha.

§ 24. Ravimite eest tasumine

(1) Mitte-Hodgkini lümfoomi kemoteraapiakuuri (kood 308R) teenus sisaldab järgmisi ravikuure:
1) tsütostaatilise ravi kombinatsioon rituksimabiga esimese rea raviskeemina CD20-positiivse difuusse B-suurerakulise lümfoomi korral;

2) monoravi rituksimabiga III–IV staadiumi teiste kemoterapeutikumide suhtes resistentse või retsidiveerunud follikulaarse lümfoomi korral või ühel manustamiskorral enne radioimmuunteraapia rakendamist;

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

3) radioimmuunteraapia follikulaarse lümfoomi retsidiivi korral pärast rituksimaabi sisaldavat keemiaravi või kui on resistentsus sellele ravile;

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

4) CHOP või CHOP analoogi kombinatsioonravi esimese rea raviskeemina kõikide mitte-Hodgkini tüüpi lümfoomide, v.a CD20 – positiivse difuusse B-suurerakulise lümfoomi, raviks.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(2) Rinnakasvajate kemoteraapiakuuri (kood 314R) teenus sisaldab järgmisi ravikuure:
1) antratsükliinravi adjuvantkeemiaravina ja kaugelearenenud rinnavähi esimese rea keemiaravina, kui patsient pole saanud adjuvantravis antratsükliine või adjuvantravist on möödas üle 1 aasta;
2) CMF kombinatsioonravi adjuvantkeemiaravina ja kaugelearenenud rinnavähi esimese rea keemiaravina, kui patsiendil on ravi antratsükliinidega vastunäidustatud ning haigus on hea kuluga;
3) taksaani ja antratsükliini kombinatsioonravi esimese rea keemiaravina kaugelearenenud rinnavähiga patsientidel, kui patsient on saanud adjuvantravis antratsükliine, haigusevaba periood on alla 1 aasta ja haigus on agressiivse kuluga;
4) trastuzumabi monoravi teise rea ravina metastaatilise rinnavähiga patsientidel, kui kasvajal esineb HER2 üleekspressioon (3+ immuunohistokeemilisel uuringul või FISH-positiivsed) ning kes on eelnevalt saanud keemiaravi antratsükliini ja taksaani sisaldava raviskeemiga, v.a juhud, kui patsiendile on need ravimid vastunäidustatud, ning varases staadiumis HER2 üleekspressiooniga rinnavähiga patsientidel pärast operatiivset ravi, kemoteraapiat (neoadjuvant- või adjuvantravi) ja kiiritusravi (kui on kohaldatav);

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

5) trastuzumabi ja taksaani kombinatsioonravi teise rea keemiaravina kaugelearenenud rinnavähiga patsientidel, kui kasvajal esineb HER2 üleekspressioon (3+ immuunohistokeemilisel uuringul või FISH-positiivsed) ning kes on eelnevalt saanud ravi antratsükliini sisaldava raviskeemiga;
6) monoravi taksaaniga teise rea keemiaravina kaugelearenenud rinnavähiga HER2 retseptor negatiivsetel patsientidel antratsükliini sisaldava keemiaravi järgselt;
7) alternatiivina kemoteraapiale ravi gosereliiniga (üks ravikuur koosneb 4 süstist; kuni 6 ravikuuri ühel patsiendil) pre- ja perimenopausis I ja II staadiumi hormoonsõltuva rinnavähiga patsientidel, kes kuuluvad keskmise riski gruppi (puuduvad regionaalsed metastaasid, kasvajakolde suurim läbimõõt on kuni 2 cm, diferentseerumisaste G1-G2, östrogeen- ja/või progesteroonretseptor positiivsed).

(3) Koodidega 305R–318R, 321R–327R ning 350R–353R tähistatud teenuste piirhindade alusel tasub haigekassa juhul, kui kemoteraapiakuur on läbi viidud sellekohast tegevusluba omavas haiglas töötava onkoloogi (koodi 318R puhul uroloogi) või hematoloogi poolt tingimusel, et ravikuuri ettevalmistamise ja läbiviimise ajal on tagatud tsütostaatiliste ravimite käsitsemisjuhendite tingimuste täitmine ning koodi 308R korral lisaks ka radioaktiivsete ainete käsitsemisjuhendite tingimuste täitmine.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(4) Koodidega 330R ja 338R tähistatud teenuste piirhinna alusel tasub haigekassa juhul, kui arengukavas nimetatud piirkondlikes ja keskhaiglates on vastavalt Sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määrusele nr 117 «Haiglanakkuste seire, ennetamise ja tõrje abinõude ning sellekohase teabe edastamise kord ning mikrobioloogia- ja viroloogialaborist haiglanakkuse laboratoorse seire ning mikroobide ravimresistentsuse uurimise tulemuste Tervisekaitseinspektsioonile edastamise kord» loodud nakkushaiguste kontrolli teenistus ja on tagatud infektsioonhaiguste kvalifikatsiooniga haiglanakkustõrje arsti pidev järelevalve.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(5) Kolorektaal kasvajate kemoteraapiakuuri (kood 322R) teenus sisaldab järgmisi ravikuure:
1) 5 FU/FA: kolorektaalvähi adjuvantne või palliatiivne ravi, kui patsient ei talu agressiivsemat keemiaravi;
2) 5 FU/FA kombinatsioon irinotekaaniga: kolorektaalvähi palliatiivne ravi 1. või 2. reana sõltuvalt varasemast ravist, kui patsient talub agressiivsemat keemiaravi ning on vastunäidustused bevacizumabile;
3) 5 FU/FA kombinatsioon oksaliplatiiniga: kolorektaalvähi adjuvantne ja palliatiivne 1. või 2. rea ravi sõltuvalt varasemast ravist, kui patsient talub agressiivsemat keemiaravi ning on vastunäidustused bevacizumabile;
4) 5 FU/FA kombinatsioon bevacizumabiga: kolorektaalvähi palliatiivne keemiaravi, kui patsient ei talu või on vastunäidustused irinotekaanile ja oksaliplatiinile;
5) 5 FU/FA kombinatsioon irinotekaani ja bevacizumabiga: kolorektaalvähi palliatiivne 1. või 2. rea ravi sõltuvalt varasemast ravist, kui patsient talub agressiivsemat keemiaravi;
6) 5 FU/FA kombinatsioon oksaliplatiini ja bevacizumabiga: kolorektaalvähi palliatiivne 1. või 2. rea ravi sõltuvalt varasemast ravi, kui patsient talub agressiivsemat keemiaravi;
7) Irinotekaani monoteraapia: kolorektaalvähi 2. või 3. rea palliatiivne ravi oksaliplatiini sisaldava raviskeemi järgselt.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(5¹) Mao- ja söögitorukasvajate kemoteraapiakuuri (kood 323R) teenus sisaldab järgmisi ravikuure:
1) 5 FU kombinatsioon doksorubitsiini ja mitomütsiiniga: maovähi palliatiivne ravi, kui patsient ei talu agressiivsemat keemiaravi tsisplatiiniga või on haigus tsisplatiini sisaldava skeemi foonil progresseerunud;
2) 5 FU kombinatsioon tsisplatiini ja epirubitsiiniga: maovähi palliatiivne või neoadjuvantne ravi heas üldseisundis haigetele, kes taluvad agressiivset keemiaravi;
3) 5 FU kombinatsioon tsisplatiiniga: mao- ning söögitoruvähi palliatiivne ning neoadjuvantne ravi, kui haige talub agressiivset keemiaravi;
4) dotsetakseeli sisaldavad raviskeemid: mao- ning söögitoruvähi palliatiivne ning neoadjuvantne ravi heas üldseisundis haigetele, kes taluvad agressiivset keemiaravi.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(5²) Biliopankreaatilise süsteemi kartsinoomi kemoteraapiakuuri (kood 324R) teenus sisaldab järgmisi ravikuure:
1) Gemtsitabiini monoteraapia: pankrease kartsinoomi 1. rea ravi, kui patsient talub gemtsitabiini;
2) 5 FU kombinatsioon tsisplatiiniga: pankrease kartsinoomi ravi kui patsiendil on gemtsitabiin vastunäidustatud;
3) 5 FU kombinatsioon doksorubitsiini ja mitomütsiiniga: sapiteede kartsinoomi ravi.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(6) Munasarja kasvajate kemoteraapiakuuri (kood 325R) teenus sisaldab järgmisi ravikuure:
1) paklitakseeli monoteraapia: metastaatilise munasarjakartsinoomi II rea ravi peale ravi ebaõnnestumist plaatinapreparaatidega;
2) dotsetakseeli monoteraapia: metastaatilise munasarjakartsinoomi II rea ravi peale ravi ebaõnnestumist plaatinapreparaatidega kui paklitakseel on vastunäidustatud;
3) karboplatiini monoteraapia: munasarjakartsinoomi retsidiivi korral enam kui 1 aasta möödumisel taksaani ja plaatinapreparaadi kombinatsioonravist või 1. rea ravi kui taksaan on vastunäidustatud;
4) topotekaani monoteraapia: munasarjakartsinoomi retsidiivi korral vähem kui 1 aasta möödumisel taksaani ja plaatinapreparaadi kombinatsioonravist;
5) gemtsitabiini kombinatsioon karboplatiiniga: munasarjakartsinoomi retsidiivi korral vähem kui 1 aasta möödumisel taksaani ja plaatinapreparaadi kombinatsioonravist;
6) tsisplatiini monoteraapia: metastaatilise munasarjakartsinoomi ravi kui esineb vastunäidustus karboplatiinile ja taksaanidele;
7) paklitakseeli kombinatsioon plaatinapreparaatidega: kaugelearenenud munasarjakartsinoomi 1. rea ravi;
8) dotsetakseeli kombinatsioon plaatinapreparaatidega: kaugelearenenud munasarjakartsinoomi 1. rea ravi kui paklitakseel on vastunäidustatud.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(6¹) Emakakaela kasvajate kemoteraapiakuuri (kood 326R) teenus sisaldab järgmisi ravikuure:
1) tsisplatiini monoteraapia: levinud emakakaelakartsinoomi ravi kombinatsioonis kiiritusraviga;
2) paklitakseeli kombinatsioon plaatinapreparaatidega: levinud emakakaelakartsinoomi ravi;
3) tsisplatiini kombinatsioon ifosfamiidiga: levinud emakakaelakartsinoomi ravi.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(6²) Endomeetriumi kasvajate kemoteraapiakuuri (kood 327R) teenus sisaldab järgmisi ravikuure:
1) tsisplatiini kombinatsioon doksorubitsiiniga: metastaatiliste endomeetriumikartsinoomi ravi;
2) paklitakseeli kombinatsioon plaatinapreparaatidega: metastaatilise endomeetriumikartsinoomi ravi kui antratsükliin on vastunäidustatud;
3) tsisplatiini kombinatsioon ifosfamiidiga: levinud endomeetriumisarkoomi ravi.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(7) Kroonilise lümfoidse leukeemia kemoteraapiakuuri (kood 321R) teenus sisaldab järgmisi ravikuure:
1) fludarabiinravi esimese rea keemiaravina alla 65-aastastel heas üldseisundis füüsiliselt aktiivsetel patsientidel ning teise rea keemiaravina haiguse progresseerumise korral fludarabiini mittesisaldanud esimese rea ravi järgselt või kui haigus on resistentne esimese rea ravile;
2) CHOP raviskeemi kasutamine patsientidel, kellel ravi fludarabiiniga või alemtuzumabiga ei ole näidustatud või on toimeta;
3) Alemutuzumabravi esimese rea keemiaravina patsientidel, kellel on luuüdi FISH uuringul leitud 17p deletsioon ning teise või kolmanda ravivalikuna heas üldseisundis patsientidel, kelle haigus peale fludarabiinravi on retsidiveerunud või kes ei saavuta fludarabiiniga ravivastust. Alemtuzumabravi ei alustata patsientidel, kellel esinevad suurenenud lümfisõlmed (>5 cm).

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(8) Aplastilise aneemia ravi antitümotsüüt/antilümfotsüüt globuliiniga (ATG) (kood 334R) rakendatakse raske aplastilise aneemiaga patsientidel, kellel puudub HLA-identne sugulasdoonor ning mitte raske aplastilise aneemiaga transfusioon-sõltuvatel patsientidel. Teenust teostatakse piirkondliku haigla hematoloogia osakonnas või I ja II astme intensiivravi osakondades.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(9) Müeloomi ja plasmotsütoomi tsütostaatilise ravikuuri (kood 317R) teenus sisaldab järgmisi ravikuure:
1) vinkristiini ja doksorubitsiini sisaldavad raviskeemid: I rea valikuna patsientidel, kellel on plaanis vereloome tüvirakkude siirdamine või neerupuudulikkusega patsientidel; II rea valikuna alküleerivatele ainetele refraktaarse haiguse korral;
2) bortesomiibravi: retsidiveerunud ja refraktaarse müeloomiga patsientidel III valiku raviskeemina.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(10) Kopsukasvajate kemoteraapiakuuri (kood 309R) teenus sisaldab järgmisi ravikuure:
1) tsisplatiini ja etoposiidi kombinatsioonravi: väikerakk-kopsuvähi korral I rea raviskeemina ning mitteväikerakk-kopsuvähi korral adjuvantravina ja kaugelearenenud haiguse korral I rea raviskeemina;
2) tsüklofosfamiidi, doksorubitsiini ja vinkristiini kombinatsioonravi: väikerakk-kopsuvähi korral, kui patsiendile on vastunäidustatud tsisplatiini ja etoposiidi raviskeem;
3) monoravi topotekaaniga: väikerakk-kopsuvähi retsidiivi või progresseerumise puhul, kui eelneva keemiaraviga oli saavutatud osaline või täielik ravivastus;
4) tsisplatiini ja gemtsitabiini kombinatsioonravi: kaugelearenenud mitteväikerakk-kopsuvähi I rea raviskeemina;
5) tsisplatiini ja vinorelbiini kombinatsioonravi: mitteväikerakk-kopsuvähi adjuvantravina ja kaugelearenenud haiguse I rea ravina;
6) tsisplatiini ja taksaani kombinatsioonravi: kaugelearenenud mitteväikerakk-kopsuvähi I rea ravina;
7) karboplatiini ja paklitakseeli kombinatsioonravi: mitteväikerakk-kopsuvähi neoadjuvantravina ning adjuvantravina ja kaugelearenenud haiguse ravina kui tsisplatiini ravikombinatsioon on vastunäidustatud;
8) dotsetakseel või erlotiniib monoravi: mitteväikerakk-kopsuvähi II rea ravi, kui plaatinapreparaati sisaldav ravi osutus ebaefektiivseks.

9) dotsetakseel monoravi: mitteväikerakk-kopsuvähi II rea ravi, kui plaatinapreparaati sisaldav ravi osutus ebaefektiivseks;

10) erlotiniib monoravi: mitteväikerakk-kopsuvähi ravi kui dotsetakseelravi on osutunud ebaefektiivseks või kui dotsetakseelravi on vastunäidustatud;

11) pemetrekseed monoravi: mitteväikerakk-kopsuvähi II rea ravi kui plaatinapreparaati sisaldav ravi osutus ebaefektiivseks ning dotsetakseel ja erlotiniib monoravid on vastunäidustatud.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(11) Eesnäärme kasvajate kemoteraapiakuuri (kood 350R) teenus sisaldab dotsetakseeli ja prednisolooni kombinatsioonravi hormoonrefraktaarse eesnäärme vähi korral.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(12) Kusepõie ja kuseteede kasvajate kemoteraapiakuuri (kood 351R) teenus sisaldab järgmisi ravikuure:
1) gemtsitabiini ja tsisplatiini kombinatsioonravi: kusepõievähi neoadjuvantne, adjuvantne või palliatiivne ravi kui patsiendile ei ole näidustatud ravi M-VAC skeemi järgi;
2) kombinatsioonravi M-VAC skeemi järgi: kusepõievähi neoadjuvantne, adjuvantne või palliatiivne ravi kui patsiendil on võimalik läbi viia toksilisemat keemiaravi.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(13) Neerukasvajate kemoteraapiakuuri (kood 352R) teenus sisaldab järgmisi ravikuure:
1) bevacizumabravi: kaugelearenenud heledarakulise neeruvähi esimese rea ravi madala ja keskmise riskiga patsientidel kombinatsioonis interferoon alfaga;
2) temsirolimuse monoravi: kaugelearenenud heledarakulise neeruvähi esimese rea ravi kõrge riskiga patsientidel.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(14) Munandi kasvajate kemoteraapiakuuri (kood 353R) teenus sisaldab järgmisi ravikuure:
1) kombinatsioonravi PEB skeemi järgi: munandi kasvajate esimese rea ravi;
2) kombinatsioonravi VEiP skeemi järgi: munandi kasvajate teise rea ravi või retsidiivi ravi;
3) kombinatsioonravi TIP skeemi järgi: munandivähi teise rea ravi kui patsiendi üldseisund võimaldab intensiivsemat ravi;
4) kombinatsioonravi GEMOX skeemi järgi: tsisplatiin refraktaarse munandikasvaja ravi;
5) kombinatsioonravi AUC7 skeemi järgi: munandivähi alavormi, seminoomi, adjuvantravi.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

 

7. peatükk
TERVISHOIUTEENUSE OSUTAJALE TEENUSE OSUTAMISE EEST MAKSTAVA TASU ARVUTAMISE METOODIKA

1. jagu
Üldsätted

§ 25. Metoodika rakendusala

Käesolevat metoodikat rakendatakse tervishoiuteenuste loetellu kantava teenuse piirhinna arvutamisel ja loetellu kantud teenuse piirhinna muutmisel.

2. jagu
Eriarstiabi

§ 26. Mõisted

Mõisted käesoleva jao tähenduses:
1) tegevuspõhine kuluarvestus on kuluarvestuse metoodika (activity based costing – ABC), mis põhineb põhjuslikul seosel tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatava teenuse, teenuse osutamiseks vajalike tegevuste ja tegevusteks vajalike ressursside (edaspidi ressurss) vahel;
2) ressursid on tööjõud, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, ruumid, korduvkasutusega meditsiiniseadmed, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, tugiteenused;
3) ressursi kasutamise optimaalne maht on ühe kalendriaasta jooksul teenuste osutamiseks vajalik ühe ressursi maht, mida mõõdetakse ajalistes mõõtühikutes (minut) või arvulistes mõõtühikutes (kasutuskordade arv, protseduuride arv, voodipäevade arv, kroon);
4) ressursi kasutamise keskmine maht on ühe teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise keskmine maht;
5) ressursi kogukulu perioodis on ressursi kogukulu kalendriaastas, mille kohta andmed esitatakse vastavalt käesoleva määruse lisale 12;
6) teenuse standardkulu on teenuse osutamiseks vajalike ressursside kasutamise keskmise mahu järgi arvutatud kulu, tuginedes eksperthinnangule;
7) eksperthinnang – «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras määratud isiku antud hinnang.

§ 27. Ressursi ühe mõõtühiku kulu arvutamine

(1) Tööjõu, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme, ruumide- ja korduvkasutusega meditsiiniseadme ning tugiteenuste kulu ühe mõõtühiku maksumuse arvutamisel jagatakse ressursi kogukulu perioodis ressursi kasutamise optimaalse mahuga.

(2) Ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite ühe mõõtühiku kulu on võrdne ressursi soetusmaksumusega.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

§ 28. Tööjõu kulu arvestamine

(1) Tööjõu kasutamise keskmise mahu arvestamisel lähtutakse ühe teenuse osutamiseks vajalikust töötajate arvust ja keskmisest tööajast, mis sisaldab otseselt teenuse osutamiseks ning ettevalmistamiseks vajalikku aega.

(2) Tööjõu kulu perioodis käesoleva jao tähenduses koosneb:
1) brutopalgast;
2) maksudest brutopalgalt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse);
3) koolitus- ja lähetuskulust;
4) bürookulust;
5) tööriiete kulust;
6) juhtimiskulust;
7) töökoha kulust (ruum, inventar, infotehnoloogia).

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(3) Tööjõu kulu arvestamise alus perioodis (v.a brutopalk ja maksud brutopalgalt) töötajate lõikes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 2.

(4) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse standardkulus järgmisi summasid:
1) arsti brutopalk on 145 krooni 60 senti tunnis;
2) õe brutopalk on 72 krooni 00 senti tunnis;
3) hooldustöötaja brutopalk on 36 krooni 30 senti tunnis;
4) muu kõrgharidusega spetsialisti brutopalk on 145 krooni 60 senti tunnis;
5) muu keskharidusega spetsialisti brutopalk on 72 krooni 00 senti tunnis.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 brutopalgana toodud summasid muudetakse lähtuvalt riikliku ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast.

(6) Tööjõu kasutamise optimaalne maht ja teenuse osutamiseks vajalik tööjõu kasutamise keskmine maht, mis tugineb eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3.

§ 29. Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu arvestamine

(1) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kasutamise keskmine maht arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvast ajast või protseduuride arvust vastava seadme kohta.

(2) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu perioodis koosneb:
1) kulumist;
2) hooldus- ja remondikuludest.

(3) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kasutamise optimaalne maht saadakse ekspertarvamusena, mis arvestab seadme võimsust, olemasolevate seadmete tegelikku töökoormust ning seadmega tehtavate protseduuride hinnangulist vajadust.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(4) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulumi arvestamise aluseks on soetusmaksumus ja seadme amortisatsiooniperiood, hooldus- ja remondikulu arvestatakse teenuse standardkuludesse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvale ajale, lähtudes ressursi optimaalsest kasutamise mahust ja hoolduskulust aastas, kuid mitte suuremas summas kui eksperdi poolt antud hinnangus.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(5) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme soetusmaksumus määratakse käesoleva määrusega kehtestatud lisa 1 andmete alusel, kuid mitte suuremas summas kui eksperdi poolt antud hinnangus.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(6) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete amortisatsiooniperiood, selle kasutamise optimaalne maht ja kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 4.

§ 30. Ruumide kasutuskulu arvestamine

(1) Ruumide kasutamise maht arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvale ajale vastavas ruumis.

(2) Ruumide kogukulu perioodis koosneb:
1) hoonete ja rajatiste kulum;
2) kinnistute, hoonete ja ruumide kommunaalkulud (sealhulgas küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, valvekulu, maamaks, olmeprügi vedu);
3) kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muud kulud (hooldus, remont, koristuskulu);
4) ruumis paiknevate seadmete ja inventari kulu.

(3) Ruumide kulu arvestatakse teenuse standardkuludesse, tuginedes eksperthinnangule, vastavalt käesoleva määruse lisale 5.

(4) Ruumide suurus määratakse lähtuvalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 22 lõike 4 alusel kehtestatud haigla liikide nõuetest.

(5) Teenuse osutamiseks vajaliku ruumi ja teenuse osutamisega mitte seotud pinna suuruse ja ruutmeetri ehitusmaksumuse arvestamisel lähtutakse eksperthinnangust.

(6) Ruumis paiknevate muude ressursside loetelu, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 6.

(7) Ruumide kasutamise optimaalne maht ja nende kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 7.

§ 31. Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestamine

(1) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestatakse teenuse standardkuludesse vastavalt teenuse osutamiseks vajaliku meditsiiniseadme kasutamise keskmisele mahule.

(2) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kogukulu perioodis arvestatakse:
1) meditsiiniseadmete soetusmaksumusest

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

2) meditsiiniseadmete kasutamise optimaalsest mahust.

(3) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete soetusmaksumus ja selle kasutamise optimaalne maht määratakse esitatud taotluse alusel lähtudes mõistlikust kasutuskordade arvust, kuid mitte väiksemast kasutamise optimaalsest mahust kui eksperdi poolt antud hinnang.

(4) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kasutamise optimaalne maht ja nende kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 8.

§ 32. Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamine

(1) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks vajalikule meditsiiniseadme ja ravimi kasutamise keskmisele mahule.

(2) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu (v.a tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatu korral) arvestamisel lähtutakse meditsiiniseadmete ja ravimite soetusmaksumusest, kuid mitte rohkem kui eksperdi poolt antud hinnang.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(3) Ravimid ja meditsiiniseadmed arvestatakse muu tervishoiuteenuse standardkulusse juhul, kui nende nimetus ja piirhind ei ole sätestatud tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid».

(4) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud meditsiiniseadme ja ravimi standardkulu arvutamisel võetakse aluseks «Riigihanke seaduses» sätestatud viimase pakkumismenetluse tulemusel sõlmitud hankelepingus kokkulepitud meditsiiniseadme või ravimi ostuhind (edaspidi ostuhind) või «Ravikindlustuse seaduse» § 42 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri määruse alusel esitatud ravimi hulgimüügi ostuhinna alusel kalkuleeritud ravimi hulgimüügihind (edaspidi hulgimüügihind) või meditsiiniseadme hulgimüügihind, tuginedes eksperthinnangule.

(5) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kasutusvajadus teenustes (v.a tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatu korral), tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 9.

(6) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sisalduvate ravimite maksumus, kasutusvajadus ja osakaalud teenuses, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 15.

(7) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud meditsiiniseadmete maksumus, kasutusvajadus ja osakaal teenuses, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 16.

§ 33. Tugiteenuste kulu arvestamine

(1) Teenuse standardkuludesse arvestatakse järgmised tugiteenuste kulud vastavalt teenuse liigile või ressursi kasutamise keskmisele mahule:
1) patsiendi haldus – klienditeenindus ja patsiendi andmete haldus;
2) pesu pesemine;
3) patsientide toitlustamine;
4) seadmete, inventari ja instrumentide sterilisatsioon;
5) jäätmekäitlus;
6) sisseostetav APEX analüüsiteenus;
7) tervishoiuteenuse osutamisega seotud transport;

8) doonori haldus;

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

9) digitaalse pildi arhiveerimine;

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

10) ohutuse- ja kvaliteedi kontroll radioloogias;

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

11) labori kulu vastuvõtus ja voodipäevas.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(2) Tugiteenuste kasutuskulu arvestatakse teenuse standardkulusse, tuginedes eksperthinnangule, vastavalt käesoleva määruse lisale 10.

(3) Tugiteenuste kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 11.

§ 34. Teenuse standardkulu arvutamine

(1) Teenuse standardkulu arvutatakse «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isiku poolt esitatud andmete alusel käesoleva määrusega kehtestatud korras.

(2) Teenuse standardkulu arvutamiseks summeeritakse käesoleva määruse teenuse osutamisega seotud lisades 3, 4, 7, 8, 11 määratud ressursivajaduse ja § 27 alusel arvutatud ressursi ühe mõõtühiku maksumuse korrutised ning liidetakse käesoleva määruse lisas 9 teenuse osutamisega seotud tegevustes kirjeldatud ressursside kulud ja käesoleva määruse § 35 lõike 3 punktis 9 loetletud teenuste osutamiseks vajalikud kulud.

(3) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud ravimite standardkulu arvutamiseks liidetakse lisas 15 esitatud teenuses sisalduvate ravimite või ravikuuride maksumuste, mis saadakse ravimi ühe ühiku ostuhinna või hulgimüügihinna ning ravikuuris sisalduva toimeaine keskmise koguse patsiendi kohta korrutisena, ja osakaalude korrutised.

(4) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud meditsiiniseadme standardkulu arvutamisel liidetakse lisas 16 esitatud teenuses sisalduvate meditsiiniseadmete maksumuste, mis saadakse teenuses sisalduva meditsiiniseadme koguse ja ühe ühiku ostuhinna või hulgimüügihinna korrutisena, ja osakaalude korrutised.

§ 35. Ettepaneku tegemine piirhinna arvutamiseks

(1) Ettepaneku tegemiseks lisab «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isik «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse lisas loetletud andmetele käesoleva määruse lisas 1 toodud näidisvormil loetletud andmed (edaspidi algataja taotlus).

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud algataja taotluse vormistab ja allkirjastab teenuse piirhinna taotleja esindaja.

(3) Tervishoiuteenuste loetelusse uue teenuse lisamise või loetelus kehtestatud teenuse piirhinna muutmiseks peab algataja taotlus sisaldama järgmisi andmeid:
1) töötajate kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 – ametinimetus, arv ja keskmine teenuse osutamiseks kuluv aeg (otsene- ja ettevalmistusaeg);
2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kood vastavalt käesoleva määruse lisale 4 – nimetus, soetusmaksumus, amortisatsiooniaeg, hoolduskulu aastas, keskmine kasutusaeg või protseduuride arv taotletava teenuse osutamiseks ja optimaalne protseduuride arv või tööaeg meditsiiniseadme kohta (aastas);
3) teenuse osutamiseks vajalik ruumi kood vastavalt käesoleva määruse lisale 7 – nimetus ja keskmine kasutusaeg;
4) uue teenuse lisamisel ruumis paiknev seade ja/või inventar vastavalt käesoleva määruse lisale 4 – nimetus, ühik, kogus;
5) korduvkasutusega meditsiiniseadmete kood vastavalt käesoleva määruse lisale 8 – nimetus, kogused, keskmine kasutuskordade arv ja keskmine soetusmaksumus;
6) ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kood vastavalt käesoleva määruse lisale 9 (v.a tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatu korral) – nimetus, kogused ja keskmine soetusmaksumus;
7) tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud ravimid – paikme või näidustuse nimetus, paikme või näidustuse raviks või teenuses kasutatava(te) ravimi(te) või ravikuuri(de) nimetus(ed), ravikuuris sisalduva(te) toimeaine(te) nimetus(ed) ja manustamisviis(id), ravikuuris sisalduva(te) toimeaine(te) mõõtühik, ravikuuris sisalduva toimeaine keskmine kogus patsiendi kohta, ostuhind või hulgimüügi ostuhind ühiku kohta, ravikuuri osakaal paikme või näidustuse ravis, paikme või näidustuse osakaal teenuses;
8) tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud ühekordsed meditsiiniseadmed – nimetus, kogus, hankelepingu ostuhind või hulgimüügihind ning osakaal teenuses;
9) tugiteenuste kood vastavalt käesoleva määruse lisale 11 – nimetus ja kogused esitatakse järgmiselt: keskmine pesusse mineva pesu kogus kilogrammides, patsiendi toitlustamine (jah/ei), keskmine sterilisatsiooni vajadus kuupmeetrites ning keskmine jäätmekäitluseks mineva materjali kogus kilogrammides;
10) teised teenused, mis on nimetatud tervishoiuteenuste loetelus – teenuse kood, nimetus ja kogus.

(4) Kui teenuse osutamiseks vajalikku ressurssi ei ole käesoleva määruse lisades 3–4, 7–9 ja 11 nimetatud, siis taotluses ei täideta ressursi koodi veergu.

§ 36. Teenuse piirhinna muutmine

(1) Teenuse piirhinna muutmiseks vaadatakse tegevusteks vajalike, käesoleva määruse § 28 lõike 2 punktides 1 ja 2 ning § 30 lõike 2 punktis 1 nimetatud ressursside kulu ja ressursside kasutamise optimaalne maht üle kord aastas «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel.

(2) Käesoleva määruse lisades 3–4, 6–9 ja 11 nimetatud teenuste osutamiseks vajalike ressursside keskmine kasutusvajadus ning lisades 2 ja 5 (v.a hoonete ja rajatiste kulum) ning10 toodud ressursside kulu ja ressursside kasutamise optimaalne maht vaadatakse üle «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel, kui on esitatud «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 22 lõikes 4 sätestatud haigla liikidest vähemalt ühe piirkondliku haigla, keskhaigla ja üldhaigla piirhinna arvutamise aastale eelneva viimase majandusaasta või kokkuleppel haigekassaga sellele eelneva majandusaasta aruande andmed käesoleva määruse lisas 12 toodud kulude jaotuste ja samade haiglate osutatud teenuste mahud käesoleva määruse lisas 13 toodud vormi kohaselt koos sotsiaalministri 20. detsembri 2007. a määruse nr 92 «Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord» lisa 14 elektroonse koopiaga.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

§ 37. Teenuse piirhinna arvutamine

Teenuse piirhind arvutatakse lähtudes teenuse standardkuludel põhinevast hinnast ning «Ravikindlustuse seaduse» §-st 31.

§ 38. Diagnoosipõhise kompleksteenuse (DRG) piirhinna arvutamine ja muutmine

(1) DRG piirhind on DRG baashinna ja DRG kaalu korrutis.

(2) DRG baashinna ja DRG kaalu arvutamise aluseks on hinnaarvutamise kalendriaastale eelneval kalendriaastal haigekassale esitatud ja tervishoiuteenuste loetelu § 45 lõike 2 kohaselt DRG-sse grupeerunud raviarvete, välja arvatud käesoleva määruse § 22 lõigetes 1, 2, 3, 4, 5 ja 7 kirjeldatud raviarvete, andmed.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(3) DRG piirhinnad arvutatakse kehtestatavate tervishoiuteenuste loetelu piirhindade alusel.

(4) DRG baashind on käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavate raviarvete keskmine maksumus, mis arvutatakse raviarvetele märgitud tervishoiuteenuste (v.a DRG) käesoleva paragrahvi lõikes 3 kirjeldatud piirhindade alusel.

(5) DRG kaal on käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavate ühte DRG-sse grupeerunud raviarvete keskmise maksumuse, mis arvutatakse raviarvele märgitud tervishoiuteenuste (v.a DRG) käesoleva paragrahvi lõikes 3 kirjeldatud piirhindade alusel, suhe baashinda. DRG kaal arvutatakse igale DRG-le.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ühte DRG-sse grupeerunud raviarvete keskmise maksumuse arvutamisel:
1) leitakse iga DRG grupi raviarvete aritmeetiline keskmine maksumus ja standardhälbe suurus;
2) jäetakse välja need raviarved, mis on kallimad või odavamad kui kolm standardhälvet aritmeetilisest keskmisest;
3) arvutatakse allesjäänud raviarvete uus aritmeetiline keskmine ja standardhälve;
4) jäetakse välja need raviarved, mis on kallimad või odavamad kui kaks standardhälvet punktis 3 nimetatud aritmeetilisest keskmisest. Kui väärtus, mis saadakse punktis 3 nimetatud aritmeetilisest keskmisest lahutades käesolevas punktis nimetatud kahe standardhälbe väärtuse, on väiksem kui koodiga  3076 tähistatud tervishoiuteenuse  piirhind, siis jäetakse välja need raviarved, mis on odavamad kui koodiga  3076 tähistatud tervishoiuteenuse piirhind;
5) arvutatakse allesjäänud raviarvete uus aritmeetiline keskmine.

(7) Tervishoiuteenuste loetelu § 45 lõikes 1 toodud muude samaaegselt osutatud teenuste piirhindade summa vahemiku piirid võrduvad käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 4 kirjeldatud raviarvete väljajätmise piiridega.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(8) Kui pärast lõike 6 punktis 4 kirjeldatud raviarvete väljajätmist jääb alles vähem kui 25 raviarvet, siis vastava DRG kaalu ei muudeta.

(9) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 5 kirjeldatud raviarvete keskmist maksumust hinnatakse raviarvetele kantud tervishoiuteenuste struktuuri muutuse (edaspidi struktuuri muutuse) suhtes. Kui DRG, mille kohta raviarvete keskmist maksumust arvutatakse, struktuuri muutus on suurem kui Vabariigi Valitsuse 05.01.2001.a. määruse nr.3 “Eesti Haigekassa põhikiri ”§ 8 punkt 7¹ alusel kehtestatud haigekassa 4-aasta tulude ja kulude planeerimise põhimõtetes   sätestatud struktuuri muutuseks ettenähtud vahendite osakaal või väiksem kui nimetatud osakaalu negatiivne väärtus, siis raviarvete keskmist maksumust korrigeeritakse lähtuvalt haigekassa eelarve võimalustest. Struktuuri muutus näitab, kui palju on raviarve keskmine maksumus muutunud (v.a tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud ja kehtestatavate piirhindade perioodide vahelisest muutusest tulenev muutus).

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

 

3. jagu
Üldarstiabi

§ 39. Mõisted

Mõisted käesoleva jao tähenduses:
1) ressursid on tööjõud, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, ruumid, korduvkasutusega meditsiiniseadmed, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, teenuse osutamise, koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transport ning muud vajalikud ressursid;
2) ressursi kasutamise keskmine maht on ühe teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise keskmine maht;
3) ressursi kogukulu perioodis on ressursi kogukulu kalendriaastas;
4) ressursi kasutamise optimaalne aeg on teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise aeg kalendriaastas;
5) eksperthinnang – «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras määratud isiku antud hinnang.

§ 40. Üldarstiabi osutamiseks vajalikud ressursid

(1) Pearaha piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
1) tööjõud;
2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;
3) korduvkasutusega meditsiiniseadmed ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ning ravimid;

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

4) muud ressursid.

(2) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
1) tööjõud;
2) muud ressursid.

(3) Koolitervishoiuteenuse piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
1) tööjõud;
2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;
3) korduvkasutusega meditsiiniseadmed ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ning ravimid;

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

4) muud ressursid.

(4) Baasraha piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
1) ruumid;
2) koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transport.

(5) Lisatasu, kui perearsti tegevuskoht asub lähimast «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglate loetelus nimetatud haiglast 20–40 km kaugusel ja kaugemal kui 40 km (edaspidi kaugusetasu), sisaldab teenuse osutamisega seotud transpordikulu.

(6) Uue teenuse lisamiseks tervishoiuteenuste loetellu esitatakse taotlus, milles peavad sisalduma andmed teenuste osutamiseks vajalike ressursside ja eeldatavate kulude kohta.

§ 41. Tööjõukulu arvestamine

(1) Tööjõukulu perioodis käesoleva jao tähenduses koosneb:
1) brutopalgast;
2) maksudest brutopalgalt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse);
3) koolituskulust.

(2) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse piirhinnas järgmisi summasid:
1) arsti brutopalk on 112 krooni ja 00 senti tunnis;
2) õe brutopalk on 60 krooni ja 00 senti tunnis;
3) abilise (nt registraator, raamatupidaja, koristaja jt) brutopalk on 33 krooni tunnis.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 brutopalgana toodud summasid muudetakse lähtuvalt riikliku ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast.

(4) Pearaha piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse aluseks taotluses esitatud tööaeg töötajate lõikes, kuid mitte rohkem kui on sätestatud «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 8 lõike 6 alusel kehtestatud perearsti tööjuhendis.

(5) Koolitervishoiuteenuse piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse õe tööaja arvestamisel aluseks «Töö- ja puhkeaja seaduses» sätestatud tööaeg ja arsti tööaja arvestamisel taotluse esitatud andmed tööaja kohta, kuid mitte rohkem kui on eksperdi poolt antud hinnang.

(6) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinnas tööjõukulu arvestamisel võetakse tööaja arvestamisel aluseks «Töö- ja puhkeaja seaduses» sätestatud tööaeg.

(7) Koolituskulu arvutatakse teenuse piirhinda esitatud taotluse alusel, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 42. Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu arvestamine

(1) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu perioodis koosneb:
1) kulumist;
2) hooldus- ja remondikuludest.

(2) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulum arvestatakse pearaha piirhinda vastavalt seadme soetusmaksumusele ja amortisatsiooniperioodile.

(3) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme hooldus- ja remondikulu arvestatakse pearaha piirhinda esitatud taotluse alusel, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.

(4) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme soetusmaksumus ja amortisatsiooniperiood määratakse esitatud taotluse alusel, kuid mitte vähem kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 43. Ruumide kasutuskulu arvestamine

(1) Ruumide kasutuse kogukulu perioodis koosneb:
1) hoonete ja rajatiste kulum või renditud hoonete ja kinnistute rendikulu;
2) kinnistute, hoonete ja ruumide või renditud kinnistute, hoonete ja ruumide kommunaalkulud (sealhulgas küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, valvekulu, maamaks, koristuskulu, olmeprügi vedu);
3) kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muud kulud (hooldus, remont).

(2) Ruumide suuruse määramisel lähtutakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 10 alusel kehtestatud nõuetest.

(3) Teenuse osutamiseks vajaliku ruumi ruutmeetri ehitusmaksumuse ning renditud hoonete ja kinnistute ühe m² rendihinna arvestamisel lähtutakse eksperdi antud hinnangust.

(4) Ruumide kulu arvutamise aluseks on lõikes 2 kehtestatud ruumi suurus ja lõikes 1 esitatud kinnistute, hoonete ja ruumide kasutamisega seotud kulud ning ruumi ehitusmaksumus või renditud hoonete ja kinnistute rendihind üldpinna ühe m² kohta, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 44. Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestamine

(1) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kogukulu perioodis arvestatakse:
1) meditsiiniseadmete maksumusest;
2) meditsiiniseadmete kasutamise optimaalsest ajast.

(2) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete soetusmaksumus ja kasutamise optimaalne aeg määratakse esitatud taotluse alusel lähtudes mõistlikust kasutusajast, kuid mitte vähem kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 45. Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamine

(1) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestatakse pearaha ja koolitervishoiuteenuse piirhinda vastavalt ressursside kasutamise keskmisele mahule.

(2) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamisel lähtutakse tervishoiuteenuste osutajate poolt teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust perioodis.

(3) Ravimid arvestatakse pearaha ja koolitervishoiuteenuse piirhinda juhul, kui nende nimetus ja piirhind ei ole sätestatud tervishoiuteenuste loetelus.

§ 46. Muude ressursside arvestamine

(1) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid pearaha piirhinna tähenduses on bürootarbed, kindlustus ja infotehnoloogia.

(2) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinna tähenduses on nõustamistarkvara, nõustamiskeskuse tehniline infrastruktuur ja nõustamiskeskuse üldjuhtimisega seotud ressursid.

(3) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid koolitervishoiuteenuse piirhinna tähenduses on teenuse osutamiseks vajalik tarkvara ja teenuse üldjuhtimisega seotud ressursid.

(4) Muud teenuste osutamisega seotud ressursid arvestatakse teenuse piirhinda lähtudes teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust perioodis, mille suurus ei ületa eksperdi poolt antud hinnanguga kindlaks määratud suurust. Teenuse osutamisega seotud ressursside kulu esitatakse taotluses ressursside lõikes.

§ 47. Asjaajamisega seotud transpordikulu arvestamine

Koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transpordikulu arvestatakse baasraha piirhinda lähtudes teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust perioodis, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 48. Kaugusetasu arvestamine

Kaugusetasu arvestatakse väljasõidu keskmise pikkuse, väljasõitude keskmise arvu ja kütuse kulu alusel, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 49. Ettepaneku tegemine piirhinna arvutamiseks

(1) Teenuse piirhinna arvutamise algatab «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isik, esitades lisaks «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse lisas loetletud andmetele käesoleva määruse lisas 14 toodud näidisvormil loetletud andmed.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud algataja taotluse vormistab ja allkirjastab teenuse piirhinna muutmise taotleja esindaja.

(3) Algataja taotlus peab sisaldama teenuse iseloomust lähtuvalt järgmisi andmeid, mis on esitatud perearstiabi teenuste korral «Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse» § 8 lõike 4 alusel kehtestatud minimaalse nimistu suuruse ja koolitervishoiuteenuse korral 600 õpilase kohta:
1) töötajate ametinimetus, arv ja keskmine tööaeg ning koolituskulu kalendriaastas;
2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme nimetus, soetusmaksumus, amortisatsiooniaeg, hooldus- ja remondikulu kalendriaastas;
3) teenuse osutamiseks vajaliku ruumi pinna suurus ja ruumide keskmine kasutuskulu, sh keskmine rendikulu kalendriaastas;
4) korduvkasutusega meditsiiniseadmete nimetus, kogused kalendriaastas, keskmine kasutusaeg ja keskmine soetusmaksumus;
5) ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite nimetus, kogused kalendriaastas ja keskmine soetusmaksumus;
6) muu ressursi kulu kalendriaastas kulu liikide lõikes;
7) koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transpordikulu kalendriaastas;
8) kaugusetasu osas väljasõidu kilomeetrite ja väljasõitude arv kalendriaastas ning keskmine kütusekulu kilomeetri kohta;
9) üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni puhul kontaktide arv kalendriaastas.

(4) Koolitervishoiuteenuse piirhinna arvutamiseks esitatakse lõike 3 punktides 1, 4 ja 5 esitatud andmed 11 kalendrikuu kohta.

(5) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinna arvutamiseks esitatakse lõike 3 punktides 1, 6 ja 9 esitatud andmed kalendriaasta kohta.

(6) Üldarstiabi teenuste piirhinnad vaadatakse üle «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel, kui on esitatud vähemalt kuue erinevas maakonnas vastava teenuse osutaja piirhinna arvutamise aastale eelneva viimase majandusaasta aruande andmed käesoleva määruse lisa 14 alusel.

§ 50. Teenuse piirhinna arvutamine

(1) Teenuse piirhind arvutatakse lähtudes esitatud andmetest, eksperthinnangutest ning «Ravikindlustuse seaduse» §-st 31.

(2) Pearaha piirhind arvutatakse järgmiselt:
1) arsti ja õe tööaeg jagatakse ühe kindlustatud isiku kohta pearaha vanusegruppide lõikes, arvestades kindlustatud isikute osakaalu vastavas vanusegrupis;
2) ülejäänud töötajate (arsti ja õe asendaja, abilise) puhul summeeritakse tööjõukulu, koolituskulu, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite kulu, korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete kulu ja muud kulud ning jagatakse ühe kindlustatud isiku kohta, võttes aluseks minimaalse nimistu suuruse, mis on kehtestatud «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 8 lõike 4 alusel;
3) käesoleva lõike punktis 1 ja 2 nimetatud kulu summeeritakse vanusegruppide lõikes.

(3) Baasraha piirhinna arvutamisel jagatakse ruumide kasutuskulu ning koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transpordikulu summa kalendriaastas kalendrikuude arvuga.

(4) Kaugusetasu arvutamisel jagatakse väljasõidu keskmise pikkuse, väljasõitude keskmise arvu ja kütuse kulu korrutis kalendriaastas kalendrikuude arvuga.

(5) Koolitervishoiuteenuse piirhind ühe õpilase kohta arvutatakse jagades tööjõukulu ja korduvkasutusega ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete ja muude ressursside kulude summa kalendriaastas 11 kuuga ning seejärel arvuga 600.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(6) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinna arvutamisel ühes kalendrikuus jagatakse tööjõu ja muude ressursside kulude summa kalendriaastas kalendrikuude arvuga.

(7) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni piirhinna arvutamisel jagatakse tööjõu ja muude ressursside kulude summa kalendriaastas nõuandetelefoni konsultatsioonide arvuga kalendriaastas.

8. peatükk
RAVIARVE ANDMED JA VORMISTAMISE NÕUDED

§ 51. Raviarve vormistamine

(1) Tervishoiuteenuse osutaja vormistab kindlustatud isikule osutatud teenuse eest raviarve «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 4² lõike 2 alusel sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrusega nr 56 «Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord» kehtestatud tingimustel ja korras.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(2) Kooskõlastatult haigekassaga on tervishoiuteenuse osutaja juhil õigus anda raviarve vormistamise õigus ka teenust osutavale arstikutseta spetsialistile (logopeed,kliiniline psühholoog, füsioterapeut, tegevusterapeut), kui spetsialist omab vastava eriala diplomit või on tunnistatud pädevaks vastavaid spetsialiste ühendava kutseliidu või -ühenduse poolt. Kliinilistele psühholoogidele, füsioterapeutidele ja tegevusterapeutidele raviarve vormistamise õiguse andmisel arvestab haigekassa erialaühenduse arvamusega. Tervishoiuteenuse osutaja taotlusel  annab haigekassa logopeedile, kliinilisele psühholoogile, füsioterapeudile, tegevusterapeudile, kes omab vastava eriala diplomit või on tunnistatud pädevaks vastavaid spetsialiste ühendava kutseliidu või -ühenduse poolt, raviarve vormistamiseks koodi.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

(3) Ühe haigusjuhu korral osutatud teenused vormistatakse ühel raviarvel, v.a käesoleva määruse §-s 63 sätestatud juhul.

§ 52. Raviarve esitamine ja säilitamine

(1) Tervishoiuteenuse osutaja edastab raviarve haigekassale tervishoiuteenuse osutaja ja haigekassa vahel sõlmitud lepingus sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Haigekassale esitatav raviarve peab vastama käesoleva peatükiga kehtestatud raviarve andmete ja vormistamise nõuetele.

(3) Raviarvet säilitatakse seitse aastat.

§ 53. Raviarve üldandmed

Raviarvele kantakse järgmised üldandmed:
1) raviarve seeria, mis vastab arve plangile trükitud tähisele või väljatrüki puhul tervishoiuteenuse osutaja ja haigekassa vahel kokkulepitud raviarve tähistamise viisile;
2) raviarve number, mis vastab arve plangile trükitud numbrile või väljatrüki puhul tervishoiuteenuse osutaja poolt kehtestatud numereerimise korrale;
3) haigekassa piirkondliku osakonna kood, mille andmekogusse kindlustatud isik on kantud;
4) raviarve alustamise kuupäev.

§ 54. Teenust iseloomustavad andmed

(1) Raviarvele kantakse järgmised teenust iseloomustavad andmed:
1) vältimatu arstiabi osutamise kohta (JAH korral J, EI korral E);
2) töövõimetuslehe väljaandmise kohta (JAH korral J, EI korral E);
3) teenuse tüübi kood käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud loendi alusel.

(2) Raviarvele kantakse teenuse tüübi kood järgmiselt:

Kood	Teenuse tüüp
1	ambulatoorne (v.a päevaravi ja päevakirurgia)
2	statsionaarne
3	vältimatu hambaravi üle 19-aastastele
4	hambaravi alla 19-aastastele
10	hambaproteesimine alla 19-aastastele
11	ortodontia alla 19-aastastele
12	hambahaiguste ennetus alla 19-aastastele
13	ennetus (koolitervishoid)
14	ennetus (v.a koolitervishoid)
15	statsionaarne taastusravi
16	ambulatoorne taastusravi
17	perearsti teenused
18	statsionaarne hooldusravi
19	päevaravi ja päevakirurgia
20	ambulatoorne hooldusravi
31	hambaproteeside rahaline hüvitis

(3) Raviarvele kantakse osutatud teenuse põhieriala kood vastavalt tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingule.

§ 55. Ravile saabumise andmed

(1) Raviarvele kantakse ravile saabumise andmetena ravile saabumise liigi kood ning suunanud arsti kood.

(2) Lähtuvalt ravile saabumise ja suunamise viisist märgitakse ravile saabumise liigi kood järgmiselt:

Kood	Saabumise liigi selgitus
T0001	Kiirabi
T0002	Tuli ise
T0003	Tagasikutse
T0004	Politsei
T0005	Eriarsti ambulatoorselt ravilt
T0007	Üldhaiglast statsionaarselt või päevaravilt
T0008	Keskhaiglast  statsionaarselt või päevaravilt
T0009	Piirkondlikust haiglast statsionaarselt või päevaravilt
T0010	Muu tervishoiuteenuse osutaja statsionaarselt või päevaravilt
T0011	Perearst
T0012	Muu saabumine

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ravile saabumise liigi koode rakendatakse järgmistel tingimustel:

1) T0001 – ravile toomisel kiirabiga;

2) T0002 – ravile saabumisel ilma saatekirjata;

3) T0003 – haige tagasikutsumisel sama arsti juurde;

4) T0004 – haige toomisel ravile politsei või päästeameti poolt;

5) T0005 – ravile suunamisel eriarsti ambulatoorselt ravilt;

6) T0007, T0008, T0009 – ravile saabumisel vahetu suunamise korras kas üldhaigla, keskhaigla või piirkondliku haigla statsionaarselt ravilt (v.a. statsionaarselt taastusravilt või statsionaarselt hooldusravilt) või päevaravilt;

7) T0010 – ravile saabumisel vahetu suunamise korras punktis 6 nimetamata tervishoiuteenuse osutaja statsionaarselt ravilt (v.a. statsionaarselt taastusravilt või statsionaarselt hooldusravilt) või päevaravilt;

8) T0011 – ravile saabumisel perearsti poolt suunamisega;

9) T0012 – ravile saabumine punktides 1 kuni 8 nimetamata põhjustel, seal hulgas ravile saabumine statsionaarselt taastusravilt ja statsionaarselt hooldusravilt.

(4) suunanud arsti koodi ei märgita raviarvele, kui suunamise liik on T0001 «kiirabi», T0002 «tuli ise» või T0004 «politsei».

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

§ 56. Haige andmed

Raviarvele kantakse haige järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) sünnipäev, -kuu ja -aasta;
4) riigi kood vastavalt ISO-3166 kolmetähelisele standardile;
5) omavalitsusüksuse (valla või linna) kood vastavalt Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorile (EHAK). Välismaalasest haige korral jääb täitmata;
6) välismaalasest haige täpne aadress;
7) haige sugu, märkides M – mees või N – naine.

§ 57. Diagnoosi andmed

(1) Raviarvele kantakse järgmised diagnoosi andmed:
1) põhidiagnoosi kood RHK-10 järgi;

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

2) põhidiagnoosi esmane/korduv haigestumine märgitakse järgmiselt:  

+	esmashaigestumine
–	korduvhaigestumine
0	diagnoos kinnitamata

3) kaasuva diagnoosi kood RHK-10 järgi, kusjuures kõik kaasuvad diagnoosid esitatakse eraldi;
4) kaasuva diagnoosi esmane/korduv haigestumine märgitakse iga kaasuva diagnoosi kohta eraldi järgmiselt:

+	esmashaigestumine
–	korduvhaigestumine
0	diagnoos kinnitamata

5) haiguse kliinilise raskusastme, staadiumi või muu erialaseltsi(de)ga kokkulepitud tunnus järgmiselt:

1	Tähendus kindla RHK-10 diagnoosi korral raviarvel vastavalt erialaseltsiga kokkulepitule
2	Tähendus kindla RHK-10 diagnoosi korral raviarvel vastavalt erialaseltsiga kokkulepitule
3	Tähendus kindla RHK-10 diagnoosi korral raviarvel vastavalt erialaseltsiga kokkulepitule
4	Tähendus kindla RHK-10 diagnoosi korral raviarvel vastavalt erialaseltsiga kokkulepitule

 [RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(2) Raviarvele kantakse välispõhjust iseloomustav kood RHK-10 20. peatüki järgi.

§ 58. Raviarve lõpetamise andmed

(1) Raviarvele kantakse järgmised raviarve lõpetamise andmed:
1) lõpetamise kuupäev;
2) surma kuupäev;

3) raviarve lõpetamise põhjuse koodi number järgmiselt:

Kood	Raviarve lõpetamise põhjus
1	Suunatud sama tervishoiuteenuse osutaja teise eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule
2	Suunatud sama tervishoiuteenuse osutaja statsionaarsele ravile
3	Suunatud teise tervishoiuteenuse osutaja eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule
5	Suunatud teise tervishoiuteenuse osutaja (üldhaigla) statsionaarsele ravile
6	Suunatud teise tervishoiuteenuse osutaja (keskhaigla) statsionaarsele ravile
7	Suunatud teise tervishoiuteenuse osutaja (piirkondlik haigla) statsionaarsele ravile
8	Suunatud teise tervishoiuteenuse osutaja statsionaarsele ravile (v.a üldhaigla, keskhaigla, piirkondlik haigla)
9	Lahkunud omavastutusel arsti soovitusi arvestamata
10	Surnud
11	Muud põhjused
12	Suunatud sama tervishoiuteenuse osutaja päevaravile
13	Suunatud teise tervishoiuteenuse osutaja päevaravile
14	Kutsutud tagasi sama eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule (sama tervishoiuteenuse osutaja)
15	Paranemine või tervistumine

(2) Raviarve lõpetamise põhjuse koode 5, 6, 7 ja 8 ei kasutata juhul kui patsient suunatakse statsionaarsele taastusravile või statsionaarsele hooldusravile.

(3) Raviarve lõpetamise põhjuse koodi 11 kasutatakse koodidega 1 kuni 10 ja 12 kuni 15 kajastamata põhjustel, seal hulgas juhul, kui patsient suunatakse statsionaarsele taastusravile või statsionaarsele hooldusravile.

(4) Raviarve lõpetamise põhjuse koodi 15 kasutatakse koodidega 1 kuni 10 ja 12 kuni 14 kajastamata juhtudel.

[RTL 2008, 5, 56 – jõust. 20.01.2008] – rakendatakse alates 1.01.2008

§ 59. Teenuse osutamise andmed

Raviarvele kantakse osutatud teenuse andmed järgmiselt:
1) teenuse nimetus;
2) teenuse kood, mis on sätestatud tervishoiuteenuste loetelus;
3) hulk numbrites, mis tähistab olenevalt teenusest tükke, tunde, liitreid;
4) intensiivravi korral tähistatakse teenuse hulk järgmiselt:

Aeg (tundides)	Sellekohane hulk
1   2   3   4   5   6   7   8   9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 üle 18	0.04 0.08 0.13 0.17 0.21 0.25 0.29 0.33 0.38 0.42 0.46 0.5 0.54 0.58 0.63 0.67 0.71 1     1

5) teenuse osutamise kuupäev;
6) hambavalemi korral märgitakse hambaravi, hambakroonide ja täisvalu (mitteäravõetavate) proteeside ning lisatööde korral tähistus rahvusvahelise ISO standardi (FDI, 1970) järgi.

§ 60. DRG andmed

DRG rakendamisel kantakse raviarvele lisaks käesoleva määruse §-s 59 nimetatud andmetele järgmised DRG andmed:
1) kood;
2) piirhind;
3) tervishoiuteenuse loetelu § 45 lõikes 4 nimetatud DRG piirhinna koefitsient.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

§ 61. Tasumise andmed

Raviarvele kantakse osutatud teenuse tasumisele kuuluva summa kohta järgmised andmed:
1) koefitsient 1 tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud piirhinnast erineva hinna rakendamisel;
2) koefitsient 2 tähistab ravi rahastamise lepingu muutmisel piirhinnast erineva hinna korral teenusele rakendatavat koefitsienti;
3) teenuse piirhind, mis on kehtestatud tervishoiuteenuste loetelus;
4) teenuse summa, mis saadakse hulga, koefitsient 1, koefitsient 2 ja piirhinna korrutamise tulemusena.

§ 62. Kirurgilise protseduuri kood raviarvel

Raviarvele kantakse kirurgilise protseduuri kood (edaspidi NCSP) vastavalt sotsiaalministri 10. jaanuari 2002. a määrusele nr 13 «Tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine» järgmiselt:
1) NCSP järjekorranumber (järjestatakse kahanevalt operatsiooni ressursimahukuse järgi);
2) NCSP kood;
3) NCSP teenuse osutamise kuupäev.

§ 63. Järgnev raviarve

Raviarvele kantakse järgneva arve tunnus, märkides järgneva arve olemasolul sellekohasesse lahtrisse (JAH korral J, EI korral E). Järgneva arve väljastamise tingimused lepitakse kokku tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingus.

§ 64. Raviarve kogusumma

Raviarvele kantakse kogusumma, mis saadakse käesoleva määruse § 61 punktis 4 nimetatud teenuste summade kokku liitmisel.

§ 65. Raviarve kogusumma DRG piirhinna rakendamise korral

(1) Raviarvele kantakse summa, mis saadakse DRG piirhinna korrutamisel tervishoiuteenuste loetelu § 45 lõikes 4 nimetatud DRG piirhinna koefitsiendiga.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(2) Raviarvele kantakse summa, mis saadakse käesoleva määruse § 61 punkti 4 kohaselt saadud muude teenuste summade liitmisel ja korrutamisel tervishoiuteenuste loetelu § 45 lõikes 4 nimetatud muude teenuste summa koefitsiendiga.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

(3) Raviarvele kantakse kogusumma, mis saadakse käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud summade liitmisel.

(4) DRG piirhinna rakendamise korral ei kuulu kohaldamisele käesoleva määruse § 64.

§ 66. Tervishoiuteenuse osutaja andmed

Raviarvele kantakse arve esitanud tervishoiuteenuse osutaja järgmised andmed:
1) tervishoiuteenuse osutaja äriregistrikood, füüsilisest isikust ettevõtja korral märgitakse ettevõtja isikukood;
2) tervishoiuteenuse osutaja nimi;
3) raviarve vormistanud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi;

4) raviarve vormistanud tervishoiutöötaja registreerimistõendi number, logopeedi või psühholoogi kood.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009]

 

9. peatükk
MÄÄRUSE RAKENDUSSÄTTED

§ 67. Määruse kehtetuks tunnistamine

(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

(2) 2009. a I poolaastal hindab haigekassa perearsti tegevusi lisatasu tasumiseks haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö (kood 3061) ning erialase lisapädevuse eest (kood 3062) 31.12.2008. a kehtinud §-s 8 sätestatud tingimuste alusel ning kinnitab hindamise tulemused hiljemalt 1. juuliks 2009. a.

[RTL 2009, 25, 328 – jõust. 1.07.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

§ 68. Määruse jõustumine

(1) Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007. a.

(2) Määruse § 22 lõiked 2 ja 3 jõustuvad 1. aprillil 2007. a.

(3) Määruse § 57 lõike 1 punkt 5 jõustub 1. jaanuaril 2008. a.

 

Väljaandja:	Sotsiaalminister
Akti liik:	määrus
Teksti liik:	terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:	01.04.2024
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:	Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:	RT I, 27.03.2024, 8

Määrus kehtestatakse «Ravikindlustuse seaduse» § 32 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse kindlustatud isikult Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika.
[RT I, 29.03.2023, 8 - jõust. 01.04.2023]

  (2) Käesolevas määruses kasutatavate koodide numbrid tähistavad ravikindlustuse seaduse § 30 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus“ (edaspidi tervishoiuteenuste loetelu) sätestatud tervishoiuteenuste koode või Tervisekassa ja perearsti või koolitervishoiuteenuse osutaja vahel sõlmitavas ravi rahastamise lepingus kokku lepitud koode.
[RT I, 20.12.2023, 17 - jõust. 01.01.2024]

§ 2.   Tasu maksmise kohustuse ülevõtmine

  (1) Kindlustatud isiku kindlustuskaitse kehtivuse ajal võtab Tervisekassa kindlustatud isikult tervishoiuteenuse (edaspidi teenus) eest tasu maksmise kohustuse üle (edaspidi tasub) «Ravikindlustuse seaduse» §-s 39 sätestatud korras tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu (edaspidi leping) alusel.

  (2) Pärast kindlustuskaitse lõppemist tasub Tervisekassa tervishoiuteenuse osutajale «Ravikindlustuse seaduse» § 29 lõikes 3 sätestatud korras, kui vältimatu arstiabi osutamise vajaduse tingis kindlustuskaitse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtum.

  (3) Tervisekassa ja tervishoiuteenuse osutaja lepivad teenuste osutamise eest rakendatavates hindades kokku lepingu sõlmimisel või selle muutmisel, arvestades tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste piirmäärasid ja piirhindu ning hinnates «Ravikindlustuse seaduse» §-s 36 sätestatud asjaolusid.

  (4) Kui Tervisekassaga lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutaja osutab kindlustatud isikutele eriarstiabi tervishoiuteenuseid lepinguperioodiks (poolaasta ja aasta) kokku lepitud kohustuste kogusummast rohkem, võtab Tervisekassa kokkulepitud kohustuste kogusummat ületavate ravijuhtude eest tasu maksmise kohustuse üle statsionaarses eriarstiabis koefitsiendiga 0,3 ning ambulatoorses eriarstiabis, ennetuses, päevaravis, iseseisvas füsioteraapias, logopeedilises ravis ja psühholoogilises ravis koefitsiendiga 0,7 tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud ning ravi rahastamise lepingus kokku lepitud piirhinnast.
[RT I, 20.12.2023, 17 - jõust. 01.01.2024]

  (4¹) Kui Tervisekassaga lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutaja osutab kindlustatud isikutele õendusabi tervishoiuteenuseid lepinguperioodiks (I poolaasta ja aasta) kokkulepitud kohustuste kogusummast rohkem, võtab Tervisekassa kokkulepitud kohustuste kogusummat ületavate ravijuhtude eest tasu maksmise kohustuse üle iseseisvas statsionaarses õendusabis koefitsiendiga 0,3 ja koduõenduses koefitsiendiga 0,7 tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnast.
[RT I, 27.03.2020, 11 - jõust. 01.04.2020]

  (5) Kui perearst, kellele on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 35 lõike 2 alusel kinnitatud nimistu (edaspidi perearst), ületab kalendriaastaks käesoleva määruse § 6 lõikes 1, 1³ või 7 kehtestatud täiendavalt tasustatavateks teenusteks ettenähtud summat, võtab Tervisekassa nimetatud summat ületavate teenuste eest tasu maksmise kohustuse üle koefitsiendiga 0,7 tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnast.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

§ 3.   Teenuste eest tasumise vormistamine

  (1) Teenuse eest tasumiseks esitab tervishoiuteenuse osutaja Tervisekassale nõuetekohaselt vormistatud raviarve.

  (2) Kindlustatud isikule osutatud teenused vormistatakse raviarvel, mille andmed ja raviarve täitmise nõuded on sätestatud käesoleva määruse 8. peatükis. Kui tervishoiuteenuse osutaja osutab teenuseid teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevas asutuses kindlustatud isikule, kes tõendab oma kindlustuskaitset Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse poolt väljastatud vormikohase tõendi (E 112 või S2, E 123 või DA1) alusel, lisatakse raviarvele koopia esitatud dokumendist ning andmed Eestis ajutisel viibimisel tekkinud tervishoiuteenuse vajaduse kohta.
[RT I, 18.06.2014, 4 - jõust. 21.06.2014]

  (3) Tervishoiuteenuse osutaja vormistab raviarve ka ravikindlustusega hõlmamata isikule vältimatu abi osutamise korral.
[RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008 – rakendatakse alates 1.01.2008]

  (4) Teenused vormistatakse raviarvel teenuse osutamise kuupäeval kehtinud piirhinna või Tervisekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vahel kokku lepitud hinna alusel. Koodidega 3061, 3062, 3050, 3069, 3083, 3093, 3178 ja 3185 tähistatud tervishoiuteenuste osutamise kuupäevaks on käesoleva määruse §-s 8 või §-s 8¹ sätestatud töö hindamise tulemuste kinnitamise päev, sealhulgas tulemuste muutmise korral.
[RT I, 20.12.2023, 17 - jõust. 01.01.2024]

  (5) Tervishoiuteenuste loetelus nimetatud tervishoiuteenuse eest, mille puhul ei ole võimalik konkreetset isikut teenuse saajana kindlaks määrata, on Tervisekassal õigus koostada koondarve tervishoiuteenuse osutaja nimel. Isikustamata koondarvele ei kohaldata käesoleva määruse 8. peatükis sätestatut.
[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

2. peatükk ÜLDARSTIABI JA KOOLITERVISHOIUTEENUSE EEST TASUMINE 

[RT I, 29.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

§ 4.   Üldarstiabi eest tasumine

  (1) Tervisekassa tasub perearstile kindlustatud isikule osutatud teenuse eest tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud pearaha, baasraha ja lisatasu (v.a lisatasu koodidega 3050, 3061, 3062, 3067, 3068, 3069, 3083 ja 3093 tähistatud teenuste eest) piirhinna põhjal arvutatud arve alusel igal kuul.
[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (1¹) Tervisekassa tasub perearstile lisatasu koodidega 3050, 3061, 3062, 3069, 3083 ja 3093 tähistatud teenuste eest üks kord kalendriaastas tasumisele eelneva(te) kalendriaasta(te) tegevustega saavutatud tulemuste alusel. Tulemuste arvutamise tingimused ja kord on sätestatud käesoleva määruse §-s 8.

  (1²) Tervisekassa tasub perearstile lisatasu koodidega 3067 ja 3068 tähistatud teenuste eest raviarve alusel tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinna ulatuses iga kuu vastavalt eelnevas kuus tehtud ületöötundide arvule.

[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (2) Tervisekassa tasub perearstile täiendavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–1² nimetatud summadele perearsti poolt osutatud, käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste eest esitatud raviarvete alusel, arvestades samas paragrahvis kehtestatud rahalise piiranguga.

[RT I, 27.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

  (2¹) [Kehtetu - RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

  (3) Kui perearst osutab üldarstiabi Tervisekassa andmekogusse kandmata isikule, kes tõendab kindlustuskaitse olemasolu teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi, Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või E-vormiga, tasub Tervisekassa perearstile raviarve alusel. Perearsti esmase vastuvõtu korral rakendatakse koodiga 3002 ja korduva vastuvõtu korral koodiga 3004 tähistatud teenuste piirhindu ning neile kohalduvaid sätteid. Tervisekassa tasub tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinna alusel täiendavalt käesoleva määruse §-des 5 ja 6 loetletud teenuste eest ulatuses, mis ei hõlma tervishoiuteenuste loetelu § 10 lõikes 2 nimetatud tegevusi. Teenuste eest tasumisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 1, 1¹, 1² ja 2 ning käesoleva määruse § 6 lõigetes 1 ja 7 nimetatud rahalist piirangut.

[RT I, 29.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

§ 4¹.   Tervisekeskuse rahastamise erisused

[RT I, 28.06.2017, 24 - jõust. 01.07.2017]

  (1) Tervisekassa tasub tervisekeskuses tegutsevatele perearstidele vastavalt tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3092 tähistatud baasraha piirhinnale, kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) tervisekeskus on avatud tööpäeviti kell 08.00–18.00;
  2) tervisekeskuse ruumid vastavad tervise- ja tööministri 29. oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 163 sätestatud nõuetele;
  3) tervisekeskusel on ajakohane veebileht, millel on avalikustatud vähemalt tervisekeskuse lahtioleku- ja vastuvõtuajad ning selles töötavate tervishoiutöötajate ja füsioterapeudi vastuvõtuajad ning samad andmed on tervisekeskuses nähtaval kohal;
  4) tervisekeskuse lahtiolekuajal on tagatud patsientide ravijärjekorda registreerimine tervisekeskuses või telefoni, e-posti või Interneti vahendusel;
  5) tervisekeskuse lahtiolekuajal võtab selles vastu vähemalt üks perearst, kes tagab kõikide tervisekeskuses tegutsevate perearstide nimistusse kuuluvate patsientide vastuvõtu ägeda tervisehäire korral;
  6) tervisekeskuse lahtiolekuajal on selles tagatud vähemalt ühe pereõe iseseisev vastuvõtt;
  7) tervisekeskuses on tagatud ämmaemanda iseseisev vastuvõtt vähemalt viis tundi nädalas;
  8) tervisekeskuses on tagatud füsioteraapiateenuse osutamine vähemalt viis tundi nädalas;

[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]
  8¹) tervisekeskuses on tagatud koduõendusteenuse osutamine kolme nimistu kohta vähemalt 18 visiidi ulatuses poolaasta jooksul ja maksimaalselt kolme nimistu kohta ühe täiskoormusega koduõe poolt;
[RT I, 28.06.2018, 5 - jõust. 01.07.2018]
  9) tervisekeskuses tegutsevad tervishoiutöötajad korraldavad kliiniliste juhtumite arutelusid vastavalt vajadusele, kuid kõige harvem üks kord kahe kuu jooksul. Arutelude kohta koostatakse protokoll;
  10) tervisekeskuses on tagatud käesoleva määruse lisas 39 kehtestatud ressursid.

  (2) [Kehtetu - RT I, 20.12.2023, 17 - jõust. 01.01.2024]

  (2¹) [Kehtetu - RT I, 20.12.2023, 17 - jõust. 01.01.2024]

  (3) [Kehtetu - RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (4) [Kehtetu - RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (4¹) [Kehtetu - RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (5) [Kehtetu - RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (5¹) [Kehtetu - RT I, 07.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

  (5²) [Kehtetu - RT I, 07.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

  (6) Kui tervisekeskuses tegutseval perearstil on teine tegevuskoht, mis ei asu tervisekeskuse taristus, tasub Tervisekassa lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud baasraha piirhinnale tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3051 tähistatud baasraha piirhinna koefitsiendiga 0,8.

  (7) Kui tervisekeskus on avatud tööpäeviti kell 08.00–20.00, tasub Tervisekassa tervisekeskuse perearstidele lisatasu koodidega 3067 ja 3068 tähistatud teenuste eest raviarve alusel tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinna ulatuses iga kuu vastavalt eelnevas kuus tehtud ületöötundide arvule.
[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

§ 5.   Pearaha arvel osutatava teenuse eest tasumine

  (1) Tervisekassa tasub pearaha arvel perearsti osutatud järgmiste tegevuste eest:
  1) tervist edendav ja haigusi ennetav töö;
  2) haige ambulatoorne vastuvõtt ning koduvisiidid;
  3) haige läbivaatus, diagnostika ja raviplaani koostamine, diagnoosi määramine;
  4) nõustamine tervise säilitamise, taastamise, töö ja elukorralduse suhtes ning vajadusel ravi määramine;
  4¹) tervishoiu- ja sotsiaalabiteenuste vajaduse kontakthindamine;
  5) ravimite soovitamine ja retsepti väljakirjutamine;
  6) protseduuride tegemine;
[RTL 2009, 25, 328 - jõust. 01.07.2009]
  7) teenuste osutamist tõendavate dokumentide vormistamine;
  8) esmase arstliku ekspertiisi tegemine haige töövõime ja terviseseisundi kohta;
  9) vajadusel haige veo korraldamine haiglasse.

  (2) Tervisekassa tasub pearaha arvel perearsti osutatud järgmiste uuringute ning protseduuride eest:
  1) verejooksu sulgemine;
  2) elustamine;
  3) lahastamine haige veoks;
  4) rinnanäärme palpatsioon;
  5) eesnäärme palpatsioon;
  6) kuulmislanguse määramine, kuulmise sõeltest;
  7) otoskoopia;
  8) välise kuulmekäigu loputus;
  9) rinoskoopia;
  10) nina-neelu tamponaad;
  11) nägemisteravuse kontroll;
  12) vaateväljade esmane määramine;
  13) värvitaju kontroll;
  14) silmapõhja vaatlus;
  15) PEF-meetria;
  16) antropomeetria;
  17) elektrokardiogrammi tegemine ja hindamine;
  18) veeni punktsioon;
  19) süstimine;
  20) sidumine (v.a põletushaige sidumine);
  21) lokaalanesteesia;
  22) perifeersed närviblokaadid;
  23) kusepõie loputus;
  24) imiku/väikelapse psühhomotoorse arengu hindamine.

  (3) Tervisekassa tasub pearaha arvel järgmiste laboriuuringute eest:

Laboriuuringud	Tervishoiuteenuse kood
Glükoos	66101
Uriinianalüüs testribaga	66207

  (4) Pearaha arvel tasutavate uuringute, protseduuride ja laboriuuringute eest tasub perearst eriarstiabi tervishoiuteenuse osutajale juhul, kui perearst on suunanud haige eriarsti juurde pearaha arvel tasutavaid uuringuid tegemata.
[RTL 2009, 25, 328 - jõust. 01.07.2009]

  (5) Perearsti poolt teisese arvamuse andmine on pearaha arvel osutatav teenus.

§ 6.   Täiendavalt tasutavad teenused

  (1) Tervisekassa tasub täiendavalt perearsti pearaha arvel tasutavatele teenustele kuni 39% perearsti nimistule pearahadeks arvestatud summast aastas järgmiste uuringute, protseduuride ja laboriuuringute eest:
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

Uuringud, protseduurid ja laboriuuringud	Tervishoiuteenuse kood
Massaažiseanss mõõdukate ja tugevate tsentraalsete või perifeersete pareesidega haigele (kestus 30 min)	7011
Tegevusteraapia individuaalne (kestus 30 min)	7053
Kaugtegevusteraapia individuaalne (kestus 30 min)	7068
Tegevusteraapia 2–3 haigele samaaegselt (kestus 30 min)	7054
Kaugtegevusteraapia 2–3 haigele samal ajal (kestus 30 min)	7069
Mudaraviseanss reumatoidse polüartriidi, Behterevi haiguse ning väljendunud liigesejäikusega haigele	7022
Silmapõhja fotografeerimine	7260
Silmapõhja uuring kolmepeegliläätse või Volke luubiga	7263
Sigmoidoskoopia	7556
Bronhoskoopia	7559
Rektoskoopia	7562
Kolposkoopia	7563
Röntgeniülesvõte peapiirkonnast (üks ülesvõte)	7900
Röntgeniülesvõte peapiirkonnast (kaks ülesvõtet)	7901
Röntgeniülesvõte peapiirkonnast (kolm või enam ülesvõtet)	7902
Röntgeniülesvõte rindkere piirkonnast (üks ülesvõte)	7903
Röntgeniülesvõte rindkere piirkonnast (kaks ülesvõtet)	7904
Röntgeniülesvõte rindkere piirkonnast (kolm või enam ülesvõtet)	7905
Röntgeniülesvõte lülisamba piirkonnast (üks ülesvõte)	7906
Röntgeniülesvõte lülisamba piirkonnast (kaks ülesvõtet)	7907
Röntgeniülesvõte lülisamba piirkonnast (iga järgmine ülesvõte)	7908
Röntgeniülesvõte kõhupiirkonnast (üks ülesvõte)	7909
Röntgeniülesvõte kõhupiirkonnast (kaks ülesvõtet)	7910
Röntgeniülesvõte kõhupiirkonnast (kolm või enam ülesvõtet)	7911
Röntgeniülesvõte vaagnapiirkonnast (üks ülesvõte)	7912
Röntgeniülesvõte vaagnapiirkonnast (kaks ülesvõtet)	7913
Röntgeniülesvõte vaagnapiirkonnast (kolm või enam ülesvõtet)	7914
Röntgeniülesvõte ülajäsemetest ja/või liigestest (üks ülesvõte)	7915
Röntgeniülesvõte ülajäsemetest (kaks ülesvõtet)	7916
Röntgeniülesvõte ülajäsemetest (iga järgmine ülesvõte)	7917
Röntgeniülesvõte alajäsemetest (üks ülesvõte)	7918
Röntgeniülesvõte alajäsemetest (kaks ülesvõtet)	7919
Röntgeniülesvõte alajäsemetest (iga järgmine ülesvõte)	7920
Mammograafia, üks rinnanääre kahes sihis	6074
Kuseteede kontrastuuring ehk urograafia	7928
Jäseme ülesvõte telje mõõtmiseks või täispikkuses lülisamba röntgeniülesvõte	7930
Röntgenoskoopia (üks piirkond)	7932
Söögitoru ja mao või peensoole kaksikkontrasteerimine röntgenoskoopial	7933
Röntgenoskoopia kontrastainega, sh fistulograafia (üks piirkond)	7934
Irrigoskoopia ehk kolograafia kaksikkontrasteerimisega	7936
Luutiheduse uuring aksiaalse DXA densitomeeriga	6112
Radiorenograafia	79416
Elektroentsefalograafia (kestusega kuni 1 tund)	6263
Toonaudiomeetria	6402
Tümpanomeetria	6408
Ühe piirkonna arterite ultraheliuuring	7941
Ühe piirkonna veenide ultraheliuuring	7942
Ühe piirkonna arterite ja veenide ultraheliuuring	7943
Ühe piirkonna liigese/liigeste ultraheliuuring	7946
Pehmete kudede ultraheliuuring (üks piirkond)	7948
Kilpnäärme ultraheliuuring	7950
Rinnanäärme ultraheliuuring (üks rind)	7952
Kõhupiirkonna ultraheliuuring	7956
Vaagnapiirkonna ultraheliuuring	7958
Kõhu- ja vaagnapiirkonna ultraheliuuring	7953
Vaginaalne ultraheliuuring	7954
Rektaalne ultraheliuuring	7960
Residuaaluriini määramine ultraheliga	7963
Kusepõie refluksi ultraheliuuring	7964
Raseduse ultraheliuuring	7947
Ph-meetria (k.a sondi sisseviimine)	7028
Elektroneuromüograafia	6267
Elektroneurograafia	6268
Tilt-test	6325
Albumiin, valk	66100
Kreatiniin, uurea, kusihape	66102
Bilirubiin, konjugeeritud bilirubiin	66103
Kolesterool, triglütseriidid	66104
Kolesterooli fraktsioonid: HDL, LDL	66105
Ensüümid: ALP, ASAT, ALAT, LDH, CK, GGT, CK-MBa, alfa-amülaas	66106
Naatrium, kaalium, kaltsium	66107
Kloriid, liitium, laktaat, ammoonium	66108
Raud, magneesium, fosfaat	66109
Lipaas, pankrease amülaas	66110
Antistreptolüsiin-O, reumatoidfaktor	66111
C-reaktiivne valk	66112
Happe-aluse tasakaal	66113
Hemoglobiini derivaadid ja variandid: karboksühemoglobiin, methemoglobiin, fetaalne hemoglobiin	66114
Vastsündinu bilirubiin	66115
IgG uriinis või liikvoris	66116
Albumiin uriinis (mikroalbumiin) või liikvoris	66117
Glükohemoglobiin	66118
Immunofiksatsioon: liikvori oligoklonaalsed immuunglobuliinid, uriini või seerumi monoklonaalsed immuunglobuliinid	66119
Seerumi valkude elektroforees	66120
Uriini või liikvori valkude elektroforees	66121
Isoensüümide elektroforees	66122
Spetsiifilised valgud 1: IgA, IgM, IgG, transferriin	66123
Spetsiifilised valgud 2: tseruloplasmiin, haptoglobiin, C3, C4, tsüstatiin C, prealbumiin, alfa1-antitrüpsiin, immuunglobuliinide kapa- ja lambda-ahelad	66124
Immuunglobuliinide alaklassid	66125
Süsivesikdefitsiitne transferriin	66126
Transferriini lahustuvad retseptorid	66127
Angiotensiini muundav ensüüm	66128
Koliini esteraas	66129
Hemoglobiin plasmas	66130
Osmolaalsus	66131
Krüoglobuliinid	66132
Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaas	66133
D-ksüloos uriinis	66135
Porfüüriauuringud: delta-aminolevuliinhape, koproporfüriin	66136
Fenüülalaniini kvantitatiivne määramine fluoromeetrilisel meetodil	66137
Ainevahetushaiguste sõeluuringud	66138
Ainevahetushaiguste eriuuringud: aminohapped, suhkrud, puriinid ja pürimidiinid, orgaanilised happed, pika ahelaga rasvhapped, kreatiin, guanidinoatsetaat	66139
Gaaskromatograafiline uuring: alkoholid (etanooli kinnitav uuring, metanool, isopropanool) ja atsetoon, etüleenglükool	66140
Narkootiliste ainete ja ravimite sõeluuringud: barbituraadid, bensodiasepiin, opiaadid, amfetamiinid, tritsüklilised antidepressandid, fentsüklidiin, kokaiin, metadoon, kannabinoidid	66141
Etanool	66142
Ravimite kontsentratsiooni määramine 1: digoksiin, fenobarbitaal, fenütoiin, gentamütsiin, karbamasepiin, teofülliin, valproaat, vankomütsiin	66143
Ravimite kontsentratsiooni määramine 2: tsüklosporiin, paratsetamool, amikatsiin, salitsülaadid, metotreksaat	66144
Metallide määramine: Cu, Zn, Pb, Hg, Cd, Mn	66145
Erütrotsüütide settekiiruse uuring	66200
Hemogramm (vere automaatuuring leukogrammita või kolmeosalise leukogrammiga)	66201
Hemogramm viieosalise leukogrammiga	66202
Retikulotsüütide uuring	66203
Vereäige mikroskoopiline uuring	66204
Luuüdi tsütoloogiline uuring	66205
Tsütokeemiline üksikuuring	66206
Uriini sademe mikroskoopiline uuring	66208
Väljaheite sõeluuringud (peitveri, rasvhapped)	66209
Kehavedelike (liikvori, pleura-, perikardi-, astsiidi-, sünoviaal- või amnionivedeliku) makroskoopiline või tsütoosi uuring	66211
Kehavedelike (liikvori, pleura-, perikardi-, astsiidi-, sünoviaal- või amnionivedeliku) tsütogramm	66212
Sperma ülduuring: veeldumine, väljanägemine, maht, konsistents, pH	66213
Sperma mikroskoopiline uuring: spermatosoidide arv, liikuvus, rakulised elemendid, aglutinatsioon	66214
Veritsusaja uuring	66300
Trombotsüütide agregatsiooni uuringud	66301
Hüübimisjada sõeluuringud: PT, APTT	66302
Hüübimisjada lisauuringud: fibrinogeen, TT*	66303
Fibriini laguproduktide uuringud: fibriini D-dimeerid, fibriini monomeerid	66306
AB0-veregrupi ja Rh(D) kinnitav määramine (AB0-grupp määratud nii otsese kui ka pöördreaktsiooniga)	66400
AB0-veregrupi ja Rh(D) määramine (AB0-grupp määratud otsese reaktsiooniga)	66401
AB0-veregrupi määramine patsiendi identifitseerimisel või erütrokomponentide kontrollil	66402
Erütrotsütaarsete antikehade sõeluuring kahe erütrotsüüdiga	66403
Erütrotsütaarsete antikehade sõeluuring kolme erütrotsüüdiga	66404
Erütrotsütaarsete antikehade tüpiseerimine ühel paneelil	66405
Algmaterjali mikroskoopiline uuring natiivpreparaadis	66500
Algmaterjali mikroskoopiline uuring fikseeritud värvitud preparaadis	66501
Algmaterjali mikroskoopiline uuring eelneva kultiveerimisega või kontsentreerimisega	66502
Mikroskoopiline uuring mükobakterite määramiseks	66503
Bioloogilise materjali aeroobne külv põhisöötme(te)le	66510
Bioloogilise materjali aeroobne külv lisasöötme(te)le	66511
Bioloogilise materjali külv inkubeerimisega spetsiifilises keskkonnas (mikroaerofiilid, anaeroobid, kapnofiilid)	66512
Bioloogilise materjali külv spetsiifiliste (harva esinevate või raskesti kultiveeritavate) patogeenide määramiseks	66513
Bioloogilise materjali külv spetsiaalsesse/automatiseeritud külvisüsteemi	66514
Bioloogilise materjali külv mükobakterite määramiseks (klassikaline meetod)	66515
Bioloogilise materjali külv mükobakterite määramiseks (vedelsöötmesüsteem)	66516
Bioloogilise materjali uuring koekultuuril	66517
Mükobakterite samastamine	66520
Mikroorganismi samastamine üksikute biokeemiliste või immunoloogiliste reaktsioonide abil	66521
Mikroorganismi samastamine biokeemilise või immunoloogilise spetsiaalse/automatiseeritud süsteemi abil	66522
Täpsustav samastamine	66523
Ravimitundlikkuse määramine diskdifusiooni meetodil kuni kuue preparaadi suhtes	66530
Minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni määramine ühes preparaadis	66531
Mikroorganismi markeri määramine aglutinatsiooni-, hemaglutinatsiooni-, lateksaglutinatsioonireaktsioonil	66540
Haigustekitaja markeri määramine immuunfluorestsentsmeetodil	66541
Kiiranalüüs haigustekitaja markeri määramiseks immuunkromatogeensel meetodil	66542
DNA analüüs PCR-meetodil	66608
Haigustekitaja tüpiseerimine või grupi määramine PCR-meetodil	66612
Sõeluuringud, hormoonuuringud, haigustekitajate uuringud immuunmeetodil (v.a HIV)	66706
Aneemia-, südame-, kasvajamarkerite määramine, haigustekitajate uuringud, antikehade, vitamiinide ja ensüümide määramine immuunmeetodil	66707
Tsütokiinide, allergeenipaneelide, spetsiifiliste markerite määramine ja haigustekitajate uuringud immuunmeetodil	66708
Harvaesinevad ja kinnitavad uuringud, erakorralised analüüsid immuunmeetodil	66709
Kiiranalüüs testribaga	66710
Immuunfluorestsentsuuring	66711
Immuunfluorestsentsuuring valmisslaididel	66712
Biopsiamaterjali immuunfluorestsentsuuring	66713
Immuunblot-uuring	66714
Kompleksne immuunblot-uuring	66715
Spetsiifiliste antikehade kompleksne samastamine	66716
Tsütobloki uuring (1 blokk)	66813
Botulismitoksiinravi planeerimine ja ravimi manustamine	6260
Karpaalkanali või ganglion stellatum’i või kolmiknärvi perifeersete harude blokaad või epiduraalblokaad	6262
Spiroergomeetria	6307
Keha rasva- ja veesisalduse uuring bioelektrilise takistuse meetodil	6360
Lapse aju ultraheliuuring	7940
Loote ultraheliuuring dopleriga	7969
Jalaravikabineti teenus	7049
Torketest allergeeniga	7502
Nahasisene test allergeeniga	7503
Provokatsioonitest	7504
Aplikatsioonitest allergeenidega	7509
Anaalvaariksite endoskoopiline ligeerimine	7590
Pleura punktsioon ultraheli või röntgeni kontrolli all	7894
Sääre-õlavarre (ABI) indeksi määramine	6117
Prostataspetsiifilise antigeeni määramine	66721

[RT I, 29.03.2023, 8 - jõust. 01.04.2023]

  (1¹) [Kehtetu - RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

  (1²) [Kehtetu – RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (1³) Kui perearstile makstakse eelmise aasta tulemuste eest lisatasu koodiga 3061 või 3069 tähistatud teenuse eest, tasub Tervisekassa käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud uuringute, protseduuride ja laboriuuringute eest lisaks perearsti pearaha arvel tasutavatele teenustele kuni 45% perearsti nimistule pearahadeks arvestatud summast aastas.

[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.07.2019]

  (2) [Kehtetu – RTL 2009, 25, 328 - jõust. 01.07.2009]

  (3) Tervisekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 1³ kehtestatud määrale perearsti saatekirja alusel surnu patoanatoomilisele lahangule vedamise ja tehtud patoanatoomiliste lahangute eest tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste piirhindade alusel.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

  (4) Tervisekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 1³ kehtestatud määrale perearsti poolt patsiendi suunamisel e-konsultatsioonile uroloogile, endokrinoloogile, pulmonoloogile, otorinolarüngoloogile, reumatoloogile, pediaatrile, hematoloogile, neuroloogile, kardioloogile, gastroenteroloogile, ortopeedile, onkoloogile, allergoloog-immunoloogile, nefroloogile, sisearstile, psühhiaatrile, günekoloogile, taastusarstile, dermatoveneroloogile, veresoontekirurgile, valuravi arstile, lastepsühhiaatrile, androloogile, infektsionistile, üldkirurgile, meditsiinigeneetika arstile, lastekirurgile, neurokirurgile, suu-, näo- ja lõualuukirurgile, laste oftalmoloogile, plastika- ja rekonstruktiivkirurgile, täiskasvanute silmaarstile, töötervishoiuarstile ja bensodiasepiinide või bensodiasepiinisarnaste ainete retsepti väljakirjutamiseks tervise infosüsteemi vahendusel edastatud e-konsultatsiooni saatekirjaga või e-konsultatsioonile suunatud patsiendi ravi ülevõtmise eest tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimustel, kui e-konsultatsiooni saatekiri ja eriarsti vastus sisaldavad käesoleva määruse lisades 19–23, 27–29, 31–38, 40, 42–45, 47, 50, 52–59 ja 63–65 sätestatud andmeid.

[RT I, 27.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

  (4¹) Tervisekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 1³ kehtestatud määrale patsiendile jämesoolevähi sõeluuringu raames tehtud väljaheite uuringu eest vastavalt tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnale.

[RT I, 22.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]

  (5) Tervisekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva määruse § 4 lõikes 1, 1¹ või 1² kehtestatud summale järgmiste teenuste eest vastavalt tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste piirhindadele:

Uuringud ja protseduurid	Tervishoiuteenuse kood
Ämmaemanda vastuvõtt (kestus 60 min)	3111
Ämmaemanda vastuvõtt (kestus 30 min)	3112
Ämmaemanda koduvisiit	3038
Ämmaemanda kaugvastuvõtt (kestus 30 min)	3208
Ämmaemanda kaugvastuvõtt esmatasandi tervisekeskuses (kestus 30 min)	3218
Ämmaemanda vastuvõtt esmatasandi tervisekeskuses (kestus 60 min)	3098
Ämmaemanda vastuvõtt esmatasandi tervisekeskuses (kestus 30 min)	3099
Ämmaemanda videovastuvõtt esmatasandi tervisekeskuses (30 min)	3230
Esmatasandi tervisekeskuses töötava ämmaemanda koduvisiit	3028
Koduõendusteenus	3026
Biopsia võtmine (välja arvatud operatsiooni ajal)	7004
Diagnostilisel või ravi eesmärgil elundi/õõne punktsioon	7005
Puurbiopsia	7006
Dermatoskoopia	7007
Digitaalne dermatoskoopia	7008
Diatermokoagulatsioon, krüoteraapia (protseduur ühele haigele)	7025
Laparotsentees	7110
Pindmiste naha ja nahaaluskoe tuumorite eemaldamine	7114
Pindmiste haavade ekstsisioon, kirurgiline korrastus	7115
Mädakolde avamine ja dreneerimine	7116
Võõrkeha (v.a implantaadi) eemaldamine pehmetest kudedest	7117
Väikese implantaadi eemaldamine	7118
Väikese implantaadi vahetamine	7119
Muud kirurgilised protseduurid	7122
Õlavarre kips- või kerglahase asetamine	7128
Sääre kips- või kerglahase asetamine	7129
Muu kips- või kerglahase asetamine	7130
Sidumine (ambulatoorne)	7141
Kateeterdamine	7159
Püsikateetri paigaldamine	7160
Epitsüstostoomi vahetus	7162
Kusepõie loputus ja ravimi viimine põide (ambulatoorselt)	7163
Punktsiooniga epitsüstostoomia	7165
Emakasisese vahendi paigaldamine / instrumentaalne väljutamine, emakakaela laiendamine	7352
Günekoloogiline läbivaatus koos preparaadi võtmisega	7359
HIV1,2 antigeeni ja/või antikehade määramine	66719
Papanicolaou meetodil tehtud ja skriinija hinnatud günekotsütoloogiline uuring	66807
Papanicolaou meetodil tehtud, skriinija ja patoloogi hinnatud günekotsütoloogiline uuring	66809
Papanicolaou meetodil tehtud ja patoloogi hinnatud patoloogiline günekotsütoloogiline uuring	66811
Vedelikupõhine günekotsütoloogiline uuring (LBC)	66822
Ösofagogastroduodenoskoopia	7551
Kolonoskoopia	7558
Klipsi asetamine endoskoopial	7574
Endoskoopiline injektsioonravi	7576
Verejooksu peatamine elektrokoagulatsioonitangi või -elektroodi kasutamisega	7577
Argoonplasmakoagulatsiooni kasutamine endoskoopial	7578
Spirograafia	6301
Bronhodilataatortest	6302
Vererõhu ööpäevane monitooring	6344
EKG monitooring 24 tundi	6371
Ehhokardiograafia osalise mahuga	6339
Elektrokardiograafia koormustest (veloergomeetril, koormusrajal)	6324
Täismahus ehhokardiograafia	6340
Peennõelabiopsia või punktsioon ultraheli või röntgeni kontrolli all	7890
Hematoksüliin-eosiin värvinguga biopsiamaterjali uuring (1 blokk)	66800
Hematoksüliin-eosiin värvinguga pahaloomulisuse diferentseeringuga biopsiamaterjali uuring (1 blokk)	66823
Operatsioonipreparaadi väljalõige koos makropreparaadi ja histoloogilise preparaadi kirjeldava diagnoosiga (kuni 3 blokki)	66801
Histoloogilise preparaadi 1 lisavärving (Giemsa, van Gieson) (1 klaas)	66802
Immuunhistokeemiline või -tsütokeemiline uuring ühel koelõigul või tsütoloogilisel preparaadil (1 klaas)	66804
Histo- või tsütokeemiline uuring histoloogilisel koelõigul või tsütoloogilisel preparaadil (1 klaas)	66805
Skriinija poolt hinnatud üldtsütoloogiline uuring (kuni 3 klaasi)	66808
Patoloogi poolt hinnatud üldtsütoloogiline uuring (kuni 3 klaasi)	66810
Histoloogilise koematerjali võtmine endoskoopial (kuni 5 tükki)	7552
Tsütoloogilise koematerjali võtmine endoskoopial	7587
Endoskoopiline polüpektoomia (kuni 5 polüüpi)	7569
Emakasisene rasestumisvastane vahend	2930L
Füsioteraapia individuaalne (kestus 30 min)	7050
Kaugfüsioteraapia individuaalne (kestus 30 min)	7065
Füsioteraapia grupis (kestus 30 min)	7052
Kaugfüsioteraapia grupis (kestus 30 min)	7067
Inimese papilloomviiruse test nukleiinhappe (DNA ja/või RNA) järjestuse määramisel	66644
Vedelikupõhine günekotsütoloogiline uuring HPV/NAT leiu täpsustamiseks	66821
Tubaka- või nikotiinitoodetest loobumise esmane nõustamine (50 min)	3119
Tubaka- või nikotiinitoodetest loobumise nõustamine (15 min)	3120
Tubaka- või nikotiinitoodetest loobumise kaugnõustamine (15 min)	3232
Tubaka- või nikotiinitoodetest loobumise videonõustamine (15 min)	3233
Transkraniaalse alalisvooluga stimulatsiooni seanss	7604
AUDIT test koos tagasisidestamisega (10 minutit)	3127
Alkoholitarvitamise häire ennetus ja lühinõustamine (15 minutit)	3122
Alkoholitarvitamise häire ennetus ja laiendatud nõustamine (50 minutit)	3123
AUDIT test koos tagasisidestamisega kaugvastuvõtuna (10 minutit)	3234
AUDIT test koos tagasisidestamisega videovastuvõtuna (10 minutit)	3235
Alkoholitarvitamise häire ennetus ja lühinõustamine kaugvastuvõtuna (15 minutit)	3236
Alkoholitarvitamise häire ennetus ja lühinõustamine videovastuvõtuna (15 minutit)	3237
Alkoholitarvitamise häire ennetus ja laiendatud nõustamine kaugvastuvõtuna (50 minutit)	3238
Alkoholitarvitamise häire ennetus ja laiendatud nõustamine videovastuvõtuna (50 minutit)	3239
Endoproteesimise vajaduse hindamise ja/või üldandmete ja elukvaliteedi hindamise küsimustiku täitmine vastavalt endoproteesimise standardile sobivale patsiendile (1 kord)	4506A
Füsioteraapia igapäevases keskkonnas	7060
Kodune palliatiivne hapnikravi	7074
Kardiotokograafiline non-stress-test	6335
Kardiotokograafiline kontraktsiooni stresstest	6336
Ühe inimese gripivastane vaktsineerimine	3089
Ühe inimese vaktsineerimine COVID-19 vastu	3199
Riskipatsiendile raviplaani koostamine	5092A
Riskipatsiendi järelvisiit koos raviplaani ülevaatusega	5095A

[RT I, 27.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

  (5¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud koodiga 3026 tähistatud teenuse eest võtab Tervisekassa tasu maksmise kohustuse üle nimistuga perearsti puhul.
[RT I, 05.04.2022, 9 - jõust. 08.04.2022, rakendatakse 1. aprillist 2022. a.]

  (5²) Tervisekassa tasub perearstile raviarve esitamisel ööpäevaringset väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihoolekandeteenust ja kogukonnas elamise teenust saava isiku ning perearsti nimistu välise isiku COVID-19 ja gripi vastu vaktsineerimise eest tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste piirhinna alusel.
[RT I, 20.12.2023, 17 - jõust. 01.01.2024]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud raseduse jälgimisega seotud teenuste puhul peab perearst lähtuma Eesti Naistearstide Seltsi poolt heakskiidetud raseduse jälgimise juhendist.
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

  (6¹) Tervisekassa tasub perearstile raviarve esitamisel emakasisese rasestumisvastase vahendi paigaldamise eest tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinna alusel.
[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (6²) [Kehtetu - RT I, 24.03.2021, 1 - jõust. 01.04.2021]

  (6³) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud koodidega 66644 ja 66821 tähistatud teenuste eest võtab Tervisekassa tasu maksmise kohustuse üle riiklikul emakakaelavähi sõeluuringul osalevate patsientide puhul. Nimetatud koodide kasutamisel tuleb juhinduda Tervisekassa emakakaelavähi sõeluuringu tegevusjuhendiga kehtestatud nõuetest.
[RT I, 18.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (7) Tervisekassa tasub täiendavalt perearsti pearaha arvel tasutavatele teenustele kuni 10% perearsti nimistule pearahadeks arvestatud summast aastas järgmiste uuringute ja protseduuride eest:
[RT I, 08.07.2022, 3 - jõust. 11.07.2022, rakendatakse 1. juulist 2022. a.]

Uuringud ja protseduurid	Tervishoiuteenuse kood
Kliinilise psühholoogi konsultatsioon eriarsti suunamisel	7607
Kliinilise psühholoogi kaugvastuvõtt eriarsti suunamisel	7633
Psühhoteraapia seanss ühele haigele	7601
Kaugpsühhoteraapia seanss ühele haigele	7630
Psühhoteraapia seanss ühele haigele grupis (grupis kaks kuni kaheksa haiget)	7602
Kaugpsühhoteraapia seanss ühele haigele grupis (grupis kaks kuni kaheksa haiget)	7631
Psühhoteraapia seanss perele	7603
Kaugpsühhoteraapia seanss perele	7632
Logopeediline uuring	7621
Logopeedi vastuvõtt	7628
Logopeedi kaugvastuvõtt	7629
Füsioteraapia basseinis individuaalne (kestus 30 min)	7056
Füsioteraapia basseinis grupis (kestus 30 min)	7057

[RT I, 29.03.2023, 8 - jõust. 01.04.2023]

  (8) [Kehtetu - RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

§ 7.   [Kehtetu – RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008 – rakendatakse alates 1.01.2008]

§ 8.   Lisatasu tasumine perearstile

  (1) Tervisekassa tasub perearstile tervishoiuteenuste loetelus koodidega 3050, 3061, 3062, 3069, 3083 ja 3093 tähistatud teenuste eest käesolevas paragrahvis või tervishoiuteenuste loetelus sätestatud kriteeriumite alusel, hinnates tegevusi nimistusse kuuluvate kindlustatud isikutega jooksvale kalendriaastale eelneval kalendriaastal (edaspidi hinnatav kalendriaasta) või käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel kuni viiel eelneval kalendriaastal.

  (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud kriteeriumide täitmise hindamiseks esitab Tervisekassa perearstile Tervisekassa andmekogu andmete alusel lepingus kokkulepitud andmed hiljemalt jooksva kalendriaasta 20. veebruariks.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

  (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud kriteeriumide rakendamise kord lepitakse kokku Tervisekassa ja perearsti vahel sõlmitavas lepingus.

  (4) Haigusi ennetava tulemusliku töö hindamise kriteeriumid on järgmised:

0–18-aastased isikud		KOOD	PUNKTE
0–2-aastaste laste vaktsineerimine vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel kehtestatud määrusega kinnitatud immuniseerimiskavale		9120	90
		9121
		9029
Laste läbivaatus ja väikelaste üldine tervisekontroll	1. elukuul	9080	60
	3. elukuul	9080
	12. elukuul	9080
	2 aasta vanuselt	9080
Kolmeaastase lapse läbivaatus ja tervisekontroll		9080	19
Kooliminevate laste läbivaatus (6-, 7- või 8-aastaselt)		9080	10
Kooliealiste laste (10-, 11- või 12-aastaselt) läbivaatus ja tervisekontroll		9080	19
Kokku			198

[RT I, 29.03.2023, 8 - jõust. 01.04.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2023. a.]

  (5) 0–2-aastaste laste vaktsineerimise hõlmatusse arvestatakse ka vaktsineerimisest keeldumised ja meditsiinilised vastunäidustused vaktsineerimisele juhul, kui vastavas vanuses lapsele on tehtud ettenähtud läbivaatused ja üldine tervisekontroll. Vaktsineerimisest keeldumist ja meditsiinilist vastunäidustust võetakse tulemuste arvestamisel arvesse vastavalt lepingus sätestatud tingimustele.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

  (6) Perearstile, kelle teeninduspiirkonnaks on üks kohaliku omavalitsuse üksus ning kelle nimistu koosneb selle piirkonna elanikest ja tema nimistusse ei kuulu 0–2-aastaseid ega 6–8-aastaseid lapsi, määratakse 0–18-aastaste isikute haigusi ennetava tulemusliku töö hindamisel keskmine punktide arv.
[RT I, 29.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

  (7) [Kehtetu - RT I, 22.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]

  (7¹) [Kehtetu - RT I, 08.07.2022, 3 - jõust. 11.07.2022, rakendatakse 1. juulist 2022. a.]

  (8) Krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö hindamise kriteeriumid on järgmised:

Diabeet II	KOOD	PUNKTE
Tervisekassa poolt Tervisekassa andmekogu andmete alusel esitatud diabeet II krooniliste haigete (sotsiaalministri 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 13 „Tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine” kehtestatud rahvusvahelise haiguste klassifikaatori (edaspidi RHK 10) jaotises E11 nimetatud diagnoosidega) loetelu kinnitatud		0
Diabeet II haigetel määratud glükohemoglobiin	66118	72
Diabeet II haigetel määratud kreatiniin vereseerumis	66102
Diabeet II haigetel määratud üldkolesterool	66104
Diabeet II haigetel määratud kolesterooli fraktsioonid üks kord aastas	66105
Pereõe nõustav vastuvõtt ja/või kroonilise haige nõustamine	9061 ja/või 9044
Albumiini ja kreatiniini suhte määramine uriinist	66117, 66102

Hüpertooniatõbi		KOOD	PUNKTE
Tervisekassa poolt Tervisekassa andmekogu andmete alusel esitatud hüpertooniatõvehaigete (RHK 10 jaotistes I10–I15 nimetatud diagnoosidega ja haiguse raskusastmetega) loetelu kinnitatud			0
I (madal risk)	Glükoos või glükolüseeritud hemoglobiin (HbA1c) üks kord kolme aasta jooksul	66101, 66118	96
	Üldkolesterool üks kord kolme aasta jooksul	66104
	Kolesterooli fraktsioonid üks kord kolme aasta jooksul	66105
	Pereõe nõustav vastuvõtt ja/või kroonilise haige nõustamine	9061 ja/või 9044
II (mõõdukas lisarisk)	Alla 80-aastastel määratud üldkolesterool	66104	187
	Alla 80-aastastel määratud kolesterooli fraktsioonid	66105
	Glükoos või glükolüseeritud hemoglobiin (HbA1c)	66101, 66118
	Kreatiniin	66102
	EKG üks kord kolme aasta jooksul	6361, 6362
	Pereõe nõustav vastuvõtt ja/või kroonilise haige nõustamine	9061 ja/või 9044
	Albumiini ja kreatiniini suhte määramine uriinist	66117, 66102
III (kõrge või ülikõrge lisarisk)	Alla 80-aastastel määratud üldkolesterool	66104	43
	Alla 80-aastastel määratud kolesterooli fraktsioonid	66105
	Glükoos või glükolüseeritud hemoglobiin (HbA1c)	66101, 66118
	Kreatiniin	66102
	Pereõe nõustav vastuvõtt ja/või kroonilise haige nõustamine	9061 ja/või 9044
	Albumiini ja kreatiniini suhte määramine uriinist	66117, 66102

Müokardiinfarkt	KOOD	PUNKTE
Tervisekassa poolt Tervisekassa andmekogu andmete alusel esitatud müokardiinfarktihaigete (RHK 10 jaotistes I21, I22 ja I23 nimetatud diagnoosidega ja I25.2 diagnoosiga) loetelu kinnitatud		0
Määratud glükoos või glükolüseeritud hemoglobiin (HbA1c)	66101, 66118
Määratud kolesterooli fraktsioonid	66105
Pereõe nõustav vastuvõtt ja/või kroonilise haige nõustamine	9061 ja/või 9044
Tervisekassa andmekogu andmetel on hinnataval kalendriaastal igale müokardiinfarkti läbipõdenule (RKH 10 jaotistes I21, I22, I23, I25.2 nimetatud diagnoosidega) välja kirjutatud vähemalt neli retsepti statiinide ravimirühmast (k.a kombinatsioonis) (infarkt ravimid 2)		20
Kokku		442

[RT I, 29.03.2023, 8 - jõust. 01.04.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2023. a.]

  (9) Perearstile, kelle nimistus ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud diagnoosidega kroonilisi haigeid ning kelle nimistus olevate isikute kohta ei ole eriarstid Tervisekassale esitanud nimetatud haiguste diagnoosidega raviarveid, määratakse hindamisel krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö kriteeriumites vastava haiguse puhul keskmine punktide arv.
[RT I, 18.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (10) Kroonilisi haigeid jälgitakse vastavalt ravijuhenditele. Krooniliste haigete jälgimise tulemuslikkust tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3061 või 3069 tähistatud teenuse eest tasumiseks hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud tingimustel.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

  (10¹) Jälgimise indikaatorid on järgmised:

Indikaator	KOOD	PUNKTE
Perearsti poolt e-konsultatsioonile suunamise osakaal saatekirjadest		0
HIV indikaatorseisundiga patsientide HIV testimise määr	66719	0
Tervisekassa andmekogu andmetel on hinnataval kalendriaastal igale diabeet II haigele (RHK 10 jaotises E11 nimetatud diagnoosidega) välja kirjutatud vähemalt kolm retsepti metformiinile (k.a kombinatsioonis) (diabeet ravimid 1)		0
Tervisekassa andmekogu andmetel on hinnataval kalendriaastal igale mõõduka, kõrge ja ülikõrge lisariskiga hüpertooniatõvehaigele (RHK 10 jaotistes I10–I15 nimetatud diagnoosidega) välja kirjutatud vähemalt neli retsepti angiotensiin konverteeriva ensüümi inhibiitorite, kaltsiumkanalite blokaatorite, beeta-blokaatorite või angiotensiin (II) antagonisti ravimirühmast (k.a kombinatsioonis) (hüpertoonia ravimid 2)		0
Tervisekassa poolt Tervisekassa andmekogu andmete alusel esitatud kodade virvendusarütmia haigete (RHK 10 jaotistes I48 nimetatud diagnoosidega ja haiguse raskusastmetega) loetelu kinnitatud		0
Tervisekassa andmekogu andmetel on hinnataval kalendriaastal igale kodade virvendusarütmia haigele (RHK 10 jaotises I48 nimetatud diagnoosidega) välja kirjutatud vähemalt 4 retsepti varfariinile või 6 retsepti rivaroksabaani, apiksabaani, dabigatraani või edoksabaaniga (kodade virvendusarütmia ravimid 1)		0

[RT I, 29.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

  (11) Erialase lisapädevuse hindamise kriteeriumid on järgmised:

Erialane pädevus	KOOD	KOEFITSIENT
Perearsti erialane pädevus		0,1
Pereõe erialane pädevus		0,1
Perearsti ja pereõe erialane pädevus		0,1

 

 

Günekoloogiline läbivaatus	KOOD	KOEFITSIENT
Günekoloogiline läbivaatus koos preparaadi võtmisega	7359	0,3
Emakasisese vahendi paigaldamine / instrumentaalne väljutamine, emakakaela laiendamine	7352
Güneko-tsütoloogiline uuring	66807 või 66809 või 66811
Perearsti poolt raseduse tuvastamine ja jälgimine	9045
Inimese papilloomviiruse test nukleiinhappe (DNA ja/või RNA) järjestuse määramiseks	66644
Vedelikupõhine güneko-tsütoloogiline uuring HPV/NAT leiu täpsustamiseks	66821

 

Kirurgilised manipulatsioonid ja pisioperatsioonid	KOOD	KOEFITSIENT
Pindmiste haavade ekstsisioon, kirurgiline korrastus	7115	0,3
Mädakolde avamine ja dreneerimine	7116
Võõrkeha (v.a implantaadi) eemaldamine pehmetest kudedest	7117
Muud kirurgilised protseduurid	7122
Sidumine (ambulatoorne)	7141
Pindmiste naha ja nahaaluskoe tuumorite eemaldamine	7114
Muu kips- või kerglahase asetamine	7130
Biopsia võtmine (välja arvatud operatsiooni ajal)	7004
Diagnostilisel või ravi eesmärgil organi/õõne punktsioon	7005
Kateeterdamine	7159
Püsikateetri paigaldamine	7160
Epitsüstostoomi vahetus	7162
Kusepõie loputus ja ravimi viimine põide (ambulatoorselt)	7163
Diatermokoagulatsioon, küroteraapia (protseduur ühele haigele)	7025
Puurbiopsia	7006

 

E-konsultatsioonid	KOOD	KOEFITSIENT
E-konsultatsioon e-tervise infosüsteemi vahendusel	3039	0,1

[RT I, 18.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (11¹) Sõeluuringutega tegelemise kriteeriumid on järgmised:

Jämesoolevähi ennetus	Kood	Punkte
Tervisekassa andmebaasis esineb perearsti raviarvetel jämesoolevähi sõeluuringu puhul nõustamine ja peitvere testi komplekti kätteandmine. Tervisekassa andmebaasis esineb perearsti raviarvetel jämesoolevähi sõeluuringu puhul nõustamine ja sõeluuringust keeldumine. Tervisekassa andmebaasis esineb perearsti raviarvetel sõeluuringu laborianalüüs.	9038 ja 9039 või 9038 ja 9048 või 66224	100
KOKKU		100

[RT I, 18.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (11²) Sõeluuringute sihtrühmad lepitakse kokku ravi rahastamise lepingus.

[RT I, 18.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (12) Perearstile tasutakse tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3061 või 3069 tähistatud teenuse piirhinnast koefitsiendiga 0,8, kui haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö kriteeriumidest kokku on täidetud vähemalt 80%.
[RT I, 18.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (12¹) Perearstile tasutakse tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3083 tähistatud teenuse piirhinnast koefitsiendiga 0,8, kui sõeluuringutega tegelemise kriteeriumidest kokku on täidetud vähemalt 80%.

[RT I, 18.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (13) Perearstile tasutakse tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3061 või 3069 tähistatud teenuse piirhinnast koefitsiendiga 1,0, kui perearsti haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö kriteeriumidest kokku on täidetud vähemalt 90%.
[RT I, 18.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (13¹) Perearstile tasutakse tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3083 tähistatud teenuse piirhinnast koefitsiendiga 1,0, kui sõeluuringutega tegelemise kriteeriumidest kokku on täidetud vähemalt 90%.

[RT I, 18.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (13²) Perearstile tasutakse tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3185 tähistatud teenuse piirhinnast koefitsiendiga vastavalt nimistusse kuuluvate vähemalt 60-aastaste isikute hõlmatusele perioodil august kuni märts järgmiselt:
  1) 30–40% hõlmatuse korral on koefitsient 0,8;
  2) 41–50% hõlmatuse korral on koefitsient 1;
  3) 51% ja enama hõlmatuse korral on koefitsient 1,2.
[RT I, 20.12.2023, 17 - jõust. 01.01.2024]

  (14) Kui üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omava tervishoiuteenuse osutaja kaudu tegutsevatest perearstidest kaks kolmandikku on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 12 või 13 sätestatud tingimused, hinnatakse perearsti erialast lisapädevust. Erialast pädevust hinnatakse perearsti nimistu põhiselt. Günekoloogilise läbivaatuse, kirurgiliste manipulatsioonide ja pisioperatsioonide tegemise pädevust ning e-konsultatsioonide andmist hinnatakse üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omava tervishoiuteenuse osutaja põhiselt. Erialase lisapädevuse hindamisel liidetakse täidetud kriteeriumide koefitsiendid. Erialase lisapädevuse hindamisel liidetakse täidetud kriteeriumite koefitsiendid.
[RT I, 20.12.2023, 17 - jõust. 01.01.2024]

  (14¹) Koodiga 3050 tähistatud lisatasu maksmise aluseks on MTÜ Eesti Perearstide Selts poolt läbi viidud üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omavate tervishoiuteenuse osutajate kvaliteedi hindamise tulemused. Hindamise tulemusel antakse kõigile hindamises osalejatele punktisumma, mille alusel paigutub üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omav tervishoiuteenuse osutaja kvaliteedi hindamise skaalal A-, B- või C-tasemel.

[RT I, 29.12.2016, 66 - jõust. 01.01.2017]

  (14²) Kui üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omavat tervishoiuteenuse osutajat on MTÜ Eesti Perearstide Selts poolt kvaliteedi hindamise tulemusel hinnatud A-tasemega hinnatava aasta 31. detsembri seisuga, makstakse koodiga 3050 tähistatud lisatasu juhul, kui vähemalt 70% perearstidest, kes tegutsevad tervishoiuteenuse osutaja kaudu, on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 12 või 13 sätestatud tingimused ja üksnes nende nimistute kohta, mille perearst on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 12 või 13 sätestatud tingimused.

[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

  (14³) Koodiga 3093 tähistatud lisatasu maksmise aluseks on MTÜ Eesti Perearstide Selts poolt tehtud üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omavate tervishoiuteenuse osutajate kvaliteedi hindamine ja Tervisekassa poolt kinnitatud kvaliteedi hindamise tulemused. MTÜ Eesti Perearstide Seltsi hindamise tulemusel antakse kõigile hindamisel osalejatele punktisumma, mille alusel paigutub üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omav tervishoiuteenuse osutaja kvaliteedi hindamise skaalal A-, B- või C-tasemele. MTÜ Eesti Perearstide Selts annab kvaliteedi hindamise tulemusel üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omavale tervishoiuteenuse osutajale A- või B-taseme hinnatava aasta 31. detsembri seisuga, kui üldarstiabi ravi rahastamise lepingut omav tervishoiuteenuse osutaja on täitnud tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3061 või 3069 tähistatud haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö kriteeriumidest kokku vähemalt 80%.

[RT I, 18.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (14⁴) [Kehtetu - RT I, 20.12.2023, 17 - jõust. 01.01.2024]

  (15) Tervisekassa hindab perearsti poolt esitatud raviarvete ja käesolevas paragrahvis sätestatud juhul muude andmete alusel perearsti tegevust käesolevas paragrahvis või tervishoiuteenuste loetelus sätestatud korras ning kinnitab hindamise tulemused hinnatavale kalendriaastale järgneva kalendriaasta 1. juuliks.
[RT I, 22.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]

  (16) Perearstil on õigus algatada käesoleva paragrahvi lõike 15 alusel tehtud Tervisekassa otsuse suhtes vaidemenetlus «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

  (17) Tervisekassa avalikustab oma veebilehel hinnatavale kalendriaastale järgneva kalendriaasta 1. juuliks kõigi perearstide koodidega 3061, 3062, 3069 ja 3083 tähistatud tervishoiuteenuste punktisumma ja piirhinna koefitsiendid. Koodidega 3050 ja 3093 tähistatud tervishoiuteenuste hindamise tulemused avalikustatakse Tervisekassa veebilehel hindamise läbiviimise aasta 1. detsembriks.
[RT I, 29.12.2016, 66 - jõust. 01.01.2017]

  (18) Lõigetes 4, 8 ja 10¹–11¹ sätestatu puhul lepitakse hõlmatus kokku ravi rahastamise lepingus.

[RT I, 18.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

§ 8¹.   Lisatasu tasumine koolitervishoiuteenuse osutajale

  (1) Tervisekassa tasub koolitervishoiuteenuse osutajale tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3178 tähistatud lisatasu käesolevas paragrahvis või tervishoiuteenuste loetelus sätestatud kriteeriumide alusel, hinnates koolitervishoiuteenuse osutamise sihtrühma kuuluvate kindlustatud isikutega tehtavaid tegevusi jooksval aastal lõppenud õppeaasta kohta (edaspidi hinnatav õppeaasta) koolipõhiselt eraldi.

  (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud kriteeriumide rakendamise kord lepitakse kokku Tervisekassa ja koolitervishoiuteenuse osutaja vahel sõlmitavas lepingus.

  (3) Haigusi ennetava tulemusliku töö hindamise kriteeriumid on järgmised:

6–19-aastased õpilased		Kood	Punkte
Õpilaste tervisekontroll	1. klassis	9030Z	50
	3. klassis	9035Z
	7. klassis	9036Z
	10. klassis	9037Z
Õpilaste vaktsineerimine vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel kehtestatud määrusega kinnitatud immuniseerimiskavale	12-aastased	9049	50
	13-aastased	9121
	15–17-aastased	9123
KOKKU			100

  (4) Õpilaste tervisekontrolliga ja vaktsineerimisega hõlmatusse arvestatakse ka tervisekontrollist ja vaktsineerimisest keeldumised, meditsiinilised vastunäidustused ja vaktsineerimised teiste tervishoiuteenuse osutajate juures. Tervisekontrollist ja vaktsineerimisest keeldumist, meditsiinilist vastunäidustust ja vaktsineerimist teise tervishoiuteenuse osutaja juures võetakse tulemuste arvestamisel arvesse vastavalt lepingus sätestatud tingimustele.

  (5) Koolitervishoiuteenuse osutajale tasutakse tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3178 tähistatud lisatasu koefitsiendiga 0,8, kui haigusi ennetava tulemusliku töö kriteeriumidest kokku on täidetud vähemalt 80%.

  (6) Koolitervishoiuteenuse osutajale tasutakse tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3178 tähistatud lisatasu koefitsiendiga 1,0, kui haigusi ennetava tulemusliku töö kriteeriumidest kokku on täidetud vähemalt 90%.

  (7) Koolitervishoiuteenuse osutajale tasutakse tervishoiuteenuste loetelus koodiga 3178 tähistatud lisatasu koefitsiendiga vastavalt koolis õppivate õpilaste arvule järgmiselt:
  1) 1–599 õpilasega kooli korral on koefitsient 0,5;
  2) 600 ja enama õpilasega kooli korral on koefitsient 1,0.

  (8) Tervisekassa hindab koolitervishoiuteenuse osutaja esitatud raviarvete alusel kooliõe tegevust käesolevas paragrahvis ja tervishoiuteenuste loetelus sätestatud korras ning kinnitab hinnatava õppeaasta hindamise tulemused hiljemalt 1. oktoobriks.

  (9) Tervisekassa avalikustab oma veebilehel hinnatavale õppeaastale järgneva õppeaasta 1. oktoobriks kõigi koolitervishoiuteenuse osutajate koodiga 3178 tähistatud lisatasu punktisumma ja piirhinna koefitsiendid.
[RT I, 20.12.2023, 17 - jõust. 01.01.2024]

3. peatükk ERIARSTIABI EEST TASUMINE 

1. jagu Ambulatoorne eriarstiabi 

§ 9.   Ambulatoorse eriarstiabi eest tasumine

  (1) [Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (2) Eriarsti vastuvõtt ning ambulatoorsel ravil viibivale haigele tehtud uuringud ja osutatud teenused, v.a tervishoiuteenuste loetelu § 10 lõikes 2 loetletud tegevused, vormistatakse raviarvel.
[RT I, 24.03.2021, 1 - jõust. 01.04.2021]

  (3) Sama eriarsti või õe poolt haigele ühe haigusjuhu korral tehtud uuringud ja osutatud teenused ning nende poolt sama haigusjuhu korral teiselt tervishoiuteenuse osutajalt tellitud uuringud ja protseduurid vormistatakse ühel raviarvel, kui ravi rahastamise lepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
[RT I, 20.12.2023, 17 - jõust. 01.01.2024]

  (4) Tervisekassa võtab koodidega 3042 ja 3043 tähistatud tervishoiuteenuste osutamise eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui nimetatud tervishoiuteenuste osutamise käigus koostatud raviplaan vastab käesoleva määruse lisades 17 ja 18 sätestatud vormile.
[RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (5) Tervisekassa võtab koodiga 3101 tähistatud tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui nimetatud tervishoiuteenuse osutamise käigus koostatud otsus vastab käesoleva määruse lisas 25 esitatud vormile.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

  (6) Tervisekassa tasub koodidega 2305K–2322K tähistatud tervishoiuteenuste osutamise eest juhul, kui patsientidele erakorralise abi osutamisel erakorralise meditsiini osakonnas või erakorralist abi osutavas valvetoas on järgitud käesoleva määruse lisas 26 esitatud juhendit.
[RT I, 20.12.2023, 17 - jõust. 01.01.2024]

  (7) Tervisekassa võtab koodiga 3034 tähistatud tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui nimetatud tervishoiuteenuse osutamise käigus antud hinnang vastab käesoleva määruse lisas 30 esitatud vormile.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

§ 10.   Vähihaige koduse toetusravipäeva eest tasumine
[Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 11.   Koduse peritoneaaldialüüsi ravipäeva eest tasumine
[Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 12.   Päevaravi ja päevakirurgia eest tasumine

  (1) [Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (2) Anesteesia, kompleksteenuste ja operatsioonide eest päevakirurgias tasub Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu 4., 5. ja 6. peatükis kehtestatud piirhindade alusel.

§ 12¹.   Vähemalt 19-aastase kindlustatud isiku hambaraviteenuse eest tasumine
[RT I, 28.06.2017, 24 - jõust. 01.07.2017]

  (1) Tervisekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle käesoleva määruse § 66 kohase dokumendi alusel.
[RT I, 29.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

  (2) Kui Tervisekassa on vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult kalendriaastas hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse tervishoiuteenuste loetelus sätestatud määras osaliselt või täielikult üle võtnud ja isik vastab samas kalendriaastas ka tervishoiuteenuste loetelus sätestatud kõrgendatud piirmääras tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimustele, võtab Tervisekassa nimetatud isiku eest selles kalendriaastas tasu maksmise kohustuse üle kõige rohkem kõrgendatud piirmääras.

  (3) Tervisekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle kõrgendatud piirmääras juhul, kui isik vastab hambaraviteenuse osutamise ajal kõrgendatud piirmääras tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimusele.
[RT I, 28.06.2017, 24 - jõust. 01.07.2017]

  (3¹) Sotsiaalhoolekande seaduse alusel toimetulekutoetust saava isiku ja tema perekonnaliikme puhul võtab Tervisekassa kõrgendatud piirmääras tasu maksmise kohustuse üle, kui isikule või tema perekonnale on hüvitise kasutamise kuul või sellele eelnenud kahel kuul makstud toimetulekutoetust.
[RT I, 29.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

  (4) Tervisekassa võtab arsti otsuse alusel hambaraviteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle puuduva suuhügieeni võimekusega vaimse ja füüsilise puudega isikult.
[RT I, 28.12.2018, 21 - jõust. 01.01.2019]

  (5) Tervisekassa võtab arsti otsuse alusel tervishoiuteenuste loetelus kirjeldatud hambaraviteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle onkoloogiliselt patsiendilt, kellel on diagnoositud pea- ja kaelapiirkonna pahaloomuline kasvaja (RHK 10 koodid C00–C14; C30–C32), kes saab või on saanud kiiritusravi ja/või keemiaravi ja kes on saanud antiresorptiivset ravi (bisfosfonaadid, denosumab).
[RT I, 29.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

  (6) Tervisekassa võtab arsti otsuse alusel tervishoiuteenuste loetelus kirjeldatud hambaraviteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle hematoloogiliselt patsiendilt, kellel on diagnoositud hulgimüoloom või lümfoid- ja vereloomekoe pahaloomuline kasvaja (RHK 10 koodid C90–C96) ja kes vajab ravi osana koodidega 8101 ja 8102 tähistatud tervishoiuteenuseid või antiresorptiivset ravi (kood 486R).
[RT I, 29.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

  (7) Tervisekassa võtab arsti otsuse alusel tervishoiuteenuste loetelus kirjeldatud hambaraviteenuste ja hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle huule-suulaelõhe, muu näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengu ja harvikhaiguse korral vähemalt 19-aastase isiku ortodontilise ravi tagamiseks, kui varem ei olnud võimalik ravi tagada.
[RT I, 29.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

§ 12².   Vähemalt 19-aastase kindlustatud isiku hambaproteesiteenuse eest tasumine
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

  (1) Ravikindlustuse seaduse § 29 lõikes 2² nimetatud isikult tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimustel on hambaproteesiteenuse hulka kuuluva teenuse piirhinnaks tervishoiuteenuse osutaja kehtestatud hind.
[RT I, 18.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (2) Tervisekassa võtab hambaproteesiteenuse hulka kuuluvate teenuste eest tasu maksmise kohustuse üle tervishoiuteenuste loetelus sätestatud piirmäära ulatuses juhul, kui teenused on kantud käesoleva määruse lisas 41 sätestatud teenuste loetellu.
[RT I, 18.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (3) Tervisekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle käesoleva määruse § 66 kohase dokumendi alusel.
[RT I, 29.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

§ 12³.   Toitmisravi eest tasumine
[RT I, 29.03.2023, 8 - jõust. 01.04.2023]

  Tervisekassa võtab tervishoiuteenuste loetelu § 11 lõigetes 3, 7 ja 16 nimetatud tervishoiuteenuste osutamise eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui on järgitud määruse lisas 46 sätestatud toitmisravi kvaliteedi kriteeriume.
[RT I, 29.03.2023, 8 - jõust. 01.04.2023]

§ 12⁴.   Erialadevahelise e-konsultatsiooni eest tasumine
[RT I, 18.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (1) Tervisekassa tasub tervishoiuteenuse osutajale raviarvete esitamisel eriarsti poolt patsiendi suunamisel erialadevahelisele e-konsultatsioonile tervise infosüsteemi vahendusel edastatud e-konsultatsiooni saatekirjaga või e-konsultatsioonile suunatud patsiendi ravi ülevõtmise eest tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimustel, kui e-konsultatsiooni saatekiri ja eriarsti vastus sisaldavad käesoleva määruse lisades 19–23, 27–29, 31–38, 40, 42–45, 47, 50, 52–59, 61 ja 63–65 sätestatud andmeid.
[RT I, 27.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

  (2) Tervisekassa tasub tervishoiuteenuse osutajale raviarvete esitamisel hambaarsti poolt patsiendi suunamisel ortodondi ja hambaarsti vahelisele e-konsultatsioonile tervise infosüsteemi vahendusel edastatud e-konsultatsiooni saatekirjaga või e-konsultatsioonile suunatud patsiendi ravi ülevõtmise eest tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimustel, kui e-konsultatsiooni saatekiri ja ortodondi vastus sisaldavad käesoleva määruse lisas 60 sätestatud andmeid.
[RT I, 05.04.2022, 9 - jõust. 08.04.2022, rakendatakse 1. aprillist 2022. a.]

§ 12⁵.   Tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku teenuse eest tasumine

  (1) Tervisekassa võtab tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku poolt ravi eesmärgil iseseisvalt kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui isiku on teenust saama suunanud perearst või nimistuga töötav arst.
[RT I, 27.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

  (2) Iseseisvalt osutatavate tervishoiuteenuste loetelu ning teenuste osutamise tingimused ja kord lepitakse kokku ravi rahastamise lepingus.
[RT I, 20.12.2023, 17 - jõust. 01.01.2024]

2. jagu Statsionaarne eriarstiabi 

§ 13.   Statsionaarse eriarstiabi arvestus

  (1) [Kehtetu - RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

  (2) [Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (3) Voodipäevade arv ning haigele tehtud terviseuuringud ja osutatud teenused, v.a tervishoiuteenuste loetelu § 13 lõikes 1 nimetatud teenused, vormistatakse samal raviarvel.
[RT I, 24.03.2021, 1 - jõust. 01.04.2021]

  (4) Ühe tervishoiuteenuse osutaja juures statsionaarsel ravil viibimise ajal sama või teise tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatud tervishoiuteenused vormistatakse samal statsionaarse ravi raviarvel.

  (5) Tervisekassa võtab tervishoiuteenuste loetelu § 15 lõikes 30 sätestatud juhul tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse üle, kui ravi alustamise ja jätkamise otsus vastab käesoleva määruse lisas 24 esitatud vormile.

[RT I, 07.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

§ 14.   Voodipäevade arvestus

  (1) [Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (2) [Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (3) Tegevusloal märkega «sealhulgas» märgitud eriala voodipäevakulude eest tasumisel rakendatakse põhierialale vastavat voodipäeva piirhinda.

§ 15.   Hooldusravi ja haige lapse põetamise eest tasumine
[Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 16.   Intensiivravi eest tasumine
[Kehtetu - RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

4. peatükk UURINGUTE JA PROTSEDUURIDE EEST TASUMINE 
[Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 17.   Füsioteraapia ja tegevusteraapia eest tasumine
[Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

5. peatükk KOMPLEKSTEENUSE EEST TASUMINE 

§ 18.   Kompleksteenuste eest tasumine
[Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 19.   [Kehtetu – RTL 2009, 25, 328 - jõust. 01.07.2009]

§ 20.   Kompleksteenuste eest tasumine
[Kehtetu – RT I, 29.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

§ 21.   [Kehtetu – RTL 2008, 61, 874 - jõust. 26.07.2008]

§ 22.   Diagnoosipõhise kompleksteenuse eest tasumine
[Kehtetu - RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

6. peatükk LABORIUURINGUTE EEST TASUMINE 

[RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 23.   Laboriuuringu eest tasumine

  (1) [Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (2) Juhul kui üks tervishoiuteenuse osutaja ostab laboriuuringu teiselt tervishoiuteenuse osutajalt, arvestab laboriuuringu teinud tervishoiuteenuse osutaja analüüsi võtmiseks vajalike tarvikute maksumuse teenuse müügihinnast maha.

§ 24.   Ravimite eest tasumine
[Kehtetu – RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

7. peatükk TERVISHOIUTEENUSE OSUTAJALE TEENUSE OSUTAMISE EEST MAKSTAVA TASU ARVUTAMISE METOODIKA 

1. jagu Üldsätted 

§ 25.   Metoodika rakendusala

  Käesolevat metoodikat rakendatakse tervishoiuteenuste loetellu kantava teenuse piirhinna arvutamisel ja loetellu kantud teenuse piirhinna muutmisel.

2. jagu Eriarstiabi 

§ 26.   Mõisted

  Mõisted käesoleva jao tähenduses:
  1) tegevuspõhine kuluarvestus on kuluarvestuse metoodika (activity based costing – ABC), mis põhineb põhjuslikul seosel tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatava teenuse, teenuse osutamiseks vajalike tegevuste ja tegevusteks vajalike ressursside (edaspidi ressurss) vahel;
  2) ressursid on tööjõud, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, ruumid, korduvkasutusega meditsiiniseadmed, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, tugiteenused;
  3) ressursi kasutamise optimaalne maht on ühe kalendriaasta jooksul teenuste osutamiseks vajalik ühe ressursi maht, mida mõõdetakse ajalistes mõõtühikutes (minut) või arvulistes mõõtühikutes (kasutuskordade arv, protseduuride arv, voodipäevade arv, euro);
[RT I, 29.12.2010, 20 - jõust. 01.01.2011]
  4) ressursi kasutamise keskmine maht on ühe teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise keskmine maht;
  5) ressursi kogukulu perioodis on ressursi kogukulu kalendriaastas, mille kohta andmed esitatakse vastavalt käesoleva määruse lisale 12;
  6) teenuse standardkulu on teenuse osutamiseks vajalike ressursside kasutamise keskmise mahu järgi arvutatud kulu, tuginedes eksperthinnangule;
  7) eksperthinnang – «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras määratud isiku antud hinnang;
  8) diagnoosipõhine kompleksteenus (edaspidi DRG) on tervishoiuteenuse eest tasu maksmise meetod, mis põhineb samade tunnustega raviarvete grupeerimisel kliiniliselt ja ressursikulult sarnastesse rühmadesse. Grupeerimiseks kasutatakse NordDRG süsteemis defineeritud rühmi.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

§ 27.   Ressursi ühe mõõtühiku kulu arvutamine

  (1) Tööjõu, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme, ruumide- ja korduvkasutusega meditsiiniseadme ning tugiteenuste kulu ühe mõõtühiku maksumuse arvutamisel jagatakse ressursi kogukulu perioodis ressursi kasutamise optimaalse mahuga.

  (2) Ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite ühe mõõtühiku kulu on võrdne ressursi soetusmaksumusega.
[RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008 – rakendatakse alates 1.01.2008]

§ 28.   Tööjõu kulu arvestamine

  (1) Tööjõu kasutamise keskmise mahu arvestamisel lähtutakse ühe teenuse osutamiseks vajalikust töötajate arvust ja keskmisest tööajast, mis sisaldab otseselt teenuse osutamiseks ning ettevalmistamiseks vajalikku aega.

  (2) Tööjõu kulu perioodis käesoleva jao tähenduses koosneb:
  1) brutopalgast;
  2) maksudest brutopalgalt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse);
  3) koolitus- ja lähetuskulust;
  4) bürookulust;
  5) tööriiete kulust;
  6) juhtimiskulust;
  7) töökoha kulust (ruum, inventar, infotehnoloogia).

[RTL 2009, 25, 328 - jõust. 01.07.2009]

  (3) Tööjõu kulu arvestamise alus perioodis (v.a brutopalk ja maksud brutopalgalt) töötajate lõikes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 2.

  (4) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse standardkulus järgmisi summasid:
  1) arsti brutopalk on 27 eurot ja 14 senti tunnis;
  2) õe brutopalk on 14 eurot ja 40 senti tunnis;
  3) eriõe ja ämmaemanda brutopalk on 14 eurot ja 94 senti tunnis;
  4) hooldustöötaja brutopalk on 8 eurot ja 36 senti tunnis;
  5) kliinilise psühholoogi brutopalk on 21 eurot ja 11 senti tunnis;
  6) muu kõrgharidusega spetsialisti brutopalk on 15 eurot 30 senti tunnis;
  7) muu keskharidusega spetsialisti brutopalk on 8 eurot 36 senti tunnis.

[RT I, 27.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024; § 28 lõike 4 punktis 5 sätestatud brutopalkasid rakendatakse kuni 31. märtsini 2025. a.]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 brutopalgana toodud summasid muudetakse lähtuvalt riikliku ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast.

  (6) Tööjõu kasutamise optimaalne maht ja teenuse osutamiseks vajalik tööjõu kasutamise keskmine maht, mis tugineb eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3.

§ 29.   Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu arvestamine

  (1) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kasutamise keskmine maht arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvast ajast või protseduuride arvust vastava seadme kohta.

  (2) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu perioodis koosneb:
  1) kulumist;
  2) hooldus- ja remondikuludest.

  (3) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kasutamise optimaalne maht saadakse ekspertarvamusena, mis arvestab seadme võimsust, olemasolevate seadmete tegelikku töökoormust ning seadmega tehtavate protseduuride hinnangulist vajadust.
[RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008 – rakendatakse alates 1.01.2008]

  (4) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulumi arvestamise aluseks on soetusmaksumus ja seadme amortisatsiooniperiood, hooldus- ja remondikulu arvestatakse teenuse standardkuludesse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvale ajale, lähtudes ressursi optimaalsest kasutamise mahust ja hoolduskulust aastas, kuid mitte suuremas summas kui eksperdi poolt antud hinnangus.
[RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008 – rakendatakse alates 1.01.2008]

  (5) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme soetusmaksumus määratakse käesoleva määrusega kehtestatud lisa 1 andmete alusel, kuid mitte suuremas summas kui eksperdi poolt antud hinnangus.
[RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008 – rakendatakse alates 1.01.2008]

  (6) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete amortisatsiooniperiood, selle kasutamise optimaalne maht ja kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3.

§ 30.   Ruumide kasutuskulu arvestamine

  (1) Ruumide kasutamise maht arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvale ajale vastavas ruumis.

  (2) Ruumide kogukulu perioodis koosneb:
  1) hoonete ja rajatiste kulum;
  2) kinnistute, hoonete ja ruumide kommunaalkulud (sealhulgas küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, valvekulu, maamaks, olmeprügi vedu);
  3) kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muud kulud (hooldus, remont, koristuskulu);
  4) ruumis paiknevate seadmete ja inventari kulu.

  (3) Ruumide kulu arvestatakse teenuse standardkuludesse, tuginedes eksperthinnangule, vastavalt käesoleva määruse lisadele 5 ja 6.

  (4) Ruumide suurus määratakse lähtuvalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 22 lõike 4 alusel kehtestatud haigla liikide nõuetest ja eksperthinnangust.

  (5) Teenuse osutamiseks vajaliku ruumi ja teenuse osutamisega mitte seotud pinna suuruse ja ruutmeetri ehitusmaksumuse arvestamisel lähtutakse eksperthinnangust.

  (6) Ruumis paiknevate muude ressursside loetelu, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 6.

  (7) Ruumide kasutamise optimaalne maht ja nende kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3.

§ 31.   Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestamine

  (1) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestatakse teenuse standardkuludesse vastavalt teenuse osutamiseks vajaliku meditsiiniseadme kasutamise keskmisele mahule.

  (2) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kogukulu perioodis arvestatakse:
  1) meditsiiniseadmete soetusmaksumusest

[RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008, rakendatakse alates 1.01.2008]
  2) meditsiiniseadmete kasutamise optimaalsest mahust.

  (3) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete soetusmaksumus ja selle kasutamise optimaalne maht määratakse esitatud taotluse alusel lähtudes mõistlikust kasutuskordade arvust, kuid mitte väiksemast kasutamise optimaalsest mahust kui eksperdi poolt antud hinnang.

  (4) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kasutamise optimaalne maht ja nende kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3.

§ 32.   Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamine

  (1) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks vajalikule meditsiiniseadme ja ravimi kasutamise keskmisele mahule.

  (2) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu (v.a tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatu korral) arvestamisel lähtutakse meditsiiniseadmete ja ravimite soetusmaksumusest, kuid mitte rohkem kui eksperdi poolt antud hinnang.
[RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008 – rakendatakse alates 1.01.2008]

  (3) Ravimid ja meditsiiniseadmed arvestatakse muu tervishoiuteenuse standardkulusse juhul, kui nende nimetus ja piirhind ei ole sätestatud tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid».

  (4) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud suurima rahalise mõjuga meditsiiniseadmete ja kõikide ravimitega standardkulu vaadatakse igal aastal lähtudes ostuhinnast üle ravikindlustuse seaduse § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel vastavalt käesoleva määruse § 36 lõikes 3 sätestatule.

  (5) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kasutusvajadus teenustes (v.a tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatu korral), tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3.

  (6) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sisalduvate ravimite maksumus, kasutusvajadus ja osakaalud teenuses, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 15.

  (7) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud meditsiiniseadmete maksumus, kasutusvajadus ja osakaal teenuses, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 16.

§ 33.   Tugiteenuste kulu arvestamine

  (1) Teenuse standardkuludesse arvestatakse järgmised tugiteenuste kulud vastavalt teenuse liigile või ressursi kasutamise keskmisele mahule:
  1) patsiendi haldus – klienditeenindus ja patsiendi andmete haldus;
  2) pesu pesemine;
  3) patsientide toitlustamine;
  4) seadmete, inventari ja instrumentide sterilisatsioon;
  5) jäätmekäitlus;
  6) sisseostetav APEX analüüsiteenus;
  7) tervishoiuteenuse osutamisega seotud transport;
  8) doonori haldus;

[RTL 2008, 5, 56 - jõust. 20.01.2008 – rakendatakse alates 1.01.2008]
  9) [Kehtetu – RT I, 29.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
  10) ohutuse- ja kvaliteedi kontroll radioloogias;
[RTL 2009, 25, 328 - jõust. 01.07.2009]
  11) labori kulu vastuvõtus ja voodipäevas.
[RTL 2009, 25, 328 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Tugiteenuste kasutuskulu arvestatakse teenuse standardkulusse, tuginedes eksperthinnangule, vastavalt käesoleva määruse lisale 3.

  (3) Tugiteenuste kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3.

§ 34.   Teenuse standardkulu arvutamine

  (1) Teenuse standardkulu arvutatakse «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isiku poolt esitatud andmete alusel käesoleva määrusega kehtestatud korras.

  (2) Teenuse standardkulu arvutamiseks summeeritakse käesoleva määruse lisas 3 sätestatud ressursi kasutamise keskmine maht ning käesoleva määruse § 27 alusel arvutatud ja lisas 3 sätestatud ressursi ühe mõõtühiku maksumuse korrutised.

  (3) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud ravimite standardkulu arvutamiseks liidetakse lisas 15 esitatud teenuses sisalduvate ravimite või ravikuuride maksumuste, mis saadakse ravimi ühe ühiku ostuhinna või hulgimüügihinna ning ravikuuris sisalduva toimeaine keskmise koguse patsiendi kohta korrutisena, ja osakaalude korrutised.

  (4) Tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud meditsiiniseadme standardkulu arvutamisel liidetakse lisas 16 esitatud teenuses sisalduvate meditsiiniseadmete maksumuste, mis saadakse teenuses sisalduva meditsiiniseadme koguse ja ühe ühiku ostuhinna või hulgimüügihinna korrutisena, ja osakaalude korrutised.

§ 35.   Ettepaneku tegemine piirhinna arvutamiseks

  (1) Ettepaneku tegemiseks lisab «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isik «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse lisas loetletud andmetele käesoleva määruse lisas 1 toodud näidisvormil loetletud andmed (edaspidi algataja taotlus).

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud algataja taotluse vormistab ja allkirjastab teenuse piirhinna taotleja esindaja.

  (3) Tervishoiuteenuste loetelusse uue teenuse lisamise või loetelus kehtestatud teenuse piirhinna muutmiseks peab algataja taotlus sisaldama järgmisi andmeid:
  1) töötajate kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 – ametinimetus, arv ja keskmine teenuse osutamiseks kuluv aeg (otsene- ja ettevalmistusaeg);
  2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 – nimetus, soetusmaksumus, amortisatsiooniaeg, hoolduskulu aastas, keskmine kasutusaeg või protseduuride arv taotletava teenuse osutamiseks ja optimaalne protseduuride arv või tööaeg meditsiiniseadme kohta (aastas);
  3) teenuse osutamiseks vajalik ruumi kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 – nimetus ja keskmine kasutusaeg;
  4) uue teenuse lisamisel ruumis paiknev seade ja/või inventar vastavalt käesoleva määruse lisale 6 – nimetus, ühik, kogus;
  5) korduvkasutusega meditsiiniseadmete kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 – nimetus, kogused, keskmine kasutuskordade arv ja keskmine soetusmaksumus;
  6) ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 (v.a tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatu korral) – nimetus, kogused ja keskmine soetusmaksumus;
  7) tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud ravimid – paikme või näidustuse nimetus, paikme või näidustuse raviks või teenuses kasutatava(te) ravimi(te) või ravikuuri(de) nimetus(ed), ravikuuris sisalduva(te) toimeaine(te) nimetus(ed) ja manustamisviis(id), ravikuuris sisalduva(te) toimeaine(te) mõõtühik, ravikuuris sisalduva toimeaine keskmine kogus patsiendi kohta, ostuhind või hulgimüügi ostuhind ühiku kohta, ravikuuri osakaal paikme või näidustuse ravis, paikme või näidustuse osakaal teenuses;
  8) tervishoiuteenuste loetelu peatükis «Meditsiiniseadmed ja ravimid» sätestatud ühekordsed meditsiiniseadmed – nimetus, kogus, hankelepingu ostuhind või hulgimüügihind ning osakaal teenuses;
  9) tugiteenuste kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 – nimetus ja kogused esitatakse järgmiselt: keskmine pesusse mineva pesu kogus kilogrammides, patsiendi toitlustamine (jah/ei), keskmine sterilisatsiooni vajadus sterilisatsiooni ühikutes ning keskmine jäätmekäitluseks mineva materjali kogus kilogrammides;
  10) teised teenused, mis on nimetatud tervishoiuteenuste loetelus – teenuse kood, nimetus ja kogus.

  (4) Kui teenuse osutamiseks vajalikku ressurssi ei ole käesoleva määruse lisades 3–4, 7–9 ja 11 nimetatud, siis taotluses ei täideta ressursi koodi veergu.

§ 36.   Teenuse piirhinna muutmine

  (1) Teenuse piirhinna muutmiseks vaadatakse tegevusteks vajalike ressursside kulu, välja arvatud käesoleva määruse § 28 lõike 2 punktides 1 ja 2 ning § 30 lõike 2 punktis 1 sätestatu, ja ressursside kasutamise optimaalne maht üle üks kord aastas ravikindlustuse seaduse § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Käesoleva määruse §-s 28 (v.a brutopalk, maksud brutopalgalt), §-s 30 (v.a ruumis paiknevate seadmete ja inventari kulu) ja §-s 33 sätestatud ressursside ühe mõõtühiku kulu ning §-s 33 (v.a seadmete, inventari ja instrumentide sterilisatsioon, jäätmekäitlus, tervishoiuteenuse osutamisega seotud transport) sätestatud ressursside kasutamise keskmine maht vaadatakse üle ravikindlustuse seaduse § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel, kui on esitatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõikes 4 sätestatud haigla liikidest Tervisekassa argumenteeritud valikul vähemalt kahe piirkondliku haigla, kahe keskhaigla ja kahe üldhaigla piirhinna arvutamise aastale eelneva viimase majandusaasta või kokkuleppel Tervisekassaga sellele eelneva majandusaasta aruande andmed käesoleva määruse lisas 12 sätestatud kulude jaotused ja samade haiglate osutatud teenuste mahud käesoleva määruse lisas 13 esitatud vormi kohaselt koos sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 51 „Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord” lisa 14 elektroonse koopiaga.
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Käesoleva määruse §-ides 29, 31 ja 32 sätestatud ressursside ühe mõõtühiku kulu ja käesoleva määruse §-ides 28–33 sätestatud seadmete, inventari ja instrumentide sterilisatsiooni, jäätmekäitluse ja tervishoiuteenuse osutamisega seotud transpordi ressursside kasutamise keskmine maht vaadatakse üle ravikindlustuse seaduse § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel, kui on esitatud Tervisekassa argumenteeritud valikul vähemalt nende tervishoiuteenuse osutajate viimase majandusaasta või kokkuleppel Tervisekassaga sellele eelneva või järgneva majandusaasta aruande andmed, kelle muudetavate teenuste rahaline maht moodustab 70% vastavate teenuste rahalisest kogumahust või nelja suurima rahalise mahuga tervishoiuteenuse osutaja andmed.

  (4) Aastatel, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud tegevusi ei tehta, korrigeeritakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ressursside ühe mõõtühiku kulu (v.a tervishoiuteenuse osutamisega seotud transport), arvestades sisemajanduse koguprodukti deflaatorit ja tootlikkuse panust potentsiaalsesse kasvu, v.a juhul, kui ei esitata käesoleva määruse § 32 lõikes 4 nimetatud ostuhinda.
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevuste täitmisel on võimalik andmed esitanud tervishoiuteenuse osutajaid tasustada.

§ 37.   Teenuse piirhinna arvutamine

  Teenuse piirhind arvutatakse lähtudes teenuse standardkuludel põhinevast hinnast ning «Ravikindlustuse seaduse» §-st 31.

§ 38.   DRG piirhinna arvutamine ja muutmine

[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

  (1) DRG piirhinnad arvutatakse kehtestatavate tervishoiuteenuste loetelu piirhindade alusel.

  (2) DRG piirhindade arvutamise aluseks on hinnaarvutamise kalendriaasta esimese poolaasta jooksul Tervisekassale esitatud ja tervishoiuteenuste loetelu § 47 lõike 2 kohaselt DRG-sse grupeerunud raviarvete, välja arvatud tervishoiuteenuste loetelu § 47 lõike 6 punktides 1–5 ja 9 kirjeldatud raviarvete andmed.
[RT I, 24.03.2021, 1 - jõust. 01.04.2021]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühte DRG-sse grupeerunud raviarvete keskmise maksumuse arvutamisel:
  1) leitakse iga DRG grupi raviarvele uus maksumus tervishoiuteenuste piirhindade alusel;
  2) leitakse iga DRG grupi 5. protsentiili ja 90. protsentiili väärtused;
  3) jäetakse edasisest arvutusest välja raviarved, mis on odavamad kui 5. protsentiili ja kallimad kui 90. protsentiili väärtused;
  4) arvutatakse igasse DRG gruppi allesjäänud raviarvete uus aritmeetiline keskmine, mis on DRG uus piirhind.

  (4) Tervishoiuteenuste loetelu § 47 lõikes 1 sätestatud muude samal ajal osutatud teenuste piirhindade summa vahemiku arvutamisel võetakse aluseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 kirjeldatud väärtused.
[RT I, 24.03.2021, 1 - jõust. 01.04.2021]

  (5) DRG baashind on kõikide tervishoiuteenuste loetelu § 47 lõikes 1 kehtestatavate DRG piirhindade kaalutud keskmine hind, kasutades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavaid raviarveid.
[RT I, 24.03.2021, 1 - jõust. 01.04.2021]

  (6) DRG kaal on DRG piirhinna suhe baashinda. DRG kaal arvutatakse igale DRG-grupile.
[RT I, 21.03.2018, 1 - jõust. 01.04.2018]

§ 38¹.   Tervishoiuteenuse „Eriarstiabi ja õendusabi osutamine kuus” piirhinna arvutamine ja muutmine

[RT I, 28.12.2018, 21 - jõust. 01.01.2019]

  (1) Tööjõu kasutamise keskmise mahu arvestamisel standardkulus lähtutakse teenuste osutamiseks vajalikust töötajate arvust.

  (2) Tööjõu kulu perioodis käesoleva jao tähenduses koosneb:
  1) brutopalgast;
  2) maksudest brutopalgalt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse);
  3) koolitus- ja lähetuskulust;
  4) bürookulust;
  5) tööriiete kulust;
  6) juhtimiskulust.

  (3) Tööjõu kulu määramisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 28 sätestatust.

  (4) Õe, hooldustöötaja, muu kõrgharidusega spetsialisti ja muu keskharidusega spetsialisti brutopalga kuluna arvestatakse standardkulus käesoleva määruse § 28 lõikes 4 sätestatud summasid. Arsti brutopalga kuluna arvestatakse standardkulus 35 eurot ja 17 senti tunnis.
[RT I, 27.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 brutopalgana sätestatud summasid muudetakse lähtuvalt ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast.

  (6) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete kasutamise keskmise mahu arvestamisel standardkulus lähtutakse teenuste osutamiseks vajalikust seadmete arvust.

  (7) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulumi ning hoolduskulu ja remondikulu määramisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 29 sätestatust.

  (8) Ruumide kasutamise keskmise mahu arvestamisel standardkulus lähtutakse teenuste osutamiseks vajalikust ruumide arvust.

  (9) Ruumide ruutmeetri kulu ja suuruse määramisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 30 sätestatust.

  (10) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestamisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 31 sätestatust.

  (11) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 32 sätestatust.

  (12) Tugiteenuste kulu arvestamisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 33 sätestatust.
[RT I, 28.12.2018, 21 - jõust. 01.01.2019]

§ 38².   Tervishoiuteenuse „Statsionaarse eriarstiabi ja päevaravi osutamine kuus“ piirhinna arvutamine ja muutmine

  (1) Tervishoiuteenuse piirhind leitakse üld- ja kohaliku haigla põhiselt, lähtudes alljärgnevast:
  1) piirhinna leidmise aluseks on tervishoiuteenuse osutaja taotlus;
  2) piirhinna arvestamise aluseks on 50% tervishoiuteenuse osutaja taotluse esitamise poolaastale eelnenud 12 kalendrikuu päevaravi (teenuse tüüp 19) ja statsionaarse eriarstiabi (teenuse tüübid 2 ja 15) lepingumahu tegelikuks täitmiseks osutatud tervishoiuteenuste mahust;
  3) lepingumahu tegelikku täitmisse arvestatakse taotluse esitamise poolaastale eelnenud 12 kalendrikuu jooksul käesoleva määruse § 2 lõikes 4 nimetatud tingimustel esitatud raviarved täishinnas;
  4) tervishoiuteenuse osutaja lepingumahu tegeliku täitmise arvestusse ei kuulu ravi rahastamise lepingus kokku lepitud erijuhud ega koodidega 2312K–2322K ja 2280K tähistatud tervishoiuteenused;
  5) tervishoiuteenuse osutaja lepingumahu tegeliku täitmise arvestusse kuuluvad vaid kindlustatud isikutele osutatud teenuste eest tasutavad summad;
  6) piirhinna leidmisel lähtutakse aastate 2023–2027 prognoositud keskmisest aastasest sisemajanduse koguprodukti deflaatorist, millest on maha arvatud sama perioodi prognoositud keskmine tootlikkuse panus potentsiaalsesse kasvu.

  (2) Teenuse piirhind koosneb:
  1) käesoleva määruse §-des 28–33 nimetatud ressursside kuludest, mille keskmine kasutamise maht arvestatakse, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingumahu tegelikust täitmisest;
  2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kulude esmakordsel arvutamisel saadud summale rakendatavast hinnakeskkonna mõjust, mille arvutamiseks kasutatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud väärtust.

  (3) Teenuse piirhind muutub järgmistel juhtudel:
  1) kui tervishoiuteenuse osutaja lõpetab lepinguperioodil teenuse piirhinda arvestatud erialal või teenuse tüübis (2; 15; 19) teenuse osutamise, korrigeeritakse tervishoiuteenuste loetelu muutmisel vastava mõju ulatuses baasrahastuse hinda;
  2) kui muutuvad käesoleva määruse §-des 28–33 nimetatud ressursside ühiku maksumused, mis on arvestatud käesoleva määruse § 27 alusel;
  3) kui piirhinda arvestatud erialale lisandub olulise mahuga tervishoiuteenuste loetelu teenus, arvestatakse lisandunud teenuse mõju piirhinda.
[RT I, 20.12.2023, 17 - jõust. 01.01.2024]

§ 38³.   Tervishoiuteenuse „Vanglameditsiini tervishoiuteenuste osutamise valmisolekutasu ühes kuus” piirhinna arvutamine ja muutmine

  (1) Tervishoiuteenuse piirhind leitakse, lähtudes alljärgnevast:
  1) piirhinna leidmise aluseks on vangide arv ja valmisolekutasus sisalduv tervishoiuteenuste maht;
  2) valmisolekutasus sisalduv personali ametikohtade arv ja töötasu on leitud käesoleva määruse §-de 28 ja 41 alusel. Ametikohtade arv on põhjendatud juhtudel korrigeeritud arvutustehte tulemist suuremaks. Administratsiooni/juristi tasu on määratud arsti juhtimiskulu tasu ja valmisolekutasus sisalduva personali ametikohtade arvu korrutisena;
  3) valmisolekutasus sisalduva tervishoiuteenuste mahu alusel on igale vanglale arvutatud tasu teenuste osutamisega kaasnevate kulude hüvitamiseks vastavalt käesoleva määruse §-dele 31–33;
  4) ravimite, meditsiiniseadmete ja abivahendite kulu leidmisel on aluseks võetud keskmine summa, mis kulus 2022. aastal kolmel vanglal ravimitele, meditsiiniseadmetele ja abivahenditele kokku. Saadud summa jagati proportsionaalselt kolme vangla vahel vastavalt vangide arvule.

  (2) Teenuse piirhind koosneb:
  1) vangistusseaduse § 52 lõike 1¹ alusel kehtestatud määruses nimetatud vanglas kohapeal osutatavate tervishoiuteenuste, välja arvatud vajaminevad hambaraviteenused, ja teenuste osutamisega kaasnevatest kuludest;
  2) valmisolekutasus sisalduva tervishoiuteenuseid osutava personali töötasudest, millele on rakendatud koefitsienti 1,25, ja üldkuludest;
  3) administratsiooni/juristi tasust;
  4) õe ööpäevaringse valve tasust nii vanglas kui arestimajas;
  5) Tallinna vangla tuberkuloosi statsionaarse ravi ja Tartu vangla psühhiaatrilise statsionaarse ravi kulust;
  6) Tallinna vangla puhul Tallinna Kinnipidamiskeskuses osutatavate tervishoiuteenuste, personali ja ravimite kulust;
  7) ravimite, meditsiiniseadmete ja abivahendite kulust.

  (3) Teenuse piirhind muutub järgmistel juhtudel:
  1) kui vangide arv muutub olulisel määral;
  2) kui tervishoiuteenuse osutaja lõpetab lepinguperioodil teenuse piirhinda arvestatud teenuse osutamise, korrigeeritakse tervishoiuteenuste loetelu muutmisel vastava mõju ulatuses valmisolekutasu piirhinda;
  3) kui muutuvad käesoleva määruse §-des 28–33 nimetatud ressursside ühiku maksumused, mis on arvestatud käesoleva määruse § 27 alusel;
  4) kui valmisolekutasu arvestamise aluseks olnud teenustele lisandub olulise mahuga teenus, arvestatakse lisandunud teenuse mõju piirhinda.

[RT I, 27.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

3. jagu Üldarstiabi 

§ 39.   Mõisted

  Mõisted käesoleva jao tähenduses:
  1) ressursid on tööjõud, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, ruumid, korduvkasutusega meditsiiniseadmed, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, teenuse osutamise, koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transport ning muud vajalikud ressursid;
  2) ressursi kasutamise keskmine maht on ühe teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise keskmine maht;
  3) ressursi kogukulu perioodis on ressursi kogukulu kalendriaastas;
  4) ressursi kasutamise optimaalne aeg on teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise aeg kalendriaastas;
  5) eksperthinnang – «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras määratud isiku antud hinnang.

§ 40.   Üldarstiabi osutamiseks vajalikud ressursid

  (1) Pearaha piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
  1) tööjõud;
  2) [kehtetu - RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]
  3) ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid;
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]
  4) muud ressursid.

  (2) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni, üleriigilise perearsti nõuandetelefoni isikustatud konsultatsiooni, üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni veebikonsultatsiooni ühes kalendrikuus piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
[RT I, 29.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
  1) tööjõud;
  2) koolitus;
  3) ruumide kasutuskulu;
  4) muud ressursid.

[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

  (3) Koolitervishoiuteenuse piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
  1) tööjõud;
  2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;
  3) korduvkasutusega meditsiiniseadmed ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ning ravimid;

[RTL 2009, 25, 328 - jõust. 01.07.2009]
  4) muud ressursid.

  (4) Baasraha piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
  1) ruumid;
  2) koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transport.
  3) koolituskulu, sh asendaja tööjõukulu koolituse ajal;
[RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
  4) [Kehtetu - RT I, 18.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
  5) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;
  6) ruumide sisustus, sealhulgas töökoha arvutikomplekt ja mittemeditsiiniline sisseseade;
  7) ruumide meditsiiniline sisseseade;
  8) IT riist- ja tarkvara kulu;
  9) koolituskulu;
  10) kulu personali riietusele;
  11) juhtimiskulu (rakendatakse esmatasandi tervisekeskuses kinnitatud nimistuga töötavale perearstile);
[RT I, 07.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]
  12) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]
  13) korduvkasutusega meditsiiniseadmed ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed;
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]
  14) kõnekeskuse kulu;
[RT I, 29.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
  15) muud kulud.
[RT I, 29.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

  (5) Lisatasu, kui perearsti tegevuskoht asub väljaspool Tallinna või Tartut ja sellega otseselt piirnevat valda või kui kinnitatud nimistuga töötava perearsti tegevuskoht asub lähimast tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglate loetelus nimetatud haiglast kaugemal kui 40 km (edaspidi kaugusetasu) või saarel, sisaldab teenuse osutamisega seotud transpordikulu.
[RT I, 27.03.2020, 11 - jõust. 01.04.2020]

  (5¹) Lisatasu, kui perearsti nimistut teenindab teine täistööajaga pereõde (edaspidi teise pereõe lisatasu), sisaldab järgmisi ressursse:
  1) tööjõud;
  2) koolituskulu;
  3) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;
  4) korduvkasutusega meditsiiniseadmed;
  5) ruumid (v.a esmatasandi tervisekeskuses perearsti nimistut teenindava täistööajaga teise pereõe eest);
  6) muud ressursid.
[RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013. a.]

  (5²) Lisatasu tööajavälise ületunnitöö eest (edaspidi tööajaväline lisatasu) kinnitatud nimistuga töötavale perearstile sisaldab järgmisi ressursse:
  1) tööjõud;
  2) ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid;
  3) korduvkasutusega meditsiiniseadmed;
  4) laboriuuringud;
  5) kommunaalkulud.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

  (5³) Tööajaväline lisatasu pereõele sisaldab järgmisi ressursse:
  1) tööjõud;
  2) ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid;
  3) korduvkasutusega meditsiiniseadmed;
  4) laboriuuringud;
  5) kommunaalkulud.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

  (5⁴) [Kehtetu - RT I, 20.12.2023, 17 - jõust. 01.01.2024]

  (5⁵) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse õendusteenuse piirhind sisaldab järgmisi ressursse:
  1) tööjõud;
  2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed;
  3) korduskasutusega meditsiiniseadmed ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed;
  4) IT-kulu;
  5) ravimid.
[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (5⁶) Lisatasu, kui tervisekeskuses asub tööle täistööajaga õde, tervishoiu tugispetsialist või kliiniline psühholoog, sisaldab tööjõu ressurssi.
[RT I, 27.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

  (5⁷) Asendusteenuse osutaja sõidukulu sisaldab järgmisi ressursse:
  1) tööjõud;
  2) auto kapitalikulu;
  3) kütusekulu.
[RT I, 18.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

  (5⁸) Lisatasu perearsti nimistut teenindava kliinilise assistendi või registraatori eest sisaldab tööjõukulu ja muid ressursse.
[RT I, 07.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

  (5⁹) Lisatasu perearsti nimistut teenindava eriõe eest sisaldab üldõe ja eriõe miinimumpalga erinevust.
[RT I, 27.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

  (6) Uue teenuse lisamiseks tervishoiuteenuste loetellu esitatakse taotlus, milles peavad sisalduma andmed teenuste osutamiseks vajalike ressursside ja eeldatavate kulude kohta.

§ 41.   Tööjõukulu arvestamine

  (1) Tööjõukulu perioodis käesoleva jao tähenduses koosneb:
  1) brutopalgast;
  2) maksudest brutopalgalt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse).
  3) [kehtetu – RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse piirhinnas järgmisi summasid:
  1) arsti brutopalk on 21 eurot ja 40 senti tunnis;
  2) kliinilise psühholoogi brutopalk on 21 eurot ja 11 senti tunnis;
  3) õe ja tugispetsialisti brutopalk on 12 eurot tunnis;
  4) eriõe brutopalk on 12 eurot ja 45 senti tunnis;
  5) abilise (nt raamatupidaja, koristaja jt) brutopalk on 7 eurot ja 60 senti tunnis;
  6) registraatori brutopalk on 9 eurot ja 60 senti senti tunnis.

[RT I, 27.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024; § 41 lõike 2 punktis 2 sätestatud brutopalkasid rakendatakse kuni 31. märtsini 2025. a.]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 brutopalgana toodud summasid muudetakse lähtuvalt riikliku ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast.

  (4) Pearaha piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse aluseks taotluses esitatud tööaeg töötajate lõikes, kuid mitte rohkem kui on sätestatud „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse” § 8 lõike 6¹ alusel kehtestatud perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendis.
[RTL 2010, 3, 51 - jõust. 17.01.2010]

  (4¹) Teise pereõe lisatasu piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse õe tööaja arvestamisel aluseks „Töölepingu seaduses” sätestatud tööaeg.
[RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013. a.]

  (5) Koolitervishoiuteenuse piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse õe tööaja arvestamisel aluseks „Töölepingu seaduses” sätestatud tööaeg ja kooliõe juhendaja või töönõustaja tööaja arvestamisel taotluses esitatud andmed tööaja kohta, kuid mitte rohkem kui on eksperdi poolt antud hinnang.
[RT I, 29.12.2010, 20 - jõust. 01.01.2011]

  (6) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni, üleriigilise perearsti nõuandetelefoni isikustatud konsultatsiooni, üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni veebikonsultatsiooni ühes kalendrikuus piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse arsti ja õe tööaja arvestamisel aluseks töölepingu seaduses sätestatud tööaeg ning öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamise põhimõtted.
[RT I, 29.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

  (7) Arsti ja õe asendaja tööjõukulu koolituse ajal arvestatakse baasrahasse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 aastas 60 tunni eest.
[RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (8) Tööajavälise lisatasu piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse õe ja arsti tööaja arvestamisel aluseks „Töölepingu seaduses” sätestatud ületunnitöö tasustamise koefitsient.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

  (9) Lisatasu kinnitatud nimistuga töötavale perearstile haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö eest, lisatasu kinnitatud nimistuga töötavale perearstile, kes saab lisatasu perearsti nimistut teenindava täistööajaga teise pereõe eest, haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö eest ning lisatasu kinnitatud nimistuga töötavale perearstile erialase lisapädevuse eest piirhinna arvutamisel on aluseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud arsti tunnibrutopalga protsentuaalne kasv.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

  (10) [Kehtetu - RT I, 20.12.2023, 17 - jõust. 01.01.2024]

  (11) Tervishoiuteenuse „Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse õendusteenus“ piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse õe tööaja arvestamisel aluseks töölepingu seaduses sätestatud tööaeg.
[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (12) Ühe kuu lisatasu piirhind ravi rahastamise lepingut omava üldarstiabi osutaja puhul, v.a Tallinnas või Tartus, kes üldarstiabi järjepidevuse tagamiseks võtab nimistu üleandmise eesmärgil tööle peremeditsiini residendi või nimistuta perearsti, sisaldab kollektiivlepingu tingimusi ning tööaja arvestamisel on aluseks võetud töölepingu seaduses sätestatud tööaeg.
[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

§ 42.   Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu arvestamine

  (1) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu perioodis koosneb:
  1) kulumist;
  2) hooldus- ja remondikuludest.

  (2) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulum arvestatakse pearaha ja koolitervishoiuteenuse piirhinda vastavalt seadme soetusmaksumusele ja amortisatsiooniperioodile.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

  (3) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme hooldus- ja remondikulu arvestatakse pearaha ja koolitervishoiuteenuse piirhinda esitatud taotluse alusel, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

  (4) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme soetusmaksumus ja amortisatsiooniperiood määratakse esitatud taotluse alusel, kuid mitte vähem kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 43.   Ruumide kasutuskulu arvestamine

  (1) Ruumide kasutuse kogukulu perioodis koosneb:
  1) hoonete ja rajatiste kulum või renditud hoonete ja kinnistute rendikulu;
  2) kinnistute, hoonete ja ruumide või renditud kinnistute, hoonete ja ruumide kommunaalkulud (sealhulgas küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, valvekulu, maamaks, koristuskulu, olmeprügi vedu) ning kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muud kulud (hooldus, remont).
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

  (2) Ruumide suuruse määramisel lähtutakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 10 alusel kehtestatud nõuetest.

  (2¹) Esmatasandi tervisekeskuse ruumide suuruse määramisel lähtutakse tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ alusel kehtestatud ruuminõuetest.
[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

  (3) Teenuse osutamiseks vajaliku ruumi ruutmeetri ehitusmaksumuse ning renditud hoonete ja kinnistute ühe m² rendihinna arvestamisel lähtutakse eksperdi antud hinnangust.

  (4) Hoonete ja rajatiste kulumi või renditud hoonete ja kinnistute rendikulu arvutamise aluseks on käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud ruumi suurus ja ruumi ehitusmaksumus või renditud hoonete ja kinnistute rendihind üldpinna ühe m² kohta, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

  (5) Kinnistute, hoonete ja ruumide või renditud kinnistute, hoonete ja ruumide kommunaalkulude (sealhulgas küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, valvekulu, maamaks, koristuskulu, olmeprügi vedu) ning kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muude kulude (hooldus, remont) arvutamise aluseks on käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud ruumi suurus ja lõike 1 punktis 2 nimetatud kulu üldpinna ühe m² kohta, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

§ 44.   Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestamine

  (1) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kogukulu perioodis arvestatakse:
  1) meditsiiniseadmete maksumusest;
  2) meditsiiniseadmete kasutamise optimaalsest ajast.

  (2) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete soetusmaksumus ja kasutamise optimaalne aeg määratakse esitatud taotluse alusel lähtudes mõistlikust kasutusajast, kuid mitte vähem kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 45.   Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamine

  (1) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestatakse pearaha ja koolitervishoiuteenuse piirhinda vastavalt eksperthinnangule ja ressursside kasutamise keskmisele mahule.
[RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamisel lähtutakse tervishoiuteenuste osutajate poolt teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust perioodis.

  (3) Ravimid arvestatakse pearaha ja koolitervishoiuteenuse piirhinda juhul, kui nende nimetus ja piirhind ei ole sätestatud tervishoiuteenuste loetelus.

§ 46.   Muude ressursside arvestamine

  (1) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid pearaha piirhinna tähenduses on bürootarbed, kindlustus ja infotehnoloogia.

  (2) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni, üleriigilise perearsti nõuandetelefoni isikustatud konsultatsiooni, üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni veebikonsultatsiooni ühes kalendrikuus piirhinna tähenduses on ruumide inventar, teenuse osutamiseks vajalik infotehnoloogia riistvara, nõustamistarkvara, bürootarbed, telefonikeskjaama rent, telefoniühendus, interneti püsiühendus, infokulud ja nõustamiskeskuse üldjuhtimisega seotud ressursid.
[RT I, 29.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

  (3) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid koolitervishoiuteenuse piirhinna tähenduses on teenuse osutamiseks vajalik infotehnoloogia riist- ja tarkvara, bürootarbed ja teenuse üldjuhtimisega seotud ressursid.
[RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (3¹) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid teise pereõe lisatasu tähenduses on bürootarbed ja telefoni kasutamine.
[RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013. a.]

  (4) Muud teenuste osutamisega seotud ressursid arvestatakse teenuse piirhinda lähtudes teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust perioodis, mille suurus ei ületa eksperdi poolt antud hinnanguga kindlaks määratud suurust. Teenuse osutamisega seotud ressursside kulu esitatakse taotluses ressursside lõikes.

  (5) Koolituskulu arvutatakse baasraha ja teise pereõe lisatasu piirhinda esitatud taotluse alusel, kuid mitte enam, kui on eksperdi antud hinnang.
[RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013. a.]

§ 47.   Asjaajamisega seotud transpordikulu arvestamine

  Koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transpordikulu arvestatakse baasraha piirhinda lähtudes teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust perioodis, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang.

§ 48.   Kaugusetasu arvestamine

  Kaugusetasu arvestatakse väljasõidu keskmise pikkuse, väljasõitude keskmise arvu ja kütuse kulu alusel, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang. Kui kinnitatud nimistuga töötava perearsti tegevuskoht asub lähimast haiglavõrgu haiglast kaugemal kui 40 km või saarel, on kaugusetasu kahekordne.
[RT I, 27.03.2020, 11 - jõust. 01.04.2020]

§ 49.   Ettepaneku tegemine piirhinna arvutamiseks

  (1) Teenuse piirhinna arvutamise algatab «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isik, esitades lisaks «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse lisas loetletud andmetele käesoleva määruse lisas 14 toodud näidisvormil loetletud andmed.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud algataja taotluse vormistab ja allkirjastab teenuse piirhinna muutmise taotleja esindaja.

  (3) Algataja taotlus peab sisaldama teenuse iseloomust lähtuvalt järgmisi andmeid, mis on esitatud perearstiabi teenuste korral tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 8 lõike 4 alusel kehtestatud minimaalse nimistu suuruse kohta ja koolitervishoiuteenuse korral 600 õpilase kohta või tõhustatud või erituge vajava õpilase korral 125 õpilase kohta või haridusliku erivajadusega õpilase korral 441 õpilase kohta:
[RT I, 25.08.2020, 1 - jõust. 28.08.2020, rakendatakse tagasiulatuvalt 18.07.2020]
  1) töötajate ametinimetus, arv ja keskmine tööaeg ning koolituskulu kalendriaastas;
  2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme nimetus, soetusmaksumus, amortisatsiooniaeg, hooldus- ja remondikulu kalendriaastas;
  3) teenuse osutamiseks vajaliku ruumi pinna suurus ja ruumide keskmine kasutuskulu, sh keskmine rendikulu kalendriaastas;
  4) korduvkasutusega meditsiiniseadmete nimetus, kogused kalendriaastas, keskmine kasutusaeg ja keskmine soetusmaksumus;
  5) ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite nimetus, kogused kalendriaastas ja keskmine soetusmaksumus;
  6) muu ressursi kulu kalendriaastas kulu liikide lõikes;
  7) koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transpordikulu kalendriaastas;
  8) kaugusetasu osas väljasõidu kilomeetrite ja väljasõitude arv kalendriaastas ning keskmine kütusekulu kilomeetri kohta;
  9) üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni, üleriigilise perearsti nõuandetelefoni isikustatud konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni veebikonsultatsiooni ühes kalendrikuus puhul nõustamisteenuseks osutunud kontaktide arv kalendriaastas.
[RT I, 29.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

  (4) Koolitervishoiuteenuse piirhinna arvutamiseks esitatakse lõike 3 punktides 1, 4, 5 ja 6 esitatud andmed 12 kalendrikuu kohta.
[RT I, 21.03.2018, 1 - jõust. 01.04.2018]

  (5) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni, üleriigilise perearsti nõuandetelefoni isikustatud konsultatsiooni, üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni veebikonsultatsiooni ühes kalendrikuus piirhinna arvutamiseks esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 3, 6 ja 9 nimetatud andmed kalendriaasta kohta.
[RT I, 29.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

  (6) Üldarstiabi teenuste piirhinnad vaadatakse üle «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel, kui on esitatud vähemalt kuue erinevas maakonnas vastava teenuse osutaja piirhinna arvutamise aastale eelneva viimase majandusaasta aruande andmed käesoleva määruse lisa 14 alusel.

§ 50.   Teenuse piirhinna arvutamine

  (1) Teenuse piirhind arvutatakse lähtudes esitatud andmetest, eksperthinnangutest ning «Ravikindlustuse seaduse» §-st 31.

  (2) Pearaha piirhind arvutatakse järgmiselt:
  1) arsti ja õe tööaeg jagatakse ühe kindlustatud isiku kohta pearaha vanusegruppide lõikes, arvestades kindlustatud isikute osakaalu vastavas vanusegrupis;
  2) ülejäänud töötajate (arsti ja õe asendaja, abilise) puhul summeeritakse tööjõukulu, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite kulu, korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete kulu ja muud kulud ning jagatakse ühe kindlustatud isiku kohta, võttes aluseks minimaalse nimistu suuruse, mis on kehtestatud «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 8 lõike 4 alusel;
[RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
  3) käesoleva lõike punktis 1 ja 2 nimetatud kulu summeeritakse vanusegruppide lõikes.

  (3) Baasraha piirhinna arvutamisel jagatakse ruumide kasutuskulu, koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transpordikulu, koolituskulu ning koolituse ajal asendaja tööjõukulu summa kalendriaastas kalendrikuude arvuga.
[RT I, 25.11.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (4) Kaugusetasu arvutamisel jagatakse väljasõidu keskmise pikkuse, väljasõitude keskmise arvu ja kütuse kulu korrutis kalendriaastas kalendrikuude arvuga.

  (4¹) Teise pereõe lisatasu piirhinna arvutamisel jagatakse teise pereõe tööjõukulu, koolituskulu, üle üheaastase kasutusajaga ja korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu, ruumide kasutuskulu ja muude kulude summa kalendriaastas kalendrikuude arvuga.

[RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013. a.]

  (4²) Tööajavälise lisatasu piirhinna arvutamisel taandatakse tööjõukulu, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimite kulu, korduvakasutusega meditsiiniseadmete kulu, laboriuuringute ja ruumide kasutuskulu ühe tunni maksumusele. Tööjõukulu tunnitasu arvestatakse vastavalt „Töölepingu seaduses” sätestatud tingimustele.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

  (5) Koolitervishoiuteenuse piirhind ühe õpilase kohta arvutatakse, jagades tööjõukulu ning korduvkasutusega ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete ja muude ressursside kulude summa kalendriaastas 12 kuuga ning seejärel arvuga 600, tõhustatud või erituge vajava õpilase korral arvuga 125 ja haridusliku erivajadusega õpilase korral arvuga 441. Koodiga 3181 tähistatud koolitervishoiuteenuse teenusepõhine piirhind koosneb õe tööjõukulust (vastuvõtuaeg 15 minutit), IT-ressursside ja patsiendi halduse kuludest.
[RT I, 25.08.2020, 1 - jõust. 28.08.2020, rakendatakse tagasiulatuvalt 18.07.2020]

  (6) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni veebikonsultatsiooni piirhinna arvutamisel ühes kalendrikuus jagatakse tööjõukulu, koolituskulu, ruumide kasutuskulu ja muude ressursside kulude summa kalendriaastas kalendrikuude arvuga.
[RT I, 29.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]

  (7) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni isikustatud konsultatsiooni ühes kalendrikuus piirhinna arvutamisel jagatakse tööjõukulude summa kalendriaastas nõuandetelefoni konsultatsioonide arvuga kalendriaastas.
[RT I, 28.06.2019, 7 - jõust. 01.01.2020]

  (8) [Kehtetu - RT I, 20.12.2023, 17 - jõust. 01.01.2024]

8. peatükk RAVIARVE ANDMED JA VORMISTAMISE NÕUDED 

[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

§ 51.   Raviarve vormistamine, esitamine ja säilitamine

  (1) Tervishoiuteenuse osutaja vormistab kindlustatud isikule osutatud teenuse eest raviarve tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 4² lõigete 3 ja 6 alusel kehtestatud sotsiaalministri määruse kohase tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi alusel.

  (2) Ühe haigusjuhu korral osutatud teenused vormistatakse ühel raviarvel, välja arvatud käesoleva määruse §-s 62 sätestatud või ravi rahastamise lepingus kokku lepitud juhul.

[RT I, 20.12.2023, 17 - jõust. 01.01.2024]

  (3) Tervishoiuteenuse osutaja edastab raviarve Tervisekassale tervishoiuteenuse osutaja ja Tervisekassa vahel sõlmitud ravi rahastamise lepingus sätestatud tingimustel ja korras.

  (4) Raviarvet säilitatakse seitse aastat.

§ 52.   Raviarve üldandmed

  Raviarvele kantakse järgmised üldandmed:
  1) raviarve number;
  2) raviarve alustamise kuupäev, milleks on raviarvele märgitud esimene käesoleva määruse § 58 punktis 5 nimetatud teenuse osutamise kuupäev.

§ 53.   Teenust iseloomustavad andmed

  (1) Raviarvele kantakse järgmised teenust iseloomustavad andmed:
  1) vältimatu arstiabi tunnus;
  2) ravijuhuga seoses väljastatud esimese töövõimetuslehe number;
  3) teenuse tüübi kood käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud loendi alusel.

  (2) Raviarvele kantakse teenuse tüübi kood järgmiselt:

Kood	Teenuse tüüp
1	ambulatoorne (välja arvatud päevaravi ja päevakirurgia)
2	statsionaarne
3	vältimatu hambaravi üle 19-aastastele
4	hambaravi alla 19-aastastele
10	hambaproteesimine alla 19-aastastele
11	ortodontia
13	koolitervishoid
14	ennetus (välja arvatud koolitervishoid)
15	statsionaarne taastusravi
16	ambulatoorne taastusravi
17	perearsti ja pereõe teenused
18	iseseisev statsionaarne õendusabi
19	päevaravi ja päevakirurgia
20	koduõendus
31	hambaproteeside hüvitis
33	hambaravi vähemalt 19-aastastele
34	meditsiinilisel näidustusel üldanesteesias hambaravi
35	elupuhune hambaravi

[RT I, 20.12.2023, 17 - jõust. 01.01.2024]

  (3) Raviarvele kantakse osutatud teenuse lepingueriala kood vastavalt tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingule.

§ 54.   Ravile saabumise andmed

  (1) Raviarvele kantakse ravile saabumise andmetena ravile saabumise liigi kood ning suunanud arsti kood.

  (2) Lähtuvalt ravile saabumise ja suunamise viisist märgitakse ravile saabumise liigi kood järgmiselt:

Kood	Saabumise liigi selgitus
1	kiirabiga
2	tuli ise
3	tuli saatekirjaga
4	politseiga ja võrdsustatud asutuse poolt
9	muul viisil

§ 55.   Haige andmed

  Raviarvele kantakse haige järgmised andmed:
  1) ees- ja perekonnanimi;
  2) isikukood;
  3) sünnipäev, -kuu ja -aasta;
  4) haige elukohariik kahetähelise maatähisena vastavalt standardile EVS-EN ISO 3166-1;
[RT I, 05.04.2022, 9 - jõust. 08.04.2022, rakendatakse 1. aprillist 2022. a.]
  5) haige sugu, märkides M – mees või N – naine.

§ 56.   Diagnoosi andmed

  (1) Raviarvele kantakse järgmised diagnoosi andmed:
  1) põhidiagnoos ja kaasuvdiagnoosi kood RHK 10 järgi;
  2) haiguse kliinilise raskusastme, staadiumi või muu erialaseltsi(de)ga kokkulepitud tunnus järgmiselt:

1	tähendus kindla RHK 10 diagnoosi korral
2	tähendus kindla RHK 10 diagnoosi korral
3	tähendus kindla RHK 10 diagnoosi korral
4	tähendus kindla RHK 10 diagnoosi korral
5	tähendus kindla RHK 10 diagnoosi korral
6	tähendus kindla RHK 10 diagnoosi korral
7	tähendus kindla RHK 10 diagnoosi korral

[RT I, 24.03.2021, 1 - jõust. 01.04.2021]

  (2) Raviarvele kantakse haigestumise välispõhjust iseloomustav kood RHK 10 20. peatüki järgi.

§ 57.   Raviarve lõpetamise andmed

  Raviarvele kantakse järgmised raviarve lõpetamise andmed:
  1) lõpetamise kuupäev, milleks on raviarvele märgitud viimane käesoleva määruse § 58 punktis 5 nimetatud teenuse osutamise kuupäev. Statsionaarse ravi korral on lõpetamise kuupäev viimane statsionaarsel ravil viibimise päev;
  2) raviarve lõpetamise põhjuse koodi number järgmiselt:

Kood	Raviarve lõpetamise põhjus
1	väljakirjutatud
2	üleviidud teise haiglasse
3	surnud
31	surmatõend väljastatud
32	lahangule suunatud

§ 58.   Teenuse osutamise andmed

  Raviarvele kantakse osutatud teenuse andmed järgmiselt:
  1) teenuse nimetus;
  2) teenuse kood, mis on sätestatud tervishoiuteenuste loetelus;
  3) hulk numbrites, mis tähistab olenevalt teenusest tükke, tunde, liitreid;
  4) intensiivravi korral tähistatakse teenuse hulk järgmiselt:

Aeg (tundides)	Sellekohane hulk
1   2   3   4   5   6   7   8   9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 üle 18	0.04 0.08 0.13 0.17 0.21 0.25 0.29 0.33 0.38 0.42 0.46 0.5 0.54 0.58 0.63 0.67 0.71 1     1

  5) teenuse osutamise kuupäev (sama koodiga tähistatud voodipäevade puhul võib järjestikustel päevadel teenuse osutamise korral märkida teenused ühe reana ja esimese voodipäeva alguskuupäevaga);

[RT I, 27.03.2020, 11 - jõust. 01.04.2020]
  6) hambavalemi korral märgitakse hambaravi, hambakroonide ja täisvalu (mitteäravõetavate) proteeside ning lisatööde korral tähistus EVS-EN ISO 3950 järgi.
[RT I, 25.08.2020, 1 - jõust. 28.08.2020, rakendatakse tagasiulatuvalt 18.07.2020]

§ 59.   DRG andmed

  DRG rakendamisel kantakse raviarvele lisaks käesoleva määruse §-s 58 nimetatud andmetele järgmised DRG andmed:
  1) kood;
  2) piirhind;
  3) tervishoiuteenuste loetelu § 47 lõikes 4 nimetatud DRG piirhinna koefitsient.
[RT I, 24.03.2021, 1 - jõust. 01.04.2021]

§ 60.   Tasumise andmed

  Raviarvele kantakse osutatud teenuse eest tasumisele kuuluva summa kohta järgmised andmed:
  1) teenuse koefitsient tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud piirhinnast erineva hinna rakendamisel tulenevalt tervishoiuteenuste loetelust;
  2) lepingu koefitsient tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud piirhinnast erineva hinna rakendamisel tulenevalt ravi rahastamise lepingust;
  3) teenuse piirhind, mis on kehtestatud tervishoiuteenuste loetelus;
  4) teenuse summa, mis saadakse hulga, teenuse koefitsientide ja piirhinna korrutamise tulemusena.

§ 61.   Kirurgilise protseduuri kood raviarvel

  Raviarvele kantakse kirurgilise protseduuri kood (edaspidi NCSP) vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusele järgmiselt:
  1) NCSP kood;
  2) NCSP teenuse osutamise kuupäev.

§ 62.   Järgnev raviarve

  Järgneva arve korral kantakse raviarvele sellekohasesse lahtrisse ravijuhu esmase arve number. Järgneva arve väljastamise tingimused lepitakse kokku tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingus.

§ 63.   Raviarve kogusumma

  Raviarvele kantakse kogusumma, mis arvutatakse käesoleva määruse § 60 punktis 4 nimetatud teenuste summade kokku liitmisel ja lepingu koefitsiendiga korrutamisel.

§ 64.   Raviarve kogusumma DRG piirhinna rakendamise korral

  (1) Raviarvele kantakse summa, mis arvutatakse DRG piirhinna korrutamisel tervishoiuteenuste loetelu § 47 lõikes 4 nimetatud DRG piirhinna koefitsiendiga.
[RT I, 24.03.2021, 1 - jõust. 01.04.2021]

  (2) Raviarvele kantakse summa, mis arvutatakse käesoleva määruse § 60 punkti 4 kohaselt saadud muude teenuste summade liitmisel ja korrutamisel tervishoiuteenuste loetelu § 47 lõikes 4 nimetatud muude teenuste summa koefitsiendiga.
[RT I, 24.03.2021, 1 - jõust. 01.04.2021]

  (3) Raviarvele kantakse kogusumma, mis arvutatakse käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud summade liitmisel ja lepingu koefitsiendi korrutamisel.

  (4) DRG piirhinna rakendamise korral ei kuulu kohaldamisele käesoleva määruse § 63.

§ 65.   Tervishoiuteenuse osutaja andmed

  Raviarvele kantakse arve esitanud tervishoiuteenuse osutaja järgmised andmed:
  1) tervishoiuteenuse osutaja äriregistrikood;
  2) raviarve vormistanud tervishoiutöötaja või tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku ees- ja perekonnanimi;
[RT I, 20.12.2023, 17 - jõust. 01.01.2024]
  3) raviarve vormistanud tervishoiutöötaja või tervishoiutöötajaga võrdsustatud isiku registreerimiskood;
[RT I, 20.12.2023, 17 - jõust. 01.01.2024]
  4) tervishoiuteenuse osutamise koht ravi rahastamise lepingus kokku lepitud juhtudel.
[RT I, 24.03.2021, 1 - jõust. 01.04.2021]

§ 66.   Vähemalt 19-aastase kindlustatud isiku hambaravi- või hambaproteesiteenuse eest tasumist tõendav dokument

  (1) Hambaravi- või hambaproteesiteenuse osutaja vormistab hambaravi- või hambaproteesiteenuse eest tasumist tõendava dokumendi.

  (2) Hambaravi- või hambaproteesiteenuse eest tasumist tõendav dokument sisaldab käesoleva määruse §-des 52–66 sätestatust järgmisi andmeid:
  1) dokumendi number;
  2) hambaravi- või hambaproteesiteenuse osutamise kuupäev;
  3) tervishoiuteenuse osutaja registrikood;
  4) hambaarsti registreerimiskood või isikukood;
[RT I, 29.03.2023, 8 - jõust. 01.04.2023]
  5) selle isiku isikukood, kellele hambaravi- või hambaproteesiteenust osutati;
  6) diagnoosi kood;
  7) hambaravi- või hambaproteesiteenuse kood ja arvnäitajad (kogus, DMFT indeks või hambavalem);
  8) hambaproteesiteenuse hind.

[RT I, 20.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]

9. peatükk MÄÄRUSE RAKENDUSSÄTTED 

§ 67.   Määruse rakendamine

[RT I, 26.02.2013, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (3) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (4) Kuni 31. detsembrini 2014. a võib raviarvele kanda ka raviarve vormistanud psühholoogi koodi.
[RT I, 29.12.2013, 30 - jõust. 01.01.2014]

  (5) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (6) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (7) 2014. aastal võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle kindlustatud isikule koodiga 3081 tähistatud teenuse osutamise eest koefitsiendiga 1,060 ja koodiga 3082 tähistatud teenuse osutamise eest koefitsiendiga 1,063 tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnast, arvestades tervishoiuteenuste loetelu § 6 lõikes 3 sätestatut.
[RT I, 18.06.2014, 4 - jõust. 21.06.2014]

  (8) 2014. aastal võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle kindlustatud isikule koodiga 365R tähistatud teenuse osutamise eest juhul, kui seda osutab lisaks tervishoiuteenuse loetelu § 63 lõikes 30 nimetatud haiglatele ka muu haigekassaga lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutaja neovaskulaarse (märja) maakula ealise degeneratsiooni (RHK 10 kood H35.32), silma võrkkesta haruveeni või tsentraalveeni tromboosi ja diabeetilise retinopaatia raviks.
[RT I, 18.06.2014, 4 - jõust. 21.06.2014]

  (9) 2014. aastal võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle koodiga 4085 tähistatud veretoote eest koefitsiendiga 1,265 tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinnast.
[RT I, 18.06.2014, 4 - jõust. 21.06.2014]

  (10) 2015. aasta I poolaastal hindab haigekassa perearsti tegevusi lisatasu tasumiseks haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö (koodid 3061 ja 3069) ning erialase lisapädevuse eest (kood 3062) käesoleva määruse § 8 kuni 31. detsembrini 2014. a kehtinud sõnastuses sätestatud tingimuste alusel ning kinnitab hindamise tulemused 1. juuliks 2015. a.
[RT I, 29.12.2014, 27 - jõust. 01.01.2015]

  (11) 2016. aasta I poolaastal hindab haigekassa perearsti tegevusi lisatasu tasumiseks haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö eest (koodid 3061 ja 3069) ning erialase lisapädevuse eest (kood 3062) käesoleva määruse § 8 kuni 31. detsembrini 2015. a kehtinud sõnastuses sätestatud tingimuste alusel ning kinnitab hindamise tulemused 1. juuliks 2016. a.
[RT I, 22.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]

  (12) 2017. aasta I poolaastal hindab haigekassa perearsti tegevusi lisatasu tasumiseks haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö eest (koodid 3061 ja 3069) ning erialase lisapädevuse eest (kood 3062) käesoleva määruse § 8 kuni 31. detsembrini 2016. a kehtinud sõnastuses sätestatud tingimuste alusel ning kinnitab hindamise tulemused 1. juuliks 2017. a.

  (13) 2018. aasta I poolaastal hindab haigekassa perearsti tegevusi lisatasu tasumiseks haigusi ennetava ja krooniliste haigete jälgimise tulemusliku töö eest (kood 3061) käesoleva määruse § 8 kuni 31. detsembrini 2017. a kehtinud sõnastuses sätestatud tingimuste alusel ning kinnitab hindamise tulemused 1. juuliks 2018. a.
[RT I, 29.12.2017, 14 - jõust. 01.01.2018]

  (14) Määruse § 28 lõike 4 punktis 5 ja määruse § 41 lõike 2 punktis 2 sätestatud brutopalkasid rakendatakse kuni 31. märtsini 2025. a.
[RT I, 27.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024]

§ 68.   Määruse jõustumine

  (1) Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007. a.

  (2) Määruse § 22 lõiked 2 ja 3 jõustuvad 1. aprillil 2007. a.

  (3) Määruse § 57 lõike 1 punkt 5 jõustub 1. jaanuaril 2008. a.