Määrus kehtestatakse «Euroopa
Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse»
§ 454 lõike 2, § 455
lõike 2 ja § 456 lõike 4 alusel ning
kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa
Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT
L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud
«Eesti maaelu arengukavaga 2007–2013» (edaspidi arengukava).
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse bioenergia tootmise investeeringutoetuse
(edaspidi toetus) saamise nõuded taotleja, kavandatava tegevuse
ja taotluse kohta, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem
kord, taotluse vorm, toetuse määr ja suurus ning abikõlblikud ja
mitteabikõlblikud kulud, nõuded toetuse saajale, taotluse hindamise
kriteeriumid ja taotluse hindamise kord, taotluse rahuldamise otsuse
muutmise või kehtetuks tunnistamise alused ja kord ning toetuse
väljamaksmise kord.
2. peatükk
TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED
NING TOETUSE MÄÄR JA SUURUS
§ 2. Toetuse taotleja
(1) Toetust võib taotleda ettevõtja, kelle omatoodetud
põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste
töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi
oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt
50% ettevõtja kogu müügitulust, kui ettevõtja peab «Raamatupidamise
seaduse» kohaselt tekkepõhist raamatupidamise arvestust, või ettevõtja
kogu ettevõtlustulust, millest on maha arvatud tulu ettevõtluses
kasutatud vara võõrandamisest ja ettevõtlusega seotud toetused, kui
ettevõtja peab «Raamatupidamise seaduse» kohaselt kassapõhist
raamatupidamise arvestust (edaspidi taotleja).
(2) Sama investeeringuobjekti kohta võivad toetust taotleda ka kaks või
enam taotlejat ühiselt, kui investeeringuobjekt kuulub nende
kaasomandisse.
§ 3. Taotlejale esitatavad nõuded
(1) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotleja
on toetuse esitamise ajaks tegutsenud vähemalt 12 kuud;
2)
taotleja majandustegevus oli taotluse esitamise aastale vahetult
eelnenud majandusaastal või taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud
majandusaastale eelnenud majandusaastal kasumis;
3) taotleja
võlakordaja ehk võõrkapitali osakaalu näitaja, mille arvutamisel
jagatakse lisas 2 toodud äriplaani tabelis 5 märgitud taotluse esitamise
aastale vahetult eelnenud majandusaasta kohta märgitud kohustuste summa
koguvara summaga, ei olnud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud
majandusaastal suurem kui 0,7;
4) taotleja maksevõime näitaja,
mille arvutamisel jagatakse lisas 2 toodud äriplaani tabelis 5 märgitud
taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kohta
märgitud käibevara summa lühiajaliste kohustuste summaga, oli taotluse
esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 1;
5)
taotlejal ei ole taotluse esitamise ajal riikliku maksu maksuvõlga või
riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise
ajatamise korral on maksud tasutud ajakava kohaselt;
6) taotleja
täidab keskkonna-, toiduhügieeni- ja põllumajandusloomade heaolu nõudeid;
7)
füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingust taotleja puhul on vähemalt
ühel tema ettevõtte juhatuse liikmel või töötajal põllumajandusalane
keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus või vähemalt kaheaastane
põllumajandusalane töökogemus või põllumajandusalane «Kutseseaduse» § 3
lõike 3 punktile 1 vastav kutsekvalifikatsiooni esimene tase;
8)
taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal sama investeeringuobjekti
kohta toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi
vahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
9) kui taotleja on
saanud varem toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi
vahenditest või on saanud muud tagastamatut riigiabi, mis on kuulunud
tagasimaksmisele, on tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi
makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed
tasutud ettenähtud tähtajal ja summas;
10) taotleja eristab
selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid
kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
11)
taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud
pankrotiotsust.
(2) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, peavad kõik
taotlejad vastama toetuse saamise nõuetele.
§ 4. Noor ettevõtja
(1) Noor ettevõtja on füüsilisest isikust ettevõtja, kes on taotluse
esitamise ajal noorem kui 40 aastat.
(2) Noore ettevõtja kohta sätestatud nõudeid kohaldatakse ka
äriühingule, kelle kõik osad või aktsiad kuuluvad füüsilisest isikust
osanikule või aktsionärile, kes on taotluse esitamise ajal noorem kui
40 aastat.
(3) Noore ettevõtja kohta sätestatud nõudeid kohaldatakse
tulundusühistule üksnes juhul, kui tema kõik liikmed vastavad lõigetes 1
ja 2 sätestatud nõuetele.
(4) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, siis
kohaldatakse noore ettevõtja kohta sätestatud nõudeid juhul, kui kõik
taotlejad vastavad lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Toetust võib taotleda energiavõsa kasvatamiseks ja biomassi
töötlemiseks ning biomassist toodetud soojuse, elektri ja
transpordikütuse (edaspidi bioenergia) tootmiseks peamiselt
oma ettevõttes kasutamiseks järgmiste tegevuste kohta, kui
investeeringuobjekt asub küla, alevi või aleviku territooriumil:
1)
biomassi töötlemiseks ja bioenergia tootmiseks vajaliku hoone ja
rajatise (edaspidi ehitis) ehitamine «Ehitusseaduses» sätestatud
tingimusel ja korras;
2) ehitise juurde kuuluva juurdepääsutee
ehitamine «Ehitusseaduses» ja «Teeseaduses» sätestatud tingimusel ja
korras;
3) energiavõsa kasvatamiseks, biomassi töötlemiseks ja
bioenergia tootmiseks vajaliku masina ja seadme ostmine ja paigaldamine;
4)
istandiku rajamiseks lühikese raieringiga energiavõsa kiirekasvuliste
istikute ja pistokste soetamine;
5) ehitise juurde kuuluva
veevarustus-, kanalisatsiooni- ja reoveepuhastussüsteemi ehitamine ning
nende juurde kuuluva seadme ostmine ja paigaldamine, kaasa arvatud
veevarustus- ja kanalisatsioonivõrguga liitumine, kui see on
ehitusprojektis ette nähtud «Ehitusseaduses» sätestatud tingimusel ja
korras;
6) ehitise juurde kuuluva elektripaigaldise ehitamine ja
selle juurde kuuluva seadme ostmine ja paigaldamine, kaasa arvatud
elektrivõrguga liitumine, kui see on ehitusprojektis ette nähtud
«Ehitusseaduses» sätestatud tingimusel ja korras.
(2) Bioenergia tootmiseks võib taotleda toetust ainult juhul, kui
tegevuse eesmärk on kasutada toodetud energiast vähemalt 50%
põllumajandustootmiseks taotleja ettevõttes.
(3) Toetatava tegevuse osaks võib olla ka:
1) kavandatava
tegevusega kaasnev tellitud projekteerimistöö ning projekteerimiseks
vajalik ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline töö (edaspidi ettevalmistav
töö);
2) kavandatavale ehitustööle «Ehitusseaduse» ja
«Teeseaduse» alusel kehtestatud korras omanikujärelevalve (edaspidi omanikujärelevalve)
tegemine.
(4) Kavandatava investeeringuobjekti osaks võib olla ka
investeeringuobjekti juurde kuuluv automaatika- või infotehnoloogiaseade.
(5) Investeeringuobjekt ja selle alune maa peavad olema taotleja omandis.
(6) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, siis peavad
investeeringuobjekt ja selle alune maa olema nende kaasomandis.
(7) Toetust võib taotleda lõike 1 punktis 2 nimetatud juurdepääsutee
ehitamiseks, kui nimetatud tee on eratee «Teeseaduse» § 52
tähenduses ja on juurdepääsuks põllumajanduslikule tootmishoonele ning
nimetatud hoone on taotleja omandis.
(8) Kavandatava investeeringu tegemist ei või alustada varem ja
investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud
varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval, välja arvatud
ettevalmistav töö, mille puhul töö tegemist tõendavad dokumendid ei või
olla väljastatud varem kui 2007. aasta 1. jaanuaril.
§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Paragrahvis 5 nimetatud toetatava tegevuse abikõlbliku kulu
moodustavad:
1) investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus, mis
koosneb investeeringuobjekti väljavalitud käibemaksuta hinnapakkumise
maksumusest ja abikõlbliku investeeringuobjekti tähistamiseks vajaliku
sümboolika käibemaksuta maksumusest, kui taotleja on
käibemaksukohustuslane;
2) investeeringuobjekti käibemaksuga
maksumus, mis koosneb investeeringuobjekti väljavalitud käibemaksuga
hinnapakkumise maksumusest ja abikõlbliku investeeringuobjekti
tähistamiseks vajaliku sümboolika käibemaksuga maksumusest, kui taotleja
ei ole käibemaksukohustuslane;
3) ettevalmistava töö maksumus
kuni 12% punktis 1 või 2 nimetatud maksumusest;
4)
omanikujärelevalve tegemise maksumus kuni 3% punktis 1 või 2 nimetatud
maksumusest.
