Määrus kehtestatakse «Loomatauditõrje
seaduse» § 43 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määruses sätestatakse tegutsemisjuhised põllumajanduslindudel ja teistel
tehistingimustes peetavatel lindudel lindude gripi ennetamiseks ja
tõrjeks ning taudipuhangu korral koduloomadest imetajatel lindude gripi
leviku ennetamiseks, samuti sätestatakse lindude gripi
karantiinitingimused ning kõrge ja madala patogeensusega lindude gripi
puhul kehtestatud tsoonis rakendatavad kitsendused.
§ 2. Lindude gripi määratlus
(1) Lindude gripp on lindude viirushaigus, mille tekitajaks on Ortomyxoviridae
sugukonna Influenzavirus perekonda kuuluva RNA-viiruse A-tüübi
H5- või H7-alatüübi või kuue nädala vanusel tibul kõrgema kui 1,2
veenisisese patogeensuse indeksiga (edaspidi VPI) viirustüvi. VPI
on üks põhiline kriteerium lindude gripi viirustüve nakatamisvõime ehk
patogeensuse määramisel.
(2) Kõrge patogeensusega lindude gripi tekitajaks on A-tüüpi RNA-viirus,
mille VPI on kuue nädala vanusel tibul kõrgem kui 1,2 või viiruse H5-
või H7-alatüübi puhul RNA nukleotiidide järjestuse määramise korral on
võimalik näidata, et hemaglutiniini lõhestamispiirkonnas leidub
hulgaliselt aluselisi aminohappeid. Madala patogeensusega lindude gripi
tekitajaks on H5- või H7-alatüübi A-tüüpi RNA-viirus, mis ei kuulu kõrge
patogeensusega lindude gripi tekitaja määratluse alla.
(3) Lindude gripi peiteaeg on 3–21 päeva. Lindude gripp levib peamiselt
otsekontakti teel ja inimtegevuse vahendusel, samuti õhu kaudu ja
transovariaalselt. Nakkus võib erandjuhul üle kanduda inimesele. Lindude
gripi looduslikuks reservuaariks on rändavad metslinnud.
(4) Koduloomana peetaval linnul (edaspidi kodulind) esinevad
lindude gripi kliinilised tunnused varieeruvad sõltuvalt linnuliigist,
vanusest ja viirustüve patogeensusest. Kanadel esinevat kõrge
patogeensusega lindude grippi iseloomustavad kiire levik, äge kulg ja
kliinilised tunnused nagu loidus, isu vähenemine, munatoodangu järsk
langus, kõhulahtisus, hingamisraskused, eritised silmadest, närvinähud
ning peapiirkonna, peamiselt harja ja lokutite turse ja tsüanoos. Kõrge
patogeensusega lindude gripi puhul võib kanade suremus ulatuda
kuni 100%-ni.
2. peatükk
ENNETAMINE
§ 3. Lindude gripi epidemioloogilise olukorra seire ja
laboratoorsed uuringud
(1) Lindude gripi epidemioloogilise olukorra seirekava (edaspidi seirekava)
koostab ning epidemioloogilise olukorra seiret ja laboratoorseid
uuringuid korraldab Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi Amet).
(2) Seirekava põhieesmärgid on:
1) avastada erinevatest
liikidest kodulindude nakatumist lindude gripi viiruse alatüüpidesse H5
ja H7 ning
2) aidata kaasa suurendada elanikkonna teadmisi ohtudest,
mida kujutavad endast metslinnud seoses lindudelt pärinevate
gripiviiruste esinemisega.
(3) Laboratoorsed uuringud teeb Veterinaar- ja Toidulaboratoorium
(edaspidi laboratoorium).
§ 4. Vaktsineerimine
Lindude gripi vastane vaktsineerimine, välja arvatud §-des 57–64
nimetatud erakorraline ja profülaktiline vaktsineerimine, on keelatud.
§ 5. Riskianalüüs
Lindude gripi leviku ohu, kahtluse ja diagnoosimise korral analüüsib
Amet lindude gripi alast olukorda võttes arvesse epidemioloogilise
uurimise tulemusi ning analüüsib taudileviku võimalikke riske (edaspidi riskianalüüs).
Riskianalüüsi tegemisse kaasatakse eksperte.
§ 6. Ennetusmeetmed
(1) Loomataudi ohu korral võib Amet tulenevalt riskianalüüsi tulemustest
kohaldada loomataudi kahtluse või puhkemise korral rakendatavaid
meetmeid.
(2) Lindude gripi leviku ennetamiseks võib Ameti peadirektor kohaldada
ka «Loomatauditõrje seaduse» §-s 45 sätestatud meetmeid.
§ 7. Situatsioonplaan
Lindude gripi situatsioonplaani koostab Amet «Loomatauditõrje seaduse»
§ 44 lõike 2 alusel ning esitab selle Euroopa Komisjonile kinnitamiseks.
Situatsioonplaan esitatakse kinnitamiseks vähemalt iga viie aasta järel.
3. peatükk
TÕRJE
1. jagu
Tegutsemisjuhised lindude gripi kahtluse korral
§ 8. Nakkuskahtlane kodulind, nakatunud kodulind ja
nendest teavitamine
(1) Nakkuskahtlane kodulind on liha, munade või muude loomsete saaduste
saamiseks, uluklindude varude taastootmiseks või nimetatud eesmärkidel
peetavate kodulindude aretuseks peetav kodulind (edaspidi põllumajanduslind)
või muul eesmärgil, kaasa arvatud lemmikloomana, avalikuks näitamiseks
või muul avalikkusele suunatud meelelahutuslikul eesmärgil, aretuseks ja
müügiks või muul viisil tasu eest või tasuta üleandmiseks vahendamise
eesmärgil peetav kodulind (edaspidi muu kodulind), kellel
kliiniliste tunnuste, patoloogilis-anatoomiliste muutuste või
laboratoorse uurimise tulemuste põhjal ei saa välistada lindude gripi
esinemist.
(2) Nakatunud kodulind on kõrge või madala patogeensusega lindude gripi
kinnitatud diagnoosiga põllumajandus- või muu kodulind.
(3) Lindude gripi kahtlusest või diagnoosimisest teavitatakse
«Loomatauditõrje seaduse» 4. peatüki 2. jaos kehtestatud korras.
(4) Ettevõte selle määruse tähenduses on loomapidamishoone või -rajatis
või muu loomade pidamiseks piiratud ala, kaasa arvatud haudejaam,
tsirkus, loomaaed, lemmikloomakauplus, linnuturg ja lindla, kus peetakse
või aretatakse põllumajanduslindu või muud kodulindu. Ettevõtteks ei
loeta tapamaja, veovahendit, karantiiniruumi või -keskust, piiripunkti
ega lindude gripi viiruse hoidmiseks loa saanud laboratooriumi.
(5) Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse
teavitamisel esitatakse lisaks «Loomatauditõrje seaduse» § 42 lõikes 1
toodud andmetele ka määruse lisas 1 nimetatud andmed.
(6) Amet teavitab Euroopa Komisjoni ja asjakohaseid liikmesriike
viivitamata epidemioloogilise uurimise tulemustest, mille kohaselt
lindude gripp võis olla teisest liikmesriigist sisse toodud või sinna
edasi kantud, loomale lindude gripi suhtes tehtud uurimise tulemustest,
tõrjemeetme kohaldamata jätmise kohta kirjaliku loa andmisest,
täiendavate tõrjemeetmete ja ennetava tauditõrjeprogrammi rakendamisest
ning ajutise kontrolltsooni kehtestamisest ja seal kohaldatud
tõrjemeetmetest.
§ 9. Loomapidaja kohustus iseärasustest teavitamisel ja
veterinaararsti rakendatavad abinõud
(1) Loomapidaja teavitab kodulindude äkksurmadest, suurenenud
suremusest, sööda tarbimise vähenemisest, hingamisraskustest või
munatoodangulangusest viivitamata ettevõtet teenindavat veterinaararsti
(edaspidi veterinaararst).
(2) Veterinaararst teeb kodulindude kliinilise läbivaatuse, kogub
vajalikud andmed ja otsustab lindude gripi kahtluse püstitamise üle.
Lindude gripi kahtluse püstitamise korral teavitab veterinaararst
sellest viivitamata järelevalveametnikku või volitatud veterinaararsti
ja loomapidajat.
(3) Kui veterinaararst on lisanud lindude gripi
differentsiaaldiagnooside loetellu, kuid ei ole lindude gripi kahtlust
püstitanud, teavitab ta sellest Ameti kohalikku asutust ja võtab proovid
lindude gripi laboratoorseks uurimiseks. Ameti kohaliku asutuse juht
võib sellises ettevõttes kohaldada lindude gripi kahtluse korral
rakendatavaid asjakohaseid kitsendusi ja abinõusid.
§ 10. Lindude kliiniline läbivaatus, proovide võtmine ja lindude
gripi laboratoorne uurimine
(1) Volitatud veterinaararst või Ameti järelevalveametnik (edaspidi järelevalveametnik)
teeb lindude kliinilise läbivaatuse ning võtab laboratoorseks uurimiseks
vajalikud proovid komisjoni otsuse 2006/437/EÜ, millega kiidetakse heaks
nõukogu direktiiviga 2005/94/EÜ ette nähtud diagnoostika käsiraamat
seoses lindude gripiga (ELT L 237, 31.8.2006, lk 1–27), lisas sätestatud
diagnoosimise juhendi (edaspidi diagnoosimise juhend) kohaselt.
(2) Uurimismaterjali toimetab laboratooriumisse järelevalveametnik,
volitatud veterinaararst või laboratooriumi selle ala spetsialist.
(3) Lindude gripi proove uuritakse laboratoorselt Veterinaar- ja
Toidulaboratooriumis ja laboratoorse uurimise tulemusi hinnatakse
diagnoosimise juhendi kohaselt.
(4) Laboratooriumist saadetakse isoleeritud viirus viivitamata selle
tüübi määramiseks ja diagnoosi kinnitamiseks asjakohasesse ühenduse
referentlaboratooriumisse, kui:
1) diagnoositakse lindude gripp,
millel ei ole epidemioloogilist seost samas maakonnas esinenud
taudipuhanguga (edaspidi esmane taudipuhang);
2) maakonnas
esineb suur taudipuhangute arv;
3) põllumajandus- või muul kodulinnul
või koduloomana peetaval klassi Mammalia kuuluval loomal
(edaspidi koduimetaja) leitakse muu, kui § 2 lõikes 2 nimetatud
gripiviirus, mis kujutab tõsist ohtu inimese või looma tervisele.
§ 11. Lindude gripi kahtluse korral veterinaararsti
rakendatavad abinõud
(1) Lindude gripi kahtlusest või diagnoosimisest teavitab veterinaararst
viivitamata Ameti kohalikku asutust ning korraldab taudi leviku
tõkestamiseks esmaste abinõude rakendamise.
(2) Veterinaararst selgitab loomapidajale seoses taudikahtlusega temale
õigusaktidest tulenevaid kohustusi ning palub sellise taudikahtlase
ettevõtte territooriumil, kus on vähemalt üks nakkuskahtlane kodulind
(edaspidi eeldatav taudipunkt), viibival isikul sealt mitte
lahkuda kuni järelevalveametniku saabumiseni. Kui inimese ja sõiduki
lahkumine eeldatavast taudipunktist on vältimatu, kohaldab
veterinaararst meetmeid, et tõkestada nakkuse väljaviimine eeldatavast
taudipunktist.
(3) Veterinaararst kohaldab abinõusid, et võimaluse korral välistada
kõrvalise isiku, veovahendi ja kodulooma sisenemine eeldatavasse
taudipunkti.
§ 12. Loomapidaja kohustused lindude gripi kahtluse korral
(1) Lindude gripi kahtluse korral loomapidaja:
1) eraldab eeldatavas
taudipunktis viibiva põllumajandus- ja muud kodulinnud nende
pidamisruumi või siseruumi;
2) võtab kasutusele meetmed, et
tõkestada põllumajandus- ja muu kodulinnu kokkupuutumine metslinnuga;
3)
jääb eeldatavasse taudipunkti kuni järelevalveametniku saabumiseni ja
temalt lahkumiseks loa saamiseni ning nõuab seda ka teiselt eeldatavas
taudipunktis viibivalt isikult;
4) täidab nakkuse leviku
tõkestamiseks vajalike ettevaatusabinõude rakendamisel
järelevalveametniku korraldusi;
5) abistab järelevalveametnikku
vajalike kliiniliste ja patoloogiliste uurimiste tegemisel, samuti
epidemioloogilise uurimise tarbeks andmete kogumisel;
6) esitab
järelevalveametniku nõudmisel kõik põllumajandus- ja muude kodulindude
ning sööda omandamise ja võõrandamisega seotud dokumendid ning annab
nende puudumise korral sellekohast suulist teavet;
7) kogub andmeid
linnuliigiti kitsenduste kehtimisaja jooksul koorunud põllumajandus- ja
muude kodulindude, hukkunud põllumajandus- ja muude kodulindude ning
koduimetajate kohta, näidates ära nende arvu ja vanuse, ning esitab
asjakohased andmed järelevalveametnikule tema nõudmisel;
8)
esitab järelevalveametnikule nimekirja ettevõttes töötavate ja teiste
seal viibivate isikute kohta, kelle sisenemine eeldatavasse taudipunkti
on vajalik, samuti ettevõtet teenindavate veovahendite loetelu;
9)
välistab kõrvalise isiku pääsu eeldatavas taudipunktis asuvasse
loomakasvatushoonesse või -rajatisse või piiratud alale, kus peetakse
põllumajandus- ja muid kodulinde;
10) kasutab
loomakasvatushoones või -rajatises töötamiseks eraldi ülerõivaid ja
jalatseid, mida hoitakse loomakasvatushoone või -rajatise ruumides, ja
tagab nende kasutamise ka loomakasvatushoone või -rajatise töötajale;
11)
paigutab loomakasvatushoone või -rajatise ja eeldatava taudipunkti
väljapääsule desinfektsioonimati, niisutab seda regulaarselt ning
desinfitseerib eeldatava taudipunkti territooriumilt väljuva veovahendi
Ameti ettenähtud desinfektsioonivahendiga.
(2) Kui lõike 1 punkti 1 kohaselt ei ole põllumajandus- ja muude
kodulindude eraldada võimalik või kui see ohustab nende heaolu, võib
Ameti kohaliku asutuse juht anda kirjaliku loa nende eraldamiseks tema
juhiste kohaselt eeldatava taudipunkti alal, kus neil ei ole võimalik
põllumajandus- ja muude kodulindude ning koduloomadega kokku puutuda.
(3) Eramajapidamiseks loetakse selle määruse tähenduses
loomapidamishoonet või -rajatist või loomade pidamiseks piiritletud ala,
kus loomapidaja peab või aretab põllumajanduslindu või muud kodulindu
üksnes isiklikuks tarbimiseks või lemmikloomana.
(4) Eramajapidamises, kus peetakse üksnes muid kodulinde, võib Ameti
kohaliku asutuse juhi loal jätta lõike 1 punktis 11 nimetatud
desinfektsioonimati paigaldamata ja veovahendi desinfitseerimata.
§ 13. Lindude gripi kahtluse korral Ameti kohaliku asutuse juhi
rakendatavad abinõud
(1) Lindude gripi kahtluse korral võtab Ameti kohaliku asutuse juht
eeldatava taudipunkti kõrgendatud järelevalve alla ja kohaldab seal
järgmisi abinõusid:
1) kontrollitakse põllumajandus- ja
muude kodulindude ning vajaduse korral koduimetajate pidamise korda.
Tehakse vajalikud korraldused nende pidamise muutmiseks ja
bio-ohutusmeetmete rakendamiseks, et vähendada võimaliku nakkuse leviku
ohtu;
2) registreeritakse põllumajandus- ja muude kodulindude ning
koduimetajate arv loomakasvatushoones või -rajatises linnu- ja
loomaliigiti, märkides eraldi nakkuskahtlaste kodulindude arvu igas
rühmas, samuti hukkunud põllumajandus- ja muude kodulindude ning
koduimetajate arvu ja vanuse;
3) tehakse põllumajandus- ja muude
kodulindude ning koduimetajate kliiniline läbivaatus, võetakse vajalikud
proovid ja korraldatakse proovide saatmine laboratoorseks uurimiseks
diagnoosimise juhendi kohaselt;
4) määratakse kindlaks eeldatava
taudipunkti territoorium ja tähistatakse see teavitavate siltidega;
5)
tehakse epidemioloogiline uurimine;
6) määratakse loomapidaja
esitatud nimekirja alusel kindlaks isikud ja veovahendid, mis võivad
olla eeldatavas taudipunktis, ning väljastatakse nende kohta asjakohased
Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikud load;
7) kehtestatakse
punktis 6 nimetatud isiku ja veovahendi eeldatavast taudipunktist välja
ja sinna sisse liikumise kord, samuti eeldatavasse taudipunkti
koduimetaja sisseveo ja sealt väljaveo kord. Järelevalveametnik või
volitatud veterinaararst vaatab veovahendi enne eeldatavast
taudipunktist väljumist üle.
(2) Ameti kohaliku asutuse juht:
1) esitab epidemioloogilise uurimise
tulemuste aruande Ameti peadirektorile lindude gripi kahtluse
otsustamisest arvates 24 tunni jooksul;
2) teeb riskianalüüsi ja
otsustab selle alusel kirjaliku loa andmise ja «Loomatauditõrje seaduse»
§ 45 alusel lisameetmete rakendamise üle;
3) määrab
kasutatava desinfektsioonivahendi ja selle kasutamise korra ning
korraldab desinfektsioonivahendi veo eeldatavasse taudipunkti;
4)
määrab hukkunud linnu ja koduimetaja hävitamise korra;
5)
määrab ettevõttes nakkuse leviku tõkestamiseks kohaldatavad meetmed
(edaspidi bio-ohutusmeetmed);
6) kontrollib eeldatavas
taudipunktis kitsenduste kehtimise aja vältel korrapäraselt
kitsendustega seotud nõuete täitmist ning peab arvestust tehtud
kontrollide kohta.
§ 14. Lindude gripi kahtluse korral Ameti kohaliku asutuse juhi
kohaldatavad kitsendused
(1) Lindude gripi kahtluse korral keelab Ameti kohaliku asutuse juht
ilma enda kirjaliku loata:
1) eeldatavast taudipunktist
põllumajandus- ja muud kodulindu välja vedada ja sinna sisse vedada;
2)
vedada eeldatavast taudipunktist välja tapasaadusi, sealhulgas
põllumajanduslinnu liha ja rupskeid (edaspidi linnuliha),
muid kodulindude saadusi, sealhulgas mune, korjuseid, põllumajandus- ja
muu kodulinnu sööta (edaspidi sööt), söödaga
kokkupuutuvaid nõusid, väljaheiteid, sõnnikut, läga, kasutatud allapanu
ja muud võimalikku nakkust edasikandvat materjali ning jäätmeid;
3)
siseneda isikul ja veovahendil eeldatavasse taudipunkti ja lahkuda sealt;
4)
eeldatavast taudipunktist koduimetajat välja vedada ja sinna sisse
vedada;
5) vedada eeldatavast taudipunktist välja mune.
(2) Kui Ameti kohaliku asutuse juht leiab epidemioloogilise uurimise ja
riskianalüüsi tulemusi arvestades, et teatud kodulindude ja munade vedu
eeldatavast taudipunktist välja ei ohusta tauditõrjet, võib tema
kirjalikul loal:
1) vedada eeldatavast taudipunktist välja ja sinna
sisse põllumajandus- ja muud kodulindu ning lõike 1 punktis 2 nimetatud
tooteid ja materjali. Veo lubamise otsustamisel arvestab Ameti kohaliku
asutuse juht toimetamise sihtkohta ja veol rakendatavaid
bio-ohutusmeetmeid;
2) vedada eeldatavast taudipunktist välja mune
loomsete kõrvalsaadustena kogumiseks, veoks, ladustamiseks,
käitlemiseks, töötlemiseks ja kasutamiseks või kahjutustamiseks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse
muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste
sanitaareeskirjad (ELT L 273, 10/10/2002, lk 1–95), kohaselt (edaspidi loomsete
kõrvalsaaduste käitlemine);
3) vedada eeldatavast
taudipunktist välja mune otse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu
hügieenieeskirjad (ELT L 139, 30/4/2004, lk 55–205), III lisa X jao
II peatükis sätestatud nõuete kohasesse munatooteid käitlevasse
ettevõttesse (edaspidi munakäitlemisettevõte), kus
mune töödeldakse pärast nende saabumist viivitamata Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT
L 139, 30/4/2004, lk 1–54) II lisa XI peatüki kohaselt. Ameti kohaliku
asutuse juht võib anda kirjaliku loa lubada mune selliselt vedada §-s 17
toodud nõuete kohaselt.
(3) Ameti kohaliku asutuse juht võib eeldatavas taudipunktis kohaldada
§-s 22 nimetatud asjakohaseid kitsendusi ja abinõusid. Muul viisil kui
tapmise teel surmatud (edaspidi hukkamine) põllumajandus- ja
muult kodulinnult võetakse proovid lindude gripi uurimiseks
diagnoosimise juhendi kohaselt.
(4) Kui eeldatavas taudipunktis on vähemalt kaks ettevõtte ehituslikult
eraldi paiknevat osa, kus peetakse põllumajanduslindu või muud kodulindu
ning mida hallatakse üksteisest täiesti eraldi (eraldi töötajad,
varustus, vedu, söödavarud ja sõnniku ladustamine) ja mis on erineva
epidemioloogilise staatusega (edaspidi erineva epidemioloogilise
staatusega üksus), võib Ameti kohaliku asutuse juhi
otsusel jätta lõikes 3 nimetatud kitsendused ja abinõud kohaldamata
üksuses, kus ei ole nakkuskahtlast põllumajandus- ega muud kodulindu.
§ 15. Lindude gripi kahtluse korral kitsenduste kehtestamine ja
kehtetuks tunnistamine
(1) Lindude gripi kahtluse korral kehtestab Ameti kohaliku asutuse juht
pärast lindude gripi kahtlusest teate saamist ettevõttele või
piirkonnale kitsendused.
(2) Kitsenduste kehtestamisest teatab järelevalveametnik loomapidajale
posti teel väljastusteatega või allkirja vastu.
(3) Ameti kohaliku asutuse juht teeb otsuse lõike 1 nimetatud
kitsenduste kehtetuks tunnistamise kohta laboratoorse uurimise tulemuste
või «Loomatauditõrje seaduse» § 37 lõikes 3 nimetatud ekspertide
komisjoni (edaspidi ekspertide komisjon) otsuse alusel, kui need
välistavad taudi puhkemise. Ameti kohaliku asutuse juht teatab
loomapidajale lindude gripi kahtluse lõpetamisest posti teel
väljastusteatega või allkirja vastu 24 tunni jooksul arvates otsuse
tegemisest.
§ 16. Epidemioloogiline uurimine lindude gripi kahtluse korral
(1) Ameti kohaliku asutuse juht korraldab epidemioloogilise uurimise
lindude gripi situatsioonplaani raames koostatud küsimustike alusel.
(2) Epidemioloogilise uurimise käigus selgitatakse välja:
1)
tõenäoline nakatumise aeg või ajavahemik, mille jooksul nakkusallikas on
olnud ettevõttes või piirkonnas;
2) tõenäoline
nakkusallikas;
3) inimese, looma ja veovahendi liikumine ning vedu,
mis võis lindude gripi viiruse (edaspidi viirus)
ettevõttesse või piirkonda sisse tuua ja sealt välja viia;
4)
võimalik ettevõte, millest viirus võib pärineda, ja ettevõte, kuhu
viirus võib olla sisse toodud kas tulenevalt ettevõtte asukohast,
projektilahendusest, isiku, looma või veovahendi liikumisest või muul
põhjusel (edaspidi kontaktne ettevõte). Ettevõte
loetakse kontaktseks, kui järelevalveametnik on epidemioloogilise
uurimise tulemuse alusel teinud asjakohase otsuse.
§ 17. Nõuded munakäitlemisettevõttesse munade veo ja
munakäitlemisettevõttes munade käitlemise kohta
(1) Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal võib mune vedada
munakäitlemisettevõttesse, kui ettevõtte üle järelevalvet teostav
järelevalveametnik on munade veo kooskõlastanud munakäitlemisettevõtte
järelevalveametnikuga.
(2) Munade veol munakäitlemisettevõttesse täidetakse järgmisi nõudeid:
1)
munade veoks kasutatav veovahend on puhastatud ja desinfitseeritud;
2)
järelevalveametnik plommib ettevõttest väljaveetava munapartii ning
plommi ei eemaldata enne partii jõudmist munakäitlemisettevõttesse;
3)
munad veetakse munakäitlemisettevõttesse ilma vahepeatuseta;
4)
veoga seotud isik täidab järelevalveametniku juhiseid ja asjakohaseid
bio-ohutusmeetmeid.
(3) Munakäitlemisettevõttes täidetakse järgmisi nõudeid:
1)
mune säilitatakse munakäitlemisettevõttes asuvatest muudest munadest
eraldi kuni neist munatoodete valmistamiseni;
2) munakoored
kahjutustakse;
3) pakend, kus mune on hoitud, kahjutustakse või
puhastakse ja desinfitseeritakse järelevalveametniku juhiste kohaselt
viisil, mis tagab viiruse hävimise;
4) munakäitlemisettevõttes,
kaasa arvatud ruumis, kus mune on hoitud, ja veovahendis, kus mune on
veetud, rakendatakse asjakohaseid bio-ohutusmeetmeid kuni puhastuse ja
desinfitseerimise lõpetamiseni.
(4) Munakäitlemisettevõtte järelevalveametnik teavitab lõikes 3
nimetatud nõuete täitmisest Ameti kohaliku asutuse juhti.
§ 18. Ajutise kontrolltsooni kehtestamine
(1) Kui epidemioloogiline olukord, eelkõige kodulindude suur
asustustihedus, seda nõuab, võib Amet kehtestada eeldatava taudipunkti
ümber ajutise kontrolltsooni, kus kohaldatakse põllumajandus- ja muude
kodulindude, nende munade ning linnukasvatuses kasutatavate veovahendite
liikumiskeeldu.
(2) Amet võib kehtestada lõikes 1 nimetatud ajutise kontrolltsooni
suuremal alal või kogu Eesti territooriumil. Amet võib kohaldada
koduimetajate liikumiskeeldu kuni 72 tunniks või kauemaks, kui seda
nõuavad erakorralised asjaolud.
(3) Amet võib kohaldada ajutises kontrolltsoonis asuvas ettevõttes
§-des 13 ja 14 sätestatud asjakohaseid kitsendusi ja abinõusid.
2. jagu
Tegutsemisjuhised kõrge patogeensusega
lindude gripi puhkemise korral
§ 19. Lindude gripi diagnoosimine
Lindude gripi diagnoos pannakse «Loomatauditõrje seaduse» § 37 lõike 3
kohaselt.
§ 20. Karantiini kehtestamine
Viivitamata pärast lindude gripi ametliku diagnoosi kinnitamist
kehtestab maavanem Ameti kohaliku asutuse juhi ettepanekul taudipunktis
karantiini «Loomatauditõrje seaduse» § 50 lõike 4 kohaselt.
§ 21. Kõrge patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral
taudipunktis kohaldatavad kitsendused ja abinõud
(1) Kõrge patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral kohaldab
Ameti kohaliku asutuse juht taudipunktis lisaks §-s 14 sätestatud
kitsendustele järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1)
taudipunkti sissesõiduteele paigutatakse viidad selgelt nähtava ja
püsiva kirjaga «LINDUDE GRIPP. LÄBIKÄIK KEELATUD». Taudipunktis, kus
põllumajandus- või muud kodulindu peetakse üksnes loomapidaja eluruumis,
või muus suletud siseruumis, kuhu on takistatud võõra isiku sissepääs,
võib Ameti kohaliku asutuse juhi loal jätta viidad paigutamata;
2)
taudipunkti territooriumile võib siseneda üksnes Ameti kohaliku asutuse
juhi määratud isik ühekordseks kasutamiseks ettenähtud riietes;
3)
taudipunktis olevad põllumajandus- ja muud kodulinnud hukatakse
viivitamata järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis tõkestab
nakkuse leviku inimese, looma ja veovahendi liikumisel või muul viisil.
Vajaduse korral kohaldatakse asjakohaseid meetmeid, et tõkestada nakkuse
ülekandumine metslindudele;
4) diagnoosimise juhendi kohaselt
uuritakse taudipunktis peetavat siga ja vajaduse korral muud
koduimetajat, et kinnitada või välistada nendel lindude gripi esinemine
või varasem nakatumine lindude grippi;
5) siga on keelatud
taudipunktist välja vedada. Ameti kohaliku asutuse juht võib anda
kirjaliku loa vedada siga teise loomakasvatushoonesse või -rajatisse või
tapamajja, kui seale diagnoosimise juhendi kohaselt tehtud korduva
uurimise ja riskianalüüsi tulemuste alusel ei ohusta selline vedu
tauditõrjet ning sellega ei kaasne taudi leviku oht;
6) korjused
ja munad saadetakse loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks
järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis tõkestab lindude gripi
viiruse (edaspidi viirus) leviku. Ameti kohaliku asutuse juht
võib anda kirjaliku loa vedada munad munakäitlemisettevõttesse ilma
vahepeatuseta §-s 17 sätestatud nõuete kohaselt. Munakäitlemisettevõttes
töödeldakse mune pärast nende saabumist viivitamata Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatüki kohaselt.
Hukkunud koduimetaja ja metslinnu kahjutustamise korra määrab Ameti
kohaliku asutuse juht;
7) pärast korjuste ja munade loomsete
kõrvalsaadustena käitlemiseks äravedu puhastatakse ja desinfitseeritakse
või töödeldakse või hävitakse tõenäoliselt viirusega saastunud seadmed,
sööt, inventar, väljaheited, sõnnik, läga, kasutatud allapanu ning muu
materjal, lindude pidamiseks kasutatud ehitis, karjamaa ja muu ala ning
lindude veoks kasutatud veovahend järelevalveametniku kontrolli all
lisas 2 toodud puhastamise ja desinfitseerimise juhiste kohaselt;
8)
sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib olla viirusega
saastunud, saadetakse loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks,
töödeldakse või hävitatakse järelevalveametniku juhiste kohaselt viisil,
mis tagab viiruse hävimise;
9) tehakse epidemioloogiline
uurimine.
(2) Taudipunktist välja veetud linnuliha ja munade, mis on pärit
tõenäolisest nakkuse sissetoomise ajast kuni lindude gripi kahtluse
kinnitamiseni, asukoht selgitatakse välja ning sellised munad ja
linnuliha kahjutustatakse järelevalveametniku kontrolli all. Haudemunast
juba välja koorunud tibu võetakse kõrgendatud järelevalve alla ja teda
uuritakse lindude gripi suhtes diagnoosimise juhendi kohaselt.
(3) Ameti kohaliku asutuse juht võib kohaldada lõikes 1 nimetatud
kitsendusi ka ettevõtte suhtes, mis on olnud kaudses kokkupuutes
taudipunktiga, või kui muud nakkuse leviku võimalused annavad alust
kahtlustada, et see ettevõte on viirusega saastunud.
(4) Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal võib taudipunktis jätta
hukkamata kodulinnu, keda peetakse erineva epidemioloogilise staatusega
üksuses, kus ei ole nakkuskahtlast ega nakatunud kodulindu, või
eramajapidamises, tsirkuses, loomaaias, lemmikloomakaupluses või
loomapargis peetavat kodulindu või kodulindu, keda peetakse piiratud
alal teadusuuringus kasutamiseks või «Looduskaitseseaduse» § 4 lõike 4
tähenduses kaitsealusesse liiki kuuluva linnuliigi (edaspidi kaitsealune
linnuliik) või muu haruldase linnuliigi, -alamliigi või -tõu
(edaspidi haruldane linnuliik) isendi säilitamiseks. Haruldaste
linnuliikide loetelu koostab Amet situatsioonplaani raames.
(5) Ameti kohaliku asutuse juht võib lõikes 4 nimetatud kirjaliku loa
anda, kui riskianalüüsi tulemuste alusel ei ohusta sellise loa andmine
tauditõrjet.
§ 22. Epidemioloogiline uurimine taudipunktis kõrge patogeensusega
lindude gripi diagnoosimise korral
(1) Kõrge patogeensusega lindude gripi puhangu korral korraldab kohalik
loomatauditõrje komisjon taudipunktis epidemioloogilise uurimise § 16
kohaselt ja esitab ametliku diagnoosi kinnitamisest arvates 24 tunni
jooksul Ameti peadirektorile aruande, milles on toodud:
1) lindude
gripi kahtluse püstitamise kuupäev;
2) lindude gripi
ametliku diagnoosimise kuupäev;
3) taudipunkti asukoht;
4)
kodulindude arv taudipunktis linnuliikide ja tehnoloogiliste rühmade
kaupa;
5) haigestunud ja surnud lindude arv taudipunktis;
6)
nakkusallikas (kahtlustatav või kinnitust leidnud);
7)
võimalikud kontaktsed ettevõtted.
(2) Edaspidi esitatakse lõikes 1 nimetatud aruanne uue teabe laekumise
korral, kuid mitte harvem kui üks kord nädalas.
§ 23. Kontaktses ettevõttes kohaldatavad kitsendused ja abinõud
(1) Ameti kohaliku asutuse juht kohaldab kontaktses ettevõttes §-des 13
ja 14 sätestatud kitsendusi ja abinõusid, kuni lindude gripi ametlik
diagnoos kinnitatakse või välistatakse laboratoorse uurimise tulemuste
alusel. Kitsendused lõpetab Ameti kohaliku asutuse juht.
(2) Ameti kohaliku asutuse juht võib epidemioloogilise uurimise
tulemustest lähtudes kohaldada kontaktses ettevõttes lisaks §-des 13
ja 14 sätestatud kitsendustele ja abinõudele ka §-s 21 sätestatud
kitsendusi ja abinõusid, kui kontaktne ettevõte asub piirkonnas, kus on
suur põllumajanduslindude asustustihedus. Kriteeriumid, mida Ameti
kohaliku asutuse juht arvestab kontaktses ettevõttes tauditõrjemeetmete
kohaldamise otsustamisel ja kontaktses ettevõttes peetava kodulinnu
hukkamise üle otsustamisel, on toodud lisas 3. Kui järelevalveametnik
kohaldab § 21 lõike 1 punktis 3 nimetatud kitsendust, korraldab ta
hukatud kodulinnult proovide võtmise laboratoorseks uurimiseks
diagnoosimise juhendi kohaselt.
(3) Kõrge patogeensusega lindude gripi ametliku diagnoosi kinnitamise
korral kohaldab Ameti kohaliku asutuse juht kontaktses ettevõttes
§-des 13, 14 ja 21 sätestatud kitsendusi ja abinõusid. Juhul kui nende
kitsenduste ja abinõude kohaldamist on alustatud lõike 2 kohaselt enne
lindude gripi diagnoosi kinnitamist, tagab Ameti kohaliku asutuse juht,
et pärast korjuste ja munade kahjutustamist puhastatakse ja
desinfitseeritakse või töödeldakse või hävitatakse lindude pidamiseks
kasutatud ehitis, karjamaa ja muu ala, seadmed, sööt, inventar,
väljaheited, sõnnik, läga, kasutatud allapanu ja muu materjal ning
lindude veoks kasutatud veovahend järelevalveametniku kontrolli all
lisas 2 toodud puhastamise ja desinfitseerimise juhiste kohaselt.
§ 24. Taudipunktis peetaval seal ja muul koduimetajal kõrge
patogeensusega lindude gripi esinemise korral kohaldatavad kitsendused
ja abinõud
(1) Kui § 21 lõike 1 punkti 4 kohaselt tehtud uurimise tulemusena on
leitud, et taudipunktis peetaval seal esineb kõrge patogeensusega
lindude gripp või ta on olnud sellesse varem nakatunud, siis Ameti
kohaliku asutuse juht:
1) kehtestab taudipunktis koduimetaja pidamise
nõuded ja vajaduse korral koduimetaja liikumise piirangu;
2)
korraldab sea korduva uurimise diagnoosimise juhendi kohaselt;
3)
otsustab sea korduva uurimise tulemustest ja riskianalüüsi tulemusest
lähtudes sea hukkamise, toiduks surmamise veretustamise teel (edaspidi
tapmine) või vedamise teise loomakasvatushoonesse või -rajatisse.
(2) Kui laboratoorse uurimise tulemustest selgub, et seal esinev viirus
kujutab ohtu inimese või looma tervisele, korraldab Ameti kohaliku
asutuse juht viivitamata taudipunktis sigade hukkamise
järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis tõkestab nakkuse leviku.
(3) Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa vedada siga enda
määratud tapamajja või teise loomakasvatushoonesse või -rajatisse, kui
diagnoosimise juhendi kohaselt seale tehtud korduva uurimise tulemuse
alusel leitakse, et nakkuse edasise leviku oht on väga väike.
(4) Amet võib riskianalüüsi tulemusi arvestades kohaldada ettevõttes,
kus on diagnoositud lindude gripp, lõigetes 1–3 sätestatud meetmeid ka
selles ettevõttes peetava muu koduimetaja suhtes kui siga, ning
kohaldada lõigetes 1–3 sätestatud meetmeid kontaktses ettevõttes peetava
koduimetaja suhtes.
(5) Koduimetajal lindude gripi avastamise korral võib Ameti kohaliku
asutuse juht korraldada viiruse edasise leviku väljaselgitamiseks
lisauurimise diagnoosimise juhendi kohaselt.
(6) Amet teavitab koduimetaja laboratoorse uurimise tulemustest ja
kohaldatud meetmete üksikasjadest viivitamata Euroopa Komisjoni.
§ 25. Erineva epidemioloogilise staatusega üksustega ettevõte
(1) Taudipunktis asuvas erineva epidemioloogilise staatusega üksustega
ettevõttes võib Ameti kohaliku asutuse juht lubada pärast riskianalüüsi
ettevõtte erineva epidemioloogilise staatusega üksuses jätta seal
peetava kodulinnu hukkamata, kui ettevõtte veterinaararst kinnitab, et:
1)
selles erineva epidemioloogilise staatusega üksuses ei ole nakatunud ega
nakkuskahtlasi kodulinde;
2) ettevõtte struktuur, ruumide suurus ja
töökorraldus võimaldavad erineva epidemioloogilise staatusega üksuses
kodulinde eraldi pidada ja ettevõtte ruume tuulutada;
3) erineva
epidemioloogilise staatusega üksustes tehtavaid toiminguid, eelkõige
lindlate hooldus, lindude söötmine ning väljaheidete, sõnniku ja
allapanu eemaldamine, teevad erinevad isikud;
4) erineva
epidemioloogilise staatusega üksuses kasutatavad masinad, seadmed,
tööriistad ja desinfitseerimisseadmed ning sellises üksuses peetavad
koduimetajad on üksteisest eraldatud.
(2) Ameti kohaliku asutuse juht kohaldab erineva epidemioloogilise
staatusega üksuses, kus tema kirjalikul loal kodulinde ei hukata,
järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1) loomapidaja täidab §-s
12 sätestatud nõudeid;
2) veterinaararst kontrollib erineva
epidemioloogilise staatusega üksust korrapäraselt kogu kitsenduste
kehtimise aja jooksul, sealhulgas kontrollib kodulindude pidamise korda.
Veterinaararst teeb erineva staatusega epidemioloogilises üksuses
läbivaatuse ja võtab proovid diagnoosimise juhendi kohaselt;
3)
erineva epidemioloogilise staatusega üksusest on keelatud ilma Ameti
kohaliku asutuse juhi kirjaliku loata lindu välja viia ja sinna sisse
tuua;
4) erineva epidemioloogilise staatusega üksusest on keelatud
mune välja viia. Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa
vedada mune ilma vahepeatuseta loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks
või §-s 17 sätestatud nõuete kohaselt munakäitlemisettevõttesse, kus
neid töödeldakse pärast nende saabumist viivitamata Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatüki kohaselt;
5)
erineva epidemioloogilise staatusega üksusest on keelatud ilma Ameti
kohaliku asutuse juhi kirjaliku loata välja viia korjuseid, linnuliha,
põllumajandus- ja muud kodulindu ning neilt pärinevaid saadusi, sööta,
söödanõusid, jäätmeid, väljaheiteid, sõnnikut, läga, kasutatud allapanu
ja muud materjali, mis võib olla viirusega saastunud;
6) isikul
ja veovahendil on keelatud siseneda erineva epidemioloogilise staatusega
üksusesse ja lahkuda sealt ilma Ameti kohaliku asutuse juhi kirjaliku
loata;
7) erineva epidemioloogilise staatusega üksusest on keelatud
ilma Ameti kohaliku asutuse juhi kirjaliku loata koduimetajat välja
vedada ja sinna sisse tuua.
(3) Kui leitakse, et erineva epidemioloogilise staatusega üksuses peetav
kodulind, keda ei hukatud, on taudi leviku seisukohalt ohtlik, on Ameti
kohaliku asutuse juhil õigus kohaldada tema suhtes hukkamist ning §-s 21
sätestatud kitsendusi ja abinõusid.
§ 26. Kõrge patogeensusega lindude gripi puhul taudipunktis erijuhul
kodulinnu hukkamata jätmise korral kohaldatavad kitsendused ja abinõud
(1) Ameti kohaliku asutuse juht võib pärast riskianalüüsi lubada jätta
taudipunktis § 21 lõikes 4 nimetatud kodulinnu hukkamata. Sellisel juhul
kohaldab Ameti kohaliku asutuse juht § 21 lõike 1 punktides 1, 2, 4–7 ja
lõikes 2 sätestatud meetmeid ning §-des 13 ja 14 sätestatud kitsendusi
ja abinõusid.
(2) Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa vedada
taudipunktist välja nakatunud kodulind, kui ekspertide komisjon on
laboratoorse uurimise ja riskianalüüsi tulemuste alusel kinnitanud, et
nakatunud kodulinnu vedu teise ettevõttesse asustamiseks või nakatunud
põllumajanduslinnu vedu tapamajja tapmiseks ei ohusta tauditõrjet. Ameti
kohaliku asutuse juht määrab veol asjakohaste bio-ohutusmeetmete
kohaldamise eest ning pärast vedu veovahendi ja seadmete puhastuse ja
desinfitseerimise eest vastutava järelevalveametniku. Ameti kohaliku
asutuse juht võib anda kirjaliku loa järelevalveametniku kontrolli all
järgmiste nakatunud kodulindude vedude kohta:
1)
põllumajanduslinnu vedu ilma vahepeatuseta tapamajja viivitamata
tapmiseks. Nakatunud põllumajanduslind tapetakse eraldi teistest
tapamajas asuvatest põllumajanduslindudest. Tapmisel kohaldatakse
asjakohased bio-ohutusmeetmed. Linnuliha edasise käitlemise ja
kasutamise viisi määrab Ameti peadirektor;
2) kodulinnu
vedu ilma vahepeatuseta järelevalveametniku juhiste kohaselt teise
Eestis asuvasse ettevõttesse. Ettevõte võetakse kõrgendatud järelevalve
alla ja nakatunud lindu uuritakse korrapäraselt lindude gripi suhtes
diagnoosimise juhendi kohaselt;
3) vedu teise riiki selle riigi
pädeva asutuse loal.
(3) Kui leitakse, et nakatunud kodulind, keda ei hukatud, on taudi
leviku seisukohalt ohtlik, on Ameti kohaliku asutuse juhil õigus
kohaldada nakatunud kodulinnu suhtes hukkamist ning §-s 21 sätestatud
kitsendusi ja abinõusid.
§ 27. Puhastamine ja desinfitseerimine
(1) Viirusega saastunud ja võimalikult viirusega saastunud ettevõte,
tapamaja, piiripunkt, veovahend ja muu ala ning seal asuv sööt,
allapanu, esemed ja muu materjal, millega viirus võib levida,
puhastatakse ja desinfitseeritakse või töödeldakse ning vajaduse korral
tehakse näriliste ja putukate tõrjet järelevalveametniku kontrolli all
tema antud juhiste kohaselt.
(2) Puhastamise ja desinfitseerimise juhised on toodud lisas 2.
(3) Kui Amet annab loa lisa 2 punkti 4 kohaselt teha puhastamist ja
desinfitseerimist erinevalt lisa 2 punktides 1 ja 2 kirjeldatust,
teavitab ta sellest ning kohaldatud puhastamise ja desinfitseerimise
üksikasjadest Euroopa Komisjoni.
§ 28. Kõrge patogeensusega lindude gripi puhangu korral taudipunktis
kehtestatud kitsenduste lõpetamine
Kõrge patogeensusega lindude gripi puhangu korral taudipunktis
kehtestatud kitsendused lõpetab Ameti kohaliku asutuse juht pärast
taudipunktis kodulindude hukkamist või taudipunktist kirjaliku loa
alusel väljaviimist ning lisas 2 toodud juhiste kohast taudipunkti
esmase puhastamise ja desinfitseerimise lõpetamist.
§ 29. Ettevõte taasasustamine
(1) Ettevõttesse võib tuua terve looma (edaspidi taasasustamine)
Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal.
(2) Ameti kohaliku asutuse juht annab kirjaliku loa taasasustada
ettevõte põllumajanduslindude ja muude kodulindudega, kelle pidamise
eesmärk on turustamine või muul viisil tulu saamine, kui § 27 kohasest
taudipunkti puhastamisest ja desinfitseerimisest on möödunud vähemalt
21 päeva.
(3) Nakatunud põllumajanduslinnu või muu kodulinnu pidamiseks kasutatud
karjamaad ja muu ala, mida ei ole võimalik § 27 kohaselt puhastada ja
desinfitseerida, võib kasutada linnu pidamiseks Ameti kohaliku asutuse
juhi loal, kui viirus on seal kahjutustatud või inaktiveerunud.
(4) Ameti kohaliku asutuse juht kohaldab lõikes 2 nimetatud ettevõttes
vähemalt 21 päeva jooksul arvates ettevõttesse uue põllumajandus- või
muu kodulinnu toomisest järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1)
veterinaararst teeb ettevõttes regulaarselt kodulindude kliinilist
läbivaatust. Vähemalt kahe kliinilise läbivaatuse tegemise korral
tehakse viimane kodulindude kliiniline läbivaatus 21-päevase või pikema
kitsenduste kehtimise ajavahemiku lõpu poole. Veterinaararst võtab
proovid laboratoorseks uurimiseks diagnoosimise juhendi kohaselt;
2)
loomapidaja peab arvestust ettevõtte tootmismahu, põllumajanduslindude
haigestumise ja suremuse näitajate üle ning ajakohastab neid andmeid.
Loomapidaja teavitab viivitamata veterinaararsti ettevõttes
põllumajandus- või muu kodulinnu surmast, ettevõtte tootmisnäitajate
olulistest muudatustest või linnu tervisliku seisundi muutusest;
3)
ettevõttes surnud põllumajanduslindu uuritakse laboratoorselt
diagnoosimise juhendi kohaselt;
4) ettevõttesse sisenev ja sealt
lahkuv isik järgib asjakohaseid bio-ohutusmeetmeid;
5)
ettevõttest võib põllumajanduslindu välja viia Ameti kohaliku asutuse
juhi kirjalikul loal.
(5) Ameti kohaliku asutuse juht võib kohaldada lõikes 4 sätestatud
kitsendusi ja abinõusid ka lõikes 2 nimetamata ettevõtte suhtes ning
ettevõttes peetava muu kodulinnu, kui põllumajanduslind, ja koduimetaja
suhtes, kui ta peab seda vajalikuks riskianalüüsi tulemustest lähtudes.
3. jagu
Tegutsemisjuhised ohustatud ja järelevalvetsoonis
kõrge patogeensusega lindude gripi puhkemise korral
§ 30. Ohustatud ja järelevalvetsooni kehtestamine
(1) Kõrge patogeensusega lindude gripi ametliku diagnoosi kinnitamisest
arvates 24 tunni jooksul kehtestab maavanem Ameti kohaliku asutuse juhi
ettepanekul kirjaliku korraldusega taudipunkti ümber ohustatud ja
järelevalvetsooni, millest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite
kaudu.
(2) Ameti kohalik asutus paigutab koostöös kohaliku omavalitsusega ning
Politseiameti ja Päästeameti kohalike asutustega ohustatud tsooni
sissesõiduteele viidad selgelt nähtava ja püsiva kirjaga «LINDUDE GRIPP
– OHUSTATUD TSOON».
(3) Ohustatud tsoon kehtestatakse vähemalt 3 kilomeetri raadiuses ja
järelevalvetsoon vähemalt 10 kilomeetri raadiuses taudipunktist.
(4) Ohustatud ja järelevalvetsooni piiritlemisel arvestatakse:
1)
epidemioloogilise uurimise tulemusi;
2) maastiku geograafilisi
iseärasusi ja looduslikke tõkkeid lindude gripi levikule;
3)
loomakasvatushoonete ja -rajatiste geograafilist asukohta, nende
paiknemise tihedust ning kodulindude hinnangulist arvu;
4)
põllumajandus- ja muude kodulindude veoks ning veoks tapmisele,
turustamisele ja mujale kasutatavate teede asukohta;
5)
põllumajandus- ja muude kodulindude, eelkõige hukkamiseks ja loomse
kõrvalsaadusena käitlemiseks määratud põllumajandus- ja muude
kodulindude, nende korjuste, sõnniku, allapanu ja muu materjali,
ohustatud ja järelevalvetsooni sisese liikumise üle järelevalve
teostamiseks vajalikke inim- ja materiaalseid ressursse.
(5) Uue taudipunkti avastamise korral muudetakse tsoonide ulatust selles
paragrahvis sätestatud korras ning sellest teavitatakse elanikkonda
massiteabevahendite kaudu.
§ 31. Ohustatud ja järelevalvetsoonis kohaldatavad kitsendused
ja abinõud
(1) Ameti kohaliku asutuse juht kohaldab ohustatud ja järelevalvetsoonis
järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1) koostab viivitamata
ohustatud ja järelevalvetsoonis asuvate ettevõtete nimekirja;
2)
annab korralduse kohaldada asjakohaseid bio-ohutusmeetmeid;
3)
kehtestab korjuste kahjutustamise või hävitamise korra;
4)
kehtestab ohustatud tsoonis asuvas ettevõttes kodulindude läbivaatuse
tegemise korra ja määrab kindlaks läbivaatuste tegemise sageduse
olenevalt nende viirusega saastumise ohust;
5) määrab ettevõtte
ülevaatust tegeva ja proove võtva veterinaararsti;
6)
korraldab viivitamata pärast ettevõttes kodulindude haigestumise või
suremuse tõusust või tootmisnäitajate langusest teate saamist
asjakohased uurimised.
(2) Ameti kohaliku asutuse juht:
1) korraldab elanikkonna teavitamise
ohustatud ja järelevalvetsoonis kohaldatavatest kitsendustest.
Elanikkonda teavitatakse hoiatussiltide ja massiteabevahendite kaudu või
muul asjakohasel viisil;
2) korraldab ohustatud ja järelevalvetsoonis
põllumajandus- ja muu kodulinnu, linnuliha, munade, korjuste, sööda,
allapanu, nakatunud kodulinnuga kokkupuutunud isiku ja linnuga kokku
puutunud veovahendi asukoha ja liikumise jälgitavuse võimaldamise;
3)
analüüsib koostöös kohaliku loomatauditõrje komisjoniga
epidemioloogilise uurimise ja riskianalüüsi tulemusi ning otsustab
kirjaliku loa andmise ja lindude gripi leviku tõkestamiseks selle
määruse 4. jaos sätestatud lisameetmete rakendamise.
§ 32. Loomapidaja kohustused ohustatud ja järelevalvetsoonis
Ohustatud ja järelevalvetsoonis asuvas ettevõttes loomapidaja:
1)
teavitab viivitamata järelevalveametnikku ettevõttes lindude
haigestumise või suremuse tõusust või tootmisnäitajate olulisest
langusest;
2) täidab järelevalveametniku korraldusi kitsenduste ja
bio-ohutusmeetmete rakendamisel;
3) võtab kasutusele meetmed, et
tõkestada ettevõttes peetavate lindude kokkupuutumine metslindudega;
4)
abistab järelevalveametnikku vajaliku kliinilise ja patoloogilise
uurimise tegemisel, samuti epidemioloogilise uurimise tarbeks andmete
kogumisel;
5) esitab järelevalveametniku nõudmisel põllumajanduslinnu
ja muu kodulinnu ning munade ettevõttesse sisseveoga ja sealt väljaveoga
seotud dokumendid ning annab nende puudumise korral sellekohast suulist
teavet;
6) puhastab ja desinfitseerib ettevõttesse siseneva ja sealt
väljuva veovahendi ning tõenäoliselt viirusega saastunud materjali
järelevalveametniku juhiste kohaselt viivitamata;
7) kontrollib
ettevõttesse siseneva ja sealt väljuva isiku bio-ohutusmeetmete
järgimist;
8) säilitab ettevõtte loomakasvatushoonet või
-rajatist külastanud isiku andmeid ning esitab need
järelevalveametnikule tema nõudmisel. Loomaaia ja loomapargi külastajate
kohta, kellel ei ole juurdepääsu lindude pidamise alale, arvestust ei
peeta.
§ 33. Ohustatud tsoonis kohaldatavad kitsendused ja abinõud
(1) Ameti kohaliku asutuse juht kohaldab ohustatud tsoonis lisaks §-s 31
sätestatud kitsendustele ja abinõudele järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1)
loomapidaja eraldab põllumajanduslinnud ja muud kodulinnud viivitamata
nende pidamise ruumi või siseruumi;
2) Ameti kohaliku asutuse
juhi määratud veterinaararst teeb viivitamata läbivaatuse ohustatud
tsoonis asuvas ettevõttes, kus kodulindu peetakse turustamiseks või muul
viisil tulu saamiseks, ning enne ohustatud tsoonis kehtestatud
kitsenduste lõpetamist teeb läbivaatuse ka ohustatud tsoonis asuvas
eramajapidamises. Veterinaararst teeb ettevõttes peetavatele lindudele
diagnoosimise juhendi kohase kliinilise läbivaatuse ja võtab vajaduse
korral proovid ning registreerib läbivaatused ja selle tulemused;
3)
lindude korjused saadetakse viivitamata loomsete kõrvalsaadustena
käitlemiseks järelevalveametniku juhiste kohaselt;
4)
ettevõttesse on keelatud ilma Ameti kohaliku asutuse juhi kirjaliku
loata sisse tuua põllumajanduslindu, muud kodulindu ja koduimetajat,
välja arvatud koduimetaja, keda peetakse üksnes eluruumis, kus tal
puudub võimalus puutuda kokku põllumajandus- ja muu kodulinnuga ning kus
puudub juurdepääs põllumajandus- ja muu kodulinnu puurile ja pidamise
alale;
5) ettevõttesse sisenev ja sealt väljuv isik järgib
bio-ohutusmeetmeid;
6) ettevõttesse sisenev ja sealt väljuv töötaja
ning veovahend, samuti lindude, nendelt pärinevate saaduste, sööda,
allapanu ja muu võimaliku viirusega saastunud materjali veoks kasutatud
veovahend ja viirusega saastunud materjal puhastatakse,
desinfitseeritakse, töödeldakse või hävitatakse § 27 kohaselt
järelevalveametniku kontrolli all;
7) ettevõttest allapanu,
sõnniku ja läga väljavedu on keelatud. Ameti kohaliku asutuse juht võib
anda kirjaliku loa ettevõttest sõnnikut ja läga välja vedada
bio-ohutusmeetmete kohaselt tema määratud ettevõttesse viivitamata
töötlemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002
kohaselt võimaliku haigusetekitaja hävitamiseks;
8) turgu,
laata, näitust ja muud üritust, kus on võimalik põllumajandus- ja muude
kodulindude kokkupuutumine, korraldada on keelatud;
9) uluklindude
varude täiendamiseks peetavat lindu vabadusse lasta on keelatud;
10)
linnuliha väljavedu tapamajast, ettevõttest, kus käideldakse linnuliha,
ja külmhoonest on keelatud. Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal
võib ohustatud tsoonist välja vedada väljaspool ohustatud tsooni
pärinevalt põllumajanduslinnult pärit linnuliha, mida on säilitatud ja
veetud ohustatud tsoonist pärinevast linnulihast eraldi, ning linnuliha,
mis on toodetud vähemalt 21 päeva enne lindude gripi esmast
taudipuhangut ning mida on säilitatud ja veetud hiljem toodetud
linnulihast eraldi;
11) põllumajanduslinnu ja muu kodulinnu, nende
munade ja korjuste vedu, välja arvatud nende vedu ilma vahepeatuseta
ettevõttesisesel teel ning väljastpoolt kitsendustega piirkonnast
pärineva põllumajanduslinnu, kodulinnu, neilt pärinevate munade ja nende
korjuste ilma vahepeatuseta ja mahalaadimiseta vedu ohustatud tsooni
läbival maanteel või raudteel, on keelatud.
(2) Ameti kohaliku asutuse juht korraldab viivitamata lisauurimise
diagnoosimise juhendi kohaselt, et avastada võimalik nakkuse esinemine
ohustatud tsooni ettevõttes.
(3) Juhul kui lõike 1 punktis 1 nimetatud linde eraldada ei ole võimalik
või kui see ohustab nende heaolu, võib Ameti kohaliku asutuse juht anda
kirjaliku loa eraldada linnud tema juhiste kohaselt sama ettevõtte alal,
kus neil ei ole võimalik kokku puutuda muude loomade ning teises
ettevõttes peetavate lindudega.
(4) Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal võib lõike 1 punktis 11
nimetatud põllumajanduslindu, mune ja korjuseid vedada ohustatud
tsoonis, sealt välja ja sinna sisse §-des 34–36 sätestatud nõuete
kohaselt, kui see riskianalüüsi tulemuste alusel ei ohusta tauditõrjet.
Ohustatud tsoonist välja veetud põllumajanduslindu Eestist välja vedada
on keelatud, välja arvatud asjakohases Euroopa Liidu õigusaktis
sätestatud juhul. Veoks kasutatud veovahend puhastatakse ja
desinfitseeritakse pärast vedu viivitamata § 27 kohaselt.
§ 34. Nõuded põllumajanduslinnu tapamajja tapmiseks veo,
ohustatud tsooni sisse- või sealt väljaveo kohta ning selliselt linnult
pärineva linnuliha käitlemise ja liikumise kohta
(1) Ameti kohaliku asutuse juht võib § 33 lõike 4 kohaselt anda
kirjaliku loa vedada ohustatud tsoonis asuvast ettevõttest pärinevat
põllumajanduslindu ilma vahepeatuseta enda määratud tapamajja
viivitamata tapmiseks, kui täidetakse järgmisi nõudeid:
1)
järelevalveametnik on 24 tunni jooksul enne päritoluettevõttest
põllumajanduslinnu väljavedu teinud tema kliinilise läbivaatuse ja
nakkuskahtlast lindu ei leitud. Kui kliinilise läbivaatuse ajal peeti
vajalikuks võtta proove, on neid laboratooriumis diagnoosimise juhendi
kohaselt uuritud ja uurimise tulemused on negatiivsed;
2)
põllumajanduslindu veetakse järelevalveametniku kontrolli all või tema
pitseeritud veovahendis;
3) enne põllumajanduslinnu vedamist
tapamajja on tapamaja teenindavat järelevalveametnikku sellest
teavitatud ning pärast põllumajanduslinnu saabumist tapamajja teavitab
järelevalveametnik sellest Ameti kohalikku asutust;
4) tapamajas
peetakse ohustatud tsoonist pärit põllumajanduslindu ja ta tapetakse
teistest põllumajanduslindudest eraldi või pärast teiste tapamajas
olevate põllumajanduslindude tapmist, soovitatavalt tööpäeva lõpus.
Pärast ohustatud tsoonist pärineva põllumajanduslinnu tapmist ja enne
mujalt pärit põllumajanduslinnu tapmist puhastatakse ja
desinfitseeritakse tapamaja;
5) tapamajas tehakse ohustatud tsoonist
pärinevale põllumajanduslinnule tapaeelne ja tapajärgne läbivaatus.
6)
pärast põllumajanduslinnu mahalaadimist puhastatakse ja
desinfitseeritakse veovahend ja muu veol kasutatud inventar viivitamata
§ 27 kohaselt ning vedaja peab selle kohta dokumenteeritud arvestust;
7)
põllumajanduslinnu tapmisel tekkinud kõrvalsaadused käideldakse loomsete
kõrvalsaadustena.
(2) Lõikes 1 nimetatud ohustatud tsoonist pärinevalt
põllumajanduslinnult pärit linnuliha turustada on keelatud. Selline
linnuliha märgistatakse põllumajandusministri 13. mai 2005. a määruse
nr 55 «Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega
kauplemise, veterinaarnõuded» kohase või asjakohases Euroopa Komisjoni
õigusaktis sätestatud nõuete kohase märgiga ning seda toodetakse,
veetakse ja säilitatakse eraldi muust lihast, kaasa arvatud kauplemiseks
ja ekspordiks ettenähtud lihast ning lihast, mida kasutatakse
kauplemiseks ja ekspordiks ettenähtud lihatoote valmistamiseks. Ameti
kirjalikul loal võib selliselt märgistatud linnuliha kasutada
turustamiseks ettenähtud lihatoote valmistamiseks, kui linnuliha
käideldakse põllumajandusministri 13. mai 2005. a määruse nr 55
«Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise,
veterinaarnõuded» lisas 3 sätestatud viisil või asjakohase Euroopa
Komisjoni õigusakti kohaselt.
(3) Ameti kohaliku asutuse juht võib § 33 lõike 4 kohaselt anda
kirjaliku loa vedada väljaspool ohustatud tsooni pärinevat
põllumajanduslindu ilma vahepeatuseta tema määratud ohustatud tsoonis
asuvasse tapamajja viivitamata tapmiseks, kui:
1) vedu on
kooskõlastatud tapamaja järelevalveametnikuga, kes teavitab
päritoluettevõtte üle järelevalvet teostavat järelevalveametnikku
põllumajanduslinnu tapmisest;
2) põllumajanduslindu peetakse ja
ta tapetakse ohustatud tsoonist pärinevatest põllumajanduslindudest
eraldi või enne ohustatud tsoonist pärinevate põllumajanduslinde tapmist;
3)
põllumajanduslinnult pärit linnuliha käideldakse eraldi ohustatud tsooni
põllumajanduslindudelt pärit linnulihast;
4) tapmisel
tekkinud kõrvalsaadused saadetakse loomsete kõrvalsaadustena
käitlemiseks.
(4) Lõikes 3 sätestatud nõuete ja Ameti määratud asjakohaste
bio-ohutusmeetmete täitmise korral turustatakse väljaspool ohustatud
tsooni pärinevatelt põllumajanduslindudelt pärit linnuliha ja sellest
valmistatud tooteid ilma kitsendusteta.
§ 35. Nõuded ohustatud tsoonist ööpäevase tibu ja noorlinnu
väljaveo kohta
(1) Ameti kohaliku asutuse juht võib § 33 lõike 4 kohaselt anda
kirjaliku loa vedada ohustatud tsoonis asuvast ettevõttest pärinev kuni
72 tunni vanune söötmata või muskuspardi (Cairina
moschata) ja tema ristandi puhul ka söödetud põllumajanduslind
(edaspidi ööpäevane tibu) ilma vahepeatuseta
Eestis asuvasse ettevõttesse või ettevõtte alale, mis asub väljaspool
järelevalvetsooni ja ohustatud tsooni, kui täidetakse järgmisi nõudeid:
1)
ööpäevane tibu on hautatud munast, mis pärineb väljastpoolt ohustatud ja
järelevalvetsooni;
2) ööpäevase tibu haudejaama
järelevalveametnik kinnitab haudejaama veo korralduse ja tööhügieeni
kontrolli tulemuste alusel, et haudemuna, millest ööpäevane tibu on
hautatud, ei ole ohustatud ja järelevalvetsoonist pärinevate munade ega
ööpäevaste tibudega kokku puutunud.
(2) Kui ööpäevane tibu ei ole hautatud väljaspool ohustatud tsooni või
kui ei ole täidetud lõike 1 punktis 2 sätestatud nõuded, võib Ameti
kohaliku asutuse juht anda kirjaliku loa lõikes 1 nimetatud veo kohta,
kui on täidetud järgmised nõuded:
1) ööpäevast tibu
veetakse järelevalveametniku kontrolli all või tema pitseeritud
veovahendis;
2) veo ajal ja sihtkoha ettevõttesse saabumise korral
kohaldatakse asjakohaseid bio-ohutusmeetmed;
3) ööpäevase tibu
saabumisest arvates võetakse sihtkoha ettevõte kõrgendatud järelevalve
alla;
4) ohustatud ja järelevalvetsoonist väljaspool asuvasse
ettevõttesse veo korral peetakse seal ööpäevast tibu vähemalt 21 päeva.
(3) Ameti kohaliku asutuse juht võib § 34 lõike 4 kohaselt anda
kirjaliku loa vedada ohustatud tsoonis asuvast ettevõttest pärinevat
põllumajanduslindu, kes on sobivas vanuses sugulinnukarja või
tootmiskarja üleviimiseks ja munema hakkamiseks (edaspidi noorlind),
ilma vahepeatuseta veole Eestis asuvasse ettevõttesse või ettevõtte
alale, mis asub väljaspool järelevalvetsooni ja ohustatud tsooni, kui
täidetakse järgmisi nõudeid:
1) järelevalveametnik on
teinud noorlinnu päritoluettevõttes põllumajandus- ja muude kodulindude
kliinilise läbivaatuse, pöörates erilist tähelepanu noorlinnule, keda
tahetakse vedada, ning nakkuskahtlasi linde ei ole leidnud. Kui
kliinilise läbivaatuse ajal peeti vajalikuks võtta proove, siis on neid
laboratooriumis diagnoosimise juhendi kohaselt uuritud ja uurimise
tulemused on negatiivsed;
2) noorlindu veetakse järelevalveametniku
kontrolli all või tema pitseeritud veovahendis;
3) noorlinnu
saabumisest arvates võetakse sihtkoha ettevõte kõrgendatud järelevalve
alla;
4) ohustatud ja järelevalvetsoonist väljaspool asuvasse
ettevõttesse veo korral peetakse seal noorlindu vähemalt 21 päeva.
(4) Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa vedada lõikes 1
nimetatud ööpäevast tibu ja lõikes 3 nimetatud noorlindu ohustatud või
järelevalvetsoonis asuvasse ettevõttesse.
§ 36. Nõuded ohustatud tsoonis munade ja korjuste veo ning sealt
munade ja korjuste väljaveo ja sinna sisseveo kohta
(1) Ameti kohaliku asutuse juht võib § 33 lõike 4 kohaselt anda
kirjaliku loa vedada haudemune ilma vahepeatuseta ohustatud tsoonis
asuvast ettevõttest tema määratud haudejaama, kui täidetakse järgmisi
nõudeid:
1) ettevõtte linnukarja, mille lindudelt haudemunad
pärinevad, on uuritud diagnoosimise juhendi kohaselt ja selles
linnukarjas ei ole leitud nakkuskahtlasi linde;
2) haudemunad ja
nende pakendid on enne väljavedu desinfitseeritud ning haudemunade
päritolu on võimalik märgistuse järgi kindlaks teha;
3)
haudemune veetakse järelevalveametniku kontrolli all või tema
pitseeritud veovahendis;
4) haudejaamas kohaldatakse Ameti kohaliku
asutuse juhi määratud bio-ohutusmeetmeid.
(2) Ameti kohaliku asutuse juht võib § 33 lõike 4 kohaselt anda
kirjaliku loa ohustatud tsooni sees ilma vahepeatuseta järgmiste munade
vedude kohta:
1) toidumunade vedu asjakohaste bio-ohutusmeetmete
kohaselt Ameti kohaliku asutuse juhi määratud ettevõttesse, kus
toidumunad pakendatakse ühekordselt kasutatavasse pakendisse (edaspidi pakendamiskeskus);
2)
haude- ja toidumunade vedu munakäitlemisettevõttesse, kus neid
töödeldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004
II lisa XI peatükis sätestatud viisil;
3) haude-
ja toidumunade vedu loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks.
(3) Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa vedada korjuseid
ilma vahepeatuseta loomse kõrvalsaadusena käitlemiseks.
§ 37. Järelevalvetsoonis kohaldatavad kitsendused ja abinõud
(1) Ameti kohaliku asutuse juht kohaldab järelevalvetsoonis lisaks
§-s 31 sätestatud kitsendustele ja abinõudele järgmisi kitsendusi ja
abinõusid:
1) ettevõttesse on keelatud ilma Ameti kohaliku
asutuse juhi kirjaliku loata sisse tuua põllumajanduslindu, muud
kodulindu ja koduimetajat, välja arvatud koduimetaja, keda peetakse
üksnes eluruumis, kus puudub võimalus puutuda kokku põllumajandus- ja
muu kodulinnuga ning kus puudub juurdepääs põllumajandus- ja muu
kodulinnu puurile ja pidamise alale;
2) ettevõttesse sisenev ja sealt
väljuv isik järgib bio-ohutusmeetmeid;
3) ettevõttesse
sisenev ja sealt väljuv töötaja ning veovahend, samuti lindude, nendelt
pärinevate saaduste, sööda, allapanu ja muu võimaliku viirusega
saastunud materjali veoks kasutatud veovahend ja viirusega saastunud
materjal puhastatakse, desinfitseeritakse, töödeldakse või hävitatakse
§ 27 kohaselt järelevalveametniku kontrolli all;
4)
ettevõttest allapanu, sõnnikut ja läga välja vedada on keelatud. Ameti
kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa ettevõttest sõnnikut ja
läga välja vedada bio-ohutusmeetmete kohaselt tema määratud ettevõttesse
viivitamata töötlemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
nr 1774/2002 kohaselt võimaliku haigusetekitaja hävitamiseks;
5)
turgu, laata, näitust ja muud üritust, kus on võimalik põllumajandus- ja
muude kodulindude kokkupuutumine, korraldada on keelatud;
6)
uluklindude varude täiendamiseks peetavat lindu vabadusse lasta on
keelatud;
7) põllumajanduslinnu, sealhulgas ööpäevase tibu ja
noorlinnu ning neilt pärinevate munade vedu, välja arvatud ilma
vahepeatuseta vedu maanteel ja raudteel, mis läbib järelevalvetsooni, on
keelatud. Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa vedada
põllumajanduslindu, sealhulgas ööpäevast tibu ja noorlindu, ning neilt
pärinevaid mune, kui on tagatud tema määratud asjakohaste
bio-ohutusmeetmete kohaldamine;
8) põllumajanduslinnu, sealhulgas
ööpäevase tibu ja noorlinnu ning neilt pärinevate munade vedu väljaspool
järelevalvetsooni asuvasse ettevõttesse, tapamajja, haudejaama,
pakendamiskeskusesse või munakäitlemisettevõttesse on keelatud.
(2) Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa tema määratud
bio-ohutusmeetmete kohaldamise korral järelevalvetsoonis ja sealt välja
järgmiste põllumajanduslindude ja munade vedude kohta:
1)
põllumajanduslinnu vedu ilma vahepeatuseta Ameti kohaliku asutuse juhi
määratud tapamajja viivitamata tapmiseks, kui põllumajanduslinnu
päritoluettevõttes ei ole 24 tundi enne tema väljavedu
järelevalveametniku tehtud kodulindude kliinilisel läbivaatusel ja
vajaduse korral diagnoosimise juhendi kohasel laboratoorsel uurimisel
leitud nakkuskahtlast lindu ning põllumajanduslinnu vedu on
kooskõlastatud tapamaja järelevalveametnikuga. Tapamaja
järelevalveametnik teavitab päritoluettevõtte üle järelevalvet teostavat
järelevalveametnikku põllumajanduslinnu tapmisest;
2)
noorlinnu vedu ilma vahepeatuseta Eestis asuvasse ettevõttesse, kus ei
ole teisi põllumajanduslinde. Ettevõte võetakse sinna noorlinnu
saabumisest arvates kõrgendatud järelevalve alla ning noorlindu peetakse
seal vähemalt 21 päeva;
3) ööpäevase tibu vedu ilma
vahepeatuseta Eestis asuvasse ettevõttesse, kus teda peetakse vähemalt
21 päeva. Ettevõte võetakse sinna ööpäevase tibu saabumisest arvates
kõrgendatud järelevalve alla;
4) ööpäevase tibu vedu mis
tahes ettevõttesse, kui ta on hautatud väljaspool ohustatud ja
järelevalvetsooni pärinevast munast haudejaamas, mille veo korralduse ja
tööhügieeni kontrolli tulemusena järelevalveametnik kinnitab, et selle
muna kokkupuutumine ohustatud ja järelevalvetsoonist pärinevate munade
ja ööpäevaste tibudega on olnud vähetõenäoline;
5)
haudemunade vedu järelevalvetsoonis või järelevalvetsoonist väljaspool
asuvasse Ameti kohaliku asutuse juhi määratud haudejaama. Haudemunad ja
nende pakendid desinfitseeritakse enne ettevõttest haudemunade
väljavedu. Märgistuse järgi peab olema võimalik kindlaks teha
haudemunade päritolu;
6) toidumunade vedu Ameti kohaliku asutuse
juhi määratud pakendamiskeskusse, kus need pakendatakse ühekordselt
kasutatavasse pakendisse;
7) haude- ja toidumunade vedu
munakäitlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatükis sätestatud viisil;
8)
haude- ja toidumunade vedu nende käitlemiseks loomsete kõrvalsaadustena.
(3) Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa vedada
väljaspool ohustatud ja järelevalvetsooni pärinevat põllumajanduslindu
ilma vahepeatuseta läbi järelevalvetsooni ohustatud tsoonis asuvasse
tapamajja ja vedada selliselt linnult pärit linnuliha ilma vahepeatuseta
läbi järelevalvetsooni sellest välja.
§ 38. Ohustatud ja järelevalvetsoonis kehtestatud
kitsenduste lõpetamine
(1) Ameti kohaliku asutuse juht lõpetab ohustatud tsoonis kehtestatud
kitsendused, kui ohustatud tsoonis asuvas viimases taudipunktis on
kodulindude hukkamisest ning lisas 2 toodud juhiste kohasest esmasest
puhastusest ja desinfitseerimisest möödunud vähemalt 21 päeva. Ohustatud
tsoonis kitsenduste lõpetamise korral kehtivad seal edasi
järelevalvetsoonis kehtivad kitsendused, kuni Ameti kohaliku asutuse
juht need kitsendused lõpetab.
(2) Ameti kohaliku asutuse juht lõpetab järelevalvetsoonis kehtestatud
kitsendused, kui järelevalvetsoonis asuvas viimases taudipunktis on
kodulindude hukkamisest ning lisas 2 toodud juhiste kohasest esmasest
puhastusest ja desinfitseerimisest möödunud vähemalt 30 päeva.
§ 39. Ohustatud ja järelevalvetsoonis kitsenduste ja abinõude
kohaldamata jätmine
(1) Kui ohustatud ja järelevalvetsoon määratakse taudipunkti ümber,
milleks on eramajapidamine, tsirkus, loomaaed, lemmikloomakauplus või
loomapark, kus ei ole põllumajanduslindu, või piiritletud ala, kus ei
ole põllumajanduslindu ning nakatunud muud kodulindu peetakse
teaduslikuks uuringuks või kaitsealuse või haruldase linnuliigi
säilitamiseks, võib Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal:
1)
jätta ohustatud tsoonis § 33 lõike 1 punktides 2, 10 ja 11 ning lõikes 2
sätestatud kitsendused ja abinõud kohaldamata;
2) jätta
järelevalvetsoonis § 37 lõike 1 punktides 1, 7 ja 8 sätestatud
kitsendused ja abinõud kohaldamata.
(2) Kui ohustatud ja järelevalvetsoon kehtestatakse haudejaama ümber,
võib Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal jätta §-des 33 ja 37
sätestatud asjakohased kitsendused ja abinõud kohaldamata.
(3) Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal võib võistlustuvi vedada
ohustatud ja järelevalvetsooni sisse ning sealt välja, samuti nende
tsoonide sees ja vahel. Sellise veo kohta kirjaliku loa andmisel
korraldab Amet võistlustuvi veo üle järelevalve teostamise ja määrab
asjakohased bio-ohutusmeetmed.
(4) Selles paragrahvis nimetatud kirjalikke lube võib Ameti kohaliku
asutuse juht anda, kui see riskianalüüsi tulemuste kohaselt ei ohusta
tauditõrjet. Ettevõttest, ohustatud või järelevalvetsoonist välja veetud
kodulindu, temalt pärinevaid saadusi, allapanu, sõnnikut ja läga Eestist
välja vedada on keelatud, välja arvatud asjakohases Euroopa Komisjoni
otsuses sätestatud juhtudel.
4. jagu
Lisameetmed kõrge patogeensusega
lindude gripi leviku tõkestamiseks
§ 40. Piirkondadeks jaotamine
(1) Piirkondadeks jaotamine on selline lindude gripi leviala (edaspidi kitsendustega
piirkond) piiritlemine, kus kohaldatakse piiranguid kodulindude ja
vajaduse korral muude loomade ja loomsete saaduste veole ning nendega
kauplemisele, et vältida lindude gripi levikut kitsendustega piirkonnast
väljapoole.
(2) Kõrge patogeensusega lindude gripi puhul võib Amet riskianalüüsist
tuleneval vajadusel kehtestada kitsendustega piirkonna.
(3) Kitsendustega piirkonna kehtestamisel võetakse arvesse § 30 lõikes 4
nimetatud andmeid ning haldusüksuste piire ja geograafilisi tõkkeid, mis
on olulised viiruse leviku seisukohalt.
(4) Amet võib kohaldada kitsendustega piirkonnas selle määruse 3. jaos
sätestatud asjakohaseid tõrjemeetmeid.
(5) Amet teavitab kitsendustega piirkonnas kohaldatavate meetmete
üksikasjadest viivitamata Euroopa Komisjoni.
§ 41. Ohustatud tsoonis, järelevalvetsoonis ja kitsendustega
piirkonnas kohaldatavad lisameetmed
(1) Amet võib «Loomatauditõrje seaduse» § 45 alusel kohaldada ohustatud
tsoonis, järelevalvetsoonis ja kitsendustega piirkonnas lindude gripi
leviku tõkestamiseks lisameetmed ning bio-ohutusmeetmeid munade
kogumisega, sööda veoga, põllumajanduslinnu tapamajja veoga ja korjuste
loomsete kõrvalsaadustena käilemise veoga seotud isiku ja veovahendi
liikumisele ning ettevõttega seotud isiku liikumisele.
(2) Lõikes 1 nimetatud bio-ohutusmeetmeid võib kohaldada ohustatud
tsoonis, järelevalvetsoonis või kitsendustega piirkonnas asuvas
ettevõttes või ettevõtetes, kus peetakse lindude gripi suhtes sama
loomatervishoiualase staatusega põllumajandus- ja muud kodulindu ning
kus kohaldatakse ühiseid seire-, järelevalve- ja bio-ohutusmeetmeid
(edaspidi linnukasvatusala).
(3) Amet teatab kohaldatavate lisameetmete üksikasjadest viivitamata
Euroopa Komisjoni.
§ 42. Ennetav tauditõrjeprogramm ohustatud tsoonis,
järelevalvetsoonis ja kitsendustega piirkonnas
(1) Amet võib tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast või
riskianalüüsist tuleneval vajadusel rakendada ohustatud tsoonis,
järelevalvetsoonis ja kitsendustega piirkonnas asuvas ettevõttes või
linnukasvatusalal tauditõrjeprogrammi, mis hõlmab põllumajandus- ja
muude kodulindude hukkamist või tapmist enne nende diagnoosimise juhendi
kohase uurimise tulemuste saamist (edaspidi ennetav tauditõrjeprogramm).
(2) Ennetava tauditõrjeprogrammi rakendamise korral otsustab Amet
põllumajandus- ja muu kodulinnu hukkamise või tapmise, võttes arvesse
lisas 3 toodud kriteeriume.
(3) Ennetava tauditõrjeprogrammi rakendamise käigus hukatud või tapetud
põllumajanduslinnult ja muult kodulinnult võetakse proovid lindude gripi
uurimiseks diagnoosimise juhendi kohaselt.
(4) Ennetava tauditõrjeprogrammi rakendamisest ning kohaldatud
kitsendustest ja abinõudest teavitab Ameti peadirektor viivitamata
Euroopa Komisjoni.
5. jagu
Tegutsemisjuhised lindude gripi kahtluse ja
kõrge patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral erijuhtudel
§ 43. Lindude gripi kahtluse korral ja kõrge patogeensusega
lindude gripi diagnoosimise korral tapamajas kohaldatavad kitsendused ja
abinõud
(1) Tapamajas lindude gripi kahtluse korral võtab Ameti kohaliku asutuse
juht tapamaja viivitamata kõrgendatud järelevalve alla ning kohaldab
seal järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1) tapamajas tehakse
põllumajanduslindude kliiniline uurimine ja võetakse proovid
diagnoosimise juhendi kohaselt;
2) tapamajas olev põllumajanduslind
tapetakse või hukatakse viivitamata järelevalveametniku kontrolli all.
Põllumajanduslinnu tapmise või hukkamise otsustab Ameti kohaliku asutuse
juht riskianalüüsi tulemuste põhjal;
3)
põllumajanduslinnu tapmise korral eraldatakse temalt pärinev linnuliha
ja tapasaadused ning põllumajanduslinnu tapmise ja temalt pärineva
linnuliha käitlemise käigus viirusega saastuda võinud tapamajas olev muu
liha, lihatooted ja tapasaadused viirusega saastumata linnulihast ja
tapasaadustest ning säilitatakse eraldatult järelevalveametniku
kontrolli all kuni diagnoosimise juhendi kohase uurimise lõpetamiseni;
4)
põllumajanduslinnu hukkamise korral käideldakse hukatud
põllumajanduslinnu korjust viivitamata loomse kõrvalsaadusena või
hävitatakse see järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis tõkestab
nakkuse leviku;
5) ehitis, seade, veovahend ja muu materjal, mis võib
olla viirusega saastunud, puhastatakse ja desinfitseeritakse viivitamata
järelevalveametniku kontrolli all lisas 2 toodud puhastamise ja
desinfitseerimise juhiste kohaselt;
6) tapamajja on keelatud
põllumajandus- ja muud kodulindu sisse tuua vähemalt 24 tunni jooksul
arvates seal nõuetekohase puhastuse ja desinfitseerimise lõpetamisest.
(2) Tapamajas kõrge patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral
kohaldab Ameti kohaliku asutuse juht seal järgmisi kitsendusi ja
abinõusid:
1) tapamajas kohaldatakse lõike 1 punktides 1, 2, 4
ja 6 sätestatud kitsendusi ja abinõusid;
2) lõike 1
punktis 3 nimetatud linnuliha, linnulihatoodet ja tapasaadust ning
hukatud põllumajanduslinnu korjust käideldakse viivitamata loomse
kõrvalsaadusena või need hävitatakse järelevalveametniku kontrolli all
viisil, mis välistab nakkuse leviku;
3) paragrahvi 21 lõikes 2
nimetatud tapamajast välja veetud linnuliha ning tapamajast väljaveetud
linnulihatoote ja tapasaaduse asukoht tehakse kindlaks ja neid
käideldakse loomsete kõrvalsaadustena järelevalveametniku kontrolli all.
(3) Ameti kohaliku asutuse juht:
1) korraldab epidemioloogilise
uurimise tapamajas ja ettevõttes, millest pärineb tapamajja saadetud
nakkuskahtlane või nakatunud põllumajanduslind;
2) määrab
veterinaararsti, kes teeb viivitamata ettevõttes, millest pärineb
tapamajja saadetud nakkuskahtlane või nakatunud põllumajanduslind,
põllumajanduslindude kliinilise uurimise ja võtab proovid diagnoosimise
juhendi kohaselt.
(4) Ameti kohaliku asutuse juht võtab ettevõtte, millest pärineb
tapamajja saadetud nakkuskahtlane või nakatunud põllumajanduslind,
kõrgendatud järelevalve alla ning kohaldab seal lindude gripi kahtluse
korral §-des 13 ja 14 sätestatud kitsendusi ja abinõusid. Ettevõttes
kõrge patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral kohaldatakse
seal lisaks §-des 13 ja 14 sätestatud kitsendustele ja abinõudele ka
§-s 21 sätestatud kitsendusi ja abinõusid.
§ 44. Lindude gripi kahtluse korral ja kõrge patogeensusega
lindude gripi diagnoosimise korral veovahendis või
piiripunktis kohaldatavad kitsendused ja abinõud
(1) Veovahendis või piiripunktis oleval põllumajandus- või muul
kodulinnul lindude gripi kahtluse korral kohaldab Ameti kohaliku asutuse
juht viivitamata järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
1)
veovahendis või piiripunktis olevale põllumajandus- ja muule kodulinnule
tehakse kliiniline uurimine ning temalt võetakse proovid diagnoosimise
juhendi kohaselt;
2) Ameti kohaliku asutuse juhi määratud
veterinaararst teeb punktis 1 nimetatud linnu päritoluettevõttes
viivitamata lindude kliinilise läbivaatuse ja võtab neilt proovid
lindude gripi laboratoorseks uurimiseks diagnoosimise juhendi kohaselt.
Selline ettevõte võetakse kõrgendatud järelevalve alla ning seal
kohaldatakse §-des 13 ja 14 sätestatud kitsendusi ja abinõusid.
Ettevõttes kõrge patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral
kohaldatakse seal ka §-s 21 sätestatud kitsendusi ja abinõusid;
3)
arvestades riskianalüüsi tulemusi, veovahendis või piiripunktis olev
põllumajandus- ja muu kodulind viivitamata tapetakse, hukatakse või
eraldatakse teistest lindudest kohas, kus tal ei ole võimalik teiste
põllumajandus- ja muude kodulindudega kokku puutuda, järelevalveametniku
kontrolli all kuni punktis 1 nimetatud kliinilise uurimise lõpetamiseni.
Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal võib põllumajandus- ja muud
kodulindu viia teise ettevõttesse või tapamajja nõuetekohaseks
tapmiseks, hukkamiseks või teistest lindudest eraldamiseks;
4)
põllumajanduslinnu tapmise korral eraldatakse temalt pärinev linnuliha,
tapasaadused ning põllumajanduslinnu tapmise ja temalt pärineva
linnuliha käitlemise käigus viirusega saastuda võinud tapamajas olev muu
linnuliha, linnulihatooted ja tapasaadused viirusega saastumata
linnulihast ja tapasaadustest ning säilitatakse eraldatult
järelevalveametniku kontrolli all kuni punktis 1 nimetatud diagnoosimise
juhendi kohase uurimise lõpetamiseni;
5) põllumajanduslinnu
hukkamise korral käideldakse hukatud põllumajanduslinnu korjust
viivitamata loomse kõrvalsaadusena või hävitatakse see
järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis tõkestab nakkuse leviku;
6)
piiripunkti ehitis, seade, veovahend ja muu materjal, mis võib olla
viirusega saastunud, puhastatakse ja desinfitseeritakse viivitamata
järelevalveametniku kontrolli all lisas 2 toodud puhastamise ja
desinfitseerimise juhiste kohaselt;
7) piiripunkti on keelatud
põllumajandus- ja muud kodulindu sisse tuua vähemalt 24 tunni jooksul
arvates seal § 27 kohase puhastuse ja desinfitseerimise lõpetamisest;
8)
veovahendit on keelatud kasutada põllumajandus- ja muu kodulinnu veoks
24 tunni jooksul arvates selle § 27 kohase puhastuse ja
desinfitseerimise lõpetamisest;
9) tehakse epidemioloogiline
uurimine.
(2) Veovahendis või piiripunktis kõrge patogeensusega lindude gripi
diagnoosimise korral kohaldab Ameti kohaliku asutuse juht järgmisi
kitsendusi ja abinõusid:
1) kohaldatakse lõike 1 punktides 1–3
ja 5–9 sätestatud kitsendusi ja abinõusid;
2) lõike 1
punktis 4 nimetatud linnuliha, linnulihatoodet ja tapasaadust ning
hukatud põllumajanduslinnu korjust käideldakse viivitamata loomse
kõrvalsaadusena või hävitatakse need järelevalveametniku kontrolli all
viisil, mis tõkestab viiruse leviku.
(3) Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal võib piiripunktis asuva
tabandumata põllumajandus- või muu kodulinnu, kes ei ole nakkuskahtlase
või nakatunud kodulinnuga kokku puutunud, jätta tapmata või hukkamata.
6. jagu
Tegutsemisjuhised madala patogeensusega
lindude gripi puhkemise korral
§ 45. Madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral
taudipunktis kohaldatavad kitsendused ja abinõud
(1) Madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral kohaldab
Ameti kohaliku asutuse juht, arvestades riskianalüüsi tulemusi ja
lisas 4 sätestatud kriteeriume, taudipunktis järgmisi asjakohaseid
kitsendusi ja abinõusid:
1) taudipunktis peetav nakatunud lind
hukatakse viivitamata kohapeal järelevalveametniku kontrolli all;
2)
korjused ja taudipunktis olevad haudemunad saadetakse viivitamata
loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks järelevalveametniku kontrolli all;
3)
isikul ja veovahendil on ilma Ameti kohaliku asutuse juhi kirjaliku
loata keelatud siseneda ettevõttesse ja lahkuda sealt;
4)
ettevõttesse on keelatud ilma Ameti kohaliku asutuse juhi kirjaliku
loata tuua sisse ja sealt välja viia koduimetajat, välja arvatud
koduimetaja, keda peetakse üksnes eluruumis, kus puudub võimalus puutuda
kokku põllumajandus- ja muu kodulinnuga ning kus puudub juurdepääs
põllumajandus- ja muu kodulinnu puurile ja pidamise alale;
5)
ettevõttest on keelatud välja viia lindude korjuseid, linnuliha ja teisi
kodulinnult pärinevaid saadusi, sööta, söödanõusid, jäätmeid,
väljaheiteid, sõnnikut, läga, kasutatud allapanu ja muud materjali,
millega viirus võib edasi levida;
6) ettevõttesse on keelatud
ilma Ameti kohaliku asutuse juhi kirjaliku loata sisse tuua ja sealt
välja põllumajandus- ja muud kodulindu;
7) ettevõttes
olevad haudemunad ja korjused saadetakse loomsete kõrvalsaadustena
käitlemiseks;
8) materjal, mis võib olla viirusega saastunud,
töödeldakse järelevalveametniku juhiste kohaselt või saadetakse loomsete
kõrvalsaadustena käitlemiseks;
9) viirusega saastunud
sõnnik, läga ja allapanu töödeldakse järelevalveametniku kontrolli all
§ 27 kohaselt;
10) lindude pidamiseks kasutatud hoone ja
ehitis, tõenäoliselt viirusega saastunud seade ning korjuste, sööda,
sõnniku, läga, allapanu ja muu tõenäoliselt viirusega saastunud
materjali veoks kasutatud veovahend puhastatakse ja desinfitseeritakse
viivitamata või töödeldakse § 27 kohaselt.
(2) Madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral tehakse
taudipunktis epidemioloogiline uurimine § 16 kohaselt ning vajaduse
korral tehakse diagnostiline uurimine diagnoosimise juhendi kohaselt.
(3) Ameti kohaliku asutuse juhi loal võib jätta lõikes 1 nimetatud
kitsenduse või abinõu kohaldamata.
(4) Lõike 3 kohaselt hukkamata jäetud lind eraldatakse tema pidamise
ruumi või muusse siseruumi. Juhul kui teda eraldada ei ole võimalik või
kui see ohustab tema heaolu, võib Ameti kohaliku asutuse juht lubada
eraldada hukkamata jäetud lind tema juhiste kohaselt sama ettevõtte
alal, kus tal ei ole võimalik muude lindude ning loomadega kokku
puutuda. Hukkamata jäetud linnu pidamisel järgitakse Ameti kohaliku
asutuse juhi määratud bio-ohutusmeetmeid. Hukkamata jäetud
põllumajanduslind saadetakse tapamajja tapmiseks.
(5) Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal on lubatud taudipunktis
olevate ja enne kodulindude hukkamist taudipunktis toodetud munade
väljavedu ettevõttest asjakohaseid bio-ohutusmeetmeid järgides
järgmistel juhtudel:
1) ühekordselt kasutatavasse pakendisse
pakendatud munade vedu Ameti kohaliku asutuse juhi määratud
pakendamiskeskusse;
2) munade vedu munakäitlemisettevõttesse, kus
mune töödeldakse pärast nende saabumist viivitamata Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatüki kohaselt;
3)
munade vedu nende käitlemiseks loomsete kõrvalsaadustena.
(6) Taudipunktist välja veetud haudemunade, mis on pärit tõenäolisest
nakkuse sissetoomise ajast arvates kuni lindude gripi kahtluse
kinnitamiseni, asukoht selgitatakse välja ning sellised munad hautakse
välja järelevalveametniku kontrolli all. Haudemunast juba välja koorunud
tibu võetakse kõrgendatud järelevalve alla ja teda uuritakse lindude
gripi suhtes diagnoosimise juhendi kohaselt.
(7) Taudipunktis nakatunud põllumajandus- ja muu kodulinnu hukkamisest,
põllumajanduslinnu tapamajja tapmiseks veost ning taudipunktis olevate
korjuste ja haudemunade kahjutustamisest teavitab Amet viivitamata
Euroopa Komisjoni.
§ 46. Madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral
kodulinnu hukkamine ja tapamajja tapmiseks saatmine
(1) Kui Ameti kohaliku asutuse juht otsustab kitsendusena kohaldada
ettevõttes peetava madala patogeensusega lindude grippi nakatunud linnu
hukkamist või nakatunud põllumajanduslinnu tapmist, tehakse see
järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis tõkestab viiruse leviku.
(2) Ameti kohaliku asutuse juht võib kitsendusena määrata taudipunktis
selle põllumajanduslinnu, kellel ei ole diagnoositud madala
patogeensusega lindude grippi, saatmise tapamajja tapmiseks ning muu
kodulinnu, kellel ei ole diagnoositud madala patogeensusega lindude
grippi, saatmise hukkamiseks sõltuvalt viiruse edasise leviku ohust.
(3) Ameti kohaliku asutuse juht võib kitsendusena kohaldada võimalikus
kontaktses ettevõttes peetava linnu hukkamist või tapamajja tapmiseks
saatmist.
§ 47. Nõuded madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral
põllumajanduslinnu tapamajja tapmiseks saatmise kohta
(1) Kui Ameti kohaliku asutuse juht on § 45 lõike 3 kohaselt otsustanud
jätta nakatunud põllumajanduslinnu hukkamata ja tahab kitsendusena
kohaldada taudipunktis peetava põllumajanduslinnu tapamajja tapmiseks
saatmist, kohaldab ta taudipunktis lisaks § 45 lõikes 1 sätestatud
asjakohastele kitsendustele ja abinõudele järgmisi kitsendusi ja
abinõusid:
1) korraldab ettevõttes peetavatele lindudele
veterinaararsti poolt kliinilise läbivaatuse tegemise;
2)
korraldab põllumajanduslinnu laboratoorse uurimise diagnoosimise juhendi
kohaselt linnult viiruse eritumise määra kindlakstegemiseks.
(2) Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa vedada
põllumajanduslindu ilma vahepeatuseta tema määratud tapamajja
viivitamata tapmiseks, kui ekspertide komisjon on viiruse eritumise
määra laboratoorse uurimise ja riskianalüüsi tulemuste alusel
kinnitanud, et viiruse edasise leviku oht on minimaalne.
(3) Ettevõttest, kus on diagnoositud madala patogeensusega lindude
gripp, põllumajanduslinnu veol tapamajja ja seal tapmisel täidetakse
järgmisi nõudeid:
1) enne põllumajanduslinnu vedu tapamajja
on tapamaja teenindavat järelevalveametnikku sellest teavitatud ning
pärast põllumajanduslinnu saabumist tapamajja teavitab
järelevalveametnik sellest Ameti kohaliku asutust. Tapamajja saabunud
põllumajanduslind tapetakse viivitamata ja eraldi ülejäänud
põllumajanduslindudest. Põllumajanduslinnu veol ja tapmisel kohaldatakse
asjakohaseid bio-ohutusmeetmeid;
2) enne põllumajanduslinnu laadimist
kontrollitakse veovahendi korrasolekut ning veovahend pitseeritakse
järelevalveametniku poolt või tema kontrolli all pärast laadimist ja
veovahend jääb pitseerituks kuni selle jõudmiseni tapamajja;
3)
pärast põllumajanduslinnu mahalaadimist puhastatakse ja
desinfitseeritakse veovahend ja muu veol kasutatud inventar viivitamata
§ 27 kohaselt ning vedaja peab selle kohta dokumenteeritud arvestust;
4)
põllumajanduslinnu tapmisel tekkinud kõrvalsaadusi käideldakse loomsete
kõrvalsaadustena.
§ 48. Taudipunktis kehtestatud kitsenduste lõpetamine
Madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimisel taudipunktis
kohaldatud kitsendused lõpetab Ameti kohaliku asutuse juht.
§ 49. Kontaktses ettevõttes madala patogeensusega lindude gripi
diagnoosimise korral kohaldatavad kitsendused ja abinõud
(1) Kontaktses ettevõttes kohaldab Ameti kohaliku asutuse juht madala
patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral §-des 13 ja 14
sätestatud kitsendusi ja abinõusid, kuni kinnitatakse või laboratoorse
uurimise tulemusena välistatakse kontaktses ettevõttes lindude gripi
esinemine.
(2) Ameti kohaliku asutuse juht võib kohaldada kontaktses ettevõttes
§-s 45 sätestatud kitsendusi ja abinõusid, kui ta peab seda vajalikuks
tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast, eelkõige kui kontaktne
ettevõte asub piirkonnas, kus on põllumajanduslindude suur
asustustihedus. Kontaktses ettevõttes linnu hukkamise üle otsustamisel
arvestatakse lisas 3 toodud kriteeriume ja riskitegureid.
(3) Kui Ameti kohaliku asutuse juht kohaldab kitsendusena kodulinnu
hukkamist, korraldab ta hukatud kodulinnult proovide võtmise
laboratoorseks uurimiseks diagnoosimise juhendi kohaselt, et kinnitada
või välistada kontaktses ettevõttes lindude gripi esinemine.
(4) Madala patogeensusega lindude gripi ametliku diagnoosi kinnitamise
korral puhastatakse ja desinfitseeritakse pärast põllumajandus- ja muu
kodulinnu hukkamiseks ning korjuste ja haudemunade loomsete
kõrvalsaadustena käitlemiseks eemaldamist lindude pidamiseks kasutatud
ehitis, karjamaa, seadmed, sööt, inventar, väljaheited, sõnnik, läga,
kasutatud allapanu ja muu materjal ning lindude veoks kasutatud
veovahend § 27 kohaselt.
§ 50. Ettevõte taasasustamine
Ettevõte taasasustatakse pärast madala patogeensusega lindude gripi
puhangut §-s 29 sätestatud nõuete kohaselt.
§ 51. Ohustatud tsooni määratlemine madala patogeensusega
lindude gripi esinemise korral
(1) Madala patogeensusega lindude gripi esinemise korral kehtestatakse
ohustatud tsoon vähemalt ühe kilomeetri raadiuses taudipunktist. Ameti
kohaliku asutuse juht võib maavanemale jätta tegemata ettepaneku
kehtestada taudipunkti ümber ohustatud tsoon.
(2) Uue taudipunkti avastamise korral muudetakse ohustatud tsooni
ulatust §-s 30 sätestatud korras.
§ 52. Ohustatud tsoonis madala patogeensusega lindude gripi esinemise
korral kohaldatavad kitsendused ja abinõud
(1) Ameti kohaliku asutuse juht kohaldab ohustatud tsoonis madala
patogeensusega lindude gripi esinemise korral järgmisi kitsendusi ja
abinõusid:
1) Ameti kohaliku asutuse juht koostab viivitamata
ohustatud tsoonis asuvate põllumajandusettevõtete nimekirja;
2)
Ameti kohaliku asutuse juht korraldab taudipunktist vähemalt ühe
kilomeetri raadiuses asuvas põllumajandusettevõttes diagnostilise
uurimise diagnoosimise juhendi kohaselt;
3) Ameti kohaliku asutuse
juht määrab korjuste hävitamise või kahjutustamise korra ja annab
korralduse kohaldada asjakohaseid bio-ohutusmeetmeid;
4) ettevõttesse
sisenev ja sealt väljuv isik järgib bio-ohutusmeetmeid;
5)
ettevõttesse sisenev ja sealt väljuv veovahend, samuti lindude, neilt
pärinevate saaduste, sööda, allapanu ja muu võimalikult saastunud
materjali veoks kasutatud veovahend ja materjal, mis võivad olla
viirusega saastunud, puhastatakse ja desinfitseeritakse või töödeldakse
§ 27 kohaselt järelevalveametniku kontrolli all;
6)
korjused kahjutustatakse viivitamata või saadetakse loomsete
kõrvalsaadustena käitlemiseks järelevalveametniku juhiste kohaselt;
7)
ettevõttesse on keelatud ilma Ameti kohaliku asutuse juhi kirjaliku
loata põllumajanduslindu, muud kodulindu ja koduimetajat sisse tuua ja
sealt välja viia, välja arvatud koduimetaja, keda peetakse üksnes
eluruumis, kus puudub võimalus puutuda kokku põllumajandus- ja muu
kodulinnuga ning kus puudub juurdepääs põllumajandus- ja muu kodulinnu
puurile ja pidamise alale;
8) ettevõttest allapanu, sõnnikut ja läga
välja vedada on keelatud. Ameti kohaliku asutuse juht võib anda
kirjaliku loa vedada ettevõttest sõnnikut ja läga välja asjakohaste
bio-ohutusmeetmete kohaselt tema määratud ettevõttesse viivitamata
loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks;
9) turgu, laata,
näitust ja muud üritust, kus on võimalik põllumajandus- ja muude
kodulindude kokkupuutumine, korraldada on keelatud;
10) uluklindude
varude täiendamiseks peetavat lindu vabadusse lasta on keelatud;
11)
põllumajanduslinnu ja muu kodulinnu ning nende munade sissevedu ja vedu
tsooni sees, välja arvatud nende vedu ilma vahepeatuseta
ettevõttesisesel teel ja väljastpoolt ohustatud tsooni pärineva
põllumajanduslinnu, kodulinnu, nende munade ja korjuste vedu ilma
vahepeatuseta ja mahalaadimiseta ohustatud tsooni läbival maanteel või
raudteel ilma Ameti kohaliku asutuse juhi kirjaliku loata on keelatud;
12)
põllumajanduslinnu, sealhulgas ööpäevase tibu, noorlinnu, ja muu
kodulinnu ning neilt pärinevate munade vedu ohustatud tsoonist välja on
keelatud.
(2) Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa asjakohaste
bio-ohutusmeetmete kohaldamise korral ohustatud tsoonist lõike 1
punktis 12 nimetatud kodulinnu ja temalt pärinevate munade järgmiste
vedude kohta:
1) põllumajanduslinnu vedu ilma vahepeatuseta Eestis
asuvasse tapamajja tapmiseks;
2) põllumajanduslinnu vedu Eestis
asuvasse ettevõttesse, kus ei ole põllumajandus- ega muid kodulinde ning
kus teda peetakse kõrgendatud järelevalve all vähemalt 21 päeva;
3)
ööpäevase tibu vedu Eestis asuvasse ettevõttesse, kus teda peetakse
vähemalt 21 päeva. Ööpäevaste tibude saabumisest arvates võetakse
ettevõte kõrgendatud järelevalve alla;
4) ööpäevase
tibu vedu teise ettevõttesse, kui ta on hautatud väljaspool ohustatud
tsooni pärinevast munast ning ööpäevase tibu haudejaama
järelevalveametnik kinnitab haudejaama veo korralduse ja tööhügieeni
kontrolli tulemuste põhjal, et haudemuna, milledest ööpäevane tibu on
hautatud, ei ole ohustatud ja järelevalvetsoonist pärinevate munade ega
ööpäevaste tibudega kokku puutunud;
5) haudemunade
vedu ohustatud tsoonis või sellest väljaspool asuvasse Ameti kohaliku
asutuse juhi määratud haudejaama, kui haudemunad ja nende pakendid
desinfitseeritakse enne väljavedu ning haudemunade päritolu on
märgistuse järgi võimalik kindlaks teha;
6)
toidumunade vedu pakendamiskeskusse, kus nad pakendatakse ühekordselt
kasutatavasse pakendisse;
7) haude- ja toidumunade vedu
munakäitlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatükis sätestatud viisil;
8)
haude- ja toidumunade vedu nende käitlemiseks loomsete kõrvalsaadustena.
(3) Ameti kohaliku asutuse juht võib lisaks selles paragrahvis
sätestatud nõuetele kohaldada ohustatud tsoonis «Loomatauditõrje
seaduse» § 45 alusel lisameetmeid, millest Amet teavitab viivitamata
Euroopa Komisjoni.
§ 53. Ohustatud tsoonis madala patogeensusega lindude gripi esinemise
korral kehtestatud kitsenduste lõpetamine
(1) Madala patogeensusega lindude gripi puhul ohustatud tsoonis
kehtestatud kitsendused lõpetab Ameti kohaliku asutuse juht.
(2) Ohustatud tsoonis madala patogeensusega lindude gripi esinemise
korral kehtestatud kitsendused võib lõpetada, kui on täidetud järgmised
nõuded:
1) ohustatud tsoonis asuva viimase taudipunkti
kodulinnud on hukatud või saadetud tapamajja tapmiseks ning lisas 2
toodud juhiste kohaselt esmase puhastuse ja desinfitseerimise
lõpetamisest on möödunud 21 päeva;
2)
ohustatud tsoonis on tehtud kodulindude uurimine diagnoosimise juhendi
kohaselt ning Ameti kohaliku asutuse juht on diagnoosimise juhendi
kohase uurimise ja riskianalüüsi tulemuste alusel kinnitanud, et madala
patogeensusega lindude gripi leviku oht on väga väike.
(3) Kui lõikes 2 sätestatud nõuded ei ole täidetud, võib ohustatud
tsoonis kehtestatud kitsendused lõpetada, kui on täidetud vähemalt
järgmised nõuded:
1) ohustatud tsoonis kehtestatud
kitsendusi on kohaldatud vähemalt 42 päeva;
2)
ohustatud tsoonis on tehtud kodulindude uurimine diagnoosimise juhendi
kohaselt ning Ameti kohaliku asutuse juht on diagnoosimise juhendi
kohase uurimise ja riskianalüüsi tulemuste alusel kinnitanud, et madala
patogeensusega lindude gripi leviku oht on väga väike.
(4) Ameti kohaliku asutuse juht võib ohustatud tsoonis kehtestatud
kitsendused lõpetada ka Euroopa Komisjoni asjakohases otsuses sätestatud
muude nõuete täitmise korral.
§ 54. Haudejaamas madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise
korral kitsenduste ja abinõude kohaldamata jätmise nõuded
(1) Haudejaamas madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral
võib Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal:
1) jätta
taudipunktis kohaldatavad tõrjemeetmed kohaldamata;
2) jätta
ohustatud tsoonis §-s 52 toodud kitsendused ja abinõud kohaldamata.
(2) Haudejaamas madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral
võib Ameti kohaliku asutuse juht maavanemale jätta tegemata ettepaneku
kehtestada haudejaama ümber ohustatud tsoon.
§ 55. Kitsenduste ja abinõude kohaldamata jätmine teadusuuringus
kasutamiseks või kaitsealuse või haruldase linnuliigi säilitamiseks
peetaval linnul madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral
(1) Eramajapidamises, tsirkuses, loomaaias, lemmikloomakaupluses või
loomapargis peetaval linnul või piiritletud alal teaduslikuks uuringuks
peetaval linnul või kaitsealuse või haruldase linnuliigi säilitamiseks
peetaval linnul madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral
võib Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal:
1) jätta
kohaldamata § 45 lõike 1 punktis 1 sätestatud linnu tapmine ja hukkamine;
2)
jätta kohaldamata § 45 lõike 1 punktis 7 sätestatud haudemunade loomsete
kõrvalsaadustena käitlemine ja lubada selliste munade haudumist;
3)
jätta kehtestamata ohustatud tsoon taudipunkti ümber;
4)
jätta ohustatud tsoonis kohaldamata §-s 52 toodud kitsendused ja abinõud.
(2) Eramajapidamises, tsirkuses, loomaaias, lemmikloomakaupluses või
loomapargis peetaval linnul või piiritletud alal teaduslikuks uuringuks
peetaval linnul või kaitsealuse või haruldase linnuliigi säilitamiseks
peetaval linnul madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral
võib Ameti kohaliku asutuse juht maavanemale jätta tegemata ettepaneku
kehtestada nende ümber ohustatud tsoon.
(3) Kui leitakse, et kodulind, keda Ameti kohaliku asutuse juhi
kirjalikul loal ei hukatud ega tapetud, on taudi leviku seisukohalt
ohtlik, on Ameti kohaliku asutuse juhil õigus kohaldada selle kodulinnu
suhtes tapmist või hukkamist, kohaldada asjakohaseid §-s 45 sätestatud
kitsendusi ja abinõusid, kehtestada taudipunkti ümber ohustatud tsoon
ning kohaldada seal §-s 52 sätestatud kitsendusi ja abinõusid.
(4) Kui leitakse, et lõike 1 punktis 2 nimetatud haudemunad on taudi
leviku seisukohalt ohtlikud, on Ameti kohaliku asutuse juhil õigus
kohaldada nende suhtes loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks saatmist.
§ 56. Erinevate epidemioloogilise staatusega üksustega ettevõte
(1) Ettevõttes, kus on vähemalt kaks erineva epidemioloogilise
staatusega üksust, võib Ameti kohaliku asutuse juht pärast riskide
hindamist ettevõtte madala patogeensusega lindude gripiga nakatumata
üksuses lubada jätta seal peetavad kodulinnud hukkamata ning §-s 45
sätestatud kitsendused ja abinõud kohaldamata, kui ettevõte
veterinaararst kinnitab, et:
1) selles erineva epidemioloogilise
staatusega üksuses ei ole nakkuskahtlast ega nakatunud kodulindu;
2)
ettevõtte struktuur, ruumide suurus ja töökorraldus võimaldavad üksuses
kodulinde eraldi pidada ja ettevõtte ruume tuulutada;
3) erineva
epidemioloogilise staatusega üksustes tehtavaid toiminguid, eelkõige
lindlate hooldus, lindude söötmine ning väljaheidete, sõnniku ja
allapanu eemaldamine, teevad erinevad isikud;
4) erineva
epidemioloogilise staatusega üksuses kasutatavad masinad, seadmed,
tööriistad ja desinfitseerimisseadmed ning seal peetavad koduimetajad on
üksteisest eraldatud.
(2) Ameti kohaliku asutuse juht kohaldab erineva epidemioloogilise
staatusega üksuses, kus tema kirjalikul loal kodulindu ei hukata,
§-des 13 ja 14 nimetatud kitsendusi ja abinõusid.
(3) Kui leitakse, et erineva epidemioloogilise staatusega üksuses peetav
kodulind, kes jäeti Ameti kirjalikul loal hukkamata, on taudi leviku
seisukohalt ohtlik, võib Ameti kohaliku asutuse juht kohaldada selle
kodulinnu suhtes hukkamist ning kohaldada §-s 45 sätestatud kitsendusi
ja abinõusid.
4. peatükk
VAKTSINEERIMINE
1. jagu
Vaktsineerimise üldnõuded
§ 57. Lindude gripi vastase vaktsineerimise otsustamine
Lindude gripi vastase erakorralise või profülaktilise vaktsineerimise ja
selle ulatuse otsustab põllumajandusminister riikliku loomatauditõrje
komisjoni ettepanekul, mis põhineb riskianalüüsil.
§ 58. Kasutatav vaktsiin
(1) Amet teostab järelevalvet lindude gripi vastase vaktsiini
käitlemise, sealhulgas tootmise, sisseveo, ladustamise, jaotamise,
kasutamise, hävitamise ja müügi üle. Lindude gripi vastase vaktsiini
käitlemine, kaasa arvatud tootmine, sissevedu, ladustamine, jaotamine,
kasutamine, hävitamine ja müük toimub «Ravimiseaduse» ja selle alusel
kehtestatud õigusaktide nõuete kohaselt.
(2) Lindude gripi vastasel vaktsineerimisel kasutatakse «Ravimiseaduse»
kohaselt eriloa saanud vaktsiini või Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja
veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega
asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30/04/2004, lk 1–33), kohaselt
Euroopa Liidus kasutamiseks loa saanud vaktsiini.
(3) Amet võib korraldada lindude gripi vastaseks vaktsineerimiseks
kasutatava vaktsiini varude moodustamise ja ladustamise, teavitades
lindude gripi vastase vaktsiini varude liikidest ja kogustest Euroopa
Komisjoni.
2. jagu
Erakorraline vaktsineerimine
§ 59. Erakorraline vaktsineerimine
Kui Eestis või Euroopa Liidu liikmesriigis, mis on Eesti naaberriik,
esineb kõrge patogeensusega lindude gripi puhang või Eesti naaberriigis,
mis ei ole Euroopa liidu liikmesriik, on põllumajandus- või muul
kodulinnul diagnoositud lindude gripp ning riskianalüüsi tulemusena
selgub tõsine oht taudi Eestisse levikuks, võib taudi leviku tõkestamise
lühiajalise erakorralise meetmena kohaldada põllumajandus- ja muude
kodulindude vaktsineerimist lindude gripi vastu (edaspidi erakorraline
vaktsineerimine).
§ 60. Erakorralise vaktsineerimise korraldamine
(1) Erakorralise vaktsineerimise vajadusest teavitab Amet Euroopa
Komisjoni, esitades Euroopa Komisjonile erakorralise vaktsineerimise
programmi, mille Euroopa Komisjon kinnitab oma otsusega.
(2) Erakorralise vaktsineerimise tegemise korraldab Amet pärast Euroopa
Komisjoni poolt erakorralise vaktsineerimise programmi kinnitamist.
(3) Amet võib korraldada erakorralise vaktsineerimise tegemise enne
Euroopa Komisjoni asjakohase otsuse kehtestamist, kui riskianalüüsi
tulemuste kohaselt ei ohusta erakorraline vaktsineerimine tauditõrjet.
Enne erakorralise vaktsineerimise alustamist teavitab Amet Euroopa
Komisjoni erakorralise vaktsineerimise tegemise otsusest ja määrab
geograafilise piirkonna, kus peetavaid põllumajandus- ja muid kodulinde
kavatsetakse vaktsineerida (edaspidi vaktsineerimispiirkond).
(4) Kui Amet korraldab erakorralise vaktsineerimise enne Euroopa
Komisjoni poolt erakorralise vaktsineerimise programmi kinnitamist,
keelab Ameti peadirektor põllumajandus- ja muude kodulindude ning neilt
pärinevate saaduste veo vaktsineerimispiirkonnas ning sinna sisse ja
sealt välja. Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa vedada
põllumajandus- ja muud kodulindu ning neilt pärinevaid saadusi.
§ 61. Erakorralise vaktsineerimise programm
(1) Amet kehtestab erakorralise vaktsineerimise programmi, mille
kohaselt vaktsineeritud nakatumata looma on võimalik eristada
vaktsineeritud nakatunud loomast epideemilise e väliviiruse vastaste
antikehade avastamise teel diagnoosimise teste ja vaktsineerimata
katselinde kasutades («Differentiating Infected from Vaccinated
Animal» – edaspidi DIVA põhimõte).
Erakorralise vaktsineerimise programmis esitatakse järgmine teave:
1)
erakorralise vaktsineerimise vajaduse tinginud olukorra kirjeldus;
2)
vaktsineerimispiirkonna ulatus, seal asuvate ettevõtete arv ja nende
ettevõtete arv, kus vaktsineerimine kavatsetakse teha;
3)
vaktsineeritavad linnud liikide ja lindude pidamise eesmärkide
(aretuskarja lind, munakarja lind, broiler jne) kaupa või
linnukasvatusalad, kus vaktsineerimine kavatsetakse teha;
4)
vaktsineeritavate põllumajandus- ja muude kodulindude ligikaudne arv;
5)
kasutatava vaktsiini koostise ja omaduste kirjeldus;
6) erakorralise
vaktsineerimise kavandatav kestus;
7) nõuded vaktsineeritavate
põllumajandus- ja muude kodulindude veo kohta;
8) kriteeriumid,
mida arvestatakse kontaktses ettevõttes erakorralise vaktsineerimise
tegemise otsustamisel;
9) nõuded vaktsineeritud põllumajandus- ja
muude kodulindude üle arvestuse pidamise ning andmete ajakohastamise ja
säilitamise kohta;
10) kliinilised ja laboratoorsed uuringud,
mis tehakse ettevõttes, kus kodulinde kavatsetakse vaktsineerida, ning
vaktsineerimispiirkonnas asuvas muus ettevõttes, epidemioloogilise
olukorra selgitamiseks ning erakorralise vaktsineerimise tõhususe ning
põllumajandus- ja muude kodulindude liikumise piirangute tõhususe
kontrollimiseks.
§ 62. Nõuded vaktsineerimispiirkonnas kodulindude ja neilt pärinevate
saaduste veo kohta enne Euroopa Komisjoni poolt erakorralise
vaktsineerimise programmi kinnitamist kohaldatava vaktsineerimise korral
(1) Erakorralisel vaktsineerimisel enne Euroopa Komisjoni poolt
erakorralise vaktsineerimise programmi kinnitamist Ameti peadirektori
§ 60 lõike 4 kohaselt kehtestatud veokeelu korral võib Ameti kohaliku
asutuse juhi loal põllumajandus- ja muud kodulindu vedada
vaktsineerimispiirkonnas ning sinna sisse ja sealt välja selles
paragrahvis sätestatud nõuete kohaselt. Veoks kasutatud veovahend
puhastatakse ja desinfitseeritakse viivitamata pärast vedu § 27 kohaselt.
(2) Vaktsineerimispiirkonnast pärinevat kodulindu ja temalt pärinevaid
saadusi Eestist välja vedada on keelatud. Ameti kohaliku asutuse juhi
kirjalikul loal võib vaktsineerimispiirkonnast pärinevat kodulindu ja
temalt pärinevaid loomseid saadusi Eestist välja vedada, kui
sihtkohariigi pädev asutus lubab sellise linnu ja temalt pärinevate
saaduste sissevedu.
(3) Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa
vaktsineerimispiirkonna sees põllumajandus- ja muu kodulinnu ning neilt
pärinevate loomsete saaduste järgmistele vedudele:
1)
haudemunade vedu ilma vahepeatuseta haudejaama, kui nad pärinevad
aretuskarjast, mille lindudel diagnoosimise juhendi kohasel uurimisel ei
ole diagnoositud lindude grippi, ning kui munad on enne äravedu
desinfitseeritud Ameti kohaliku asutuse juhi määratud viisil. Selliste
munade hautamine korraldatakse haudejaamas selliselt, et seal oleks
võimalik kindlaks teha nende haudemunade asukoht;
2)
vaktsineeritud või vaktsineerimata lindude karjast, mida peetakse
munatootmise eesmärgil (edaspidi munatootmiskari) ning mille
lindudel ei ole diagnoosimise juhendi kohaste uuringute tulemusena
diagnoositud lindude grippi, pärinevate munade vedu Ameti kohaliku
asutuse juhi määratud pakendamiskeskusse, kus munad pakendatakse
ühekordselt kasutatavasse pakendisse. Selliste munade veol järgitakse
Ameti kohaliku asutuse juhi määratud bio-ohutusmeetmeid;
3)
vaktsineeritud või vaktsineerimata munatootmiskarjast, mille lindudel ei
ole diagnoosimise juhendi kohaste uuringute tulemusena diagnoositud
lindude grippi, pärinevate munade vedu munakäitlemisettevõttesse, kus
mune käideldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004
II lisa XI peatükis sätestatud nõuete kohaselt;
4)
punktis 1 nimetatud nõuete kohasest haudemunast hautatud ööpäevase tibu
vedu lindlasse või varjualusesse, kus ei ole põllumajanduslinde;
5)
vaktsineeritud või vaktsineerimise programmi kohaselt vaktsineerimata
linnu vedu lindlasse või varjualusesse, kus ei ole põllumajanduslinde,
kui talle on tehtud diagnoosimise juhendi kohased uuringud ja nende
tulemused on lindude gripi suhtes negatiivsed;
6) põllumajanduslinnu
vedu ilma vahepeatuseta Ameti kohaliku asutuse juhi määratud tapamajja
tapmiseks, kui enne tema laadimist veovahendile on talle tehtud
diagnoosimise juhendi kohased uuringud ja nende tulemused on lindude
gripi suhtes negatiivsed.
(4) Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa
vaktsineerimispiirkonnast väljaspool asuvast ettevõttest
vaktsineerimispiirkonnas asuvasse ettevõttesse kodulinnu, temalt
pärinevate munade ja linnuliha järgmiste vedude kohta:
1)
haudemunade vedu ilma vahepeatuseta vaktsineerimispiirkonnas asuvasse
haudejaama, kus nende munade hautamine korraldatakse selliselt, et seal
oleks võimalik kindlaks teha nende haudemunade asukoht;
2)
munade vedu vaktsineerimispiirkonnas asuvasse Ameti kohaliku asutuse
juhi märatud pakendamiskeskusse, kus need pakendatakse ühekordselt
kasutatavasse pakendisse. Selliste munade veol järgitakse Ameti kohaliku
asutuse juhi määratud bio-ohutusmeetmeid;
3) munade vedu
munakäitlemisettevõttesse, kus neid käideldakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatükis sätestatud nõuete
kohaselt;
4) ööpäevase tibu vedu vaktsineerimispiirkonnas asuvasse
lindlasse või varjualusesse, kus ei ole põllumajanduslinde;
5)
kodulinnu vedu vaktsineerimispiirkonnas asuvasse lindlasse või ehitisse,
kus ei ole põllumajanduslinde ning kus teda vajaduse korral
vaktsineeritakse;
6) põllumajanduslinnu vedu ilma vahepeatuseta
vaktsineerimispiirkonnas asuvasse tapamajja viivitamata tapmiseks.
(5) Ameti kohaliku asutuse juht võib anda kirjaliku loa
vaktsineerimispiirkonnast linnu või temalt pärinevate loomsete saaduste
järgmiste vedude kohta:
1) haudemunade vedu ilma vahepeatuseta
haudejaama, kui need munad pärinevad aretuskarja lindudelt, kellel
diagnoosimise juhendi kohaste uuringute tulemusena ei ole diagnoositud
lindude grippi, ning kui munad on enne äravedu desinfitseeritud Ameti
kohaliku asutuse juhi määratud viisil. Selliste munade hautamine
korraldatakse haudejaamas selliselt, et seal oleks võimalik kindlaks
teha nende haudemunade asukoht;
2) vaktsineeritud või vaktsineerimata
munatootmiskarjast, mille lindudel diagnoosimise juhendi kohaste
uuringute tulemusena ei ole diagnoositud lindude grippi, pärinevate
lindude munade vedu Ameti kohaliku asutuse juhi määratud
pakendamiskeskusse, kus munad pakendatakse ühekordselt kasutatavasse
pakendisse. Selliste munade veol järgitakse Ameti kohaliku asutuse juhi
määratud bio-ohutusmeetmeid;
3) vaktsineeritud või
vaktsineerimata munatootmiskarjast, mille diagnoosimise juhendi kohasel
uuringute tulemusena ei ole leitud lindude grippi, pärinevate lindude
munade vedu munakäitlemisettevõttesse, kus mune käideldakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatükis
sätestatud nõuete kohaselt;
4) lõike 3 punktis 1 või lõike
4 punktis 1 nimetatud nõuete kohasest haudemunast hautatud
vaktsineerimata ööpäevase tibu vedu lindlasse või varjualusesse, kus ei
ole põllumajanduslinde;
5) vaktsineerimata põllumajandus- ja muu
kodulinnu, kellele on tehtud diagnoosimise juhendi kohased uuringud ja
nende tulemused on lindude gripi suhtes negatiivsed, vedu lindlasse või
varjualusesse, kus ei ole põllumajanduslinde;
6)
põllumajanduslinnu vedu ilma vahepeatuseta Ameti kohaliku asutuse juhi
määratud tapamajja tapmiseks, kui enne tema laadimist veovahendile on
talle tehtud diagnoosimise juhendi kohased uuringud ja nende tulemused
on lindude gripi suhtes negatiivsed.
(6) Vaktsineerimispiirkonnas peetavalt põllumajanduslinnult pärinevat
linnuliha võib turustada ilma kitsendusteta, kui linnuliha pärineb
lõike 3 punkti 6 või lõike 5 punkti 6 kohaselt tapamajja saadetud
põllumajanduslinnult, kes vastab ühele järgmistest nõuetest:
1)
põllumajanduslind on vaktsineeritud DIVA põhimõtte kohase vaktsiiniga,
teda on korrapäraselt uuritud diagnoosimise juhendi kohaselt, tal ei ole
diagnoositud lindude grippi ja järelevalveametnik on ta 48 tunni jooksul
enne veovahendile laadimist kliiniliselt läbi vaadanud. Vajaduse korral
teeb järelevalveametnik sama ettevõte vaktsineerimata testlinnule
kliinilise läbivaatuse 48 tunni jooksul enne põllumajanduslinnu
laadimist veovahendile;
2) põllumajanduslind on vaktsineerimata ning
tal ei ole diagnoosimise juhendi kohaste uuringute tulemusena leitud
lindude grippi.
(7) Ameti kohaliku asutuse juhi kirjalikul loal võib korjused ja munad
ettevõttest saata nende käitlemiseks loomsete kõrvalsaadustena.
3. jagu
Profülaktiline vaktsineerimine
§ 63. Profülaktiline vaktsineerimine ja selle korraldamine
(1) Kui riskianalüüsi tulemusena selgub, et teatud piirkonna,
linnukasvatusala, linnukasvatusviisi või põllumajandus- ja muu kodulinnu
liigi puhul esineb suur lindude grippi nakatumise oht, võib lindude
gripi leviku tõkestamise pikaajalise ennetava meetmena kasutada
põllumajandus- ja muude kodulindude vaktsineerimist lindude gripi vastu
(edaspidi profülaktiline vaktsineerimine).
(2) Profülaktilise vaktsineerimise vajadusest teavitab Amet Euroopa
Komisjoni, esitades Euroopa Komisjonile kinnitamiseks profülaktilise
vaktsineerimise programmi, mille Euroopa Komisjon kinnitab asjakohase
Euroopa Liidu õigusaktiga.
(3) Amet korraldab profülaktilise vaktsineerimise pärast profülaktilise
vaktsineerimise programmi kinnitamist.
§ 64. Profülaktilise vaktsineerimise programm
Amet kehtestab DIVA põhimõtte kohase profülaktilise vaktsineerimise
programmi, milles esitatakse järgmine teave:
1) profülaktilise
vaktsineerimise tinginud olukorra üksikasjalik kirjeldus koos taudialase
ajalooga;
2) piirkond või linnukasvatusala ja selle ulatus või
linnukasvatuse tüüp lindude pidamise eesmärgi järgi, kus vaktsineerimine
kavatsetakse teha;
3) vaktsineerimispiirkonnas asuvate ettevõtete arv
ja nende ettevõtete arv, kus vaktsineerimine kavatsetakse teha;
4)
vaktsineeritavad linnud liikide ja lindude pidamise eesmärkide
(aretuskarja lind, munakarja lind, broiler jne) kaupa;
5)
vaktsineeritavate põllumajandus- ja muude kodulindude ligikaudne arv;
6)
kasutatava vaktsiini koostise ja omaduste kirjeldus;
7)
profülaktilise vaktsineerimise kavandatav kestus;
8) nõuded
vaktsineeritavate põllumajandus- ja muude kodulindude veo kohta;
9)
kriteeriumid, mida arvestatakse kontaktses ettevõttes erakorralise
vaktsineerimise tegemise otsustamisel;
10) nõuded vaktsineeritud
põllumajandus- ja muude kodulindude üle arvestuse pidamise ning andmete
ajakohastamise ja säilitamise kohta;
11) diagnoosimise juhendi
kohaselt tehtavad kliinilised ja laboratoorsed uuringud, mida tehakse
ettevõttes, kus vaktsineeritakse kodulinde;
12) kliinilised ja
laboratoorsed uuringud, mis tehakse ettevõttes, kus kodulinde
kavatsetakse vaktsineerida, ning muus vaktsineerimispiirkonnas asuvas
ettevõttes ja linnukasvatusalal, mille arv on asjakohane
epidemioloogilise olukorra selgitamiseks ning erakorralise
vaktsineerimise tõhususe ja põllumajandus- ja muude kodulindude
liikumise piirangute tõhususe kontrollimiseks.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 65. Määruse kehtetuks tunnistamine
Põllumajandusministri 11. aprilli 2003. a määrus nr 41 «Lindude gripi
tõrje eeskiri» (RTL 2003, 51, 754) tunnistatakse kehtetuks.
§ 66. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 15. juulil 2007. a.
1
Nõukogu direktiiv 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse
meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT
L 10, 14.01.2006, lk 16–65).
|
Minister Helir-Valdor SEEDER
|
|
Toiduohutuse asekantsler
kantsleri ülesannetes
Toivo NÕVANDI
|
|
Põllumajandusministri 25. juuni 2007. a määruse
nr 111 «Lindude gripi tõrje eeskiri»
lisa
1
|
Lindude gripi esinemisest ja kohaldatud tauditõrjemeetmetest
Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide pädevate asutuste teavitamisel
edastatavad andmed
1. Amet esitab 24 tunni jooksul pärast riigis uue esmase
taudipuhangu kinnitamist või tapamajas, veovahendis, piiripunktis või
karantiinikeskuses lindude gripi viiruse kindlakstegemist Euroopa
Komisjonile ja liikmesriikide pädevatele asustustele selleks ettenähtud
Euroopa Liidu sisese loomataudidest teavitamise süsteemi (Animal
Disease Notification System – ADNS) kaudu järgmised andmed:
1.1.
teavitamise kuupäev;
1.2. teavitamise kellaeg;
1.3.
päritoluriik;
1.4. loomataudi nimetus;
1.5. taudipuhangu või
tapamajas või veovahendis lindude gripi kindlakstegemise
järjekorranumber;
1.6. esimese taudikahtluse otsustamise kuupäev;
1.7.
lindude gripi kinnitamise kuupäev ja kinnitamiseks kasutatud meetod;
1.8.
lindude gripi avastamise koht (ettevõte, tapamaja, veovahend või muu);
1.9.
selle ettevõte, tapamaja või veovahendi, kus lindude gripi esinemine on
kindlaks tehtud, piirkond ja geograafiline asukoht;
1.10. kasutusele
võetud tauditõrjemeetmed.
2. Lisaks punktis 1 nimetatud andmetele tapamajas või veovahendis
esitatakse lindude gripi diagnoosimise korral ka järgmised andmed:
2.1.
kodulindude hinnanguline arv tapamajas või veovahendis linnuliigiti ja
lindude pidamise eesmärkide (aretuskarja lind, munakarja lind, broiler
jne) kaupa;
2.2. surnud kodulindude hinnanguline arv tapamajas või
veovahendis linnuliigiti ja lindude pidamise eesmärkide (aretuskarja
lind, munakarja lind, broiler jne) kaupa;
2.3. kodulindude
haigestumuse protsent kodulindude pidamise eemärkide kaupa (aretuskarja
lind, munakarja lind, broiler jne) ja nende kodulindude hinnanguline
arv, kellel on diagnoositud lindude gripp;
2.4. tapamajas või
veovahendis hukatud või tapetud kodulindude hinnanguline arv;
2.5.
loomse kõrvalsaadusena käitlemiseks saadetud kodulindude hinnanguline
arv;
2.6. tapamaja kaugus lähimast ettevõttest, kus
põllumajanduslindu või muud kodulindu peetakse turustamiseks või muul
viisil tulu saamiseks;
2.7. selle ettevõtte, millest pärineb
tapamajas või veovahendis olev nakatunud kodulind või tema korjus.
3. Teisese taudipuhangu esinemise korral esitatakse punktides 1
ja 2 nimetatud andmed Euroopa Komisjonile eelmise nädala kohta vähemalt
iga nädala esimesel tööpäeval.
4. Taudipuhangu esinemise kinnitamise korral ning ettevõttes,
tapamajas või veovahendis lindude gripi diagnoosimise korral esitab Amet
viivitamata pärast punktide 1–3 kohast teavitamist Euroopa Komisjonile
ja liikmesriikide pädevatele asutustele kirjaliku ettekande, milles
märgitakse vähemalt järgmised andmed:
4.1. kuupäev,
millal ettevõttes, tapamajas või veovahendis olev kodulind tapeti või
hukati ja tema korjus loomse kõrvalsaadusena käitlemiseks eemaldati;
4.2.
andmed lindude gripi viiruse oletatava või kindlaksmääratud päritolu
kohta;
4.3. tapamajas või veovahendis avastatud lindude gripi viiruse
geneetiline alatüüp;
4.4. andmed loomade liikumise üle
järelevalve teostamise korra kohta;
4.5. kui kontaktses
ettevõttes või ettevõttes, kus kahtlustatakse nakatumist lindude grippi,
peetavad kodulinnud hukati või tapeti, esitatakse järgmised andmed:
4.5.1.
ettevõttes hukatud või tapetud kodulindude hinnanguline arv linnuliigiti
ja lindude pidamise eesmärkide kaupa (aretuskarja lind, munakarja lind,
broiler jne);
4.5.2. kontaktse ettevõtte epidemioloogilise seose
kirjeldus nakkusallikaga või muu põhjus, mille alusel on ettevõttes
kahtlustatud lindude gripi esinemist;
4.5.3. kui kontaktses
ettevõttes on kodulind jäetud hukkamata või tapmata, siis sellise otsuse
tegemise põhjused.
5. Piiripunktis või importi reguleerivate ühenduse õigusaktide
kohaselt tegutsevas keskuses või karantiinikeskuses ühendusse
sissetoodud või sisseveetaval elusal kodulinnul või temalt pärineval
saadusel lindude gripi viiruse avastamisest ja kohaldatud
tauditõrjemeetmetest teavitab Amet viivitamata Euroopa Komisjoni.
6. Järelevalve või seire tulemusena avastatud suurest ohust
inimese tervisele teavitab Amet Euroopa Komisjoni ja liikmesriike 24
tunni jooksul.
|
Toiduohutuse asekantsler
kantsleri ülesannetes
Toivo NÕVANDI
|
|
Põllumajandusministri 25. juuni 2007. a määruse
nr 111 «Lindude gripi tõrje eeskiri»
lisa
2
|
Puhastamise ja desinfitseerimise juhised
1. Puhastamine ja desinfitseerimine
|
1.1. Puhastamine ja desinfitseerimine või töötlemine ning vajaduse
korral putukate ja näriliste tõrje toimub järelevalveametniku
kontrolli all ning tema antud juhiseid järgides.
|
1.2. Kasutatav desinfektsioonivahend ja selle kontsentratsioon
peavad olema Veterinaar- ja Toiduameti poolt heakskiidetud.
Desinfektsioonivahend ja selle kasutamise kontsentratsioon peavad
tagama viiruse hävimise.
|
1.3. Desinfektsioonivahendi ja töötlemisviisi valikul võetakse
arvesse hoone, veovahendi ja muu töödeldava eseme iseärasusi.
|
1.4. Desinfektsioonivahendit ja rasvatustamiseks kasutatavat
vahendit kasutatakse tootja etteantud juhiste kohaselt või nende
puudumise korral järelevalveametniku või Ameti kohaliku asutuse juhi
juhiste kohaselt.
|
1.5. Desinfektsioonivahendi ja rasvatustamiseks kasutatava vahendi
kasutamisel jälgitakse, et nende mõju koos teiste vahenditega ja
omavahel kasutamisel ei vähene. Eriti tuleb jälgida tootja
kehtestatud tehnilisi parameetreid, nagu rõhk, miinimumtemperatuur
ja kokkupuuteaeg.
|
1.6. Puhastamisel ja desinfitseerimisel järgitakse järgmisi nõudeid:
1.6.1. allapanu ja väljaheited immutatakse põhjalikult
desinfektsioonivahendiga;
1.6.2. kui puhastamist ja desinfitseerimist segav seade ja rajatis
on võimaluse korral eemaldatud või demonteeritud, puhastatakse ja
desinfitseeritakse harjates ja küürides tõenäoliselt saastunud
pind, eelkõige põrand, lagi, ramp ja sein;
1.6.3. lõpp-puhastusel ja desinfektsioonil kantakse pinnale
desinfektsioonivahend tootja soovitatud vähimaks kokkupuuteajaks.
|
1.7. Kui puhastatakse rõhu all oleva vedelikuga ja sellele järgneb
desinfitseerimine, välditakse eelnevalt puhastatud osade
ristsaastumist. Välditakse desinfitseeritud osade ristsaastumist.
|
1.8. Seade, rajatis, ese või latter, mis võib olla saastunud,
puhastatakse ja desinfitseeritakse või hävitatakse.
|
1.9. Ettevõttes veoks kasutatud ja töötaja isiklik veovahend
puhastatakse ja desinfitseeritakse.
|
1.10. Loomapidaja peab arvestust tehtud puhastus- ja
desinfitseerimistööde kohta, sealhulgas sõidukite kohta,
sõidupäevikus, mille vajaduse korral kinnitab järelevalveametnik.
|
2. Puhastamine ja desinfitseerimine taudipunktis
|
2.1. Esmane puhastamine ja desinfitseerimine taudipunktis toimub
järgmiselt:
2.1.1. kodulinnu hukkamise ajal võetakse kasutusele asjakohased
meetmed viiruse leviku vältimiseks või vähendamiseks. See hõlmab
muu hulgas ka ajutise desinfitseerimisseadme paigaldamise,
kaitseriietuse kasutamise ja duši paigaldamise, kasutatud seadme,
vahendi ja rajatise saastatusest puhastamise ning
ventilatsiooniseadme väljalülitamise;
2.1.2. hukatud kodulinnu korjus pihustatakse üle
desinfitseerimisvahendiga ning veetakse töötlemiseks ja
hävitamiseks ettevõttest välja kinnises ja lekkekindlas mahutis
järelevalveametniku kontrolli all viisi, mis tõkestab viiruse
leviku;
2.1.3. kui linnu korjus on loomse kõrvalsaadusena käitlemiseks ära
veetud, pihustatakse ettevõtte osas, kus kodulindu peeti, ning
hukkamise, tapmise või tapajärgse kontrolli ajal saastunud muu
hoone, hoovi vms osas desinfitseerimisvahendit;
2.1.4. kude või veri, mis võis tapmise või tapajärgse kontrolli
ajal maha sattuda, ja hoonest, hoovist, tööriistadelt või mujalt
pärit suurem mustus kogutakse kokku ning eemaldatakse koos
korjustega loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks;
2.1.5. kasutatud desinfitseerimisvahend jäetakse pinnale vähemalt
24 tunniks.
2.2. Lõpp-puhastus ja desinfitseerimine toimub
järgmiselt:
2.2.1. sõnnik, läga ja kasutatud allapanu eemaldatakse ja neid
töödeldakse punktis 3 kirjeldatud viisil;
2.2.2. pinnalt eemaldatakse rasvatustamisvahendiga rasv ja mustus
ning pind pestakse külma veega;
2.2.3. pärast külma veega pesemist pihustatakse pinnale taas
desinfitseerimisvahendit;
2.2.4 seitsme päeva pärast töödeldakse ruumi rasvatustamisainega,
pestakse külma veega, pihustatakse pinnale
desinfitseerimisvahendit ning pestakse veelkord külma veega.
|
3. Saastunud allapanu, sõnniku ja läga desinfitseerimine
|
3.1. Tahke sõnnik ja kasutatud allapanu tuhastatakse või töödeldakse
neid auruga +70 °C juures või maetakse pinnasekihi alla nii
sügavale, et oleks välistatud loomade, sealhulgas näriliste ja
metslindude ligipääs, või virnastatakse. Virnale pihustatakse
desinfektsioonivahendit ja seejärel jäetakse virn vähemalt 42
päevaks seisma, kattes virna või virnastades selle ümber selliselt,
et oleks tagatud kogu virnastatud sõnniku termiline töötlemine
temperatuuril +70 °C.
|
3.2. Vedel sõnnik ja läga ladustatakse vähemalt 60 päevaks pärast
viimase koguse lindude gripi ohtliku sõnniku ja läga lisandumist.
Järelevalveametnik võib seda ajavahemikku lühendada, kui vedelat
sõnnikut ja läga on tõhusalt töödeldud järelevalveametniku juhiste
kohaselt viisil, mis tagab viiruse hävimise.
|
4. Erijuhud
|
4.1. Kui tehnilistel põhjustel või ohutuse tagamise eesmärgil ei ole
võimalik teha puhastamist ja desinfitseerimist punkti 1 ja 2 nõuete
kohaselt, siis puhastatakse ja desinfitseeritakse hoonet ja ruumi
nii palju kui võimalik, et vältida viiruse levikut, ning neisse ei
tohi vähemalt ühe aasta jooksul arvates puhastamisest ja
desinfitseerimisest paigutada kodulinde, muid loomi, esemeid ega
muud materjali ning sinna ei tohi siseneda inimene ega veovahend.
|
4.2. Seadmed, esemed ja materjal, mida ei ole võimalik tõhusalt
puhastada ja desinfitseerida või töödelda, hävitatakse
järelevalveametniku kontrolli all tema antud juhiseid järgides
viisil, mis välistab viiruse leviku.
|
4.3. Amet võib ettevõtte puhul, kus peetakse loomi väljas, või muul
juhul lubada teha puhastamist ja desinfitseerimist erinevalt
punktides 1 ja 2 kirjeldatust, võttes arvesse ettevõtte liiki ja
ilmastikutingimusi.
|
4.4. Amet võib erinevalt punktis 3 kirjeldatust lubada vedada
saastunud sõnnik, läga ja allapanu kinnises ja lekkekindlas mahutis
ettevõttesse või vaheladustuskohta viivitamata töötlemiseks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1774/2002 kohaselt võimaliku
haigusetekitaja hävitamiseks või komitoloogia menetluse kaudu vastu
võetud eeskirjade kohaselt. Vedu toimub järelevalveametniku
kontrolli all. Kasutatud veovahend puhastatakse ja
desinfitseeritakse pärast vedu selle lisa kohaselt.
|
|
Toiduohutuse asekantsler
kantsleri ülesannetes
Toivo NÕVANDI
|
|
Põllumajandusministri 25. juuni 2007. a määruse
nr 111 «Lindude gripi tõrje eeskiri»
lisa
3
|
Ennetava tauditõrjeprogrammi raames ja kontaktses ettevõttes
tauditõrjemeetmete kohaldamise otsustamise kriteeriumid
Ettevõttes kodulinnu hukkamise või tapmise poolt
|
Ettevõttes kodulinnu hukkamise või tapmise vastu
|
Kodulinnul esinevad kliinilised tunnused, mis viitavad lindude gripi
esinemisele, või ettevõttel on epidemioloogiline seos taudipunktiga.
|
Kodulinnul esinevad kliinilised tunnused ei viita lindude gripi
esinemisele ja ettevõttel puudub epidemioloogiline seos
taudipunktiga.
|
Enamik ettevõttes peetavatest lindudest kuuluvad lindude gripi
suhtes suurema vastuvõtlikkusega linnuliiki.
|
Enamik ettevõttes peetavatest lindudest ei kuulu lindude gripi
suhtes suurema vastuvõtlikkusega linnuliiki.
|
Kontaktne ettevõte asub piirkonnas, kus on suur põllumajanduslindude
asustustihedus.
|
Kontaktne ettevõte ei asu piirkonnas, kus on suur
põllumajanduslindude asustustihedus.
|
Lindude gripp on esinenud taudipunktis mõnda aega ja haigusetekitaja
on tõenäoliselt enne tauditõrjemeetmete kohaldamist taudipunktist
ulatuslikult levinud.
|
Lindude gripp on taudipunktis diagnoositud, kuid haigusetekitaja
ei
ole tõenäoliselt jõudnud enne tauditõrjemeetmete kohaldamist
taudipunktist ulatuslikult levida.
|
Kontaktne ettevõte asub taudipunktist kuni 500 meetri kaugusel.
Suure põllumajanduslindude asustustihedusega piirkonnas võib see
vahe suurem olla.
|
Kontaktne ettevõte asub taudipunktist kaugemal kui 500 meetrit.
Suure põllumajanduslindude asustustihedusega piirkonnas võib see
vahe suurem olla.
|
Ettevõtte või eramajapidamise ja rohkem kui ühe taudipunkti vahel on
epidemioloogiline seos.
|
Ettevõte või eramajapidamise ja taudipunkti vahel puudub
epidemioloogiline seos.
|
Taudi levik ei ole kontrolli all. Taudipunktide arv suureneb
pidevalt.
|
Taudi levik on kontrolli all. Uusi taudipunkte ei avastata.
|
|
Toiduohutuse asekantsler
kantsleri ülesannetes
Toivo NÕVANDI
|
|
Põllumajandusministri 25. juuni 2007. a määruse
nr 111 «Lindude gripi tõrje eeskiri»
lisa
4
|
Madala patogeensusega lindude gripi diagnoosiga kodulinnu
hukkamise ning kodulinnu ja temalt pärinevate munade veo
lubamise üle otsustamise kriteeriumid
Madala patogeensusega lindude gripi diagnoosiga kodulinnu hukkamise ning
kodulinnu ja temalt pärinevate munade veo lubamise üle otsustamisel
arvestab Ameti kohaliku asutuse juht järgmisi kriteeriume:
1)
põllumajandus- ja muu kodulinnu liik ning tema pidamise eesmärk;
2)
ettevõtete arv maakonnas, kus asub sihtkohaettevõtte;
3)
veo sihtkohaks määratud tapamaja, haudejaama või pakendamiskeskuse
asukoht;
4) sihtkohaettevõttes või linnukasvatusalal, kuhu lindu või
temalt pärinevaid saadusi tahetakse vedada, ning veo ja tapmise käigus
kohaldatavad bio-ohutusmeetmed;
5) veomarsruut;
6) lindude gripi
leviku teed ja muu teave lindude gripi leviku kohta;
7) lindude
gripist tulenev oht inimese tervisele või ohu puudumine;
8)
veetavalt linnult pärinevate loomsete saaduste edasine käitlemine;
9)
kodulinnu hukkamise ning kodulinnu ja temalt pärinevate munade veo
lubamisega kaasnev sotsiaalmajanduslik ja muu mõju elanikkonnale.
|
Toiduohutuse asekantsler
kantsleri ülesannetes
Toivo NÕVANDI
|