Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 ja § 19 lõike 4 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1.
Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava» (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna «Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng» meetme «Kohalike avalike teenuste arendamine» (edaspidi meede) raames kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava koostamise kord ning struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluste esitamise ja menetlemise ning toetuse kasutamise tingimused ja kord.
(2) Meetme abikõlblikuks sihtpiirkonnaks on kogu Eesti territoorium, v.a Tallinna linn, Saue linn, Maardu linn, Viimsi vald, Tartu linn, Pärnu linn, Narva linn ja Kohtla-Järve linn.
§ 2.
Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) ehitustöö – ehitamine «Ehitusseaduse» § 2 lõike 6 tähenduses;
2) ehituslik projekteerimine – projekteerimine «Ehitusseaduse» § 2 lõike 4 tähenduses;
3) kaasfinantseerija – toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud projektis osalev partner, kelleks on kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik, riigiasutus, mittetulundusühing või sihtasutus, kes panustab abikõlbliku omafinantseeringu katmisel projekti rahaliselt ning kes ei ole projektis töövõtja;
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
4) esmatasandi tervishoiuteenus – perearsti-, hambaravi-, hooldusravi- ja iseseisva õendusabi teenus;
[RTL 2007, 92, 1524 - jõust. 07.12.2007 – kohaldatakse alates 1.11.2007]
5) lähiliikumispaigad – liikumis- ja spordipaigad, mis asuvad inimese igapäevases tegevuskeskkonnas ja mida kasutavad peamiselt selle piirkonna elanikud igapäevaseks liikumiseks ja sportimiseks. Lähiliikumispaigad koosnevad eraldi lastele ja noortele mõeldud sportimis- ja mängupaikadest, aga ka harrastus- ja tervisespordiks mõeldud spordisaalidest, -väljakutest, liikumis- ja sportimisaladest.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
§ 3.
Meetme rakendusasutus ja -üksus
(1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Rahandusministeerium.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS).
§ 4.
Meetme eesmärk
Meetme eesmärkideks on:
1) kvaliteetsete ja konkurentsivõimeliste avalike teenuste kättesaadavuse tagamine maakondlikes ja kohalikes keskustes;
2) kohalike avalike teenustega seotud infrastruktuuri kasutuse efektiivsuse parandamine maapiirkondades.
2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED
§ 5.
Toetatavad tegevused
(1) Meetme raames toetatakse järgmisi kohalike avalike teenuste osutamiseks vajalikke infrastruktuuriinvesteeringuid:
1) investeeringud üldhariduskoolide (sh spordirajatised ja õpilaskodud) arendamiseks;
2) investeeringud koolieelsete lasteasutuste arendamiseks (lastesõimed, lasteaiad, erilasteaiad);
3) investeeringud vaba aja keskustesse ja spordiobjektidesse (sh rahvamajad, huvikeskused, raamatukogud, võimlad, spordiväljakud, lähiliikumispaigad);
4) investeeringud esmatasandi tervishoiuteenuste ja sotsiaalteenuste osutamiseks vajalikku infrastruktuuri arendamiseks (sh rehabilitatsiooni-, aktiviseerimis- ja kaugtöökeskused, päevakeskused, hooldekodud, sotsiaalelamud, lastekodud);
5) investeeringud ühistranspordi kättesaadavuse parandamiseks (sh reisiterminalid, bussijaamad, ootekojad, peatuskohad).
(2) Meetme raames toetatakse investeeringuid olemasoleva avaliku infrastruktuuri kasutuse mitmekesistamiseks ja ümberkohandamiseks avalike teenuste mitmekesistamise eesmärgil (kogukonnakeskused, polüfunktsionaalsed ehitised).
(3) Meetme raames on abikõlblikeks tegevusteks:
1) lõigetes 1 ja 2 sätestatud objektide ehitus- ja haljastustööd;
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
2) lõigetes 1 ja 2 sätestatud objektide ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemine, ehituslik projekteerimine, ehitusprojektide ekspertiiside tegemine, keskkonnamõjude hindamine, muinsuskaitse eritingimuste koostamine koos selleks vajalike uuringutega, omanikujärelevalve, ehitusprojekti juhtimine ja autorijärelevalve;
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
3) lõigetes 1 ja 2 sätestatud objektide funktsioonide täitmiseks vajaliku mööbli ja sisseseade (sh arvutid objektide tehnosüsteemide juhtimiseks, avalikesse internetipunktidesse ja üldhariduskoolide arvutiklassidesse, treeningseadmed spordirajatistesse) ost ja paigaldus;
[RT I, 26.06.2013, 6 - jõust. 29.06.2013]
4) lõigetes 1 ja 2 sätestatud objektide funktsioonide täitmiseks vajaliku kinnisasja ost.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
(31) Objekti terviklikkuse või hoonete kompleksi osa rekonstrueerimistööde kompleksse lahenduse tulemusena peavad kõik konstruktsioonid, tehnosüsteemid ja kommunikatsioonid olema lahendatud kaasaegsete materjalide ja - tehniliste lahenduste baasil, tagades objekti nõuetele vastava, iseseisva funktsioneerimise ja sihtotstarbelise kasutamise. Rekonstrueeritav objekt peab vastama «Ehitusseaduse» § 3 lõikest 7 tulenevatele energiatõhususe miinimumnõuetele.
[RTL 2009, 16, 195 - jõust. 13.02.2009]
(4) Meetme raames ei toetata järgmisi tegevusi:
1) hooldusremont (perioodiline hooldustöö ehitise normaalse toimimise tagamiseks ning ehitise kasutusea pikendamiseks);
2) transpordi- ja liiklusvahendite soetamine (va ratastoolid);
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
21) majutus- ja toitlustusteenuste ning muude reeglina puhastulu saamisele orienteeritud teenuste väljaarendamine;
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
3) investeeringud objektidesse, mille omanikuks või valdajaks on kasutus- või kontsessioonilepingu alusel äriühingud, tulundusasutused või füüsilised isikud, välja arvatud juhul, kui objekti valdajaks on kasutus- või kontsessioonilepingu alusel esmatasandi tervishoiuteenuste osutaja.
[RTL 2007, 92, 1524 - jõust. 07.12.2007 – kohaldatakse alates 1.11.2007]
(41) Investeeringud äriühingute, tulundusasutuste või füüsiliste isikute omandisse või valdusse kuuluvatesse objektidesse on abikõlblikud lähiliikumispaikade puhul, tingimusel, et lähiliikumispaikadele on seatud servituut (sh isiklik kasutusõigus) taotleja kasuks vähemalt viieks aastaks projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
(5) Projekti tegevused peavad otseselt tulenema kehtivast kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavast ja olema kooskõlas regionaalsete ja valdkondlike arengukavade ning planeeringutega.
§ 6.
Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Meetme raames on abikõlblikud need toetuse saaja või kaasfinantseerija kulud, mis on otseselt vajalikud § 1 lõikes 2 nimetatud abikõlblikus sihtpiirkonnas § 5 lõikes 3 toodud abikõlblike tegevuste elluviimiseks § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud infrastruktuuriobjektidel (sh Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevad kohustused).
(2) Investeeringud väljaspool abikõlblikku sihtpiirkonda asuvatesse objektidesse on abikõlblikud juhul, kui vähemalt 50% projekti abikõlblikust omafinantseeringust on tagatud abikõlbliku sihtpiirkonna asukohajärgsete kohaliku omavalitsuse üksuste poolt.
(3) Finantseeritavate kulude osas on järgmised piirangud:
1) kinnisasja ost võib moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust;
2) omaniku- ja autorijärelevalve, ehitusliku projekteerimise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde, keskkonnamõjude hindamise, muinsuskaitse eritingimuste või ehitusprojektide ekspertiiside kulud kokku võivad moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
(4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) projekti üld- ja personalikulud;
2) trahvid, viivised ja muud rahalised karistused ning kohtukulud;
3) kindlustusettevõtete teenustega kaasnevad kulud;
4) esinduskulud ja kingitused (sh suveniirid ja meened);
5) intressid ja valuutavahetustasud;
6) laenu-, liisingu- ja pangagarantii;
61) projekti raames rajatiste ehitamine väljapoole kinnistu piiri (va juurdepääsuteede puhul);
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
62) projekti raames tarvikute soetamine;
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
7) kulu, mis on eelnevalt riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi toetustest hüvitatud;
8) muud abikõlblike tegevustega mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud;
9) kulu, mis ületab analoogse otstarbega mööbli või sisseseade soetamise tavapärast kulu.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
(5) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
[RT I, 23.12.2010, 4 - jõust. 26.12.2010]
(6) Abikõlblike kulude hulka ei arvestata tehinguid «Tulumaksuseaduse» § 8 mõistes seotud isikute vahel, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu projekti elluviimise seisukohast.
(7) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses. Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks on üldjuhul taotluse registreerimise kuupäev või sellest hilisem kuupäev.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
(8) Ehitusliku projekteerimise, liitumistasude, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise, ehitusprojektide ekspertiiside tegemise, keskkonnamõjude hindamise, muinsuskaitse eritingimuste koostamise või kinnisasja ostuga seotud kulude osas võib taotluse rahuldamise otsuses sätestada taotluse registreerimise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsusega määratud hilisemast tähtajast kuni 36 kuud varasema projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2007. a. Juhul kui EAS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
(9) Projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevaks võib olla käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud kuupäevast kuni 48 kuud hilisem kuupäev, kuid mitte hilisem kui 31. detsember 2015. aastal. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva on võimalik erandkorras pikendada täiendavalt juhtudel, kui viivitused projekti elluviimises on toimunud toetuse saajast sõltumatutel põhjustel ning täiendava tähtaja jooksul on projekti tegevused võimalik eesmärgipäraselt lõpule viia, kuid mitte hilisemaks kui 31. detsember 2015. aastal.
[RT I, 12.05.2015, 1 - jõust. 15.05.2015]
(10) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 319 559 eurot.
[RT I, 09.11.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
(11) Juhul, kui kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kavasse kuuluva projekti maksumus odavneb riigihanke tulemusel, võib EAS teha taotluse rahuldamise otsuse lõikes 10 sätestatud toetuse minimaalsest suurusest väiksemas summas, muutmata kavas sätestatud minimaalset omafinantseeringu määra.
[RTL 2009, 16, 195 - jõust. 13.02.2009]
§ 7.
Toetuse ning omafinantseeringu määr
(1) Toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest.
(2) Omafinantseering peab kokku moodustama vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest.
(3) Omafinantseeringuks loetakse toetuse saaja või kaasfinantseerija abikõlblikku rahalist panust projekti.
(4) Kaasfinantseerija abikõlblik rahaline panus peab olema eraldatud sihtotstarbeliselt projekti elluviimiseks.
(5) Abikõlblikuks kaasfinantseerija panuseks ei loeta füüsiliste isikute või äriühingute panust.
3. peatükk TAOTLEJALE ESITATAVAD NÕUDED
§ 8.
Taotlejale esitatavad nõuded
(1) Meetme raames saavad taotlejaks olla:
1) kohaliku omavalitsuse üksused;
2) sihtasutused ja mittetulundusühingud (sh usulised ühendused «Kirikute ja koguduste seaduse» § 2 lõike 1 tähenduses), juhul kui projektiga kavandatud tegevused kuuluvad nende organisatsioonide põhikirjaliste tegevuste hulka.
(2) Taotlejatele kehtivad järgmised üldnõuded:
1) taotlejal puuduvad ajatamata maksuvõlad taotluse registreerimise hetkel;
2) taotleja on varem perioodi 2004–2006 ja 2007–2013 struktuurivahenditest või EASi poolt eraldatud riigieelarvelistest ning välisabi vahenditest tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;
[RT I, 26.06.2013, 6 - jõust. 29.06.2013]
3) projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe;
4) taotleja peab kinnitama nõutavate vahendite olemasolu projekti omafinantseerimiseks vastavalt §-s 7 ja § 6 lõikes 2 sätestatud piirmääradele ja tingimustele ning kui „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 16 lõikes 22 nimetatud isik panustab projekti omafinantseeringusse, siis arvestama lisaks „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 16 lõike 21 punktis 3 sätestatut;
[RT I, 03.06.2011, 2 - jõust. 06.06.2011]
41) kui „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 16 lõikes 22 nimetatud isik panustab projekti omafinantseeringusse, ei tohi esineda „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 16 lõike 21 punktides 1 ja 2 nimetatud asjaolusid;
[RT I, 03.06.2011, 2 - jõust. 06.06.2011]
5) taotlejal on projekti elluviimiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi;
6) kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, peab tal olema kehtiv „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 37 lõikele 4 vastav arengukava. Kohaliku omavalitsuse üksuste ühisprojektide puhul peab kõigil kohaliku omavalitsuse üksustel olema kehtiv arengukava;
[RT I, 03.06.2011, 2 - jõust. 06.06.2011]
7) taotleja peab olema projekti raames rajatava või rekonstrueeritava infrastruktuuriobjekti omanik või valdaja või üks omanikest või valdajatest. Mitut juriidilist isikut hõlmava ühisprojekti puhul peab taotleja olema vähemalt ühe projekti raames rajatava või rekonstrueeritava infrastruktuuriobjekti omanik. Riigi omandis oleva maa ja ehitiste puhul peab taotleja ja riigi vahel olema sõlmitud kokkulepe, kus muuhulgas sätestatakse kohustus säilitada projekti raames rajatavat või rekonstrueeritavat infrastruktuuriobjekti projektis toodud otstarbel vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti lõppemisest;
71) eeltaotluse esitamise hetkel ei pea olema täidetud punktis 7 toodud nõuded juhul, kui taotleja suudab tõendada, et need täidetakse taotluse esitamise hetkeks;
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
8) taotleja ei pea olema projekti raames rajatava või rekonstrueeritava infrastruktuuriobjekti omanik või valdaja, või üks omanikest või valdajatest, kui mitut kohaliku omavalitsuse üksust hõlmava ühisprojekti puhul on taotlejaks sihtasutus või mittetulundusühing, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on kohaliku omavalitsuse üksuste ühisprojektide elluviimine ja mille asutajaks või liikmeks on maavalitsus, maakonna kohalike omavalitsuste üksuste liit või kohaliku omavalitsuse üksus või kui projektis osalevad kaasfinantseerijana kohaliku omavalitsuse üksused.
(3) Kaasfinantseerijale laienevad lõike 2 punktides 1–4 toodud sätted.
4. peatükk KOHALIKU OMAVALITSUSE INVESTEERINGUTOETUSTE KAVA
§ 9.
Kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava
(1) Kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava (edaspidi KOIT kava) on meetmest toetuse taotlemise aluseks.
(2) KOIT kava kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt.
(3) KOIT kava koostatakse eraldi kaheks perioodiks – aastateks 2007–2010 ning aastateks 2009–2012. Meetme vahendite indikatiivne jaotus kahe perioodi kavade osas kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. Perioodi 2009–2012 KOIT kava vahendite maht maakonniti moodustub perioodi 2007–2010 KOIT kavaga katmata vahenditest, millele lisandub perioodi 2007–2010 KOIT kava rakendamisel tekkinud kasutamata vahendite maht.
[RT I, 10.10.2014, 1 - jõust. 13.10.2014]
(4) KOIT kava koosneb §-s 8 nimetatud abikõlblike taotlejate §-st 5 tulenevate abikõlblike projektide loetelust.
(5) KOIT kava koostatakse eelistusnimekirjana, kus on maakondade kaupa nimetatud projektid, mille osas võib kavas nimetatud abikõlblik taotleja taotleda kavaga hõlmatud perioodil toetust. KOIT kavas märgitakse vähemalt projekti maksimaalne toetussumma ning minimaalne omafinantseeringu määr ning projekti rakendamise eeldatav alustamise ja lõpetamise tähtaeg.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
(51) KOIT kavasse võib täiendavalt nimetada reservprojekte, mida on võimalik toetada tingimusel, et sama maakonna teise KOIT kavasse kantud projekti arvelt vabaneb vahendeid.
[RTL 2009, 16, 195 - jõust. 13.02.2009]
(6) KOIT kava koostamist korraldab Rahandusministeerium. KOIT kava ja vastavate maakondlike eelistusnimekirjade koostamisse kaasab Rahandusministeerium maavalitsused ja EAS-i.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
§ 10.
KOIT kava koostamine
(1) KOIT kava koostamise algatamine:
1) KOIT kava koostamise algatamisest teavitatakse maakonnalehtede ja Rahandusministeeriumi veebilehe kaudu.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
2) Projektide osas, millele soovitakse toetust taotleda perioodi 2007–2010 KOIT kava raames, esitatakse eeltaotlused lisas 1 toodud vormil objekti asukohajärgsele maavalitsusele. Perioodi 2009–2012 KOIT kava eeltaotlused esitatakse lisas 3 toodud vormil Rahandusministeeriumile. Eeltaotluse vormi esitab taotleja ka elektrooniliselt. Eeltaotluse esitamise tähtpäev määratakse punktis 1 nimetatud teates.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(2) Eeltaotlus peab sisaldama järgmist informatsiooni ulatuses, mis võimaldab hinnata projekti abikõlblikkust ja otstarbekust vastavalt lõigetele 3 ja 4:
1) projekti ajakava sh eeldatav tähtaeg taotluse esitamiseks EAS-ile kvartaalse täpsusega;
2) infomatsioon eeltaotluse esitaja kohta §-s 8 toodud nõuete osas;
3) projekti olulisus tulenevalt kohaliku omavalitsuse arengukavast;
4) projekti eesmärgid ja nende seos meetme eesmärkidega;
5) projekti põhjendus (sh infrastruktuuriobjekti seisundi ja kasutusotstarbe muutus võrreldes olemasoleva olukorraga) ning projekti potentsiaalsed kasusaajad;
6) infrastruktuuriobjekti kirjeldus koos kavandatavate tegevuste loeteluga (sh ehitise ekspertiis vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. detsembri2002. amäärusele nr 28 «Ehitise ekspertiisi tegemise kord», infrastruktuuriobjekti eskiis (vähemalt EVS 811:2006 «Hoone projekt» kirjeldatud mahus) või detailsem projektdokumentatsioon selle olemasolu korral);
[RTL 2009, 16, 195 - jõust. 13.02.2009]
7) projekti eelarve (hinnangulised abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud), mis on koostatud põhjendatud hinnakalkulatsiooni alusel;
8) projekti kavandatavad rahastamise allikad;
9) arvestused objekti haldamisega kaasnevate keskmiste iga-aastaste kulude ja võimalike tulude kohta ning kulude katteallikad;
10) projekti valmisolek elluviimiseks (sh valmisoleku saavutamiseks vajalikud tegevused koos orienteeruva ajakavaga);
11) taotleja poolt võetud finantskohustuste ja väljastatud finantsgarantiide loetelu ning kavandatud investeeringud kavaga hõlmatud perioodi kohta;
12) perioodi 2007–2010 KOIT kava eeltaotlus peab sisaldama paragrahvi 8 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotlejate puhul loodava või rekonstrueeritava infrastruktuuriobjekti asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse kaaskirja ning taotlemisele eelneva majandusaasta aruannet. Perioodi 2009–2012 KOIT kava eeltaotlus peab sisaldama § 8 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotlejate puhul loodava või rekonstrueeritava infrastruktuuriobjekti asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse kaaskirja.
[RTL 2009, 16, 195 - jõust. 13.02.2009]
(3) KOIT kavasse võib lülitada projekte, mis vastavad §-des 5–8 toodud nõuetele.
(4) KOIT kava eeltaotluste hindamisel võetakse arvesse järgmisi valikukriteeriume:
1) projekti olulisus tulenevalt kohaliku omavalitsuse arengukavast;
2) projekti olulisus tulenevalt maakondlikest arengudokumentidest;
3) projekti kooskõla valdkondlike strateegiate ja arengukavadega;
4) kavandatavate tegevuste tulemuste jätkusuutlikkus;
5) kavandatavate tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele;
6) kavandatavate tegevuste mõju regionaalne ulatus;
7) projekti täiendavus olemasoleva infrastruktuuri kontekstis ja kavandatud tegevuste olulisus maakonna tasakaalustatud arengu põhimõtte seisukohast;
8) taotlejale varasemalt antud ja teistest allikatest saadav toetus;
9) projekti vastavus kohalike omavalitsuse üksuste ühishuvidele;
10) projekti valmisolek elluviimiseks (sh võime tagada nõutud omafinantseeringut ning vajalike analüüside olemasolu projekti teostatavuse ja tasuvuse kohta);
11) projektis kavandatud tegevused järgivad probleemi võimalikult kompleksset lahendust;
12) paragrahvi 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud infrastruktuuriinvesteeringute vaheline tasakaal.
(41) Perioodi 2009–2012 KOIT kava eeltaotluste hindamisel võetakse lisaks lõike 4 punktides 1–6 ja 10 sätestatule arvesse järgmisi valikukriteeriume:
1) projekti lahenduste asjakohasus ja komplekssus;
2) «Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse» § 6 lõike 3 alusel eelistatakse projekte, mille taotlejaks või ühisprojekti puhul üheks partneriks on ühinenud kohaliku omavalitsuse üksus.
[RTL 2009, 16, 195 - jõust. 13.02.2009]
(5) KOIT kava eeltaotluste hindamise juhend koos hindamislehe vormiga kinnitatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.
[RT I, 10.10.2014, 1 - jõust. 13.10.2014]
(6) Maakondliku indikatiivse toetussumma piirmäär arvestatakse järgmistel alustel:
1) maakondliku indikatiivse toetussumma piirmäära arvestamisel võetakse aluseks meetme jaoks ettenähtud struktuuritoetuse kogumaht;
2) KOIT kavaga eraldatavad vahendid jaotatakse maakondade vahel, arvestades abikõlbliku sihtpiirkonna elanike arvu vastavas maakonnas. Maakonna kogusumma arvestamisel Saue valla, Saku valla, Jõelähtme valla, Harku valla, Kiili valla, Rae valla ja Jõhvi valla puhul võetakse aluseks 50% nende elanike koguarvust.
§ 11.
Perioodi 2007–2010 KOIT kava eeltaotluste menetlemine
[RTL 2009, 16, 195 - jõust. 13.02.2009]
(1) Tähtpäevaks laekunud eeltaotlused registreeritakse maavalitsuses üldises korras. Laekunud eeltaotluste vormid koos eelarve ja ajakavaga edastatakse maavalitsuse poolt elektrooniliselt Rahandusministeeriumile.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(2) Maavalitsuses avatakse eeltaotluse kohta toimik, kuhu lisatakse eeltaotlusvorm koos lisadega, eeltaotluse ja taotleja vastavuse kontrolli ja eeltaotluse hindamise tulemused, koopiad kirjavahetusest taotlejaga ja muud eeltaotluse menetlemisega seotud dokumendid.
(3) Maavanem määrab vastutava isiku, kes laekunud eeltaotluste osas viib läbi taotleja ja eeltaotluse nõuetele vastavuse kontrolli.
(4) Vastutaval isikul on õigus:
1) teostada eeltaotluses nimetatud objektil paikvaatlust ning saada juurdepääs objektiga seotud ruumidesse ja territooriumile;
2) küsida eeltaotluse kohta täiendavaid andmeid ja dokumente.
(5) Kui eeltaotlus ei vasta meetme tingimustes kehtestatud nõuetele või on vaja täiendavat teavet projekti kohta, teeb maavalitsus ettepaneku eeltaotluse vastavusse viimiseks meetme tingimustes kehtestatud nõuetele või täiendava dokumentatsiooni või informatsiooni esitamiseks või eeltaotluses toodud tegevuste muudatusteks üldjuhul 7 tööpäeva jooksul.
(6) Vastutav isik täidab iga eeltaotluse kohta valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud kontroll-lehe koos märkustega eeltaotluse vastavuse või mittevastavuse kohta ja esitab need 20 tööpäeva jooksul alates eeltaotluste esitamise tähtpäevast Rahandusministeeriumile kinnitamiseks. Rahandusministeerium kinnitab esitatud kontroll-lehed 5 tööpäeva jooksul.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(7) Maakondliku hindamiskomisjoni liikmed kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga 25 tööpäeva jooksul alates eeltaotluste esitamise tähtajast, arvestades maavanema ettepanekut. Komisjoni peab kuuluma vähemalt 1 maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidu esindaja ja vähemalt 1 kodanikeühenduste esindaja.
[RT I, 10.10.2014, 1 - jõust. 13.10.2014]
(8) Maakondlik hindamiskomisjon hindab vastavaks tunnistatud eeltaotlusi vastavalt valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud hindamismetoodikale.
[RT I, 10.10.2014, 1 - jõust. 13.10.2014]
(9) Põhjendatud juhtudel võib maakondlik hindamiskomisjon teha ettepanekuid maakondlikku eelistusnimekirja kantud projekti muutmiseks. Nimetatud ettepanekud tuuakse märkustena välja maakondlikus eelistusnimekirjas.
(10) Maavanem esitab Rahandusministeeriumile maakondliku eelistusnimekirja koos maakondliku hindamiskomisjoni protokollide ning hindamislehtedega hiljemalt 40 tööpäeva jooksul eeltaotluste esitamise tähtpäevast arvates. KOIT kava maakondlik eelistusnimekiri koosneb hindamistulemuste alusel reastatud projektidest, koos omafinantseeringu määra, taotletava toetuse summa ning eeldatava elluviimise perioodiga.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(11) Vastavalt maakondliku hindamiskomisjoni hindamistulemustele esitab maavanem maakondliku eelistusnimekirja maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidule kooskõlastamiseks.
(12) Maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liit kooskõlastab maakondliku eelistusnimekirja Rahandusministeeriumile ja maavanemale, lisades vajadusel omapoolsed ettepanekud või eriarvamusele jäädes põhjendused.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(13) Rahandusministeerium küsib asjaomaste ministeeriumide arvamust maakondlikes eelistusnimekirjades nende valdkonda puudutavate eeltaotluste asjakohasuse kohta tulenevalt valdkondlikest arengukavadest ja strateegiatest ning samuti investeeringu tehnilise ja majandusliku otstarbekuse osas.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(14) Vastavalt laekunud maakondlikele eelistusnimekirjadele ning asjaomaste ministeeriumite arvamusele koostab Rahandusministeerium põhjendatud ulatuses valiku eeltaotlustest, mille esitab EAS-ile ekspertiisiks.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(15) EAS kontrollib eeltaotluses sisalduva informatsiooni paikapidavust ning annab eeltaotlusele hinnangu § 10 lõike 4 punktides 10 ja 11 toodud kriteeriumitele vastavuse osas. EAS-l on õigus küsida taotlejatelt, maavalitsuselt ja hinnapakkujatelt lisainformatsiooni ning teostada kohapealset eeltaotlustes märgitud objektide paikvaatlust.
(16) Valdkonna eest vastutav minister moodustab ekspertkomisjoni, kuhu kaasatakse Rahandusministeeriumi, asjaomaste ministeeriumite, üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude, asjaomaste mittetulundusühingute katusorganisatsioonide esindajaid ning regionaalvaldkonna eksperdid. Ekspertkomisjoni ülesandeks on võttes aluseks maakondlikud eelistusnimekirjad, anda omapoolne hinnang KOIT kava eelnõusse lülitatavate projektide osas arvestades maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liitude ettepanekuid, asjaomaste ministeeriumite arvamust ja EAS-i eksperthinnanguid.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(17) Rahandusministeeriumil on õigus ekspertkomisjoni hinnangute alusel teha maakondlikesse eelistusnimekirjadesse kuuluva projekti osas taotlejale muudatusettepanekuid kui:
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
1) eeltaotlusega kavandatav projekt või selle osa ei ole abikõlblik lähtuvalt §-dest 5–8;
2) asjaomane ministeerium on esitanud eeltaotlusega kavandatava projekti osas põhjendatult negatiivse arvamuse lähtudes lõikes 13 sätestatud põhimõttest;
3) eeltaotluses toodud informatsioon ei ole vastavuses tegeliku olukorraga;
4) eeltaotluses kavandatud projektiga ei ole võimalik tagada meetme eesmärkide maksimaalset saavutamist ja kavandatavate tegevuste komplekssust.
(18) Rahandusministeeriumil on õigus ekspertkomisjoni hinnangute alusel teha muudatusi KOIT kava eelnõu osas võrreldes selle aluseks olevate maakondlike eelistusnimekirjadega järgnevatel juhtudel:
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
1) eeltaotlusega kavandatav projekt või selle osa ei ole abikõlblik lähtuvalt §-dest 5–8;
2) asjaomane ministeerium on esitanud eeltaotlusega kavandatava projekti osas põhjendatult negatiivse arvamuse lähtudes meetme määruses sätestatud tingimustest;
3) KOIT kava maakondliku eelistusnimekirja koostamise protseduur on vaidlustatud;
4) maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liit on esitanud põhjendatud muudatusettepanekud või eriarvamuse maakondliku eelistusnimekirja projektide või nende kavasse nimetamise tingimuste osas;
5) eeltaotluste hindamiseks moodustatud komisjon ei ole eelistusnimekirja koostamisel järginud hindamisjuhendit;
6) eeltaotluses toodud informatsioon ei ole vastavuses tegeliku olukorraga;
7) eeltaotluses kavandatud projektiga ei ole võimalik tagada meetme eesmärkide maksimaalset saavutamist ja kavandatavate tegevuste komplekssust.
(19) Rahandusministeeriumil on õigus ekspertkomisjoni hinnangute alusel teha muudatusi KOIT kava eelnõu osas arvestades maakondlikke indikatiivseid rahastamismäärasid, meetme raames toetusteks jaotatavate vahendite ajalist jaotust ning võimalikke projektide alternatiivseid rahastamisallikaid.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(191) [Kehtetu - RTL 2009, 16, 195 - jõust. 13.02.2009]
(20) Juhul kui mõnes maakonnas on konkreetsete 2004–2006 KOIT kavasse kuulunud projektide osas objektiivsetel põhjustel toetusest loobutud ja sellest on õigeaegselt teavitatud, võib prioriteetse suuna seirekomisjoni heakskiidul arvestada vastavate vahendite osalises või täielikus ulatuses antud maakonna indikatiivsele piirmäärale lisavahendeid. Selliselt vabanenud vahendid peavad olema mõne teise maakonna projektide elluviimiseks tulemuslikult ära kasutatud.
(21) KOIT kava eelnõu kiidab heaks prioriteetse suuna seirekomisjon.
(22) Rahandusministeerium esitab prioriteetse suuna seirekomisjoni poolt heaks kiidetud KOIT kava eelnõu kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
§ 111.
Perioodi 2009–2012 KOIT kava eeltaotluste menetlemine
(1) Tähtpäevaks laekunud eeltaotlused registreeritakse Rahandusministeeriumis üldises korras.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(2) Rahandusministeerium viib läbi eeltaotluste nõuetele vastavuse kontrolli, millesse kaasab EAS-i projektide ehitusliku komplekssuse ekspertiisi teostamiseks.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(3) Rahandusministeeriumi ja EAS-i esindajal on õigus:
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
1) teostada eeltaotluses nimetatud objektil paikvaatlust ning saada juurdepääs objektiga seotud ruumidesse ja territooriumile;
2) küsida eeltaotluse kohta täiendavaid andmeid ja dokumente.
(4) Kui eeltaotlus ei vasta meetme tingimustes kehtestatud nõuetele või on vaja täiendavat teavet projekti kohta, teeb Rahandusministeerium ettepaneku eeltaotluse vastavusse viimiseks meetme tingimustes kehtestatud nõuetele või täiendava dokumentatsiooni või informatsiooni esitamiseks või eeltaotluses toodud tegevuste muudatuseks üldjuhul 10 tööpäeva jooksul.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(5) Rahandusministeerium küsib asjaomaste ministeeriumite arvamust nende valitsemisala valdkonda puudutavate eeltaotluste asjakohasuse kohta tulenevalt valdkondlikest arengukavadest ja strateegiatest ning investeeringu tehnilise ja majandusliku otstarbekuse osas. Rahandusministeerium küsib Rahandusministeeriumi hinnangut taotleja finantssuutlikkuse kohta projekt kavandatud ajal ja ulatuses ellu viia. Asjaomase ministeeriumi või Rahandusministeeriumi põhjendatud negatiivse arvamuse korral eeltaotlust vastavaks ei tunnistata.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(6) Iga eeltaotluse kohta kinnitatakse valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud kontroll-leht eeltaotluse vastavuse või mittevastavuse kohta. Mittevastavaks tunnistatud eeltaotluste kohta saadab Rahandusministeerium taotlejale vastava teate.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(7) Rahandusministeerium moodustab komisjoni, mille ülesanne on vastavalt valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud hindamismetoodikale hinnata eeltaotlustes toodud lahenduste otstarbekust, ehituslikku komplekssust ja valmisolekut projekti elluviimiseks. Komisjon tugineb oma hinnangutes asjaomaste ministeeriumite seisukohtadele, EAS-i ehitusliku komplekssuse ekspertiisile ning Rahandusministeeriumi analüüsile kohaliku omavalitsuse üksusest taotleja või kaasfinantseerija finantssuutlikkuse kohta. Komisjon võib teha taotlejale ettepanekuid projekti või selle osa muutmiseks. Positiivse hinde saanud eeltaotlused esitatakse maakondlikule hindamiskomisjonile hindamiseks.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(8) Maakondliku hindamiskomisjoni liikmed kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga 25 tööpäeva jooksul arvates eeltaotluste esitamise tähtpäevast, kuulanud ära maavanema arvamuse. Komisjoni peab kuuluma 5–7 liiget, sealhulgas vähemalt 1 maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidu esindaja ja vähemalt 1 kodanikeühenduste esindaja. Maakondlikul komisjonil on õigus teha objektide paikvaatlust ning tutvuda eeltaotluse dokumentidega.
[RT I, 10.10.2014, 1 - jõust. 13.10.2014]
(9) Maakondlik hindamiskomisjon hindab eeltaotlusi vastavalt valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud hindamismetoodikale. Põhjendatud juhtudel võib maakondlik hindamiskomisjon teha ettepanekuid projekti muutmiseks. Nimetatud ettepanekud tuuakse välja maakondlikus eelistusnimekirjas.
[RT I, 10.10.2014, 1 - jõust. 13.10.2014]
(10) Maavanem esitab Rahandusministeeriumile maakondliku eelistusnimekirja koos maakondliku hindamiskomisjoni protokollide ning hindamislehtedega hiljemalt 20 tööpäeva jooksul arvates vastavaks tunnistatud eeltaotluste esitamisest maakondlikule hindamiskomisjonile.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(11) Vastavalt maakondliku hindamiskomisjoni hindamistulemustele esitab maavanem maakondliku eelistusnimekirja kooskõlastamiseks maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidule.
(12) Maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liit kooskõlastab maakondliku eelistusnimekirja ja esitab sellesisulise teabe Rahandusministeeriumile ja maavanemale, lisades vajadusel omapoolsed ettepanekud või eriarvamusele jäädes põhjendused.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(13) Perioodi 2009–2012 eeltaotluste edasisel menetlemisel rakendatakse § 11 lõigetes 16–22 toodud sätteid.
[RTL 2009, 16, 195 - jõust. 13.02.2009]
§ 12.
KOIT kava muutmine
(1) Rahandusministeerium võib põhjendatud juhtudel algatada KOIT kava muutmise, kui on selgunud § 13 lõikes 2 toodud asjaolud või selgub, et eeltaotluses toodud projekti elluviimine ei ole KOIT kavas fikseeritud tingimustel võimalik, sealhulgas juhul, kui projekt kallineb. Projekti kallinemisel, sealhulgas juhul, kui projekti kallinemine on tingitud projekti tegevuste muutmisest, võib põhjendatud juhtudel suurendada kava muutmisega kavas sätestatud toetuse summat.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(11) Rahandusministeeriumil on õigus algatada projekti KOIT kavast välja arvamine juhul, kui rakendusüksus on teinud taotluse rahuldamata jätmise otsuse „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 16 lõike 2¹ alusel.
(2) Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku KOIT kava muutmiseks, mille on eelnevalt heaks kiitnud prioriteetse suuna seirekomisjon.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
§ 121.
Perioodi 2007–2010 KOIT kava reservprojektide menetlemine
(1) Perioodi 2007–2010 KOIT kava § 9 lõikes 51 nimetatud reservprojektid arvatakse KOIT kava eelistusnimekirja § 9 lõikes 51 toodud tingimuseta;
(2) Lõikes 1 toodud juhul esitab 2007-2010 KOIT kavas § 9 lõikes 5 1 nimetatud reservprojekti taotleja Rahandusministeeriumi poolt määratud tähtajaks teatise, millega kinnitab oma valmisolekut viia projekt ellu vastavalt KOIT kavas sätestatule.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(3) Rahandusministeerium algatab reservprojektide osas, mille kohta on taotleja esitanud lõikes 2 nimetatud teatise, perioodi 2007–2010 KOIT kava muutmise. Valmisolekut mitte kinnitanud taotleja reservprojekt arvatakse 2007–2010 KOIT kavast välja.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(4) Rahandusministeerium esitab lõikes 3 nimetatud juhtudel Vabariigi Valitsusele ettepaneku KOIT kava muutmiseks, mille on eelnevalt heaks kiitnud prioriteetse suuna seirekomisjon.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
§ 122.
Perioodi 2009–2012 KOIT kava reservprojektide menetlemise erikord
(1) Meetme raames kohustustega katmata vahendid summeeritakse ja jaotatakse üleriigiliselt juhul, kui maakonnas reservprojektid puuduvad või kui sama maakonna reservprojekti ei ole alust arvata rahastamisele kuuluvate projektide hulka.
(2) Vahendite üleriigilisel jaotamisel arvestatakse KOIT kavasse kantud maakondade reservprojektide järjestust ning võetakse arvesse üks reservprojekt maakonna kohta. Käesoleva määruse § 13 lõike 41 alusel projektile toetuse taotlemise õiguse saanud reservprojekte vahendite üleriigilisel jaotamisel arvesse ei võeta.
(3) Rahandusministeerium teeb maakondade reservprojektide taotlejatele ettepaneku esitada kinnituskiri, milles reservprojekti taotleja kinnitab oma valmisolekut viia projekt ellu hiljemalt meetme abikõlblike tegevuste lõppkuupäevaks 31. detsembril 2015. aastal, ning esitab realistliku ajakava projekti elluviimiseks, vajaduse korral koos kavandatavate tegevuste muudatuste kirjeldusega. Kui taotleja ei ole valmis teostama projekti KOIT kavas kinnitatud tingimustel, teeb Rahandusministeerium ettepaneku kinnituskirja esitamiseks sama maakonna KOIT kavasse kantud järgmise reservprojekti taotlejale.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(4) Rahandusministeerium esitab vajalikud dokumendid ja teabe ministeeriumidele, kes annavad arvamuse nende valitsemisala valdkonda puudutavate reservprojektide asjakohasuse kohta tulenevalt valdkondlikest arengukavadest ja strateegiatest ning investeeringu tehnilise ja majandusliku otstarbekuse kohta. Rahandusministeerium annab arvamuse reservprojekti taotleja finantssuutlikkuse kohta projekt kavandatud ajal ja ulatuses ellu viia. Asjaomase ministeeriumi või Rahandusministeeriumi põhjendatud negatiivse arvamuse korral reservprojekti taotluse menetlemine lõpetatakse.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(5) Valdkonna eest vastutav minister moodustab reservprojektide hindamiseks komisjoni, kelle ülesanne on reastada valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud hindamismetoodikast lähtudes reservprojektid järgmiste kriteeriumite alusel:
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
1) projekti mõju kohaliku avaliku infrastruktuuri kitsaskoha lahendamisele;
2) projekti tulemuste jätkusuutlikkus;
3) projektis kavandatud lahenduste läbimõeldus ja asjakohasus;
4) projekti ettevalmistatuse tase ja valmisolek projekt ettenähtud tähtaja jooksul ellu viia.
(6) Hindamise tulemusena moodustatakse reservprojektidest pingerida. Pingerea alusel kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga toetuse taotlemise õigust omavad reservprojektid meetme raames kohustustega katmata vahendite summeeritud ulatuses.
[RT I, 10.10.2014, 1 - jõust. 13.10.2014]
5. peatükk TAOTLUSTE ESITAMINE JA MENETLEMINE, TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED
§ 13.
Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotlusi KOIT kava projektide osas saab esitada vastavalt KOIT kavas sätestatud projekti rakendamise alustamise tähtajani.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
(2) Kui KOIT kava projektide osas ilmneb asjaolusid, mille tõttu lõikes 1 nimetatud tähtajaks taotlust ei esitata, peab taotleja esitama asjaolude ilmnemisel koheselt või lõikes 1 nimetatud tähtajaks EAS-ile uue realistliku ajakava taotluse esitamise kohta. Taotluse esitamise tähtaega ei saa pikendada üldjuhul rohkem kui üks kord ning rohkem kui ühe aasta võrra. Juhul kui taotleja ei ole tähtajaks taotlust EAS-ile esitanud, võib Rahandusministeerium algatada KOIT kava muutmise, millega arvatakse projekt KOIT kavast välja.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(3) [Kehtetu - RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
(4) Käesoleva määruse § 9 lõikes 51 nimetatud projektide kohta võib perioodi 2009–2012 KOIT kava puhul taotluse esitada juhul, kui sama maakonna teiste KOIT kavasse kantud projektide arvelt vabaneb vahendeid kuni 1. novembrini 2013. aastal vähemalt käesoleva määruse § 6 lõikes 10 sätestatud toetuse minimaalses suuruses. Vastavate asjaolude ilmnemisel teavitab Rahandusministeerium taotlejat.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(41) Käesoleva määruse § 9 lõikes 51 nimetatud projektile toetuse taotlemise õiguse annab perioodi 2009–2012 KOIT kava puhul valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
[RT I, 10.10.2014, 1 - jõust. 13.10.2014]
(5) [Kehtetu - RT I, 26.06.2013, 6 - jõust. 29.06.2013]
(6) Taotluses sisalduv projekt peab vastama meetme eesmärkidele ning määruses ja KOIT kavas sätestatud tingimustele. Projektis sisalduvad tegevused peavad olema abikõlblikud vastavalt §-des 5-8 sätestatud nõuetele.
[RTL 2008, 76, 1052 - jõust. 13.09.2008]
(7) Taotluste vastuvõtmist alustab EAS KOIT kava jõustumisel. Sellekohase teate avaldab EAS oma kodulehel. Taotlus koosneb korrektselt täidetud taotlusvormist ja selle lisadest. Taotlusvormi ja selle lisad kinnitab EAS, kooskõlastades need eelnevalt Rahandusministeeriumiga. Taotleja peab kinnitama esitatud andmete õigsust.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
(8) Taotlusvormile tuleb lisada:
1) projekti kirjeldus EAS-i etteantud vormil;
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
2) projekti eelarve EAS-i etteantud vormil;
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
3) projekti ajakava EAS-i etteantud vormil;
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
4) projekti omafinantseeringut tõendavad dokumendid;
5) taustainfo taotlejast ja kaasfinantseerija(te)st (ei ole nõutud kohaliku omavalitsuse üksuse puhul);
6) projektijuhi elulookirjeldus (CV);
7) eelarve aluseks olev võrreldav hinnakalkulatsioon või selle aluseks olev lähteülesanne või hankedokumentatsioon;
8) pädeva organi kinnitus, et taotleja tagab projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul arvates projekti lõppemisest ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi ega tehinguid, mille tulemusena vara rendile andmisel teenib taotleja puhastulu;
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
9) projekti aruannete esitamise graafik koos väljamaksete prognoosiga, arvestades § 18 lõikes 7 sätestatut;
10) projektis osalevate isikute vahelised koostöökokkulepped;
11) projekti elluviimiseks vajalikud load (sh ehitusluba) ja kooskõlastused;
12) ehituslik projektdokumentatsioon: hoonete puhul vastavalt kehtivale «Ehitusseadusele» ja põhiprojekti staadiumile vastavalt standardile EVS 811:2006 ning riiklike kultuurimälestiste puhul vastavalt kultuuriministri 30. juuni 2003. a määruse nr 9 «Mälestise ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise, remondi ja ehitamise projektide koostamise ja neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja kord ning muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord» nõuetele; rajatiste puhul ehitusprojekt vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010. a määrusele nr 67 «Nõuded ehitusprojektile» nõuetele;
[RT I, 23.12.2010, 4 - jõust. 26.12.2010]
13) dokumendid (sh pädeva organi otsus), mis kinnitavad projekti tulemusena väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust projekti kestel ning viie aasta jooksul pärast selle lõppemist;
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
14) analüüs projekti tasuvuse ja teostatavuse hindamiseks;
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
141) finantsanalüüs, milles hinnatakse projekti tulu Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” § 11 alusel. Kui finantsanalüüsist selgub, et projekt teenib puhastulu projekti arvestusperioodil, peab toetuse taotleja koostama uue finantsanalüüsi, et hinnata projekti vara kasuliku eluea jooksul teenitavat puhastulu. Projekti abikõlblikke kulusid tuleb vähendada projekti vara kasuliku eluea jooksul teenitava puhastulu osa võrra, mis on proportsioonis abikõlblike kuludega projekti kogukuludest;
[RT I, 26.06.2013, 6 - jõust. 29.06.2013]
15) ehitise ja kasutatud varustuse ostu puhul müüja tõend selle kohta, et ehitise ega kasutatud varustuse osas ei ole vastavalt eelneva 10 ja 7 aasta jooksul antud siseriiklikku ega Euroopa Ühenduse toetust;
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
151) kinnisasja ostu puhul kinnisasja turuväärtuse kohta sõltumatu kvalifitseeritud hindaja eksperthinnang, mis on väljastatud kuni 90 kalendripäeva enne ostutehingut;
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
16) keskkonnamõjude hinnang vastavalt «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele».
[RTL 2009, 16, 195 - jõust. 13.02.2009]
(9) [Kehtetu – RTL 2009, 16, 195 - jõust. 13.02.2009]
(10) EAS võib vajadusel lõikes 8 toodud dokumentatsiooni osas nõuda lisainformatsiooni.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
(11) Taotlus esitatakse paberkandjal kirjalikult või digitaalselt allkirjastatuna elektrooniliselt. Paberkandjal esitamise korral esitatakse lisaks elektrooniliselt taotlusvorm, projekt, eelarve ja ajakava.
(12) Rahandusministeeriumil, EAS-l või objekti asukohajärgsel maavalitsusel on õigus esitada päringuid KOIT kavas kavandatud projekti taotlejale taotluse ettevalmistamise käigu kohta. Kui taotleja saab teada asjaoludest, mis takistavad või seavad kahtluse alla taotluse esitamise, on ta kohustatud sellest koheselt informeerima EAS-i.
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
§ 14.
Taotluse registreerimine, taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamine
(1) Taotlusi menetleb ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb EAS.
(2) Kõik taotlused registreeritakse.
(3) Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende laekumise järjekorras.
(4) Taotluse menetlemise aeg registreerimise hetkest on üldjuhul kuni 25 tööpäeva. Hiljemalt 25 tööpäeva möödumisel tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus või taotluse menetlemise hetkeseis. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on EAS-l õigus taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni 25 tööpäeva võrra.
(5) Taotleja ja registreeritud taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist teostatakse järgnevalt:
1) taotluse ja taotleja vastavust kontrollib EAS. EAS-l on õigus nõuda puuduva informatsiooni esitamist või lisamaterjale;
2) taotlejal on kohustus vastata kõigile taotluse kohta esitatud küsimustele ja ta on kohustatud võimaldama taotluse nõuetele vastavuse kontrolli teostamist;
3) kui taotluse vastavuse kontrollimisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 10 tööpäeva, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb;
4) kui projekti raames kavandatavad tegevused erinevad oma sisult oluliselt KOIT kavale esitatud eeltaotluses nimetatud eesmärkidest või väljundi realiseerimine ei ole taotluses esitatud tegevuste kaudu tagatud, küsib EAS Rahandusministeeriumi hinnangut muudatuste otstarbekuse või tegevuste vastavuse kohta KOIT kava koostamise aluseks olnud kriteeriumidega. Rahandusministeeriumi negatiivse hinnangu korral taotlust ei rahuldata;
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
5) kui esineb põhjendatud kahtlus, et kohaliku omavalitsuse üksus ei ole suuteline täitma § 8 lõike 2 punktis 4 toodud nõuet, küsib EAS Rahandusministeeriumilt hinnangut kohaliku omavalitsuse üksuse finantssuutlikkuse kohta.
[RTL 2009, 16, 195 - jõust. 13.02.2009]
(6) Taotleja ja taotlus tunnistatakse vastavaks, kui kõik §-des 5–8 ja 13 esitatud nõuded ning KOIT kavas toodud tingimused on täidetud.
[RTL 2008, 76, 1052 - jõust. 13.09.2008]
(7) EAS-l on õigus kasutada vastavaks tunnistamise protsessis sõltumatuid eksperte.
(8) Taotlejat või taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt otsuse tegemist;
2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
3) määruses sätestatud taotlejale või taotlusele esitatud nõuded ei ole täidetud;
4) taotleja ei ole lõike 5 punkti 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi.
(9) Taotleja ja taotluse tunnistab vastavaks või mittevastavaks EAS. Taotleja või taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
§ 15.
Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus ja otsusest teavitamine
(1) Kõikide vastavaks tunnistatud taotluste osas teeb EAS taotluse rahuldamise otsuse.
(2) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta vormistab EAS eraldi otsuse. Otsuse vormi kooskõlastab EAS Rahandusministeeriumiga. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses tuuakse välja rahuldamata jätmise põhjused. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
1) toetuse saaja;
2) toetuse suurus eurodes;
[RT I, 09.11.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
3) projekti omafinantseeringu summa eurodes;
[RT I, 09.11.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
4) projekti abikõlblikkuse periood;
5) toetuse saaja kohustused;
6) toetuse väljamaksmise tingimused;
7) aruandluse esitamine;
8) toetuse tagasinõudmise alused.
(3) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks 10 tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest.
§ 16.
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmist peab EAS-ilt taotlema järgmistel juhtudel:
1) kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt rohkem kui 10%;
2) kui kavandatakse taotluses sisalduva projekti elluviimise tähtaja pikendamist, peatamist, tegevuste või eesmärkide muutmist;
3) kui projekti abikõlblike kulude eelarve suureneb avatud hankemenetlusega riigihanke kallinemise või „Käibemaksuseaduse“ § 15 lõikes 1 sätestatud käibemaksumäära suurenemise tõttu ning taotletakse toetuse summa suurendamist, arvestades „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 19 lõikes 5 sätestatut, kuni KOIT kavas toodud projekti maksimaalse toetuse summani tingimustel, et meetme eelarve vahendite jääk võimaldab toetuse summa suurendamist ning toetuse summa suurendamisel toetuse määr ei suurene;
[RT I, 03.06.2011, 2 - jõust. 06.06.2011]
4) kui projekti abikõlblikkuse periood on pikem kui 60 kuud ning taotletakse toetuse summa suurendamist, arvestades „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse“ § 19 lõikes 5 sätestatut, kuni KOIT kavas toodud projekti maksimaalse toetuse summani tingimustel, et meetme eelarve vahendite jääk võimaldab toetuse summa suurendamist ning toetuse summa suurendamisel toetuse määr ei suurene.
[RT I, 03.06.2011, 2 - jõust. 06.06.2011]
(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud toetuse summa suurendamisel tuleb arvestada lisaks järgmiste nõuetega:
1) EAS kooskõlastab taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud toetuse summa suurendamise taotluse Rahandusministeeriumiga;
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
2) KOIT kava rakendamisel tekkinud kasutamata vahendite maht peab võimaldama projektile antava toetuse summa suurendamist.
[RT I, 03.06.2011, 2 - jõust. 06.06.2011]
(2) Toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise rahuldamisest võib EAS keelduda, kui:
1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
2) muudatused ei ole kooskõlas määruses esitatud nõudega;
3) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada 31. detsembriks 2015. aastal;
[RT I, 12.05.2015, 1 - jõust. 15.05.2015]
4) muudatustaotlusega taotletakse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse suuruse tõstmist;
[RTL 2009, 16, 195 - jõust. 13.02.2009]
5) muudatused ei ole põhjendatud.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EAS 25 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse registreerimise hetkest. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on EAS-il õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.
[RTL 2008, 76, 1052 - jõust. 13.09.2008]
(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) ilmneb asjaolu, mille varasema teadmise korral ei oleks EAS taotluse rahuldamise otsust teinud;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
4) projekti ei ole võimalik lõpetada 31. detsembriks 2015. aastal;
[RT I, 12.05.2015, 1 - jõust. 15.05.2015]
5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;
6) toetuse saaja esitab avalduse tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.
§ 17.
Vaide esitamine ja läbivaatamine
Otsuse peale võib esitada vaide «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.
6. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED, TOETUSE SAAJA JA EAS-I ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 18.
Toetuse väljamaksete teostamise tingimused
(1) Toetus makstakse välja toetuse saajale. Osaliselt tasutud kuludokumentide alusel makstakse toetus välja toetuse saajale või töövõtjale.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
(2) Toetus makstakse välja määras, mis vastab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetussumma ja projekti abikõlblike kulude kogumaksumuse suhtele, kuid mitte suuremas summas kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksimaalne toetussumma.
(3) Toetuse saaja esitab § 15 lõikes 2 nimetatud otsuses toodud tähtajal projekti vahe- või lõpparuande EAS-ile. Toetuse saaja võib esitada vahearuande iga kolme kuu järel või harvem. Põhjendatud juhtudel võib toetuse saaja esitada vahearuandeid sagedamini.
[RT I, 23.12.2010, 4 - jõust. 26.12.2010]
(4) Väljamakse teostamisel tasutud kuludokumentide alusel tuleb vahe- ja lõpparuandele lisada koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest (arve, leping, akt) ja kulude tasumist tõendavatest dokumentidest, sh mitteabikõlblike kulude osas. Kui on lubatud väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel vastavalt lõikele 5, siis tuleb vahe- või lõpparuandele lisada koopiad kulude aluseks olevatest dokumentidest (arve, leping, akt) ja kulude tasumist tõendavatest dokumentidest taotluse rahuldamise otsuses sätestatud omafinantseeringule vastavas osas ning mitteabikõlblike kulude osas.
[RT I, 23.12.2010, 4 - jõust. 26.12.2010]
(5) Väljamakseid osaliselt tasutud kuludokumentide alusel on võimalik teha ainult põhjendatud juhtudel vahe- ja lõpparuannete raames ning rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 “Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord“ §-s 6 sätestatud korras.
[RT I, 23.12.2010, 4 - jõust. 26.12.2010]
(51) Ettemakseid toetuse saajale on võimalik teha põhjendatud juhtudel rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatud korras. Ettemakse teostamise taotlusele peab olemalisatud kulutuste prognoos, milles näidatakse eraldi toetuse ja omafinantseeringu osa, ning muud EAS-i nõutud dokumendid.
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
(6) Pärast vahe- või lõpparuande heakskiitmist EAS-i poolt esitab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse (edaspidi maksetaotlus).
(7) Väljamaksed teostatakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatud korras vastavalt esitatud dokumentides kajastatud ja tõendatud tegelikele abikõlblikele kuludele.
(8) EAS menetleb lõikes 6 nimetatud maksetaotlust 16 tööpäeva jooksul pärast maksetaotluse toetuse saajalt laekumist. Toetuse väljamakse toetuse saajale tehakse korrektsete andmete korral 5. tööpäeval pärast EAS-i poolse maksetaotluse kontrolli lõppu vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määrusele nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord».
(9) EAS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
1) esitatud maksetaotlus või kuludokumendid ei vasta nõuetele;
2) toetust taotletakse mitteabikõlblike kulude katteks;
3) projekt või toetuse saaja teised projektid on seotud tagasimaksega kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimaksmiseni.
[RTL 2008, 76, 1052 - jõust. 13.09.2008]
§ 19.
Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja on kohustatud:
1) tagama taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud omafinantseeringu;
2) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
3) tagastama EAS-ile toetuse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 1 toodud juhtudel või kui EAS nõuab seda vastavalt nimetatud seaduse § 26 lõikes 2 toodud juhtudel;
4) esitama EAS-i poolt ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja aruanded;
5) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta. Toetuse saaja raamatupidamises peavad toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid olema muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
6) võimaldama teostada järelevalvetoiminguid või auditit toetuse ning omafinantseeringut kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas, sh võimaldama kontrollijal juurdepääsu toetusega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
7) taotlema EAS-ilt nõusolekut projekti eelarve muudatusteks, kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt rohkem kui 10%;
8) taotlema EAS-ilt nõusolekut projekti kestuse muutmiseks;
9) taotlema EAS-ilt nõusolekut tegevuste või eesmärkide muudatusteks;
10) andma kontrollija käsutusse soovitud toetusega seotud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul arvates vastava teate saamisest;
11) osutama järelevalvetoimingute ja auditi kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
12) täitma kõik järelevalvetoimingute ja auditi tulemusena tehtud ettekirjutused;
13) «Riigihangete seaduse» subjektina järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid;
131) esitama võimalusel vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist juhul, kui toetuse saajale ei laiene riigihangete läbiviimise kohustus;
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
14) näitama, et tegemist on struktuuritoetuse abil elluviidava projektiga, kasutades selleks Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruses nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord» sätestatud sümboolikat ja teavitustegevusi;
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
15) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvad dokumendid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 5 31. detsembrini 2025;
16) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sh nime, aadressi ja põhimäärusest, põhikirjast tulenevate või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jne ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu, projekti kestel ja viie aasta jooksul alates projekti lõppemisest;
17) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
18) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i projekti teostamise baasiks oleva majandusüksuse või terviklikuks üksuseks oleva majandusüksuse osa ja nendesse kuuluvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest, projekti kestel ja viie aasta jooksul alates projekti lõppemisest;
181) teavitama rakendusüksust viivitamata kirjalikult asjaoludest, kui projekti elluviimise käigus või projekti vara kasuliku eluea jooksul tõstetakse projekti vara abil pakutava toote või teenuse hinda prognoositust suuremal määral või tekib uus tuluallikas, mida ei ole arvesse võetud, ning koostama finantsanalüüsi, kui tulude laekumisi eelnevalt ette nähtud ei olnud, või uuendama olemasolevat finantsanalüüsi rakendusüksuse määratud ajaks ja teavitama rakendusüksust viivitamata kirjalikult analüüsi tulemustest, v.a Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” § 11 lõikes 81 toodud juhtudel;
[RT I, 26.06.2013, 6 - jõust. 29.06.2013]
182) esitama uuendatud finantsanalüüsi projekti lõpparuandega, kui projekt teenib tulu abikõlblikkuse perioodil ja teenitud tulu on suurem § 13 lõike 8 punktis 141 nimetatud analüüsis prognoositud tulust;
[RT I, 26.06.2013, 6 - jõust. 29.06.2013]
19) tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel projekti kestel ja viie aasta jooksul alates projekti lõppemisest, ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi;
20) kooskõlastama EAS-iga toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest projekti kestel ja viie aasta jooksul alates projekti lõppemisest;
201) viivitamatult kirjalikult informeerima EAS-i toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmisest pärast viie aasta möödumist projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest kuni projekti vara kasuliku eluea lõppemiseni, aga mitte pärast «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 5 sätestatud tähtpäeva;
[RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
21) maksma EASi poolt tagasinõutav toetus tagasinõudmise otsuses sätestatud summas ja tähtpäevaks tagasi;
22) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi;
23) tagama § 13 lõike 9 punktis 1 nimetatud koostöökokkuleppe ning muude asjakohaste korraldustega punktides 1, 2, 5, 6, 10–22 pandud kohustuste täitmise projektis osalevate teiste isikute poolt.
§ 20.
Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus:
1) muuta taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust EAS-ile esitamata, juhul kui väheneb projekti eelarve ning projektis ettenähtud eesmärgid ja tegevuste maht ei muutu või kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt mitte rohkem kui 10% ning projekti eesmärgid ja tegevused ei muutu. Sel juhul tuleb EAS-i eelnevalt muudatustest teavitada;
2) saada EAS-ilt nõuandeid ja informatsiooni, mis on seotud §-s 19 nimetatud kohustuste täitmisega.
§ 21.
EAS-i kohustused
EAS on kohustatud:
1) tegema taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
2) läbi vaatama § 19 punktides 7–9 nimetatud taotlused üldjuhul hiljemalt 25 tööpäeva jooksul. Paragrahvi 19 punktis 9 nimetatud muudatuse puhul tuleb küsida Rahandusministeeriumi seisukohta muudatuse otstarbekuse kohta. Muudatustaotlus rahuldatakse olemaoleva taotluse rahuldamisotsuse muutmisega;
[RT I, 19.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015]
3) heaks kiitma või tagasi lükkama § 19 punktis 4 nimetatud aruanded hiljemalt 25 tööpäeva jooksul nende laekumisest. EAS on kohustatud viivitamatult teavitama toetuse saajat § 19 punktis 4 nimetatud aruannete ja § 18 lõikes 6 nimetatud maksetaotluse heakskiitmise või tagasi lükkamise otsusest;
[RTL 2008, 76, 1052 - jõust. 13.09.2008]
4) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist tegema oma veebilehel kättesaadavaks järgmise informatsiooni: toetuse saaja nimi, projekti nimi ning toetuse ja projekti kogumaht;
[RT I, 26.06.2013, 6 - jõust. 29.06.2013]
5) [Kehtetu – RTL 2009, 76, 1114 - jõust. 10.10.2009]
6) säilitama taotluse ja projektide teostamisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini.
§ 22.
EAS-i õigused
EAS-il on õigus:
1) teostada järelevalvetoiminguid või auditit toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas;
2) nõuda taotluses sisaldunud projekti tegevuste ja kulutuste kohta täiendavate asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist;
3) keelduda toetuse väljamaksmisest täielikult või osaliselt § 18 lõikes 9 sätestatud juhtudel;
[RTL 2008, 76, 1052 - jõust. 13.09.2008]
4) tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides sätestatuga;
5) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi kooskõlas «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides sätestatuga.
§ 23.
Määruse rakendamine
(1) Käesoleva määruse § 16 lõike 1 punkti 3 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2009. a.
[RT I, 03.06.2011, 2 - jõust. 06.06.2011]
(2) Kuni 2011. aasta 1. oktoobrini loetakse § 8 lõike 2 punktis 6 nimetatud arengukava kehtivaks, kui kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava on koostatud vähemalt kolmeks eelseisvaks eelarveaastaks ja see kehtib hiljemalt 2013. aasta lõpuni.
[RT I, 03.06.2011, 2 - jõust. 06.06.2011]
(3) Kuni 2017. aasta 31. detsembrini KOIT kava ja vastavate maakondlike eelistusnimekirjade koostamisse kaasatud maavalitsuste dokumentatsiooni eest vastutab Rahandusministeerium, kes tagab dokumentide säilimise.
[RT I, 23.12.2017, 34 - jõust. 01.01.2018]
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter