Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi
Teatajas, jõustumise aeg):
15.08.2008 nr 46 (RTL 2008, 71,
997) 25.08.2008
23.07.2009 nr 61 (RTL 2009, 63,
915) 3.08.2009, rakendatakse alates 1.09.2008
27.10.2009 nr 72 (RTL 2009, 82, 1191) 9.11.2009
Määrus kehtestatakse «Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4, § 10
lõike 2 punkti 3 ja § 19 lõike 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 perioodi struktuuritoetuse
seaduse» § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud
ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava»
(edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna «Hariduse infrastruktuuri
arendamine» (edaspidi prioriteetne suund) meetme «Kutseõppeasutuste
õppekeskkonna kaasajastamine» (edaspidi meede) raames investeeringute
kava koostamise kord ning struktuuritoetuse (edaspidi toetus) taotluste
esitamise ja menetlemise tingimused ja kord.
(2) Määrusega kehtestatakse meetme rakendamiseks kutseõppeasutuste
infrastruktuuri arendamise projektide kavandite kogumise ja hindamise,
investeeringute kava ja taotluse koostamise ning toetuse andmise ning kasutamise
tingimused ja kord vastavalt Vabariigi Valitsuse 14.07.2005 protokollilises
otsuses «Eesti kutseharidussüsteemi arengukava aastateks 2005–2008» toodud
eesmärkidele.
(3) Meedet rakendatakse Eesti Vabariigi territooriumil investeeringute kava
alusel.
§ 2. Eesmärk
(1) Meetme eesmärk on tagada kutseõppeasutuste infrastruktuuri ajakohastamine
vastavalt rakenduskava eesmärkidele.
(2) Meetme alaeesmärkideks on toetada infrastruktuuri arendamisega seotud
tegevusi, mis:
1) läbi ajakohastatud õppe- ja töökeskkonna tagavad
kutseõppe kvaliteedi tõusu;
2) läbi ajakohastatud olmetingimuste muudavad
kutseõppe kättesaadavaks kõigile soovijaile.
(3) Meetme raames ei anta riigiabi Euroopa Ühenduse asutamislepingu
artikli 87 lõike 1 mõistes.
§ 3. Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) projekti kavand – rakendusasutusele käesoleva määruse lisas
kehtestatud vormil esitatud ettepanek objekti lülitamiseks investeeringute
kavva;
2) prioriteetse suuna juhtkomisjon – haridus- ja teadusministri
(edaspidi ministri) moodustatud komisjon, mille ülesandeks on «Elukestva
õppe» ja «Hariduse infrastruktuuri arendamise» prioriteetsete suundade meetmete
edenemise jälgimine, sealhulgas: meetme tingimuste määruste ja
programmdokumentide heaks kiitmine, auditi tähelepanekute teatavaks võtmine,
hinnangute andmine prioriteetsete suundade eesmärkide täitmisele; prioriteetsete
suundade tegevuste seire ja hindamise aruannete teadmiseks võtmine ja avatud
taotlusvoorude tulemuste ja investeeringute kavade eelnõude heaks
kiitmine;
3) ehitamine – vastavalt «Ehitusseaduse» § 2
lõikele 6 ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine,
tehnosüsteemide muutmine või lammutamine;
4) renoveerimine –
olemasoleva hoone, tema tarindite ja/või ruumide taastamine esialgsel kujul koos
põhitarindite või tehnosüsteemide olulise rekonstrueerimisega, hoone mahulised
ja pinna põhiparameetrid ei muutu, hoone säilitab oma põhilise
kasutusotstarbe;
5) projekt – kindla eesmärgi saavutamisele suunatud,
ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille
elluviimiseks toetust taotletakse ja kasutatakse;
6) taotlus –
rakendusüksusele pärast investeeringute kava kinnitamist Vabariigi Valitsuses
esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse
taotlemiseks;
7) objekt – kutseõppeasutuse hoonete ja rajatiste
kompleks või selle osa, samuti praktiliseks tööks vajalikud seadmed, mille kohta
on esitatud projekti kavand ja/või taotlus;
8) hindajate kogu –
haridus- ja teadusministri käskkirjaga moodustatud kutsehariduse ekspertide
grupp projektide kavandite hindamiseks;
9) regioon – halduslikel,
riigipoliitilistel või analüütilistel eesmärkidel sisemise seotuse või sarnaste
tunnuste alusel defineeritud terviklik riigi territooriumi osa ehk piirkond
(Eesti regionaalarengu strateegia 2005–2015 alusel);
10) praktiline
töö – õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine õppekeskkonnas. Praktiline töö
toimub praktikumi, harjutustunni, laboratoorse töö või koolis määratud muus
vormis;
11) õppebaas – õppekavas sätestatud õppe-eesmärkide täitmiseks
vajalik õppeotstarbeline materiaal-tehniline baas;
12) ideekonkurss –
vastavalt «Riigihangete seaduse» § 9 lõikele 2 menetlus, mille
tulemusena hankija võib omandada konkursi käigus žürii väljavalitud kavandi või
projekti peamiselt planeeringute, arhitektuuri, inseneritööde, infosüsteemide
või tarkvara arendamise või andmetöötluse valdkonnas;
13) keskpikk
perspektiiv – valdkonna arengut ning strateegilise planeerimist tagav
nelja-aastane perspektiiv;
14) õpilaskodu – kooli struktuuriüksus, kus
tagatakse õpilasele õppimis- ja elamistingimused.
§ 4. Meetme rakendusasutus ja -üksus
(1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli
2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist
korraldavate asutuste määramine» Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi
rakendusasutus).
(2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli
2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist
korraldavate asutuste määramine» Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove
(edaspidi rakendusüksus).
§ 5. Toetuse saaja
Toetuse saajaks võivad olla Haridus- ja Teadusministeeriumi ning kohalike
omavalitsuste hallatavad kutseõppeasutused.
§ 6. Toetatavad tegevused
(1) Meetme raames toetatakse projekti kavandite hindamise tulemusel koostatud
investeeringute kavas sisalduvaid projekte, millega viiakse ellu lõikes 2
loetletud tegevusi ning mille kohta on tehtud toetuse taotluse rahuldamise
otsus.
(2) Rakenduskava eesmärkidest tulenevalt on käesoleva meetme raames
toetatavad järgmised kutseõppeasutustes erialaseks ja praktiliseks väljaõppeks
kaasaegseid tingimusi loovad ja kutsehariduse kättesaadavust tagavad tegevused:
1) kutseõppeasutuste praktilise ja teoreetilise väljaõppe ruumide ja sellega
seonduvate tugistruktuurideks ettenähtud ruumide, hoonete ning tehnovõrkude
renoveerimine ja vajadusel uute ehitamine, samuti õppevahendite ja -seadmete
vajalikus koguses ja sortimendis soetamine;
2) õpilaskodude
renoveerimine, vajadusel uute ehitamine ja sisustamine.
[RTL
2008, 71, 997 – jõust. 25.08.2008]
§ 7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need vastavad
järgmistele tingimustele:
1) kulud on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ)
nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega
tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210,
31.07.2006, lk 1–11);
2) kulud on kooskõlas «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi
Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määrusega nr 26 «Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse
määramise tingimused ja kord»;
3) kulud on meetme raames toetatavate
tegevustega otseselt seotud ja nende tegevuste elluviimiseks vältimatult
vajalikud;
4) kulud on kooskõlas meetme tingimuste ja muude õigusaktidega.
(2) Meetme raames on võimalik taotleda toetust järgmiste otseselt projekti
elluviimise jaoks vajalike kulude katteks:
1) projekti rakendamisega otseselt seotud personalikulu vastavalt Vabariigi
Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise
tingimused ja kord» §-s 3 sätestatule;
2) detailplaneeringu koostamise
kulud;
3) ideekonkursi korraldamise kulud;
4) ehitusuuringute
(ehitusgeoloogilised ja ehitusgeodeetilised tööd) teostamise kulud;
5)
objekti projekteerimise ja ehitamise kulud;
6) hankeprotseduuride läbiviimise
ja hankedokumentatsiooni ettevalmistamise kulud, kui need toovad projektile
lisaväärtust;
7) omanikujärelvalve teostamise kulud;
8) tehnovõrkude
väljaehitamisega seotud kulud ja ühendustasud, kui need jäävad kinnistu piiresse
kuni liitumispunktini ja kui need on otseselt seotud konkreetse projekti
tehnosüsteemide väljaehitamisega;
9) kulud ehitise viimiseks vastavusse
majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruses
nr 14 «Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste
liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes» sätestatud
nõuetega;
10) õppetehnika, -seadmete ja -inventari soetamise ning
paigalduskulud;
11) kasutatud seadmete ost vastavalt Vabariigi Valitsuse
31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise
tingimused ja kord» §-s 10 sätestatule;
12) käibemaks vastavalt
Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse
määramise tingimused ja kord» §-s 6 sätestatule;
13) kinnisasja ostmise
kulu vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse
nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või
mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» § 15 punktis 11
sätestatule;
14) ehitise laiendamise ja rekonstrueerimise ajal
asendusruumide üürimise kulud õppetöö läbiviimiseks ja õpilaste majutamiseks
juhul, kui eelnimetatud ehitustööde tõttu on ehitises võimatu õppetööd läbi viia
või õpilaskodus ei ole võimalik õpilasi majutada. Samuti eelnimetatud
asendusruumide kasutamisega seotud kolimiskulud;
[RTL 2009, 63,
915 – jõust. 03.08.2009] – rakendatakse alates 1.09.2008
15) seadusandluses ettenähtud lubade ja kooskõlastuste taotlemisega seotud
kulud;
16) õpilaskodude õppe- ja elamiskohtade inventari soetamise ja
paigaldamise kulud;
[RTL 2008, 71,
997 – jõust. 25.08.2008]
161) liiklusvahendi soetamise kulud, v.a projekti personalile
liiklusvahendi soetamise kulud;
[RTL 2009, 63,
915 – jõust. 03.08.2009] – rakendatakse alates 1.09.2008
17) muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks
vältimatult vajalikud kulud.
[RTL 2008, 71,
997 – jõust. 25.08.2008]
(3) Meetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
1)
erisoodustuselt tasutav maks ja erisoodustusena käsitletav kulu;
2)
üldkulud;
3) [kehtetu – RTL 2009, 63,
915 – jõust. 03.08.2009] – rakendatakse alates 1.09.2008
4)
mitterahalised sissemaksed;
5) amortisatsiooni kulud;
6) hooldusremondi
kulud;
7) projekti finantskulud (tehingutasud, kasutusliisingule tehtud
kulutused, valuutakahjum, pangakonto hooldamisega seotud kulud ning muud üksnes
finantseerimisega seotud kulutused, notaritasud);
8) kasumi teenimisele
suunatud ruumide projekteerimis- või ehitamiskulud või nendega seotud
kulud;
9) spordihoone ja -rajatise projekteerimis- või ehitamiskulud või
nendega seotud kulud;
10) muud kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse
31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise
tingimused ja kord» §-s 15 sätestatule.
§ 8. Toetuse piirmäär ja maksimaalne ulatus
(1) Toetuse määr projekti kohta on kuni 100 protsenti abikõlblikest
kuludest ning omafinantseeringu miinimummäär 0 protsenti.
(2) Taotletav kogusumma ühe taotleja kohta on kuni 300 000 000
krooni. Toetuse minimaalne summa rakendusüksusele esitatava ühe toetuse taotluse
kohta on 500 000 krooni.
§ 9. Abikõlblikkuse periood
(1) Meetme rakendamise projektide maksimaalne abikõlblikkuse periood on
1. jaanuar 2007 – 31. august 2015.
[RTL
2008, 71, 997 – jõust. 25.08.2008]
(2) Projekti abikõlblikkuse algus- ja lõpukuupäev määratakse taotluse
rahuldamise otsuses, mille teeb rakendusüksuse juhatus taotluse põhjal, kus
taotleja toob muuhulgas ära kulude tekkimise aja, mis ei tohi olla varasem kui
1. jaanuar 2007. Enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva tehtud kulud,
mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud.
[RTL
2008, 71, 997 – jõust. 25.08.2008]
2. peatükk
INVESTEERINGUTE KAVA
§ 10. Investeeringute kava koostamine ja kinnitamine
(1) Toetuse andmiseks koostab rakendusasutus investeeringute kava eelnõu, mis
kinnitatakse vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 19
lõikes 2 sätestatule.
(2) Tulenevalt vajadusest, esitatud projekti kavanditest ja nende rahuldamise
mahust on rakendusasutusel õigus koostada abikõlblikkuse perioodi jooksul mitu
investeeringute kava eelnõud või olemasolevat investeeringute kava muuta.
(3) Investeeringute kava sisaldab abikõlblikkuse perioodil kavandatavate
projektide nimekirja, toetuse maksimaalset summat, määra ja projektide
hinnangulist maksumust.
(4) Investeeringute kava koostamine toimub rakendusasutuses järgmistes
etappides:
1) projekti kavandite kogumine;
2) projekti kavandite hindamine;
3)
hindamise tulemusena investeeringute kava eelnõu koostamine;
4)
investeeringute kava kinnitamine.
(5) Projekti kavandite kogumise korraldab rakendusasutus. Projekti kavandite
kogumisest teavitab rakendusasutus kõiki §-s 5 määratletud sihtgrupi
esindajaid kirjalikult. Projekti kavandite kogumine kestab kuni
30 tööpäeva.
(6) Investeeringute kava eelnõu koostab rakendusasutus esitatud projekti
kavandite hindamise tulemusel tekkinud eelistusnimekirjade alusel ja
kooskõlastab investeeringute kava eelnõu prioriteetse suuna juhtkomisjoniga.
(7) Minister esitab eelistusnimekirja alusel koostatud investeeringute kava
Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.
(8) Peale investeeringute kava kinnitamist saavad kavas nimetatud projekti
kavandi esitajad õiguse esitada toetuse taotlus rakendusüksusele.
§ 11. Projekti kavandite esitajad ja esitamise kord
(1) Projekti kavandeid võivad esitada:
1) Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad kutseõppeasutused;
2)
kohalike omavalitsuste hallatavad kutseõppeasutused.
14.11.2013 13:04
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas "omavalitsuste" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
(2) Projekti kavandid esitatakse rakendusasutusele määruse lisas kinnitatud
vormil ühes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna koos projekti
kavandi digitaalse koopiaga elektroonilisel andmekandjal. Taotleja vastutab
paberil esitatud ja digitaalse projekti kavandi samasuse eest.
(3) Kutseõppeasutus võib esitada ühe või mitu projekti kavandit. Mitme
projekti kavandi esitamisel tuleb määruse lisas toodud vormis märkida kõigi
projekti kavandite kogusumma ja objektide loetelu ühe taotleja kohta.
§ 12. Projekti kavandi esitaja kohustused
Projekti kavandi esitaja on kohustatud:
1) esitama rakendusasutuse nõudmisel projekti kavandi esitaja ja/või projekti
kavandi kohta lisateavet rakendusasutuse poolt sätestatud korras ja
tähtajal;
2) võimaldama rakendusasutusel kontrollida projekti kavandi ja
selle esitaja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
3)
viivitamata teavitama rakendusasutust projekti kavandis esitatud andmetes
toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti
kavandi kohta otsuse tegemist;
4) tõendama rakendusasutuse nõudmisel projekti
kavandis nimetatud projekti teostamiseks vajalike dokumentide olemasolu ning
nõudmisel need esitama;
5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 13. Nõuded projekti kavandile
(1) Projekti kavand peab vastama järgmistele nõuetele:
1) projekti kavand on esitatud õigeaegselt meetme tingimustes ettenähtud
korras ja vormis;
2) projekti kavand vastab §-s 6 toodud toetatavatele
tegevustele;
3) projekti kavandis on märgitud projekti kogumaksumus, tuues
välja projekti abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud ning kulude
katteallikad;
4) projekti kavandis kirjeldatud projekti tegevused
planeeritakse lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. augustiks;
5)
omafinantseeringu olemasolu korral on välja toodud selle maht;
6)
mitteabikõlblike kulude esinemisel on kirjeldatud nende maht ja rahastamise
allikad;
7) projekti kavandis kirjeldatud andmed on täielikud ja õiged;
8)
projekti kavandis taotletav toetus ei sisalda kulu, mille hüvitamiseks on varem
saadud riigieelarvelisi, Euroopa Liidu või välisabi vahendeid;
9) projekti
kavandi on allkirjastanud projekti kavandi esitaja esindusõiguslik isik.
(2) Kohalike omavalitsuste hallatavad kutseõppeasutused esitavad kooli pidaja
kinnituskirja, et kutseõppeasutus:
1) on majanduslikult jätkusuutlik;
2) omab vahendeid mitteabikõlblike ja
projekti võimaliku kallinemisega seotud kulude katmiseks;
3)
omafinantseerimise korral omab vajalikke vahendeid või, milliseid täiendavaid
vahendeid ta taotleb riigieelarvest;
4) on nõuetekohaselt täitnud
õigusaktidest tulenevad riiklike ja projekti kavandi esitaja asukoha kohalike
maksude tasumise kohustused;
5) on ruumide ja hoonete, mille renoveerimiseks
või ehitamiseks ning kasutatava hoone ümbritseva territooriumi, mille
korrastamiseks toetust taotletakse, valdaja või omanik ning kasutab neid
sihtotstarbeliselt vähemalt viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi
lõppemisest.