(2) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, selged ja
üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud
tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Taotleja tagab kasutatava toetusraha
otstarbeka ja säästliku kasutamise.
(3) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) kulud, mis on
seotud kapitalirendi lepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse jms
kuludega;
2) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe üle toetuse
saajale;
3) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse,
tasaarveldatakse ja kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta
osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulutus
tegevuse mis tahes osale;
4) käibemaks juhul, kui taotlejal on
võimalik taotleda selle tagastamist «Käibemaksuseaduse» alusel;
5)
maa ja olemasoleva ehitise ostmise ja rentimise kulud;
6) palga- ja
koolituskulud ning remondi-, rendi-, kütuse-, side- ja veokulud ning
muud üldkulud;
7) sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest,
intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu;
8)
juriidilise konsultatsiooni ja raamatupidamisteenuse eest tasumiseks
tehtud kulutus, tasu patendi ja litsentsi ostmise ning
teostatavusuuringu eest, välja arvatud ehitise projekteerimiseks
vajalikule ehitusgeoloogilisele ja -geodeetilisele tööle tehtud
kulutused;
9) kulutused reklaamile;
10) standardtarkvara,
-arvutustehnika ja -sidevahendite, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise
kulud;
11) kasutatud masina ja seadme ostmise kulud;
12)
keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnevad
kulud;
13) kulud sellise ehitise ehitamiseks ning masina ja seadme
ostmiseks, mis ei ole ette nähtud energiavõsa kasvatamiseks, biomassi
töötlemiseks või bioenergia tootmiseks, sealhulgas kontorihoone
ehitamise ning veovahendi ja selle haagise ostmise kulud;
14)
biogaasi tootmiseks vajaliku sõnniku- või silohoidla ehitamise kulud,
mille hüvitamiseks on võimalik taotleda toetust arengukava 5. peatükki
meetme 1.4.2 «Investeeringud loomakasvatusehitistesse» raames;
15)
paragrahvi 5 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud lühikese raieringiga
energiavõsa kiirekasvuliste istikute soetamisel võõrliikide, jõulupuude
ning üle 15-aastase rotatsiooniperioodiga liikide istikute või pistokste
ostmise kulud;
16) teevalgustusrajatisele tehtud kulutused;
17)
looma ja mittepüsikultuuri ostmise kulud;
18) ehitise
lammutamisega seotud kulud, kui ehitise lammutamine ei ole kajastatud
hinnapakkumises ja kui see ei ole osa ehitusprojektis ettenähtud
ehitustöödest;
19) lihtsa asendusinvesteeringu kulud pärast
samalaadse põhivara kasuliku eluea lõppemist;
20)
toreduslikud kulutused «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 63
tähenduses ja majanduslikult ebaotstarbekad kulud ning muud kulud, mis
ei ole investeeringuobjektiga otseselt seotud;
21) muud kulud, mis on
vastuolus nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 71 ja komisjoni
määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ)
nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD)
antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud
eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15–73), artiklis 55 kehtestatud
abikõlblikkuse kriteeriumitega.
(4) Lõike 3 punktis 20 nimetatud lihtsaks asendusinvesteeringuks
loetakse investeering, mille abil asendatakse olemasolev ehitis või
selle osa või masin või seade uue ajakohastatud ehitise või selle osaga
või masina või seadmega ilma tootmisvõimsust 25% võrra suurendamata või
tootmise laadi või kasutavat tehnoloogiat põhjalikult muutmata.
Asendusinvesteeringuks ei loeta vähemalt 30 aasta vanuse ehitise
täielikku lammutamist ja asendamist ajakohastatud ehitisega ega ehitise
rekonstrueerimist, kui selle kulud moodustavad vähemalt 50% uue
samaväärse ehitise väärtusest. Asendusinvesteeringuks ei loeta ka rohkem
kui kümne aasta vanuse masina ja seadme asendamist uue masina ja
seadmega.
(5) Lõikes 4 nimetatud tootmisvõimsus on taotlejale kuuluvate sama liiki
masinate või seadmete tootmisvõimsus kokku.
§ 7. Nõuded investeeringuobjekti hinnapakkumise kohta
(1) Kui investeeringuobjekti, omanikujärelevalve tegemise või
ettevalmistava töö käibemaksuta maksumus ületab 156 466 krooni, peab
taotleja olema investeeringuobjekti, omanikujärelvalve tegemise või
ettevalmistava töö kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist
koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele
spetsifikatsioonile (edaspidi investeeringuobjekti hinnapakkumine).
(2) Kui investeeringuobjekti, omanikujärelevalve tegemise või
ettevalmistava töö käibemaksuta maksumus ei ületa 156 466 krooni või kui
asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse pakkuja, peab taotleja olema
saanud vähemalt ühe investeeringuobjekti hinnapakkumise.
(3) Ehitise ehitamiseks toetuse taotlemise korral peab taotleja olema
investeeringuobjekti kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat
investeeringuobjekti hinnapakkumist, kui investeeringuobjekti
käibemaksuta maksumus ületab 469 398 krooni, või vähemalt ühe
investeeringuobjekti hinnapakkumise, kui investeeringuobjekti
käibemaksuta maksumus ei ületa 469 398 krooni.
(4) Ehitise rekonstrueerimiseks toetuse taotlemise korral peab taotleja
investeeringuobjekti hinnapakkumine sisaldama ka uue samaväärse
investeeringuobjekti ehitamise hinda.
(5) Investeeringuobjekti hinnapakkumisel peab olema tehtud iga tegevuse
ja investeeringuobjekti hind olema eraldi välja toodud.
(6) Väljavalitud investeeringuobjekti hinnapakkumine ei tohi olla
põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse ja
investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga.
(7) Taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või liige ei
tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse
või nõukokku.
§ 8. Toetuse määr ja suurus
(1) Toetust antakse kuni 40% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu
maksumusest.
(2) Toetust antakse kuni 50% investeeringuobjekti abikõlbliku kulu
maksumusest, kui investeeringuobjekt on ehitis või istandus, mis asub
«Eesti maaelu arengukavas 2004–2006» nimetatud ebasoodsamas piirkonnas
(edaspidi ebasoodsam piirkond), või kui investeeringuobjekt on
masin või seade, sealhulgas hoones olev masin või seade, ning taotleja
kasutuses olevast põllumajandusmaast, püsirohumaast ja
põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevast maast oli
toetuse taotlemise aastal kokku vähemalt 50% ebasoodsamas piirkonnas.
(3) Noorele ettevõtjale antakse toetust kuni 50% investeeringuobjekti
abikõlbliku kulu maksumusest ja ebasoodsamas piirkonnas asuva
investeeringuobjekti puhul kuni 60% investeeringuobjekti abikõlbliku
kulu maksumusest.
(4) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, on lõigetes 2
ja 3 nimetatud määral võimalik toetust taotleda vaid juhul, kui kõik
taotlejad vastavad lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.
(5) Kui taotleja taotleb toetust mitme investeeringuobjekti kohta, siis:
1)
arvestatakse toetus ettevalmistava töö kohta selle investeeringuobjekti
järgi, mille kohta on ette nähtud väikseim toetuse määr;
2)
arvestatakse toetus omanikujärelevalve tegemise kohta selle ehitamise
investeeringuobjekti järgi, mille kohta on ette nähtud väikseim toetuse
määr.
(6) Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta ning kahe või enama
taotleja kohta kokku on 4 693 980 krooni arengukava programmiperioodil
(edaspidi programmiperiood).
(7) Üks taotleja ei saa üksi, tulundusühistu liikmena ega teise
taotlejaga ühiselt taotleda toetust rohkem kui 4 693 980 krooni
programmiperioodil kokku.
(8) Kontserni kuuluvad taotlejad ei saa kontserni kohta taotleda toetust
rohkem kui 4 693 980 krooni programmiperioodil kokku.
(9) Kui ettevõtja suhtes omab «Konkurentsiseaduse» § 2 lõike 4 mõistes
valitsevat mõju taotlejaga samas tegevuskohas ja põllumajandussaaduste
tootmise alal tegutsev ettevõtja, ei saa need ettevõtjad toetust rohkem
kui 4 693 980 krooni programmiperioodil kokku.
(10) Taotleja ei saa üksi, tulundusühistu liikmena ega teise taotlejaga
ühiselt taotleda määruses sätestatud toetust koos arengukava 5. peatükis
meetme 1.4.1 «Mikropõllumajandusettevõtte arendamise
investeeringutoetuse» ja meetme 1.4.2 «Loomakasvatusehitiste
investeeringutoetust» rohkem kui 9 387 960 krooni programmiperioodil
kokku.
3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE
§ 9. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg
(1) Taotleja esitab toetuse taotlemiseks selleks ettenähtud tähtajal
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA)
kavandatava investeeringuobjekti asukohajärgses piirkonnas taotluste
vastuvõtmiseks volitatud ametniku kaudu lisas 1 toodud vormi kohase
avalduse ja lisas 2 toodud vormi kohase äriplaani ning neis esitatud
andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi taotlus).
(2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
(3) Dokumendid esitatakse originaaldokumentidena, kui määruses ei ole
ette nähtud dokumendi ärakirja esitamist.
§ 10. Nõuded taotluse kohta
(1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIAle avalduse ja äriplaani
ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid, mis on loetletud
lõigetes 2–5.
(2) Taotleja esitab järgmised taotleja nõuetekohasust tõendavad
dokumendid:
1) ärakiri maksukohustuslaste registri tõendist, kui
taotleja on füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole kantud
äriregistrisse;
2) taotleja seadusjärgse esindusõiguseta isiku
puhul tema volitusi tõendav volikiri;
3) mitte varasema kui
taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga
nimekiri kõikide osanike, aktsionäride või liikmete kohta ja nende
osanike või aktsionäride kohta koos nende osaluse protsendiga. Kui
äriühing taotleb toetust § 8 lõikes 3 noore ettevõtja kohta nimetatud
määral, märgib ta lisaks kõikide osanike, aktsionäride või liikmete ja
nende osanike või aktsionäride isikukoodid ning selle puudumise korral
nende sünniajad.
(3) Kui taotleja on füüsilisest isikust ettevõtja, esitab taotleja enda
või kui taotleja on äriühing, siis oma ettevõtte juhatuse liikme või
töötaja pädevuse tõendamiseks erialaharidust tõendava dokumendi või
kutsetunnistuse ärakirja või põllumajandussaaduste tootmise alal
vähemalt kaheaastast tegutsemist tõendava dokumendi, töölepingu ärakirja
või tööraamatu ärakiri või selle väljavõtte.
(4) Taotleja esitab raamatupidamise andmeid ja maksukohustuslasele
esitatud nõuete täitmist tõendavad järgmised dokumendid:
1)
taotluse esitamisele aastale vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud
majandusaasta aruande ärakiri, mis kajastab ettevõtja vähemalt kuue kuu
tegevust, kui majandusaasta aruanne ei ole kättesaadav äriregistrist;
2)
lisaks punktis 1 nimetatud dokumendile ka taotluse esitamise aastale
vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta konsolideeritud
aruande ärakiri, kui taotleja kuulub kontserni;
3) füüsilisest
isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud
majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ärakiri või «Raamatupidamise
seaduse» kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava
füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult
eelnenud majandusaasta raamatupidamisregistrite alusel koostatud
koonddokument tulude ja kulude kohta, seejuures majandusaasta bilanss ja
kasumiaruanne või koonddokument tulude ja kulude kohta, mis kajastab
ettevõtja vähemalt kuue kuu tegevust;
4) taotluse esitamise
aastale eelnenud teise majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruande
või majandusaasta konsolideeritud aruande ärakiri, füüsilisest isikust
ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale eelnenud teise majandusaasta
bilansi ja kasumiaruande ärakiri või «Raamatupidamise seaduse» kohaselt
kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust
ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale eelnenud teise majandusaasta
raamatupidamisregistrite alusel koostatud koonddokument tulude ja kulude
kohta, seejuures majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne või
koonddokument tulude ja kulude kohta, mis kajastab ettevõtja vähemalt
12 kuu tegevust, kui taotleja majandustegevus oli kasumis taotluse
esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastale eelnenud
majandusaastal;
5) taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud
majandusaasta lõpu seisuga majandusaasta põhivara nimekiri, milles
kajastatakse põhivara soetamise aasta ning põhivara soetamis- ja
jääkväärtus.
(5) Taotleja esitab järgmised kavandatava investeeringuobjekti
nõuetekohasust tõendavad dokumendid:
1) paragrahvi 7
lõigetes 1 ja 3 nimetatud juhul vähemalt kolme pakkuja
investeeringuobjekti hinnapakkumise ärakiri, § 7 lõigetes 2 ja 3
nimetatud juhul vähemalt ühe pakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumise
ärakiri;
2) paragrahvi 7 lõigetes 1 ja 3 nimetatud juhul lisas 4
toodud vormi kohane investeeringuobjekti hinnavõrdlustabel. Väljavalitud
hinnapakkumine peab olema objektiivselt põhjendatud;
3)
paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1, 2, 5 ja 6 nimetatud tegevuste ja
investeeringuobjektide puhul ärakiri dokumendist, mis tõendab, et
ehitis, mille juurde kavandatav investeeringuobjekt kuulub, kuulub
taotleja omandisse;
4) paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning 4–6
nimetatud tegevuste ja investeeringuobjektide puhul kaasomaniku kirjalik
nõusolek investeeringu tegemiseks, kui investeeringuobjekt, mille kohta
toetust taotletakse, asub kaasomandis oleval maal ning selle kohta ei
taotleta toetust ühiselt;
5) ärakiri dokumendist, mis tõendab,
et § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud juurdepääsutee on juurdepääs
põllumajanduslikule tootmishoonele, mis kuulub taotleja omandisse;
6)
paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud ehitise puhul ärakiri
ehitusloast või kohaliku omavalitsusüksuse kirjalikust nõusolekust, kui
see on nõutav «Ehitusseaduse» kohaselt;
7) paragrahvi
5 lõike 1 punktis 2 nimetatud juurdepääsutee puhul ärakiri ehitusloast
«Teeseaduse» kohaselt;
8) paragrahvi 5 lõike 1 punktides 1
ja 2 nimetatud ehitise puhul ärakiri ehitusprojekti joonistest ehitise
üldvaadete kohta koos ehitusprojekti seletuskirjaga, kui see on nõutav
ehitusloa saamiseks;
9) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud
juurdepääsutee puhul kohaliku omavalitsusüksuse kinnitus, et
investeeringuobjekt on eratee «Teeseaduse» § 52
tähenduses;
10) keskkonnamõju hindamise aruanne, kui see on
nõutav «Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse»
kohaselt;
11) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud
elektripaigaldise puhul litsentseeritud isiku kooskõlastus;
12)
ärakiri arvest või arve-saatelehest, mille on väljastanud isik, kellelt
taotleja tellis ettevalmistava töö või teenuse, ning nimetatud arve või
arve-saatelehe ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav
arvelduskonto väljavõte või maksekorralduse ärakiri või väljatrükk, kui
ettevalmistava töö eest on tasutud enne taotluse esitamist;
13)
põllumajandusmaade, püsirohumaade või põllumajanduslikust kasutusest
ajutiselt väljas olevate maade loetelu, kui toetust taotletakse § 8
lõikes 2 nimetatud määral ja investeeringuobjektiks on
mittestatsionaarne masin või seade. Loetelus näidatakse ära taotleja
kasutuses olev maa taotluse esitamisele vahetult eelnenud
vegetatsiooniperioodil 1. juuli seisuga, märgitakse
põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud ja kandmata
põllumassiivid koos põllumassiivi identifitseerimiseks ette nähtud
numberkoodiga, maa kasutamise õiguslik alus ning kasutatava maa suurus;
14)
äriplaanis lisas 5 toodud metoodika kohaselt arvutatud andmed CO2
heitmete vähenemise kohta kavandatava investeeringuobjekti tulemusena.
15)
lisa 4 hindamiskriteeriumi 5 puhul tooraine kasvatamise asukohta
kirjeldus, kui taotleja toodab bioenergiat. Kui taotleja ei kasvata
bioenergia tootmiseks toorainet ise, esitab ta ärakirja tooraine
tootjaga sõlmitud lepingust, millest peab nähtuma tooraine kasvatamise
asukoht;
16) lisa 4 hindamiskriteeriumi 7 puhul ärakiri bioenergia
tootjaga sõlmitud lepingust, millest peab nähtuma bioenergia tootmise
asukoht, kui taotleja toodab biomassi, millest ta ise bioenergiat ei
tooda.
(6) Taotleja võib ette nähtud tähtajal esitada ühe taotluse, milles võib
toetust taotleda mitme investeeringuobjekti kohta. Ühe taotluse esitanud
taotleja võib sellele lisaks esitada ka ühise taotluse koos vähemalt ühe
taotlejaga.
(7) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, esitavad
taotlejad ühise taotluse ning:
1) lõigetes 2–4 ja lõike 5
punktis 13 nimetatud dokumendid ning äriplaan ja avaldus esitatakse iga
taotleja taotluse kohta eraldi;
2) lõike 5 punktides 1–8 nimetatud
dokumendid esitatakse ühiselt.
4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE
§ 11. Taotluse vastuvõtmine
PRIA kontrollib taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja
taotluse tähtaegset esitamist.
§ 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles
esitatud andmete õigsust ning taotleja, kavandatava tegevuse ja
investeeringuobjekti vastavust määruses sätestatud nõuetele.
(2) Taotluse nõuetekohasuse kontrollimiseks võrdleb PRIA avalduses ja
äriplaanis toodud andmeid omavahel ning neid andmeid tõendavates
dokumentides esitatud andmetega.
(3) Taotluses esitatud andmete kontrollimiseks on PRIAl õigus kasutada
teiste riiklike registrite andmeid.
(4) Taotleja ja taotlus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele,
kui:
1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased;
2)
ei esine «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise
seaduse» § 456 lõikes 2 nimetatud asjaolusid;
3)
on täidetud kõik määruses sätestatud nõuded.
(5) Kui taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse
kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA «Euroopa
Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 456
lõike 2 kohaselt taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(6) PRIA esitab Keskkonnainspektsioonile (edaspidi KKI) pärast
taotluse esitamise tähtpäeva nimekirja kõikide taotlejate kohta. KKI
teavitab PRIAt keskkonnanõudeid rikkunud taotlejatest, kelle suhtes on
ajavahemikus taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta
algusest kuni taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese
päevani tehtud puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutus, mis on jäetud
tähtpäevaks täitmata, või kelle suhtes on eespool nimetatud ajavahemikus
jõustunud süüdimõistev süüteo otsus.
§ 13. Taotluste hindamine ja paremusjärjestuse moodustamine
(1) Kui kõigi nõuetekohastele vastavate taotluste rahastamise summa
ületab toetava tegevuse rahastamise eelarve, hindab PRIA nõuetele
vastavaid taotlusi lisas 4 toodud hindamiskriteeriumide põhjal, andes
taotlusele hindepunkte lisa 4 kohaselt.
(2) Taotluste paremusjärjestuse moodustamisel loetakse paremaks kõrgema
koondhinde saanud taotlus.
(3) Võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatakse «Euroopa Liidu
ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457
lõike 2 alusel taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem.
(4) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, siis
hinnatakse iga hindamiskriteeriumi alusel kõiki taotlejaid eraldi ja
taotluse koondhinde saamiseks arvutatakse taotlejate hindepunktide
aritmeetiline keskmine.
§ 14. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine
(1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa
toetatava tegevuse rahastamise eelarvet, rahuldatakse kõik nõuetele
vastavad taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika
rakendamise seaduse» § 457 lõike 3 alusel.
(2) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab
toetatava tegevuse rahastamise eelarve, rahuldatakse taotluste hindamise
tulemusel moodustatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad
taotlused «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise
seaduse» § 457 lõike 1 punkti 2 alusel.
(3) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või
põhjendatud, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse «Euroopa
Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457
lõike 6 alusel.
(4) PRIA teeb lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse,
lõikes 3 nimetatud taotluse osalise rahuldamise otsuse või «Euroopa
Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 457
lõike 5 või 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse 90 tööpäeva
jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast.
(5) Kui ettevalmistav töö ei vasta § 5 lõike 3 punktis 1 ja lõikes 8,
§ 6 lõike 1 punktis 3, § 7 lõigetes 1 ja 2 ning, § 8 lõike 5 punktis 1
ning § 10 lõike 5 punktis 2 toodud nõuetele, jäetakse taotlus
rahuldamata ettevalmistava töö osas.
§ 15. Muudatustest teavitamine
(1) Kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni teavitab taotleja
või toetuse saaja viivitamata PRIAt kirjalikult käibemaksukohustuslaseks
registreerimisest «Käibemaksuseaduse» § 19 alusel.
(2) Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt
viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja
viivitamata PRIAt kirjalikult:
1) oma postiaadressi või
kontaktandmete muutumisest;
2) ettevõtja ümberkujundamisest,
ühinemisest või jagunemisest ning ettevõtte või selle osa üleminekust.
(3) Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt
viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja
viivitamata PRIAt kirjalikult nõusoleku saamiseks:
1) tegevuse
või investeeringuobjektiga seotud muudatusest;
2) toetuse
saamise või toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu
taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.
5. peatükk
NÕUDED TOETUSE SAAJALE JA TOETUSE VÄLJAMAKSMISE KORD
§ 16. Nõuded toetuse saajale
(1) Toetuse saaja teeb investeeringu ja esitab investeeringu tegemist
tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe taotluse kohta hiljemalt kahe
aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) investeeringuobjekti säilitama ja
sihipäraselt kasutama vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt
viimase toetusosa väljamaksmisest;
2) saadud toetusraha
mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma;
3)
võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle
järelevalvet.
§ 17. Investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine
(1) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja PRIAle pärast
investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult
või osaliselt tasumist lisas 6 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni
koos järgmiste dokumentidega:
1) selle isiku, kellelt toetuse
saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve või
arve-saatelehe ärakiri;
2) selle isiku, kellelt toetuse saaja
tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud osutatud teenuse,
tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi
ärakiri, kui investeeringuobjekt on ehitis;
3) punktis 1
nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal märgitud rahalise kohustuse
tasumist tõendav arvelduskonto väljavõte või maksekorralduse ärakiri või
väljatrükk.
(2) Kapitalirendi (liising) puhul esitab toetuse saaja toetuse
väljamaksmiseks PRIAle pärast investeeringu täielikku või osadena
tegemist ja selle eest osaliselt või täielikult tasumist kapitalirendi
lepingus ettenähtud korras tasumist kuludeklaratsiooni koos järgmiste
dokumentidega:
1) selle isiku, kellelt kapitalirendile andja tellis
teenuse või töö või ostis kaupa, väljastatud arve või arve-saatelehe
ärakiri;
2) kapitalirendile andja ja toetuse saaja vahel
sõlmitud kapitalirendi lepingu ja maksegraafiku ärakiri;
3)
punktis 1 nimetatud arve või arve-saatelehe ärakirjal märgitud rahalise
kohustuse tasumist tõendav arvelduskonto väljavõte või maksekorralduse
ärakiri või väljatrükk.
(3) Kapitalirendile andja võib olla «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja
korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv
finantseerimisasutus.
(4) Lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud arve või
arve-saatelehe ärakirjal näidatud tehingu sisu peab vastama arve
väljastanud isiku hinnapakkumisele.
§ 18. Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine
(1) PRIA otsustab toetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha
oleks võimalik kanda toetuse saaja või kapitalirendi puhul toetuse saaja
nimetatud kapitalirendile andja arvelduskontole kolme kuu jooksul
arvates § 17 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide
saamisest.
(2) Toetust ei maksta «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika
rakendamise seaduse» § 457 lõikes 8 sätestatud
juhtudel.
(3) Ettevalmistavale tööle tehtud kulutusi ei hüvitata, kui toetuse
saaja ei ole ettevalmistava töö kohta esitanud nõuetekohaseid dokumente.
(4) Kui toetust ei maksta lõikes 2 sätestatud asjaolude ilmnemise
korral, siis ei hüvitata toetuse saajale ka ettevalmistavale tööle
tehtud kulutusi.
(5) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse
rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul
arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust
teadasaamisest.
§ 19. Dokumentide säilitamine
Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Toetuse
taotlemisega ja investeeringu tegemisega seotud dokumente säilitatakse
PRIAs kuni 2025. aasta 31. detsembrini.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 20. Rakendussäte
(1) 2008. aastal võib taotleda toetust investeeringu kohta, mille
tegemist tõendavad dokumendid ei ole väljastatud varem kui 2007. aasta
1. jaanuaril.
(2) Kui taotleja on alustanud investeeringu tegemist enne taotluse
esitamist, võib ta esitada § 17 lõigetes 1 ja 2 nimetatud investeeringu
tegemist tõendavad dokumendid koos taotlusega.
(3) Lõikes 2 nimetatud juhul otsustatakse toetuse maksmine sellise aja
jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja või
kapitalirendi puhul toetuse saaja nimetatud kapitalirendile andja
arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse
tegemise päevast.
|
Minister Helir-Valdor SEEDER
|
Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas.
Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 21.03.2007. a
resolutsioon nr 17-1/07-01973.