Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse»
§ 10 lõike 1 alusel
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Aseri maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Aseri maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala)
võetakse kaitse alla:
1) looduslike panga- ja palumetsade, soo-
ja poollooduslike koosluste, kaitsealuste liikide elupaikade ning
piirkonna keskkonnaseisundi kaitseks;
2) elupaigatüüpide, mida
nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas – eelluidete (2110)3,
lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste
kõrgrohustute (6430), rabade (7110*), lubjakivipaljandite (8210),
liivakivipaljandite (8220), vanade loodusmetsade (9010*),
rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja
soo-lehtmetsade (9080*), rusukallete ja jäärakute metsade (9180*) ning
siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitseks;
3) II kaitsekategooria
taimeliikide – sookäpa (Hammarbya paludosa) ja pruuni
raunjala (Asplenium trichomanes) ning III kaitsekategooria
liikide – kahelehise käokeele (Platanthera bifolia),
kuradi sõrmkäpa (Dactylorhiza maculata),
soo-neiuvaiba (Epipactis palustris), laialehise neiuvaiba (Epipactis
helleborine), roomava öövilke (Goodyera repens),
hariliku ungrukolla (Huperzia selago), karukolla (Lycopodium
clavatum), pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis),
metsõunapuu (Malus sylvestris), hariliku käoraamatu (Gymnadenia
conopsea), mets-kuukressi (Lunaria rediviva) kaitse.
(2) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja
majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja kaheks
piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud
piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Ida-Viru maakonnas Aseri vallas Aseriaru, Kalvi,
Kestla, Koogu, Kõrkküla ja Rannu külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse
lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja ja kaitse korraldaja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Ida-Virumaa
keskkonnateenistus ja kaitse korraldaja on Riiklik Looduskaitsekeskus.
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa
kõrvalsaadusi ning püüda kala kogu kaitsealal.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval
kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja
«Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult paikades,
mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja
tähistatud.
(4) Kaitsealal on 1. septembrist 28. veebruarini lubatud jahipidamine
ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil.
(5) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine, jalgrattaga sõitmine
on lubatud ka radadel. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala
kaitse korraldaja nõusolekul. Jalgrattaga sõitmine väljaspool teid ja
radu, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga
sõitmine kaitseala kaitse korraldaja nõusolekuta on lubatud järelevalve-
ja päästetöödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud
tegevuses, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ning
sihtkaitsevööndis kaitseala kaitse korraldaja nõusolekul teostatavas
teadustegevuses ning piiranguvööndis teostatavatel liinirajatiste
hooldustöödel ja maatulundusmaal metsamajandustöödel või
põllumajandustöödel.
§ 5. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta
katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detailplaneeringut
ja üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas
lautri või paadisilla ehitamiseks;
6) anda
projekteerimistingimusi;
7) anda ehitusluba;
8) rajada uut
veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei
ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise
ehitamiseks.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja
kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või
tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud
tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi
saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud
tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust
sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(3) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha
keskkonnateenistusel on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus
määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib
kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või
kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks ja
taastamiseks.
(2) Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:
1) Aseri
sihtkaitsevöönd;
2) Mustmetsa sihtkaitsevöönd;
3)
Kestla sihtkaitsevöönd.
§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Kestla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsealuste liikide
elupaikade hoidmine, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine,
pankranniku lõigu kaitse.
(2) Aseri ja Mustmetsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on
metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.
§ 10. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse
korraldamine selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades.
Rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas
ning rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud
kaitseala kaitse korraldaja nõusolekul.
(2) Sihtkaitsevööndis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul:
1)
hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;
2)
olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd;
3)
Kestla sihtkaitsevööndis sookoosluste taastamine;
4) Kestla
sihtkaitsevööndis metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile,
kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja
-tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo, raielangi suuruse,
kuju, puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
5)
olemasolevate ehitiste hooldustööd.
§ 11. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2)
loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud
õppe- ja matkaradade ning nendega seotud ajutiste rajatiste rajamine ja
Kestla sihtkaitsevööndis tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine
kaitseala tarbeks.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 12. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on kaks piiranguvööndit:
1) Sooserva
piiranguvöönd;
2) Ridaküla piiranguvöönd.
§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse, ökoloogilise
stabiilsuse ja maastikuilme säilitamine.
§ 14. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus;
2)
väetiste kasutamine.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1)
veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
2) ehitiste, kaasa
arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, arvestades käesoleva määruse § 5
punktides 4–7 sätestatut.
(3) Piiranguvööndis on lubatud rahvaürituse korraldamine kohas, mis
kaitseala valitseja nõusolekul on selleks ette valmistatud, ning kuni 50
osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas.
Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks
ettevalmistamata kohas on lubatud kaitseala kaitse korraldaja nõusolekul.
§ 15. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) uue maaparandussüsteemi
rajamine;
2) maavarade kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse»
§ 59 lõikes 2 sätestatud juhul kaitseala valitsejaga kooskõlastatud
kohtades;
3) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt
40 aastat, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse
mitmekesisus;
4) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal
ja looduslikul rohumaal;
5) puhtpuistute kujundamine ja
energiapuistute rajamine;
6) puidu kokku- ja väljavedu külmumata
pinnasel.
§ 16. Vajalik tegevus
Ridaküla piiranguvööndis on poollooduslike koosluste ja looduslike
rohumaade esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik
rohu niitmine või loomade karjatamine.
1
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50;
C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236,
23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53).
2
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k
«Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri»
lisa 1 punkti 2 alapunktist 20 jääb kaitseala osaliselt Aseri
loodusalale, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju
loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade
suhtes kehtivaid erisusi.
3
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber
vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on
tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas
esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades
maakatastri andmeid seisuga november 2005. a.
Kaardiga
saab tutvuda Ida-Viru keskkonnateenistuses, Keskkonnaministeeriumis,
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel
maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
|
Keskkonnaminister Jaanus TAMKIVI
|
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas.
Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a
resolutsioon nr 17-1/0505738.