Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
19.01.2009 nr 13 (RT I 2009, 7, 48) 1.02.2009
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse»
§ 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Alam-Pedja looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala)
kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) ulatuslikul alal ökosüsteemide
looduslikku mitmekesisust, tagades võimalikult suurel osal kaitsealast
metsa- ja sookoosluste loodusliku arengu ja niidukoosluste püsimise ning
kaitsealuste liikide elupaikade säilimise;
2) liike, keda
nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab
I lisas. Need on viis linnuliiki, kes on ühtlasi I kategooria
kaitsealused liigid, ja väikeluik (Cygnus columbianus),
valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), rohunepp (Gallinago
media), laanerähn (Picoides tridactylus), metsis (Tetrao
urogallus), kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ning
laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus
europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull
(Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus),
rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus
martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva),
sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio),
vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), herilaseviu (Pernis
apivorus), hallpea-rähn ehk hallrähn (Picus canus),
rüüt (Pluvialis apricaria), täpikhuik (Porzana
porzana), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia
nisoria), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa
glareola), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ja
rändlinnud;
3) II kategooria kaitsealuseid liike. Need on
väikekoskel (Mergus albellus), väikekajakas (Larus
minutus) ja mustsaba-vigle (Limosa limosa);
4) III
kategooria kaitsealuseid liike. Need on hallõgija (Lanius
excubitor), männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus),
väikekoovitaja (Numenius phaeopus), heletilder (Tringa
nebularia) ja punajalg-tilder (Tringa totanus);
5)
elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade
ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas.
Need on jõed ja ojad (3260)3, kuivad nõmmed (4030),
lubjavaesel mullal liigirikkad niidud (6270*), lamminiidud (6450),
puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised
rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood
(7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*),
rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*),
siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ja
laialehised lammimetsad (91F0);
6) liikide elupaiku, mida nõukogu
direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. Need on kaunis kuldking (Cypripedium
calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), kollane kivirik (Saxifraga
hirculus), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõugjas
(Aspius aspius), tiigilendlane (Myotis dasycneme), mis on
ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid; suur-kuldtiib (Lycaena
dispar), hink (Cobitis taenia), võldas (Cottus gobio),
vingerjas (Misgurnus fossilis), saarmas (Lutra lutra), kes
on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja
majandustegevuse piiramise astmele neljaks loodusreservaadiks, kahekümne
viieks sihtkaitsevööndiks ja üheksaks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal kehtivad «Looduskaitseseaduses» sätestatud piirangud
käesolevas määruses sätestatud erisustega.
(4) «Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade
konventsiooni» artikli 2 lõike 1 kohaselt on Alam-Pedja looduskaitseala
rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Jõgeva maakonnas Puurmani vallas Altnurga, Jüriküla
ja Pikknurme külas ning Põltsamaa vallas Umbusi ja Väike-Kamari külas,
Tartu maakonnas Laeva vallas Kärevere, Siniküla ja Valmaotsa külas,
Puhja vallas Nasja, Palupõhja, Poriküla, Rämsi, Saare, Teilma ja Vihavu
külas, Rannu vallas Verevi ja Väike-Rakke külas, Tähtvere vallas
Ilmatsalu külas ning Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas Lalsi,
Meleski, Odiste, Taganurga, Vaibla ja Järtsaare külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse
lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa
kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud loodusreservaadis ning
määruses sätestatud ajal sihtkaitsevööndis.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval
kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja
«Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud kohtades, mis on
kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud,
seejuures maaomanikul on oma maal okste põletamine lubatud
ettevalmistamata kohtades, kui see on vajalik metsa hooldamiseks.
Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
(4) Kaitsealal on lubatud kalapüük, välja arvatud loodusreservaadis ja
jõgede sootides 1. veebruarist 30. juunini Põltsamaa raba
sihtkaitsevööndis ja 15. aprillist 30. juunini Emajõe luha
sihtkaitsevööndis.
(5) Jahipidamine on lubatud Aiu sihtkaitsevööndis Karisto
loodusreservaadist loodesse jääval alal, Jõesuu, Jüriküla, Laugesoo,
Pikknurme, Sangla soo, Soosaare, Soova, Umniidu ja Kunila
sihtkaitsevööndites, Kärevere sihtkaitsevööndis Laeva metskonna
kvartalites LV113-LV117 ning Kamari piiranguvööndis Annikvere peakraavi
lõunakalda trassil 15. septembrist 31. jaanuarini ning Utsali
sihtkaitsevööndis 15. septembrist 15. detsembrini, välja arvatud
linnujaht, mis on kogu kaitsealal aasta ringi keelatud.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata aladel toimub jahiulukite
tekitatud kahjustuste ilmnemisel, teadustöö eesmärgil või jahiulukiliigi
arvukuse reguleerimise eesmärgil jaht kaitseala valitsejaga sõlmitud
kirjaliku lepingu alusel.
(7) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Maastikusõidukiga
sõitmine kaitsealal on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.
Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine
kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja
päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud
tegevuses ning koosluste hooldamisel, liinirajatiste hooldustöödel,
maatulundusmaal metsa- ja põllumajandustöödel ning sihtkaitsevööndis
kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
(8) Kaitsealal on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine.
(9) Veesõidukite maksimaalseks lubatud kiiruseks kaitsealal on 30 km/h,
välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses, sihtkaitsevööndis
kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
§ 5. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud mootoriga ujuvvahendiga sõitmine, välja
arvatud Emajõel Emajõe-Pedja-Põltsamaa piiranguvööndi ulatuses, Elva
(Ulila) ja Ilmatsalu jõel ning kaitseala valitseja kirjalikul
nõusolekul ka Pede ja Põltsamaa jõel. Suurvee ajal on mootoriga
veesõidukiga keelatud jõesängist väljuda. Jettidega, skuutritega,
veerolleritega ja hõljukitega sõitmine on keelatud kogu kaitsealal.
Järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala
valitsemisega seotud tegevuses, sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses on mootoriga
veesõidukiga sõitmine lubatud kõikidel jõgedel ja üleujutatud aladel.
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
(2) Kaitsealal on keelatud uute ehitiste püstitamine jõgede kallaste
ehituskeeluvööndis, välja arvatud kaitseala ja laagriplatside tarbeks
kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades ning väikeehitiste,
sealhulgas paadisilla ja ajutise ehitise ehitamine kaitseala valitseja
nõusolekul.
(3) Kaitseala valitseja nõusolekuta ei või kaitsealal:
1)
muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detailplaneeringut
ja üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas
lautri või paadisilla ehitamiseks;
6) anda
projekteerimistingimusi;
7) anda ehitusluba;
8) rajada uut
veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei
ole vaja anda vee-erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise
ehitamiseks.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja
kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või
tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud
tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi
saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud
tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust
sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui keskkonnamõju hindamise järelevalvajal on õigus
määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib
kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
3. peatükk
LOODUSRESERVAAT
§ 7. Loodusreservaadi määratlus
(1) Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata
loodusega maa- ja veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine
ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena.
(2) Kaitsealal on neli loodusreservaati:
1) Karisto loodusreservaat;
2)
Peterna loodusreservaat;
3) Tõllassaare loodusreservaat;
4)
Võiviku loodusreservaat.
§ 8. Loodusreservaadi kaitse-eesmärk
Loodusreservaadi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine üksnes
loodusliku protsessina.
§ 9. Tegevus loodusreservaadis
Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste
viibimine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala
valitsemise eesmärgil, valitseja
nõusolekul teadustegevuse ning kaitseala seisundi jälgimise ja hindamise
eesmärgil.
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
4. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 10. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või
kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on kakskümmend viis sihtkaitsevööndit:
1)
Aiu sihtkaitsevöönd;
2) Emajõe luha sihtkaitsevöönd;
3)
Jõesuu sihtkaitsevöönd;
4) Jüriküla sihtkaitsevöönd;
5)
Kulu soo sihtkaitsevöönd;
6) Kunila sihtkaitsevöönd;
7)
Kärevere sihtkaitsevöönd;
8) Laeva soo sihtkaitsevöönd;
9)
Laugesoo sihtkaitsevöönd;
10) Madise sihtkaitsevöönd;
11)
Meleski soo sihtkaitsevöönd;
12) Pikknurme sihtkaitsevöönd;
13)
Potaste sihtkaitsevöönd;
14) Põltsamaa raba sihtkaitsevöönd;
15)
Päovere sihtkaitsevöönd;
16) Samblasaare
sihtkaitsevöönd;
17) Sangla soo sihtkaitsevöönd;
18)
Soosaare sihtkaitsevöönd;
19) Soova sihtkaitsevöönd;
20)
Taressaare sihtkaitsevöönd;
21) Umbusi jõe sihtkaitsevöönd;
22)
Umbusi raba sihtkaitsevöönd;
23) Umniidu sihtkaitsevöönd;
24)
Utsali sihtkaitsevöönd;
25) Valmassaare sihtkaitsevöönd.
§ 11. Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk
(1) Laeva soo, Põltsamaa raba, Umbusi raba ja Valmassaare
sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine
loodusliku protsessina ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse.
(2) Umniidu ja Utsali sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on metsa- ja
sookoosluste arengu tagamine loodusliku protsessina.
(3) Kunila sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste arengu
tagamine loodusliku protsessina ning kaitstavate liikide elupaikade
kaitse.
(4) Kulu soo, Laugesoo, Meleski soo, Potaste, Sangla soo, Soosaare ja
Soova sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on metsa- ja sookoosluste
looduslikkuse taastamine ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse.
(5) Kärevere sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste
looduslikkuse taastamine ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse.
(6) Aiu, Emajõe luha, Jõesuu, Jüriküla, Madise, Pikknurme, Päovere,
Samblasaare, Taressaare ja Umbusi jõe sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk
on poollooduslike koosluste taastamine ja säilitamine, kaitstavate
liikide elupaikade kaitse, vanajõgede ökosüsteemi kaitse ning
metsakoosluste liigilise ja vanuselise struktuuri hoidmine.
§ 12. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 30 osalejaga rahvaürituse
korraldamine selleks ettevalmistatud ja kaitseala valitseja poolt
tähistatud kohtades. Ettevalmistamata kohas ja rohkem kui 30 osalejaga
rahvaürituse korraldamine on lubatud ainult kaitseala valitseja
nõusolekul.
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1)
teeäärsete kraavide hooldustööd;
2) olemasolevate
ehitiste hooldustööd;
3) eesvoolude hoiutööd, välja arvatud
Kulu soo, Laeva soo, Potaste, Põltsamaa raba, Umbusi raba ja Valmassaare
sihtkaitsevööndites;
4) Aiu, Emajõe luha, Jõesuu, Jüriküla,
Kulu soo, Kärevere, Madise, Pikknurme, Potaste, Soosaare, Taressaare ja
Umbusi jõe sihtkaitsevööndites metsakoosluse kujundamine vastavalt
kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada
nõudeid raielangi kuju ja suuruse, raieliigi, -aja ja -tehnoloogia,
metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
5)
Aiu, Emajõe luha, Kulu soo, Kunila, Kärevere, Laugesoo, Meleski soo,
Pikknurme, Potaste, Sangla soo, Soosaare ja Soova sihtkaitsevööndites
loodusliku veerežiimi taastamine;
6) Aiu, Emajõe luha, Jõesuu,
Jüriküla, Madise, Pikknurme, Päovere, Samblasaare, Taressaare ja Umbusi
jõe sihtkaitsevööndites poollooduslike koosluste hooldamine ja
taastamine;
7) vaadete avamine Madise sihtkaitsevööndis Kirna
matkarajal;
8) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks
vajalik tegevus;
9) jõgede sootide suudmete puhastamine ja
süvendamine;
10) traditsiooniliste taliteede taastamine ja
hooldustööd;
11) võõrliikide loodusest eemaldamine.
§ 13. Keelatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2)
loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud
ehitiste püstitamine hoonestatud kinnistute õuemaale ja kaitseala
tarbeks, arvestades käesoleva määruse § 5 lõikes 2 sätestatut.
(2) Inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel,
kaitseala valitsemisega seotud tegevuses ning
kaitseala valitseja nõusolekul, on keelatud:
1)
Põltsamaa raba sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 30. juunini. Keeld ei
laiene inimeste viibimisele Laeva metskonna kvartalites QR326 ja QR336;
2)
Laeva soo sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 30. juunini. Keeld ei laiene
inimeste viibimisele tähistatud matkarajal, Kirna-Nõmmeotsa pinnasteel
ja Laeva metskonna kvartaleid QR326 ja QR336 läbival pinnasteel;
3)
Laugesoo, Sangla soo, Soova ja Umbusi raba sihtkaitsevööndites
1. veebruarist 30. juunini;
4) Emajõe luha
sihtkaitsevööndis 15. aprillist 30. juunini.
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
§ 14. Vajalik tegevus
Aiu, Emajõe luha, Jõesuu, Jüriküla, Madise, Pikknurme, Päovere,
Samblasaare, Taressaare ja Umbusi jõe sihtkaitsevööndites poollooduslike
koosluste ilme ja liigilise koosseisu taastamiseks ja säilitamiseks
vajalik tegevus nagu niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde
harvendamine.
5. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 15. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala majandatav osa, mis ei kuulu
loodusreservaati ega sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on üheksa piiranguvööndit:
1) Altnurga
piiranguvöönd;
2) Emajõe-Pedja-Põltsamaa piiranguvöönd;
3)
Ihamakingu piiranguvöönd;
4) Kamari piiranguvöönd;
5)
Laashoone piiranguvöönd;
6) Palupõhja piiranguvöönd;
7)
Reku piiranguvöönd;
8) Rõika piiranguvöönd;
9)
Sooküla piiranguvöönd.
§ 16. Piiranguvööndite kaitse-eesmärk
(1) Palupõhja ja Sooküla piiranguvööndite kaitse-eesmärk on looduse
mitmekesisuse ja traditsioonilise külamaastiku säilitamine.
(2) Altnurga, Emajõe-Pedja-Põltsamaa, Ihamakingu, Kamari, Laashoone,
Reku ja Rõika piiranguvööndite kaitse-eesmärk on bioloogilise
mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning taastamine.
§ 17. Lubatud tegevus
Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus;
2)
tootmisotstarbeta ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine,
arvestades käesoleva määruse § 5 lõikes 2 ja lõike 3 punktides 4–7
sätestatut;
3) kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine
selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas.
Rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks
ettevalmistamata kohas on lubatud ainult kaitseala valitseja
nõusolekul;
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
4) väetiste kasutamine.
§ 18. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) uute maaparandussüsteemide
rajamine;
2) maavara kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse»
§ 59 lõikes 2 sätestatud juhul kaitseala valitsejaga kooskõlastatud
kohtades;
3) uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb
säilitada vanuse ja liikide mitmekesisus, ja lageraie lankidena, mille
kogupindala ei ole suurem kui 2 ha;
4) metsa kokku- ja väljavedu
külmumata pinnasel;
5) puhtpuistute kujundamine ja
energiapuistute rajamine;
6) biotsiidi ja taimekaitsevahendi
kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;
7) veekogude kuju,
veetaseme ja kaldajoone muutmine, välja arvatud kaitseala valitseja
nõusolekul olemasolevate tiikide ja kanalite puhastamisel, jõekalda
kindlustustöödel ja endiste paisude taastamisel ning sootide suudmete
süvendustöödel.
§ 19. Vajalik tegevus
Piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja
liigilise koosseisu tagamiseks vajalik Altnurga, Ihamakingu, Laashoone,
Palupõhja, Reku ja Sooküla piiranguvööndites niitmine, karjatamine ning
puu- ja põõsarinde harvendamine.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 20. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 1995. a määruse nr 92 «Alam-Pedja
looduskaitseala kaitse-eeskirja kinnitamine» (RT I 1995, 30, 381; 2006,
31, 243) tunnistatakse kehtetuks.
1
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50;
C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236,
23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nõukogu direktiiv
79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979,
lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233,
30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986,
lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241,
29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003,
lk 667–702).
2
Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 1994. a
määrusega nr 61 «Alam-Pedja looduskaitseala moodustamine». Vabariigi
Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile
esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 1
alapunkti 2 kohaselt hõlmab kaitseala Alam-Pedja linnuala ja punkti 2
alapunkti 9 kohaselt Alam-Pedja loodusala, kus tegevuse kavandamisel
tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000
võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
3
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber
vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on
tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas
esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti
Metsakorralduskeskuses koostatud Aimla metskonna 2000. aasta, Laeva
metskonna 2003. aasta, Pikknurme metskonna 1998. aasta ja Põltsamaa
metskonna 1998. aasta puistuplaanide (mõõtkava 1:10 000) alusel,
kasutades maakatastri andmeid seisuga oktoober 2006. a.
Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas.
Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a
resolutsioon nr 17-1/0505738.
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter