Määrus kehtestatakse «Loomatauditõrje
seaduse» § 43 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määruses sätestatakse tegutsemisjuhised suu- ja sõrataudi ennetamiseks
ja tõrjeks ning taudikahtlastelt ja taudistunud loomadelt pärinevate
saaduste käitlemiseks, samuti karantiinitingimused ning tingimused
ohustatud ja järelevalvetsoonis.
§ 2. Suu- ja sõrataudi määratlus
Suu- ja sõrataud on kiiresti leviv, palavikuga kulgev äge kodu- ja
uluksõraliste viirushaigus, mida iseloomustavad haavanduvate villide
teke suuõõnes ja keele limaskestas, ninapeeglil, sõravahes ja -piirdel
ning udaral. Suu- ja sõrataudi tekitajaks on seitsme serotüübi (A, O, C,
SAT 1, SAT 2, SAT 3 ja ASIA 1) ning paljude serovariantidega aftoviirus.
Suu- ja sõrataudi puhul on aeg nakatumisest kuni kliiniliste tunnuste
ilmnemiseni (edaspidi peiteaeg) veiste ja sigade puhul kuni 14
päeva ning lammaste, kitsede ja muude Artiodactyla seltsi, Ruminantia,
Suina või Tylopoda alamseltsi kuuluvate kodu- või
metsloomade (edaspidi vastuvõtlik loom) puhul kuni 21 päeva.
Suu- ja sõrataud levib peamiselt otsese kontakti teel ja inimtegevuse
vahendusel. Nakkus võib erandjuhtudel üle kanduda inimesele. Erijuhtudel
ning kinnitatuna teaduslike uuringutega võib vastuvõtlikeks pidada ka Rodentia
ja Proboscidae seltsi kuuluvaid loomi.
2. peatükk
ENNETAMINE
§ 3. Suu- ja sõrataudi ennetamine
Suu- ja sõrataudi ennetamine seisneb Eesti suu- ja sõrataudivaba
staatuse säilitamises, milleks järgitakse asjakohaseid nõudeid
vastuvõtlike loomade ja nendelt pärinevate saaduste importimisel
Eestisse.
§ 4. Vaktsineerimine
(1) Suu- ja sõrataudivastase hüperimmuunseerumi manustamine ning suu- ja
sõrataudivastane vaktsineerimine on keelatud, välja arvatud 3. peatüki
6. jaos toodud erakorraline vaktsineerimine.
(2) Suu- ja sõrataudivastase vaktsiini tootmine, säilitamine,
varustamine, jaotamine ning müük toimub Veterinaar- ja Toiduameti otsese
kontrolli all.
(3) Suu- ja sõrataudivastast vaktsiini on muul eesmärgil kui
vastuvõtlikul loomal aktiivse immuunsuse tekitamiseks, eelkõige
laboratoorne uuring, teaduslik uurimistöö ja vaktsiini katsetamine,
lubatud kasutada üksnes «Loomatauditõrje seaduse» §-s 31 nimetatud
nõuetekohases teaduslaboratooriumis.
§ 5. Suu- ja sõrataudi epidemioloogilise olukorra seire ja
laboratoorsed uuringud
(1) Suu- ja sõrataudi seirekava koostab ning epidemioloogilise olukorra
seiret ning laboratoorseid uuringuid korraldab Veterinaar- ja Toiduamet.
(2) Laboratoorsed uuringud teeb Veterinaar- ja Toidulaboratoorium.
(3) Suu- ja sõrataudi elusviirusega seotud uurimistöö ja diagnoosimine
ning tegevus diagnoosimise vahendite ja vaktsiini tootmise eesmärgil on
keelatud.
§ 6. Situatsioonplaan
Suu- ja sõrataudi situatsioonplaani koostab Veterinaar- ja Toiduamet
«Loomatauditõrje seaduse» § 44 lõike 2 alusel ning esitab selle Euroopa
Komisjonile kinnitamiseks. Situatsiooniplaan esitatakse kinnitamiseks
vähemalt iga viie aasta tagant.
§ 7. Õppeprogrammid
(1) Suu- ja sõrataudi õppeprogrammid tehakse kooskõlas kinnitatud
situatsioonplaaniga.
(2) Võimaluse korral tehakse õppeprogrammid koostöös Euroopa Liidu
naaberliikmesriikide ja ühenduseväliste naaberriikide pädevate
asutustega.
(3) Tehtava õppeprogrammi olulisematest tulemustest teavitab Veterinaar-
ja Toiduamet Euroopa Komisjoni. Teave esitatakse osana nõukogu
direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisese veiste ja sigadega kauplemist
mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta (EÜT L 121, 29.07.1964, lk
1977–2012) artikli 8 kohaselt nõutavast teabest.
3. peatükk
TÕRJE
1. jagu
Tegutsemisjuhised suu- ja sõrataudi kahtluse korral
§ 8. Nakkuskahtlane loom, nakatunud loom ja nendest teavitamine
(1) Nakkuskahtlane loom on vastuvõtlik loom, kellel ilmnevate
kliiniliste sümptomite või surmajärgsete kahjustuste põhjal või kellele
tehtud laboratoorsete uuringute tulemuste põhjal võib kahtlustada suu-
ja sõrataudi.
(2) Kui vastuvõtlikul loomal või sellise looma korjusel kinnitatakse
lisas 1 esitatud taudipunkti kriteeriume arvestades ametlikult suu- ja
sõrataudi diagnoos, kas suu- ja sõrataudi kliiniliste sümptomite või
surmajärgsete kahjustuste põhjal või nõukogu direktiivi 2003/85 ühenduse
meetmete kohta suu- ja sõrataudi tõrjeks, millega tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 85/511/EMÜ ja otsused 89/531/EMÜ ja 91/665/EMÜ ning
muudetakse direktiivi 92/46/EMÜ (EÜT L 306, 22.11.2003, lk 1–87),
lisa 13 nõuetekohase laboratoorse uuringu tulemusel, loetakse loom
nakatunud loomaks ning sellist juhtumit käsitatakse suu- ja sõrataudi
juhtumina.
(3) Nakkuskahtlasest või nakatunud loomast teavitatakse «Loomatauditõrje
seaduse» 4. peatüki 2. jaos kehtestatud korras.
(4) Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriikide (edaspidi liikmesriigid)
veterinaarteenistuste teavitamisel esitatakse lisaks «Loomatauditõrje
seaduse» § 42 lõikes 1 toodud andmetele ka lisas 2 toodud andmed.
§ 9. Kliiniline läbivaatus ja proovide võtmine
(1) Volitatud veterinaararst või Veterinaar- ja Toiduameti
järelevalveametnik (edaspidi järelevalveametnik) teeb
looma kliinilise läbivaatuse ning võtab laboratoorseks uurimiseks
vajalikud proovid nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ lisas 3 sätestatud
diagnoosimise juhendi kohaselt.
(2) Uurimismaterjali toimetab laboratooriumisse järelevalveametnik,
volitatud veterinaararst või laboratooriumi selle ala spetsialist.
(3) Suu- ja sõrataudi esmakordsel diagnoosimisel saadetakse Veterinaar-
ja Toidulaboratooriumist proov viiruse tüübi määramiseks ja diagnoosi
kinnitamiseks selleks volitatud referentlaboratooriumi.
§ 10. Suu- ja sõrataudi kahtluse korral veterinaararsti
rakendatavad abinõud
(1) Suu- ja sõrataudi kahtlusest või diagnoosimisest teavitab karja
teenindav veterinaararst (edaspidi veterinaararst) sellest
viivitamata Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust ning korraldab
taudi leviku tõkestamiseks esmaste abinõude rakendamise.
(2) Veterinaararst selgitab loomapidajale seoses taudikahtlusega temale
õigusaktidest tulenevaid kohustusi ning palub kõigil sellise ettevõtte
territooriumil, kus on vähemalt üks nakkuskahtlane loom (edaspidi eeldatav
taudipunkt), viibivatel isikutel sealt mitte lahkuda kuni
järelevalveametniku saabumiseni. Kui inimeste ja sõidukite lahkumine
eeldatavast taudipunktist on vältimatu, kohaldab veterinaararst
meetmeid, et tõkestada nakkuse väljaviimine eeldatavast taudipunktist.
(3) Veterinaararst kohaldab abinõusid, et tõkestada isikute,
veovahendite ja vastuvõtlike loomade sisenemine eeldatavasse taudipunkti.
§ 11. Loomapidaja kohustused suu- ja sõrataudi kahtluse korral
Suu- ja sõrataudi kahtluse korral on loomapidaja kohustatud:
1)
eraldama eeldatavas taudipunktis viibiva nakkuskahtlase looma ülejäänud
vastuvõtlikest loomadest ning kohaldama asjakohaseid abinõusid, et
tõkestada võimaliku suu- ja sõrataudiviiruse levik;
2)
isoleerima vastuvõtliku looma;
3) jääma eeldatavasse taudipunkti
kuni järelevalveametniku saabumiseni ja temalt lahkumiseks loa saamiseni
ning nõudma seda ka teistelt eeldatavas taudipunktis viibivatelt
isikutelt;
4) osutama järelevalveametnikule abi vajaliku kliinilise
ja patoloogilise uurimise tegemisel, samuti epidemioloogilise uurimise
tarbeks andmete kogumisel;
5) esitama järelevalveametniku nõudmisel
loomade ja sööda omandamise ja võõrandamisega seotud dokumendid ning
nende puudumise korral andma sellekohast suulist teavet;
6) täitma
järelevalveametniku korraldusi võimaliku nakkuse leviku tõkestamiseks
vajalike ettevaatusabinõude rakendamisel;
7) koguma andmeid
kitsenduste kehtimisaja vältel sündinud ja hukkunud loomade arvu kohta,
näidates ära hukkunud loomade vanuse, ning esitama asjakohased andmed
järelevalveametnikule tema nõudmisel;
8) esitama
järelevalveametnikule nimekirja loomakasvatushoones või -rajatises
töötavate ja teiste seal viibivate isikute kohta, kelle sisenemine
eeldatavasse taudipunkti on vajalik, samuti loomakasvatushoonet või
-rajatist teenindavate veovahendite loetelu;
9) välistama kõrvalise
isiku pääsu eeldatavas taudipunktis olevasse loomakasvatushoonesse;
10)
kasutama loomakasvatushoones või -rajatises töötamiseks eraldi
ülerõivaid ja jalatseid, mida hoitakse loomakasvatushoone või -rajatise
ruumides, ja tagama nende kasutamise ka loomakasvatushoone või -rajatise
töötajale;
11) paigutama sissesõiduteele ning
loomakasvatushoone või -rajatise sisse- ja väljapääsule
desinfektsioonimati ning niisutama seda regulaarselt Veterinaar- ja
Toiduameti ettenähtud desinfektsioonivahendiga;
12)
desinfitseerima eeldatava taudipunkti territooriumilt lahkuva veovahendi
Veterinaar- ja Toiduameti ettenähtud desinfektsioonivahendiga.
§ 12. Suu- ja sõrataudi kahtluse korral Veterinaar- ja Toiduameti
rakendatavad abinõud
(1) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võtab eeldatava
taudipunkti, kus tehtud uurimuse alusel ei saa välistada suu- ja
sõrataudi kahtlust, kõrgendatud järelevalve alla ning määrab ettevõtte
ülevaatusega ja proovide võtmisega tegeleva veterinaararsti. Suu- ja
sõrataudi kahtluse korral rakendatakse seal järgmisi abinõusid:
1)
registreeritakse vastuvõtlike loomade arv karjas, loomapidamishoones või
-rajatises loomaliigiti vanuse ja tehnoloogiliste rühmade kaupa,
esitades eraldi nakkuskahtlaste loomade arvu igas rühmas, samuti surnud
vastuvõtlike loomade arvu ja vanuse;
2) määratakse kindlaks
eeldatava taudipunkti territoorium ja tähistatakse see teavitavate
siltidega;
3) tehakse vastuvõtlike loomade ülevaatus;
4)
võetakse lisas 1 toodud taudipunkti kriteeriumidele vastavuse
hindamiseks vajalikud proovid ning korraldatakse proovide saatmine
Veterinaar- ja Toidulaboratooriumisse uurimiseks;
5) tehakse
epidemioloogiline uurimine;
6) loomapidaja esitatud nimekirja alusel
määratakse kindlaks isikud ja veovahendid, mis võivad olla eeldatavas
taudipunktis, ning nende kohta väljastatakse asjakohased Veterinaar- ja
Toiduameti kirjalikud load.
(2) Veterinaar- ja Toiduameti kirjaliku loana käsitatakse dokumenti,
millest tehakse vajalik arv koopiaid, mis esitatakse iga sellest
määrusest tuleneva kontrolli korral.
(3) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht:
1) määrab
desinfektsioonivahendi ning korraldab selle veo eeldatavasse taudipunkti;
2)
määrab looma korjuse hävitamise korra. Looma korjus hävitatakse kohapeal
põletades või mattes selleks Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal
lubatud kohta. Kui korjust põletada või matta ei ole võimalik, viiakse
see hävitamiseks loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse. Kui korjus
on vaja eeldatava taudipunkti territooriumilt ära viia, kontrollib
Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht kasutatava veovahendi
sobivust veoks, määrab veterinaararsti, kes saadab veovahendit loomsete
jäätmete käitlemise ettevõttesse, ning määrab veovahendi
desinfitseerimise koha ja desinfitseerimisvahendi;
3) kontrollib
eeldatavas taudipunktis kitsenduste kehtimise aja vältel korrapäraselt
kitsendustega seotud nõuete täitmist ning peab arvestust tehtud
kontrollide kohta.
§ 13. Suu- ja sõrataudi kahtluse korral Veterinaar- ja Toiduameti
rakendatavad kitsendused
(1) Suu- ja sõrataudi kahtluse korral keelab Veterinaar- ja Toiduameti
kohaliku asutuse juht ilma enda kirjaliku loata:
1) ettevõttest
vastuvõtlikku looma välja viia ja sinna juurde tuua, samuti ühest
ettevõttest vastuvõtlikku looma teise ettevõttesse vedada.
Järelevalveametnik võib keelata ka muude loomade kui vastuvõtlikud
loomad, ettevõtte territooriumilt välja viimise või nende
ümberpaigutamise ettevõttesiseselt;
2) viia ettevõttest
välja vastuvõtlikult loomalt pärit spermat, embrüoid ja munarakke,
tapasaadusi, sealhulgas liha, ja korjuseid, sööta, sõnnikut, allapanu
ning ettevõtte sisseseadet ja inventari ja muid võimalikke nakkust
edasikandvaid materjale ning jäätmeid;
3) siseneda
loomakasvatushoonesse või -rajatisse, kus vastuvõtlikke loomi peetakse.
Siseneda võib üksnes ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaitseriietuses,
mis pärast kasutamist hävitatakse, või üksnes nimetatud ruumis
viibimiseks ettenähtud riietes, kui neid regulaarselt desinfitseeritakse
järelevalveametniku juhiseid järgides. Jalanõud desinfitseeritakse
pärast väljumist;
4) kitsendustega ettevõttest piima välja
viia. Kui piima koguda ja säilitada kohapeal on võimatu, võib
Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal hävitada piim kohapeal või
vedada lähimasse selleks sobivasse kohta järelevalveametniku kontrolli
all hävitamiseks või töötlemiseks viisil, mis tagab suu- ja
sõrataudiviiruse hävimise. Piima veol kasutatakse selleks ettenähtud
veovahendit, et välistada suu- ja sõrataudiviiruse leviku oht;
5)
vastuvõtlikku looma kohapeal toiduks tappa;
6) isikul ja
veovahendil siseneda eeldatavasse taudipunkti ja lahkuda sealt.
(2) Vastuvõtliku looma korjust või tapetud looma rümpa hoitakse
tingimustes, mis välistavad ilmastiku toime korjusele ja rümbale ning
nende kokkupuutumise teiste loomade ja inimestega. Korjust või rümpa
võib välja viia ainult Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi
loal diagnostiliseks uurimiseks või hävitamiseks.
(3) Lisaks lõikes 1 toodud kitsendustele võib Veterinaar- ja Toiduameti
kohaliku asutuse juht taudi leviku vältimiseks kehtestada lisakitsendusi
epidemioloogilise uurimise tulemuse põhjal või kui eeldatav taudipunkt
asub kõrge intensiivsusega loomakasvatuse piirkonnas.
(4) Eeldatavast taudipunktist pärinevate loomsete saaduste eksport ja
nende toimetamine teise liikmesriiki on keelatud.
(5) Lõigetes 1 ja 3 sätestatud kitsendusi kohaldatakse ka ettevõttes ja
piirkonnas, milles epidemioloogilise uurimise tulemused annavad põhjuse
kahtlustada taudi levikut.
§ 14. Kitsenduste kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Suu- ja sõrataudi kahtluse korral võib Veterinaar- ja Toiduameti
kohaliku asutuse juht kehtestada pärast loomataudi kahtlusest teate
saamist vajaduse korral diagnoosi täpsustamiseni kitsendused karjale,
ettevõttele või piirkonnale.
(2) Kitsenduste kehtestamisest teatab järelevalveametnik loomapidajale
posti teel väljastusteatega või allkirja vastu.
(3) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht teeb otsuse lõikes 1
nimetatud kitsenduste kehtetuks tunnistamise kohta laboratoorsete
uurimiste tulemuste või «Loomatauditõrje seaduse» § 37 lõikes 3
nimetatud ekspertide komisjoni (edaspidi komisjon) otsuse alusel,
kui need välistavad taudi puhkemise. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku
asutuse juht teatab loomapidajale taudikahtluse lõpetamisest posti teel
väljastusteatega või allkirja vastu 24 tunni jooksul pärast otsuse
tegemist.
§ 15. Epidemioloogiline uurimine suu- ja sõrataudi kahtluse korral
(1) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht korraldab suu- ja
sõrataudi kahtluse korral epidemioloogilise uurimise, mille käigus
selgitatakse välja:
1) ajavahemik, mille vältel suu- ja sõrataud
võis ettevõttes esineda enne, kui seda kahtlustati või sellest teatati
(edaspidi tõenäoline looma nakatumise aeg), ja
nakkusallikas;
2) teised ettevõtted, kus peetakse vastuvõtlikke
loomi, kes võisid nakatuda või nakkusallikaga kokku puutuda;
3)
inimeste, loomade ja veokite liikumine, millega võis kaasneda suu- ja
sõrataudiviiruse jõudmine ettevõttesse ja sealt edasikandumine
vastuvõtlike loomade nakatumise ning suu- ja sõrataudi avastamise
vahelisel ajavahemikul ning võimalikud sekundaarsed kontaktsed
ettevõtted;
4) ohud ja keskkonnategurid, mis soodustavad suu- ja
sõrataudiviiruse levimist eeldatavast taudipunktist väljapoole.
(2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht esitab
epidemioloogilise uurimise tulemuste aruande Veterinaar- ja Toiduameti
peadirektorile suu- ja sõrataudi kahtluse otsustamisest arvates 24 tunni
jooksul.
§ 16. Ajutise kontrolltsooni kehtestamine
(1) Kui epidemioloogiline olukord, eelkõige vastuvõtlike loomade suur
asustustihedus, vastuvõtlike loomadega kokku puutuvate loomade või
isikute sage liikumine, viivitused kahtlastest juhtudest teatamisel või
puudulik teave suu- ja sõrataudiviiruse võimaliku päritolu ja
levikuteede kohta seda nõuab, võib Veterinaar- ja Toiduamet kehtestada
ajutise kontrolltsooni.
(2) Ajutises kontrolltsoonis asuva ettevõtte suhtes kohaldatakse
vähemalt § 11 punktides 1, 2 ja 7, § 12 lõike 1 punktides 1 ja 4 ning §
13 lõike 1 punktis 1 sätestatud abinõusid ja kitsendusi.
(3) Lisaks ajutises kontrolltsoonis kohaldatavatele meetmetele võib
Veterinaar- ja Toiduamet kohaldada loomade ajutist liikumiskeeldu
suuremal alal või kogu Eesti territooriumil. Suu- ja sõrataudile
mittevastuvõtlike loomade liikumiskeeld kehtestatakse kuni 72 tunniks,
välja arvatud juhul, kui seda õigustavad erakorralised asjaolud.
§ 17. Ennetav tauditõrjeprogramm
(1) Veterinaar- ja Toiduamet võib rakendada tauditõrjeprogrammi, mis
hõlmab tõenäoliselt kontaktsete vastuvõtlike loomade ning vajaduse
korral ka epidemioloogiliselt seotud tootmisüksuste ja naaberettevõtete
loomade ennetavat hukkamist (edaspidi ennetav tauditõrjeprogramm).
(2) Ennetava tauditõrjeprogrammi rakendamisel võetakse vastuvõtlikelt
loomadelt proovid ja tehakse kliinilised uuringud nõukogu direktiivi
2003/85/EÜ lisa 3 punkti 2.1.1 kohaselt.
(3) Enne ennetava tauditõrjeprogrammi rakendamist teavitab Veterinaar-
ja Toiduamet sellest Euroopa Komisjoni.
2. jagu
Tegutsemisjuhend ettevõttes suu- ja sõrataudi
puhkemise korral
§ 18. Ettevõte
Ettevõtteks loetakse loomakasvatushoone või -rajatis koos krundi ja
kõrvalhoonetega sõnniku, läga, allapanu, sööda jms säilitamiseks või
loomade pidamiseks piiritletud ala või muu ettevõte, näiteks tsirkus,
kus alaliselt või ajutiselt peetakse, sealhulgas aretatakse,
vastuvõtlikke loomi.
§ 19. Diagnoosimine
Suu- ja sõrataudi diagnoos pannakse «Loomatauditõrje seaduse» § 37
lõike 3 kohaselt. Suu- ja sõrataudi ametliku diagnoosi kinnitab
Veterinaar- ja Toiduamet.
§ 20. Suu- ja sõrataudi ravi
Suu- ja sõrataudi haigestunud loomade ravi on keelatud.
§ 21. Karantiini kehtestamine
Pärast taudi ametliku diagnoosi kinnitamist ning Veterinaar- ja
Toiduameti kohaliku asutuse juhi ettepanekut kehtestab maavanem
viivitamata karantiini «Loomatauditõrje seaduse» § 50 lõike 4 kohaselt
ettevõttes, kus peetakse vastuvõtlikke loomi ning mis vastab vähemalt
ühele lisas 1 esitatud taudipunkti kriteeriumile (edaspidi taudipunkt).
§ 22. Taudipunktis rakendatavad kitsendused ja abinõud
(1) Pärast karantiini kehtestamist kohaldatakse taudipunktis lisaks
§-des 10 ja 12 sätestatud nõuetele järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1)
ettevõtte sissesõiduteele paigutatakse viidad selgelt nähtava ja püsiva
kirjaga «SUU- JA SÕRATAUD. LÄBIKÄIK KEELATUD»;
2)
loomapidaja paigutab taudipunkti sisse- ja väljapääsu juurde
desinfektsioonivanni ning puhastab ja desinfitseerib ümbritseva
territooriumi Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhiste
kohaselt;
3) sööt, sõnnik, allapanu ja muu materjal, samuti loomne
ning mitteloomne materjal ja jäätmed, mis võivad olla saastunud suu- ja
sõrataudiviirusega, hävitatakse või töödeldakse järelevalveametniku
juhiste kohaselt lisas 3 sätestatud viisil, mis tagab suu- ja
sõrataudiviiruse hävimise;
4) taudipunktis peetav
vastuvõtlik loom hukatakse kohapeal viivitamata. Veterinaar- ja
Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada hukata vastuvõtlikku looma
lähimas selleks sobivas kohas järelevalveametniku kontrolli all, kui on
välistatud suu- ja sõrataudiviiruse levik looma veol sellisesse kohta ja
seal hukkamisel. Kui Veterinaar- ja Toiduamet annab loa hukata
vastuvõtlik loom lähimas selleks sobivas kohas, siis teavitab ta loa
andmise põhjustest ning hukkamisel rakendatud meetmetest Euroopa
Komisjoni;
5) järelevalveametnik võtab vastuvõtlikult loomalt enne
hukkamist või hukkamise ajal nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ lisa 3 punkti
2.1.1 kohaselt proovid epidemioloogilise uurimise tegemiseks;
6)
surnud või hukatud vastuvõtliku looma korjus hävitatakse
järelevalveametniku kontrolli all selliselt, et suu- ja sõrataudiviiruse
levik oleks välistatud;
7) pärast surnud või hukatud
vastuvõtliku looma hävitamist või ettevõttest hävitamiseks kõrvaldamist
ning punktis 3 nimetatud hävitamist või töötlemist tehakse vajaduse
korral putukatõrje ning puhastatakse ja desinfitseeritakse või
töödeldakse lisas 3 sätestatud nõuete kohaselt loomapidamishoone või
-rajatis koos inventari ja seadmetega ning vajaduse korral ka
loomapidamishoone või -rajatise ümbruse pinnas, kasutatud veovahend ja
muu materjal, mis võib olla saastunud suu- ja sõrataudiviirusega;
8)
tehakse epidemioloogiline uurimine.
(2) Võimaluse korral selgitatakse välja suu- ja sõrataudiviiruse
tõenäolise sissetoomise ja nakkuse avastamise ajavahemikul tapetud sealt
pärineva liha asukoht. Selline liha hävitatakse volitatud
veterinaararsti või järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis
välistab suu- ja sõrataudiviiruse leviku.
(3) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib kohaldada
kitsendusi ka teise ettevõtte suhtes, kui see on olnud kaudses kontaktis
taudipunktiga või kui muud nakkuse leviku võimalused annavad alust
kahtlustada, et see ettevõte on saastunud suu- ja sõrataudiviirusega.
§ 23. Epidemioloogiline uurimine taudipunktis
(1) Taudipunktis korraldab kohalik loomatauditõrje komisjon
«Loomatauditõrje seaduse» § 52 lõike 1 kohaselt epidemioloogilise
uurimise ja esitab ametliku diagnoosi kinnitamisest arvates 24 tunni
jooksul Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile aruande, milles on
toodud:
1) ajavahemik esimese looma tõenäolisest suu- ja sõrataudi
nakatumisest kuni suu- ja sõrataudi kahtluse püstitamiseni;
2)
suu- ja sõrataudi kahtluse püstitamise kuupäev;
3)
suu- ja sõrataudi ametliku diagnoosi panemise kuupäev ja ametliku
diagnoosi kinnitamise alus;
4) taudipunkti asukoht ja selle kaugus
lähimast ettevõttest;
5) loomade arv taudipunktis vanuse ja
tehnoloogiliste rühmade kaupa;
6) haigestunud ja surnud loomade
arv igas üksuses;
7) muude vastuvõtlike loomade kui veiste ja
sigade võimaliku nakatumise või suu- ja sõrataudiviirusega saastumise
ulatus;
8) suu- ja sõrataudi levimus ja loomade suremus;
9)
nakkusallikas (kahtlustatav või kinnitust leidnud);
10)
võimalikud kontaktsed ettevõtted.
(2) Edaspidi esitatakse lõikes 1 nimetatud aruanne uue teabe laekumise
korral, kuid mitte harvem kui üks kord nädalas.
(3) Kui epidemioloogilise uurimise tulemusena saadakse tõendeid, et
nakkus võib olla levinud taudipunkti mõnest teisest loomakarjast,
loetakse see kari nakkuskahtlaseks ning selle suhtes kohaldatakse selle
peatüki jaos 1 toodud tegutsemisjuhiseid.
§ 24. Kontaktses ettevõttes rakendatavad kitsendused ja abinõud
(1) Kontaktse ettevõtte suhtes kohaldatakse selle peatüki jaos 1
sätestatud nõudeid.
(2) Kontaktse ettevõtte loomadelt võetakse pärast hukkamist nõukogu
direktiivi 2003/85/EÜ lisas 3 sätestatud diagnoosimise juhendi kohaselt
proovid, mis võimaldavad tuvastada või välistada suu- ja sõrataudi
viiruse esinemise kontaktses ettevõttes peetavatel loomadel.
(3) Veterinaar- ja Toiduamet võib epidemioloogilisest olukorrast
tuleneva vajaduse korral kohaldada § 22 lõikes 1 sätestatud kitsendusi.
§ 25. Taudipunktis kehtestatud kitsenduste lõpetamine
Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht lõpetab taudipunktis
kehtestatud kitsendused, kui loomapidamishoone või -rajatise
lõppdesinfektsioonist on möödunud vähemalt 15 päeva ja
järelevalvetsoonis asuvate vastuvõtlike loomade hulgas ei ole 30 päeva
jooksul avastatud ühtegi suu- ja sõrataudi haigestunud ega
nakkuskahtlast looma. Karantiini lõpetab Veterinaar- ja Toiduameti
kohaliku asutuse juhi ettepanekul maavanem kirjaliku korraldusega ning
sellest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu.
§ 26. Ettevõtte taasasustamine
(1) Ettevõttesse võib tuua looma (edaspidi taasasustamine)
pärast 21 päeva möödumist ettevõtte lõppdesinfektsioonist arvates.
(2) Ettevõtte taasasustamiseks kasutatav loom peab vastama järgmistele
nõuetele:
1) vastuvõtlik loom pärineb piirkonnast, kus ei
rakendata suu- ja sõrataudiga seotud kitsendusi;
2) Veterinaar-
ja Toiduamet on veendunud, et taasasustamiseks mõeldud loomal on
võimalik kindlaks teha iga võimalik säilinud suu- ja sõrataudiviirus,
veiste ja sigade puhul kliiniliste tunnuste alusel ning muude suu- ja
sõrataudi suhtes vastuvõtlike liikide puhul lõike 3 punktis 3 määratud
perioodi lõpus tehtud laboratoorsete uuringute alusel;
3)
taasasustamiseks mõeldud loomale punktis 2 viidatud immuunsusreaktsiooni
tegemiseks peab see loom pärinema ettevõttest, mis asub piirkonnas,
millest vähemalt 10 kilomeetri raadiuses ei ole vähemalt 30 päeva
jooksul esinenud suu- ja sõrataudipuhangut või loomalt on enne
ettevõttesse toomist nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ lisa 13 kohaselt
võetud suu- ja sõrataudiviiruse vastaste antikehade tuvastamise
analüüsiks proovid, mille tulemus on negatiivne.
(3) Ettevõtte taasasustamisel täidetakse järgmisi nõudeid:
1)
loomad tuuakse ettevõtte kõigisse üksustesse ja hoonetesse. Kui ettevõte
koosneb rohkem kui ühest üksusest või hoonest, ei pea loomi tooma
kõigisse üksustesse või hoonetesse ühel ajal. Suu- ja sõrataudile
vastuvõtlikku looma ei tohi ettevõttest ära viia enne, kui kõik
ettevõttesse toodud loomad vastavad selle paragrahvi nõuetele;
2)
pärast looma toomist ettevõttesse tehakse loomale kliiniline uuring iga
kolme päeva järel 14 päeva jooksul. Järgmise 14 päeva jooksul uuritakse
looma kliiniliselt üks kord nädalas;
3) pärast vähemalt 28
päeva möödumist viimasest loomade ettevõttesse toomise päevast alates
uuritakse loomi kliiniliselt ja võetakse nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ
lisa 3 punkti 2.2 kohaselt proovid suu- ja sõrataudiviiruse vastaste
antikehade esinemise kontrollimiseks.
(4) Kui lõike 3 punktis 3 võetud proovide tulemus on negatiivne,
loetakse taasasustamine lõpetatuks ning edaspidi võib loomi tuua
ettevõttesse ilma piiranguteta.
(5) Veterinaar- ja Toiduameti nõudel tuleb ettevõttes, kus puhastamine
ja desinfitseerimine on raskendatud, näiteks väljas pidamine, kasutada
taasasustamiseks üksnes viiruse antikehadeta kontroll-loomi (edaspidi sentinel
loom).
(6) Lisaks lõikes 3 sätestatud nõuetele võib Veterinaar- ja Toiduamet
kohaldada «Loomatauditõrje seaduse» § 45 alusel täiendavaid meetmeid
ettevõtte taasasustamiseks.
(7) Sellise ettevõtte taasasustamisel, millest 10 kilomeetri raadiuses
ei ole viimase kolme kuu jooksul diagnoositud ühelgi loomal suu- ja
sõrataudi, ei pea Veterinaar- ja Toiduameti loal kohaldama lõike 3
punktides 1 ja 2 sätestatud nõudeid.
§ 27. Erinevate epidemioloogilise staatusega tootmisüksustega ettevõte
(1) Ettevõttes, kus on vähemalt kaks eraldi epidemioloogilise staatusega
tootmisüksust, võib Veterinaar- ja Toiduamet pärast riskide hindamist
ettevõtte suu- ja sõrataudiga nakatumata tootmisüksuse puhul lubada
jätta sellises tootmisüksuses peetava vastuvõtliku looma hukkamata, kui
ettevõtte ülevaatusega ja proovide võtmisega tegelev veterinaararst
(edaspidi ettevõtte ülevaatust tegev veterinaararst)
kinnitab, et vähemalt kahe peiteaja jooksul enne suu- ja sõrataudi
diagnoosimist on ettevõttes täidetud järgmised nõuded:
1)
ettevõtte struktuur, ruumide suurus ja töökorraldus võimaldab erinevate
vastuvõtlike loomade karjasid eraldi hoida ja pidada, k.a eraldi
ventileerida;
2) erineva epidemioloogilise staatusega tootmisüksustes
tehtavad toimingud, eelkõige lautade ja karjamaade hooldus, loomade
söötmine, sõnniku ja virtsa eemaldamine, on eraldatud ja neid toiminguid
teevad erinevad isikud;
3) erineva epidemioloogilise staatusega
tootmisüksustes kasutatavad masinad, seadmed, tööriistad ja
desinfitseerimisseadmed ning suu- ja sõrataudile mittevastuvõtlikest
liikidest loomad on teineteisest eraldatud.
(2) Veterinaar- ja Toiduamet võib lubada lõikes 1 sätestatud nõuete
kohase piimatootmisettevõtte suu- ja sõrataudiga nakatumata
tootmisüksusest pärineva piima vedada lisas 4 toodud nõuete kohaseks
töötlemiseks juhul, kui lüps toimub eraldatult teistes tootmisüksustes
toimuvast lüpsist.
(3) Lõikes 1 sätestatud juhul teavitab Veterinaar- ja Toiduamet sellest
Euroopa Komisjoni.
§ 28. Kontaktne ettevõte
(1) Kontaktse ettevõtte suhtes kohaldatakse 3. peatüki 1. jaos
sätestatud meetmeid, kuni suu- ja sõrataudi kahtlus selles kontaktses
ettevõttes on lõpetatud, arvestades lisas 1 toodud taudipunkti
kriteeriume ning nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ lisa 3 punkti 2.1.1
kohaselt võetud proovide tulemusi.
(2) Veterinaar- ja Toiduamet keelab peiteaja jooksul loomade veo
kontaktsest ettevõttest. Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal võib
vastuvõtlikke loomi vedada järelevalve all lähimasse Veterinaar- ja
Toiduameti määratud tapamajja hukkamiseks, kui ettevõtte ülevaatust
tegev veterinaararst teeb vastuvõtlikele loomadele nõukogu direktiivi
2003/85/EÜ lisa 3 punktis 1 nimetatud kliinilise uurimise ja selle
tulemusena selgub, et loomadel ei kahtlustata ega nad ei ole nakatunud
suu- ja sõrataudi.
(3) Veterinaar- ja Toiduamet võib epidemioloogilisest olukorrast
lähtuvalt lugeda kontaktseks ettevõtteks üksnes ettevõtte ühe
epidemioloogilise tootmisüksuse ja selle loomad, kui see
epidemioloogiline tootmisüksus on §-s 27 sätestatud nõuete kohane.
(4) Kui ei ole võimalik välistada epidemioloogilist seost taudipunkti
ning §-s 29 nimetatud asutuse, instituudi või keskuse ja §-s 30
nimetatud tapamaja, piiripunkti või veovahendi vahel, kohaldatakse nende
suhtes §-s 22 sätestatud meetmeid ning vajaduse korral rakendatakse
ennetavat tauditõrjeprogrammi.
3. jagu
Tegutsemisjuhised suu- ja sõrataudi puhkemise
korral erijuhtudel
§ 29. Laboris, loomaaias, loomapargis ja piiritletud alal või
asutuses, institutsioonis ja keskuses, kus loomi ajutiselt või alaliselt
peetakse, suu- ja sõrataudi puhkemise korral rakendatavad meetmed
(1) Kui on oht, et taudipunktiks on labor, loomaaed, loomapark või
selline loomade pidamiseks kasutatav loomakasvatushoone ja -rajatis ning
loomade pidamiseks piiritletud ala, kus püsivalt peetakse või aretatakse
ärilisel või mitteärilisel eesmärgil üht või mitut liiki loomi nende
avalikuks näitamiseks ja rahvahariduseks, liigi säilitamiseks ning
teaduslikeks alus- või rakendusuuringuteks, sealhulgas loomade aretuseks
selliste uuringute tarvis (edaspidi asutus, instituut või keskus),
kohaldatakse nende loomade kaitsmiseks nakatumise eest asjakohaseid
bio-ohutusmeetmeid. Need meetmed võivad muu hulgas hõlmata juurdepääsu
piiramist taudipunktis asuvale avalikule asutusele või sellele
juurdepääsu võimaldamist eritingimustel.
(2) Kui taudipunktiks on lõikes 1 nimetatud asutus, instituut või
keskus, võib Veterinaar- ja Toiduamet lubada vastuvõtliku looma jätta
hukkamata, kui ühenduse üldised huvid, eelkõige teiste liikmesriikide
loomade tervislik seisund, ei ole ohus ning kasutusele on võetud meetmed
suu- ja sõrataudiviiruse levimise ohu vältimiseks.
(3) Veterinaar- ja Toiduamet teavitab lõikes 2 nimetatud loast
viivitamata Euroopa Komisjoni. Põllumajandusloomade geneetiliste
ressursside säilitamise puhul kajastatakse teates §-s 27 nimetatud
ettevõtete ja lõikes 1 nimetatud asutuste, instituutide või keskuste,
mis on Veterinaar- ja Toiduameti poolt eelnevalt tuvastatud kui
vastuvõtlike loomade tõu säilimiseks hädavajaliku põhikarja pidaja,
ajakohastatud nimekiri.
§ 30. Tapamajas, piiripunktis ja veovahendis kohaldatavad meetmed
(1) Kui suu- ja sõrataud on diagnoositud tapamajas, veovahendis või
«Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja
ekspordi veterinaarjärelevalve seaduse» § 19 lõikes 1 sätestatud
piiripunktis, kohaldab Veterinaar- ja Toiduamet nakkusega saastunud
ruumi ja veovahendi suhtes järgmisi meetmeid:
1) vastuvõtlik
loom hukatakse viivitamata;
2) punktis 1 osutatud looma korjus
töödeldakse järelevalveametniku juhiste kohaselt viisil, mis välistab
suu- ja sõrataudiviiruse leviku ohu. Muid loomseid jäätmed, sealhulgas
siseelundeid, käideldakse järelevalveametniku juhiste kohaselt viisil,
mis välistab suu- ja sõrataudiviiruse leviku ohu;
3) sõnnik
ja läga desinfitseeritakse ning neid tohib ettevõttest välja vedada
üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1774/2002 (EÜ), milles
sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete
kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad (EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1–95),
lisa 8 peatüki 3 punkti 5 kohaseks käitlemiseks;
4)
ruum, seadmed ja veovahend puhastatakse ja desinfitseeritakse
järelevalveametniku juhiste kohaselt, järgides lisas 3 toodud
puhastamise ja desinfitseerimise kirjeldust ning Veterinaar- ja
Toiduameti kohaliku asutuse juhi juhiseid;
5) tehakse § 23 kohane
epidemioloogiline uurimine.
(2) Lõikes 1 nimetatud tapamajja, piiripunkti ega veovahendisse ei tooda
loomi vähemalt 24 tunni jooksul pärast lõike 1 punktis 4 nimetatud
puhastust- ja desinfitseerimist.
(3) Kui kahtlustatakse, et lõikes 1 nimetatud tapamaja, piiripunkti või
veovahendi lähedal asuva ettevõtte vastuvõtlik loom on kokku puutunud
suu- ja sõrataudiviirusega või tulenevalt epidemioloogilisest
olukorrast, kinnitab Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus
taudipunkti lõikes 1 osutatud ruumis või veovahendis ning kohaldab seal
§-des 22 ja 33 sätestatud kitsendusi.
4. jagu
Tegutsemisjuhised ohustatud tsoonis ja
järelevalvetsoonis
§ 31. Ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni kehtestamine
(1) Suu- ja sõrataudi ametliku diagnoosi kinnitamisest arvates 24 tunni
jooksul kehtestab maavanem Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse
juhi ettepanekul kirjaliku korraldusega taudipunkti ümber ohustatud
tsooni ja järelevalvetsooni, millest teavitatakse elanikkonda
massiteabevahendite kaudu.
(2) Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus paigutab koostöös kohaliku
omavalitsusega ning Politseiameti ja Päästeameti kohalike asutustega
ohustatud tsooni sissesõiduteedele viidad selgelt nähtava ja püsiva
kirjaga «SUU- JA SÕRATAUD – OHUSTATUD TSOON».
(3) Ohustatud tsoon kehtestatakse vähemalt 3 kilomeetri raadiuses ja
järelevalvetsoon vähemalt 10 kilomeetri raadiuses taudipunktist.
Ohustatud ja järelevalvetsooni piiritlemisel arvestatakse:
1)
epidemioloogilise uurimise tulemusi;
2) seroloogiliste uurimiste
tulemusi;
3) geograafilisi tingimusi ja looduslikke tõkkeid suu- ja
sõrataudi levikule;
4) ettevõtete, kus peetakse vastuvõtlikke
loomi, geograafilist asukohta ja paiknemise tihedust;
5) peamist
loomade tapmise ja turustamise viisi ning tapamaja olemasolu piirkonnas;
6)
järelevalve teostamiseks vajalikke inim- ja materiaalseid ressursse.
(4) Uue taudipunkti avastamise korral muudetakse ohustatud tsooni ja
järelevalvetsooni ulatust selles paragrahvis sätestatud korras ning
sellest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu.
§ 32. Ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis kohaldatavad abinõud
(1) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht kohaldab ohustatud
tsoonis ja järelevalvetsoonis järgmisi abinõusid:
1)
kehtestab kitsendused ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis;
2)
peab arvestust ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis asuvate
ettevõtete üle, kus peetakse vastuvõtlikke loomi, ning loendab nende
ettevõtete loomad ja ajakohastab andmed;
3) kehtestab ohustatud
tsoonis asuvate ettevõtete ülevaatuse tegemise korra ja sageduse
olenevalt nende suu- ja sõrataudiviirusega saastumise ohust;
4)
määrab ettevõtte ülevaatust tegeva veterinaararsti;
5)
korraldab viivitamata pärast haigestunud või surnud vastuvõtlikust
loomast teate saamist asjakohased uurimised;
6) teeb viivitamata
kindlaks vähemalt 21 päeva jooksul enne oletatava varaseima nakkuse
ilmnemist ohustatud tsoonist välja veetud loomad ning teavitab teiste
liikmesriikide pädevaid asutusi ja Euroopa Komisjoni loomade asukoha
kindlakstegemise tulemustest.
(2) Liikmesriikide pädevad asutused teevad ohustatud tsoonis koostööd,
et selgitada välja ohustatud tsooni vastuvõtlikelt loomadelt saadud
liha, lihatooted, toorpiim ja toorpiimatooted, mis on toodetud
ajavahemikul oletatavast suu- ja sõrataudiviiruse sissetoomisest kuni
lõikes 1 sätestatud abinõude kohaldamiseni. Sellist värsket liha,
lihatooteid, toorpiima ja toorpiimatooteid töödeldakse §-de 36 ja 37
kohaselt või säilitatakse, kuni on välistatud nende võimalik saastumine
suu- ja sõrataudiviirusega.
(3) Ohustatud tsoonis asuva ettevõtte ülevaatust tegev veterinaararst
kontrollib loomapidaja peetavat vastuvõtlike loomade arvestust, teeb
kliinilise uurimise viisil, mis võimaldab vältida ettevõttes esineda
võiva suu- ja sõrataudiviiruse levikut, vajaduse korral võtab proove
ning registreerib kliinilise uurimise tulemused.
§ 33. Ohustatud tsoonis kohaldatavad kitsendused
(1) Ohustatud tsoonis kohaldatakse järgmisi kitsendusi:
1)
vastuvõtliku looma vedamine ohustatud tsooni ja sealt välja, samuti
vastuvõtliku looma ettevõttest väljaviimine, liikumine ja vedu ohustatud
tsooni avalikult kasutataval teel ja erateel, välja arvatud ettevõtte
teenindamisega otseselt seotud teelõigul, on keelatud. Ohustatud tsooni
kaudu kavandatavast vastuvõtliku looma veost teatab veose omanik
Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile 24 tundi ette;
2)
isik, kes siseneb loomakasvatushoonesse või -rajatisse, järgib
järelevalveametniku juhiseid ja korraldusi, et vähendada suu- ja
sõrataudiviiruse leviku ohtu.
(2) Veterinaar- ja Toiduameti kirjaliku loaga võib vastuvõtlikku looma
ettevõttest välja vedada järgmistel juhtudel:
1)
vastuvõtlik loom tapetakse Veterinaar- ja Toiduameti määratud ohustatud
tsoonis asuvas tapamajas või selle puudumise korral järelevalvetsoonis
asuvas tapamajas;
2) surnud või hukatud vastuvõtlik loom
kahjutustatakse või töödeldakse järelevalveametniku kontrolli all
loomsete jäätmete käitlemise ettevõttes.
(3) Vastuvõtlike loomade veol täidetakse järgmisi nõudeid:
1)
vastuvõtlik loom on nõuetekohaselt märgistatud;
2)
vahetult enne vedu teeb järelevalveametnik ettevõtte vastuvõtlike
loomade kliinilise uurimise, pöörates erilist tähelepanu vastuvõtlikule
loomale, keda soovitakse vedada, ja kontrollib vastuvõtlike loomade
märgistust ning nende üle loomapidaja peetavat arvestust.
Järelevalveametnik kinnitab, et tehtud kliinilise uurimise tulemuste
põhjal ei ole ettevõttes avastatud nakkuskahtlasi loomi ning loomad on
nõuetekohaselt märgistatud ja registreeritud;
3) enne
vastuvõtliku looma vedamist tapamajja on tapamaja teenindavat
järelevalveametnikku sellest teavitatud ning pärast vastuvõtliku looma
saabumist tapamajja teavitab järelevalveametnik sellest Veterinaar- ja
Toiduameti kohalikku asutust. Ohustatud tsoonist tapamajja saabunud
vastuvõtlik loom tapetakse viivitamata ja eraldi ülejäänud
põllumajandusloomadest;
4) veovahendi korrasolekut
kontrollitakse enne vastuvõtliku looma laadimist ja järelevalveametnik
pitseerib veovahendi pärast laadimist;
5) pärast vastuvõtliku
looma mahalaadimist puhastatakse ja desinfitseeritakse veovahend ja muu
veol kasutatud inventar viivitamata järelevalveametniku kontrolli all
ning vedaja peab selle kohta dokumenteeritud arvestust.
§ 34. Vastuvõtliku looma liikumine ja vedu ohustatud tsoonis
(1) Ohustatud tsoonis on keelatud:
1) korraldada messi, turgu,
näitust ja muud loomade kogunemisega seotud üritust;
2)
vastuvõtliku looma vedu teise ettevõttesse ja liikumine ettevõtete vahel;
3)
vastuvõtliku looma vedu teise ettevõttesse paaritamise eesmärgil;
4)
vastuvõtliku looma kunstlik seemendamine ning temalt munarakkude ja
embrüote kogumine.
(2) Lisaks lõikes 1 nimetatud kitsendustele võib Veterinaar- ja
Toiduamet rakendada ohustatud tsoonis loomade liikumise ja veo suhtes
järgmisi kitsendusi:
1) keelata muu looma kui vastuvõtliku looma
liikumise või veo ohustatud tsoonis, ohustatud tsoonist välja või
ohustatud tsooni sisse;
2) keelata looma veo ohustatud tsooni kaudu;
3)
keelata korraldada üritust, millest võtab osa isik, kes võib kaudselt
nakkust edasi kanda, kui on suu- ja sõrataudiviiruse leviku oht;
4)
keelata muu looma kui vastuvõtliku looma kunstliku seemendamise või tema
munarakkude ja embrüote kogumise;
5) keelata looma veoks
kasutatava veovahendi liikumise ohustatud tsoonis;
6) keelata
vastuvõtlikku looma kohapeal toiduks tappa;
7) keelata §-s 43
nimetatud sööda, kuivsööda, heina ja õlgede veo ettevõttesse, kus
peetakse vastuvõtlikke loomi.
(3) Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal võib:
1) vedada
ohustatud tsooni kaudu muud looma kui vastuvõtlik loom, kui see toimub
põhimaanteel ja raudteel;
2) vedada vastuvõtlikku looma, kelle
ettevõtte ülevaatust tegev veterinaararst on tunnistanud väljastpoolt
ohustatud tsooni tulevaks ning keda veetakse kindlaksmääratud marsruudil
otse Veterinaar- ja Toiduameti määratud tapamajasse vahetuks tapmiseks,
kui veovahend puhastatakse ja desinfitseeritakse pärast vedu tapamajas
järelevalveametniku kontrolli all ning vedaja peab selle kohta
dokumenteeritud arvestust;
3) teha ettevõttes peetava looma
kunstlikku seemendamist, mida teeb selle ettevõtte töötaja, kasutades
sama ettevõtte loomadelt kogutud, selles ettevõttes säilitatud või
seemendusjaamast selle ettevõtte välispiirini veetud spermat;
4)
vedada teise liikmesriiki hobuslast, kui hobuslasega on kaasas lisaks
komisjoni otsuse 93/623/EMÜ, millega kehtestatakse registreeritud
hobuslaste identifitseerimisdokument (pass) (EÜT L 224, 18.08.1990,
lk 42–54), kohasele hobusepassile ka nõukogu direktiivi 90/426/EMÜ,
millega kehtestatakse kolmandatest riikidest pärinevate hobuslaste
liikumise ja impordi nõuded (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 42–54), lisas C
sätestatud loomatervise sertifikaat;
5) vedada §-s 44 nimetatud
sööta, kuivsööta, heina ja õlgi ettevõttesse, kus peetakse vastuvõtlikke
loomi.
(4) Kui § 16 lõikes 3 sätestatud liikumiskeeldu kohaldatakse kogu Eesti
territooriumil, võib Veterinaar- ja Toiduamet nõukogu direktiivi
2003/85/EÜ lisa 6 punkti 2 kohaselt lubada oma kirjalikul loal vedada
eriveterinaarravi vajavat hobuslast kliinikusse või muusse asjakohasesse
hoonesse või rajatisse, milles ei peeta vastuvõtlikke loomi.
§ 35. Ohustatud tsoonis toodetud värske liha ja sellest lihast
toodetud lihatoote suhtes kohaldatavad meetmed
(1) Ohustatud tsooni vastuvõtlikult loomalt pärinevat värsket liha ja
sellest lihast toodetud hakkliha ja lihavalmistist turule viia on
keelatud.
(2) Ohustatud tsoonis asuvas lihakäitlemisettevõttes toodetud
vastuvõtliku looma värsket liha, hakkliha ja lihavalmistist turule viia
on keelatud.
(3) Turule võib viia värsket liha, hakkliha ja lihavalmistist, mis
toodeti vähemalt 21 päeva enne oletatava varaseima nakkuse ilmnemist
ohustatud tsooni ettevõttes ning mida on alates tootmisest säilitatud ja
veetud eraldi värskest lihast, hakklihast ja lihavalmististest, mis on
toodetud pärast seda kuupäeva, ning mis on kergesti eristatav väljapoole
ohustatud tsooni vedamiseks kõlbmatust lihast ja nõuetekohaselt
märgistatud. Sellisel värskel lihal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EÜ) 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks
ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (ELT L 139,
30.04.2004, lk 206–319), lisa 1 osa 1 peatüki 3 kohane tervisemärk ning
hakklihal ja lihavalmistisel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EÜ) 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni
erieeskirjad, (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), lisa 2 osa 1 punkti B
kohane identifitseerimismärk.
(4) Lõikes 1 nimetatud värske liha, hakkliha ja lihavalmistis
märgistatakse põllumajandusministri 13. mai 2005. a määruse nr 55
«Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise,
veterinaarnõuded» kohaselt ning neid veetakse seejärel pitseeritud
konteineris Veterinaar- ja Toiduameti määratud lihakäitlemisettevõttesse
lihatoodete valmistamiseks või kahjutustamiseks lisa 5 punktis 1.1
määratud viisil.
(5) Lõikes 2 nimetatud lihakäitlemisettevõttes toodetud värsket liha,
hakkliha ja lihavalmistist võib turule viia, kui on täidetud järgmised
nõuded:
1) lihakäitlemisettevõte on kõrgendatud järelevalve all;
2)
lihakäitlemisettevõttes käideldakse üksnes lõikes 3 nimetatud värsket
liha, hakkliha ja lihavalmistisi, väljaspool ohustatud tsooni peetud ja
tapetud loomade või § 34 lõike 3 punkti 2 kohaselt veetud ja tapetud
loomade värsket liha, hakkliha ja lihavalmistisi. Sellisel värskel lihal
on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 854/2004 lisa 1 osa 1
peatüki 3 kohane tervisemärk ning hakklihal ja lihavalmististel on
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 853/2004 lisa 2 osa 1 punkti
B kohane identifitseerimismärk;
3) käitlemisprotsessi jooksul
tähistatakse värske liha, hakkliha ja lihavalmistis selgelt ning neid
veetakse ja säilitatakse lihakäitlemisettevõttes eraldi värskest lihast,
hakklihast ja lihavalmististest, mis on väljapoole ohustatud tsooni
vedamiseks kõlbmatud.
(6) Veterinaar- ja Toiduamet edastab kauplemise puhul liikmesriikidele
ja Euroopa Komisjonile nende lihakäitlemisettevõtete nimekirja, kelle ta
on tunnistanud asjakohase otsusega lõikes 5 sätestatud nõuete kohaseks.
§ 36. Ohustatud tsoonis toodetud lihatoote suhtes kohaldatavad meetmed
(1) Ohustatud tsoonis vastuvõtlikult loomalt pärinevast lihast toodetud
lihatoodet turule viia on keelatud.
(2) Turule võib viia lõikes 1 nimetatud lihatoodet, mida on töödeldud
ühel lisa 5 punktis 1.1 toodud viisil või mis on toodetud § 35 lõikes 3
nimetatud lihast.
§ 37. Ohustatud tsoonis toodetud piima ja piimatoote suhtes
kohaldatavad meetmed
(1) Ohustatud tsooni vastuvõtlikult loomalt pärit ja ohustatud tsoonis
asuvas ettevõttes toodetud piima ning sellest toodetud piimatoodet
turule viia on keelatud.
(2) Vastuvõtlikult loomalt pärit ohustatud tsooni
piimakäitlemisettevõttes käideldud piima ja sellest toodetud piimatoodet
turule viia on keelatud.
(3) Turule võib viia lõikes 1 nimetatud piima ja piimatoodet, mis
toodeti vähemalt 21 päeva enne oletatava varaseima nakkuse ilmnemist
ohustatud tsooni ettevõttes ning mida on alates tootmisest säilitatud ja
veetud eraldi piimast ja piimatoodetest, mis on toodetud pärast seda
kuupäeva.
(4) Turule võib viia lõikes 1 nimetatud piima ja sellest valmistatud
piimatoodet, mida on olenevalt piima või piimatoote kasutuseesmärgist
käideldud ühel lisas 4 toodud viisil ohustatud tsoonis asuvas
piimakäitlemisettevõttes või juhul, kui ohustatud tsoonis ei ole
piimakäitlemisettevõtet, siis väljaspool ohustatud tsooni asuvas
piimakäitlemisettevõttes.
(5) Lõigetes 2 ja 4 nimetatud piimakäitlemisettevõttes toodetud piima ja
piimatoodet võib turule viia, kui on täidetud järgmised nõuded:
1)
piimakäitlemisettevõte on kõrgendatud järelevalve all;
2)
piimakäitlemisettevõttes kasutatav piim vastab lõigete 3 ja 4 nõuetele
või toorpiim on pärit väljastpoolt ohustatud tsooni peetavatelt
loomadelt;
3) käitlemisprotsessi jooksul tähistatakse piim selgelt
ning seda veetakse ja säilitatakse eraldi toorpiimast ja
toorpiimatoodetest, mis ei ole määratud väljapoole ohustatud tsooni
vedamiseks;
4) väljastpoolt ohustatud tsooni pärit toorpiim veetakse
piimakäitlemisettevõttesse veovahendis, mis on enne vedu puhastatud ja
desinfitseeritud ning mis ei ole pärast seda viibinud ohustatud tsoonis
asuva ettevõtte, kus peetakse vastuvõtlikke loomi, territooriumil või
puutunud muul viisil kokku selles ettevõttes peetavate loomadega ning
seal asuvate materjalide, seadmete ja muu inventariga.
(6) Veterinaar- ja Toiduamet korraldab Veterinaar- ja Toiduameti
kohaliku asutuse tehtava vastavuskontrolli tegemist ning edastab
ühendusesisese kauplemise puhul liikmesriikide pädevatele asutustele ja
Euroopa Komisjonile nende piimakäitlemisettevõtete nimekirja, kelle ta
on asjakohase otsusega tunnistanud lõikes 5 sätestatud nõuete kohaseks.
Vastavuskontrollil kontrollitakse ettevõtte vastavust ettevõttele
sätestatud nõuetele.
(7) Ohustatud tsoonis asuva ettevõtte toorpiima võib vedada väljaspool
ohustatud tsooni asuvasse piimakäitlemisettevõttesse ning seda piima
võib käidelda, kui on täidetud järgmised nõuded:
1)
ohustatud tsoonis peetava vastuvõtliku looma toorpiima käideldakse
ohustatud tsoonist väljaspool asuvas piimakäitlemisettevõttes
Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal, millel määratakse veo nõuded
ja marsruut ohustatud tsoonis asuvast ettevõttest väljaspool ohustatud
tsooni asuvasse piimakäitlemisettevõttesse;
2) veovahend on
enne vedu puhastatud ja desinfitseeritud. Veovahend on ehitatud
selliselt, et piim veol ei leki ning piima kokkupuutumine õhuga on piima
peale- ja mahalaadimise ajal takistatud;
3) enne veovahendi lahkumist
ettevõttest, millest vastuvõtlike loomade piim on kogutud, puhastatakse
ja desinfitseeritakse veovahendi ühendustorud, rehvid, rattakoopad ja
veovahendi madalamad osad ning muud kohad, mis on piimaga kokku puutunud
ning veovahend ei ole pärast viimast desinfitseerimist ja enne ohustatud
tsoonist lahkumist viibinud sellise ohustatud tsoonis asuva ettevõtte
territooriumil, kus peetakse vastuvõtlikke loomi;
4) määratakse
veovahendi tööpiirkond vähemalt maakonna piires ning veovahend
märgistatakse asjakohaselt. Veovahend võib talle määratud tööpiirkonnast
välja sõita üksnes pärast järelevalveametniku järelevalve all toimunud
veovahendi puhastamist ja desinfitseerimist.
§ 38. Ohustatud tsooni vastuvõtlikult loomalt kogutud sperma,
munarakkude ja embrüote suhtes kohaldatavad meetmed
(1) Ohustatud tsoonist pärit vastuvõtliku looma spermat, munarakke ja
embrüoid turule viia on keelatud.
(2) Turule võib viia lõikes 1 nimetatud külmutatud spermat, munarakke ja
embrüoid, mis on kogutud ja säilitatud vähemalt 21 päeva enne oletatava
varaseima suu- ja sõrataudiviiruse ilmnemist ohustatud tsoonis asuvas
ettevõttes.
(3) Külmutatud spermat, mis on kogutud pärast lõikes 2 nimetatud
kuupäeva, säilitatakse eraldi ning see väljastatakse alles pärast seda,
kui on täidetud järgmised nõuded:
1) taudipunktis
kohaldatavad kitsendused on § 50 kohaselt kehtetuks tunnistatud;
2)
seemendusjaamas peetavad loomad on läbinud kliinilise uuringu ning
nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ lisa 3 punkti 2.2 kohaselt võetud proove
on seroloogiliselt uuritud ning nende tulemused on negatiivsed;
3) 28
päeva jooksul pärast sperma kogumist on doonorloomalt võetud proov
seroloogiliseks uurimiseks suu- ja sõrataudiviiruse vastaste antikehade
suhtes ning selle tulemus on negatiivne.
§ 39. Ohustatud tsooni vastuvõtliku looma sõnniku vedu ning jaotamine
(1) Ohustatud tsoonis asuvast ettevõttest ning §-s 30 nimetatud
tapamajast, piiripunktist või veovahendist, kus vastuvõtlikke loomi
peetakse, pärit vastuvõtliku looma sõnniku vedu ning jaotamine on
keelatud.
(2) Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal võib lõikes 1 nimetatud
vastuvõtliku looma sõnnikut vedada ohustatud tsooni ettevõttest
Veterinaar- ja Toiduameti määratud loomsete kõrvalsaaduste käitlemise
ettevõttesse käitlemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr
1774/2002 lisa 8 peatüki 3 osa A jaotise 2 punkti 5 kohaselt või
säilitamiseks.
(3) Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal võib ohustatud tsooni
ettevõtte, mille suhtes ei kohaldata § 22 ja peatüki 3 jaos 1 sätestatud
meetmeid, vastuvõtliku looma sõnnikut vedada selleks ettenähtud põllule
laotamiseks, kui sõnnik on saadud vähemalt 21 päeva enne oletatava
varaseima nakkuse ilmnemist ohustatud tsooni ettevõttes ning sõnnik
laotatakse maapinna lähedalt ja piisaval kaugusel ettevõttest, kus
peetakse vastuvõtlikke loomi, ning viiakse kohe pinnasesse. Veise- ja
seasõnniku puhul peavad olema lisaks täidetud järgmised nõuded:
1)
ettevõtte ülevaatust tegev veterinaararst on teinud ettevõtte loomade
kliinilise uurimise ning selle tulemus on välistanud suu- ja sõrataudi
suhtes nakkuskahtlaste loomade olemasolu;
2) sõnnik on toodetud
vähemalt neli päeva enne punktis 1 nimetatud uurimist;
3)
sõnnik töödeldakse pinnasesse ettevõtte lähedal asuval Veterinaar- ja
Toiduameti kindlaksmääratud põllul, mis on piisavalt kaugel ohustatud
tsoonis asuvatest muudest ettevõtetest, kus peetakse vastuvõtlikke loomi.
(4) Ettevõttest sõnniku väljaveol kohaldatakse suu- ja sõrataudiviiruse
leviku vältimise meetmeid, tagades eelkõige lekkekindla veovahendi
puhastamise ja desinfitseerimise pärast laadimist ning enne ettevõttest
lahkumist.
§ 40. Ohustatud tsooni vastuvõtliku looma toornaha suhtes
kohaldatavad meetmed
(1) Ohustatud tsoonist pärit vastuvõtliku looma toornahkade turule
viimine on keelatud.
(2) Turule võib viia toornahku, mis vastavad järgmistele nõuetele:
1)
toornahad on toodetud vähemalt 21 päeva enne oletatava nakkuse ilmnemist
taudipunktis ning neid säilitatakse eraldi hiljem toodetud toornahkadest;
2)
toornahad on töödeldud lisa 5 punkti 1.2 kohaselt.
§ 41. Ohustatud tsoonis toodetud lambavilla, mäletsejaliste karvade
ja seaharjaste suhtes kohaldatavad meetmed
(1) Ohustatud tsoonist pärit lambavilla, mäletsejaliste karvu ja
seaharjaseid turule viia on keelatud.
(2) Turule võib viia töötlemata lambavilla, mäletsejaliste karvu ja
seaharjaseid, mis vastavad järgmistele nõuetele:
1)
lambavill, mäletsejaliste karvad ja seaharjased on toodetud vähemalt
21 päeva enne oletatava nakkuse ilmnemist taudipunktis ning neid
säilitatakse eraldi hiljem toodetud villast, karvadest ja harjastest;
2)
lambavilla, mäletsejaliste karvu ja seaharjaseid on töödeldud lisa 5
punkti 1.3 kohaselt.
§ 42. Ohustatud tsoonis toodetud muu loomse saaduse suhtes
kohaldatavad meetmed
(1) Ohustatud tsoonist pärit vastuvõtliku looma §-des 35–41 nimetamata
loomset saadust turule viia on keelatud.
(2) Turule võib viia lõikes 1 nimetatud loomset saadust, mis vastab
ühele järgmistest nõuetest:
1) loomne saadus on
toodetud vähemalt 21 päeva enne oletatava nakkuse ilmnemist taudipunktis
ning seda säilitatakse eraldi hiljem toodetud loomsetest saadustest;
2)
olenevalt loomsest saadusest on seda töödeldud lisa 5 punktide 1.4–1.9
kohaselt;
3) loomne saadus on liittoode, mida rohkem ei töödelda ning
mis sisaldab loomset saadust, mida on töödeldud viisil, mis tagab
võimaliku suu- ja sõrataudiviiruse hävimise, või on pärit loomadelt,
kelle suhtes ei ole kohaldatud sellest määrusest tulenevaid kitsendusi;
4)
loomne saadus on in-vitro diagnostikaks või laboratoorseks
reagendiks mõeldud pakendatud toode.
§ 43. Ohustatud tsoonis toodetud sööda, kuivsööda, heina ja
õlgede suhtes kohaldatavad meetmed
(1) Ohustatud tsoonist pärit sööta, kuivsööta, heina ja õlgi turule viia
on keelatud.
(2) Turule võib viia sööta, kuivsööta, heina ja õlgi, mis vastavad ühele
järgmistest nõuetest:
1) sööt, kuivsööt, hein ja õled on
toodetud vähemalt 21 päeva enne oletatava nakkuse ilmnemist taudipunktis
ning neid säilitatakse eraldi hiljem toodetud söödast, kuivsöödast,
heinast ja õlgedest;
2) sööt, kuivsööt, hein ja õled on ette
nähtud kasutamiseks ohustatud tsoonis Veterinaar- ja Toiduameti
kirjaliku loa kohaselt;
3) sööt, kuivsööt, hein ja õled on toodetud
ettevõttes, kus ei peeta vastuvõtlikke loomi;
4) sööt,
kuivsööt, hein ja õled on toodetud ettevõttes, kus ei peeta
vastuvõtlikke loomi ja kuhu tuuakse toorainet punktis 3 nimetatud
ettevõttest või väljaspool ohustatud tsooni asuvast ettevõttest.
(3) Ettevõttest, kus peetakse vastuvõtlikke loomi, võib turule viia
kuivsööta ja õlgi juhul, kui neid on töödeldud lisa 5 punkti 2 kohaselt
või kui neid on säilitatud pakkides või pallides lähimast taudipunktist
vähemalt 2 kilomeetri kaugusel asuvas varjualuses kohas, lisa 3 kohase
puhastuse- ja desinfitseerimise tegemisest on möödunud vähemalt kolm
kuud ning kitsendused ohustatud tsoonis on lõpetatud.
§ 44. Ohustatud tsoonis kohaldatavad lisameetmed
Lisaks ohustatud tsoonis kohaldatavatele meetmetele võib Veterinaar- ja
Toiduamet kohaldada «Loomatauditõrje seaduse» § 45 alusel lisameetmeid,
mida peetakse vajalikuks ja asjakohaseks suu- ja sõrataudiviiruse leviku
tõkestamisel, võttes arvesse epidemioloogilisi, loomakasvatus-,
kaubandus- ja sotsiaalseid tingimusi suu- ja sõrataudiviirusega
saastunud piirkonnas. Lisameetmete kohaldamisest teavitab Veterinaar- ja
Toiduamet Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.
§ 45. Järelevalvetsoonis kohaldatavad kitsendused
(1) Järelevalvetsoonis kohaldatakse järgmisi kitsendusi:
1)
vastuvõtliku looma vedu järelevalve tsooni ja sealt välja, samuti
vastuvõtliku looma ettevõttest väljaviimine, liikumine ja vedu
järelevalvetsooni avalikult kasutataval teel ja erateel, välja arvatud
ettevõtte teenindamisega otseselt seotud teelõigul, on keelatud;
2)
surnud või hukatud vastuvõtlik loom kahjutustatakse või töödeldakse
järelevalveametniku kontrolli all loomsete jäätmete käitlemise
ettevõttes või lähimas selleks sobivas kohas.
(2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal võib
vastuvõtlikku looma vedada järgmistel juhtudel:
1) loom
viiakse otse ja järelevalveametniku otsese kontrolli all tapale
järelevalvetsoonis asuvasse Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse
juhi määratud tapamajja. Kui järelevalvetsoonis asuvas tapamajas ei ole
vajalikku tapavõimsust, võib Veterinaar- ja Toiduamet lubada viia
vastuvõtlik loom tapale ka järelevalvetsoonist väljapoole jäävasse
lähimasse tapamajja;
2) loom viiakse järelevalvetsoonis asuvale
karjamaale mitte varem kui pärast 15 päeva möödumist ohustatud tsoonis
viimasest suu- ja sõrataudijuhtumist arvates nii, et ta ei puutu kokku
teiste ettevõtte vastuvõtlike loomadega;
3) looma vedu läbi
järelevalvetsooni toimub mööda peamist maanteed või raudteed.
Järelevalvetsooni kaudu kavandatavast vastuvõtliku looma veost teatab
veose omanik Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhile 24 tundi
ette.
(3) Lõikes 2 nimetatud veol täidetakse järgmisi nõudeid:
1)
vastuvõtlik loom, keda tahetakse vedada, on nõuetekohaselt märgistatud;
2)
vahetult enne vedu teeb järelevalveametnik ettevõtte vastuvõtlike
loomade kliinilise uurimise, pöörates erilist tähelepanu vastuvõtlikule
loomale, keda tahetakse vedada. Järelevalveametnik kinnitab, et nõukogu
direktiivi 2003/85/EÜ lisa 3 punkti 2.4 kohaselt tehtud uurimise
tulemuste põhjal ei ole ettevõttes avastatud nakkuskahtlasi loomi;
3)
enne vastuvõtliku looma vedamist tapamajja on tapamaja teenindavat
järelevalveametnikku sellest teavitatud ning pärast vastuvõtliku looma
saabumist tapamajja teavitab järelevalveametnik sellest Veterinaar- ja
Toiduameti kohalikku asutust. Ohustatud tsoonist tapamajja saabunud
vastuvõtlik loom tapetakse viivitamata ja eraldi teistest
põllumajandusloomadest;
4) veovahendi korrasolekut
kontrollitakse enne vastuvõtliku looma laadimist veovahendile ja
järelevalveametnik pitseerib veovahendi pärast laadimist;
5)
pärast vastuvõtliku looma mahalaadimist puhastatakse ja
desinfitseeritakse veovahend ja muu veol kasutatud inventar viivitamata
järelevalveametniku kontrolli all.
(4) Veterinaar- ja Toiduamet teeb kindlaks vastuvõtlikud loomad, kes
vähemalt 21 päeva jooksul enne varaseima järelevalvetsoonis asuvas
ettevõttes võimaliku nakkuse tuvastamist on järelevalvetsoonist välja
veetud, ning esitab selle teabe esimesel võimalusel teiste
liikmesriikide pädevatele asutustele.
§ 46. Järelevalvetsooni vastuvõtlikult loomalt pärineva värske liha
ja sellest lihast toodetud lihatoote suhtes kohaldatavad meetmed
(1) Järelevalvetsooni vastuvõtlikult loomalt pärinevat värsket liha,
sellest lihast toodetud hakkliha ja lihavalmistist ning nendest toodetud
lihatoodet turule viia on keelatud.
(2) Järelevalvetsoonis asuvas lihakäitlemisettevõttes toodetud
vastuvõtliku looma värsket liha, sellest lihast toodetud hakkliha ja
lihavalmistist ning nendest toodetud lihatoodet turule viia on keelatud.
(3) Turule võib viia lõikes 1 nimetatud värsket liha, hakkliha ja
lihavalmistist, mis on toodetud vähemalt 21 päeva enne oletatava
varaseima nakkuse ilmnemist ohustatud tsooni ettevõttes ning mida on
alates tootmisest säilitatud ja veetud eraldi värskest lihast,
hakklihast ja lihavalmististest, mis on toodetud pärast seda kuupäeva,
ning mis on kergesti eristatav väljapoole järelevalvetsooni vedamiseks
kõlbmatust lihast ja märgistatud nõuetekohaselt. Sellisel värskel lihal
on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 854/2004 lisa 1 osa 1
peatüki 3 kohane tervisemärk ning hakklihal ja lihavalmistisel on
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 853/2004 lisa 2 osa 1
punkti B kohane identifitseerimismärk.
(4) Turule võib viia lõikes 1 nimetatud värsket liha, hakkliha ja
lihavalmistist, mis on pärit loomalt, keda veeti tapamajja § 45 lõikes 3
sätestatud nõuete kohaselt, ning juhul, kui sellist värsket liha,
hakkliha ja lihavalmistist käideldakse lihakäitlemisettevõttes, mille
suhtes kohaldatakse lõikes 5 sätestatud meetmeid.
(5) Lõikes 2 nimetatud lihakäitlemisettevõttes toodetud värsket liha,
hakkliha ja lihavalmistist võib turule viia, kui on täidetud järgmised
nõuded:
1) lihakäitlemisettevõte on kõrgendatud järelevalve all;
2)
lihakäitlemisettevõttes käideldakse üksnes lõikes 4 määratud ja lisa 6
osa B lisanõuetele vastavat või väljaspool järelevalvetsooni peetud ja
tapetud loomade või § 33 lõike 2 punkti 2 kohaselt veetud loomade
värsket liha, hakkliha ja lihavalmistisi;
3) värskel lihal on
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 854/2004 lisa 1 osa 1 peatüki
3 kohane tervisemärk ning hakklihal ja lihavalmistisel on Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse 853/2004 lisa 1 osa 1 punkti B kohane
identifitseerimismärk;
4) käitlemisprotsessi jooksul
märgistatakse värske liha, hakkliha ja lihavalmistis selgelt ning neid
veetakse ja säilitatakse eraldi värskest lihast, hakklihast ja
lihavalmististest, mis on väljapoole järelevalvetsooni vedamiseks
kõlbmatud.
(6) Turule võib viia lõikes 1 nimetatud lihatoodet, mis on märgistatud
põllumajandusministri 13. mai 2005. a määruses nr 55 «Loomsete saaduste
ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise, veterinaarnõuded»
sätestatud tervisemärgiga ning mida on veetud järelevalve all määratud
lihakäitlemisettevõttesse käitlemiseks sama määruse kohaselt.
(7) Turule võib viia järelevalvetsoonis asuvas lihakäitlemisettevõttes
toodetud lihatoodet, mis vastab lõike 6 nõuetele või mis on toodetud
lihast, mis vastab lõike 5 nõuetele.
(8) Veterinaar- ja Toiduamet korraldab Veterinaar- ja Toiduameti
kohaliku asutuse tehtava vastavuskontrolli tegemist ning edastab
ühendusesisese kauplemise puhul liikmesriikide pädevatele asutustele ja
Euroopa Komisjonile nende lihakäitlemisettevõtete nimekirja, kelle ta on
asjakohase otsusega tunnistanud lõikes 5 sätestatud nõuete kohaseks.
§ 47. Järelevalvetsooni vastuvõtlikult loomalt pärineva piima ja
piimatoote suhtes kohaldatavad meetmed
(1) Järelevalvetsooni vastuvõtlikult loomalt pärinevat piima ja sellest
toodetud piimatoodet turule viia on keelatud.
(2) Järelevalvetsoonis asuvas piimakäitlemisettevõttes toodetud
vastuvõtliku looma piima ja sellest toodetud piimatoodet turule viia on
keelatud.
(3) Turule võib viia lõikes 1 nimetatud piima ja piimatoodet, mis
toodeti vähemalt 21 päeva enne oletatava varaseima nakkuse ilmnemist
selles ohustatud tsooni ettevõttes ning mida on alates tootmisest
säilitatud ja veetud eraldi piimast ning piimatoodetest, mis on toodetud
pärast seda kuupäeva.
(4) Turule võib viia lõikes 1 nimetatud piima ja piimatoodet, mida on
olenevalt piima või piimatoote kasutamise eesmärgist käideldud ühel
lisas 4 toodud viisil järelevalvetsooni piimakäitlemisettevõttes või
juhul, kui järelevalvetsoonis ei ole piimakäitlemisettevõtet, väljaspool
ohustatud ja järelevalvetsooni asuvas Veterinaar- ja Toiduameti määratud
piimakäitlemisettevõttes.
(5) Lõigetes 2 ja 4 nimetatud piimakäitlemisettevõttes toodetud piima ja
piimatoodet võib turule viia, kui on täidetud järgmised nõuded:
1)
piimakäitlemisettevõte on kõrgendatud järelevalve all;
2)
piimakäitlemisettevõttes kasutatav piim vastab lõikes 4 sätestatud
nõuetele või on pärit väljastpoolt ohustatud ja järelevalvetsooni
peetavalt loomalt;
3) tootmisprotsessi käigus tähistatakse piim
selgelt ning seda veetakse ja säilitatakse eraldi piimast ja
piimatoodetest, mis ei ole ette nähtud väljapoole järelevalvetsooni
vedamiseks;
4) toorpiim, mis on pärit väljastpoolt ohustatud ja
järelevalvetsooni asuvast ettevõttest, veetakse
piimakäitlemisettevõttesse veovahendis, mis on enne vedu puhastatud ja
desinfitseeritud ning mis ei ole pärast seda viibinud ohustatud ja
järelevalvetsoonis asuva ettevõtte, kus peetakse vastuvõtlikke loomi,
territooriumil või puutunud muul viisil kokku ettevõttes peetavate
loomadega ning seal asuvate materjalide, seadmete ja muu inventariga.
(6) Veterinaar- ja Toiduamet korraldab Veterinaar- ja Toiduameti
kohaliku asutuse tehtava vastavuskontrolli tegemist ning edastab
ühendusesisese kauplemise puhul liikmesriikide pädevatele asutustele ja
Euroopa Komisjonile nende piimakäitlemisettevõtete nimekirja, kelle ta
on asjakohase otsusega tunnistanud lõikes 5 sätestatud nõuete kohaseks.
(7) Järelevalvetsoonis asuva ettevõtte toorpiima võib vedada ohustatud
ja järelevalvetsoonist väljaspool asuvasse piimakäitlemisettevõttesse
ning seda seal käidelda, kui on täidetud järgmised nõuded:
1)
järelevalvetsoonis peetava vastuvõtliku looma piima käitlemine
väljaspool järelevalvetsooni asuvas piimakäitlemisettevõttes toimub
Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal, kus määratakse nõuded veole
ja marsruut järelevalvetsoonis asuvast ettevõttest ohustatud ja
järelevalvetsoonist väljaspool asuvasse piimakäitlemisettevõttesse;
2)
veovahend on enne vedu puhastatud ja desinfitseeritud. Veovahend on
ehitatud selliselt, et piim veol ei leki ning piima kokkupuutumine õhuga
on piima peale- ja mahalaadimise ajal takistatud;
3) enne veovahendi
lahkumist ettevõttest, millest vastuvõtlike loomade piim koguti,
puhastatakse ja desinfitseeritakse veovahendi ühendustorud, rehvid,
rattakoopad ja veovahendi madalamad osad ning muud kohad, mis on piimaga
kokku puutunud, ning veovahend ei ole pärast viimast desinfitseerimist
ja enne järelevalvetsoonist lahkumist viibinud ohustatud tsoonis asuva
ettevõtte, kus peetakse vastuvõtlikke loomi, territooriumil;
4)
määratakse veovahendi tööpiirkond vähemalt maakonna piires ning
veovahend märgistatakse asjakohaselt. Veovahend võib talle määratud
tööpiirkonnast välja sõita üksnes pärast järelevalveametniku järelevalve
all toimunud veovahendi puhastamist ja desinfitseerimist.
(8) Järelevalvetsoonis asuva ettevõtte vastuvõtlikult loomalt pärineva
toorpiima proovide võtmine ja vedu muusse laboratooriumisse kui
Veterinaar- ja Toidulaboratoorium ning piima töötlemine sellistes
laborites on keelatud.
§ 48. Järelevalvetsooni vastuvõtlikult loomalt pärineva sõnniku
vedu ning jaotamine
(1) Järelevalvetsoonis asuvast ettevõttest ning §-s 29 nimetatud ruumist
või veovahendist, kus vastuvõtlikke loomi peetakse, nende loomade
sõnniku vedu ning jaotamine järelevalvetsoonis ja väljapoole
järelevalvetsooni on keelatud.
(2) Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal võib lõikes 1 nimetatud
sõnnikut vedada järelevalvetsoonis asuvale selleks ettenähtud põllule
laotamiseks, kui põld on piisavalt kaugel ettevõttest, kus peetakse
vastuvõtlikke loomi, sõnniku veoks kasutatav veovahend puhastatakse ja
desinfitseeritakse enne ja pärast sõnniku vedu ning on täidetud vähemalt
üks järgmistest nõuetest:
1) vastuvõtliku looma
nakkuskahtlus on välistatud järelevalveametniku tehtud uuringute
tulemuste alusel ning sõnnik on aerosoolide tekkimise vältimiseks
laotatud maapinna lähedalt ja küntud kohe pinnasesse;
2)
järelevalveametniku tehtud vastuvõtliku looma kliiniliste uuringute
tulemused on suu- ja sõrataudi suhtes negatiivsed ja sõnnik on maapinda
juhitud;
3) sõnniku suhtes kohaldatakse § 39 lõikes 2 sätestatud
nõudeid.
§ 49. Muude järelevalvetsoonis toodetud loomsete saaduste suhtes
kohaldatavad meetmed
Muud kui §-des 46–48 nimetatud loomsed saadused peavad turuleviimisel
olema §-s 38 ja §-des 40–42 sätestatud nõuete kohased.
§ 50. Ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis kehtestatud
kitsenduste lõpetamine
(1) Ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis kehtestatud kitsendused
jäävad kehtima, kuni on täidetud järgmised nõuded:
1)
vastuvõtliku looma hukkamisest ja ohutust kõrvaldamisest ettevõttest
ning selle ettevõtte esialgsest puhastamisest ja desinfitseerimisest on
möödunud vähemalt 15 päeva ohustatud tsoonis ja vähemalt 30 päeva
järelevalve tsoonis;
2) ohustatud ja järelevalvetsoonis asuvas
ettevõttes, kus peetakse vastuvõtlikke loomi, on tehtud nõukogu
direktiivi 2003/85/EÜ lisa 3 kohased uurimised, mille tulemus on
negatiivne.
(2) Pärast ohustatud tsoonis kohaldatavate kitsenduste lõpetamist
kohaldatakse seal vähemalt 15 päeva jooksul järelevalvetsoonis
kohaldatavaid kitsendusi.
(3) Kitsendused lõpetab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht.
5. jagu
Lisameetmed suu- ja sõrataudi leviku tõkestamiseks
§ 51. Piirkondadeks jaotamine
(1) Piirkondadeks jaotamine on sellise suu- ja sõrataudi leviala
(edaspidi kitsendustega piirkond) piiritlemine, kus kohaldatakse
vastuvõtlike loomade ja loomsete saaduste veole ja nendega kauplemisele
sätestatud piiranguid, et vältida suu- ja sõrataudi levikut
kitsendustega piirkonnast väljapoole.
(2) Suu- ja sõrataudi ulatuslikul levikul vaatamata rakendatud
kitsendustele ja kohaldatud abinõudele ning 2. peatüki 6. jaos
sätestatud erakorralise vaktsineerimise rakendamisele, kehtestab
Veterinaar- ja Toiduamet kitsendustega piirkonna.
(3) Kitsendustega piirkonna kehtestamisel võetakse arvesse
epidemioloogilise uurimise tulemusi, eelkõige suu- ja sõrataudiviiruse
sissetoomise võimalikku aega ja arvatavat kohta, võimalikku levikut ning
eeldatavat suu- ja sõrataudi likvideerimiseks vajaminevat aega.
(4) Kitsendustega piirkonna kehtestamisel lähtutakse haldusüksuste
piiridest ja geograafilistest tõketest ning see hõlmab vähemalt ühe
maakonna territooriumi.
(5) Veterinaar- ja Toiduamet teavitab Euroopa Komisjoni viivitamata
kitsendustega piirkonnas kohaldatavate meetmete üksikasjadest, mille
Euroopa Komisjon kinnitab asjakohase Euroopa Liidu õigusaktiga.
§ 52. Kitsendustega piirkonnas kohaldatavad meetmed
(1) Kitsendustega piirkonnas kohaldatakse vähemalt järgmisi meetmeid:
1)
vastuvõtlike loomade, loomsete saaduste ja kauba, veo ning veovahendite
kui võimalike suu- ja sõrataudiviiruse kandjate liikumise kontroll;
2)
värske liha, toorpiima ning muude väljapoole kitsendustega piirkonda
vedamiseks keelatud toodete kindlakstegemine ja nõuetekohane
märgistamine;
3) vastuvõtlike loomade ja loomsete saaduste
nõuetekohane tõendamine ning inimestele tarbimiseks mõeldud ja
väljapoole kitsendustega piirkonda vedamiseks kõlblike toodete
nõuetekohane märgistamine.
(2) Kitsendustega piirkonnas tehakse kindlaks vastuvõtlikud loomad, kes
ajavahemikul oletatavast suu- ja sõrataudiviiruse sissetoomise
kuupäevast kuni kuupäevani, millal kehtestati kitsendustega piirkond,
veeti kitsendustega piirkonnast teise liikmesriiki. Kui teises
liikmesriigis asuvast kitsendustega piirkonnast on toodud Eestisse
selliseid loomi, siis nad isoleeritakse järelevalve all võimaliku
nakkuse või saastumise ametliku välistamiseni.
(3) Ajavahemikul oletatavast suu- ja sõrataudiviiruse sissetoomise
kuupäevast kuni kitsendustega piirkonna kehtestamiseni teeb Veterinaar-
ja Toiduamet kitsendustega piirkonnas teiste liikmesriikide pädevate
asutustega koostööd, et teha kindlaks vastuvõtlikelt loomadelt pärinev
värske liha ja toorpiim ning toorpiimatooted. Sellist värsket liha
käideldakse lisa 5 punkti 1.1 kohaselt ning toorpiima ja piimatooteid
olenevalt nende kasutuseesmärgist lisa 4 kohaselt või peetakse kinni
võimaliku suu- ja sõrataudiviirusega saastumise välistamiseni.
(4) Kitsendustega piirkonnas kohaldatakse loomade veole järgmisi nõudeid:
1)
Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi nõudel teavitab
loomapidaja nende ettevõttesse veetavatest või ettevõttest välja
veetavatest loomadest. Vastuvõtliku looma puhul hõlmab see teave
vähemalt nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ artiklis 14 nõutud üksikasju;
2)
isik, kes tegeleb vastuvõtlike loomade veo või turustamisega, edastab
Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse nõudel asjakohast teavet
loomade kohta, keda nad on vedanud või turustanud. See teave hõlmab
vähemalt nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ artikli 12 lõikes 2 ja artikli 13
lõike 1 punktis b nõutud üksikasju.
(5) Veterinaar- ja Toiduamet võib kohaldada lõikes 5 sätestatud meetmeid
ka kitsendustega piirkonnast väljaspool.
(6) Veterinaar- ja Toiduamet võib kohaldada lisameetmeid ka teiste
isikute ja taudipiirkonda läbivate veovahendite suhtes, et vältida
viiruse levikut väljapoole kitsendustega piirkonda.
§ 53. Vastuvõtliku looma liikumise jälgitavus
(1) Taudipunktis asuvast ettevõttest välja veetav vastuvõtlik loom peab
olema märgistatud viisil, mis tagab looma liikumise jälgitavuse ning
võimaldab Veterinaar- ja Toiduametil kiiresti kindlaks teha looma
päritoluettevõtte või muu ettevõtte, millest ta on saabunud.
(2) Arvestades loomatervise olukorda, võib Veterinaar- ja Toiduamet
kohaldada §-des 28 ja 29 sätestatud juhtudel muud looma
identifitseerimise meetodit või looma liikumise jälgitavuse tagamise
meetodit looma päritoluettevõtte või ettevõtte, millest ta on saabunud,
kindlakstegemiseks.
(3) Veterinaar- ja Toiduamet määrab looma märgistamise või tema
päritoluettevõtte kindlakstegemise, sealhulgas erakorralise
vaktsineerimise puhul looma kindlakstegemise korra ning teavitab sellest
asjakohase Euroopa Liidu õigusakti kehtestamise võimaldamiseks Euroopa
Komisjoni.
6. jagu
Erakorraline vaktsineerimine
1. jaotis
Erakorralise vaktsineerimise määratlus ja üldnõuded
§ 54. Erakorraline vaktsineerimine
Suu- ja sõrataudi erakorraline vaktsineerimine (edaspidi erakorraline
vaktsineerimine) on:
1) Veterinaar- ja Toiduameti määratud alal
asuvas ettevõttes, kus loomad kavatsetakse pärast vaktsineerimist ellu
jätta, tehtud erakorraline vaktsineerimine, et kaitsta selle ala
vastuvõtlikke loomi õhu või nakkust levitavate esemete kaudu leviva suu-
ja sõrataudiviiruse eest (edaspidi kaitsevaktsineerimine);
ning
2) ettevõttes või alal, kus on kiiresti vaja vähendada suu- ja
sõrataudijuhtumeid ning vähendada selle leviku ohtu väljapoole ettevõtet
või ala ning kus loomad kavatsetakse pärast vaktsineerimist hukata,
tehtud erakorraline vaktsineerimine (edaspidi taudi levikut tõkestav
vaktsineerimine).
§ 55. Erakorralise vaktsineerimise tegemise otsus
(1) Veterinaar- ja Toiduamet teeb Euroopa Komisjonile ettepaneku lubada
erakorralist vaktsineerimist järgmistel juhtudel:
1)
taudipunktid on kinnitatud ja on oht, et need võivad muutuda
laiaulatuslikeks;
2) esineb suu- ja sõrataudi leviku oht teise
liikmesriiki taudipunktide geograafilisest asendi või seal valitsevate
ilmastikutingimuste tõttu;
3) esineb suu- ja sõrataudi leviku
oht epidemioloogiliste kontaktide tõttu Eesti ettevõtte ja teise Euroopa
Liidu liikmesriigi, kus esineb suu- ja sõrataudi juhtumeid, ettevõtte
vahel, kus peetakse vastuvõtlikke loomi;
4) esineb suu- ja
sõrataudi leviku oht Eestisse väljaspool Euroopa Liidu
tolliterritooriumi asuvast riigist seoses seal asuva taudipunkti
geograafilise asendi või taudipunktis valitsevate ilmastikutingimuste
tõttu.
(2) Erakorralise vaktsineerimise tegemise lubamise otsuse kehtestab
Euroopa Komisjon asjakohase Euroopa Liidu õigusaktiga.
(3) Suu- ja sõrataudi erakorralise vaktsineerimise ja selle ulatuse
otsustab riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul
põllumajandusminister. Peamised kriteeriumid, mida riiklik
loomatauditõrje komisjon otsuse tegemisel arvestab, on toodud lisas 7.
(4) Põllumajandusminister võib otsustada rakendada erakorralist
vaktsineerimist enne Euroopa Komisjoni asjakohase otsuse kehtestamist,
kui Veterinaar- ja Toiduamet on erakorralise vaktsineerimise tegemise
kohta edastanud Euroopa Komisjonile kirjalikult § 56 lõike 1 kohase
erakorralise vaktsineerimise programmi.
§ 56. Erakorralise vaktsineerimise programm ja vaktsineerimine
(1) Veterinaar- ja Toiduamet kehtestab erakorralise vaktsineerimise
programmi, milles sätestatakse:
1) vaktsineerimise vajaduse
tinginud olukorra kirjeldus;
2) geograafiline piirkond, kus
vastuvõtlikke loomi vaktsineeritakse, koos seal paiknevate ettevõtete
arvuga;
3) vaktsineeritavate loomade liik ja vanus;
4) kasutatav
vaktsiin;
5) vaktsineerimise kestus;
6) vaktsineeritud loomade
identifitseerimise ja registreerimise kord, sealhulgas vaktsineeritud
loomade täiendav ja püsiv erimärgistus ning nende eriregistreerimine §
53 lõike 3 kohaselt;
7) vaktsineeritud ja vaktsineerimata
vastuvõtlike loomade, nende liha ja saaduste veo kontrollimiseks
kehtestatud erimeetmed;
8) muud erakorralise vaktsineerimise puhul
tehtavad asjakohased toimingud.
(2) Erakorralise vaktsineerimise puhul järgitakse §-s 57 sätestatud
nõudeid sõltumata sellest, kas tegu on kaitsevaktsineerimise või taudi
levikut tõkestava vaktsineerimisega.
(3) Veterinaar- ja Toiduamet teavitab elanikkonda vaktsineeritud
loomadelt pärineva toiduks ettenähtud liha, piima ja sellest toodetud
piimatoodete ohutusest massiteabevahendite kaudu.
§ 57. Kaitsevaktsineerimine
(1) Veterinaar- ja Toiduamet jagab vaktsineerimispiirkonna kitsendustega
piirkondadeks § 51 kohaselt. Vajaduse korral tehakse koostööd
naaberliikmesriikidega.
(2) Karja teenindav või volitatud veterinaararst teeb vaktsineerimise
kiiresti ning hügieeni- ja bio-ohutusnõuete kohaselt, et vältida suu- ja
sõrataudiviiruse levikut.
(3) Kui vaktsineerimispiirkonda kuulub vähemalt osa ohustatud või
järelevalvetsoonist:
1) kehtivad ohustatud või
järelevalvetsoonis kohaldatavad kitsendused selle
vaktsineerimispiirkonna kohta kuni nende lõpetamiseni § 50 kohaselt;
2)
kohaldatakse jätkuvalt vaktsineerimispiirkonnale kohaldatavaid meetmeid,
kuni ohustatud või järelevalvetsoonis kohaldatavad kitsendused on
lõpetatud.
(4) Vaktsineerimispiirkonna ümber kehtestatakse vähemalt 10 kilomeetri
laiune järelevalvetsoon, kus täidetakse järgmisi nõudeid:
1)
järelevalvetsoonis on vaktsineerimine keelatud;
2)
järelevalvetsoon on kõrgendatud järelevalve all;
3)
vastuvõtlike loomade liikumine järelevalvetsoonis toimub
järelevalveametniku kontrolli all;
4) järelevalvetsoon kehtib,
kuni kooskõlas §-ga 69 taastatakse suu- ja sõrataudivaba ja nakkusvaba
staatus.
§ 58. Taudi levikut tõkestav vaktsineerimine
Taudi levikut tõkestav vaktsineerimine tehakse ohustatud tsoonis asuvas
Veterinaar- ja Toiduameti määratud ettevõttes, mille suhtes kohaldatakse
§ 22 lõikes 1 sätestatud meetmeid. Veterinaar- ja Toiduameti kohalik
asutus võib lubada loomade hukkamist edasi lükata logistilistel
põhjustel nii kaua, kuni on võimalik loomad nõuetekohaselt hukata ning
nende korjused hävitada.
2. jaotis
Erakorralise vaktsineerimise etapid
§ 59. Erakorralise vaktsineerimise etapid
Vaktsineerimispiirkonnas tehakse erakorraline vaktsineerimine kolmes
etapis:
1) vaktsineerimispiirkonnas ajavahemikul erakorralise
vaktsineerimise alustamisest kuni vähemalt 30 päeva möödumiseni
vaktsineerimise lõpetamisest arvates (edaspidi vaktsineerimise
1. etapp);
2) vaktsineerimispiirkonnas ajavahemikul pärast
vähemalt 30 päeva möödumist erakorralise vaktsineerimise lõpetamisest
arvates kuni §-des 62 ja 64 sätestatud kitsenduste rakendamise
lõpetamisega (edaspidi vaktsineerimise 2. etapp);
3)
vaktsineerimispiirkonnas pärast §-des 62 ja 64 sätestatud kitsenduste
lõpetamist kuni suu- ja sõrataudivaba ja nakkusvaba staatuse
taastamiseni (edaspidi vaktsineerimise 3. etapp).
§ 60. Vaktsineerimise 1. etapis loomade ja loomsete saaduste,
välja arvatud piima ja piimatoodete suhtes rakendatavad kitsendused ja
abinõud
(1) Vaktsineerimise 1. etapis on keelatud vastuvõtlikku looma
vaktsineerimispiirkonnas asuvast ettevõttest teise või väljaspool
vaktsineerimispiirkonda asuvasse ettevõttesse välja viia. Doonorloomalt
munarakke ja embrüoid koguda on keelatud.
(2) Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal võib pärast vastuvõtliku
looma ja tema päritolukarja või karja, kuhu teda tahetakse vedada,
kliinilist uurimist vedada vastuvõtliku looma otse
vaktsineerimispiirkonnas asuvasse või väljaspool seda piirkonda asuvasse
tapamajja vahetuks tapmiseks.
(3) Vaktsineerimise 1. etapis tapetud vaktsineeritud looma värske liha
märgistatakse põllumajandusministri 13. mai 2005. a määruse nr 55
«Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise,
veterinaarnõuded» kohaselt ning seda säilitatakse ja veetakse eraldi
lihast, mis ei ole märgistatud eelnimetatud määruse kohaselt. Toiduks
ettenähtud liha veetakse pitseeritud konteineris Veterinaar- ja
Toiduameti kohaliku asutuse määratud lihakäitlemisettevõttesse, kus seda
käideldakse lisa 5 punkti 1.1 kohaselt.
(4) Vastuvõtlikult loomalt, keda peetakse vaktsineerimispiikonnas asuvas
seemendusjaamas, võib kunstlikuks seemendamiseks mõeldud spermat koguda
üksnes Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal, kui on täidetud
järgmised nõuded:
1) vaktsineerimise 1. etapis kogutud
spermat on säilitatud eraldi vähemalt 30 päeva jooksul;
2)
doonorloom on vaktsineeritud pärast seda, kui enne vaktsineerimist
tehtud suu- ja sõrataudiviiruse vastaste antikehade uuringu tulemused on
osutunud negatiivseks ning sperma karantiiniaja lõpus kõigilt sellel
ajahetkel seemendusjaamas viibinud vastuvõtlikelt loomadelt võetud
proovide tulemused suu- ja sõrataudi viiruse avastamise katse puhul on
osutunud negatiivseks ning sperma vastab nõukogu direktiivi 88/407/EMÜ,
millega sätestatakse veiste sügavkülmutatud sperma ühendusesisese
kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded (EÜT
L 194, 22.07.1988, lk 10–23), II peatüki artikli 4 lõike 3 nõuetele või
kui enne sperma vedu ei ole doonorlooma vaktsineeritud ning kohaldatakse
§ 38 lõike 3 punkte 2 ja 3.
(5) Selles paragrahvis nimetamata loomseid saadusi, välja arvatud piim
ja piimatooted, võib turule viia, kui on täidetud §-des 40–42 ja §-s 48
sätestatud nõuded.
§ 61. Vaktsineerimise 1. etapis piima ja piimatoote suhtes
rakendatavad kitsendused ja abinõud
(1) Vaktsineerimise 1. etapis vaktsineeritud loomalt pärineva piima ja
sellest toodetud piimatoote turuleviimisel rakendatakse järgmisi
kitsendusi ja abinõusid:
1) toorpiima töödeldakse lisas 4 toodud
viisil vaktsineerimispiirkonnas asuvas piimakäitlemisettevõttes või
veetakse lõikes 4 sätestatud nõuete kohaselt väljaspool
vaktsineerimispiirkonda asuvasse piimakäitlemisettevõttesse;
2)
piimakäitlemisettevõte, kus vaktsineeritud loomade piima töödeldakse, on
kõrgendatud järelevalve all ning seal käideldav toorpiim pärineb
vaktsineeritud loomadelt;
3) piim on kõigis käitlemisetappides
selgelt tähistatud ning on veetud ja säilitatud eraldi toorpiimast ja
toorpiimatoodetest, mis ei ole ette nähtud vedamiseks väljapoole
vaktsineerimispiirkonda.
(2) Vaktsineerimispiirkonnas asuvas piimakäitlemisettevõttes võib
käidelda väljaspool vaktsineerimispiirkonda peetavalt loomalt pärinevat
toorpiima, kui ettevõte vastab lõike 1 punkti 2 nõudele ning toorpiim
veetakse sellesse ettevõttesse veovahendis, mis on enne vedu puhastatud
ja desinfitseeritud ning mis ei ole pärast seda viibinud
vaktsineerimispiirkonnas asuva ettevõtte, kus peetakse vastuvõtlikke
loomi, territooriumil või puutunud muul viisil kokku selles ettevõttes
peetavate loomadega ning seal asuvate materjalide, seadmete ja muu
inventariga.
(3) Lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuete kohase piima turustamisel teise
liikmesriiki tõendab järelevalveametnik selle nõuetekohasust
sertifikaadil. Veterinaar- ja Toiduamet korraldab Veterinaar- ja
Toiduameti kohaliku asutuse tehtava vastavuskontrolli tegemist ning
edastab ühendusesisese kauplemise puhul liikmesriikide pädevatele
asutustele ja Euroopa Komisjonile nende piimakäitlemisettevõtete
nimekirja, kelle ta on asjakohase otsusega tunnistanud lõikes 2
sätestatud nõuete kohaseks.
(4) Kui vaktsineerimispiirkonnas ei ole piimakäitlemisettevõtet, võib
vaktsineeritavalt loomalt pärinevat toorpiima vedada väljaspool
vaktsineerimispiirkonda asuvasse piimakäitlemisettevõttesse olenevalt
kasutuseesmärgist vähemalt ühel lisa 4 toodud viisil töötlemiseks.
Sellist piima ja sellest valmistatud piimatoodet võib turule viia, kui
on täidetud järgmised nõuded:
1)
vaktsineerimispiirkonnas peetud vastuvõtlikult loomalt pärineva
toorpiima käitlemine väljaspool vaktsineerimispiirkonda asuvas
ettevõttes toimub Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal, milles
määratakse juhised toorpiima veoks ja veovahendi marsruut
vaktsineerimispiirkonnas asuvast ettevõttest piimatöötlemisettevõtteni;
2)
veovahend on enne vedu puhastatud ja desinfitseeritud. Veovahend on
ehitatud selliselt, et piim veol ei leki ning piima kokkupuutumine õhuga
on piima peale- ja mahalaadimise ajal takistatud;
3) enne veovahendi
lahkumist ettevõttest, millest vastuvõtlike loomade piim koguti,
puhastatakse ja desinfitseeritakse veovahendi ühendustorud, rehvid,
rattakoopad ja veovahendi madalamad osad ning muud kohad, mis piimaga
kokku puutunud, ning veovahend ei ole pärast viimast desinfitseerimist
ja enne ohustatud tsoonist lahkumist viibinud vaktsineerimispiirkonnas
asuva ettevõtte, kus peetakse vastuvõtlikke loomi, territooriumil;
4)
määratakse veovahendi tööpiirkond vähemalt maakonna piires ning
veovahend märgistatakse asjakohaselt. Veovahend võib talle määratud
tööpiirkonnast välja sõita üksnes pärast järelevalveametniku järelevalve
all toimunud veovahendi puhastamist ja desinfitseerimist.
(5) Vaktsineerimispiirkonnas asuva ettevõtte vastuvõtlikelt loomadelt
pärit toorpiimast proovide võtmine ja vedu muusse kui Veterinaar- ja
Toidulaboratooriumi ning piima töötlemine sellistes laborites on
keelatud.
§ 62. Vaktsineerimise 2. etapis rakendatavad kitsendused ja abinõud
(1) Vaktsineerimise 2. etapis on keelatud vastuvõtlikku looma
vaktsineerimispiirkonnas asuvast ettevõttest välja viia. Doonorloomalt
munarakke ja embrüoid koguda on keelatud.
(2) Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal võib § 64 lõikes 5
nimetatud ettevõttest pärit vastuvõtlikku looma vedada otse
vaktsineerimispiirkonnas asuvasse või väljaspool vaktsineerimispiirkonda
asuvasse tapamajja vahetuks tapmiseks, kui täidetakse järgmisi nõudeid:
1)
loom ei puutu veo ajal ega tapamajas kokku teiste vastuvõtlike loomadega;
2)
loomaga on kaasas dokument, mis tõendab, et kõikidele päritoluettevõtte
või lähetusettevõtte vastuvõtlikele loomadele on tehtud § 63 lõikes 1
sätestatud uuringud;
3) veovahend puhastatakse ja
desinfitseeritakse enne looma pealelaadimist ja pärast vedu. Puhastamise
ja desinfitseerimise kuupäev ning kellaaeg märgitakse veovahendi
sõidupäevikusse;
4) loomale tehakse tapamajas 24 tundi enne
tapmist tapaeelne kontroll suu- ja sõrataudi esinemise suhtes, ning tal
ei täheldata suu- ja sõrataudi tunnuseid.
(3) Vaktsineerimise 2. etapis tapetud vaktsineeritud suurte- ja
väikemäletsejaliste loomade värske liha (v.a siseelundid) võib turule
viia, kui on täidetud järgmised nõuded:
1)
lihakäitlemisettevõte on kõrgendatud järelevalve all;
2)
lihakäitlemisettevõttes käideldakse värsket liha (v.a siseelundid), mida
on töödeldud lisa 6 osa A punktide 1, 3 ja 4 kohaselt, või värsket liha,
mis pärineb väljaspool vaktsineerimispiirkonda peetud ja tapetud loomalt;
3)
värskel lihal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 854/2004
lisa 1 osa 1 peatüki 3 kohane tervisemärk ning hakklihal ja
lihavalmistisel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 853/2004
lisa 1 osa 1 punkti B kohane identifitseerimismärk;
4)
käitlemisprotsessi jooksul märgistatakse värske liha selgelt ning seda
veetakse ja säilitatakse eraldi lihast, mis on väljapoole
järelevalvetsooni vedamiseks kõlbmatu.
(4) Lõikes 3 esitatud nõuete kohase värske liha turustamisel teise
liikmesriiki tõendab järelevalveametnik selle nõuetekohasust
sertifikaadil. Veterinaar- ja Toiduamet korraldab Veterinaar- ja
Toiduameti kohaliku asutuse tehtava vastavuskontrolli tegemist ning
edastab ühendusesisese kauplemise puhul liikmesriikide pädevatele
asutustele ja Euroopa Komisjonile nende lihakäitlemisettevõtete
nimekirja, kelle ta on asjakohase otsusega tunnistanud lõikes 3
sätestatud nõuete kohaseks.
(5) Vaktsineerimise 2. etapis tapetud vaktsineeritud sealt saadud värske
liha on märgistatud põllumajandusministri 13. mai 2005. a määruse nr 55
«Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise,
veterinaarnõuded» kohaselt ning seda säilitatakse ja veetakse eraldi
lihast, mis ei ole märgistatud eelnimetatud määruse kohaselt. Sellist
värsket liha veetakse pitseeritud konteineris Veterinaar- ja Toiduameti
kohaliku asutuse määratud lihakäitlemisettevõttesse, kus seda
käideldakse lisa 5 punkti 1.1 kohaselt.
(6) Vaktsineeritud loomalt pärinevat piima ja sellest toodetud
piimatoodet võib turule viia, kui need on piimakäitlemisettevõttes
töödeldud tulenevalt kasutuseesmärgist vähemalt ühel lisa 4 toodud
viisil ning piima ja sellest toodetud piimatoodet on käideldud § 61
kohaselt.
(7) Vastuvõtlike loomade spermat kogutakse § 60 lõike 4 kohaselt.
(8) Selles paragrahvis nimetamata loomseid saadusi võib turule viia kui,
on täidetud §-des 40–42 ja §-s 48 sätestatud nõuded.
§ 63. Vaktsineerimise 2. etapis tehtav kliiniline ja seroloogiline
uuring
(1) Vaktsineerimise 2. etapis tehakse vastuvõtlikule loomale kliiniline
ja seroloogiline uuring, mille tulemusena tehakse kindlaks nende
vastuvõtlike loomade karjad vaktsineerimispiirkonnas, kes on suu- ja
sõrataudiviirusega kokku puutunud, kuid kellel ei täheldata ilmseid suu-
ja sõrataudi kliinilisi tunnuseid. See uuring tehakse
vaktsineerimispiirkonna karja kõigile vastuvõtlikele loomadele.
(2) Lõikes 1 nimetatud laboratoorse uuringu tegemisel kasutatakse
nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ lisas 13 sätestatud nõuete kohaseid
uuringuid, mis Euroopa Komisjoni on asjakohase õigusaktiga kehtestanud
ja mis vastavad ühele järgmistest nõuetest:
1) uuring
suu- ja sõrataudiviirusega nakatumise kohta tehakse nõukogu direktiivi
2003/85/EÜ lisa 3 punkti 2.2 kohaselt. Kui Veterinaar- ja Toiduameti
kohalik asutus kasutab uuringus sentinel loomi, tuleb täita ka §-s 26
sätestatud nõudeid;
2) suu- ja sõrataudiviiruse
struktuuriväliste valkude vastaste antikehade esinemise kohta tehakse
analüüs proovidest, mis on võetud vaktsineerimispiirkonna karjade
kõigilt vaktsineeritud vastuvõtlikelt loomadelt ja nende vaktsineerimata
järglastelt.
§ 64. Karjade liigitamine ning karja suhtes kohaldatavad
kitsendused ja abinõud vaktsineerimise 2. etapis
(1) Ettevõtted, kus on vastuvõtlikke loomi, liigitatakse § 63 lõikes 1
nimetatud uuringu tulemuste ja lisas 1 sätestatud taudipunkti
kriteeriumide kohaselt ning nende suhtes kohaldatakse lõigetes 2–4
sätestatud kitsendusi ja abinõusid.
(2) Kui vaktsineerimispiirkonnas asuv ettevõte on taudipunkt, siis
kohaldatakse seal §-des 22 ja 31 sätestatud nõudeid.
(3) Ettevõttes, kus on vähemalt üks vastuvõtlik loom, kes on
nakkuskahtlane eelneva kokkupuute tõttu suu- ja sõrataudiviirusega, kuid
kus edasine ettevõtte vastuvõtlikke loomi hõlmav uuring ei ole
tuvastanud suu- ja sõrataudiviirust, kohaldatakse vähemalt järgmisi
kitsendusi:
1) ettevõttes peetav vastuvõtlik loom kas hukatakse ja
tema korjus töödeldakse või loomad liigitatakse lõike 1 kohaselt ning
vähemalt ühe § 63 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud uuringu suhtes
positiivne loom hukatakse ja tema korjus töödeldakse ning ettevõttes
peetavad ülejäänud vastuvõtlikud loomad tapetakse Veterinaar- ja
Toiduameti kirjaliku loa alusel;
2) ettevõte puhastatakse ja
desinfitseeritakse lisa 3 kohaselt;
3) ettevõte taasasustatakse
loomadega § 26 kohaselt.
(4) Vastuvõtlikult loomalt pärinevate ja vaktsineerimise 2. etapi ajal
toodetud loomsete saaduste suhtes kohaldatakse järgmisi kitsendusi:
1)
lõike 3 punkti 1 kohaselt tapetud mäletsejalistelt pärineva värske liha
suhtes kohaldatakse § 62 lõikes 3 sätestatud nõudeid ja sealt pärineva
liha suhtes kohaldatakse § 62 lõikes 5 sätestatud nõudeid;
2)
lõike 3 punkti 1 kohaselt tapetud loomalt pärinevat piima ja sellest
toodetud piimatoodet töödeldakse sõltuvalt nende kasutuseesmärgist
lisa 4 kohaselt ja kooskõlas §-s 61 sätestatud nõuetega.
(5) Ettevõttes, kus § 64 lõike 2 kohaselt tehtud uuringute tulemusena on
välistatud suu- ja sõrataudiviiruse nakkus, kohaldatakse §-s 66
sätestatud nõudeid.
§ 65. Vaktsineerimise 3. etapis rakendatavad kitsendused ja abinõud
(1) Pärast §-s 64 sätestatud abinõude ja kitsenduste lõpetamist ning
suu- ja sõrataudivaba ja nakkusvaba staatuse taastamist kohaldatakse
vaktsineerimispiirkonnas selles paragrahvis sätestatud kitsendusi ja
abinõusid.
(2) Vastuvõtliku looma vedu vaktsineerimispiirkonnas asuvate ettevõtete
vahel toimub Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal.
(3) Vastuvõtlikku looma vaktsineerimispiirkonnast välja vedada on
keelatud. Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal võib vastuvõtlikku
looma vedada tapamajja vahetuks tapmiseks § 62 lõike 2 kohaselt.
(4) Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal võib vaktsineerimata
vastuvõtlikku looma vedada, kui täidetakse järgmisi nõudeid:
1)
24 tunni jooksul pealelaadimisest arvates uuritakse kõiki ettevõttes
peetavaid vastuvõtlikke loomi kliiniliselt ja neil ei ilmne suu- ja
sõrataudi kliinilisi tunnuseid;
2) vastuvõtlike loomade suhtes
on rakendatud vähemalt 30-päevast päritolukarjast väljaviimise keeldu,
mille jooksul ei ole ettevõttesse toodud ühtki vastuvõtlikku looma;
3)
päritoluettevõte ei asu ohustatud ega järelevalvetsoonis;
4)
punktis 2 nimetatud 30-päevase päritolukarjast väljaveo keelu lõpus on
tehtud vastuvõtlikule loomale, keda tahetakse ettevõttest välja vedada,
suu- ja sõrataudiviiruse vastaste antikehade avastamiseks uuring, mille
tulemus oli negatiivne, või tehti ettevõttes kõikidele loomadele nõukogu
direktiivi 2003/85/EÜ lisa 3 punkti 2.2 kohane seroloogiline uuring;
5)
veol päritolukarjast sihtkohta ei puutu vastuvõtlik loom kokku võimaliku
nakkusallikaga.
(5) Vaktsineeritud emaslooma vaktsineerimata järglast võib vedada:
1)
vaktsineerimispiirkonnas asuvasse, päritoluettevõttega samasuguse
tervisliku staatusega ettevõttesse;
2) tapamajja viivitamata
tapmiseks;
3) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse määratud
ettevõttesse, millest emaslooma järglane veetakse otse tapamajja;
4)
vaktsineerimispiirkonnast väljaspool asuvasse ettevõttesse, kui
emaslooma järglasele on enne päritoluettevõttest väljavedu tehtud
seroloogiline uuring suu- ja sõrataudiviiruse vastaste antikehade
esinemise kindlakstegemiseks ja selle tulemus on negatiivne.
(6) Vaktsineerimata vastuvõtlikult loomalt pärinevat värsket liha võib
turule viia, kui on täidetud järgmised nõuded:
1)
vaktsineerimispiirkonnas on lõpetatud § 64 lõikes 3 sätestatud
kitsendused või loom veetakse tapamajja lõike 3 või lõike 4 punkti 4
kohaselt;
2) lihakäitlemisettevõte on kõrgendatud järelevalve all;
3)
lihakäitlemisettevõttes käideldakse üksnes punkti 1 kohaselt tapamajja
veetud loomalt pärinevat värsket liha või väljaspool
vaktsineerimispiirkonda peetud ja tapetud loomalt pärinevat värsket liha
või § 66 lõikes 1 nimetatud värsket liha;
4)
värskel lihal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 854/2004
lisa 1 osa 1 peatüki 3 kohane tervisemärk ning hakklihal ja
lihavalmistisel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 853/2004
lisa 1 osa 1 punkti B kohane identifitseerimismärk;
5) värske
liha on kogu käitlemisajal märgistatud selgelt ning seda veetakse ja
säilitatakse eraldi lihast, mille tervislik staatus on teistsugune.
§ 66. Vaktsineerimise 3. etapis tapetud vaktsineeritud
vastuvõtlikult loomalt pärineva liha suhtes rakendatavad abinõud ja
kitsendused
(1) Vaktsineerimise 3. etapis tapetud vaktsineeritud vastuvõtlikult
loomalt või vaktsineeritud emaslooma vaktsineerimata seropositiivselt
järglaselt saadud värske liha märgistatakse põllumajandusministri 13.
mai 2005. a määruse nr 55 «Loomsete saaduste ja nende käitlemise,
sealhulgas nendega kauplemise, veterinaarnõuded» kohaselt ning seda
säilitatakse ja veetakse eraldi lihast, mis ei ole märgistatud
eelnimetatud määruse kohaselt. Sellist värsket liha veetakse pitseeritud
konteineris Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse määratud
lihakäitlemisettevõttesse, kus seda käideldakse lisa 5 punkti 1.1
kohaselt.
(2) Vaktsineeritud suur- ja väikemäletsejaliselt või nende
vaktsineerimata seropositiivselt järglaselt pärinevat värsket liha ja
trimmitud siseelundeid võib turule viia, kui on täidetud järgmised
nõuded:
1) lihakäitlemisettevõte on kõrgendatud järelevalve all;
2)
lihakäitlemisettevõttes käideldakse värsket liha (v.a siseelundid), mida
on töödeldud lisa 6 osa A punktide 1, 3 ja 4 kohaselt, või § 65 lõikes 6
nimetatud värsket liha või värsket liha, mis pärineb väljaspool
vaktsineerimispiirkonda peetud ja tapetud loomadelt;
3) värskel lihal
on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 854/2004 lisa 1 osa 1
peatüki 3 kohane tervisemärk ning hakklihal ja lihavalmistisel on
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 853/2004 lisa 1 osa 1 punkti
B kohane identifitseerimismärk;
4) käitlemisprotsessi jooksul
märgistatakse värske liha selgelt ning seda veetakse ja säilitatakse
eraldi lihast, mis on väljapoole järelevalvetsooni vedamiseks kõlbmatu.
(3) Vaktsineeritud sealt ja tema vaktsineerimata seropositiivselt
järglaselt pärinevat värsket liha, mis on toodetud
vaktsineerimispiirkonnas ajavahemikul uuringute algusest kuni § 64
alusel kohaldatud kitsenduste lõpetamiseni ja kuni on möödunud vähemalt
kolm kuud viimasest selles piirkonnas taudipunkti registreerimisest,
võib turustada Eestis, kui on täidetud järgmised nõuded:
1)
lihakäitlemisettevõte on kõrgendatud järelevalve all;
2)
lihakäitlemisettevõttes käideldakse üksnes § 64 lõike 5 kohasest
ettevõttest pärinevat loomade värsket liha või värsket liha, mis pärineb
väljaspool vaktsineerimispiirkonda peetud ja tapetud loomadelt;
3)
värske liha on märgistatud põllumajandusministri 13. mai 2005. a määruse
nr 55 «Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega
kauplemise, veterinaarnõuded» kohaselt;
4)
käitlemisprotsessi jooksul märgistatakse värske liha selgelt ning seda
veetakse ja säilitatakse eraldi lihast, mis on väljapoole
järelevalvetsooni vedamiseks kõlbmatu.
(4) Vaktsineeritud sigadelt pärineva lõikes 3 nimetatud ajavahemiku
lõpust kuni taudivaba staatuse taastamiseni toodetud värske liha
vaktsineerimispiirkonnast väljavedamise nõuded kehtestab Euroopa
Komisjon asjakohase õigusaktiga.
(5) Paragrahvi 65 lõike 6 ja § 66 lõike 2 nõuete kohase värske liha
turustamisel teise liikmesriiki tõendab järelevalveametnik selle
nõuetekohasust sertifikaadil. Veterinaar- ja Toiduamet korraldab
Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse tehtava vastavuskontrolli
tegemist ning edastab ühendusesisese kauplemise puhul liikmesriigi
pädevale asutusele ja Euroopa Komisjonile nende lihakäitlemisettevõtete
nimekirja, kelle ta on asjakohase otsusega tunnistanud § 65 lõikes 6 ja
§ 66 lõikes 2 sätestatud nõuete kohaseks.
§ 67. Vaktsineerimise 3. etapis tapetud vaktsineeritud vastuvõtlikult
loomalt pärineva piima ja piimatoote suhtes rakendatavad abinõud ja
kitsendused
(1) Vaktsineeritud vastuvõtlikult loomalt pärinevat piima ja sellest
toodetud piimatoodet võib turule viia, kui neid on
vaktsineerimispiirkonnas asuvas piimakäitlemisettevõttes töödeldud
tulenevalt kasutuseesmärgist vähemalt ühel lisa 4 toodud viisil ning
piima ja sellest toodetud piimatoodet on käideldud § 61 kohaselt.
(2) Järelevalvetsooni ettevõtte vastuvõtlikult loomalt pärinevast
toorpiimast proovide võtmine ja toorpiima vedu muusse kui Veterinaar- ja
Toidulaboratooriumi ning piima töötlemine sellises laboris toimub
Veterinaar- ja Toiduameti kirjaliku loa alusel ja asjakohaste meetmete
kohaselt, mis aitavad vältida võimaliku suu- ja sõrataudiviiruse levikut.
(3) Muid kui §-s 21 nimetatud loomseid saadusi võib turule viia, kui
need vastavad §-s 38 ja §-des 40–42 sätestatud nõuetele.
§ 68. Vaktsineerimispiirkonna taasasustamine
(1) Taasasustamine § 57 kohaselt loodud vaktsineerimispiirkonnas toimub
§ 26 kohaselt või § 65 lõike 2 ning § 65 lõike 4 punktide 1, 3 ja 4
kohaselt.
(2) Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikul loal võib väljaspool
vaktsineerimispiirkonda asuva ettevõtte vaktsineeritud loomadega
taasasustada, kui suu- ja sõrataudivaba ja nakkusvaba staatus on § 71
nõuete kohaselt taastatud ning on täidetud vähemalt üks järgmistest
nõuetest:
1) kui taasasustamiseks kasutatud vaktsineeritud loomi
on üle 75% taasasustamiseks kasutatud loomade koguhulgast, siis
kontrollitakse vaktsineeritud loomi pisteliselt pärast 28 päeva
möödumist viimasest vastuvõtliku looma sissetoomisest ettevõttesse
struktuuriväliste valkude vastaste antikehade tuvastamiseks nõukogu
direktiivi 2003/85/EÜ lisa 3 punktis 2.2 sätestatud statistiliste
parameetrite alusel ning vaktsineerimata looma suhtes kohaldatakse § 26
lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid;
2) kui
taasasustamiseks kasutatud vaktsineeritud loomi on kuni 75%
taasasustamiseks kasutatud loomade koguhulgast, siis loetakse
vaktsineerimata loom sentinel loomaks ja taasasustamisel järgitakse § 26
lõigetes 1–4 sätestatud nõudeid.
7. jagu
Suu- ja sõrataudivaba ning nakkusvaba staatuse
taastamine
§ 69. Suu- ja sõrataudivaba ning nakkusvaba staatuse taastamine
Suu- ja sõrataudivaba ning nakkusvaba staatuse taastamise otsuse teeb
Euroopa Komisjon, kes kinnitab selle asjakohase Euroopa Liidu
õigusaktiga.
§ 70. Suu- ja sõrataudivaba ning nakkusvaba staatuse taastamine
pärast suu- ja sõrataudi likvideerimist erakorralise vaktsineerimiseta
Paragrahvi 51 kohaselt kehtestatud kitsendustega piirkonna suu- ja
sõrataudivaba ning nakkusvaba staatuse taastamiseks pärast seal asuvate
taudipunktide likvideerimist ilma erakorralise vaktsineerimiseta peavad
§-s 50 kohaselt olema lõpetatud kõik kitsendused ning täidetud vähemalt
üks järgmistest nõuetest:
1) täidetud on
Rahvusvahelise Episootiate Büroo välja töötatud suu- ja sõrataudi
peatüki viimase redaktsiooni asjakohased põhimõtted;
2)
möödunud on vähemalt kolm kuud viimase taudipunkti avastamisest ning
nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ lisa 3 kohaselt tehtud kliiniline ja
laboratoorne uurimine on kinnitanud suu- ja sõrataudinakkuse puudumist §
51 kohases piirkonnas.
§ 71. Staatuse taastamine pärast suu- ja sõrataudi likvideerimist
erakorralise vaktsineerimise abil
Paragrahvi 51 kohaselt kehtestatud kitsendustega piirkonna suu- ja
sõrataudivaba ning nakkusvaba staatuse taastamiseks pärast seal olevate
taudipunktide likvideerimist erakorralise vaktsineerimise abil peavad
olema lõpetatud §-s 50 ja §-des 60–67 sätestatud kitsendused ning
täidetud vähemalt üks järgmistest nõuetest:
1)
täidetud on Rahvusvahelise Episootiate Büroo välja töötatud suu- ja
sõrataudi peatüki viimase redaktsiooni asjakohased põhimõtted;
2)
möödunud on vähemalt kolm kuud viimase vaktsineeritud looma tapmisest ja
on tehtud seroloogiline uurimine, mille tulemus on negatiivne;
3)
möödunud on vähemalt kuus kuud viimasest taudipunkti likvideerimisest
või erakorralise vaktsineerimise lõpetamisest ja on tehtud
vaktsineeritud loomade seroloogiline uurimine, mille tulemus on
negatiivne.
§ 72. Vaktsineeritud vastuvõtliku looma vedu pärast suu- ja
sõrataudivaba ning nakkusvaba staatuse taastamist
Suu- ja sõrataudi vastu vaktsineeritud vastuvõtlikku looma teise
liikmesriiki vedada on keelatud.
§ 73. Täiendav tõendamine vastuvõtliku looma ja temalt pärineva
saaduse turustamisel teise liikmesriiki
Kuni on taastatud suu- ja sõrataudivaba ning nakkusvaba staatus §-des 61
ja 62 sätestatud nõuete kohaselt, jätkatakse vastuvõtlike loomadega ja
loomsete saadustega ühendusesisesel kauplemisel Euroopa Liidu
asjakohastes õigusaktides nõutavat täiendavat tõendamist.
4. peatükk
SUU- JA SÕRATAUDI TÕRJE METSLOOMADEL
§ 74. Tegutsemisjuhised suu- ja sõrataudi ennetamiseks ja
tõrjeks metsloomadel
(1) Kui suu- ja sõrataudi kahtlustatakse looduses vabalt elaval loomal
(edaspidi metsloom), rakendatakse kohe asjakohaseid meetmeid, et
kinnitada või välistada suu- ja sõrataudi esinemine kütitud või surnult
leitud metsloomal. Metsloomal suu- ja sõrataudi kahtluse korral teavitab
järelevalveametnik sellest vastuvõtlike loomade omanikke ning
jahipidamise õigust omavaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid.
(2) Kui Veterinaar- ja Toiduamet on kinnitanud suu- ja sõrataudi
ametliku diagnoosi metsloomal, kes elab alal, kus ei rakendata suu- ja
sõrataudi esinemisest tulenevaid kitsendusi ega abinõusid, kohaldab
Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht nõukogu direktiivi
2003/85/EÜ lisas 18 sätestatud juhiseid, et piirata suu- ja sõrataudi
levikut, ning koostab nõukogu direktiivi 2003/85/EÜ lisa 18 osa B kohase
suu- ja sõrataudi tõrjeprogrammi. Kinnitatud juhtumi korral teavitab
järelevalveametnik sellest vastuvõtlike loomade omanikke ja jahipidamise
õigust omavaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 75. Määruse kehtetuks tunnistamine
Põllumajandusministri 3. aprilli 2001. a määrus nr 24 «Suu- ja sõrataudi
tõrje eeskiri» (RTL 2001, 47, 658; 2005, 79, 1106) tunnistatakse
kehtetuks.
1
Nõukogu direktiiv 2003/85/EÜ ühenduse meetmete kohta suu- ja sõrataudi
tõrjeks, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 85/511/EMÜ ja otsused
89/531/EMÜ ja 91/665/EMÜ ning muudetakse direktiivi 92/46/EMÜ (EÜT L
306, 22.11.2003, lk 1–87).
Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas.
(Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 23.01.2007. a
resolutsioon nr 17-1/07-00560.)