HALDUSÕIGUSAvaliku teenistuse eriregulatsioonid

HALDUSÕIGUSPensionide eriregulatsioonid

Teksti suurus:

Päästeteenistuse seadus (lühend - PäästeTS)

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.03.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2009
Avaldamismärge:RT I 2008, 8, 57

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab päästeteenistuse korralduse ja päästeteenistujate õigusliku seisundi.

  (2) Päästeametnikele laieneb avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

  (3) Päästetöötajatele laienevad töölepingu seadus ja muud tööseadused käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

§ 2.  Päästeteenistus

  (1) Päästeteenistus käesoleva seaduse mõistes on töötamine päästeteenistujana riigi päästeasutuses.

  (2) Päästeteenistus on ka teenistus päästeteenistuja ametikohal sisekaitselise rakenduskõrgkooli päästeeriala õppe struktuuriüksuses (edaspidi Päästekolledž).

  (3) Päästeteenistus on avaliku teenistuse eriliik.

§ 3.  Päästeteenistujad

  (1) Päästeteenistuja on isik, kes on võetud tööle päästeasutusse päästeseaduses sätestatud päästeala tööde juhtimiseks, korraldamiseks või tegemiseks.

  (2) Päästeteenistuja on ka Päästekolledži juht, juhi asetäitja ja õppejõud.

§ 4.  Päästeteenistujate liigid

  (1) Päästeteenistujad on:
  1) päästeametnikud;
  2) päästetöötajad.

  (2) Päästeametnik on päästeasutuse või Päästekolledži koosseisus päästeseaduse §-s 3 sätestatud päästeala tööde juhtimiseks, korraldamiseks ja tegemiseks ettenähtud ametikohale nimetatud isik.

  (3) Päästetöötaja on päästeasutuse või Päästekolledži koosseisus päästeseaduse §-s 3 sätestatud päästetööde tegemiseks ettenähtud teenistuskohale töölepingu alusel võetud töötaja.

  (4) Päästeteenistusse võib võtta koosseisuväliseid päästeteenistujaid.

§ 5.  Päästeteenistujate ametinimetused

  (1) Päästeametnike ametinimetused on:
  1) päästepeadirektor;
  2) päästedirektor;
  3) päästepealik;
  4) päästepeaspetsialist;
  5) päästejuhtivspetsialist;
  6) päästevanemspetsialist;
  7) päästespetsialist.

  (2) Päästetöötaja ametinimetus on päästja.

  (3) Päästeteenistujate ametikohtadele vastavad ametinimetused päästeasutustes kehtestab Päästeameti peadirektor käskkirjaga.

  (4) Päästekolledži ametikohtade vastavuse päästeteenistujate ametinimetustele kehtestab siseminister määrusega .

§ 6.  Päästekolledži üliõpilane ja õpilane

  (1) Õppepraktika läbimiseks võetakse Päästekolledži üliõpilane ja õpilane päästeasutuses teenistusse koosseisuvälise päästeteenistujana.

  (2) Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilastele ja õpilastele makstakse stipendiumi.

  (3) Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilase ja õpilase stipendiumi suuruse ning selle maksmise tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega.

2. peatükk PÄÄSTETEENISTUSSE VÕTMINE 

§ 7.  Päästeteenistusse võtmise üldised nõuded

  (1) Päästeametnikuna, sealhulgas kõrgema või vanemametnikuna, võib teenistusse võtta isiku, kes vastab avaliku teenistuse seaduse § 14 lõikes 1 ametnikule esitatud nõuetele, samuti päästeteenistujate kutsesobivuse nõuetele.

  (2) Päästetöötajana võib teenistusse võtta keskharidusega vähemalt 18-aastase isiku, kes vastab päästeteenistujate kutsesobivuse nõuetele.

  (3) Päästepeadirektoriks, päästedirektoriks, päästepealikuks, päästepeaspetsialistiks ja päästejuhtivspetsialistiks nimetatakse kõrgharidusega isik.

  (4) Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded, kehtestab siseminister määrusega .

  (5) Päästeteenistuja haridus, füüsiline ettevalmistus ja tervis peavad võimaldama tal täita päästeteenistuja tööülesandeid.

§ 8.  Päästeteenistuja teenistusse võtmise erisused

  (1) Päästeameti peadirektori nimetab viieks aastaks ametisse siseministri ettepanekul Vabariigi Valitsus, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.

  (2) Päästeameti peadirektori asetäitja nimetab ametisse siseminister Päästeameti peadirektori ettepanekul.

  (3) Päästeameti kohaliku päästeasutuse direktori ja Päästeameti halduses oleva spetsialiseeritud päästeasutuse direktori nimetab ametisse siseminister Päästeameti peadirektori ettepanekul.

  (4) Päästekolledži direktori võtab teenistusse sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor kooskõlastatult Päästeameti peadirektoriga.

  (5) Päästeameti kohaliku päästeasutuse teenistuse juhi ja Päästeameti halduses oleva spetsialiseeritud päästeasutuse direktori asetäitja nimetab ametisse Päästeameti peadirektor päästeasutuse juhi ettepanekul.

§ 9.  Päästeteenistuja hindamine

  (1) Päästeteenistuja töötulemusi, läbitud täienduskoolituse tulemuslikkust ja vastavust kutsesobivuse nõuetele hinnatakse üks kord aastas. Hindamise korra kehtestab siseminister määrusega .

  (2) Päästeametnikke ei atesteerita avaliku teenistuse seaduses ettenähtud korras.

  (3) Päästeteenistuja võib hindamistulemuste põhjal ameti- või teenistuskohale mittevastavuse tõttu nimetada madalamale ameti- või teenistuskohale või teenistusest vabastada.

  (4) Kõrgemaid päästeametnikke võetakse ametisse konkursi alusel. Konkursi korra kehtestab siseminister määrusega .

§ 10.  Päästeteenistuja vanne ja vande andmine

  (1) Esimest korda päästeteenistusse astudes annab päästeteenistuja siseministrile või päästeasutuse juhile päästeteenistuja vande:

  «Asudes päästeteenistujate ridadesse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale ja juhinduda alati oma käitumises kehtivatest seadustest; kohustun hoidma mulle teadmiseks usaldatud riigi- ja ametisaladusi, ei kuritarvita mulle antud võimu ega inimeste usaldust, austan organisatsiooni põhiväärtusi, jään alati ausaks ning täidan kohusetundlikult teenistuskohustusi.»

  (2) Päästekolledži üliõpilane ja õpilane annavad päästeteenistuja vande enne esimest õppepraktikat.

  (3) Päästeteenistuja vande andmine toimub pidulikult päästeasutuse lipu juures.

  (4) Päästeteenistuja vannet andev päästeteenistuja loeb ette päästeteenistuja vande ja kirjutab alla päästeteenistuja vande tekstile.

  (5) Päästeteenistuja poolt allakirjutatud vande teksti hoitakse koos teenistuslehega või isikukaardiga.

  (6) Päästeteenistuja vannet ei anna isikud, kes on enne päästeteenistusse asumist riigiteenistuses olles ametivande andnud.

3. peatükk PÄÄSTETEENISTUJA PALK, PALGAASTMED JA SOTSIAALSED TAGATISED 

§ 11.  Päästeteenistujate töö tasustamine

  (1) Päästeteenistuja palk on ametipalk koos seaduses sätestatud lisatasudega. Astmepalk on palgaastmele vastav palgamäär. Ametipalk on päästeteenistuja astmepalgale vastav või selle alusel diferentseeritud rahasumma.

  (2) Päästeteenistuja astmepalka võib diferentseerida sõltuvalt kvalifikatsiooninõuetest, asutusest, väljasõidupiirkonnast ja töötingimuste erisusest.

  (3) Päästeteenistujate palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused ning täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasude maksmise alused ja ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

  (4) Päästeteenistujale ei maksta avaliku teenistuse seadusest tulenevaid lisatasusid.

§ 12.  Päästeteenistujate palgaastmed

  Päästeteenistujate palgaastmed on:
  1) päästepeadirektor – 11;
  2) päästedirektor –10;
  3) päästepealik – 8–9;
  4) päästepeaspetsialist – 7;
  5) päästejuhtivspetsialist – 6;
  6) päästevanemspetsialist – 5;
  7) päästespetsialist – 4;
  8) päästja – 1–3.

§ 13.  Päästeteenistuse staaž

  (1) Päästeteenistuse staaži hulka arvatakse päästeteenistuja ameti- või teenistuskohal töötamise aeg.

  (2) Päästeteenistuse staaži hulka arvatakse samuti:
  1) töötamise aeg päästeteenistujana või tuletõrje- ja päästetöötajana riigi ja kohaliku omavalitsuse päästeasutuses, sisekaitselises rakenduskõrgkoolis või Väike-Maarja Päästekoolis alates 1994. aasta 24. aprillist;
  2) töötamise aeg tuletõrjetöötajana riigi ja kohaliku omavalitsuse päästeasutuses alates 1991. aasta 5. veebruarist kuni 1994. aasta 23. aprillini;
  3) töötamise aeg päästeteenistujatele väljateenitud aastate pensionile õigust andval päästeala ametikohal Siseministeeriumis või tema haldusala asutustes kuni 1991. aasta 4. veebruarini;
  4) politseiteenistuse ja piirivalveteenistuse staaž, mis on arvestatud politsei- või piirivalveteenistuse seaduse alusel;
  5) töötamise aeg sõjaväestatud päästeüksustes;
  6) töötamise aeg sõjaväestatud ja kutselise tuletõrje malevates ja üksustes ning linnade, rajoonide ja vabariikliku tsiviilkaitse staapides;
  7) töötamise aeg riikliku tuletõrjejärelevalve kohalikes struktuuriüksustes;
  8) töötamise aeg tuletõrjeühingus A-komando autojuhina, tuletõrjujana, tuletõrjuja-autojuhina, vahtkonna vanemana, komando pealikuna;
  9) Päästeameti või päästeasutuse poolt saadetud isiku töötamise aeg teiste riikide päästeasutustes ja riikidevahelistes päästeorganisatsioonides;
  10) päästeerialal õppimise aeg sisekaitselises rakenduskõrgkoolis, Väike-Maarja Päästekoolis, Väike-Maarja Õppekeskuses, Väike-Maarja Õppekeskuse Riigi Päästekoolis ning teiste riikide tuletõrje- ja päästeala õppeasutustes;
  11) ajateenistuse aeg Eesti kaitseväes, kui sellele vahetult eelnes töötamine päästeasutuses või päästeerialal õppimine sisekaitselises rakenduskõrgkoolis või Väike-Maarja Päästekoolis, Väike-Maarja Õppekeskuses või Väike-Maarja Õppekeskuse Riigi Päästekoolis;
  12) töötamine Siseministeeriumis, kui sellele eelnes ja järgnes töötamine päästeteenistujana või tuletõrje- ja päästetöötajana riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutuses, samuti töötamine Siseministeeriumis siseministri poolt määratud päästealast ettevalmistust nõudval ametikohal.

§ 14.  Toetus päästeteenistuja hukkumise, surma ja töövõimetuse korral teenistuskohustuste täitmise tõttu

  (1) Teenistuskohustuste täitmisel hukkunud või teenistuskohustuste täitmisel saadud vigastuse tagajärjel surnud päästeteenistuja perekonnaliikmetele ning perekonnaseaduses ettenähtud alustel ja korras tema ülalpidamisel olnud isikutele maksab riik ühekordset toetust hukkunud või surnud päästeteenistuja kümne aasta palga ulatuses.

  (2) Teenistuskohustuste täitmisel hukkunud või teenistuskohustuste täitmisel saadud vigastuse tagajärjel surnud päästeteenistuja matuse kulud kannab riik.

  (3) Teenistuskohustuste täitmisel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel töövõimetuks tunnistatud päästeteenistujale makstakse ühekordset toetust:
  1) töövõime osalise kaotuse korral, mis ei toonud kaasa päästeteenistusest vabastamist, – tema ühe aasta palga ulatuses;
  2) töövõime osalise kaotuse korral, mis tõi kaasa päästeteenistusest vabastamise, – tema kahe aasta palga ulatuses;
  3) töövõime täieliku kaotuse korral – tema seitsme aasta palga ulatuses.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut ei kohaldata, kui päästeteenistuja on hukkumise või vigastuse saamisega seotud teenistuskohustuse täitmisel:
  1) olnud alkohoolse, narkootilise või psühhotroopse aine joobes;
  2) toime pannud enesetapu või enesetapukatse;
  3) toime pannud enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikult seotud haigusliku seisundiga ega ole põhjustatud teiste isikute õigusvastasest käitumisest.

  (5) Toetuste maksmisel võetakse päästeteenistuja ühe kuu palga arvutamise aluseks palgaseaduse alusel arvutatud keskmine palk. Aastapalga arvutamisel korrutatakse kuupalk 12-ga.

  (6) Teenistuskohustuste täitmisel vigastada saanud või haigestunud päästeteenistuja ravi- ja ravimikulud kannab riik.

§ 15.  Päästeteenistuja hukkumise, surma ning püsivalt ja osaliselt töövõimetuks tunnistamise korral makstavate toetuste taotlemine ja maksmine

  Päästeteenistuja hukkumise, surma ning püsivalt või osaliselt töövõimetuks tunnistamise korral ettenähtud toetuste ja kulude arvutamise, määramise ja maksmise korra kehtestab siseminister määrusega .

§ 16.  Päästeteenistujate terviseuuringud ja vaktsineerimine

  (1) Päästeasutus tagab päästeteenistujatele käesoleva seaduse § 7 lõikes 4 sätestatud kutsesobivusnõuete osaks olevatele tervisenõuetele vastavuse tasuta kontrollimise.

  (2) Päästeasutus tagab päästeteenistujatele teenistusega seotud tasuta vaktsineerimise Päästeameti peadirektori määratud ulatuses ja korras. Päästeteenistujate vaktsineerimine on vabatahtlik.

§ 17.  Päästeteenistuja ning Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilase ja õpilase vormiriietus

  (1) Päästeteenistujale ning Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilasele ja õpilase antakse tasuta vormiriietus.

  (2) Vormiriietuse kirjelduse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Vormiriietuse andmise ja kandmise korra kehtestab käskkirjaga vastavalt Päästeameti peadirektor või sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor.

  (4) Teised päästealaga seotud isikud ja organisatsioonid võivad vormiriietust kasutada kooskõlastatult Päästeameti peadirektoriga.

§ 18.  Päästeteenistuja riiklik vanaduspension

  (1) Päästeteenistujale kindlustatakse riiklik vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

  (2) Riiklikke vanaduspensione suurendatakse järgmiselt:
  1) 10–15-aastase päästeteenistuse staaži korral – 10% võrra;
  2) 16–20-aastase päästeteenistuse staaži korral – 20% võrra;
  3) 21–25-aastase päästeteenistuse staaži korral – 25% võrra;
  4) 26–30-aastase päästeteenistuse staaži korral – 40% võrra;
  5) üle 30-aastase päästeteenistuse staaži korral – 50% võrra.

  (3) Päästeametnikele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse §-s 57 toodud riikliku vanaduspensioni suurendamise sätteid.

  (4) Kulutused, mis tulenevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vanaduspensionide suurendamisest, kaetakse riigieelarve vahenditest.

  (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud riiklik vanaduspension määratakse ja seda makstakse pärast töötamise lõpetamist päästeteenistuja ametikohal.

§ 19.  Vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetus

  (1) Päästeteenistujal, kellel on päästeteenistuse staaži vähemalt 15 aastat ja kes ei saa riiklikku pensioni väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel, on õigus kuni kolm aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmist jääda vanaduspensioni ootele.

  (2) Vanaduspensioni ootele jäämisest riikliku vanaduspensioni määramiseni maksab Päästeamet päästeteenistujale toetust, mille suurus on võrdne tema vanaduspensioni suurusega koos käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Toetust ei maksta töötamisel päästeteenistujana.

  (3) Kulutused, mis tulenevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toetuse maksmisest, kaetakse riigieelarve vahenditest.

  (4) Vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse määramise, arvutamise ja maksmise korra kehtestab siseminister määrusega .

4. peatükk PÄÄSTETEENISTUJA TÖÖ- JA PUHKEAEG 

§ 20.  Päästeteenistuja töö- ja puhkeaeg ning valveaeg

  (1) Päästeteenistuja töö- ja puhkeaeg määratakse töö- ja puhkeaja seaduse alusel, arvestades käesoleva seadusega ettenähtud erisusi.

  (2) Valveaeg on osa puhkeajast, millal päästeteenistuja peab olema kättesaadav tööülesannete täitmiseks.

  (3) Valveaja kestus ei tohi ületada 150 tundi kuus.

  (4) Valveaja eest makstakse lisatasu, mille suurus on 5–10 protsenti päästeteenistuja tunnipalga määrast.

§ 21.  Päästeteenistuja puhkuse ja puhkeaja katkestamine

  (1) Päästeteenistuja puhkuse võib ilma tema nõusolekuta katkestada, kui ta kutsutakse teenistusse tagasi seoses hädaolukorraga.

  (2) Päästeteenistuja puhkeaja võib ilma tema nõusolekuta katkestada eriolukorra või erakorralise seisukorra väljakuulutamisel.

§ 22.  Päästetööd väljaspool väljasõidupiirkonda

  Päästeteenistuja töölerakendamisele ööpäeva ulatuses päästetööde tegemiseks väljaspool temale Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud väljasõidupiirkonda ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse §-s 40 ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-s 51 sätestatut.

5. peatükk PÄÄSTETEENISTUJATE ERGUTAMINE 

§ 23.  Ergutused

  (1) Päästeteenistujale kohaldatavad ergutused on:
  1) tänu avaldamine;
  2) rahalise preemia andmine;
  3) kingituse andmine;
  4) autasustamine aukirjaga;
  5) autasustamine päästeteenistuse aumärgiga.

  (2) Päästeteenistuse aumärkide liigid, kirjelduse, andmise ja kandmise korra kehtestab siseminister määrusega kooskõlastatult Riigikantseleiga.

§ 24.  Ergutuse kohaldamise alused

  (1) Päästeteenistujale võib ergutust kohaldada:
  1) kauaaegse laitmatu teenistuse või
  2) töökohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest.

  (2) Samal ajal võib kohaldada mitut ergutust.

§ 25.  Ergutuse kohaldamise õigus

  (1) Päästeteenistujale ergutuse kohaldamise õigus on isikul, kellel on selle päästeteenistuja teenistusse võtmise õigus.

  (2) Siseministril on õigus kohaldada ergutusi kõigile päästeteenistujatele. Päästeameti peadirektoril on õigus kohaldada ergutusi kõigile talle alluvatele päästeteenistujatele.

  (3) Käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 5 nimetatud ergutuse kohaldamise õigus on ainult siseministril.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

1. jagu Muudatused teistes seadustes 

§ 26.  Avaliku teenistuse seaduse muutmine

  Avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; RT III 2007, 34, 274) § 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

  « 8) päästeametnikele.»

§ 27.  Politseiseaduse muutmine

  Politseiseaduse (RT 1990, 10, 113; RT I 2007, 62, 394) § 12 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « 3) päästeasutusi nende teenistusülesannete täitmisel, tagades vajaduse korral avaliku korra;».

§ 28.  Politseiteenistuse seaduse muutmine

  Politseiteenistuse seaduse (RT I 1998, 50, 753; 2007, 44, 314) § 27 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

  « 4) abi osutamiseks päästeala töödel;».

§ 29.  Päästeseaduse muutmine

  Päästeseaduses (RT I 1994, 28, 424; 2007, 67, 414) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvid 43, 35 ja 45 ning VI peatükk tunnistatakse kehtetuks;
  2) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu alusel laienevad päästetöid tegevatele ja korraldavatele töötajatele käesoleva seaduse §-s 34 ettenähtud tagatised.»;
  3) paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu alusel laienevad päästetöid tegevatele ja korraldavatele isikutele käesoleva seaduse §-s 34 ettenähtud tagatised.»;
  4) seadust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:« § 81. Päästetöödel osalemine lepingu alusel

  (1) Päästeasutus võib sõlmida tsiviilõiguslikke lepinguid füüsiliste isikutega käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud päästetööde tegemiseks.

  (2) Päästetöödel osalemise lepinguga kohustub isik olema lepingus kokkulepitud ajal valmis päästetöödel osalemiseks ja tegema väljakutsel päästetöid ning päästeasutus kohustub maksma selle eest tasu.

  (3) Päästetöödel osalemise lepingus esitatakse ülesannete täpne kirjeldus ning nähakse ette aeg ülesannete täitmiseks, päästetööde tegemiseks valmisoleku aeg, tasu suurus ja koosseis, maksmise tähtaeg ning ülesannete nõuetekohase täitmise tingimused.

  (4) Päästetöödel osalemise lepingus võib sätestada ka muud tingimused, mida päästeasutus peab vajalikuks. Leping sõlmitakse kirjalikult.

  (5) Päästetöödel lepingu alusel osalevate isikute kutsesobivuse nõuded ning neile vastavuse hindamise tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega.

  (6) Päästetöödel osalemise lepingu sõlminud isikute väljaõpet ja koolitust korraldab päästeasutus. Väljaõppe nõuded ja koolituse tingimused kehtestab Päästeameti peadirektor.

  (7) Päästetöödel osalemise lepingu sõlminud isikule laienevad käesoleva seaduse §-s 34 ettenähtud tagatised ning päästeasutus tagab talle tasuta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud kutsesobivusnõuete osaks olevatele tervisenõuetele vastavuse kontrollimise ja teenistusega seotud vaktsineerimise.»;
  5) seadust täiendatakse §-ga 254 järgmises sõnastuses:« § 254. Töötajate ja elanike tuleohutus- ja päästealane väljaõpe

  (1) Töötajate tuleohutus- ja päästealane väljaõpe sätestatakse tuleohutuse üldnõuetes.

  (2) Põhikoolis ja gümnaasiumis korraldatakse tuleohutus- ja päästealast koolitust riikliku õppekava alusel.»;
  6) paragrahv 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 34. Päästetöödel rakendatud isikute sotsiaalsed tagatised

  (1) Päästetöödel rakendatud isiku hukkumise või päästetöödel saadud vigastuse tagajärjel saabunud surma korral maksab riik isiku perekonnaliikmetele ning perekonnaseaduses ettenähtud alustel ja korras tema ülalpidamisel olnud isikutele ühekordset toetust hukkunud või surnud isiku kümne aasta palga ulatuses.

  (2) Päästetöödel rakendamisel hukkunud või päästetöödel saadud vigastuse tagajärjel surnud isiku matuse korraldamiseks maksab riik isiku perekonnaliikmetele ning perekonnaseaduses ettenähtud alustel ja korras tema ülalpidamisel olnud isikutele toetust.

  (3) Päästetöödel rakendatud isiku töövõimetuks tunnistamise korral makstakse isikule ühekordset toetust:
  1) töövõime osalise kaotuse korral – tema kahe aasta palga ulatuses;
  2) töövõime täieliku kaotuse korral – tema seitsme aasta palga ulatuses.

  (4) Toetuste maksmisel võetakse ühe kuu palga arvutamise aluseks palgaseaduse alusel arvutatud keskmine palk. Aastapalga arvutamisel korrutatakse kuupalk 12-ga.

  (5) Päästetöödel rakendatud isiku toetuse suuruse arvutamisel võetakse aluseks toetuse määramise ajal kehtiv palga alammäär, kui isik ei töötanud toetuse määramisele eelneval perioodil.

  (6) Toetuse saaja soovil makstakse toetus välja tema poolt määratud aja jooksul osade kaupa või korraga kogu summa ulatuses.

  (7) Päästetöödel rakendatud isiku hukkumise ning püsivalt ja osaliselt töövõimetuks tunnistamise korral makstavate toetuste taotlemisel ja määramisel kohaldatakse riigieelarve seaduse §-s 30 sätestatut.

  (8) Kui päästetöödel rakendatud isik on saanud vigastada või on haigestunud, kannab tema ravi- ja ravimikulud riik.

  (9) Käesolevas paragrahvis ettenähtud toetuste ja kulude arvutamise, määramise ja maksmise korra kehtestab siseminister määrusega.»;
  7) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 38. Päästeala töödest osavõtjate ergutamine

Siseminister ja päästeasutuse juht võivad päästetöödel rakendatud isikutele ja päästeala töödel silma paistnud isikutele avaldada tänu. Inimeste või vara päästmisel vaprust ilmutanud, samuti päästeala arendamisel eriti silma paistnud isikutele võib siseminister määrata autasuks päästeteenistuse aumärgi.»;
  8) paragrahvi 39 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (4) Päästetöödel osaleva meeskonna liikmetele laienevad päästeteenistuse seadusega kehtestatud sotsiaalsed tagatised.»

§ 30.  Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmine

  Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse (RT I 1996, 15, 265; 2007, 25, 133) § 6 lõike 5 punkt 24 ja § 7 lõike 3 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks.

§ 31.  Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

  Sotsiaalmaksuseaduses (RT I 2000, 102, 675; 2007, 44, 316) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:« 13) isik, kellele on päästeteenistuse seaduse § 19 alusel määratud vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetus.»;
  2) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Sotsiaalmaksu määr käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 6, 61, 8, 9, 11 ja 13 sätestatud juhtudel ja töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt on 13 protsenti maksustatavalt summalt.»

§ 32.  Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine

  Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (RT I 2005, 54, 430; 2007, 59, 381) § 6 lõiget 5 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

  « 11) saab päästeteenistuse seaduse § 19 alusel vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust.»

2. jagu Jõustumine ja kehtivus 

§ 33.  Riikliku vanaduspensioni erisuse kehtivusaeg

  Käesoleva seaduse §-d 18 ja 19 kehtivad 15 aastat alates seaduse jõustumisest ning nimetatud paragrahvide kehtivuse lõppedes säilitatakse päästeteenistujatele määratud pension.

§ 34.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. märtsil.

Riigikogu esimees Ene ERGMA

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2024
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 06.07.2023, 69

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab päästeteenistuse korralduse ja päästeteenistujate õigusliku seisundi.

  (2) Päästeametnikele laieneb avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

  (3) Päästetöötajatele laienevad töölepingu seadus ja teised töösuhteid reguleerivad seadused käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 2.   Päästeteenistus

  (1) Päästeteenistus käesoleva seaduse mõistes on töötamine päästeteenistujana päästeasutuses.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (2) Päästeteenistus on ka teenistus päästeteenistuja ametikohal sisekaitselise rakenduskõrgkooli päästeeriala õppe struktuuriüksuses (edaspidi Päästekolledž).

  (3) Päästeteenistus on avaliku teenistuse eriliik.

§ 3.   Päästeteenistujad

  (1) Päästeteenistuja on isik, kes on võetud tööle päästeasutusse päästeseaduses sätestatud ülesannete juhtimiseks, korraldamiseks või tegemiseks.
[RT I 2010, 24, 115 - jõust. 10.06.2010]

  (2) Päästeteenistuja on ka Päästekolledži juht, juhi asetäitja ja õppejõud.

§ 4.   Päästeteenistujate liigid ja teenistuskohad
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (1) Päästeteenistujad on:
  1) päästeametnikud;
  2) päästetöötajad.

  (2) Päästeametnik on:
  1) päästeasutuse koosseisus päästeseaduses sätestatud ülesannete juhtimiseks, korraldamiseks ja tegemiseks ettenähtud ametikohale nimetatud isik;
[RT I 2010, 24, 115 - jõust. 10.06.2010]
  2) Päästekolledži päästeeriala õppetööd korraldava struktuuriüksuse juht, struktuuriüksuse juhi asetäitja ning päästeeriala õppejõud ja õpetajad.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (3) Päästetöötaja on päästeasutuse või Päästekolledži koosseisus päästeseaduses sätestatud ülesannete tegemiseks ettenähtud töökohale töölepingu alusel võetud töötaja.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (4) [Kehtetu - RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (5) Päästeametniku ametikoht on päästeasutuse või sisekaitselise rakenduskõrgkooli koosseisus ettenähtud ametikoht.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (6) Päästetöötaja töökoht on päästeasutuse koosseisus ettenähtud töökoht.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 5.   Päästeteenistujate ametinimetused

  (1) Päästeametnike ametinimetused on:
  1) päästepeadirektor;
  2) päästedirektor;
  3) päästepealik;
  4) päästepeaspetsialist;
  5) päästejuhtivspetsialist;
  6) päästevanemspetsialist;
  7) päästespetsialist.

  (2) Päästetöötaja ametinimetus on päästja.

  (3) Päästeteenistujate teenistuskohtadele vastavad ametinimetused päästeasutuses kehtestab päästeasutuse juht käskkirjaga.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (4) Päästekolledži teenistuskohtade vastavuse päästeteenistujate ametinimetustele kehtestab sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor käskkirjaga.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

§ 6.   Päästekolledži üliõpilane ja õpilane

  (1) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli pääste erialal täiskoormusega õppes keskhariduse baasil kutseharidust omandava õpilase või rakenduskõrgharidust omandava üliõpilase, kes ei ole päästeteenistuses, võib võtta õppepraktika läbimise ajaks päästeteenistusse päästeteenistujana. Õppepraktika läbimise ajal ei laiene päästeteenistujale käesoleva seaduse §-s 11 sätestatu.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (2) Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilastele ja õpilastele makstakse stipendiumi.

  (3) Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilase ja õpilase stipendiumi suuruse ning selle maksmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Päästekolledžisse täiskoormusega õppesse õppima suunatud päästeteenistujale võib õppetöös osalemise eest maksta riigieelarvelistest vahenditest teenistussuhtest tulenevat palka päästeasutuse juhi määratud ulatuses ja korras.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (5) Teenistussuhtest tuleneva õppetöös osalemise eest palga maksmiseks sõlmitakse haldusleping, milles määratakse päästeteenistuja kohustus töötada pärast õppimise lõppu päästeasutuses kindlaksmääratud aja jooksul, kuid mitte kauem kui kolm aastat.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 61.   Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu

  (1) Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS) on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse tähenduses on töödelda demineerimistööga seotud päästeametniku daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid ekspertiisiobjektile päästeametniku jäetud jälgede välistamiseks.

  (2) Demineerimistööga seotud päästeametniku daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid võib töödelda üksnes käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud eesmärgil.

  (3) Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (4) Andmekogu ABIS vastutavad töötlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituut.
[RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]

  (5) [Kehtetu - RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]

  (6) Andmekogus ABIS sisalduvad andmed on juurdepääsupiiranguga ning on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.
[RT I, 08.07.2021, 1 - jõust. 15.07.2021]

2. peatükk PÄÄSTETEENISTUSSE VÕTMINE 

§ 7.   Päästeteenistusse võtmise üldised nõuded

  (1) Päästeametnikuna võib teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses ning vastab päästeteenistujate kutsesobivuse nõuetele.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (11) Päästeametniku võib päästeteenistusse võtta konkursita.
[RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (2) Päästetöötajana võib teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega isiku, kes vastab päästeteenistujate kutsesobivuse nõuetele ja valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (3) [Kehtetu - RT I, 31.12.2014, 4 - jõust. 01.01.2015]

  (31) [Kehtetu - RT I, 31.12.2014, 4 - jõust. 01.01.2015]

  (4) Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (41) Tervisenõuetele vastavuse kontrollimise eesmärk on päästeasutusele pandud ülesannete täitmist takistavate tervisehäirete puudumise tuvastamine.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (5) Päästeteenistuja haridus, füüsiline ettevalmistus ja tervis peavad võimaldama tal täita päästeteenistuja teenistus- või tööülesandeid.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (6) Päästeteenistuja füüsilise ettevalmistuse nõuetes võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada vanuse alusel erisusi, kui see on kooskõlas võrdse kohtlemise seaduse § 9 lõikega 2.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (7) Päästeasutuse juht võib kooskõlas võrdse kohtlemise seaduse § 9 lõikega 2 väljastada käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud kutsesobivuse nõuetele mittevastavale päästetöötajale ajutise eriloa teenistuse jätkamiseks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega sätestatud korras.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 71.   Erinõuded päästeteenistusse võtmisel

  (1) Päästeteenistusse päästeametniku ametikohale, kus ametiülesannete hulka kuulub töö andmekoguga, mille vastutav töötleja on Siseministeerium või Politsei- ja Piirivalveamet, või demineerimistöö tegemine või kus isikul on juurdepääs päästeteenistujate eriliiki isikuandmetele, ei võeta isikut:
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
  1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest;
  2) keda on karistatud vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest;
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
  3) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;
  4) kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödas vähem kui aasta;
  5) kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni;
  6) keda on karistatud süüteo eest, millel on korruptsioonivastases seaduses sätestatud korruptiivse teo tunnused;
  7) [kehtetu - RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
  8) [kehtetu - RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
  9) kes esitas isikuankeedis teadlikult valeandmeid või varjas olulist informatsiooni.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ametikohtade loetelu kehtestab päästeasutuse juht käskkirjaga.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 72.   Taustakontroll
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

  (1) Päästeasutusse päästeteenistuja teenistuskohale, ametniku ametikohale, töötaja töökohale või praktikale sobivuse hindamiseks võib tuvastada isiku isikusamasuse ning töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ja koguda järgmisi andmeid, arvestades ülesandeid ameti-, töö- või praktikakohal, millele isik kandideerib:
  1) isiku kontaktandmed, elukoha andmed, kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed ning töötamise andmed;
  2) andmed isikule määratud kriminaalkaristuste, viimase viie aasta jooksul väärteo eest määratud karistuste, karistatuse ja karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta;
  3) andmed isiku vastu algatatud kriminaalmenetluste, kus ta on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ning nendes asjades tehtud menetlust lõpetava lahendi kohta;
  4) andmed isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;
  5) andmed isiku välispiiri ületuste ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada isiku viibimine välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus;
  6)  andmed isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega.

  (2) Päästeasutusse päästeteenistuja teenistuskohale, ametniku ametikohale või töötaja töökohale kandideerivalt isikult võib nõuda isikuankeedi esitamist. Otsuse isikuankeedi esitamise kohta teeb päästeasutus, kuhu isik teenistusse või tööle kandideerib. Isikuankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse. Lisaks võib küsida andmeid sugulaste ja hõimlaste, sealhulgas vanemate, õe, venna, laste, abikaasa, registreeritud elukaaslase, samuti abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi, isikukoodi puudumisel sünniaega ja -kohta ning kontaktandmeid, et tagada neile seaduses ettenähtud sotsiaalsed tagatised ja vajaliku teabe edastamine kriisiolukorras.
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]

  (3)  Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikuankeedi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid töötleb ja lõikes 2 nimetatud isikuankeedis esitatud andmete õigsust kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet.

  (5) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid kontrollida päästeasutusse teenistusse või tööle võetud isiku suhtes ka nende teenistuses või tööl olemise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esinevad asjaolud, mis välistaksid isiku teenistusse või tööle võtmise.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid säilitatakse viis aastat pärast teenistusest või töölt lahkumist või pärast teenistusest või töölt lahkumist tekkinud õigusliku vaidluse korral kuni õigusliku vaidluse lõppemiseni.

  (7) Politsei- ja Piirivalveametil on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja lõikes 2 nimetatud isikuankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks õigus:
  1) pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta;
  2) vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;
  3) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust;
  4) saada andmeid karistusregistri arhiivist;
  5) töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu võib olla päästeasutusele aluseks keelduda isiku päästeteenistusse päästeteenistuja teenistuskohale, ametniku ametikohale, töötaja töökohale või praktikale võtmisest.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata ulatuses, mis võib olla vältimatult vajalik, et tagada:
  1) riigi julgeolek;
  2) riigikaitse;
  3) avalik kord;
  4) süütegude tõkestamine, avastamine, menetlemine või karistuse täideviimine;
  5) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.

  (10) Käesolevas paragrahvis sätestatu laieneb ka isikule, kes kandideerib päästeteenistuse erialale kutseõppesse või rakenduskõrgharidusõppesse või päästeteenistuja teenistuskohale sisekaitselises rakenduskõrgkoolis.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

§ 73.   Päästeametniku daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi võtmine

  (1) Demineerimistööga seotud päästeametnik daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov ekspertiisiobjektile päästeametniku jäetud jälgede välistamise eesmärgil.

  (11) Daktüloskopeerimisel võetakse päästeametnikult tema mõlema käe sõrmejäljed ning peopesajäljed ja kirjutaja-peopesajäljed.
[RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]

  (2) Loetelu ametikohtadest, millel teeniv päästeametnik daktüloskopeeritakse ja kellelt võetakse DNA-proov, kehtestab Päästeameti peadirektor käskkirjaga.

  (3) Päästeametniku daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed kantakse automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse, päästeametniku biograafilised andmed pseudonüümitud kujul ning andmed daktüloskoopiaandmete võtmise kohta ning temalt võetud DNA-proovi võtmise ja selle analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.
[RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]

  (4) Päästeametniku daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse riiklikest registritest kolme aasta möödumisel päästeametniku päästeteenistusest vabastamisest arvates. Päästeamet teavitab Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti vajadusest päästeametniku andmed riiklikest registritest kustutada.

  (5) Käesoleva paragrahvi alusel päästeametniku daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete ning DNA-proovide edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 08.07.2021, 1 - jõust. 15.07.2021]

§ 8.   Päästeteenistuja teenistusse võtmise erisused

  (1) Päästeasutuse juhi nimetab viieks aastaks ametisse valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.

  (2) Päästeasutuse juhi asetäitja nimetab viieks aastaks ametisse valdkonna eest vastutav minister vastava päästeasutuse juhi ettepanekul.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

  (3) Päästeameti päästekeskuse juhi nimetab viieks aastaks ametisse valdkonna eest vastutav minister Päästeameti peadirektori ettepanekul.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

  (31) Häirekeskuse keskuse juhi nimetab viieks aastaks ametisse Häirekeskuse peadirektor.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

  (4) Päästekolledži direktori võtab teenistusse valdkonna eest vastutav minister Sisekaitseakadeemia rektori ettepanekul, kuulates ära Päästeameti peadirektori arvamuse.

  (5) Päästeasutuse peadirektoril on õigus päästekolledži direktori nõusolekul avaliku teenistuse seaduse § 39 lõikes 1 ja töölepingu seaduse § 44 lõikes 4 sätestatud juhtudel kaasata teenistusse sisekaitselise rakenduskõrgkooli pääste erialal täiskoormusega õppes keskhariduse baasil kutseharidust omandavaid õpilasi ja rakenduskõrgharidust omandavaid üliõpilasi.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul laienevad sisekaitselise rakenduskõrgkooli pääste erialal täiskoormusega õppes keskhariduse baasil kutseharidust omandavale õpilasele ja rakenduskõrgharidust omandavale üliõpilasele päästeteenistujale ettenähtud sotsiaalsed tagatised, õigused ja vastutus päästeseaduse 4. peatüki, samuti käesoleva seaduse §-de 14, 16, 20, 201 ja 22 ning 5. peatüki kohaselt, kui nad kaasati haldusaktiga või nad asusid päästeasutuse ülesandeid täitma omal initsiatiivil või kannatanu palvel.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

  (7) Käesoleva seaduse §-s 14 ettenähtud hüvitise arvutamise aluseks on sisekaitselise rakenduskõrgkooli pääste erialal täiskoormusega õppes keskhariduse baasil kutseharidust omandava õpilase ja rakenduskõrgharidust omandava üliõpilase hukkumise või vigastada saamise päeval kehtinud päästeteenistuja madalaim palgamäär.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

§ 81.   Teenistuse korraldamise pädevus

  (1) Päästeasutuse päästeteenistuja teenistust korraldab, sealhulgas võtab ta teenistusse ja vabastab teenistusest, sõlmib temaga töölepingu ja lõpetab selle või ütleb selle üles, peatab tema avaliku võimu teostamise õiguse või võimaldab töötajal kasutada oma õigust keelduda töö tegemisest, annab loa, kui seadus sätestab teenistusse võtmise õigust omava isiku loa nõude, ja viib päästeametniku ühelt ametikohalt üle teisele päästeasutuse juht või päästeasutuse põhimääruses sätestatud isik.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul ning päästeasutuse töö korraldamiseks võib päästeasutuse juht või päästeasutuse põhimääruses sätestatud isik anda käskkirja.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 9.   Päästeteenistuja hindamine

  (1) Päästeteenistuja töötulemuste, läbitud täienduskoolituse tulemuslikkuse ja kutsesobivuse nõuetele vastavuse hindamise korra ning hindamise tulemuse säilitamise tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (2) [Kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (3) Hindamistulemuste põhjal teenistuskohale mittevastava päästeteenistuja võib üle viia madalamale teenistuskohale või teenistusest vabastada.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (4) [Kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 10.   Päästeteenistuja vanne ja vande andmine

  (1) Esimest korda päästeteenistusse astudes annab päästeteenistuja valdkonna eest vastutavale ministrile, päästeasutuse juhile või tema volitatud päästeametnikule päästeteenistuja vande:

«Asudes päästeteenistujate ridadesse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale ja juhinduda alati oma käitumises kehtivatest seadustest; kohustun hoidma mulle teadmiseks usaldatud riigi- ja ametisaladusi, ei kuritarvita mulle antud võimu ega inimeste usaldust, austan organisatsiooni põhiväärtusi, jään alati ausaks ning täidan kohusetundlikult teenistuskohustusi.»
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (2) Päästekolledži üliõpilane ja õpilane annavad päästeteenistuja vande enne esimest õppepraktikat.

  (3) Päästeteenistuja vande andmine toimub pidulikult päästeasutuse lipu juures.

  (4) Päästeteenistuja vannet andev päästeteenistuja loeb ette päästeteenistuja vande ja kirjutab alla päästeteenistuja vande tekstile.

  (5) Päästeteenistuja allakirjutatud vande teksti hoitakse päästeteenistuja isikutoimikus.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (6) Päästeteenistuja vannet ei anna isikud, kes on enne päästeteenistusse asumist riigiteenistuses olles ametivande andnud.

§ 101.   Päästeametniku nimetamine ja määramine muule ametikohale valitsusasutuses ja rahvusvahelises organisatsioonis

  (1) Päästeametniku avaliku võimu teostamise õiguse võib tema nõusolekul peatada seoses nimetamisega tähtaegselt teenistusse muule erialast ettevalmistust eeldavale ametikohale või määramisega vastavale ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (11) Päästeametniku teenistuse ja töötamise tähtajale teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 33 lõikes 4 sätestatut.
[RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]

  (2) Päästeametniku nimetab teises valitsusasutuses või määrab rahvusvahelises organisatsioonis ametikohale selles asutuses või organisatsioonis ametisse nimetamise õigust omav isik.
[RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]

  (3) Teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis teenistuse või töötamise tähtaja möödumisel vabastatakse päästeametnik seal teenistusest ning nimetatakse samale või teisele sama astme ametikohale, kus ta töötas enne teise valitsusasutusse või rahvusvahelisse organisatsiooni tööle asumist.
[RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]

  (4) Päästeametnikule, kelle avaliku võimu teostamise õigus on peatatud seoses nimetamisega ametikohale teises valitsusasutuses või määramisega ametniku ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis, maksab päästeasutus või teine valitsusasutus tema soovil palka tema viimase päästeametniku ametikoha järgi.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 102.   Päästeteenistuja ametikohale nimetamine ja tööle määramine sisekaitselises rakenduskõrgkoolis

  (1) Päästeteenistuja võib tema nõusolekul nimetada või määrata tähtajaliselt sisekaitselise rakenduskõrgkooli ametikohale, kui selleks on andnud nõusoleku päästeteenistuja ning päästeasutuse ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli sellekohast õigust omav isik.

  (2) Sisekaitselises rakenduskõrgkoolis tähtajaliselt teenistuses olev päästeteenistuja jätkab tähtaja möödumisel päästeteenistust ameti- või töökohal, kus ta oli teenistuses enne sisekaitselises rakenduskõrgkoolis ametikohale nimetamist, või vähemalt samaväärsel ameti- või töökohal, ning talle tagatakse senised teenistustingimused.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 103.   Päästeteenistusest vabastamine asjaolude tõttu, mis välistaksid päästeteenistuja teenistusse võtmise

  Päästeteenistuja vabastatakse teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktidest 1, 2, 4–6 ja 9.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 104.   Päästeteenistuja vabastamine terviseseisundi tõttu

  Päästeteenistuja võib teenistusest vabastada, kui tema terviseseisund ei vasta käesoleva seaduse § 7 lõike 4 alusel sätestatule.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

3. peatükk PÄÄSTETEENISTUJA PALK JA SOTSIAALSED TAGATISED 
[RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

§ 11.   Päästeteenistujate töö tasustamine

  (1) Päästeteenistuja palk koosneb põhipalgast, muutuvpalgast ning seaduses sätestatud ja seaduse alusel makstavatest lisatasudest.

  (2) Põhipalk on päästeteenistuja teenistuskohale vastav päästeteenistujale määratud palgamäärast tulenev rahasumma. Palgamäär on kindel summa või summade vahemik.

  (3) Muutuvpalk on päästeteenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana seaduses ettenähtud juhtudel.

  (4) Palgamäärade kehtestamisel võetakse arvesse päästeteenistuja kvalifikatsiooninõudeid, teenistus- või töötingimuste erisusi, piirkondlikkust ja muid töö eripära iseloomustavaid näitajaid.

  (5) Päästeteenistujate palgamäärad, põhipalga määramise ning päästeteenistujatele muutuvpalga ja lisatasude maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

  (6) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel Päästeameti või Häirekeskuse peadirektor või Sisekaitseakadeemia rektor kehtestab Päästeameti, Häirekeskuse ja Sisekaitseakadeemia ametnike, töötajate ja päästeteenistujate palgajuhendi käskkirjaga, milles nähakse ette palga maksmise ja määramise kord, sealhulgas ööajal ja riigipühal teenistusülesannete täitmise, ületunnitöö ning valveaja eest makstava tasu arvestamise kord.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

§ 12.   Päästeteenistujate palgaastmed
[Kehtetu - RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

§ 13.   Päästeteenistuse staaž

  (1) Päästeteenistuse staaži hulka arvatakse päästeteenistuja teenistuskohal töötamise aeg.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (2) Päästeteenistuse staaži hulka arvatakse samuti:
  1) töötamise aeg päästeteenistujana või tuletõrje- ja päästetöötajana riigi ja kohaliku omavalitsuse päästeasutuses, sisekaitselises rakenduskõrgkoolis või Väike-Maarja Päästekoolis alates 1994. aasta 24. aprillist;
  2) töötamise aeg tuletõrjetöötajana riigi ja kohaliku omavalitsuse päästeasutuses alates 1991. aasta 5. veebruarist kuni 1994. aasta 23. aprillini;
  3) töötamise aeg päästeteenistujatele väljateenitud aastate pensionile õigust andval päästeala ametikohal Siseministeeriumis või tema haldusala asutustes kuni 1991. aasta 4. veebruarini;
  4) politseiteenistuse ja piirivalveteenistuse staaž, mis on arvestatud politsei- või piirivalveteenistuse seaduse alusel kuni 2010. aasta 1. jaanuarini;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  41) töötamise aeg politseiametnikuna politsei ja piirivalve seaduse alusel alates 2010. aasta 1. jaanuarist;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  5) töötamise aeg sõjaväestatud päästeüksustes;
  6) töötamise aeg sõjaväestatud ja kutselise tuletõrje malevates ja üksustes ning linnade, rajoonide ja vabariikliku tsiviilkaitse staapides;
  7) töötamise aeg riikliku tuletõrjejärelevalve kohalikes struktuuriüksustes;
  8) töötamise aeg tuletõrjeühingus A-komando autojuhina, tuletõrjujana, tuletõrjuja-autojuhina, vahtkonna vanemana, komando pealikuna;
  9) Päästeameti või päästeasutuse poolt saadetud isiku töötamise aeg teiste riikide päästeasutustes ja riikidevahelistes päästeorganisatsioonides, samuti eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil viibitud aeg;
[RT I, 04.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]
  10) päästeerialal õppimise aeg sisekaitselises rakenduskõrgkoolis, Väike-Maarja Päästekoolis, Väike-Maarja Õppekeskuses, Väike-Maarja Õppekeskuse Riigi Päästekoolis ning teiste riikide tuletõrje- ja päästeala õppeasutustes;
  11) Kaitseväes aja- või tegevteenistuses või Eestis asendusteenistuses viibitud aeg;
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
  12) töötamine Siseministeeriumis, kui sellele eelnes ja järgnes töötamine päästeteenistujana või tuletõrje- ja päästetöötajana riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutuses, samuti töötamine Siseministeeriumis valdkonna eest vastutava ministri poolt määratud päästealast ettevalmistust nõudval ametikohal.

§ 14.   Hüvitis päästeteenistuja surma ja töövõime vähenemise korral
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

  Kui päästeteenistuja sureb või tema töövõime väheneb teenistusülesannete täitmisel, maksab riik hüvitist avaliku teenistuse seaduse § 49 alusel ja korras.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 15.   Päästeteenistuja hukkumise, surma ning püsivalt ja osaliselt töövõimetuks tunnistamise korral makstavate hüvitiste taotlemine ja maksmine
[Kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 16.   Päästeteenistujate terviseuuringud ja vaktsineerimine

  (1) Päästeasutus tagab päästeteenistujatele käesoleva seaduse § 7 lõikes 4 sätestatud kutsesobivusnõuete osaks olevatele tervisenõuetele vastavuse tasuta kontrollimise.

  (2) Päästeasutus tagab päästeteenistujatele teenistusega seotud tasuta vaktsineerimise päästeasutuse juhi määratud ulatuses ja korras. Päästeteenistujate vaktsineerimine on vabatahtlik.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 17.   Päästeteenistuja ning Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilase ja õpilase vormiriietus

  (1) Päästeteenistujale ning Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilasele ja õpilase antakse tasuta vormiriietus.

  (2) Vormiriietuse kirjelduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]

  (3) Vormiriietuse andmise ja kandmise korra kehtestab käskkirjaga vastavalt päästeasutuse juht ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (4) Teised päästealaga seotud isikud ja organisatsioonid võivad vormiriietust kasutada kooskõlastatult päästeasutuse juhiga.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 171.   Päästeteenistuja ametitõend ja päästeametniku ametimärk

  (1) Päästeteenistuja ametitõendi ja päästeametniku ametimärgi kirjelduse ja vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (2) Loetelu ametikohtadest, millele nimetatud päästeteenistujale ametitõend või päästeametnikule ametimärk väljastatakse, kehtestab päästeasutuse juht käskkirjaga.
[RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]

§ 18.   Päästeteenistuja riiklik vanaduspension

  (1) Päästeteenistuja riiklikule vanaduspensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Riiklikke vanaduspensione suurendatakse järgmiselt:
  1) 10–15-aastase päästeteenistuse staaži korral – 10% võrra;
  2) 16–20-aastase päästeteenistuse staaži korral – 20% võrra;
  3) 21–25-aastase päästeteenistuse staaži korral – 25% võrra;
  4) 26–30-aastase päästeteenistuse staaži korral – 40% võrra;
  5) üle 30-aastase päästeteenistuse staaži korral – 50% võrra.

  (3) Päästeteenistujale ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 113.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (4) Kulutused, mis tulenevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vanaduspensionide suurendamisest, kaetakse riigieelarve vahenditest.

  (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud riiklik vanaduspension määratakse ja seda makstakse pärast töötamise lõpetamist päästeteenistuja ametikohal ning pärast vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse maksmist.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

  (6) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vanaduspensioni suurendamisele.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

  (7) Kui isikule maksti käesolevas paragrahvis sätestatud riiklikku vanaduspensioni koos vanaduspensioni suurendamisega, siis lõpetatakse vanaduspensioni suurenduse maksmine kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Käesolevas paragrahvis sätestatud vanaduspensioni suurendamise õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus riiklikule pensionile üldistel alustel.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

  (8) Kohus teatab 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus käesolevas paragrahvis sätestatud vanaduspensioni suurendamisele.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010; § 18 kehtib kuni 2043. aasta 28. veebruarini.]

§ 19.   Vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetus

  (1) Päästeteenistujal, kellel on päästeteenistuse staaži vähemalt 15 aastat ja kes ei saa riiklikku pensioni, on õigus kuni viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmist jääda vanaduspensioni ootele.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.03.2023]

  (2) Vanaduspensioni ootele jäämisest riikliku vanaduspensioni määramiseni maksab päästeasutus päästeteenistujale toetust, mille suurus on võrdne tema vanaduspensioni suurusega koos käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Toetust ei maksta töötamisel päästeteenistujana.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (21) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse käesolevas paragrahvis sätestatud päästeteenistuja vanaduspensioni oote toetusele.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

  (22) Kui isikule maksti käesolevas paragrahvis sätestatud päästeteenistuja vanaduspensioni oote toetust, siis lõpetatakse toetuse maksmine kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Käesolevas paragrahvis sätestatud õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

  (23) Kohus teatab 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult päästeasutusele asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus käesolevas paragrahvis sätestatud päästeteenistuja vanaduspensioni oote toetusele.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Kulutused, mis tulenevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toetuse maksmisest, kaetakse riigieelarve vahenditest.

  (4) Vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse määramise, arvutamise ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 191.   Varalise kahju hüvitamine

  (1) Päästeteenistuja teenistusülesannete täitmise tõttu päästeteenistujale või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab riik. Kahjutasu nõutakse süüdiolevalt isikult sisse regressi korras.

  (2)  Varalise kahju hüvitamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

4. peatükk PÄÄSTETEENISTUJA TÖÖ- JA PUHKEAEG 

§ 20.   Päästeteenistuja töö- ja puhkeaeg ning valveaeg

  (1) Päästeametniku töö- ja puhkeaeg määratakse avaliku teenistuse seaduse ning päästetöötaja töö- ja puhkeaeg töölepingu seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (2) Päästeteenistuja tööaja arvestusperiood on kuni kuus kuud.

  (3) Päästeametnikule ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse riigipühal tehtavale tööle rakendamise tingimusi ning öötöö piirangut tingimusel, et töötamine ei kahjusta päästeametniku tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa avaliku teenistuse seaduse §-s 36 nimetatud piirangut. Päästetöötajale ei kohaldata töölepingu seaduse öötöö piirangut tingimusel, et töötamine ei kahjusta päästetöötaja tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa töölepingu seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud piirangut.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (4) [Kehtetu - RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]

  (5) [Kehtetu - RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]

  (6) Päästeteenistuja valveaeg on osa puhkeajast. Päästeteenistuja valveaja kestus ei tohi ületada 155 tundi kuus.
[RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]

  (7) [Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 6 - jõust. 01.05.2019]

  (8) Päästeametnikule ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 41 lõikes 1 sätestatud ja päästetöötajale töölepingu seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud piiranguid tingimusel, et töötamine ei kahjusta päästeametniku ja päästetöötaja tervist ja ohutust.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 201.   Erakorraline ületunnitöö

  (1) Päästeasutus võib päästeteenistujalt nõuda ilma tema nõusolekuta teenistusülesande täitmist väljaspool tööaega, sealhulgas puhkepäeval ja riigipühal, kui teenistusülesanne tuleneb erakorralisest asjaolust ja see tuleb täita viivitamata (edaspidi erakorraline ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on erakorraline ületunnitöö tööaega ületav teenistusülesannete täitmine kalendrikuu lõpul.
[RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]

  (2) Erakorralise ületunnitöö tegemist ei tohi nõuda päästeteenistujalt, kes on rase või kellel on õigus saada emapuhkust.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (3) Päästeasutus hüvitab erakorralise ületunnitöö, makstes päästeteenistujale 1,5-kordset põhipalka või võimaldades päästeteenistuja taotlusel talle täiendavat vaba aega erakorralise ületunnitööga võrdses ulatuses.
[RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]

§ 202.   Päästeteenistuja puhkus ja puhkuse katkestamine
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (1) Päästeteenistuja põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.

  (2) Põhipuhkus ja teised puhkused antakse päästeteenistujale käesolevas seaduses ja muudes seadustes sätestatud alustel ja korras.

  (3) Päästeteenistujale võib anda põhjendatud juhul tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lisapuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle teenistusaasta lõppemisest, mille eest lisapuhkust arvestatakse. Kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevi teenistusest vabastamisel rahas ei hüvitata.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (4) [Kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (5) Päästeteenistuja puhkuse võib ilma tema nõusolekuta katkestada, kui ta kutsutakse teenistusse tagasi hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamise tõttu.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (6)  Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud lisapuhkuse andmise tingimused ja korra kehtestab päästeasutuse juht või tema volitatud isik või Sisekaitseakadeemia rektor või tema volitatud isik.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

§ 21.   Päästeteenistuja puhkuse ja puhkeaja katkestamine
[Kehtetu - RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 22.   Päästetööd väljaspool väljasõidupiirkonda

  Päästeteenistuja töölerakendamisele ööpäeva ulatuses päästetööde tegemiseks väljaspool temale Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud väljasõidupiirkonda ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse §-s 44 ja töölepingu seaduse §-s 21 sätestatut.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

5. peatükk ERGUTAMINE JA DISTSIPLINAARVÕIMU TEOSTAMINE 
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 23.   Ergutused

  (1) Päästeteenistujale kohaldatavad ergutused on:
  1) tänu avaldamine;
  2) rahalise preemia andmine;
  3) kingituse andmine;
  4) autasustamine aukirjaga;
  5) autasustamine päästeteenistuse aumärgiga.

  (2) Päästeteenistuse aumärkide liigid, kirjelduse, andmise, kandmise ja äravõtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kooskõlastatult Riigikantseleiga.
[RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ergutusi kohaldatakse ka isikutele, kes ei ole päästeteenistujad.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 24.   Ergutuse kohaldamise alused

  (1) Päästeteenistujale võib ergutust kohaldada:
  1) kauaaegse laitmatu teenistuse või
  2) töökohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest.

  (2) Samal ajal võib kohaldada mitut ergutust.

§ 25.   Ergutuse kohaldamise õigus

  (1) Päästeteenistujale ergutuse kohaldamise õigus on päästeasutuse juhi käskkirjaga volitatud struktuuriüksuse juhil. Käskkirjas määrab päästeasutuse juht struktuuriüksuse juhile antava ergutuse kohaldamise õiguse ulatuse.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Valdkonna eest vastutaval ministril ja päästeasutuse juhil on õigus kohaldada ergutusi kõigile päästeteenistujatele.

  (3) Käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 5 nimetatud ergutuse kohaldamise õigus on ainult valdkonna eest vastutaval ministril.

§ 251.   Distsiplinaarvõimu teostamise pädevus
[Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

1. jagu Üleminekusätted 
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 252.   Püsiva töövõimetusega isik

  (1) Päästeteenistujale, kellel püsiv töövõimetus on tuvastatud enne 2016. aasta 1. juulit, makstakse saamata jäänud hüvitis välja kuni 2016. aasta 1. juulini kehtinud päästeteenistuse seaduse § 14 alusel.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]

  (2) Päästeteenistujal, kellel tuvastatakse osaline töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel, loetakse töövõime osalise kaotuse tingimus täidetuks. Päästeteenistujal, kellel tuvastatakse puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel, loetakse töövõime täieliku kaotuse tingimus täidetuks.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

11. jagu Muudatused teistes seadustes 
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 26. – § 32. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

2. jagu Jõustumine ja kehtivus 

§ 33.   Riikliku vanaduspensioni erisuse kehtivusaeg

  (1) Käesoleva seaduse § 18 kehtib kuni 2043. aasta 28. veebruarini.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.03.2023]

  (2) Isikul, kellel on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtpäevaks täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks, säilib õigus saada vanaduspensioni suurendust ja tema riiklikku vanaduspensioni suurendatakse vastavalt käesoleva seaduse § 18 lõikele 2.

  (3) Käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud vanaduspensioni suurendusele on õigus päästeteenistujal, kes oli 2008. aasta 1. märtsil või hiljem päästeteenistuses ja kellele on määratud või määratakse vanaduspension pärast 2008. aasta 29. veebruari ning kellel on vanaduspensioni suurendamiseks vajalik päästeteenistuse staaž.
[RT I, 19.03.2019, 6 - jõust. 01.05.2019]

§ 331.   Päästeteenistuse seaduse § 7 lõike 3 kohaldamine
[Kehtetu - RT I, 31.12.2014, 4 - jõust. 01.01.2015]

§ 332.   Päästeteenistuse seaduse § 20² jõustumine

  Käesoleva seaduse § 202 jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

§ 333.   Päästeteenistuse staaži eest antava lisapuhkuse aegumine ja hüvitamine

  Enne 2013. aasta 1. aprilli täitunud päästeteenistuse staaži aasta eest saadaolevad kasutamata lisapuhkusepäevad aeguvad nelja aasta jooksul arvates 2013. aasta 1. aprillist. Aegumine peatub ajaks, kui päästeteenistuja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust või lapsehoolduspuhkust, samuti kui päästeteenistuja on ajateenistuses või asendusteenistuses. Kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevad hüvitatakse teenistusest lahkumisel rahas.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 334.   Määramata ajaks teenistusse võetud päästeasutuse juhi asetäitja, Päästeameti päästekeskuse juhi ja Häirekeskuse keskuse juhi teenistustähtaja arvestamine

  2022. aasta 1. juulil teenistuses olev päästeasutuse juhi asetäitja, Päästeameti päästekeskuse juht ja Häirekeskuse keskuse juht loetakse ametisse nimetatuks kuni 2027. aasta 30. juunini.
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]

§ 34.   Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. märtsil.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json