(3) Projekti kavandi esitaja lisab projekti kavandile kutseõppeasutuse
kehtiva arengukava.
§ 14. Rakendusasutuse õigused ja kohustused
(1) Rakendusasutus on kohustatud:
1) tegema projekti kavandite esitamise vormid ja juhendmaterjalid õigeaegselt
kättesaadavaks oma veebilehel;
2) vastu võtma ja registreerima projekti
kavandi oma dokumendihaldussüsteemis;
3) tegema projekti kavandile tehnilise
eelkontrolli hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates projekti kavandi
registreerimisest;
4) edastama tehnilise eelkontrolli läbinud projekti
kavandid hindajate kogule sisuliseks hindamiseks;
5) teavitama projekti
kavandi esitajaid projekti kavandite hindamise tulemustest;
6) andma
investeeringute kavas loetletud projektide kavandite esitajatele juhiseid
edasisteks toiminguteks; hiljemalt 25 tööpäeva jooksul pärast
investeeringute kava kinnitamist;
7) mitte avaldama menetluse käigus
vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25
lõikele 4 informatsiooni ega dokumente projekti kavandi ja esitaja kohta.
(2) Projekti kavandi nõuetele vastavuse kontrolli teostamisel on
rakendusasutusel õigus nõuda esitajalt selgitusi projekti kavandis toodud
andmete kohta, kui ta leiab, et projekti kavand ei ole piisavalt selge, näidates
ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.
(3) Projekti kavandi osas, mille andmed on puudulikud, puuduvad kohustuslikud
lisadokumendid või esitatud andmed ei ole piisavalt selged, teeb rakendusasutus
esitajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku täiendada
projekti kavandit 3 tööpäeva jooksul. Kui projekti kavandi esitaja ei esita
3 tööpäeva jooksul parandatud ettepanekut või kui investeerimisettepanek on
endiselt puudulikult täidetud, on rakendusasutusel õigus lugeda projekti kavand
tehnilise eelkontrolli mitteläbinuks ja menetlus lõpetada ning projekti kavandi
esitajat teavitatakse sellest 5 tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.
(4) Rakendusasutusel on õigus projekti kavandite tehnilisse eelkontrolli
kaasata eksperte.
§ 15. Projekti kavandite hindamine
(1) Projektide kavandeid hindab hindajate kogu, võttes aluseks lõikes 2
sätestatud prioriteetse suuna üldised valikukriteeriumid ja lõigetes 5–10
esitatud hindamiskriteeriumid.
(2) Rakenduskava seirekomisjoni poolt kinnitatud prioriteetse suuna üldised
projektide valikukriteeriumid on järgmised:
1) tegevuste mõju prioriteetse suuna eesmärkide saavutamisele;
2) projekti
teostatavus abikõlblikkuse perioodi jooksul;
3) toetuse vajalikkus projekti
edukaks elluviimiseks;
4) projekti pikaajaline positiivne mõju ja
jätkusuutlikkus;
5) projekti tegevuste seotus kohalike, regionaalsete ja
valdkondlike strateegiatega.
(3) Hindajate kogu võib projektide hindamisesse kaasata ka teiste valdkondade
eksperte.
(4) Investeeringute kava koostamisel võetakse arvesse alates
2004. aastast kutseõppeasutustesse tehtud investeeringuid ja nende
jaotumist regiooniti. Seejuures eelistatakse vähem investeeringuid saanud
õppeasutusi ja regioone.
(5) Esimeses etapis hinnatakse projekti vajalikkust kolmes prioriteetsuse
järgi esitatud kategoorias:
1) praktiliseks tööks vajalike õppebaaside ehitamine ja/või renoveerimine
ning õppevahendite ja -seadmetega sisustamine;
2) õpilaskodude ehitus ja/või
renoveerimine ning sisustamine;
3) muu õppeotstarbelise infrastruktuuri
ehitus ja/või renoveerimine ning sisustamine.
(6) Praktiliseks tööks vajalike õppebaaside ehitamise, renoveerimise ning
õppevahendite ja -seadmetega sisustamise projektide hindamisel arvestatakse:
1) Projekti tegevuste seotust riiklike, valdkondlike, regionaalsete ja
kohalike vajadustega, mille raames hinnatakse projekti kavandeid lähtudes
järgmistest aspektidest:
a) mõju üleriigiliste või
valdkondlike arengukavade, strateegiate täitmisele ja suundumuste
arvestamisele;
b) mõju regiooni majanduse ja ettevõtluse
arengule;
c) tehtud ja kavandatavad investeeringud regiooni
või valdkonda;
d) regioonis ja valdkonnas olemasolev ja
perspektiivne tööjõuvajadus;
e) täienduskoolituse ja
ümberõppe vajadus regioonis ja valdkonnas.
2) Objekti võimaliku kasutamise
intensiivsust ja efektiivsust, hinnates:
a) praegust ja
perspektiivset kasutajate hulka;
b) analoogsete ruumide ja
seadmete olemasolu ning mitteolemasolu regioonis arvestades kutseõppeasutuste
regionaalsete kokkulepetega;
c) seadmete ja ruumide
ristkasutamise võimalust teiste õppeasutuste õppijate
poolt;
d) võimalust kasutada ruume ja seadmeid ka teiste
erialade õpetamisel.
3) Projekti pikaajalist positiivset mõju ja
jätkusuutlikkust, hinnates:
a) õppijate potentsiaalset
olemasolu vähemalt keskpikas perspektiivis;
b) vastava
kutseala potentsiaali regioonis ja valdkonnas keskpikas
perspektiivis;
c) kvalifitseeritud õpetajate
olemasolu;
d) potentsiaali tegutseda täienduskoolitus- ja
ümberõppe keskusena;
e) tegutsemist kutseõpetajate
täienduskoolituskeskusena;
f) tegutsemist
kutseeksamikeskusena.
(7) Õpilaskodude ehituse, renoveerimise ja sisustamise projektide hindamisel
arvestatakse järgnevat:
1) õpilaskodu kasutavate õppijate arvu;
2)
õppeasutuse õppekohtade arvu ja õpilaskodu kasutavate õppijate arvu suhet;
3)
õpilaskodu praegust olukorda ja elamistingimusi;
4) potentsiaalset kasutajate
hulka keskpikas perspektiivis silmas pidades õppeinfrastruktuuri tehtavaid
investeeringuid.
(8) Muu õppeotstarbelise infrastruktuuri ehitamise, renoveerimise ja
sisustamise projektide hindamisel arvestatakse järgnevat:
1) objekti
olulisust kooli kui terviku toimimise seisukohast;
2) objekti praegust
olukorda;
3) kooli infrastruktuuri komplekssust;
4) perspektiivset
kokkuhoidu ja ruumikasutuse efektiivsuse paranemist.
(9) Projekti kavandite hindamise tulemusena esitab hindajate kogu
rakendusasutusele kirjaliku arvamuse, kas praktiliseks tööks vajalike
õppebaaside, õpilaskodu ja muu õppeotstarbelise infrastruktuuri ehitamise,
renoveerimise ning õppevahendite ja -seadmetega sisustamise projekt on
perspektiivne investeeringu tegemiseks, ning kas toetus on vajalik projekti
edukaks elluviimiseks. Seejuures arvestatakse terviklahendusi, kus uuendamine
viiakse läbi kompleksselt tervete õppehoonete kaupa arvestades sellest tulenevat
sünergilist efekti.
(10) Positiivse esimese etapi hindamisotsuse korral hinnatakse teises etapis
projekti teostatavust ja ettevalmistuse kvaliteeti arvestades:
1)
ruumiprogrammi otstarbekust kutseala spetsiifilistest nõudmistest ja
perspektiivsest õppijate hulgast lähtuvalt;
2) õppevahendite, -seadmete ja
muu sisseseade vajalikkust ja otstarbekust;
3) ehitustehnilist otstarbekust
ja efektiivsust;
4) eelarve optimaalsust ja kuluartiklite põhjendatust;
5)
projekti elluviiva meeskonna ning vajaliku oskusteabe olemasolu ja
pädevust;
6) ajakava realistlikkust;
7) tegevuste läbimõeldust ja mõju
eesmärkide saavutamisele;
8) ettevalmistuste senist taset ja valmisolekut
investeeringu rakendamiseks.
(11) Projektide eelistusnimekirjade põhjal koostab rakendusasutus
investeeringute kava eelnõu arvestades rakenduskavas kinnitatud indikaatoritega.
(12) Projekti kavandi võib rahuldada täies mahus, osaliselt või jätta
projekti kavand rahuldamata. Osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust
tuleb põhjendada.
(13) Projekti kavandi osalise rahuldamise ettepaneku võib teha rakendusasutus
vaid projekti kavandi esitaja nõusolekul, kes peab oma nõustumisest teavitama
10 tööpäeva jooksul vastava teate saamisest. Kui projekti kavandi esitaja
ei ole projekti kavandi osalise rahuldamisega nõus ja projekti kavandi täieliku
rahuldamise otsust ei ole võimalik teha, jäetakse projekti kavand rahuldamata.
§ 16. Investeeringute kava muutmine
(1) Rakendusasutus võib investeeringute kava täpsustada ja algatada
investeeringute kava muutmise tulenevalt riigieelarve menetlemisel
investeeringute mahtudesse tehtavatest muudatustest, meetme vahendite tegelikust
kasutamisest, toetusega seotud mahtude täpsustumisest ja muudest asjaoludest.
(2) Investeeringute kavas kinnitatud projekti rakendamata jätmisel või
katkestamisel või toetuse kasutamata jätmisel ja vabade vahendite tekkimisel
meetme eelarves teeb rakendusasutus, kooskõlastades ettepaneku prioriteetse suuna
juhtkomisjoniga, ministrile ettepaneku:
1) rahastada pingereas esimesena
investeeringute kavast välja jäänud projekti kavandeid või
2) kuulutada välja
uus, osaline või suunatud projektide kavandite kogumise voor või
3)
kirjalikult teavitada projektide elluviijaid investeeringute kava muutmisest
vabanenud eelarve mahust ja seoses projekti kallinemisega projektile antava
toetuse summa suurendamise taotluste esitamise tähtajast. Juhul kui projekti
abikõlblike kulude eelarve suureneb võib toetuse taotluse rahuldamise otsuse
muutmisega toetuse summat suurendada projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul
üks kord ja seda juhul, kui projekti lõpptähtaja saabumiseni on jäänud vähemalt
12 kuud.
25.08.2014 8:28
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „ettepaneku“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
(3) Täiendava ettepaneku esitamisele ja hindamisele kohaldatakse käesolevas
peatükis sätestatut.
(4) Investeeringute kava muutmise kinnitab Vabariigi Valitsus.
3. peatükk
TAOTLUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE
§ 17. Taotlemise korraldus
(1) Investeeringute kavaga kinnitatud projekti kavandi esitajal (edaspidi
toetuse taotleja) on õigus peale investeeringute kava või selle muudatuse
kinnitamist esitada rakendusüksusele toetuse taotlus.
[RTL 2008, 71,
997 – jõust. 25.08.2008]
(2) Toetuse taotleja esitab vormikohase taotluse rakendusüksusele koos nõutud
lisadokumentidega. Taotlusvormi kehtestab rakendusasutus.
(3) Taotlus esitatakse ühes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna
ja üks koopia elektroonilisel andmekandjal.
[RTL 2008, 71,
997 – jõust. 25.08.2008]
(4) Rakendusasutus esitab, pärast investeeringute kava kinnitamist,
rakendusüksusele elektrooniliselt investeeringute kavas olevate projekti
kavandite koopiad koos omapoolsete märkustega, sh märkustega projekti kavandile
esitatud täiendavate tingimuste kohta.
§ 18. Nõuded taotlejale
Toetuse taotleja peab vastama «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse»
§ 14 lõike 1 punktides 1–9 esitatud nõuetele ning muudele meetme
määruses sätestatud nõuetele.
§ 19. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud meetme tingimustes ettenähtud korras;
2) toetust
taotletakse §-s 6 sätestatud toetatavatele tegevustele ning nimetatud
tegevuste tarbeks kavandatud kulud on kooskõlas §-s 7 sätestatud
abikõlblikkuse reeglitega;
3) taotletud toetuse suurus ei ületa
investeeringute kavas sätestatud toetuse määra ja projekti hinnangulist
maksumust;
4) omafinantseeringu olemasolul on eelarves välja toodud
omafinantseeringu maht;
5) taotluses sisalduva projekti tegevused
planeeritakse lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. augustiks;
6)
taotluses sisalduva projekti eelarves ja rahastamiskavas on selgesti eristatud
abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud;
7) taotlus on kooskõlas
investeeringute kavas kirjeldatud projekti kavandiga;
8) taotluses esitatud
andmed on täielikud ja õiged;
9) taotluse on allkirjastanud taotleja
esindusõiguslik isik omakäelise allkirjaga.
(2) Rakendusüksus võib taotluse vastavuse hindamisel nõuda taotlejalt
taotlusega seotud informatsiooni, sealhulgas taotleja raamatupidamisarvestuses
kajastatava projekti raamatupidamisarvestuse korraldamise kirjeldust.
(3) Sõltuvalt projekti iseloomust tuleb taotlusele lisada järgmised lisad ja
taotluses esitatud andmeid tõendavad dokumendid:
1) projektijuhi CV;
2) taotleja esindaja isikut tõendava dokumendi koopia,
seadusjärgset esindusõigust mitteomava isiku puhul tema volitusi tõendav
dokument;
3) projektiga seotud hanke puhul koopiad eelteadetest, teadetest,
pakkumise kutsetest, tehnilisest kirjeldusest, ideekonkursi kutsetest,
deklaratsioonidest (ka «Riigihangete seaduse» § 16 lõikes 1 sätestatud
hankelepingu sõlmimise korral), vaidlustustest, koosolekute protokollidest,
väljavalitud hinnapakkumistest ja maksumuste ning tasuvuse põhjendustest;
4)
ehitus- ja renoveerimisprojektide puhul omandi- ja rendisuhteid kinnitavad
dokumendid;
5) ehitusliku projektdokumentatsiooni arhitektuuriline osa (sh
koopia kehtivast detailplaneeringust, ruumiprogramm, ehitusprojekti ekspertiisi
hinnang, keskkonnamõjude hinnang);
6) projekti elluviimiseks vajalikud load
ja kooskõlastused;
7) projektiga seotud lepingute koopiad;
8)
kinnituskiri, et taotleja ei kasuta ettevõtlustulust saadud rahalisi vahendeid
projekti kuludokumentide tasumisel ning ei lisa rakendusüksusele esitatavatele
väljamaksetaotlustele kuludokumente, mis on tehtud ettevõtluse tarbeks, kui
piiratud käibemaksukohustuslasest toetuse saaja soovib käibemaksu arvestamist
projekti abikõlblike kulude hulka;
9) kasutatud varustuse ostu puhul müüja
tõend selle kohta, et varustusega seoses ei ole eelneva 7 aasta jooksul
antud siseriiklikku ega Euroopa Ühenduse toetust;
10) raamatupidamislik
kontoplaan;
11) eelmise majandusaasta aruande auditeeritud ja kinnitatud
koopia;
12) Maksu- ja Tolliameti tõend maksuvõlgnevuste puudumise
kohta;
13) teavituskava.
§ 20. Toetuse taotleja kohustused
Toetuse taotleja on kohustatud:
1) vastama rakendusüksuse poolt toetuse taotleja ja taotluse kohta esitatud
küsimustele ja esitama täiendavaid dokumente;
2) võimaldama rakendusüksusel
kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust
tegelikkusele, sh teostada paikvaatlust;
3) esitama rakendusüksusele
ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni;
4) teavitama
rakendusüksust viivitamatult kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud
muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada rakendusasutuse
või -üksuse või toetuse taotleja poolt oma kohustuste täitmist;
5) järgima
«Riigihangete seaduses» ning meetme tingimuste määruse § 25 punktis 11
sätestatut;
6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama
rakendusüksusele informatsiooni muutuste kohta, mis võivad mõjutada taotluse
kohta otsuse tegemist.
§ 21. Taotluse menetlemine
(1) Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende laekumise järjekorras.
(2) Taotluse menetlemine koosneb toetuse taotluse registreerimisest, toetuse
taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, toetuse taotluse rahuldamise või
rahuldamata jätmise otsuse tegemisest ning andmete kandmisest struktuuritoetuse
riiklikku registrisse nende toetuse taotluste osas, mille suhtes on tehtud
taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus.
(3) Taotluste kontrolli korraldab rakendusüksus, mis:
1) vaatab taotlused läbi 2 kuu jooksul alates taotluse registreerimisest
rakendusüksuses;
2) taotluse registreerimisel kontrollib rakendusüksus
taotleja vastavust käesolevas määruses esitatud nõuetele ja taotluse tehnilist
vastavust taotlusvormile ning § 19 lõikes 3 sätestatud kohustuslike
lisadokumentide olemasolu. Vajadusel kaasatakse nõuetele vastavuse
kontrollimiseks eksperte;
3) juhul, kui taotluses esineb ebatäpsusi,
informeerib sellest viivitamatult taotlejat, andes toetuse taotlejale vähemalt
10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Rakendusüksuse poolt antav puuduste
kõrvaldamise viimane tähtaeg ei või olla hilisem, kui 3 kuud peale taotluse
registreerimist rakendusüksuses;
4) juhul, kui punktis 3 nimetatud
tähtaja jooksul ei ole taotluses puudusi kõrvaldatud, lõpetab rakendusüksus
taotluse menetlemise, tehes taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning teeb
rakendusasutusele ettepaneku algatada investeeringute kava muutmine.
§ 22. Toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus
(1) Taotluse võib rahuldada täielikult või osaliselt või jätta rahuldamata.
(2) Taotluse võib rahuldada osaliselt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse
seaduse» § 17 lõikes 1 toodud alustel.
(3) Toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb
rakendusüksuse juhatus. Enne otsuse langetamist edastab rakendusüksuse juhatus
toetuse taotluse rahuldamise otsuse eelnõu rakendusasutusele kooskõlastamiseks.
Peale kooskõlastamist teavitab rakendusüksuse juhatus taotlejat toetuse taotluse
rahuldamise kavatsusest, saates taotlejale allkirjastamiseks kahes eksemplaris
kinnituskirja, kus sätestatakse eraldatava toetuse maht, selle kasutamise
tingimused ja toetuse saaja kohustused.
(4) Taotleja on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kinnituskirja saamisest
arvates kinnituskirja rakendusüksusele tagastama. Toetuse vastuvõtmise ja
sihipärase kasutamise kinnitamiseks allkirjastab taotleja kinnituskirja, märgib
allakirjutamise kuupäeva ja lisab kinnituskirjale prognoosi väljamakse taotluste
esitamise kohta.
(5) Kinnituskirja allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta on nõus toetust
vastu võtma ning projektitegevusi alustama, kohustub täitma kõiki toetuse
saamiseks esitatud nõudeid, kasutama toetust sihipäraselt ja tähtajaliselt ning
mittesihipärase kasutamise korral saadud raha rakendusüksuse nõudmisel tagasi
maksma. Samuti kinnitab taotleja, et on teadlik järelevalve nõudmistest ning
kohustub järelevalveametniku tööle igati kaasa aitama.
(6) Toetuse kasutamisest loobumisel saadab taotleja rakendusüksusele teatise,
toetusest loobumise kohta. Kinnituskirja tähtajaks tagastamata jätmist käsitleb
rakendusüksus taotleja toetusest loobumisena. Toetusest loobumise korral teeb
rakendusüksus ettepaneku rakendusasutusele investeeringute kava muutmise
algatamiseks.
(7) Tagastatud kinnituskirja alusel teeb rakendusüksuse juhatus otsuse
taotluste rahuldamise kohta või rahuldamata jätmise kohta. Otsus tehakse
taotlejale kirjalikult teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
(8) Taotluse osalise rahuldamise otsuse koostamisel lähtutakse
lõigetes 2, 3 ja 9 sätestatust.
(9) Toetuse taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi
ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, sätestades muuhulgas:
1) otsuse tegemise kuupäeva;
2) otsuse tegemise põhjenduse ja aluse;
3)
toetuse saaja;
4) toetatava projekti nime;
5) toetuse maksimaalse suuruse
summana Eesti kroonides ja osakaaluna projekti abikõlblikest kuludest;
6)
projekti abikõlblikkuse perioodi;
[RTL 2008, 71,
997 – jõust. 25.08.2008]
7) projekti rahastamiskava ja -eelarve;
8) väljamakse taotluste esitamise
korra;
9) väljamaksete tegemise tingimused osaliselt tasutud kuludokumentide
alusel;
10) toetuse tagasinõudmise alused;
11) aruannete esitamise
tähtajad.
(10) Rakendusüksuse juhatus teeb toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse
kui taotlus ei vasta nõuetele või kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest
asjaoludest:
1) taotluses on teadlikult esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või
kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt
otsuse tegemist;
2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse
kontrolli;
3) käesolevas määruses toetuse taotlejale esitatud muud nõuded ei
ole täidetud;
4) taotlejale on tehtud põhjendatud ettepanek taotluse
osaliseks rahuldamiseks ning taotleja lükkab ettepaneku tagasi.
(11) Toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev;
3) otsuse tegemise
põhjendus ja õiguslik alus;
4) toetuse taotleja;
5) projekti nimi;
6)
otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.
(12) Taotleja võib «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 34
alusel rakendusüksuse juhatuse otsuse peale esitada rakendusasutusele läbi
rakendusüksuse vaide. Rakendusasutus vaatab vaide läbi «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse seaduse» ja «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.
§ 23. Toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Toetuse saaja teavitab rakendusüksust viivitamatult kirjalikult kõigist
esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või
võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja kohustuste täitmist
vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsusele.
(2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt toetuse taotluse
rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui:
1) muutuvad toetuse saaja juriidilised andmed või investeeringu objekti
omandisuhte andmed;
2) muutub käibemaksu abikõlblikkus;
[RTL 2008, 71,
997 – jõust. 25.08.2008]
3) toetuse saaja soovib muuta projekti rakendamise või kulude abikõlblikkuse
perioodi;
4) toetuse saaja soovib muuta projekti tegevus- või ajakava;
5)
toetuse saaja soovib taotleda lisatoetust või suurendada esialgset
eelarvet;
6) toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet ühe kalendriaasta
jooksul kulukohtade lõikes rohkem kui 10% eelarve mahust;
7) muutuvad
projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused või saavutatavad
tulemused;
8) toetuse saaja soovib muuta rahastamisplaani rahastamisallikate
lõikes.
(3) Juhul kui toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet ühe kalendriaasta
jooksul vähem, kui lõike 2 punktis 6 sätestatud on toetuse saaja
kohustatud rakendusüksust enne muudatuste tegemist teavitama kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
[RTL 2008, 71,
997 – jõust.25.08.2008]
(4) Toetuse saaja on kohustatud teavitama rakendusüksust kõigist projekti
hankelepingu muudatustest, mis toovad kaasa projekti eelarve mahu muutuse.
(5) Rakendusüksusel on õigus keelduda toetuse taotluse rahuldamise otsuse
muutmisest juhul, kui soovitav muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja
eesmärkidega või kui meetme eelarves ei ole selleks piisavalt vabu vahendeid.
(6) Toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus
10 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse ja muutmise otsuste
tegemiseks vajalike dokumentide esitamist.
(7) Lõikes 2 nimetatud toetuse saaja kohustuse rikkumisel võib
rakendusüksus teha toetuse tagasinõudmise otsuse vastavalt Vabariigi Valitsuse
22. detsembri 2006. a määruse nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja
tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe
edastamise tingimused ja kord» § 11 lõikele 1.
§ 24. Toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Toetuse taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada «Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 6 toodud alustel.
(2) Otsus toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta
toimetatakse viivitamatult toetuse saajani.
4. peatükk
TOETUSE KASUTAMINE
§ 25. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise toetuse
rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
1) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja toetuse taotluse
rahuldamise otsusega;
2) esitab rakendusüksusele tähtaegselt nõutud
informatsiooni ja aruandeid, rakendusüksuse poolt ettenähtud vormil, viisil ja
tähtaegadel;
3) tagab, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava
projekti kulutused ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse
saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
4) säilitab taotluse,
toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni (dokumenteerib kõik
projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega seotud toimingud) ja muud asjaga
seotud materjalid ning tagab nende säilimise vähemalt 2025. aasta
31. detsembrini;
5) võimaldab teostada kontrolli, kuludokumentide
auditit ja järelevalve toiminguid vastavalt «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse seaduse» § 22 punktis 8 sätestatule;
6) võimaldab
järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud
ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või muul moel
kasutab;
7) annab audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik
projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul
nõudmisest arvates;
8) osutab auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks
igakülgset abi;
9) tagab ehituse omanikujärelevalve kooskõlas
«Ehitusseadusega»;
10) järgib projekti elluviimisega seotud hangete
läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid või juhul, kui toetuse
saaja ei ole hankija «Riigihangete seaduse» mõistes, järgib «Riigihangete
seaduse» §-s 3 toodud põhimõtteid;
11) alla riigihanke piirmäära jääva
hanke, mille maksumus ületab 10 000 eurot (ilma käibemaksuta),
korraldamisel võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist. Juhul kui toetuse
taotlejale kohaldatav organisatsioonisisene kord sätestab madalama piirmäära,
kohaldatakse seda. Toetuse saaja kohustub rakendusüksuse nõudmisel esitama igal
ajal rakendusüksusele kõik hangetega seotud dokumendid;
12) tagab projekti
elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade olemasolu ja
kooskõlastuste läbiviimise;
13) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse
kasutamisel tekkiva vara arvelevõtmise ja toetuse saaja omandisse
registreerimise ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike
koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste
täitmise;
14) tagab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse, keskkonnakaitsenõuete
ja konkurentsireeglite järgimise;
15) tagab projekti eesmärgi täitmiseks
vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja
kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta
ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210,
31.07.2006, lk 25–78) artiklis 57 sätestatuga vähemalt viie aasta
jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
16) näitab
toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks
Euroopa Liidu struktuuritoetuse sümboolikat ja vajadusel kooskõlastades
sümboolika kasutamise eelnevalt rakendusüksusega, vastavalt Vabariigi Valitsuse
30. augusti 2007. a määrusele nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest
ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud
objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning
kord»;
17) informeerib rakendusüksust projekti elluviimist takistavatest
asjaoludest ning kõikidest kavandatavatest projektiga seotud
muudatustest;
18) informeerib kirjalikult rakendusüksust muudatustest toetuse
saaja projektiga seotud omandisuhetes;
19) maksab rakendusüksuse poolt
tagasinõutava toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtajaks
tagasi. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt
«Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 28;
20) projekti
abikõlblikkuse perioodil või viis aastat peale abikõlblikkuse perioodi tulu
tekkimisel, mis ületab toetuse taotluses prognoositud tulu, täidab Vabariigi
Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise
tingimused ja kord» §-s 11 sätestatud kohustusi;
21) täidab teisi
«Perioodi 2007–21013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud
õigusaktides, toetuse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses sätestatud
kohustusi.
§ 26. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
(1) Rakendusüksusel on õigus:
1) kontrollida projekti teostamist toetuse saaja territooriumidel, ruumides
või mis tahes muul moel, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse
kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas teostada projekti järelevalvet, sh
paikvaatlust;
2) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja
majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti
teostamine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse seaduses» või selle alusel antud õigusaktides sätestatud
tingimusi;
3) osaleda vaatlejana hankekomisjoni töös ja lepingu sõlmimisele
eelnevatel läbirääkimistel;
4) osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus
toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel;
5) tutvuda projekti
ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
6)
vajadusel algatada toetuse rahuldamise otsuse muutmist, teavitades toetuse
saajat sellest eelnevalt kirjalikult;
7) peatada toetuse väljamaksed toetuse
saajale tagasimaksetega seotud projekti või toetuse saaja kõikide projektide
osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni;
8) teostada muid
«Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud
õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.
(2) Rakendusüksuse kohustus on:
1) toetuse taotluse, projektide seire, järelevalve ja muude andmete
sisestamine struktuuritoetuse riiklikku registrisse;
2) toetuse kasutamise
seire läbiviimine, järelevalve teostamine ning aruandluse kontrollimine;
3)
meetme seirearuande ja lõpparuande koostamine ning aruandes sisalduvate andmete
õigsuse kinnitamine rakendusüksuse juhi poolt ning edastamine
rakendusasutusele;
4) toetuse saaja poolt koostatud projekti lõpparuande
läbivaatamine, täiendamine ja kooskõlastamine ning edastamine rakendusasutusele
teadmiseks;
5) toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates
küsimustes selgituste andmine;
6) toetuse andmise ja kasutamise aruandluse
jaoks vajalike andmete esitamine;
7) toetuse andmise ja kasutamise kohta
ülevaadete koostamine ja avalikustamine;
8) struktuuritoetuse järelevalve, sh
ettekirjutuse tegemine ning ettekirjutuse täitmise jälgimine;
9) rikkumistest
teavitamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a
määrusele nr 278 «Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse
andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja
kord»;
10) väljamaksete menetlemine, sh kulude abikõlblikkuse
kontroll;
11) toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumentide säilitamine
vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
12) muud «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides, käesolevas
määruses sätestatud ja halduslepingus kokkulepitud toimingud.
5. peatükk
TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD ARUANNETE
ESITAMINE JA VÄLJAMAKSETE TEGEMINE
§ 27. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Projekti seirearuande vormi koostab ja kinnitab rakendusüksus,
kooskõlastades vormi eelnevalt rakendusasutusega. Toetuse saaja esitab projekti
seirearuande rakendusüksusele.
(2) Toetuse kasutamise seire ja hindamise regulatsiooni ning nõuded
seirearuannetes ja meetme lõpparuandes esitatavale infole kehtestab
rakendusasutus seire aruande esitamise korras vastavalt «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse seaduse» §-le 24.
§ 28. Toetuse väljamaksmine
(1) Toetuse väljamaksed tehakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a
määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise
tingimused ja kord» alusel ja vastaval toetuse taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud väljamakse taotluste esitamise korrale.
(2) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele
väljamaksetaotluse vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
väljamakse taotluste esitamise korrale, rakendusüksuse poolt etteantud vormil
koos rakendusüksuse poolt nõutud kuludokumentide ja nende tasumist tõendavate
dokumentide koopiatega.
(3) Väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel toetuse saajale või
töövõtjale ning ettemaksed «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 23
lõikes 45sätestatud isikutele on lubatud vastavalt rahandusministri
1. märtsi 2007. a määruses nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse
väljamaksmise tingimused ja kord» sätestatule.
[RTL 2009, 82, 1191 – jõust.
9.11.2009]
(4) Esitatud väljamaksetaotluste kontroll rakendusüksuses teostatakse
20 tööpäeva jooksul alates väljamaksetaotluse registreerimisest
rakendusüksuses.
(5) Kui toetuse saaja esitatud väljamaksetaotlus on puudulik, teavitab
rakendusüksus toetuse saajat sellest 20 tööpäeva jooksul väljamaksetaotluse
esitamisest. Väljamakse tegemiseks peab toetuse saaja esitama parandatud
väljamaksetaotluse rakendusüksuse poolt määratud tähtajaks.
(6) Toetuse väljamaksmise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sh kulude
aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus, ning nende vastavus investeeringute
kavale ja toetuse rahuldamise otsusele. Väljamaksed tehakse reeglina toetuse
saajale, arvestades rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse
nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja
kord» § 3 lõikes 6 toodud erisusi.
(7) Rakendusüksusel on õigus peatada väljamakse taotluse menetlemine või
keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja on rikkunud «Perioodi
2007-2013 struktuuritoetuse seaduses», selle alusel antud õigusaktides või
toetuse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saaja kohustusi.
[RTL
2008, 71, 997 – jõust. 25.08.2008]
| |
Lisa 1
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri 2.
aprilli 2008. a
määrusega nr 23
|
«Elukeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Hariduse
infrastruktuuri arendamine» meetme «Kutseõppeasutuste õppekeskkonna
kaasajastamine» projekti kavandi vorm
Käesolev projekti kavand esitatakse rakendusasutusele originaaleksemplaris
paberkandjal allkirjastatuna koos projekti kavandi digitaalse koopiaga
elektroonilisele andmekandjal. Taotleja vastutab paberil esitatud ja digitaalse
projekti kavandi samasuse eest.
A Taotleja andmed
|
1. Taotleja:
|
|
|
|
2. Registrikood:
|
|
|
|
3. Kontaktandmed:
|
|
Postiaadress:
Telefon ja faks:
E-post:
www-aadress:
|
|
4. Käibemaksukohuslus:
|
|
Jah Reg. nr:
Ei
|
|
5. Esindaja põhimääruse/ põhikirja/ volituse alusel:
|
|
Nimi:
Ametikoht:
Telefon:
E-post:
|
|
5. Kutseõppeasutuse senine tegevus: õppesuunad, õpetajate ja töötajate
arv, õppijate arvu dünaamika viimase viia aasta jooksul, õpilaskodu
kohtade arv ja seda kasutavad õppijad jms:
|
|
|
|
6. Investeeringud alates 01.01.2004:
|
|
|
|
7. Õppeasutuse esitatavad projekti kavandid objektiti:
|
Hinnanguline maksumus
|
|
a)
|
|
|
b)
|
|
|
|
|
|
Kogusumma
|
|
B Praktiliseks tööks
vajalike õppebaaside ehitamine ja/või renoveerimine ning õppevahendite ja
–seadmetega sisustamine
I Projekti kavand
|
1. Nimi:
|
|
|
|
2. Kavandatav algusaeg ja lõpp (aastaarv):
|
|
|
|
3. Elluviimise koht (maakonna, omavalitsuse ja asula nimi):
|
|
|
|
4. Kokkuvõte projekti eesmärkidest ja tegevustest:
|
|
|
|
5. Kooskõla meetme alasuuna eesmärgiga (kirjeldus, kuidas aitab kaasa
eesmärgi saavutamisele):
|
|
a) kutseõppe kvaliteedi tõus:
|
|
|
|
b) kutseõppe kättesaadavus:
|
|
|
|
6. Projekti kavandiga hõlmatava hetkeolukorra kirjeldus
kutseõppeasutuses:
|
|
|
|
7. Projekti tegevuste seotus riiklike, valdkondlike, regionaalsete
ja kohalike vajadustega:
«Eesti kutseharidussüsteemi arengukava aastateks 2005-2008»;
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi «Tööjõu vajaduse prognoos
aastani 2014»;
«Eesti majanduse konkurentsivõime ja tuleviku väljavaated»;
Poliitikauuringute keskuse Praxis «Kutseõppeasutuste võrgu korraldamine
lähtuvalt regionaalsest spetsialiseerumisest»;
Siseministeeriumi «Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015.a»:
|
|
f) mõju üleriigiliste või valdkondlike arengukavade ning
strateegiate täitmisele ja suundumuste arvestamisele:
|
|
|
|
g) mõju regiooni majanduse ja ettevõtluse arengule:
|
|
|
|
h) tehtud ja kavandatavad investeeringuid regiooni või valdkonda:
|
|
|
|
i) regioonis ja valdkonnas olemasolev ja perspektiivne
tööjõuvajadus:
|
|
|
|
j) täienduskoolituse ja ümberõppe vajadus regioonis ja valdkonnas:
|
|
|
|
8. Võimalik kasutamise intensiivsus ja efektiivsus:
|
|
a) praegune ja perspektiivne kasutajate hulk (õppijate arv nii
esma- kui täiendusõppes):
|
|
|
|
b) analoogsete ruumide ja seadmete olemasolu ja/või puudumine
regioonis, arvestades kutseõppeasutuste regionaalseid kokkuleppeid.
|
|
|
|
c) seadmete ja ruumide ristkasutuse võimalus teistes õppeasutustes
õppijate poolt:
|
|
|
|
d) võimalus kasutada ruume ja seadmeid teiste erialade õpetamisel:
|
|
|
|
9. Projekti pikaajaline positiivne mõju ja jätkusuutlikus:
|
|
a) õppijate potentsiaalne olemasolu keskpikas perspektiivis:
|
|
|
|
b) vastava kutseala potentsiaal regioonis ja valdkonnas keskpikas
perspektiivis:
|
|
|
|
c) ülevaade õpetajate kvalifikatsioonist:
|
|
|
|
d) potentsiaal tegutseda täienduskoolitus- ja ümberõppe keskusena:
|
|
|
|
e) tegevused kutseõpetajate täienduskoolituskeskusena:
|
|
|
|
f) tegevused kutseeksamikeskusena:
|
|
|
|
10. Kas projekti elluviimisega kaasneb puhastulu Nõukogu määruse
(EÜ) nr 1083/2006 artikli 55 mõttes:
|
|
Jah* Ei
|
* teenitav puhastulu tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata.
II Projekti eelarve
|
A
|
Projekti eeldatav kogumaksumus (H+I)
|
|
|
B
|
Taotletav abikõlblik toetus
|
|
|
C
|
Võimalik abikõlblik kaasfinantseering kokku (D+E+F)
|
|
|
D
|
s.h kooli omatuludest
|
|
|
E
|
s.h kohalikult omavalitsuselt
|
|
|
F
|
s.h muudelt organisatsioonidelt (loetle...)
|
|
|
|
|
|
|
H
|
Abikõlblikud kulud kokku (B+C)
|
|
|
|
|
|
|
I
|
Projekti teostamiseks vajalikud mitteabikõlblikud kulud kokku
(J+K+L)
|
|
|
J
|
s.h kooli omatuludest
|
|
|
K
|
s.h kohalikult omavalitsuselt
|
|
|
L
|
s.h muudelt organisatsioonidelt (loetle...)
|
|
|
|
Käibemaks on abikõlblik ja sisaldub seega abikõlblikes kuludes (summa)
(H)*
|
|
|
|
Käibemaks ei ole abikõlblik (summa)**
|
|
*Täidetakse juhul kui käibemaks on abikõlblik. Abikõlblik on käibemaks kui
taotleja ei ole käibemaksukohuslane või on küll käibemaksukohuslane, kuid tema
raamatupidamine on korraldatud vastavalt, et on võimalik näidata, et vastavalt
käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud
käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda
ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
**Käibemaks ei ole abikõlblik kui taotleja on käibemaksukohuslane ning tal on
õigus projekti raames tasutud käibemaksust maha arvata sisendkäibemaksu
või käibemaksu tagasi taotleda ning kui käibemaksu hüvitatakse muul moel.
|
Teised allikad, kust projektile või seotud projekti(de)le on toetust
taotletud. Näidata ära ka need taotlused, mis on esitatud, ent mille kohta
pole veel kaasfinantseerimisotsust tehtud
|
|
Toetust andva organisatsiooni nimi
|
Otsuse tegemise aeg toetuse saamise kohta või esitamise aeg juhul kui
otsust pole tehtud
|
Toetuse summa või taotluse summa juhul kui otsust pole veel tehtud
|
Toetatud või esitatud projekti nimi
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
III. Muu asjakohane lisainformatsioon (märkida milline)
IV. Lisadokumendid
|
1.
|
Kutseõppeasutuse põhikiri, põhimäärus või väljavõte kohast, kus on
määratletud kutseõppeasutuse või selle pidaja kutseõppe korraldamine.
|
|
|
2.
|
Ruumide omaniku garantiikiri või leping, mis tagab ruumide kasutamise
sihtotstarbeliselt vähemalt 5 aastaks pärast projekti lõppu.
|
|
|
3.
|
Projektijuhi CV või taotleja tõend kvalifikatsioonidest, kogemustest ja
õiguslikest eeldustest, mis on vajalikud projekti elluviimiseks.
|
|
|
4.
|
Kinnituskiri oma- ja/või kaasfinantseerimiseks vajalike vahendite
olemasolu tõendamiseks.
|
|
|
5.
|
Projekti kavandi ruumiprogramm.
|
|
|
6.
|
Projektiga seotud maa ja ehitiste omandi- ja valdamise õigust
tõendavate dokumentide koopia.
|
|
|
7.
|
Küsimustik-juhend* kutseõppeasutuste hoonete ehitus- ja
rekonstrueerimistööde rahastamisvajaduse selgitamiseks.
|
|
*Küsimustik-juhend on alla laetav rakendusasutuse kodulehelt ja selle
täitmine kohustuslik.
V. Projekti kavandi kinnitamine
Allkirjaga kinnitan, et kõik käesolevas projekti kavandis esitatud andmed on
õiged:
…………………………
……………………………
…………………………...
(ees- ja
perekonnanimi)
(allkiri)
(kuupäev)
C Õpilaskodude ehitus
ja/või renoveerimine ning sisustamine
I Projekti kavand
|
1. Nimi:
|
|
|
|
2. Kavandatav algusaeg ja lõpp (aastaarv):
|
|
|
|
3. Elluviimise koht (maakonna, omavalitsuse ja asula nimi):
|
|
|
|
4. Kokkuvõte projekti eesmärkidest ja tegevustest:
|
|
|
|
5. Kooskõla meetme alasuuna eesmärgiga (kirjeldus, kuidas aitab kaasa
eesmärgi saavutamisele):
|
|
a) kutseõppe kvaliteedi tõus:
|
|
|
|
b) kutseõppe kättesaadavus:
|
|
|
|
6. Projekti kavandiga hõlmatava hetkeolukorra kirjeldus
kutseõppeasutuses:
|
|
|
|
7. Õpilaskodu kasutavate õppijate arvu viimase viie aasta
dünaamika:
|
|
|
|
8. Õppeasutuse õppekohtade arv ja õpilaskodu kasutajate arv:
|
|
|
|
9. Ülevaade õpilaskodu(de) praegusest olukorrast ja
elamistingimustest:
|
|
|
|
10. Potentsiaalne kasutajate hulk keskpikas perspektiivis, s.h
silmas pidades õppeinfrastruktuuri tehtavaid investeeringuid:
|
|
|
|
11. Kas projekti elluviimisega kaasneb puhastulu Nõukogu määruse
(EÜ) nr 1083/2006 artikli 55 mõttes:
|
|
Jah* Ei
|
* teenitav puhastulu tuleb abikõlblikest kuludest maha
arvata.
II Projekti eelarve
|
A
|
Projekti eeldatav kogumaksumus (H+I)
|
|
|
B
|
Taotletav abikõlblik toetus
|
|
|
C
|
Võimalik abikõlblik kaasfinantseering kokku (D+E+F)
|
|
|
D
|
s.h kooli omatuludest
|
|
|
E
|
s.h kohalikult omavalitsuselt
|
|
|
F
|
s.h muudelt organisatsioonidelt (loetle...)
|
|
|
|
|
|
|
H
|
Abikõlblikud kulud kokku (B+C)
|
|
|
|
|
|
|
I
|
Projekti teostamiseks vajalikud mitteabikõlblikud kulud kokku
(J+K+L)
|
|
|
J
|
s.h kooli omatuludest
|
|
|
K
|
s.h kohalikult omavalitsuselt
|
|
|
L
|
s.h muudelt organisatsioonidelt (loetle...)
|
|
|
|
Käibemaks on abikõlblik ja sisaldub seega abikõlblikes kuludes (summa)
(H)*
|
|
|
|
Käibemaks ei ole abikõlblik (summa)**
|
|
*Täidetakse juhul kui käibemaks on abikõlblik. Abikõlblik on käibemaks kui
taotleja ei ole käibemaksukohuslane või on küll käibemaksukohuslane, kuid tema
raamatupidamine on korraldatud vastavalt, et on võimalik näidata, et vastavalt
käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud
käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda
ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
**Käibemaks ei ole abikõlblik kui taotleja on käibemaksukohuslane ning tal on
õigus projekti raames tasutud käibemaksust maha arvata sisendkäibemaksu
või käibemaksu tagasi taotleda ning kui käibemaksu hüvitatakse muul moel.
|
Teised allikad, kust projektile või seotud projekti(de)le on toetust
taotletud. Näidata ära ka need taotlused, mis on esitatud, ent mille kohta
pole veel kaasfinantseerimisotsust tehtud
|
|
Toetust andva organisatsiooni nimi
|
Otsuse tegemise aeg toetuse saamise kohta või esitamise aeg juhul kui
otsust pole tehtud
|
Toetuse summa või taotluse summa juhul kui otsust pole veel tehtud
|
Toetatud või esitatud projekti nimi
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
III. Muu asjakohane lisainformatsioon (märkida milline)
IV. Lisadokumendid
|
1.
|
Kutseõppeasutuse põhikiri, põhimäärus või väljavõte kohast, kus on
määratletud kutseõppeasutuse või selle pidaja kutseõppe korraldamine.
|
|
|
2.
|
Ruumide omaniku garantiikiri või leping, mis tagab ruumide kasutamise
sihtotstarbeliselt vähemalt 5 aastaks pärast projekti lõppu.
|
|
|
3.
|
Projektijuhi CV või taotleja tõend kvalifikatsioonidest, kogemustest ja
õiguslikest eeldustest, mis on vajalikud projekti elluviimiseks.
|
|
|
4.
|
Kinnituskiri oma- ja/või kaasfinantseerimiseks vajalike vahendite
olemasolu tõendamiseks.
|
|
|
5.
|
Projekti kavandi ruumiprogramm.
|
|
|
6.
|
Projektiga seotud maa ja ehitiste omandi- või valdamise õigust
tõendavate dokumentide koopia.
|
|
|
7.
|
Küsimustik-juhend* kutseõppeasutuste hoonete ehitus- ja
rekonstrueerimistööde rahastamisvajaduse selgitamiseks.
|
|
*Küsimustik-juhend on alla laetav rakendusasutuse kodulehelt ja selle
täitmine kohustuslik.
V. Projekti kavandi kinnitamine
Allkirjaga kinnitan, et kõik käesolevas projekti kavandis esitatud andmed on
õiged:
…………………………
……………………………
…………………………...
(ees- ja perekonnanimi)
(allkiri)
(kuupäev)
D Muu õppeotstarbelise infrastruktuuri ehitamine ja/või renoveerimine ning
sisustamine
I Projekti kavand
|
1. Nimi:
|
|
|
|
2. Kavandatav algusaeg ja lõpp (aastaarv):
|
|
|
|
3. Elluviimise koht (maakonna, omavalitsuse ja asula nimi):
|
|
|
|
4. Kokkuvõte projekti eesmärkidest ja tegevustest:
|
|
|
|
5. Kooskõla meetme alasuuna eesmärgiga (kirjeldus kuidas aitab kaasa
selle saavutamisele):
|
|
a) kutseõppekvaliteedi tõus:
|
|
|
|
b) kutseõppe kättesaadavus:
|
|
|
|
6. Projekti kavandiga hõlmatava hetkeolukorra kirjeldus
kutseõppeasutuses:
|
|
|
|
7. Olulisus kooli kui terviku toimimise seisukohast:
|
|
|
|
8. Hetkeolukorra kirjeldus:
|
|
|
|
9. Kujuneva infrastruktuuri komplektsus:
|
|
|
|
10. Muutunud olukorra kirjeldus lähtudes kokkuhoiust ja ruumikasutuse
efektiivsuse tõusust:
|
|
|
|
11. Kas projekti elluviimisega kaasneb puhastulu Nõukogu määruse
(EÜ) nr 1083/2006 artikli 55 mõttes:
|
|
Jah* Ei
|
* teenitav puhastulu tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata.
II Projekti eelarve
|
A
|
Projekti eeldatav kogumaksumus (H+I)
|
|
|
B
|
Taotletav abikõlblik toetus
|
|
|
C
|
Võimalik abikõlblik kaasfinantseering kokku (D+E+F)
|
|
|
D
|
s.h. kooli omatuludest
|
|
|
E
|
s.h. kohalikult omavalitsuselt
|
|
|
F
|
s.h muudelt organisatsioonidelt (loetle...)
|
|
|
|
|
|
|
H
|
Abikõlblikud kulud kokku (B+C)
|
|
|
|
|
|
|
I
|
Projekti teostamiseks vajalikud mitteabikõlblikud kulud kokku
(J+K+L)
|
|
|
J
|
s.h. kooli omatuludest
|
|
|
K
|
s.h. kohalikult omavalitsuselt
|
|
|
L
|
s.h. muudelt organisatsioonidelt (loetle...)
|
|
|
|
Käibemaks on abikõlblik ja sisaldub seega abikõlblikes kuludes (summa)
(H)*
|
|
|
|
Käibemaks ei ole abikõlblik (summa)**
|
|
*Täidetakse juhul kui käibemaks on abikõlblik. Abikõlblik on käibemaks kui
taotleja ei ole käibemaksukohuslane või on küll käibemaksukohuslane, kuid tema
raamatupidamine on korraldatud vastavalt, et on võimalik näidata, et vastavalt
käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud
käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda
ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
**Käibemaks ei ole abikõlblik kui taotleja on käibemaksukohuslane ning tal on
õigus projekti raames tasutud käibemaksust maha arvata sisendkäibemaksu
või käibemaksu tagasi taotleda ning kui käibemaksu hüvitatakse muul moel.
|
Teised allikad, kust projektile või seotud projekti(de)le on toetust
taotletud. Näidata ära ka need taotlused mis on esitatud, ent mille kohta
pole veel kaasfinantseerimisotsust tehtud
|
|
Toetust andva organisatsiooni nimi
|
Otsuse tegemise aeg toetuse saamise kohta või esitamise aeg juhul kui
otsust pole tehtud
|
Toetuse suma või taotluse summa juhul kui otsust pole veel tehtud
|
Toetatud või esitatud projekti nimi
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
III. Muu asjakohane lisainformatsioon (märkida milline)
IV. Lisadokumendid
|
1.
|
Kutseõppeasutuse põhikiri, põhimäärus või väljavõte kohast kus on
määratletud kutseõppeasutuse või selle pidaja kutseõppe korraldamine.
|
|
|
2.
|
Ruumide omaniku garantiikiri või leping, mis tagab ruumide kasutamise
sihtotstarbeliselt vähemalt 5 aastaks pärast projekti lõppu.
|
|
|
3.
|
Projektijuhi CV või taotleja tõend kvalifikatsioonidest, kogemustest ja
õiguslikest eeldustest, mis on vajalikud projekti elluviimiseks.
|
|
|
4.
|
Kinnituskiri oma- ja/või kaasfinantseerimiseks vajalike vahendite
olemasolu tõendamiseks.
|
|
|
5.
|
Projekti kavandi ruumiprogramm.
|
|
|
6.
|
Projektiga seotud maa ja ehitiste omandi- ja valdamise õigust
tõendavate dokumentide koopia.
|
|
|
7.
|
Küsimustik-juhend* kutseõppeasutuste hoonete ehitus- ja
rekonstrueerimistööde rahastamisvajaduse selgitamiseks.
|
|
*Küsimustik-juhend on alla laetav rakendusasutuse kodulehelt ja selle
täitmine kohustuslik.
V. Projekti kavandi kinnitamine
Allkirjaga kinnitan, et kõik käesolevas projekti kavandis esitatud andmed on
õiged:
…………………………
……………………………
…………………………...
(ees- ja
perekonnanimi)
(allkiri)
(kuupäev)
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter