Määrus kehtestatakse «Piirivalveteenistuse
seaduse» § 66 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määruses sätestatakse piirivalve autasud ning piirivalve autasuga
autasustamine, autasu kirjeldus, autasu väljaandmine ja kandmine.
§ 2. Piirivalve autasud
Piirivalve autasud on:
1) rinnamärk Mõõk ja Ilves;
2)
Piirikotka teeneteplaat;
3) piirivalveohvitseri teenetemärk
Piirikotkas;
4) piirivalve nimeline auterarelv;
5) piirivalve
teeneterist;
6) piirivalve teenistusrist;
7) piirivalve nimeline
tulirelv.
2. peatükk
RINNAMÄRK MÕÕK JA ILVES
§ 3. Rinnamärk Mõõk ja Ilves
Rinnamärk Mõõk ja Ilves (edaspidi rinnamärk)
on asutatud 1993. aastal ühendava ja austava sümbolina piirivalves
teenivatele ja teeninud ametnikele ning isikutele.
§ 4. Rinnamärgiga autasustamine
Rinnamärgiga autasustatakse:
1) piirivalve- ja avaliku
teenistuse ametnikke ning töölepingu alusel töötavaid isikuid, kelle
staaž piirivalves on vähemalt 2 aastat või silmapaistvate teenete eest
erandolukorras;
2) erandkorras teisi isikuid piirivalvele osutatud
teenete eest.
§ 5. Rinnamärgi kirjeldus
(1) Rinnamärk (lisa 1) kujutab võitluseks valmistunud ilvese pead
löögiks tõstetud mõõga kõrval, sümboliseerimaks Eesti piirivalve
valvsust ja otsustavust.
(2) Rinnamärk on kujult ülemise lõigatud parema nurgaga võrdkülgne
kolmnurk. Külje pikkus on 35 mm. Ülemise külje paremal serval on
aastaarv «1922» ja vasakul «1990», tähistamaks Eesti piirivalve
asutamise ja taasasutamise aastaarve.
(3) Rinnamärk on valmistatud oksüdeeritud melhiorist, ilvese pea taust
on kaetud sinise emailiga.
(4) Rinnamärgi tagaküljele on graveeritud märgi number ja autasustamise
aastaarv. Märgi kinnituseks on kinnituskruvi.
§ 6. Rinnamärgi taotlemine ja andmine
(1) Motiveeritud ettekande rinnamärgi andmiseks teeb üldjuhul ametniku
vahetu ülem ja edastab selle otsustamiseks Piirivalveameti
peadirektorile vastavalt asutuse asjaajamise korrale.
(2) Taotluses märgitakse rinnamärgiga autasustamiseks esitatud
piirivalveametniku:
1) auaste või ametikoht;
2) ees- ja
perekonnanimi;
3) teenistuskoht;
4) piirivalvele osutatud teene.
(3) Kui isik, kellele rinnamärgi andmist taotletakse, ei ole
piirivalveametnik, märgitakse taotluses isiku:
1) ees- ja
perekonnanimi;
2) töökoht ja ametinimetus;
3)
piirivalvele osutatud teene.
(4) Rinnamärk antakse Piirivalveameti peadirektori käskkirja alusel.
(5) Rinnamärgiga autasustatakse isikut üks kord.
§ 7. Rinnamärgi kätteandmine
(1) Rinnamärke antakse kätte üks kord aastas Eesti piirivalve
aastapäeval, s.o 1. novembril. Erandkorras võidakse muul tähtpäeval anda
rinnamärk käesoleva määruse § 4 lõikes 2 nimetatud isikutele.
(2) Rinnamärk antakse üle asutuse juhi poolt koos tunnistusega, millele
kirjutab alla Piirivalveameti peadirektor ning tunnistus kinnitatakse
Piirivalveameti pitsatiga.
(3) Rinnamärk ja rinnamärgi tunnistus valmistatakse Piirivalveameti
kulul.
(4) Rinnamärgi saanud isikute üle peab arvestust Piirivalveameti
personali- ja dokumendihalduse osakond.
(5) Rinnamärgi dublikaadi tellib isiku taotluse alusel valmistajalt
Piirivalveamet. Isik, kellele rinnamärk on antud, tasub valmistajale
rinnamärgi dublikaadi eest.
§ 8. Rinnamärgi kandmine
(1) Rinnamärgi kandmise õigus on isikutel, keda on rinnamärgiga
autasustatud Piirivalveameti peadirektori käskkirja alusel.
(2) Piirivalveametnikud kannavad rinnamärki vormiriietuse vasaku
rinnatasku peal:
1) üksikult rinnatasku keskkohal;
2) mitme
rinnamärgi kandmisel esikohal;
3) koos piirivalveohvitseri
teenetemärgiga Piirikotkas viimase all keskel.
(3) Erariietel kantakse rinnamärki vasakul pool rinna kõrgusel.
(4) Rinnamärki kantakse kooskõlas riiklike teenetemärkide kandmise hea
tavaga.
(5) Rinnamärgi ja selle kujutise kasutamine reklaamtrükistel ja muudes
ärilist kasumit taotlevates seostes on keelatud.
3. peatükk
PIIRIKOTKA TEENETEPLAAT
§ 9. Piirikotka teeneteplaat
Piirikotka teeneteplaat (edaspidi teeneteplaat) on asutatud
1995. aastal piirivalve arendamise tunnustamiseks.
§ 10. Teeneteplaadiga autasustamine
Teeneteplaadiga autasustatakse:
1) piirivalve- ja avaliku teenistuse
ametnikke ning töölepingu alusel töötavaid isikuid silmapaistvate
teenete eest piirivalve põhi- või toetava tegevuse arendamise või
pikaajalise laitmatu teenistuse eest;
2) erandkorras teisi isikuid ja
organisatsioone koostöö ja teenete eest piirivalve arendamisel.
§ 11. Teeneteplaadi kirjeldus
(1) Teeneteplaat (lisa 2) on halli värvi aluskilbil väiksemale musta
värvi kilbile paigutatud piirivalve eraldusmärk Piirikotkas, millel on
laialisirutatud tiibadega, kaheteralist mõõka hoidev kotkas, kes on
ümbritsetud ovaalse tammepärjaga. Kotka selja taga on piiritulp, mille
ülaosal paikneb väike riigivapp. Tammepärja alumisel osal on Eesti
piirivalve asutamise kuupäev «01.XI 1922». Piirivalve eraldusmärgi
kujutise kõrgus on 89 mm ja laius 74 mm.
(2) Piirivalve eraldusmärgi kujutis on valmistatud oksüdeeritud
hõbedast. Riigivapp on valmistatud kullavärvi metallist. Lõvid
riigivapil on sinisest ja triibud piiritulbal sini-must-valgest emailist.
(3) Aluskilp ja pealiskilp on valmistatud puidust. Aluskilbi ülemise
ääre laius on 149 mm ja aluskilbi kõrgus on 189 mm. Aluskilbi esikülje
äär on kaldu maha lõigatud 5 mm laiuselt.
(4) Pealiskilbi ülemise ääre laius on 107 mm ja pealiskilbi kõrgus on
117 mm. Pealiskilbi äär on kaldu maha lõigatud 8 mm laiuselt.
(5) Pealiskilbi kohale on paigutatud kaks hõbedast plaati. Ülemisel
plaadil on tekst «EESTI PIIRIVALVE ESTONIAN BORDER GUARD».
(6) Ülemise plaadi kõrgus on 27 mm ja laius 110 mm. Ülemise plaadi äär
on kaldu maha lõigatud 2 mm laiuselt.
(7) Alumise plaadi kõrgus on 20 mm ja laius 110 mm. Alumisele plaadile
graveeritakse isiku nimi, teene ja autasu andmise kuupäev.
(8) Aluskilbi tagaküljel on süvendi peale paigutatud ümmargune metallist
kinnitusplaat.
§ 12. Teeneteplaadi taotlemine ja andmine
(1) Ettepanekuid teeneteplaadi andmiseks on õigus esitada
Piirivalveameti peadirektoril, staabiülemal, peadirektori asetäitjal,
osakondade ülematel, piirivalveasutuste ülematel ning Piirivalvekolledži
direktoril.
(2) Teeneteplaadi taotlused vaatab läbi Piirivalveameti peadirektori
käskkirjaga moodustatud Piirivalve Autasude Komisjon.
(3) Kirjalikus taotluses Piirivalve Autasude Komisjonile tuleb esitada
kandidaadi:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) auaste ja ametikoht;
3)
kodakondsus;
4) kirjeldus, millise teene või teenete eest
teeneteplaadi andmist taotletakse;
5) varem antud riiklikud ja
ametkondlikud au- ja teenetemärgid;
6) taotluse esitaja.
(4) Teeneteplaat antakse Piirivalveameti peadirektori käskkirja alusel.
(5) Teeneteplaadiga autasustatakse isikut üks kord.
§ 13. Teeneteplaadi kätteandmine
(1) Teeneteplaat antakse kätte Piirivalveameti peadirektori või tema
poolt volitatud isiku poolt koos Piirivalveameti peadirektori vastava
käskkirja koopiaga.
(2) Teeneteplaat valmistatakse Piirivalveameti kulul.
(3) Teeneteplaadi saanud isikute üle peab arvestust Piirivalveameti
personali- ja dokumendihalduse osakond.
(4) Teeneteplaadi dublikaadi tellib isiku taotluse alusel valmistajalt
Piirivalveamet. Isik, kellele teeneteplaat on antud, tasub valmistajale
teeneteplaadi dublikaadi eest.
(5) Teeneteplaadi ja selle kujutise kasutamine reklaamtrükistel ja
muudes ärilist kasumit taotlevates seostes on keelatud.
4. peatükk
PIIRIVALVEOHVITSERI TEENETEMÄRK PIIRIKOTKAS
§ 14. Piirivalveohvitseri teenetemärk Piirikotkas
(1) Piirivalveohvitseri teenetemärk Piirikotkas (edaspidi teenetemärk)
on asutatud 1994. aastal Eesti iseseisvuse 76. aastapäeval eesmärgiga
võtta kasutusele 1932. aastal kinnitatud piirivalve väeosamärk ja seda
kõrgemalt väärtustada.
(2) Teenetemärk antakse piirivalve taastamisel, kindlustamisel ja
arendamisel osutatud teenete tunnustamiseks.
§ 15. Teenetemärgiga autasustamine
Teenetemärgiga autasustatakse:
1) piirivalveohvitsere, kes on
eeskujuks ohvitseride käitumisnormide järgimisel ja kelle staaž
piirivalves on vähemalt 5 aastat, kohusetundliku teenistusülesannete
täitmise eest;
2) erandkorras Eesti ja välisriikide ohvitsere
lugupidamise ja austuse märgiks Eesti piirivalvele osutatud
silmapaistvate teenete eest.
§ 16. Teenetemärgi kirjeldus
(1) Teenetemärk (lisa 3) on 1932. aastal kinnitatud piirivalve
väeosamärgi koopia ja kujutab endast laialisirutatud tiibadega,
kaheteralist mõõka hoidvat kotkast, kes on ümbritsetud ovaalse
tammepärjaga. Kotka selja taga on piiritulp, mille ülaosal paikneb väike
riigivapp. Tammepärja alumisel osal on Eesti piirivalve asutamise
kuupäev «01.XI 1922».
(2) Teenetemärgi kõrgus on 45 mm ja laius on 38 mm.
(3) Teenetemärk on valmistatud oksüdeeritud hõbedast. Riigivapp on
kuldne. Lõvid riigivapil on sinisest ja triibud piiritulbal
sini-must-valgest emailist.
(4) Teenetemärgi tagaküljel on märgi number. Teenetemärgil on keermega
kinnitus.
§ 17. Teenetemärgi taotlemine ja andmine
(1) Taotlusi teenetemärgi andmiseks on õigus esitada Piirivalveameti
peadirektoril, staabiülemal, peadirektori asetäitjal, osakondade
ülematel, piirivalveasutuste ülematel ning Piirivalvekolledži direktoril.
(2) Teenetemärgi andmise taotlused vaatab läbi Piirivalve Autasude
Komisjon.
(3) Kirjalikus taotluses Piirivalve Autasude Komisjonile tuleb esitada
kandidaadi:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) auaste ja ametikoht;
3)
kodakondsus;
4) kirjeldus, millise teene või teenete eest
teeneteplaadi andmist taotletakse;
5) varem antud riiklikud ja
ametkondlikud au- ja teenetemärgid;
6) taotluse esitaja.
(4) Teenetemärk antakse Piirivalveameti peadirektori käskkirja alusel.
(5) Teenetemärgiga autasustatakse isikut üks kord.
§ 18. Teenetemärgi kätteandmine
(1) Teenetemärki antakse välja üks kord aastas, Vabariigi aastapäeval –
24. veebruaril.
(2) Erandkorras toimub välisriikide ohvitseride autasustamine nende
Eestis viibimise ajal või Piirivalveameti juhtkonna külaskäigul
välisriigis.
(3) Teenetemärk antakse kätte Piirivalveameti peadirektori või tema
volitatud isiku poolt koos tunnistusega, millele kirjutavad alla
Piirivalve Autasude Komisjoni esimees ja sekretär ning tunnistus
kinnitatakse Piirivalveameti pitsatiga.
(4) Teenetemärk valmistatakse Piirivalveameti kulul.
(5) Teenetemärgi saanud isikute üle peab arvestust Piirivalveameti
personali- ja dokumendihalduse osakond.
(6) Teenetemärgi dublikaadi tellib isiku taotluse alusel valmistajalt
Piirivalveamet. Isik, keda teenetemärgiga on autasustatud, tasub
valmistajale teenetemärgi dublikaadi eest.
§ 19. Teenetemärgi kandmine
(1) Teenetemärgi kandmise õigus on isikutel, keda on teenetemärgiga
autasustatud Piirivalveameti peadirektori käskkirja alusel.
(2) Teenetemärke kantakse vasaku rinnatasku peal:
1) üksikult
rinnatasku keskkohal;
2) koos rinnamärgiga Mõõk ja Ilves viimase
kohal;
3) mitme rinnamärgi kandmisel muudest rinnamärkidest esikohal,
teistest paremal või kõrgemal.
(3) Teenetemärki kantakse piduliku õhtuvormi kuue vasakul pool mõttelise
rinnatasku keskkohal.
(4) Teenetemärki kantakse erariietel vasakul pool rinnal. Erariietusel
võib kanda teenetemärgi miniatuuri.
(5) Teenetemärki kantakse kooskõlas riiklike teenetemärkide kandmise hea
tavaga.
(6) Teenetemärgi ja selle kujutise kasutamine reklaamtrükistel ja muudes
ärilist kasumit taotlevates seostes on keelatud.
5. peatükk
PIIRIVALVE NIMELINE AUTERARELV
§ 20. Piirivalve nimeline auterarelv
Piirivalve nimeline auterarelv (edaspidi terarelv) on asutatud
1994. aastal kaitsevalmiduse ja -tahte sümboliks piirivalveametnikele.
§ 21. Terarelvaga autasustamine
Terarelvaga autasustatakse:
1) piirivalveametnikke vapruse eest Eesti
piiri valvamisel;
2) erandkorras Eesti ja välisriikide kaitseväelasi,
politseiametnikke ja päästeametnikke piirivalvele osutatud eriliste
teenete eest.
§ 22. Terarelva kirjeldus
(1) Terarelv (lisa 4) on lühikese kergelt kõverdatud teraga nuga, mille
tera seljal on saehambad. Terale on kantud piirivalve eraldusmärgi
Piirikotkas kujutis.
(2) Tera on valmistatud roostevabast terasest, kõvadus Rockwelli skaala
järgi 56/57.
(3) Noa juurde kuulub nahast tupp, mille külge kinnitub taskuke
luisukiviga.
(4) Noa terale graveeritakse terarelva saaja auaste, ees- ja
perekonnanimi ning autasustamise kuupäev.
§ 23. Terarelva taotlemine ja andmine
(1) Taotlusi terarelvaga autasustamiseks on õigus esitada
Piirivalveameti peadirektoril, staabiülemal, peadirektori asetäitjal,
osakondade ülematel, piirivalveasutuste ülematel ning Piirivalvekolledži
direktoril.
(2) Terarelvaga autasustamise taotlused vaatab läbi Piirivalve Autasude
Komisjon. Komisjoni määratakse siseministri ettepanekul
Siseministeeriumi esindaja(d).
(3) Kirjalikus taotluses Piirivalve Autasude Komisjonile tuleb esitada
kandidaadi:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) auaste ja ametikoht;
3)
kodakondsus;
4) kirjeldus, millise teene või teenete eest terarelva
andmist taotletakse;
5) varem antud riiklikud ja ametkondlikud au- ja
teenetemärgid;
6) taotluse esitaja.
(4) Piirivalve Autasude Komisjon koostab siseministrile esildise
terarelvaga autasustamise kohta.
(5) Terarelvaga autasustamine toimub siseministri käskkirja alusel.
(6) Terarelvaga autasustatakse isikut üks kord.
§ 24. Terarelva kätteandmine
(1) Terarelv hangitakse Piirivalveameti kulul ja antakse üle koos
tunnistusega ja siseministri vastava käskkirja koopiaga.
(2) Terarelva tunnistusele kirjutavad alla siseminister ja Piirivalve
Autasude Komisjoni sekretär ning tunnistus kinnitatakse
Siseministeeriumi pitsatiga.
(3) Terarelv antakse kätte Piirivalveameti peadirektori poolt.
(4) Terarelv jääb Piirivalveameti relvaregistrisse, kuhu tehakse vastav
märge autasustamise kohta.
(5) Terarelva ja selle kujutise kasutamine reklaamtrükistel ja muudes
ärilist kasumit taotlevates seostes on keelatud.
6. peatükk
PIIRIVALVE TEENETERIST
§ 25. Piirivalve teeneterist
Piirivalve teeneterist (edaspidi teeneterist) on asutatud
1997. aastal, Eesti piirivalve 75. aastapäeval, tunnustamaks piirivalve-
ja avaliku teenistuse ametnike, erandjuhtudel teiste isikute väärilisi
teeneid Eesti piirivalve ees.
§ 26. Teeneteristiga autasustamine
(1) Teeneterist on kolmeklassiline. Kõrgeimaks klassiks on esimene klass.
(2) I klassi teeneteristiga autasustatakse:
1) silmapaistvate teenete
eest piiri valvamise, piirikontrolli või sisejulgeolekualase tegevuse
korraldamisel ja arendamisel, samuti otsingu- ja päästetööde ning
merereostuse avastamise, lokaliseerimise ja likvideerimise korraldamisel
ja arendamisel;
2) eriti silmapaistvate teenete eest piirivalve
arendamisel;
3) pikaaegse eriti tulemusliku koostöö eest.
(3) II klassi teeneteristiga autasustatakse:
1) kohusetundlikkuse
eest piiri valvamisel, piirikontrolli teostamisel, ulatuslikel ja
keerukatel otsingu- ja päästetöödel merel, merereostuse avastamisel,
lokaliseerimisel ja likvideerimisel või sisejulgeolekualases tegevuses,
samuti eelnimetatud tegevuste eduka korraldamise eest;
2)
silmapaistvate teenete eest piirivalve arendamisel;
3) kauaaegse
eeskujuliku teenistuse eest piirivalves;
4) eriti tulemusliku koostöö
eest.
(4) III klassi teeneteristiga autasustatakse:
1) kohusetundlikkuse
eest piiri valvamisel, piirikontrolli teostamisel, otsingu- ja
päästetöödel merel, merereostuse avastamisel, lokaliseerimisel ja
likvideerimisel või sisejulgeolekualases tegevuses;
2) teenete
eest piirivalve arendamisel;
3) tulemusliku koostöö eest.
§ 27. Teeneteristi kirjeldus
(1) Teeneteristi (lisad 5–7) välismärgiks on 40 mm pikkuste harudega
kullavärvi metallist malta rist. Esiküljelt on risti harud emailitud
roheliseks ja raamistatud kollase emailäärega. Risti südamikuks on
valgeks emailitud ümmargune kilp läbimõõduga 12 mm. Südamikul paiknevad
roheliseks emailitud tähed «PV». Risti tagaküljel on roheliseks
emailitud südamikul Eesti piirivalve asutamisdaatum «1.XI.1922». Risti
harud on tagaküljel emailimata, ülemisele risti harule on graveeritud
risti järjekorranumber, risti harude vahel paiknevad vaheldumisi
stiliseeritud ankrud ja männiladvad.
(2) Teeneteristi kantakse 34 mm laiuse rohelise lindiga, millel on
vertikaalsed valge kandiga kollased ääretriibud. Värvid lindil jaotuvad
millimeetrites alljärgnevalt:
1) roheline 2 mm;
2) valge 1 mm;
3)
kollane 3 mm;
4) valge 1 mm;
5) roheline 20 mm;
6) valge 1 mm;
7)
kollane 3 mm;
8) valge 1 mm;
9) roheline 2 mm.
(3) Risti klasse näitavad lindile paigutatud sõled. I klassi lindil on
kuldne sõlg, mis kujutab ovaali paigutatud rooma numbrit «I». Ovaali
külgedelt võrsuvad loorberioksad. Sõle kõrguseks on 6 mm ja laiuseks
32 mm. II klassi sõlg on siluetilt ja mõõtmetelt samasugune, ent
hõbedane. Ovaali on paigutatud rooma number «II». III klassi lint on
ilma sõleta.
(4) Teeneteristi lindilõikel on teeneteristi klass määratud lindilõikele
kinnitatud sõlega. Lindilõike sõlg kujutab endast lindil kantava sõle
keskosa.
(5) Piirivalve Autasude Komisjonil on õigus teha vajadusel
siseministrile ettepanekuid täiendavate sõlgede kehtestamiseks.
§ 28. Teeneteristi taotlemine ja andmine
(1) Taotlusi teeneteristiga autasustamiseks ja teeneteristi klassi
tõstmiseks on õigus esitada Siseministeeriumi kantsleril,
Piirivalveameti peadirektoril, staabiülemal, peadirektori asetäitjal,
osakondade ülematel, piirivalveasutuste ülematel ning Piirivalvekolledži
direktoril.
(2) Teeneteristi andmise ja klassi tõstmise taotlused vaatab läbi
Piirivalve Autasude Komisjon. Komisjoni määratakse siseministri
ettepanekul Siseministeeriumi esindaja(d).
(3) Kirjalikus taotluses Piirivalve Autasude Komisjonile tuleb esitada
kandidaadi:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) auaste ja ametikoht;
3)
kodakondsus;
4) kas kandidaat omab teeneteristi, millist klassi ja
milliste teenete eest;
5) mis klassile ja milliste teenete eest
esitatakse;
6) kirjeldus, millise teene või teenete eest teeneteristi
andmist taotletakse;
7) varem antud riiklikud ja ametkondlikud au- ja
teenetemärgid;
8) taotluse esitaja (osakond või
piirivalveasutus).
(4) Piirivalve Autasude Komisjon koostab siseministrile esildise
teeneteristiga autasustamise ja teeneteristi klassi tõstmise kohta.
(5) Teeneteristi andmine ja klassi tõstmine toimub siseministri
käskkirja alusel.
§ 29. Teeneteristi kätteandmine
(1) Teeneterist antakse välja Eesti piirivalve aastapäeval –
1. novembril ja Võidupühal – 23. juunil või erijuhtudel vastavalt
Piirivalve Autasude Komisjoni ettepanekule.
(2) Teeneterist antakse koos tunnistusega kätte siseministri poolt
pidulikul tseremoonial.
(3) Teeneteristi tunnistusele kirjutavad alla siseminister ja Piirivalve
Autasude Komisjoni sekretär ning tunnistus kinnitatakse
Siseministeeriumi pitsatiga.
(4) Teeneterist valmistatakse Piirivalveameti kulul.
(5) Teeneteristi saanud isikute üle peab arvestust Piirivalveameti
personali- ja dokumendihalduse osakond.
(6) Teeneteristi dublikaadi tellib isiku taotluse alusel valmistajalt
Piirivalveamet. Isik, keda teeneteristiga on autasustatud, tasub
valmistajale teeneteristi dublikaadi eest.
§ 30. Teeneteristi kandmine
(1) Teeneteristi kandmise õigus on üksnes isikutel, keda on
teeneteristiga autasustatud siseministri käskkirja alusel.
(2) Teeneteristi võib kanda originaalis, lindilõikena või miniatuuris.
(3) Korraga kantakse ainult kõrgeimat kavalerile antud teeneteristi.
(4) Teeneteristi kantakse Eesti riiklike teenetemärkide järel ja enne
välismaiseid aumärke vasakul pool rinnas, kui konkreetse sündmuse puhul
pole määratud teisti.
(5) Kooskõlas riiklike teenetemärkide kandmise hea tavaga kantakse
teeneteristi asemel teeneteristi lindilõiget.
(6) Teeneteristi kantakse kooskõlas riiklike teenetemärkide kandmise hea
tavaga.
(7) Teeneteristi kavaleridel on õigus kasutada teeneteristi kujutist oma
isiklikel esemetel või siduda isiklike rekvisiitidega, riivamata
teeneteristi väärikust.
(8) Teeneteristi ja selle kujutise kasutamine reklaamtrükistel ja muudes
ärilist kasumit taotlevates seostes on keelatud.
7. peatükk
PIIRIVALVE TEENISTUSRIST
§ 31. Piirivalve teenistusrist
(1) Piirivalve teenistusrist (edaspidi teenistusrist) on asutatud
piirivalve taasloomise 15. aastapäeval 2005. aastal.
(2) Teenistusrist on asutatud piirivalveametnike, avalike teenistujate
ja töölepinguliste töötajate (edaspidi piirivalve
isikkoosseis) tunnustamiseks pikaajalise teenistuse eest Eesti
piirivalves.
(3) Teenistusristid moodustavad piirivalve teeneteristidega ühtse
süsteemi, olles viimaste suhtes medaliastmeks.
§ 32. Teenistusristiga autasustamine
(1) Teenistusrist jaguneb kolmeks põhiklassiks ja eriklassiks.
(2) Teenistusristiga autasustatakse alljärgnevalt:
1) 10
teenistusaasta teenistusristiga 10 teenistusaasta eest piirivalves;
2)
15 teenistusaasta teenistusristiga 15 teenistusaasta eest piirivalves;
3)
20 teenistusaasta teenistusristiga 20 teenistusaasta eest piirivalves;
4)
teenistusristi eriklassiga 25 teenistusaasta eest piirivalves.
(3) Teenistusristi eriklassiga, millele on lisatud erimärk,
tunnustatakse 30 teenistusaasta eest piirivalves.
§ 33. Teenistusristi kirjeldus
(1) Teenistusristi kolme põhiklassi ja ühe eriklassi medalid on
ühesuurused ja ühise põhikujundusega.
(2) Teenistusrist on 40 mm kõrgune malta rist. Risti esikülg on
kornilise pinnaga. Ristiharusid ääristab 2 mm laiune kõrgem poleeritud
kant. Risti keskel on sõõr läbimõõduga 13 mm, mis on kaetud rohelise
läbipaistva kuumemailiga. Sõõril on vastava klassi eritunnus. Risti
tagumine külg on sile ning sellele graveeritakse autasu number.
(3) 10 teenistusaasta teenistusrist (lisa 8) valmistatakse oksüdeeritud
punasest vasest. Risti südamikul on rooma number X. Tumerohelise
põhitooniga (sama, mis piirivalve teeneteristidel) 35 mm laiuse
muareelindi kummalgi serval on tumepunane 4 mm laiune ja 1 mm laiune
triip, mida eraldab teineteisest 1 mm laiune põhitoonis triip.
(4) 15 teenistusaasta teenistusrist (lisa 9) valmistatakse hõbedasest
metallist. Risti südamikul on rooma number XV. Tumerohelise põhitooniga
35 mm laiuse muareelindi kummalgi serval on hõbehall 4 mm laiune ja 1 mm
laiune triip, mida eraldab teineteisest 1 mm laiune põhitoonis triip.
(5) 20 teenistusaasta teenistusrist (lisa 10) valmistatakse hõbedast ja
kullatakse. Risti südamikul on rooma number XX. Tumerohelise põhitooniga
muareelindi kummalgi serval on 4 mm laiune ja 1 mm laiune kuldkollane
triip, mida eraldab teineteisest 1 mm laiune põhitoonis triip.
(6) Teenistusristi eriklass (lisa 11) valmistatakse kullast. Risti
südamikule kinnitatakse numbri asemel reljeefne kuldne tammeleht. Lint
on 20 teenistusaasta teenistusristiga samasugune ning sellele
kinnitatakse täiendavalt rosett läbimõõduga 22 mm.
(7) Piirivalve Autasude Komisjonil on õigus teha ettepanek
teenistusristi eriklassi erimärgi kehtestamiseks.
§ 34. Teenistusristi taotlemine ja andmine
(1) Taotluse (lisa 12) teenistusristi andmiseks esitab Piirivalve
Autasude Komisjonile Piirivalveameti staabiülem, peadirektori asetäitja,
osakondade ülemad, piirivalveasutuste ülemad ning Piirivalvekolledži
direktor.
Taotluse teenistusristi andmiseks Piirivalveameti juhtkonnale,
piirivalveasutuste ülematele ning Piirivalveameti osakondade ülematele
ja juhatajatele esitab Piirivalve Autasude Komisjonile personali- ja
dokumendihalduse osakonna ülem.
(2) Teenistusristi andmise taotlused vaatab läbi Piirivalve Autasude
Komisjon.
(3) Kirjalikus taotluses Piirivalve Autasude Komisjonile tuleb esitada
kandidaadi:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) auaste;
3) sünniaeg;
4)
ametikoht;
5) teenistusaeg piirivalves;
6) varem antud riiklikud
ja ametkondlikud au- ja teenetemärgid;
7) taotluse esitaja.
(4) Teenistusristi saamise õigust andvaid teenistusaastaid Eesti
piirivalves arvutatakse alates 10. oktoobrist 1990. a. Teenistusaasta
käesoleva statuudi mõistes on samaväärne jooksva kalendriaastaga.
Teenistusaeg võib moodustuda ka mitme erineva perioodi teenistusaegade
summast. Õppimine piirivalve erialal sisekaitselises või
riigikaitselises kõrgkoolis arvestatakse teenistusaja sisse.
(5) Teenistusriste võib anda piirivalve isikkoosseisule, kellel täitub
vastava aasta 23. juuniks või 1. novembriks teenistusaeg Eesti
piirivalves piirivalveametnikuna, avaliku teenistujana või
töölepingulise töötajana vastavalt 10, 15, 20, 25 või 30 aastat.
Teenistusrist antakse ainult teenistusristi väljaandmise hetkel
teenistuses või töösuhtes olevale piirivalve isikkooseisule.
(6) Teenistusristi ei anta kehtiva distsiplinaarkaristuse ajal. Tehtud
taotluse tunnistab kehtetuks ettepaneku tegija. Pärast
distsiplinaarkaristuse kustumist võib teenistujale taotleda
teenistusristi vastavalt käesoleva statuudiga sätestatud korrale.
Teenistuja ebaväärika või piirivalve mainet kahjustava käitumise korral
võib piirivalve Autasude Komisjon jätta teenistusristi välja andmata.
(7) Teenistusristiga autasustamine toimub Piirivalveameti peadirektori
käskkirja alusel.
§ 35. Teenistusristi kätteandmine
(1) Teenistusriste antakse välja Eesti piirivalve aastapäeval –
1. novembril ja Võidupühal – 23. juunil või erijuhtudel vastavalt
Piirivalve Autasude Komisjoni ettepanekule.
(2) Teenistusrist antakse koos tunnistusega kätte Piirivalveameti
peadirektori või piirivalveasutuse juhi poolt pidulikul tseremoonial.
(3) Teenistusristi tunnistusele kirjutavad alla Piirivalveameti
peadirektor ja Piirivalve Autasude Komisjoni sekretär ning tunnistus
kinnitatakse Piirivalveameti pitsatiga.
(4) Teenistusrist valmistatakse Piirivalveameti kulul.
(5) Teenistusristi saanud isikute üle peab arvestust Piirivalveameti
personali- ja dokumendihalduse osakond.
(6) Teenistusristi dublikaadi tellib isiku taotluse alusel valmistajalt
Piirivalveamet. Isik, keda teenistusristiga on autasustatud, tasub
valmistajale teenistusristi dublikaadi eest.
§ 36. Teenistusristi kandmine
(1) Teenistusristi kandmise õigus on isikutel, keda on teenistusristiga
autasustatud Piirivalveameti peadirektori käskkirja alusel.
(2) Teenistusristi võib kanda originaalis, lindilõikena või miniatuuris.
(3) Korraga kantakse ainult kõrgemat kavalerile antud teenistusristi.
(4) Teenistusristi kantakse Eesti riiklike ja ametkondlike
teenetemärkide järel ning enne mälestusmedaleid ja välismaiseid aumärke
vasakul pool rinnas, kui konkreetse sündmuse puhul pole määratud teisti.
(5) Kooskõlas riiklike teenetemärkide kandmise hea tavaga kantakse
teenistusristi asemel teenistusristi lindilõiget.
(6) Teenistusristi kantakse kooskõlas riiklike teenetemärkide kandmise
hea tavaga.
(7) Teenistusristi kavaleridel on õigus kasutada teenistusristi kujutist
oma isiklikel esemetel või siduda isiklike rekvisiitidega, riivamata
teenistusristi väärikust.
(8) Teenistusristi ja selle kujutise kasutamine reklaamtrükistel ja
muudes ärilist kasumit taotlevates seostes on keelatud.
8. peatükk
PIIRIVALVE NIMELINE TULIRELV
§ 37. Piirivalve nimeline tulirelv
Piirivalve nimeline tulirelv (edaspidi tulirelv) on Eesti
iseseisvuse kaitsmise sümboliks vähemalt piirivalve vanemohvitseri
auastet omavatele piirivalveametnikele.
§ 38. Tulirelvaga autasustamine
Tulirelvaga autasustatakse:
1) piirivalve vanem- või kõrgemaid
ohvitsere eriti silmapaistvate teenete eest piirivalve arendamisel ja
sisejulgeoleku tugevdamisel;
2) erandkorras Eesti ja välisriikide
vanem- või kõrgemaid ohvitsere tunnustamaks pikaaegset tulemuslikku
koostööd.
§ 39. Tulirelva kirjeldus
(1) Tulirelvaks on teenistuses käibelolev püstol.
(2) Tulirelva kelgule graveeritakse tulirelva saaja auaste, ees- ja
perekonnanimi ning autasustamise kuupäev.
§ 40. Tulirelva taotlemine ja andmine
(1) Taotlusi tulirelvaga autasustamiseks on õigus esitada
Piirivalveameti peadirektoril, staabiülemal, peadirektori asetäitjal,
osakondade ülematel, piirivalveasutuste ülematel ning Piirivalvekolledži
direktoril.
(2) Tulirelvaga autasustamise taotlused vaatab läbi Piirivalve Autasude
Komisjon. Komisjoni määratakse siseministri ettepanekul
Siseministeeriumi esindaja(d).
(3) Kirjalikus taotluses Piirivalve Autasude Komisjonile tuleb esitada
kandidaadi:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) auaste ja ametikoht;
3)
kodakondsus;
4) kirjeldus, millise teene või teenete eest tulirelva
andmist taotletakse;
5) varem antud riiklikud ja ametkondlikud au- ja
teenetemärgid;
6) taotluse esitaja.
(4) Piirivalve Autasude Komisjon koostab siseministrile esildise
tulirelvaga autasustamise kohta.
(5) Tulirelvaga autasustamine toimub siseministri käskkirja alusel.
(6) Tulirelvaga autasustatakse isikut üks kord.
§ 41. Tulirelva kätteandmine
(1) Tulirelv antakse kätte siseministri poolt koos siseministri vastava
käskkirja koopiaga.
(2) Tulirelv hangitakse Piirivalveameti kulul, Piirivalveamet katab ka
tulirelva registreerimise kulud.
(3) Tulirelv kantakse Piirivalveameti raamatupidamise bilansist maha
siseministri käskkirja alusel.
(4) Tulirelva ja selle kujutise kasutamine reklaamtrükistel ja muudes
ärilist kasumit taotlevates seostes on keelatud.
|
|
Sisejulgeoleku asekantsler
kantsleri
ülesannetes Marek HELM
|
Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas.
Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 13.07.2007. a
resolutsioon nr 17-1/07-04774.
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter