KESKKONNAÕIGUSKeskkonnakaitse

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Keskkonnavastutuse seadus (lühend - KeVS)

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 21.09.2023, 2

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Seadus reguleerib keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja heastamist, lähtudes põhimõttest, et saastaja maksab.

  (2) Käesolevat seadust ei kohaldata keskkonnakahju ega keskkonnakahju ohu suhtes, mille on põhjustanud:
  1) relvakonflikt, sõjategevus, kodusõda või ülestõus või erandlik, vältimatu ja vääramatu jõuga loodusnähtus;
  2) sündmus või tegevus, millega seotud vastutus keskkonnakahju eest on reguleeritud naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni, naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1992. aasta konventsiooni või punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ning 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni rahvusvahelise naftareostuskahjude hüvitamise fondi loomisest 2003. aasta protokolliga;
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]
  3) tegevus, mis kuulub Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu reguleerimisalasse, või sündmus või tegevus, millega seotud vastutus on reguleeritud tuumakahjustuste eest tsiviilvastutuse Viini konventsiooni või Viini konventsiooni ja Pariisi konventsiooni rakendamise ühise protokolliga;
  4) tegevus, mille põhieesmärk on rahvusvaheline julgeolek, või tegevus, mille ainus eesmärk on kaitse loodusõnnetuse eest;
  5) riigikaitsetegevus selleks ettenähtud territooriumil ja ulatuses.

  (3) Käesolevat seadust kohaldatakse hajureostusest põhjustatud keskkonnakahju või keskkonnakahju ohu suhtes juhul, kui on võimalik tuvastada põhjuslik seos keskkonnakahju või selle ohu ja isiku või isikute tegevuse või tegevusetuse vahel.

  (4) Käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist toimunud sündmusest, tegevusest või tegevusetusest tekkinud keskkonnakahju või keskkonnakahju ohu suhtes, kui selle põhjustanud sündmusest, tegevusest või tegevusetusest ei ole möödunud rohkem kui 30 aastat.

  (5) Käesolevat seadust ei kohaldata keskkonnakahju suhtes, mille on põhjustanud pärast käesoleva seaduse jõustumist toimunud sündmus, tegevus või tegevusetus, kui see on tingitud tegevusest, mis on aset leidnud ja lõppenud enne käesoleva seaduse jõustumist.

  (6) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2.   Keskkonnakahju ja keskkonnakahju oht

  (1) Keskkonnakahju käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) oluline ebasoodne mõju elupaiga või liigi soodsa seisundi saavutamisele või säilitamisele (edaspidi elupaigale või liigile tekitatud kahju);
  2) oluline ebasoodne mõju kaitsealale, hoiualale, püsielupaigale, kaitstavale looduse üksikobjektile (edaspidi kaitstavale alale tekitatud kahju);
  3) oluline ebasoodne mõju merealale, pinna- või põhjaveele (edaspidi veele tekitatud kahju);
[RT I, 10.11.2015, 2 - jõust. 01.12.2015]
  4) ainete, valmististe, organismide või mikroorganismide otsese või kaudse keskkonda viimisega põhjustatud pinnasekahjustus, millega kaasneb oluline risk, et see võib mõjutada inimese tervist (edaspidi pinnasekahju).

  (2) Oluline ebasoodne mõju on otseselt või kaudselt esinev mõõdetav ebasoodne muutus elupaiga, liigi, kaitstava ala, vee või pinnase (edaspidi loodusvara) kvaliteedis või hulgas või loodusvara poolt mõne teise loodusvara või avalikkuse heaks täidetava ülesande (edaspidi pakutav hüve) kvaliteedi või hulga mõõdetav halvenemine.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktid 1 ja 2 ei hõlma eelnevalt kindlaks tehtud kahjulikku mõju, mis on põhjustatud tegevusest, milleks haldusorgan on andnud loa keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestades ning lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-st 29, või mida haldusorgan on lubanud seaduse alusel.

  (4) Oluline ebasoodne mõju käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 tähenduses on mõju, mis halvendab:
  1) pinnaveekogumi seisundit nii, et muutub veeseaduse § 61 lõike 2 alusel kehtestatud korra kohaselt määratud pinnaveekogumi seisundiklass;
  2) põhjaveekogumi seisundit nii, et veeseaduse § 66 lõike 6 alusel kehtestatud korra kohaselt määratakse põhjaveekogumi seisundiklass halvaks;
  3) veekogumi koosseisu mittekuuluva pinna- või põhjavee omadusi selliselt, et vees, veekogu põhjasettes või elustikus ületatakse veeseaduse § 76 lõike 1 või § 79 lõike 3 alusel kehtestatud kvaliteedi piirväärtust;
  4) supluskoha suplusvee seisundit nii, et suplusvesi loetakse reostunuks vastavalt veeseaduse § 91 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele;
  5) joogivee võtmiseks kasutatava või selleks kavandatud veekogu või põhjaveekihi kvaliteeti piirini, mis toob kaasa joogiveeks töötlemise kulude olulise kasvu;
  6) veeseaduse § 36 lõike 1 punktis 5 nimetatud, looduskaitseseaduse alusel elupaiga või liigi kaitseks määratud alal või veeseaduse § 36 lõike 6 alusel määratud majanduslikult oluliste vees kasvatatavate liikide kaitseks mõeldud alal vee seisundit nii, et see ei vasta enam kehtestatud kvaliteedinõuetele;
  7) pinna- ja põhjavee seisundit nii, et veeseaduse alusel kehtestatud veemajanduskavas nimetatud keskkonnaeesmärkide saavutamine muutub võimatuks;
  8) mereala vee omadusi selliselt, et ületatakse veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud pinnavee kvaliteedi piirväärtusi.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]

  (5) Olulise ebasoodsa mõjuna käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 tähenduses ei käsitata mõju, mis on tekkinud veeseaduse § 42 lõikes 1 sätestatud tingimustel.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]

  (6) Hinnates riski käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 tähenduses, tuleb arvestada selle maa-ala kasutamise otstarvet, millel pinnasekahju on ilmnenud. Riski tuleb hinnata sellise riskihindamismeetodiga, mis arvestab pinnase omadusi ja funktsioone, kahjulike ainete, valmististe, organismide või mikroorganismide tüüpi ja kontsentratsiooni, nende esinemise riski ja leviku võimalust.

  (7) Keskkonnakahju oht (edaspidi kahju oht) käesoleva seaduse tähenduses on piisav tõenäosus, et lähitulevikus tekib keskkonnakahju.

§ 3.   Keskkonnakahju ja kahju ohu tuvastamine ning algne olukord

  (1) Keskkonnakahju tuvastamisel arvestatakse algset olukorda ja käesoleva seaduse §-s 2 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatut.

  (2) Algne olukord on loodusvara ja selle pakutavate hüvede selline seisund, mis eksisteeriks, kui keskkonnakahju ei oleks tekitatud.

  (3) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud keskkonnakahju tuvastamisel lähtutakse isendite arvust, populatsiooni ja selle levila suurusest, isendite või kahjustatud ala tähtsusest populatsioonile, liigile, elupaigale või kaitstavale alale, liigi või elupaiga ohustatusest kohalikul, üleriigilisel või Euroopa Liidu tasandil, liigi paljunemisvõimest ja elujõulisusest, elupaiga, liigi ja kaitstava ala looduslikust isetaastumisvõimest, elupaiga, liigi ja kaitstava ala kaitse eesmärgist ja kaitserežiimist või kaitsekategooriast ning elupaiga, liigi või kaitstava ala poolt pakutavatest hüvedest. Kahju, millel on negatiivne mõju inimese tervisele, loetakse keskkonnakahjuks.

  (4) Keskkonnakahjuna käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktide 1 ja 2 tähenduses võidakse mitte käsitada ebasoodsat mõju, mis on väiksem kui looduslik muutus, mida peetakse konkreetse elupaiga, liigi või kaitstava ala puhul normaalseks, mis on tekkinud looduslikel põhjustel või tavapärase majandamise käigus, või kui elupaik, liik või kaitstav ala saavutab lühikese aja jooksul ja ilma sekkumiseta kas algse olukorra või olukorra, mis võimaldab saavutada algse olukorraga samaväärse või parema olukorra.

  (5) Keskkonnakahju ja kahju ohu tuvastab Keskkonnaamet (edaspidi amet).
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 4.   Elupaik ja liik

  (1) Elupaik käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud liigi elupaik;
  2) käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud elupaigatüüp.

  (2) Liik käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) looduskaitseseaduse alusel I, II või III kaitsekategooriasse kuuluv liik;
  2) käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud liik.

  (3) Täiendava nimekirja elupaigatüüpidest ja liikidest, mida mõistetakse elupaiga ja liigina käesoleva seaduse tähenduses, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 56–75) artikli 2 lõike 3 punktidest a ja b.

§ 5.   Elupaiga ja liigi soodne seisund

  (1) Elupaiga soodsa seisundi mõistet kasutatakse looduskaitseseaduse § 3 lõike 1 tähenduses.

  (2) Liigi soodsa seisundi mõistet kasutatakse looduskaitseseaduse § 3 lõike 2 tähenduses.

§ 6.   Keskkonnakahju tekitaja ja keskkonnakahju tekitaja tuvastamine

  (1) Keskkonnakahju tekitaja (edaspidi kahju tekitaja) on isik, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu tekib keskkonnakahju või kahju oht.

  (2) Kui on tõenäoline, et keskkonnakahju või kahju oht on tekitatud käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud tegevuse käigus, siis eeldatakse põhjuslikku seost tegevuse või tegevusetuse ning tekkinud kahju või kahju ohu vahel ning kahju tekitajaks on selle tegevusega tegelev käitaja. Põhjusliku seose tõenäosuse hindamisel tuleb arvestada tegevuse kulgu, kasutatavaid ruume, ehitisi ja seadmeid, kahjuga seotud ainete ja organismide olemust ja kontsentratsiooni, ilmastikutingimusi, kahju tekkimise aega, kohta ja asjaolusid ning kahju üldisi iseärasusi.
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

  (3) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetamata tegevuse või tegevusetuse ja kahju vahelist põhjuslikku seost peab tõendama amet, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (4) Kahju tekitaja tuvastab amet.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

2. peatükk KESKKONNAKAHJU VÄLTIMINE JA HEASTAMINE 

1. jagu Üldsätted 

§ 7.   Keskkonnakahju vältimise ja heastamise mõiste

  (1) Keskkonnakahju vältimine on meetmete rakendamine sündmuse, tegevuse või tegevusetuse tõttu tekkinud kahju ohu kõrvaldamiseks või võimaliku keskkonnakahju ulatuse vähendamiseks või saasteainete või muude kahjustavate tegurite ohjeldamiseks, leviku tõkestamiseks, kõrvaldamiseks või muul viisil mõjutamiseks, et piirata või vältida täiendavat keskkonnakahju ning kahju inimese tervisele või elupaiga, liigi, kaitstava ala või vee pakutava hüve kvaliteedi edasist halvenemist (edaspidi vältimismeetmed).

  (2) Keskkonnakahju heastamine on meetmete rakendamine kahjustatud loodusvara või selle pakutava hüve taastamiseks, asendamiseks või kompenseerimiseks ning inimese tervist ohustavate oluliste riskide kõrvaldamiseks (edaspidi heastamismeetmed).

  (3) Taastamine on käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud keskkonnakahju korral kahjustatud elupaiga, liigi, kaitstava ala või vee ja nende pakutavate hüvede algse seisundi saavutamine. Taastamine hõlmab ka looduslikku taastumist.

  (4) Pinnasekahju korral on taastamine inimese tervisele mõjuda võiva riski kõrvaldamine.

§ 8.   Kahju tekitaja vältimis- ja heastamiskohustus

  (1) Kahju tekitaja peab rakendama vajalikke vältimis- ja heastamismeetmeid, kui ta vastutab keskkonnakahju või kahju ohu põhjustamise eest. Kahju tekitaja vastutab keskkonnakahju või kahju ohu põhjustamise eest siis, kui ta on keskkonnakahju või kahju ohu tekitamises süüdi.

  (2) Kahju tekitaja vastutab sõltumata sellest, kas ta on süüdi või mitte, kui keskkonnakahju või kahju oht on põhjustatud järgmiste tegevustega:
  1) tööstusheite seaduse kohaselt keskkonnakompleksluba eeldavate käitiste käitamine;
[RT I, 16.05.2013, 1 - jõust. 01.06.2013]
  2) [kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  21) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud keskkonnaluba nõudvad tegevused;
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  22) veeseaduse § 196 lõikes 2 nimetatud registreeritud veekeskkonnariskiga tegevused;
[RT I, 17.03.2023, 3 - jõust. 01.04.2023]
  23) jäätmeseaduse § 987 lõikes 2 nimetatud registreeritud jäätmekäitleja tegevused.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  3) [kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  4) kemikaaliseaduses sätestatud ohtlike kemikaalide, taimekaitseseaduses sätestatud taimekaitsevahendite ja biotsiidiseaduses sätestatud biotsiidide valmistamine, kasutamine, ladustamine, töötlemine, keskkonda viimine ja kohapeal teisaldamine;
  5) ohtlike kaupade vedu maanteel, raudteel, siseveekogudel, merel või õhus nii, nagu on ette nähtud ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo kokkuleppega, raudteeseaduse § 111 lõikes 2, meresõiduohutuse seaduse § 42 lõikes 1 või lennundusseaduse §-s 54 sätestatud nõuetes;
[RT I, 30.10.2020, 1 - jõust. 31.10.2020]
  6) geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamine geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse tähenduses;
  7) geneetiliselt muundatud organismide tahtlik keskkonda viimine ning geneetiliselt muundatud organismi ja toote turustamine geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse tähenduses;
  8) Euroopa Liitu veetavate või Euroopa Liidust välja veetavate jäätmete riikidevaheline vedu, milleks on vajalik luba või mis on keelatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.07.2006, lk 1–98);
  9) atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt süsinikdioksiidi maapõues säilitamisega seotud tegevus.
[RT I, 05.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (3) Keskkonnakahju ja kahju ohu vältimisele ning keskkonnakahju heastamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 140 ja 141 ning võlaõigusseaduse § 104, 137, 138 ja 1052–1054, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 140 ja 141 ei kohaldata, kui keskkonnakahju või kahju oht on põhjustatud käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud tegevustega.
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

  (4) Kahju tekitaja vastutust seoses merinõuetega piiravad kaubandusliku meresõidu seaduse merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsiooni rakendavad normid.

§ 9.   Teavitamiskohustus

  (1) Keskkonnakahju või kahju ohu tekkimisel või kahju ohu püsimise korral rakendatud vältimismeetmetest hoolimata on kahju tekitaja kohustatud viivitamata teavitama kõigist keskkonnakahju ja kahju ohuga seotud asjaoludest ametit ning esitama käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud andmed. Kui keskkonnakahju või kahju oht võib mõjutada inimese tervist, teavitab amet ka Terviseametit.
[RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]

  (2) Keskkonnakahju ja kahju ohtu puudutavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Ametil ja Terviseametil on õigus nõuda kahju tekitajalt muid asjakohaseid andmeid, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud määruses. Ametil ja Terviseametil on õigus nõuda võimalikult kahju tekitajalt teavet ka kahju ohu kahtluse korral.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Kinnisasja omanik on kohustatud ametit teavitama keskkonnakahju või kahju ohu esinemisest oma kinnisasjal, kui nende esinemine on ilmselge. Kui keskkonnakahju või kahju oht võib mõjutada inimese tervist, teavitab amet sellest ka Terviseametit.
[RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]

§ 10.   Eksperdi kaasamine
[Kehtetu - RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

§ 11.   Eksperdi valik inimese tervist mõjutada võiva keskkonnakahju ja kahju ohu ilmnemisel
[Kehtetu - RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

2. jagu Keskkonnakahju vältimine 

§ 12.   Vältimismeetmete rakendamise kohustus

  (1) Kahju tekitaja on kohustatud viivitamata rakendama vältimismeetmeid, kui ilmneb keskkonnakahju või kahju oht, ja teavitama nendest ametit.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisel on kahju tekitajal õigus pöörduda ameti poole rakendatavate vältimismeetmete sobivuse hindamiseks.

  (3) Ametil on oma ettekirjutusega õigus nõuda kahju tekitajalt vältimismeetmete rakendamist ning anda nende rakendamiseks kohustuslikke juhiseid.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 13.   Vältimismeetmete rakendamine ameti poolt

  (1) Kui kahju tekitaja ei täida käesoleva seaduse §-st 12 tulenevaid kohustusi, kui kahju tekitaja ei ole tuvastatud või kui ta ei ole kohustatud kandma vältimismeetmetega kaasnevaid kulusid vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõikele 4, võib vältimismeetmeid rakendada amet. Ametil on õigus rakendada keskkonnakahju või kahju ohu korral vältimismeetmeid sõltumatult kahju tekitajast ka eelnevalt nimetamata juhtudel, välja arvatud juhul, kui seadusjärgne tegutsemiskohustus on mõnel teisel riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusel.

  (2) Vältimismeetmete rakendamine ameti poolt ei vabasta kahju tekitajat vastutusest.

  (3) Amet rakendab vältimismeetmeid vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seadusele, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

3. jagu Keskkonnakahju heastamine 

§ 14.   Heastamismeetmete rakendamise kohustus

  (1) Kahju tekitaja rakendab heastamismeetmeid, lähtudes heastamismeetmete plaanist, omal kulul, välja arvatud käesoleva seaduse § 26 lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel.

  (2) Enne heastamismeetmete plaani valmimist rakendab kahju tekitaja heastamismeetmeid kooskõlastatult ametiga.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (3) Ametil on oma ettekirjutusega õigus nõuda kahju tekitajalt heastamismeetmete rakendamist ning anda nende rakendamiseks kohustuslikke juhiseid.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 15.   Heastamismeetmete rakendamine ameti poolt

  (1) Kui kahju tekitaja ei täida käesoleva seaduse §-st 14 tulenevaid kohustusi, kui kahju tekitaja ei ole teada või kui ta ei ole kohustatud kandma heastamismeetmetega kaasnevaid kulusid vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõikele 4 või 5, võib heastamismeetmeid rakendada amet. Ametil on õigus rakendada heastamismeetmeid sõltumatult kahju tekitajast ka eelnevalt nimetamata juhtudel.

  (2) Heastamismeetmete rakendamine ameti poolt ei vabasta kahju tekitajat vastutusest.

  (3) Amet rakendab heastamismeetmeid vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seadusele, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 16.   Elupaigale, liigile, kaitstavale alale ja veele tekitatud kahju heastamismeetmed

  (1) Kui taastavate heastamismeetmete rakendamisega ei ole võimalik saavutada elupaiga, liigi, kaitstava ala või vee algset olukorda või nende pakutavaid hüvesid, siis rakendatakse asendavaid heastamismeetmeid. Lisaks rakendatakse kompenseerivaid heastamismeetmeid vahekahju heastamiseks.

  (2) Taastavad heastamismeetmed on abinõud, millega saavutatakse kahjustatud elupaiga, liigi, kaitstava ala või vee või nende pakutavate kahjustatud hüvede algne olukord või muudetakse nende seisundit algse olukorra suunas.

  (3) Asendavad heastamismeetmed on abinõud, mida rakendatakse juhul, kui elupaiga, liigi, kaitstava ala või vee või nende pakutavate hüvede algset olukorda ei ole võimalik taastada. Asendavate heastamismeetmete rakendamise eesmärk on saavutada elupaiga, liigi, kaitstava ala või vee ja nende pakutavate hüvede tase analoogselt sellele, mis oleks olnud, kui elupaiga, liigi, kaitstava ala või vee ja nende pakutavate hüvede algne olukord oleks keskkonnakahju tekkimise kohas taastatud, või juhul, kui see ei ole võimalik, asendada see samaväärsega. Kui on võimalik ja otstarbekas, rakendatakse asendavaid heastamismeetmeid kohas, mis on keskkonnakahju tekkimise kohaga geograafiliselt seotud.

  (4) Kompenseerivad heastamismeetmed on abinõud, mida rakendatakse elupaiga, liigi, kaitstava ala või vee või nende pakutavate hüvede vahekahju kompenseerimiseks, mis on keskkonnakahjuga kaasnenud alates selle tekkimisest kuni taastavate või asendavate heastamismeetmete täieliku mõjumiseni. See hõlmab abinõusid elupaiga, liigi, kaitstava ala või vee seisundi parandamiseks keskkonnakahju tekkimise kohas või alternatiivsel maa-alal. Abinõud ei hõlma avalikkusele suunatud rahalist hüvitist.

§ 17.   Vahekahju

  Vahekahju on keskkonnakahju, mis on põhjustatud sellest, et kahjustatud loodusvara või selle pakutav hüve ei saa täita oma ökoloogilist funktsiooni või pakkuda avalikkusele suunatud hüvesid või ei toeta teiste loodusvarade looduslikku toimimist niikaua, kuni taastavad või asendavad heastamismeetmed on mõjunud.

§ 18.   Heastamismeetmete plaani koostamine

  (1) Amet määrab heastamismeetmete plaani koostamiseks mõistliku tähtaja.

  (2) Heastamismeetmete plaani koostab kahju tekitaja ja esitab selle ametile heakskiitmiseks elektrooniliselt digitaalallkirjaga varustatult või paberil viivitamata pärast selle valmimist, kuid hiljemalt ameti määratud tähtpäevaks.

  (3) Kahju tekitaja ja amet peavad tegema heastamismeetmete plaani koostamiseks koostööd juba enne selle ametile heakskiitmiseks esitamist.

  (4) Kui heastamismeetmeid rakendab amet vastavalt käesoleva seaduse §-le 15, siis koostab heastamismeetmete plaani amet.

  (5) [Kehtetu - RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

§ 19.   Heastamismeetmete valik elupaigale, liigile, kaitstavale alale ja veele tekitatud kahju heastamisel

  (1) Heastamismeetmete valikul elupaigale, liigile, kaitstavale alale või veele tekitatud kahju heastamisel lähtuvad amet ja kahju tekitaja järgmistest asjaoludest:
  1) meetmete mõju inimeste tervisele ja turvalisusele;
  2) geograafilised seosed piirkonnaga, kus on tekitatud keskkonnakahju;
  3) meetmete rakendamise edukuse tõenäosus;
  4) mil määral heastamismeetme rakendamine võimaldab vältida tulevasi kahjustusi või kaasnevaid kahjustusi;
  5) mil määral heastamismeede aitab kaasa loodusvara ja pakutava hüve taastumisele;
  6) meetmete mõju sotsiaalsetele, majanduslikele, kultuurilistele ja teistele olulistele teguritele;
  7) aeg, mis kulub keskkonnakahju kõrvaldamiseks;
  8) mil määral on võimalik keskkonnakahjustusega piirkonda taastada;
  9) meetmetega kaasnevate kulude suurus.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (2) Heastamismeetmete plaani koostamisel tuleb heastamismeetmete plaani koostajal taastavate heastamismeetmete valikul kaaluda selliste meetmete rakendamist, mille abil saavutatakse loodusvara ja loodusvara pakutava hüve algne olukord vahetult ja kiirendatud korras või loodusliku taastumise teel.

  (3) Asendavate ja kompenseerivate heastamismeetmete kavandamisel tuleb heastamismeetmete plaanis esmajärjekorras kaaluda kahjustatud loodusvara või selle pakutava hüve asendamist samaväärse loodusvara või pakutava hüvega. Esmalt kaalutakse, kas on võimalik rakendada meetmeid, millega tagatakse sama tüüpi ja sama kvaliteedi ja kvantiteediga loodusvara ja selle pakutava hüve olemasolu, kui olid kahjustatud loodusvara ja selle pakutav hüve. Kui samaväärse loodusvara või pakutava hüvega asendamine ei ole võimalik, võib loodusvara või pakutava hüve asendada alternatiivse loodusvara või pakutava hüvega.

  (4) Kui kahjustatud loodusvara või pakutavat hüvet ei ole võimalik asendada samaväärsega, tuleb heastamismeetmed leida ameti määratud meetodist lähtudes.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (5) Kui kahju tekitaja on põhjustanud mitu keskkonnakahju juhtumit ning amet leiab, et ei ole võimalik tagada vajalike heastamismeetmete üheaegset rakendamist, võib amet määrata, millise keskkonnakahju juhtumi suhtes tuleb esmajärjekorras heastamismeetmeid rakendada. Seejuures arvestab amet keskkonnakahju olemust ja ulatust, keskkonna loodusliku taastumise võimalusi ning riski, et keskkonnakahju võib mõjutada inimese tervist.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 20.   Heastamismeetmete valik pinnasekahju heastamisel

  Pinnasekahju heastamiseks valitakse meetmed, mis võimaldavad kahju põhjustanud saasteained eemaldada, isoleerida, nende levikut piirata või toimet vähendada nii, et saastatud pinnas ei ohustaks inimese tervist.

§ 21.   Heastamismeetmete plaani heakskiitmine

  (1) Amet kiidab heastamismeetmete plaani elupaigale, liigile, kaitstavale alale või veele või nende pakutavatele hüvedele tekitatud kahju heastamiseks oma ettekirjutusega heaks, kui selles kavandatavate meetmete rakendamine võimaldab keskkonnakahju heastada ning heastamismeetmed on valitud ja põhjendatud vastavalt käesoleva seaduse §-le 19.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (2) Amet kiidab heastamismeetmete plaani pinnasekahju heastamiseks oma ettekirjutusega heaks, kui selles nähakse ette sobivad ja piisavad meetmed saasteainete eemaldamiseks, isoleerimiseks, leviku piiramiseks või toime vähendamiseks, et saastatud pinnas ei ohustaks inimese tervist.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (3) Enne heastamismeetmete plaani heakskiitmist kuulab amet ära käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud puudutatud isiku ning isiku, kelle omandit heastamismeetmete rakendamine mõjutab.

  (4) Kui heastamismeetmete plaan ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele, siis võib amet jätta selle heaks kiitmata ning anda kahju tekitajale tähtaja täiendatud heastamismeetmete plaani esitamiseks.

  (5) Ametil on õigus teha heastamismeetmete plaanis enne selle heakskiitmist muudatusi, arvestades käesoleva seaduse §-des 19 ja 20 sätestatut.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (6) Amet võib käesoleva seaduse § 19 lõikest 3 lähtudes kiita heaks taastavad heastamismeetmed, millega ei saavutata täielikult elupaiga, liigi, kaitstava ala, vee või nende pakutavate hüvede algset olukorda, kui elupaigale, liigile, kaitstavale alale, veele või nende pakutavatele hüvedele tekitatud kahju täielik heastamine tagatakse asendavate ja kompenseerivate meetmete abil.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 22.   Heastamismeetmete plaani täitmine

  (1) Heastamismeetmeid rakendatakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 21 heaks kiidetud heastamismeetmete plaanile.

  (2) Kui heastamismeetmete rakendamisel selgub, et keskkonnakahju ulatus on suurem kui algselt tuvastatud kahju või heastamismeetmete plaanis ettenähtud meetmete valikul on ebaõigesti hinnatud käesoleva seaduse §-s 19 või 20 nimetatud, heastamismeetmete valikul aluseks olnud asjaolusid või need asjaolud on muutunud, on ametil kahju tekitaja ettepaneku alusel või omal algatusel õigus teha heastamismeetmete plaanis muudatusi, arvestades käesoleva seaduse §-des 19 ja 20 sätestatut.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (3) Kui heastamismeetmete plaanis ettenähtud meetmed on rakendatud ja kahjustatud loodusvara või selle kahjustatud pakutav hüve on taastatud, asendatud või kompenseeritud ning inimese tervist ohustavad riskid on kõrvaldatud, loeb amet oma haldusaktiga heastamismeetmete plaani täidetuks ja keskkonnakahju heastatuks.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (4) Amet võib otsustada, et edasiste heastamismeetmete rakendamine ei ole vajalik, kui juba rakendatud heastamismeetmed tagavad, et puudub oluline risk inimese tervisele ja oluline ebasoodne mõju elupaigale, liigile, kaitstavale alale või veele ning algse seisundi või sellega võrdväärse olukorra saavutamiseks rakendatavate heastamismeetmete kulud oleksid ebaproportsionaalselt suured võrreldes saavutatava keskkonnaseisundi paranemisega.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

4. jagu Isikute õigused ja kohustused keskkonnakahju vältimisel ja heastamisel 
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

§ 23.   Puudutatud isiku õigused

  (1) Isikul, keda keskkonnakahju mõjutab või võib mõjutada või kellel on põhjendatud huvi keskkonnakahju menetlemise vastu või kelle õigusi keskkonnakahju või kahju ohu tekitamine rikub (edaspidi puudutatud isik), ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 31 nimetatud valitsusvälisel keskkonnaorganisatsioonil, kelle keskkonnakaitse eesmärke või senist keskkonnakaitsetegevust keskkonnakahju või kahju ohu tekitamine puudutab, on õigus taotleda ametilt vältimis- või heastamismeetmete rakendamist või kahju tekitaja kohustamist vältimis- või heastamismeetmeid rakendama. Selleks tuleb ametile esitada keskkonnakahju või selle ohuga seonduv asjassepuutuv teave.
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

  (2) Amet otsustab vältimis- või heastamismeetmete rakendamise vajaduse 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse saamisest arvates. Amet informeerib taotluse esitajat oma motiveeritud otsusest viivitamata, edastades taotluse esitajale otsuse koopia.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teavet ei ole võimalik taotluse esitajale edastada põhjusel, et taotluse suhtes pole võimalik seisukohta võtta enne eksperdi arvamuse valmimist, või muul sellisel põhjusel, teavitab amet taotluse esitajat sellest, milliseid toiminguid on taotluse menetlemisel tehtud ning millal on võimalik edastada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsus.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 231.   Vältimis- ja heastamismeetmete talumise kohustus

  (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal keskkonnakahju või kahju ohu tuvastamise toiminguid või vältimis- või heastamismeetmete rakendamist, kui seda tehakse haldusakti alusel.

  (2) Amet peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusakti andmisel arvestama kinnisasja omaniku põhjendatud huvidega ja selgitama välja kinnisasja omaniku seisukoha.

  (3) Kui keskkonnakahju vältimise või heastamise meetmetega tekib kahju kinnisasja omanikule, on kahju tekitaja kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule kahju hüvitama vastavalt võlaõigusseaduse kahju hüvitamise sätetele.
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

§ 24.   Valitsusväline keskkonnakaitseorganisatsioon
[Kehtetu - RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

5. jagu Keskkonnakahju vältimise ja heastamise kulud 

§ 25.   Keskkonnakahju vältimise ja heastamisega seonduvad kulud

  Keskkonnakahju vältimise või heastamisega seonduvad kulud (edaspidi kulud) on keskkonnakahju ja kahju ohu tuvastamise ning vältimise ja heastamise kulud, sealhulgas vältimis- ja heastamismeetmete rakendamise, eksperdi kaasamise, alternatiivsete meetmete hindamise, teabe kogumise ning seire- ja järelevalve kulud, korralduslikud, õigusabi- ja muud käesoleva seaduse rakendamisega seotud haldusorgani põhjendatud kulud.

§ 26.   Kulude kandmiseks kohustatud isik

  (1) Kulud kannab kahju tekitaja, kui ta vastutab keskkonnakahju või kahju ohu põhjustamise eest.

  (2) Kulud kannab amet, kui:
  1) kahju tekitaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust;
  2) kahju tekitaja on kulude kandmise kohustusest vabastatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 4 ja 5;
  3) kahju tekitaja ei ole teada.

  (3) Kui kahju tekitaja on tuvastatud, nõuab amet temalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kantud kulud sisse, välja arvatud juhul, kui kahju tekitaja on kulude kandmise kohustusest vabastatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 4 ja 5.

  (4) Amet vabastab kahju tekitaja vältimis- ja heastamismeetmete rakendamise kulude kandmise kohustusest, kui kahju tekitaja tõendab, et:
  1) keskkonnakahju või kahju ohu on põhjustanud kolmas isik ning hoolimata sellest, et rakendati asjakohaseid ohutusmeetmeid;
  2) keskkonnakahju või kahju ohu on põhjustanud avaliku võimu kandja antud käsu või juhise täitmine, välja arvatud juhul, kui käsk või juhis on antud kahju tekitaja eelneva ebaseadusliku tegevuse või tegevusetuse tõttu.

  (5) Amet vabastab kahju tekitaja heastamismeetmete rakendamise kulude kandmise kohustusest, kui kahju tekitaja tõendab, et keskkonnakahju on põhjustatud:
  1) heitest või sündmusest, mis vastab loas kehtestatud tingimustele, kui luba on antud käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud tegevuseks ning kahju tekitaja järgis talle seadusega ja seaduse alusel pandud kohustusi;
  2) heitest või tegevusest või toote kasutamise viisist, mille kohta kahju tekitaja tõendab, et heite tekkimise või tegevuse toimumise ajal ei olnud olemasolevate teadus- ja tehnikateadmiste alusel põhjust pidada keskkonnakahju tekkimist tõenäoliseks, ning et ta võttis tarvitusele kõik abinõud tegevuse võimaliku mõju väljaselgitamiseks.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimisega ning geneetiliselt muundatud organismi ja toote turustamisega põhjustatud keskkonnakahju heastamise meetmete rakendamise kuludele.

  (7) Kahju tekitajal on õigus taotleda ametilt käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 ettenähtud kulude kandmise kohustusest vabastamist kuni heastamismeetmete plaani heakskiitmiseni.
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

§ 27.   Makseteatis kulude hüvitamiseks

  (1) Amet esitab käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 nimetatud juhul kahju tekitajale kulude arvestuse ning väljastab makseteatise. Makseteatis on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (2) Kulude arvestusse märgitakse kulude suurus, mis tuleb hüvitada, töö, teenus või asi, mille ostmise või valmistamisega seoses kulud tekkisid ning juhul, kui kulutus tehti heastamismeetmete plaani alusel, viide heastamismeetmete plaani sättele, mis nägi vastava töö, teenuse või asja hankimise ette.

  (3) Kahju tekitaja peab kulud tasuma makseteatises märgitud summas ja tähtpäevaks. Tähtaeg kulude tasumiseks ei või olla lühem kui 30 kalendripäeva.

  (4) Tähtpäevaks kulude tasumata jätmisel maksab kahju tekitaja tasumata kulude jäägilt viivist 0,06 protsenti päevas.
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

  (5) Ametil on õigus esitada kahju tekitajale kulude arvestus ja makseteatis hiljemalt viie aasta möödudes päevast, millal vältimis- või heastamismeetmete rakendamine lõpetati, või päevast, millal kahju tekitaja tuvastati, sõltuvalt sellest, kumb sündmus leidis aset hiljem.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 28.   Kulude tasumise ajatamine

  (1) Ametil on õigus kahju tekitaja taotlusel ajatada kulude tasumine kuni kümneks aastaks. Riigieelarve tulusid oluliselt mõjutavate kulude tasumise ajatamiseks kooskõlastab amet ajatamise eelnevalt Rahandusministeeriumiga. Kulude tasumise ajatamine ei vabasta kahju tekitajat jooksvate või tulevaste kulude tasumise kohustuse täitmisest.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (2) Kulude tasumise ajatamisel arvestatakse kulude jäägilt intressi 0,03 protsenti kalendripäeva eest. Intressiarvestus peatub kahju tekitaja pankroti väljakuulutamisel.
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

  (3) Kahju tekitaja esitab ametile kulude tasumise ajatamiseks põhjendatud taotluse ja kulude tasumise ajakava.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (4) Amet võtab taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse kahju tekitaja varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat kulude ja keskkonnatasude maksmise kohustuse täitmist, kulude tasumise ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatist. Ametil on õigus nõuda nende asjaolude kindlakstegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Amet teeb otsuse taotluse rahuldamise kohta 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest, või kui nõuti täiendavaid dokumente, siis dokumentide esitamisest arvates.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (5) Ametil on õigus jätta kulude tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, kui:
  1) taotlus ei ole piisavalt põhjendatud;
  2) kahju tekitaja ei esita nõutavat tagatist või amet ei pea esitatud tagatist küllaldaseks, usaldusväärseks või hõlpsasti realiseeritavaks, või kui tagatise vormistamine toob kaasa ülemääraseid halduskulusid;
  3) amet leiab pankrotimenetluses võlgniku tehtud kompromissettepanekut kaaludes, et võlgniku varaline seisund ei võimalda ka kompromissi tegemise tulemusel võetud kohustuste täitmist;
  4) esineb muid asjaolusid või põhjusi, mille tõttu amet ei pea kulude tasumise ajatamist õigustatuks.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (6) Kui kahju tekitaja ei täida kulude tasumise ajakava või asjaõigusseaduses sätestatud kohustust hoida tagatiseks esitatud pandiga koormatud asja või ei esita tagatise väärtuse või usaldusväärsuse vähenemise korral nõuetekohast täiendavat tagatist või asendustagatist ameti määratud tähtpäevaks, on ametil õigus tunnistada kulude tasumise ajatamise otsus kehtetuks.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 29.   Tagatis kulude tasumise ajatamisel

  (1) Ametil on õigus nõuda kulude tasumise ajatamise korral tagatise esitamist. Tagatist ei nõuta pankrotis olevalt kahju tekitajalt, kelle võlg ajatatakse pankrotimenetluses kompromissi tegemise eesmärgil.
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

  (11) Kulude tasumise ajatamise tagatiseks võib olla:
  1) pant, eelistades esimesele järjekohale seatud hüpoteeki või registerpanti;
  2) krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii;
  3) tagatisraha;
  4) notari deposiit.
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

  (2) Hüpoteegi seadmisel kohustub kinnisasja omanik alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Vastav kokkulepe on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 19 tähenduses.

  (3) Tagatise esitamise hetkel peab tagatise väärtus olema vähemalt 115 protsenti ajatatavate kulude summast. Kui amet teeb kindlaks, et tagatis ei taga enam piisavalt või kindlalt kulude tasumist, siis on tal õigus nõuda tagatise suurendamist või algse tagatise asendamist uuega.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (4) Tagatise esitamise, kasutamise, suurendamise, asendamise ja vabastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 30.   Kulude tasumise järjekord

  Kulude tasumisel loetakse esimeses järjekorras tasutuks viivis, teises järjekorras intressid vastavalt nende ajalisele tekkele, alustades varaseimast, ning viimases järjekorras kulud.

6. jagu Koostöö liikmesriikidega 

§ 31.   Koostöö liikmesriikidega

  Kui keskkonnakahju või kahju oht puudutab teist Euroopa Liidu liikmesriiki, teavitab Kliimaministeerium keskkonnakahju või kahju ohu juhtumist asjakohast liikmesriiki ning korraldab koostöös selle liikmesriigi, ameti ja kahju tekitajaga piiriüleste vältimis- ning heastamismeetmete rakendamist.
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

7. jagu Teabe edastamine ja vaidluste lahendamine 

§ 32.   Teabe edastamine ja selgituste andmine

  (1) Amet teavitab Kliimaministeeriumi keskkonnakahju ja kahju ohu juhtumitest ning rakendatud vältimis- ja heastamismeetmetest. Keskkonnakahju ja kahju ohuga seonduv teave avalikustatakse Kliimaministeeriumi ja ameti veebilehel.
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

  (2) Kliimaministeeriumil on õigus anda selgitusi vahekahju hindamiseks ning heastamismeetmete plaani koostamiseks ja täitmiseks.
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

  (3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada keskkonnakahju ja kahju ohu juhtumitest ning rakendatud vältimis- ja heastamismeetmetest avalikkuse teavitamise korra.

§ 33.   Vaidluste lahendamine

  (1) Keskkonnakahju või kahju ohu vältimisel või keskkonnakahju heastamisel tekkinud vaidlused lahendab Kliimaministeerium.
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

  (2) Enne halduskohtule kaebuse esitamist käesoleva seaduse rakendamisest tekkinud vaidluse korral tuleb läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

  (3) Vaide lahendab Kliimaministeerium 30 tööpäeva jooksul vaide esitamisest arvates.
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

  (4) Kliimaministeeriumil ja vaide esitajal on õigus kaasata vaide lahendamiseks eksperte.
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

  (5) Eksperdi kaasamisega seotud kulud kannab vaide esitaja, välja arvatud juhul, kui vaie rahuldatakse.

3. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 331.   Riiklik järelevalve

  Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Keskkonnaamet.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 332.   Riikliku järelevalve erimeetmed

  Keskkonnaamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 333.   Sunniraha määr

  Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 34.   Ettekirjutus ja sunnivahendi kohaldamine
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 35.   Juurdepääsuõigus
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

4. peatükk VASTUTUS KÄESOLEVA SEADUSE RIKKUMISE EEST 

§ 36.   Enne heastamismeetmete plaani heakskiitmist kohustuslike heastamismeetmete rakendamata jätmine, nõuetekohase heastamismeetmete plaani esitamata jätmine ja heastamismeetmete plaanis kehtestatud kohustuste eiramine

  (1) Enne heastamismeetmete plaani heakskiitmist kohustuslike heastamismeetmete rakendamata jätmise, nõuetekohase heastamismeetmete plaani esitamata jätmise või heastamismeetmete plaaniga kehtestatud kohustuse eiramise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 37.   Teavitamiskohustuse rikkumine

  (1) Keskkonnakahjust või kahju ohust ameti teavitamata jätmise või nõutud teabe esitamisest keeldumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 38.   Vältimismeetmete rakendamata jätmine

  (1) Vältimismeetmete rakendamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 39.   Menetlus

  (1) [Kehtetu - RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]

  (2) Käesoleva seaduse §-des 36–38 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.
[RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 40.   Keskkonnakahju rahaline hüvitamine

  (1) Kui keskkonnakahju heastatakse käesoleva seaduse alusel, siis ei tasu kahjustuse põhjustanud isik rahalist hüvitist:
  1) elupaiga ja liigi kahjustamise eest metsaseaduse § 67, kalapüügiseaduse § 73, looduskaitseseaduse § 77 ega jahiseaduse § 48 alusel;
[RT I, 17.03.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
  2) pinna- või põhjavee kahjustamise eest vastavalt keskkonnatasude seaduse 4. peatükile;
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]
  3) pinnasesse saasteainete juhtimise eest maapõueseaduse § 112 alusel ega vastavalt keskkonnatasude seaduse 4. peatükile.
[RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (2) Kui lisaks keskkonnakahju heastamisele käesoleva seaduse kohaselt on isik tasunud ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rahalise hüvitise, arvab amet rahalise hüvitise suuruse maha keskkonnakahju vältimise ja heastamisega seonduvatest kuludest, mis tuleb kahju tekitajal kanda, või hüvitab kahju tekitajale, kui kahju tekitaja kannab kõik keskkonnakahju vältimise ja heastamise kulud ise.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (3) Kui kahjustuse põhjustanud isik on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud kahjustuse kõrvaldanud vastavalt jäätmeseaduse §-le 128, siis ei maksa ta keskkonnatasu kõrgendatud määras saasteainete pinnasesse viimise eest vastavalt keskkonnatasude seadusele.

§ 41.   Veele tekitatud kahju hindamine, kui veekogu seisundi klassi ei ole eelnevalt hinnatud

  Kui veekogu seisundi klassi ei ole eelnevalt määratud, lähtutakse veele tekitatud kahju hindamisel eksperdiarvamusest, võttes arvesse vastavale pinnaveekogule tüübiomase võrdlusveekogu seisundit, survetegurite olemasolu ja nende eeldatavat mõju, pinnaveekogu üldmuljet ning ökoloogilise seisundi üldkirjeldust.

§ 411.   Veele tekitatud kahju hindamine, kui ainete keskkonna kvaliteedi piirväärtusi ei ole kehtestatud

  Kui ainete keskkonna kvaliteedi piirväärtusi ei ole eelnevalt kehtestatud, lähtutakse veele tekitatud kahju hindamisel veeseaduse §-des 144–146 sätestatust.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]

§ 42. – § 45. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 46.   Seaduse jõustumine

  Käesoleva seaduse § 1 lõike 2 punkt 2 jõustub osas, kus tehakse viide punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvahelisele konventsioonile, konventsiooni rahvusvahelise jõustumise päeval.

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 21.09.2023, 2

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Seadus reguleerib keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja heastamist, lähtudes põhimõttest, et saastaja maksab.

  (2) Käesolevat seadust ei kohaldata keskkonnakahju ega keskkonnakahju ohu suhtes, mille on põhjustanud:
  1) relvakonflikt, sõjategevus, kodusõda või ülestõus või erandlik, vältimatu ja vääramatu jõuga loodusnähtus;
  2) sündmus või tegevus, millega seotud vastutus keskkonnakahju eest on reguleeritud naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni, naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1992. aasta konventsiooni või punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ning 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni rahvusvahelise naftareostuskahjude hüvitamise fondi loomisest 2003. aasta protokolliga;
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]
  3) tegevus, mis kuulub Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu reguleerimisalasse, või sündmus või tegevus, millega seotud vastutus on reguleeritud tuumakahjustuste eest tsiviilvastutuse Viini konventsiooni või Viini konventsiooni ja Pariisi konventsiooni rakendamise ühise protokolliga;
  4) tegevus, mille põhieesmärk on rahvusvaheline julgeolek, või tegevus, mille ainus eesmärk on kaitse loodusõnnetuse eest;
  5) riigikaitsetegevus selleks ettenähtud territooriumil ja ulatuses.

  (3) Käesolevat seadust kohaldatakse hajureostusest põhjustatud keskkonnakahju või keskkonnakahju ohu suhtes juhul, kui on võimalik tuvastada põhjuslik seos keskkonnakahju või selle ohu ja isiku või isikute tegevuse või tegevusetuse vahel.

  (4) Käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist toimunud sündmusest, tegevusest või tegevusetusest tekkinud keskkonnakahju või keskkonnakahju ohu suhtes, kui selle põhjustanud sündmusest, tegevusest või tegevusetusest ei ole möödunud rohkem kui 30 aastat.

  (5) Käesolevat seadust ei kohaldata keskkonnakahju suhtes, mille on põhjustanud pärast käesoleva seaduse jõustumist toimunud sündmus, tegevus või tegevusetus, kui see on tingitud tegevusest, mis on aset leidnud ja lõppenud enne käesoleva seaduse jõustumist.

  (6) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2.   Keskkonnakahju ja keskkonnakahju oht

  (1) Keskkonnakahju käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) oluline ebasoodne mõju elupaiga või liigi soodsa seisundi saavutamisele või säilitamisele (edaspidi elupaigale või liigile tekitatud kahju);
  2) oluline ebasoodne mõju kaitsealale, hoiualale, püsielupaigale, kaitstavale looduse üksikobjektile (edaspidi kaitstavale alale tekitatud kahju);
  3) oluline ebasoodne mõju merealale, pinna- või põhjaveele (edaspidi veele tekitatud kahju);
[RT I, 10.11.2015, 2 - jõust. 01.12.2015]
  4) ainete, valmististe, organismide või mikroorganismide otsese või kaudse keskkonda viimisega põhjustatud pinnasekahjustus, millega kaasneb oluline risk, et see võib mõjutada inimese tervist (edaspidi pinnasekahju).

  (2) Oluline ebasoodne mõju on otseselt või kaudselt esinev mõõdetav ebasoodne muutus elupaiga, liigi, kaitstava ala, vee või pinnase (edaspidi loodusvara) kvaliteedis või hulgas või loodusvara poolt mõne teise loodusvara või avalikkuse heaks täidetava ülesande (edaspidi pakutav hüve) kvaliteedi või hulga mõõdetav halvenemine.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktid 1 ja 2 ei hõlma eelnevalt kindlaks tehtud kahjulikku mõju, mis on põhjustatud tegevusest, milleks haldusorgan on andnud loa keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestades ning lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-st 29, või mida haldusorgan on lubanud seaduse alusel.

  (4) Oluline ebasoodne mõju käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 tähenduses on mõju, mis halvendab:
  1) pinnaveekogumi seisundit nii, et muutub veeseaduse § 61 lõike 2 alusel kehtestatud korra kohaselt määratud pinnaveekogumi seisundiklass;
  2) põhjaveekogumi seisundit nii, et veeseaduse § 66 lõike 6 alusel kehtestatud korra kohaselt määratakse põhjaveekogumi seisundiklass halvaks;
  3) veekogumi koosseisu mittekuuluva pinna- või põhjavee omadusi selliselt, et vees, veekogu põhjasettes või elustikus ületatakse veeseaduse § 76 lõike 1 või § 79 lõike 3 alusel kehtestatud kvaliteedi piirväärtust;
  4) supluskoha suplusvee seisundit nii, et suplusvesi loetakse reostunuks vastavalt veeseaduse § 91 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele;
  5) joogivee võtmiseks kasutatava või selleks kavandatud veekogu või põhjaveekihi kvaliteeti piirini, mis toob kaasa joogiveeks töötlemise kulude olulise kasvu;
  6) veeseaduse § 36 lõike 1 punktis 5 nimetatud, looduskaitseseaduse alusel elupaiga või liigi kaitseks määratud alal või veeseaduse § 36 lõike 6 alusel määratud majanduslikult oluliste vees kasvatatavate liikide kaitseks mõeldud alal vee seisundit nii, et see ei vasta enam kehtestatud kvaliteedinõuetele;
  7) pinna- ja põhjavee seisundit nii, et veeseaduse alusel kehtestatud veemajanduskavas nimetatud keskkonnaeesmärkide saavutamine muutub võimatuks;
  8) mereala vee omadusi selliselt, et ületatakse veeseaduse § 76 lõike 1 alusel kehtestatud pinnavee kvaliteedi piirväärtusi.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]

  (5) Olulise ebasoodsa mõjuna käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 tähenduses ei käsitata mõju, mis on tekkinud veeseaduse § 42 lõikes 1 sätestatud tingimustel.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]

  (6) Hinnates riski käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 tähenduses, tuleb arvestada selle maa-ala kasutamise otstarvet, millel pinnasekahju on ilmnenud. Riski tuleb hinnata sellise riskihindamismeetodiga, mis arvestab pinnase omadusi ja funktsioone, kahjulike ainete, valmististe, organismide või mikroorganismide tüüpi ja kontsentratsiooni, nende esinemise riski ja leviku võimalust.

  (7) Keskkonnakahju oht (edaspidi kahju oht) käesoleva seaduse tähenduses on piisav tõenäosus, et lähitulevikus tekib keskkonnakahju.

§ 3.   Keskkonnakahju ja kahju ohu tuvastamine ning algne olukord

  (1) Keskkonnakahju tuvastamisel arvestatakse algset olukorda ja käesoleva seaduse §-s 2 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatut.

  (2) Algne olukord on loodusvara ja selle pakutavate hüvede selline seisund, mis eksisteeriks, kui keskkonnakahju ei oleks tekitatud.

  (3) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud keskkonnakahju tuvastamisel lähtutakse isendite arvust, populatsiooni ja selle levila suurusest, isendite või kahjustatud ala tähtsusest populatsioonile, liigile, elupaigale või kaitstavale alale, liigi või elupaiga ohustatusest kohalikul, üleriigilisel või Euroopa Liidu tasandil, liigi paljunemisvõimest ja elujõulisusest, elupaiga, liigi ja kaitstava ala looduslikust isetaastumisvõimest, elupaiga, liigi ja kaitstava ala kaitse eesmärgist ja kaitserežiimist või kaitsekategooriast ning elupaiga, liigi või kaitstava ala poolt pakutavatest hüvedest. Kahju, millel on negatiivne mõju inimese tervisele, loetakse keskkonnakahjuks.

  (4) Keskkonnakahjuna käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktide 1 ja 2 tähenduses võidakse mitte käsitada ebasoodsat mõju, mis on väiksem kui looduslik muutus, mida peetakse konkreetse elupaiga, liigi või kaitstava ala puhul normaalseks, mis on tekkinud looduslikel põhjustel või tavapärase majandamise käigus, või kui elupaik, liik või kaitstav ala saavutab lühikese aja jooksul ja ilma sekkumiseta kas algse olukorra või olukorra, mis võimaldab saavutada algse olukorraga samaväärse või parema olukorra.

  (5) Keskkonnakahju ja kahju ohu tuvastab Keskkonnaamet (edaspidi amet).
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 4.   Elupaik ja liik

  (1) Elupaik käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud liigi elupaik;
  2) käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud elupaigatüüp.

  (2) Liik käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) looduskaitseseaduse alusel I, II või III kaitsekategooriasse kuuluv liik;
  2) käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud liik.

  (3) Täiendava nimekirja elupaigatüüpidest ja liikidest, mida mõistetakse elupaiga ja liigina käesoleva seaduse tähenduses, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 56–75) artikli 2 lõike 3 punktidest a ja b.

§ 5.   Elupaiga ja liigi soodne seisund

  (1) Elupaiga soodsa seisundi mõistet kasutatakse looduskaitseseaduse § 3 lõike 1 tähenduses.

  (2) Liigi soodsa seisundi mõistet kasutatakse looduskaitseseaduse § 3 lõike 2 tähenduses.

§ 6.   Keskkonnakahju tekitaja ja keskkonnakahju tekitaja tuvastamine

  (1) Keskkonnakahju tekitaja (edaspidi kahju tekitaja) on isik, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu tekib keskkonnakahju või kahju oht.

  (2) Kui on tõenäoline, et keskkonnakahju või kahju oht on tekitatud käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud tegevuse käigus, siis eeldatakse põhjuslikku seost tegevuse või tegevusetuse ning tekkinud kahju või kahju ohu vahel ning kahju tekitajaks on selle tegevusega tegelev käitaja. Põhjusliku seose tõenäosuse hindamisel tuleb arvestada tegevuse kulgu, kasutatavaid ruume, ehitisi ja seadmeid, kahjuga seotud ainete ja organismide olemust ja kontsentratsiooni, ilmastikutingimusi, kahju tekkimise aega, kohta ja asjaolusid ning kahju üldisi iseärasusi.
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

  (3) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetamata tegevuse või tegevusetuse ja kahju vahelist põhjuslikku seost peab tõendama amet, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (4) Kahju tekitaja tuvastab amet.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

2. peatükk KESKKONNAKAHJU VÄLTIMINE JA HEASTAMINE 

1. jagu Üldsätted 

§ 7.   Keskkonnakahju vältimise ja heastamise mõiste

  (1) Keskkonnakahju vältimine on meetmete rakendamine sündmuse, tegevuse või tegevusetuse tõttu tekkinud kahju ohu kõrvaldamiseks või võimaliku keskkonnakahju ulatuse vähendamiseks või saasteainete või muude kahjustavate tegurite ohjeldamiseks, leviku tõkestamiseks, kõrvaldamiseks või muul viisil mõjutamiseks, et piirata või vältida täiendavat keskkonnakahju ning kahju inimese tervisele või elupaiga, liigi, kaitstava ala või vee pakutava hüve kvaliteedi edasist halvenemist (edaspidi vältimismeetmed).

  (2) Keskkonnakahju heastamine on meetmete rakendamine kahjustatud loodusvara või selle pakutava hüve taastamiseks, asendamiseks või kompenseerimiseks ning inimese tervist ohustavate oluliste riskide kõrvaldamiseks (edaspidi heastamismeetmed).

  (3) Taastamine on käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud keskkonnakahju korral kahjustatud elupaiga, liigi, kaitstava ala või vee ja nende pakutavate hüvede algse seisundi saavutamine. Taastamine hõlmab ka looduslikku taastumist.

  (4) Pinnasekahju korral on taastamine inimese tervisele mõjuda võiva riski kõrvaldamine.

§ 8.   Kahju tekitaja vältimis- ja heastamiskohustus

  (1) Kahju tekitaja peab rakendama vajalikke vältimis- ja heastamismeetmeid, kui ta vastutab keskkonnakahju või kahju ohu põhjustamise eest. Kahju tekitaja vastutab keskkonnakahju või kahju ohu põhjustamise eest siis, kui ta on keskkonnakahju või kahju ohu tekitamises süüdi.

  (2) Kahju tekitaja vastutab sõltumata sellest, kas ta on süüdi või mitte, kui keskkonnakahju või kahju oht on põhjustatud järgmiste tegevustega:
  1) tööstusheite seaduse kohaselt keskkonnakompleksluba eeldavate käitiste käitamine;
[RT I, 16.05.2013, 1 - jõust. 01.06.2013]
  2) [kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  21) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud keskkonnaluba nõudvad tegevused;
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  22) veeseaduse § 196 lõikes 2 nimetatud registreeritud veekeskkonnariskiga tegevused;
[RT I, 17.03.2023, 3 - jõust. 01.04.2023]
  23) jäätmeseaduse § 987 lõikes 2 nimetatud registreeritud jäätmekäitleja tegevused.
[RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  3) [kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
  4) kemikaaliseaduses sätestatud ohtlike kemikaalide, taimekaitseseaduses sätestatud taimekaitsevahendite ja biotsiidiseaduses sätestatud biotsiidide valmistamine, kasutamine, ladustamine, töötlemine, keskkonda viimine ja kohapeal teisaldamine;
  5) ohtlike kaupade vedu maanteel, raudteel, siseveekogudel, merel või õhus nii, nagu on ette nähtud ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo kokkuleppega, raudteeseaduse § 111 lõikes 2, meresõiduohutuse seaduse § 42 lõikes 1 või lennundusseaduse §-s 54 sätestatud nõuetes;
[RT I, 30.10.2020, 1 - jõust. 31.10.2020]
  6) geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamine geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse tähenduses;
  7) geneetiliselt muundatud organismide tahtlik keskkonda viimine ning geneetiliselt muundatud organismi ja toote turustamine geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse tähenduses;
  8) Euroopa Liitu veetavate või Euroopa Liidust välja veetavate jäätmete riikidevaheline vedu, milleks on vajalik luba või mis on keelatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.07.2006, lk 1–98);
  9) atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt süsinikdioksiidi maapõues säilitamisega seotud tegevus.
[RT I, 05.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (3) Keskkonnakahju ja kahju ohu vältimisele ning keskkonnakahju heastamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 140 ja 141 ning võlaõigusseaduse § 104, 137, 138 ja 1052–1054, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 140 ja 141 ei kohaldata, kui keskkonnakahju või kahju oht on põhjustatud käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud tegevustega.
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

  (4) Kahju tekitaja vastutust seoses merinõuetega piiravad kaubandusliku meresõidu seaduse merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsiooni rakendavad normid.

§ 9.   Teavitamiskohustus

  (1) Keskkonnakahju või kahju ohu tekkimisel või kahju ohu püsimise korral rakendatud vältimismeetmetest hoolimata on kahju tekitaja kohustatud viivitamata teavitama kõigist keskkonnakahju ja kahju ohuga seotud asjaoludest ametit ning esitama käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud andmed. Kui keskkonnakahju või kahju oht võib mõjutada inimese tervist, teavitab amet ka Terviseametit.
[RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]

  (2) Keskkonnakahju ja kahju ohtu puudutavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (3) Ametil ja Terviseametil on õigus nõuda kahju tekitajalt muid asjakohaseid andmeid, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud määruses. Ametil ja Terviseametil on õigus nõuda võimalikult kahju tekitajalt teavet ka kahju ohu kahtluse korral.
[RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Kinnisasja omanik on kohustatud ametit teavitama keskkonnakahju või kahju ohu esinemisest oma kinnisasjal, kui nende esinemine on ilmselge. Kui keskkonnakahju või kahju oht võib mõjutada inimese tervist, teavitab amet sellest ka Terviseametit.
[RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]

§ 10.   Eksperdi kaasamine
[Kehtetu - RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

§ 11.   Eksperdi valik inimese tervist mõjutada võiva keskkonnakahju ja kahju ohu ilmnemisel
[Kehtetu - RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

2. jagu Keskkonnakahju vältimine 

§ 12.   Vältimismeetmete rakendamise kohustus

  (1) Kahju tekitaja on kohustatud viivitamata rakendama vältimismeetmeid, kui ilmneb keskkonnakahju või kahju oht, ja teavitama nendest ametit.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisel on kahju tekitajal õigus pöörduda ameti poole rakendatavate vältimismeetmete sobivuse hindamiseks.

  (3) Ametil on oma ettekirjutusega õigus nõuda kahju tekitajalt vältimismeetmete rakendamist ning anda nende rakendamiseks kohustuslikke juhiseid.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 13.   Vältimismeetmete rakendamine ameti poolt

  (1) Kui kahju tekitaja ei täida käesoleva seaduse §-st 12 tulenevaid kohustusi, kui kahju tekitaja ei ole tuvastatud või kui ta ei ole kohustatud kandma vältimismeetmetega kaasnevaid kulusid vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõikele 4, võib vältimismeetmeid rakendada amet. Ametil on õigus rakendada keskkonnakahju või kahju ohu korral vältimismeetmeid sõltumatult kahju tekitajast ka eelnevalt nimetamata juhtudel, välja arvatud juhul, kui seadusjärgne tegutsemiskohustus on mõnel teisel riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusel.

  (2) Vältimismeetmete rakendamine ameti poolt ei vabasta kahju tekitajat vastutusest.

  (3) Amet rakendab vältimismeetmeid vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seadusele, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

3. jagu Keskkonnakahju heastamine 

§ 14.   Heastamismeetmete rakendamise kohustus

  (1) Kahju tekitaja rakendab heastamismeetmeid, lähtudes heastamismeetmete plaanist, omal kulul, välja arvatud käesoleva seaduse § 26 lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel.

  (2) Enne heastamismeetmete plaani valmimist rakendab kahju tekitaja heastamismeetmeid kooskõlastatult ametiga.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (3) Ametil on oma ettekirjutusega õigus nõuda kahju tekitajalt heastamismeetmete rakendamist ning anda nende rakendamiseks kohustuslikke juhiseid.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 15.   Heastamismeetmete rakendamine ameti poolt

  (1) Kui kahju tekitaja ei täida käesoleva seaduse §-st 14 tulenevaid kohustusi, kui kahju tekitaja ei ole teada või kui ta ei ole kohustatud kandma heastamismeetmetega kaasnevaid kulusid vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõikele 4 või 5, võib heastamismeetmeid rakendada amet. Ametil on õigus rakendada heastamismeetmeid sõltumatult kahju tekitajast ka eelnevalt nimetamata juhtudel.

  (2) Heastamismeetmete rakendamine ameti poolt ei vabasta kahju tekitajat vastutusest.

  (3) Amet rakendab heastamismeetmeid vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seadusele, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 16.   Elupaigale, liigile, kaitstavale alale ja veele tekitatud kahju heastamismeetmed

  (1) Kui taastavate heastamismeetmete rakendamisega ei ole võimalik saavutada elupaiga, liigi, kaitstava ala või vee algset olukorda või nende pakutavaid hüvesid, siis rakendatakse asendavaid heastamismeetmeid. Lisaks rakendatakse kompenseerivaid heastamismeetmeid vahekahju heastamiseks.

  (2) Taastavad heastamismeetmed on abinõud, millega saavutatakse kahjustatud elupaiga, liigi, kaitstava ala või vee või nende pakutavate kahjustatud hüvede algne olukord või muudetakse nende seisundit algse olukorra suunas.

  (3) Asendavad heastamismeetmed on abinõud, mida rakendatakse juhul, kui elupaiga, liigi, kaitstava ala või vee või nende pakutavate hüvede algset olukorda ei ole võimalik taastada. Asendavate heastamismeetmete rakendamise eesmärk on saavutada elupaiga, liigi, kaitstava ala või vee ja nende pakutavate hüvede tase analoogselt sellele, mis oleks olnud, kui elupaiga, liigi, kaitstava ala või vee ja nende pakutavate hüvede algne olukord oleks keskkonnakahju tekkimise kohas taastatud, või juhul, kui see ei ole võimalik, asendada see samaväärsega. Kui on võimalik ja otstarbekas, rakendatakse asendavaid heastamismeetmeid kohas, mis on keskkonnakahju tekkimise kohaga geograafiliselt seotud.

  (4) Kompenseerivad heastamismeetmed on abinõud, mida rakendatakse elupaiga, liigi, kaitstava ala või vee või nende pakutavate hüvede vahekahju kompenseerimiseks, mis on keskkonnakahjuga kaasnenud alates selle tekkimisest kuni taastavate või asendavate heastamismeetmete täieliku mõjumiseni. See hõlmab abinõusid elupaiga, liigi, kaitstava ala või vee seisundi parandamiseks keskkonnakahju tekkimise kohas või alternatiivsel maa-alal. Abinõud ei hõlma avalikkusele suunatud rahalist hüvitist.

§ 17.   Vahekahju

  Vahekahju on keskkonnakahju, mis on põhjustatud sellest, et kahjustatud loodusvara või selle pakutav hüve ei saa täita oma ökoloogilist funktsiooni või pakkuda avalikkusele suunatud hüvesid või ei toeta teiste loodusvarade looduslikku toimimist niikaua, kuni taastavad või asendavad heastamismeetmed on mõjunud.

§ 18.   Heastamismeetmete plaani koostamine

  (1) Amet määrab heastamismeetmete plaani koostamiseks mõistliku tähtaja.

  (2) Heastamismeetmete plaani koostab kahju tekitaja ja esitab selle ametile heakskiitmiseks elektrooniliselt digitaalallkirjaga varustatult või paberil viivitamata pärast selle valmimist, kuid hiljemalt ameti määratud tähtpäevaks.

  (3) Kahju tekitaja ja amet peavad tegema heastamismeetmete plaani koostamiseks koostööd juba enne selle ametile heakskiitmiseks esitamist.

  (4) Kui heastamismeetmeid rakendab amet vastavalt käesoleva seaduse §-le 15, siis koostab heastamismeetmete plaani amet.

  (5) [Kehtetu - RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

§ 19.   Heastamismeetmete valik elupaigale, liigile, kaitstavale alale ja veele tekitatud kahju heastamisel

  (1) Heastamismeetmete valikul elupaigale, liigile, kaitstavale alale või veele tekitatud kahju heastamisel lähtuvad amet ja kahju tekitaja järgmistest asjaoludest:
  1) meetmete mõju inimeste tervisele ja turvalisusele;
  2) geograafilised seosed piirkonnaga, kus on tekitatud keskkonnakahju;
  3) meetmete rakendamise edukuse tõenäosus;
  4) mil määral heastamismeetme rakendamine võimaldab vältida tulevasi kahjustusi või kaasnevaid kahjustusi;
  5) mil määral heastamismeede aitab kaasa loodusvara ja pakutava hüve taastumisele;
  6) meetmete mõju sotsiaalsetele, majanduslikele, kultuurilistele ja teistele olulistele teguritele;
  7) aeg, mis kulub keskkonnakahju kõrvaldamiseks;
  8) mil määral on võimalik keskkonnakahjustusega piirkonda taastada;
  9) meetmetega kaasnevate kulude suurus.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (2) Heastamismeetmete plaani koostamisel tuleb heastamismeetmete plaani koostajal taastavate heastamismeetmete valikul kaaluda selliste meetmete rakendamist, mille abil saavutatakse loodusvara ja loodusvara pakutava hüve algne olukord vahetult ja kiirendatud korras või loodusliku taastumise teel.

  (3) Asendavate ja kompenseerivate heastamismeetmete kavandamisel tuleb heastamismeetmete plaanis esmajärjekorras kaaluda kahjustatud loodusvara või selle pakutava hüve asendamist samaväärse loodusvara või pakutava hüvega. Esmalt kaalutakse, kas on võimalik rakendada meetmeid, millega tagatakse sama tüüpi ja sama kvaliteedi ja kvantiteediga loodusvara ja selle pakutava hüve olemasolu, kui olid kahjustatud loodusvara ja selle pakutav hüve. Kui samaväärse loodusvara või pakutava hüvega asendamine ei ole võimalik, võib loodusvara või pakutava hüve asendada alternatiivse loodusvara või pakutava hüvega.

  (4) Kui kahjustatud loodusvara või pakutavat hüvet ei ole võimalik asendada samaväärsega, tuleb heastamismeetmed leida ameti määratud meetodist lähtudes.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (5) Kui kahju tekitaja on põhjustanud mitu keskkonnakahju juhtumit ning amet leiab, et ei ole võimalik tagada vajalike heastamismeetmete üheaegset rakendamist, võib amet määrata, millise keskkonnakahju juhtumi suhtes tuleb esmajärjekorras heastamismeetmeid rakendada. Seejuures arvestab amet keskkonnakahju olemust ja ulatust, keskkonna loodusliku taastumise võimalusi ning riski, et keskkonnakahju võib mõjutada inimese tervist.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 20.   Heastamismeetmete valik pinnasekahju heastamisel

  Pinnasekahju heastamiseks valitakse meetmed, mis võimaldavad kahju põhjustanud saasteained eemaldada, isoleerida, nende levikut piirata või toimet vähendada nii, et saastatud pinnas ei ohustaks inimese tervist.

§ 21.   Heastamismeetmete plaani heakskiitmine

  (1) Amet kiidab heastamismeetmete plaani elupaigale, liigile, kaitstavale alale või veele või nende pakutavatele hüvedele tekitatud kahju heastamiseks oma ettekirjutusega heaks, kui selles kavandatavate meetmete rakendamine võimaldab keskkonnakahju heastada ning heastamismeetmed on valitud ja põhjendatud vastavalt käesoleva seaduse §-le 19.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (2) Amet kiidab heastamismeetmete plaani pinnasekahju heastamiseks oma ettekirjutusega heaks, kui selles nähakse ette sobivad ja piisavad meetmed saasteainete eemaldamiseks, isoleerimiseks, leviku piiramiseks või toime vähendamiseks, et saastatud pinnas ei ohustaks inimese tervist.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (3) Enne heastamismeetmete plaani heakskiitmist kuulab amet ära käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud puudutatud isiku ning isiku, kelle omandit heastamismeetmete rakendamine mõjutab.

  (4) Kui heastamismeetmete plaan ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele, siis võib amet jätta selle heaks kiitmata ning anda kahju tekitajale tähtaja täiendatud heastamismeetmete plaani esitamiseks.

  (5) Ametil on õigus teha heastamismeetmete plaanis enne selle heakskiitmist muudatusi, arvestades käesoleva seaduse §-des 19 ja 20 sätestatut.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (6) Amet võib käesoleva seaduse § 19 lõikest 3 lähtudes kiita heaks taastavad heastamismeetmed, millega ei saavutata täielikult elupaiga, liigi, kaitstava ala, vee või nende pakutavate hüvede algset olukorda, kui elupaigale, liigile, kaitstavale alale, veele või nende pakutavatele hüvedele tekitatud kahju täielik heastamine tagatakse asendavate ja kompenseerivate meetmete abil.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 22.   Heastamismeetmete plaani täitmine

  (1) Heastamismeetmeid rakendatakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 21 heaks kiidetud heastamismeetmete plaanile.

  (2) Kui heastamismeetmete rakendamisel selgub, et keskkonnakahju ulatus on suurem kui algselt tuvastatud kahju või heastamismeetmete plaanis ettenähtud meetmete valikul on ebaõigesti hinnatud käesoleva seaduse §-s 19 või 20 nimetatud, heastamismeetmete valikul aluseks olnud asjaolusid või need asjaolud on muutunud, on ametil kahju tekitaja ettepaneku alusel või omal algatusel õigus teha heastamismeetmete plaanis muudatusi, arvestades käesoleva seaduse §-des 19 ja 20 sätestatut.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (3) Kui heastamismeetmete plaanis ettenähtud meetmed on rakendatud ja kahjustatud loodusvara või selle kahjustatud pakutav hüve on taastatud, asendatud või kompenseeritud ning inimese tervist ohustavad riskid on kõrvaldatud, loeb amet oma haldusaktiga heastamismeetmete plaani täidetuks ja keskkonnakahju heastatuks.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (4) Amet võib otsustada, et edasiste heastamismeetmete rakendamine ei ole vajalik, kui juba rakendatud heastamismeetmed tagavad, et puudub oluline risk inimese tervisele ja oluline ebasoodne mõju elupaigale, liigile, kaitstavale alale või veele ning algse seisundi või sellega võrdväärse olukorra saavutamiseks rakendatavate heastamismeetmete kulud oleksid ebaproportsionaalselt suured võrreldes saavutatava keskkonnaseisundi paranemisega.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

4. jagu Isikute õigused ja kohustused keskkonnakahju vältimisel ja heastamisel 
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

§ 23.   Puudutatud isiku õigused

  (1) Isikul, keda keskkonnakahju mõjutab või võib mõjutada või kellel on põhjendatud huvi keskkonnakahju menetlemise vastu või kelle õigusi keskkonnakahju või kahju ohu tekitamine rikub (edaspidi puudutatud isik), ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 31 nimetatud valitsusvälisel keskkonnaorganisatsioonil, kelle keskkonnakaitse eesmärke või senist keskkonnakaitsetegevust keskkonnakahju või kahju ohu tekitamine puudutab, on õigus taotleda ametilt vältimis- või heastamismeetmete rakendamist või kahju tekitaja kohustamist vältimis- või heastamismeetmeid rakendama. Selleks tuleb ametile esitada keskkonnakahju või selle ohuga seonduv asjassepuutuv teave.
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

  (2) Amet otsustab vältimis- või heastamismeetmete rakendamise vajaduse 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse saamisest arvates. Amet informeerib taotluse esitajat oma motiveeritud otsusest viivitamata, edastades taotluse esitajale otsuse koopia.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teavet ei ole võimalik taotluse esitajale edastada põhjusel, et taotluse suhtes pole võimalik seisukohta võtta enne eksperdi arvamuse valmimist, või muul sellisel põhjusel, teavitab amet taotluse esitajat sellest, milliseid toiminguid on taotluse menetlemisel tehtud ning millal on võimalik edastada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsus.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 231.   Vältimis- ja heastamismeetmete talumise kohustus

  (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal keskkonnakahju või kahju ohu tuvastamise toiminguid või vältimis- või heastamismeetmete rakendamist, kui seda tehakse haldusakti alusel.

  (2) Amet peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusakti andmisel arvestama kinnisasja omaniku põhjendatud huvidega ja selgitama välja kinnisasja omaniku seisukoha.

  (3) Kui keskkonnakahju vältimise või heastamise meetmetega tekib kahju kinnisasja omanikule, on kahju tekitaja kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule kahju hüvitama vastavalt võlaõigusseaduse kahju hüvitamise sätetele.
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

§ 24.   Valitsusväline keskkonnakaitseorganisatsioon
[Kehtetu - RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

5. jagu Keskkonnakahju vältimise ja heastamise kulud 

§ 25.   Keskkonnakahju vältimise ja heastamisega seonduvad kulud

  Keskkonnakahju vältimise või heastamisega seonduvad kulud (edaspidi kulud) on keskkonnakahju ja kahju ohu tuvastamise ning vältimise ja heastamise kulud, sealhulgas vältimis- ja heastamismeetmete rakendamise, eksperdi kaasamise, alternatiivsete meetmete hindamise, teabe kogumise ning seire- ja järelevalve kulud, korralduslikud, õigusabi- ja muud käesoleva seaduse rakendamisega seotud haldusorgani põhjendatud kulud.

§ 26.   Kulude kandmiseks kohustatud isik

  (1) Kulud kannab kahju tekitaja, kui ta vastutab keskkonnakahju või kahju ohu põhjustamise eest.

  (2) Kulud kannab amet, kui:
  1) kahju tekitaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust;
  2) kahju tekitaja on kulude kandmise kohustusest vabastatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 4 ja 5;
  3) kahju tekitaja ei ole teada.

  (3) Kui kahju tekitaja on tuvastatud, nõuab amet temalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kantud kulud sisse, välja arvatud juhul, kui kahju tekitaja on kulude kandmise kohustusest vabastatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 4 ja 5.

  (4) Amet vabastab kahju tekitaja vältimis- ja heastamismeetmete rakendamise kulude kandmise kohustusest, kui kahju tekitaja tõendab, et:
  1) keskkonnakahju või kahju ohu on põhjustanud kolmas isik ning hoolimata sellest, et rakendati asjakohaseid ohutusmeetmeid;
  2) keskkonnakahju või kahju ohu on põhjustanud avaliku võimu kandja antud käsu või juhise täitmine, välja arvatud juhul, kui käsk või juhis on antud kahju tekitaja eelneva ebaseadusliku tegevuse või tegevusetuse tõttu.

  (5) Amet vabastab kahju tekitaja heastamismeetmete rakendamise kulude kandmise kohustusest, kui kahju tekitaja tõendab, et keskkonnakahju on põhjustatud:
  1) heitest või sündmusest, mis vastab loas kehtestatud tingimustele, kui luba on antud käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud tegevuseks ning kahju tekitaja järgis talle seadusega ja seaduse alusel pandud kohustusi;
  2) heitest või tegevusest või toote kasutamise viisist, mille kohta kahju tekitaja tõendab, et heite tekkimise või tegevuse toimumise ajal ei olnud olemasolevate teadus- ja tehnikateadmiste alusel põhjust pidada keskkonnakahju tekkimist tõenäoliseks, ning et ta võttis tarvitusele kõik abinõud tegevuse võimaliku mõju väljaselgitamiseks.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimisega ning geneetiliselt muundatud organismi ja toote turustamisega põhjustatud keskkonnakahju heastamise meetmete rakendamise kuludele.

  (7) Kahju tekitajal on õigus taotleda ametilt käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 ettenähtud kulude kandmise kohustusest vabastamist kuni heastamismeetmete plaani heakskiitmiseni.
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

§ 27.   Makseteatis kulude hüvitamiseks

  (1) Amet esitab käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 nimetatud juhul kahju tekitajale kulude arvestuse ning väljastab makseteatise. Makseteatis on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (2) Kulude arvestusse märgitakse kulude suurus, mis tuleb hüvitada, töö, teenus või asi, mille ostmise või valmistamisega seoses kulud tekkisid ning juhul, kui kulutus tehti heastamismeetmete plaani alusel, viide heastamismeetmete plaani sättele, mis nägi vastava töö, teenuse või asja hankimise ette.

  (3) Kahju tekitaja peab kulud tasuma makseteatises märgitud summas ja tähtpäevaks. Tähtaeg kulude tasumiseks ei või olla lühem kui 30 kalendripäeva.

  (4) Tähtpäevaks kulude tasumata jätmisel maksab kahju tekitaja tasumata kulude jäägilt viivist 0,06 protsenti päevas.
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

  (5) Ametil on õigus esitada kahju tekitajale kulude arvestus ja makseteatis hiljemalt viie aasta möödudes päevast, millal vältimis- või heastamismeetmete rakendamine lõpetati, või päevast, millal kahju tekitaja tuvastati, sõltuvalt sellest, kumb sündmus leidis aset hiljem.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 28.   Kulude tasumise ajatamine

  (1) Ametil on õigus kahju tekitaja taotlusel ajatada kulude tasumine kuni kümneks aastaks. Riigieelarve tulusid oluliselt mõjutavate kulude tasumise ajatamiseks kooskõlastab amet ajatamise eelnevalt Rahandusministeeriumiga. Kulude tasumise ajatamine ei vabasta kahju tekitajat jooksvate või tulevaste kulude tasumise kohustuse täitmisest.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (2) Kulude tasumise ajatamisel arvestatakse kulude jäägilt intressi 0,03 protsenti kalendripäeva eest. Intressiarvestus peatub kahju tekitaja pankroti väljakuulutamisel.
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

  (3) Kahju tekitaja esitab ametile kulude tasumise ajatamiseks põhjendatud taotluse ja kulude tasumise ajakava.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (4) Amet võtab taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse kahju tekitaja varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat kulude ja keskkonnatasude maksmise kohustuse täitmist, kulude tasumise ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatist. Ametil on õigus nõuda nende asjaolude kindlakstegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Amet teeb otsuse taotluse rahuldamise kohta 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest, või kui nõuti täiendavaid dokumente, siis dokumentide esitamisest arvates.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (5) Ametil on õigus jätta kulude tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, kui:
  1) taotlus ei ole piisavalt põhjendatud;
  2) kahju tekitaja ei esita nõutavat tagatist või amet ei pea esitatud tagatist küllaldaseks, usaldusväärseks või hõlpsasti realiseeritavaks, või kui tagatise vormistamine toob kaasa ülemääraseid halduskulusid;
  3) amet leiab pankrotimenetluses võlgniku tehtud kompromissettepanekut kaaludes, et võlgniku varaline seisund ei võimalda ka kompromissi tegemise tulemusel võetud kohustuste täitmist;
  4) esineb muid asjaolusid või põhjusi, mille tõttu amet ei pea kulude tasumise ajatamist õigustatuks.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (6) Kui kahju tekitaja ei täida kulude tasumise ajakava või asjaõigusseaduses sätestatud kohustust hoida tagatiseks esitatud pandiga koormatud asja või ei esita tagatise väärtuse või usaldusväärsuse vähenemise korral nõuetekohast täiendavat tagatist või asendustagatist ameti määratud tähtpäevaks, on ametil õigus tunnistada kulude tasumise ajatamise otsus kehtetuks.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 29.   Tagatis kulude tasumise ajatamisel

  (1) Ametil on õigus nõuda kulude tasumise ajatamise korral tagatise esitamist. Tagatist ei nõuta pankrotis olevalt kahju tekitajalt, kelle võlg ajatatakse pankrotimenetluses kompromissi tegemise eesmärgil.
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

  (11) Kulude tasumise ajatamise tagatiseks võib olla:
  1) pant, eelistades esimesele järjekohale seatud hüpoteeki või registerpanti;
  2) krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii;
  3) tagatisraha;
  4) notari deposiit.
[RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]

  (2) Hüpoteegi seadmisel kohustub kinnisasja omanik alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Vastav kokkulepe on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 19 tähenduses.

  (3) Tagatise esitamise hetkel peab tagatise väärtus olema vähemalt 115 protsenti ajatatavate kulude summast. Kui amet teeb kindlaks, et tagatis ei taga enam piisavalt või kindlalt kulude tasumist, siis on tal õigus nõuda tagatise suurendamist või algse tagatise asendamist uuega.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (4) Tagatise esitamise, kasutamise, suurendamise, asendamise ja vabastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 30.   Kulude tasumise järjekord

  Kulude tasumisel loetakse esimeses järjekorras tasutuks viivis, teises järjekorras intressid vastavalt nende ajalisele tekkele, alustades varaseimast, ning viimases järjekorras kulud.

6. jagu Koostöö liikmesriikidega 

§ 31.   Koostöö liikmesriikidega

  Kui keskkonnakahju või kahju oht puudutab teist Euroopa Liidu liikmesriiki, teavitab Kliimaministeerium keskkonnakahju või kahju ohu juhtumist asjakohast liikmesriiki ning korraldab koostöös selle liikmesriigi, ameti ja kahju tekitajaga piiriüleste vältimis- ning heastamismeetmete rakendamist.
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

7. jagu Teabe edastamine ja vaidluste lahendamine 

§ 32.   Teabe edastamine ja selgituste andmine

  (1) Amet teavitab Kliimaministeeriumi keskkonnakahju ja kahju ohu juhtumitest ning rakendatud vältimis- ja heastamismeetmetest. Keskkonnakahju ja kahju ohuga seonduv teave avalikustatakse Kliimaministeeriumi ja ameti veebilehel.
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

  (2) Kliimaministeeriumil on õigus anda selgitusi vahekahju hindamiseks ning heastamismeetmete plaani koostamiseks ja täitmiseks.
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

  (3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada keskkonnakahju ja kahju ohu juhtumitest ning rakendatud vältimis- ja heastamismeetmetest avalikkuse teavitamise korra.

§ 33.   Vaidluste lahendamine

  (1) Keskkonnakahju või kahju ohu vältimisel või keskkonnakahju heastamisel tekkinud vaidlused lahendab Kliimaministeerium.
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

  (2) Enne halduskohtule kaebuse esitamist käesoleva seaduse rakendamisest tekkinud vaidluse korral tuleb läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

  (3) Vaide lahendab Kliimaministeerium 30 tööpäeva jooksul vaide esitamisest arvates.
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

  (4) Kliimaministeeriumil ja vaide esitajal on õigus kaasata vaide lahendamiseks eksperte.
[RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]

  (5) Eksperdi kaasamisega seotud kulud kannab vaide esitaja, välja arvatud juhul, kui vaie rahuldatakse.

3. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 331.   Riiklik järelevalve

  Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Keskkonnaamet.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 332.   Riikliku järelevalve erimeetmed

  Keskkonnaamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 333.   Sunniraha määr

  Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 34.   Ettekirjutus ja sunnivahendi kohaldamine
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 35.   Juurdepääsuõigus
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

4. peatükk VASTUTUS KÄESOLEVA SEADUSE RIKKUMISE EEST 

§ 36.   Enne heastamismeetmete plaani heakskiitmist kohustuslike heastamismeetmete rakendamata jätmine, nõuetekohase heastamismeetmete plaani esitamata jätmine ja heastamismeetmete plaanis kehtestatud kohustuste eiramine

  (1) Enne heastamismeetmete plaani heakskiitmist kohustuslike heastamismeetmete rakendamata jätmise, nõuetekohase heastamismeetmete plaani esitamata jätmise või heastamismeetmete plaaniga kehtestatud kohustuse eiramise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 37.   Teavitamiskohustuse rikkumine

  (1) Keskkonnakahjust või kahju ohust ameti teavitamata jätmise või nõutud teabe esitamisest keeldumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 38.   Vältimismeetmete rakendamata jätmine

  (1) Vältimismeetmete rakendamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 39.   Menetlus

  (1) [Kehtetu - RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]

  (2) Käesoleva seaduse §-des 36–38 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.
[RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 40.   Keskkonnakahju rahaline hüvitamine

  (1) Kui keskkonnakahju heastatakse käesoleva seaduse alusel, siis ei tasu kahjustuse põhjustanud isik rahalist hüvitist:
  1) elupaiga ja liigi kahjustamise eest metsaseaduse § 67, kalapüügiseaduse § 73, looduskaitseseaduse § 77 ega jahiseaduse § 48 alusel;
[RT I, 17.03.2015, 1 - jõust. 01.07.2015]
  2) pinna- või põhjavee kahjustamise eest vastavalt keskkonnatasude seaduse 4. peatükile;
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]
  3) pinnasesse saasteainete juhtimise eest maapõueseaduse § 112 alusel ega vastavalt keskkonnatasude seaduse 4. peatükile.
[RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (2) Kui lisaks keskkonnakahju heastamisele käesoleva seaduse kohaselt on isik tasunud ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rahalise hüvitise, arvab amet rahalise hüvitise suuruse maha keskkonnakahju vältimise ja heastamisega seonduvatest kuludest, mis tuleb kahju tekitajal kanda, või hüvitab kahju tekitajale, kui kahju tekitaja kannab kõik keskkonnakahju vältimise ja heastamise kulud ise.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (3) Kui kahjustuse põhjustanud isik on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud kahjustuse kõrvaldanud vastavalt jäätmeseaduse §-le 128, siis ei maksa ta keskkonnatasu kõrgendatud määras saasteainete pinnasesse viimise eest vastavalt keskkonnatasude seadusele.

§ 41.   Veele tekitatud kahju hindamine, kui veekogu seisundi klassi ei ole eelnevalt hinnatud

  Kui veekogu seisundi klassi ei ole eelnevalt määratud, lähtutakse veele tekitatud kahju hindamisel eksperdiarvamusest, võttes arvesse vastavale pinnaveekogule tüübiomase võrdlusveekogu seisundit, survetegurite olemasolu ja nende eeldatavat mõju, pinnaveekogu üldmuljet ning ökoloogilise seisundi üldkirjeldust.

§ 411.   Veele tekitatud kahju hindamine, kui ainete keskkonna kvaliteedi piirväärtusi ei ole kehtestatud

  Kui ainete keskkonna kvaliteedi piirväärtusi ei ole eelnevalt kehtestatud, lähtutakse veele tekitatud kahju hindamisel veeseaduse §-des 144–146 sätestatust.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]

§ 42. – § 45. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 46.   Seaduse jõustumine

  Käesoleva seaduse § 1 lõike 2 punkt 2 jõustub osas, kus tehakse viide punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvahelisele konventsioonile, konventsiooni rahvusvahelise jõustumise päeval.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json