Muudetud järgmise määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine
Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
19.01.2009 nr 13 (RT I 2009, 7, 48)
1.02.2009
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse»
§ 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kabli looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Kabli looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala)
kaitse-eesmärk on:
1) märgala, looduslike ja poollooduslike
koosluste soodsa seisundi ja mitmekesisuse kaitse ning taastamine;
2)
kaitse tagamine elupaigatüüpidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: liivased ja mudased
pagurannad (1140)3, rannaniidud (1630*), valged luited
(liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud
rannikuluited) (2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised
niisked nõod (2190), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel
mullal (6270*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad
(9080*);
3) kaitse tagamine liikidele, mida nõukogu direktiiv
92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaikadele ning direktiivi
IV lisas nimetatud I kategooria kaitsealuse liigi elupaikadele. Üks
direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liik on ühtlasi II kategooria
kaitsealune liik. Direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigid, mis on
ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, on: saarmas (Lutra
lutra), emaputk (Angelica palustris) ja nõmmnelk (Dianthus
arenarius ssp. arenarius). II lisas nimetatud liigid on: jõesilm (Lampetra
fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar);
4) kaitse
tagamine liigile, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku
linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ja mis on ühtlasi
II kaitsekategooria liik, ning I lisas nimetatud liikidele ja nende
elupaikadele. Need I lisas nimetatud liigid on: sõtkas (Bucephala
clangula), aul (Clangula hyemalis) ja jääkoskel (Mergus
merganser).
(2) Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja
majandustegevuse piiramise astmele üheks sihtkaitsevööndiks ja kaheks
piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud
piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Kabli ja Penu
külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse
lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT
I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
2. peatükk
KAITSEALA KAITSEKORD
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa
kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval
kinnisasjal viibimine on lubatud arvestades «Asjaõigusseaduses» ja
«Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud paikades, mis on
kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud,
ning koosluste hooldustööde käigus kaitseala valitsejaga kooskõlastatud
kohtades.
(4) Kaitsealal on lubatud rahvaürituste korraldamine. Rohkem kui 100
osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades
on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
(5) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Sõidukiga sõitmine
väljaspool teid ning maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve-
ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala
valitsemisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas
teadustegevuses, liinirajatiste hooldamiseks tehtavatel töödel ning
piiranguvööndis maatulundusmaal metsamajandustöödel.
(6) Kaitseala vetel on lubatud ujuvvahendiga sõitmine kiirusega kuni
10 sõlme. Kiiremini on lubatud sõita vaid järelevalve- ja päästetöödel,
käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega
seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas
teadustegevuses.
(7) Kaitsealal on lubatud kalapüük, välja arvatud Priivitsa ojast.
§ 5. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud:
1) puidu kokku- ja väljavedu külmumata
pinnasel;
2) jahipidamine.
(2) Kaitsealal valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1)
muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detailplaneeringut
ja üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas
lautri või paadisilla ehitamiseks;
6) anda
projekteerimistingimusi;
7) anda ehitusluba.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja
kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või
tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud
tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi
saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud
tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust
sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju
hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks
keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala
kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
[RT
I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või
kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on Linnujaama sihtkaitsevöönd.
§ 8. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
Linnujaama sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on linnustiku seire,
maastikuilme ja looduse mitmekesisuse kaitse ning kaitsealuste liikide
elupaikade kaitse.
§ 9. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:
1) kaitseala
tarbeks uute ehitiste püstitamine;
2) kaitsealuste liikide
elutingimuste säilitamiseks ja poollooduslike koosluste ilme ning
liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus;
3) puu- ja põõsarinde
harvendamine ning puude kärpimine, kusjuures kaitseala valitsejal on
õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja
väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
4) pilliroo
ja adru varumine.
§ 10. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2)
loodusvarade kasutamine;
3) maaparandussüsteemide hooldustööd ja
veerežiimi taastamine.
§ 11. Vajalik tegevus
Sihtkaitsevööndis on vajalik poollooduslike koosluste ilmet ja
liigirikkust tagav tegevus nagu rohu niitmine, loomade karjatamine, puu-
ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine ulatuses, millega on tagatud
niidukoosluste soodus seisund ja roostiku leviku takistamine niidualadel.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 12. Piiranguvööndi määratlus
(1) Kaitseala piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu
sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on kaks piiranguvööndit:
1) Looduskeskuse
piiranguvöönd;
2) Rannikumere piiranguvöönd.
§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
(1) Looduskeskuse piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse
ja maastikuilme säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.
(2) Rannikumere piiranguvööndi kaitse-eesmärk on rannikumere looduse
mitmekesisuse ja maastikuilme ning rändlindude elupaikade kaitse.
§ 14. Lubatud tegevus
Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
1)
kaitseala või looduskeskuse tarbeks uute ehitiste, kaasa arvatud
ajutiste ehitiste püstitamine;
2) roo varumine külmumata
pinnasel.
§ 15. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi
rajamine;
2) veekogude veetaseme muutmine ja uute veekogude rajamine;
3)
puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
4) uuendusraie,
välja arvatud turberaie kuni 0,1 ha suurusel langil ühe metsaeraldise
piirides, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid
raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu
koosseisu ja täiuse osas;
5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi
kasutamine;
6) maavara kaevandamine.
____________
1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT
L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997,
lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja
nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT
L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981,
lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100,
16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994,
lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236,
23.09.2003, lk 667–702).
2 Kaitseala on moodustatud Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli
1991. a määrusega nr 319 «Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide
kohta» kaitse alla võetud Kabli linnujaama kaitseala baasil. Tulenevalt
Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa
Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1
punkti 1 alapunktist 6 hõlmab kaitseala Kabli linnuala ja punkti 2
alapunktist 64 Kabli loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata
selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000
võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi
koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*)
on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse
lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel,
kasutades maakatastri andmeid seisuga märts 2005. a.
Ala
kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis,
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel
maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT
I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]