HALDUSÕIGUSRiigikaitse

HALDUSÕIGUSSisejulgeolek ja avalik kord

Teksti suurus:

Kaitseväe korralduse seadus (lühend - KKS)

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:23.07.2009
Avaldamismärge:RT I 2008, 35, 213

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus sätestab kaitseväe õigusliku seisundi ja ülesanded, kaitseväe ülesehituse, kaitseväe juhtimise alused ja kaitseväe poolt jõu kasutamise alused.

 (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Kaitseväe õiguslik seisund

 (1) Kaitsevägi on sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

 (2) Kaitsevägi võib oma ülesannete täitmiseks kasutada jõudu seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 3. Kaitseväe ülesanded

  Kaitseväe ülesanded on:
 1) riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses;
 2) valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses;
 3) osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduses sätestatud korras;
 4) osalemine riigisiseste kriiside lahendamisel erakorralise seisukorra või eriolukorra ajal erakorralise seisukorra seaduses või eriolukorra seaduses sätestatud korras;
 5) muude talle seadusega antud ülesannete täitmine.

§ 4. Sõjaline operatsioon

  Sõjaline operatsioon on kaitseväe tegevus riigi sõjalisel kaitsmisel või osalemine rahvusvahelises sõjalises operatsioonis.

§ 5. Kaitseväe sümbolid

 (1) Kaitseväel on Vabariigi Valitsuse seaduse alusel kehtestatud korras kooskõlastatud sümbolid, mille kirjelduse ja kasutamise korra kehtestab kaitseminister määrusega.

 (2) Kaitseväe struktuuriüksusel ja allüksusel võivad olla oma sümbolid, mille kirjelduse ja kasutamise korra kehtestab kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja (edaspidi koos kaitseväe juhataja) kooskõlastatult Riigikantseleiga.

§ 6. Kaitseväe teenetemärgid

 (1) Kaitseväel võivad olla Vabariigi Valitsuse seaduse alusel kehtestatud korras kooskõlastatud teenetemärgid, mille kirjelduse ja andmise korra kehtestab kaitseminister määrusega.

 (2) Kaitseväe struktuuriüksusel ja allüksusel võivad olla teenetemärgid, mille kirjelduse ja andmise korra kehtestab kaitseväe juhataja kooskõlastatult Riigikantseleiga.

§ 7. Teenistuslik järelevalve

 (1) Teenistuslikku järelevalvet kaitseväe üle teostab kaitseminister.

 (2) Kaitseväe juhataja teostab teenistuslikku järelevalvet kaitseväe struktuuriüksuste ja ametiisikute tegevuse üle.

§ 8. Teenistus kaitseväes

  Teenistus kaitseväes toimub kaitseväeteenistuse seaduses ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 9. Kaitseväe teenistujate arv

 (1) Sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiiri kaitseväe koosseisus määrab Vabariigi Valitsus korraldusega. Ülempiir määratakse eraldi kaitseväe alaliselt tegutsevate strukuuriüksuste ja reservüksuste kohta.

 (2) Lähtudes kaitseväe põhimäärusest ja sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiirist, kehtestab kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul sõjaväelise auastmega ametikohtade ning muude riigiteenistujate ametikohtade üldarvu iga käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud struktuuriüksuse kohta.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõjaväelise auastmega ametikohtade üldarv määratakse auastmete põhiliikide kaupa.

§ 10. Kaitseväe koosseis

 (1) Kaitseväe koosseisus määratakse ametikohtade nimetused ja arv struktuuriüksuste kaupa ning ametikohale vastav sõjaväeline auaste või riigiteenistujate põhigrupp ja eriala.

 (2) Kaitseväe koosseisu kinnitab kaitseväe juhataja.

2. peatükk KAITSEVÄE ÜLESEHITUS 

§ 11. Väeliigid ja relvaliigid

 (1) Kaitsevägi jaguneb lähtuvalt tegutsemisalast väeliikideks.

 (2) Kaitseväe väeliigid on maavägi, merevägi ja õhuvägi.

 (3) Väeliigi koosseisus eristatakse otstarbe alusel relvaliike, mida iseloomustab eriomane relvastus ja lahingutehnika.

§ 12. Kaitseväe ülesehitus

 (1) Kaitseväe ülesehitus, struktuuriüksuste põhiülesanded, paiknemine ning väeliikide ja struktuuriüksuste ülemate õigused ning kohustused määratakse kindlaks kaitseväe põhimääruses, mille kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (2) Kaitseväe struktuuriüksusteks on eraldiseisvad staabid, väeüksused, Kaitseväe Logistikakeskus, Sõjaväepolitsei ja kaitseväe õppeasutused.

 (3) Alaliselt tegutsevate struktuuriüksuste põhimäärused kehtestab kaitseminister.

§ 13. Väeüksus

 (1) Väeüksused on maaväes kaitseringkond, brigaad ja pataljon, mere- ja õhuväes divisjon ning baas.

 (2) Väeüksus koosneb staabist ja allüksustest.

 (3) Väeüksuste tüüpsuurused, ülesehitus, allüksuste nimetused, kuulumine väeliiki ja relvaliiki määratakse kaitseväe põhimääruses.

 (4) Väeüksuste jagunemise alalises valmiduses olevateks väeüksusteks, kiirreageerimisväeüksusteks ja põhivalmiduses olevateks väeüksusteks määrab Vabariigi Valitsus kaitseväe põhimääruses.

 (5) Kaitseminister kehtestab nõuded väeüksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele.

§ 14. Rahuaja üksused

 (1) Rahuaja väeüksused ja nende allüksused jagunevad alalisteks, ajutisteks ning reservüksusteks.

 (2) Alaline üksus on täielikult või osaliselt kaadrikaitseväelastest ja ajateenijatest formeeritud alalise asukohaga väeüksus.

 (3) Alalist väeüksust nimetatakse väeosaks.

 (4) Reservüksus on alaliste üksuste baasil välja õpetatud ning kokku harjutatud üksus reservis, mis kutsutakse kokku õppekogunemise või mobilisatsiooni käigus.

 (5) Kaitseväe juhataja võib moodustada kooskõlastatult kaitseministriga konkreetse eesmärgi täitmiseks määratud ajaperioodiks ajutisi üksuseid.

§ 15. Sõjaaja üksused

 (1) Sõjaaja väeüksused ja nende allüksused formeeritakse rahuaja väeüksuste või alaliste struktuuriüksuste ja kaitseväe õppeasutuste baasil mobilisatsiooni käigus.

 (2) Sõjaaja üksuste koosseis määratakse sõjalise kaitse strateegilises kavas.

 (3) Kaitseväe ülemjuhataja võib moodustada konkreetse eemärgi täitmiseks ajutisi üksusi.

§ 16. Kaitseringkond

 (1) Kaitseringkond on kindla territoriaalse vastutusalaga väeüksus.

 (2) Eesti Vabariigi territooriumi jagunemise kaitseringkondade vastutusaladeks määrab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 17. Eraldiseisvad staabid ja muud kaitseväe struktuuriüksused

 (1) Eraldiseisvad staabid on Kaitseväe Peastaap ja väeliikide staabid.

 (2) Muud kaitseväe struktuuriüksused on Kaitseväe Logistikakeskus, Sõjaväepolitsei ja kaitseväe õppeasutused.

§ 18. Kaitseväe Peastaap

 (1) Kaitseväe Peastaap on kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanded on:
 1) kaitseväe juhataja nõustamine ja tema tegevuse tagamine;
 2) kaitseväe tegevuse planeerimine ja kaitseväe eelarve projekti koostamine;
 3) kaitseväe väljaõppe korraldamine;
 4) kaitseväe sõjaliste operatsioonide planeerimine ja koordineerimine;
 5) kaitsejõudude mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine;
 6) sisekontrolli ja siseauditi korraldamine kaitseväes;
 7) muud seadusest ja põhimäärusest tulenevad ülesanded.

 (2) Kaitseväe Peastaapi juhib Kaitseväe Peastaabi ülem. Kaitseväe juhataja juhib vahetult käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 6 nimetatud ülesannete täitmist.

§ 19. Väeliikide staabid

 (1) Väeliigi staap on kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanneteks on väeliigi ülema nõustamine ja tema tegevuse tagamine, väeliigi tegevuse planeerimine ja korraldamine ning muude seadusest või põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmine.

 (2) Väeliigi staapi juhib väeliigi staabi ülem.

§ 20. Kaitseväe Logistikakeskus

  Kaitseväe Logistikakeskus on kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanneteks on kaitseväe logistilise toetuse korraldamine ja muude seadusest või põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmine.

§ 21. Sõjaväepolitsei

 (1) Sõjaväepolitsei on kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanneteks on järelevalve teostamine kaitseväe distsipliini üle, süütegude menetlemine oma pädevuse piires ja muude seadusest või põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmine.

 (2) Sõjaväepolitsei õigused ja kohustused oma ülesannete täitmisel sätestab seadus.

§ 22. Kaitseväe õppeasutused

 (1) Kaitseväe õppeasutused on kaitseväe struktuuriüksused, mille ülesandeks on sõjaväelise hariduse andmine.

 (2) Kaitseväe õppeasutused on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja Kaitseväe Võru Lahingukool.

 (3) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on rakenduskõrgkool rakenduskõrgkooli seaduse tähenduses.

 (4) Kaitseväe Võru Lahingukool on kutseõppeasutus kutseõppeasutuste seaduse tähenduses.

3. peatükk KAITSEVÄE JUHTIMINE 

§ 23. Kaitseväe juhtimise alused

 (1) Kaitseväge juhib rahu ajal ainujuhtimise põhimõttel kaitseväe juhataja, kes allub kaitseministrile. Kaitseministril ei ole käsuõigust kaitseväe juhataja üle käesoleva seaduse § 27 mõistes.

 (2) Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses on Kaitseväe Peastaabi ülem, väeliikide ülemad, Sõjaväepolitsei ülem, Kaitseväe Logistikakeskuse ülem, kaitseväe õppeasutuste ülemad, kaitseväe peainspektor, kaitseväe peaaudiitor ning kaitseväe põhimääruses määratud väeüksuste ülemad.

 (3) Väeliigi ülema vahetus alluvuses on väeliigi staabi ülem ning väeliigi koosseisu kuuluvate väeüksuste ülemad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 5 nimetatud väeüksuste ülemad.

 (4) Maaväe ülema alluvuses on kaitseringkondade ülemad.

 (5) Kaitseringkonna ja brigaadi ülema vahetus alluvuses on kaitseväe põhimääruses antud väeüksuste ülemad.

§ 24. Kaitseväe juhataja ülesanded

  Kaitseväe juhataja:
 1) juhib kaitseväe tegevust ja korraldab kaitseväe pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist;
 2) esindab kaitseväge ja annab volitusi kaitseväe esindamiseks väeliikide või struktuuriüksuste ülematele;
 3) sõlmib ja lõpetab tegevteenistuslepinguid ning määrab ametikohale ja vabastab ametikohalt kaitseväelasi oma pädevuse piires kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras;
 4) nimetab ametisse ja vabastab ametist kaitseväe ametnikud ning sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud asutuse abiteenistujatega või volitab nimetatud ülesandeid täitma väeliigi või struktuuriüksuse ülema;
 5) esitab kaitseministrile kaitseväe eelarve projekti;
 6) korraldab kaitseväe raamatupidamist või annab volitusi raamatupidamise korraldamiseks kaitseväe põhimääruses sätestatud korras;
 7) käsutab kaitseväe eelarvelisi vahendeid või annab volitusi eelarveliste vahendite käsutamiseks kaitseväe põhimääruses sätestatud korras;
 8) korraldab kaitseväe valdusesse antud riigivara kasutamist kooskõlas riigivaraseadusega;
 9) korraldab riigisaladuse kaitset kaitseväes kooskõlas õigusaktidega;
 10) vastutab kaitseväe tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest, eelarvevahendite sihipärase kasutamise eest ning annab aru kaitseministrile;
 11) inspekteerib ja teostab teenistuslikku järelevalvet kaitseväe struktuuriüksuste ja ametiisikute tegevuse üle;
 12) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

§ 25. Väeliigi ülem

  Väeliiki juhib väeliigi ülem, kes korraldab väeliigi koosseisu kuuluvate väeüksuste ülesannete täitmist ja täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

§ 26. Ülem

 (1) Ülem on kaitseväelane, kes juhib temale teenistuslikult allutatud kaitseväelaste tegevust.

 (2) Ülemal on talle alluvate kaitseväelaste suhtes käsuõigus. Kaitseväe distsiplinaarseaduses sätestatud juhul on ülemal talle alluvate kaitseväelaste suhtes distsiplinaarvõim.

 (3) Vahetu ülem on kaitseväelasele kõige lähem ülem, kellele kaitseväelane teenistuslikult allub.

 (4) Otsesed ülemad on vahetu ülem ja vahetust ülemast kõrgemad ülemad, kellele kaitseväelane teenistuslikult allub.

 (5) Kaitseväe kõrgem ülem on rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja.

 (6) Ülem vastutab talle või talle alluvale kaitseväelasele ja muule isikule antud ülesannete õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest.

 (7) Kaitseväelane on talle alluvate ametnike ja abiteenistujate suhtes ülemus avaliku teenistuse seaduse tähenduses. Kui kaitseväe struktuuriüksust või selle osa juhib ametnik, on ta alluvate suhtes ülemus avaliku teenistuse seaduse tähenduses ning tema ametinimetus on juhataja.

§ 27. Käsuõigus

  Käsuõigus on ülema ametikohast tulenev või kõrgema ülema poolt üle antud õigus ja kohustus anda käske oma pädevuse ulatuses.

§ 28. Käsuõiguse üleandmine

 (1) Ülem võib talle alluva väeüksuse või allüksuse ülema käsuõiguse teisele talle alluvale kaitseväelasele käsuga ajutiselt üle anda.

 (2) Käsuõiguse üleandmise käsk peab sisaldama täpset ülesannet, mille täitmiseks käsuõigus üle antakse ning kui kauaks käsuõigus üle antakse.

 (3) Käsuõiguse üleandmisel ei saa anda üle distsiplinaarvõimu. Käsuõiguse üleandmine ei muuda väeüksuse alalist struktuuri ega koosseisu.

 (4) Käsuõiguse üleandmisega võib moodustada ajutisi väeüksusi või allüksusi.

 (5) Kaitseminister kehtestab määrusega käsuõiguse üleandmise korra ning võib kehtestada määrusega käsuõiguse üleandmise ulatuse.

 (6) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemisel toimub käsuõiguse üleandmine teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni pädevale ülemale või vastuvõtmine pädevalt ülemalt rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 29. Käsk

 (1) Käsk on ülema tahte väljendus suulises, kirjalikus või märguande vormis.

 (2) Käsk peab olema kooskõlas seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega.

 (3) Käsk ei tohi ületada käsu andja käsuõiguse ulatust.

 (4) Suuline või kirjalik käsk peab sisaldama nõutava tegevuse eesmärki, täpset ülesannet ja täitmise tähtaega.

 (5) Kui käsu saaja ei saanud käsust aru, on ta kohustatud küsima käsu andjalt selgitusi.

 (6) Käsu tohib anda teenistuskohustuste täitmiseks. Käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud juhtudel võib anda teenistuskohustustevälise käsu.

 (7) Käsu saaja on kohustatud vastuvaidlematult täitma saadud käsud. Käsu saaja on kohustatud täitma ka teenistusalased käsud, mille täitmise kohustus ei tulene tema ametikohast.

§ 30. Teenistuskohustusteväline käsk

 (1) Kaitseväelane on kohustatud täitma teenistuskohustustevälise käsu, kui käsu täitmine on vajalik õnnetuse tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks või õnnetusjuhtumi korral inimelu päästmiseks või tervise kaitsmiseks või vara hävimise või riknemise kiireks ärahoidmiseks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel annab käsu ülem või kõrgema auastmega kaitseväelane.

§ 31. Eripädevusest tulenev käsk

 (1) Kaitseväelane, kes on määratud ametikohale või kellele on antud teenistusülesanne, mille puhul on ette nähtud erivolitusi eeldav pädevus, annab käske oma ametikohast või teenistusülesandest tulenevalt kõigile kaitseväelastele sõltumata ametikohast või auastmest.

 (2) Erivolitusi eeldav pädevus on:
 1) vahiteenistusse määratud kaitseväelasel;
 2) Sõjaväepolitsei ülesandeid täitval kaitseväelasel;
 3) laeva või õhusõiduki meeskonna koosseisu kuuluval kaitseväelasel laeva või õhusõiduki pardal ohutuse tagamiseks.

§ 32. Käsu täitmine

 (1) Käsu annab vahetu ülem. Vahetust ülemast kõrgemalt ülemalt saadud käsk tuleb täita ja sellise käsu saamisest on kaitseväelane kohustatud esimesel võimalusel ette kandma oma vahetule ülemale.

 (2) Käsu saaja valib käsu täitmise viisi, mis kooskõlas õigusaktidega võimaldab kõige otstarbekamalt täita käsuga antud ülesande nõutud tähtaja jooksul.

 (3) Kui kaitseväelane saab kaks või rohkem käsku, mis takistavad üksteise täitmist, kannab ta iga järgneva käsu andjale ette eelmistest täitmata käskudest. Kui viimase käsu andja nõuab oma käsu viivitamatut täitmist, peab käsu saaja selle täitma ja varem antud käskude täitmata jätmise eest vastutab viimase käsu andja.

§ 33. Tühine käsk

 (1) Käsk on tühine, kui:
 1) käsk kohustab toime panema süütegu;
 2) käsu eesmärk on alandada käsu saaja või kolmanda isiku inimväärikust;
 3) käsk ei ole antud teenistuslikul eesmärgil, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud juhtudel;
 4) käsust ei selgu käsu andja.

 (2) Tühist käsku ei tohi anda.

 (3) Tühist käsku ei pea täitma.

 (4) Tühise käsu saamisest peab käsu saaja viivitamata ette kandma oma vahetule ülemale. Kui tühise käsu andis vahetu ülem, peab käsu saaja käsu saamisest viivitamata ette kandma vahetu ülema ülemale. Kui tühise käsu andis vahetu ülemana kaitseväe juhataja, peab käsu saaja käsu saamisest viivitamata ette kandma kaitseministrile.

§ 34. Keelatud käsk

 (1) Keelatud on anda käsku:
 1) mis on vastuolus seadusega;
 2) mis ületab käsu andja käsuõiguse ulatust;
 3) mis nõuab tegusid, mille sooritamiseks käsu saajal ei ole õigust;
 4) mille täitmine on põhjendamatult ohtlik käsu saaja või teiste isikute elule, tervisele või varale.

 (2) Keelatud käsu peab täitma.

 (3) Keelatud käsu saamisest peab käsu saaja pärast käsu täitmist ette kandma oma vahetule ülemale. Kui keelatud käsu andis vahetu ülem, peab käsu saaja keelatud käsu saamisest ette kandma vahetu ülema ülemale. Kui keelatud käsu andis vahetu ülemana kaitseväe juhataja, peab käsu saaja käsu saamisest viivitamata ette kandma kaitseministrile.

§ 35. Vastutus käsu täitmise tagajärgede eest

 (1) Käsu täitmise tagajärgede eest vastutab käsu andja.

 (2) Käesoleva seaduse § 33 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul vastutavad käsu täitmise tagajärgede eest nii käsu andja kui ka käsu täitja.

 (3) Käesoleva seaduse § 33 lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul vastutab käsu täitmise tagajärgede eest käsu täitja.

 (4) Keelatud või tühise käsu andnud ülem võetakse sellise käsu andmise eest distsiplinaar- või kriminaalvastutusele.

4. peatükk KAITSEVÄELUURE 

§ 36. Kaitseväeluure

 (1) Kaitseväe struktuuriüksused koguvad ja töötlevad oma pädevuse piires riigi sõjaliseks kaitsmiseks või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni läbiviimiseks vajalikke andmeid (edaspidi kaitseväeluure).

 (2) Kaitseväe struktuuriüksused koguvad ja töötlevad riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamiseks või tõkestamiseks vajalikke andmeid ainult riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud juhtudel ja korras.

§ 37. Kaitseväe volitused kaitseväeluure teostamisel

 (1) Kaitseväel on õigus kaitseväeluure teostamiseks koguda ja töödelda:
 1) väljaspool üldkasutatavat Eesti Vabariigi territooriumil asuvat elektroonilise side võrku edastatavaid või levivaid signaale;
 2) pilte või kujutisi maa- või merepinna ning väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi asuva või loata Eesti Vabariigi territooriumile sisenenud objekti kohta;
 3) muudelt teabevaldajatelt avaliku teabe seaduses või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud alustel saadud juurdepääsupiiranguga või salajast teavet;
 4) käesoleva seaduse §-s 39 nimetatud viisil saadud teavet või
 5) muul viisil avalikest allikatest saadud teavet.

 (2) Kaitseväe volitusi luure teostamisel rahvusvahelise sõjalise operatsiooni käigus välisriigi territooriumil reguleeritakse välislepinguga. Välislepingus reguleerimata juhul on kaitseväel rahvusvahelise sõjalise operatsiooni käigus välisriigi territooriumil õigus koguda andmeid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud viisil ning isikute küsitlemisega ja varjatud jälgimisega. Teabe kogumisel arvestatakse rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ja norme.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud viisil võivad teavet koguda üksnes kaitseväe põhimääruses määratud kaitseväe struktuuriüksused.

§ 38. Teabe kogumise meetodid ja vahendid

  Kaitseväe poolt käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel teabe kogumisel ning lõike 2 alusel varjatud jälgimisega teabe kogumisel kasutatavad meetodid ja vahendid määrab kindlaks kaitseminister määrusega.

§ 39. Ametiabi kaitseväeluure teostamiseks

 (1) Kaitseväe juhataja võib taotleda Teabeametilt halduskoostöö seaduses ettenähtud ametiabi andmise alustel ja korras riigi sõjaliseks kaitsmiseks vajaliku teabe kogumist julgeolekuasutuste seaduse §-des 23, 25 ja 26 sätestatud volituste rakendamisega.

 (2) Abi antakse juhul, kui teabe kogumine muul õiguspärasel viisil ei ole võimalik või oleks ebaproportsionaalselt raske ning kogutav teave on riigi sõjaliseks kaitsmiseks vältimatult vajalik.

 (3) Teabeamet esitab Kaitseministeeriumile iga nelja kuu järel kirjaliku ülevaate kaitseväe juhataja taotlusel rakendatud volituste ja nendega saadud andmete kohta.

§ 40. Isiku teavitamine kasutatud vahenditest

  Kaitsevägi teavitab isikut, kelle põhiõigusi käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 1 või §-s 39 sätestatud viisil piiratakse, kasutatud abinõudest ja põhiõiguste piiramise asjaoludest viivitamata, kui see ei ohusta piirangu eesmärki, või sellise ohu lõppemisel.

§ 41. Osalemine julgeolekuasutuste tegevuses

 (1) Julgeolekuasutused teevad kaitseväge puudutavate luure- ja vastuluureülesannete täitmisel seaduses sätestatud ulatuses koostööd kaitseväega.

 (2) Kaitseväe struktuuriüksustel ja nende teenistujatel on õigus julgeolekuasutuste poolt kaasatuna osaleda kaitseväge puudutavates luure- ja vastuluureoperatsioonides.

§ 42. Kaitseväeluure koordineerimine

 (1) Kaitseväeluure ja julgeolekuasutuste tegevust koordineerib julgeolekuasutuste seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud komisjon.

 (2) Julgeolekuasutuste seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud riigi julgeolekuteabe kogumise ja analüüsimise kavas sätestatakse kaitseväeluurele esitatavad ülesanded ja kogutava teabe kava vastavalt selle olulisusele.

§ 43. Andmete säilitamine ja aruandlus

 (1) Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktides 1–4 ja lõikes 2 ning vajaduse korral § 37 lõike 1 punktis 5 sätestatud viisil kogutud teabe dokumenteerib kaitsevägi teabetoimikutes. Toimiku pidamise, säilitamise ja hävitamise korra kehtestab kaitseminister määrusega.

 (2) Kaitsevägi esitab Kaitseministeeriumile iga nelja kuu järel kirjaliku ülevaate tema poolt kaitseväeluure teostamisel kogutud andmete ja nende saamiseks kasutatud vahendite ja meetodite kohta.

5. peatükk JÕU KASUTAMINE KAITSEVÄE POOLT 

§ 44. Jõu kasutamine kaitseväe poolt

 (1) Jõu kasutamine käesoleva seaduse tähenduses on kaitseväe poolt füüsilise jõu, erivahendi, relva või lahingutehnika kasutamine eesmärgiga kaitsta riiki sõjaliselt, osaleda rahvusvahelises sõjalises operatsioonis või täita käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud ülesandeid.

 (2) Kaitseminister võib kooskõlas käesolevas peatükis sätestatuga anda kaitseväele täpsustavaid juhiseid jõu kasutamiseks.

§ 45. Jõu kasutamine kaitseväe poolt riigi sõjaliseks kaitsmiseks

  Kaitsevägi kasutab jõudu riigi sõjaliseks kaitsmiseks:
 1) sõjaseisukorra ajal;
 2) rahuajal väljastpoolt Eesti riigi territooriumi Eesti riigi vastu suunatud ründe tõrjumisel;
 3) tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumisel.

§ 46. Kaitseväe poolt riigi sõjaliseks kaitsmiseks jõu kasutamise otsustamine

 (1) Sõjaseisukorra ajal otsustab kaitseväe poolt jõu kasutamise alustamise kaitseväe ülemjuhataja.

 (2) Rahuajal väljastpoolt Eesti riigi territooriumi Eesti riigi vastu suunatud ründe puhul otsustab kaitseväe poolt jõu kasutamise alustamise kaitseminister või pädev ülem. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega asjaolud, mille korral ülem on pädev otsustama jõu kasutamise alustamist.

 (3) Käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud tõrjemeetmete ja jõu kasutamise otsustab kaitseminister või Vabariigi Valitsuse volitatud minister, teavitades sellest koheselt Vabariigi Presidenti.

§ 47. Jõu kasutamine tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumiseks

 (1) Kaitseväge võib kasutada tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumiseks, kui on alust arvata, et tsiviilõhusõiduki lendu on ebaseaduslikult sekkutud ning seda võidakse kasutada inimeste või vara kahjustamiseks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul on kaitseväel õigus tõrjuda õhusõiduk Eesti õhuruumist välja, sundida õhusõidukit maanduma või hoiatada õhusõiduki lendu sekkunud isikuid jõu kasutamise eest, sealhulgas teha hoiatuslaske.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõrjemeetmed ei anna tulemusi või nende kasutamine ei ole võimalik ning:
 1) õhusõiduk ei lenda kehtiva lennuplaani järgi;
 2) õhusõiduk ei allu lennujuhtide või riiklike õhusõidukite pilootide korraldustele ja
 3) visuaalne kontroll riiklikult õhusõidukilt ning muu info annab alust eeldada, et tsiviilõhusõidukiga kavatsetakse rünnet väljaspool õhusõidukit viibivate isikute surma põhjustamiseks,on kaitseväel õigus käesoleva seaduse alusel kehtestatud korras kasutada tsiviilõhusõiduki vastu jõudu.

 (4) Tsiviilõhusõiduki vastu tohib jõudu kasutada vaid juhul, kui ühegi teise vahendiga ei ole võimalik rünnet ära hoida, ja tingimusel, et jõu kasutamisega kaasnev kahju on oluliselt väiksem kui ründega kaasnev võimalik kahju. Meetmete rakendamiseks tuleb valida selline viis, mis eeldatavasti toob kaasa kõige vähem kahjustusi.

 (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisele võib kaasata Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõude.

 (6) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega tsiviilõhusõiduki tekitatava ohu määratlemise ja sellele ohule reageerimise korra ning kaitseväe poolt tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumiseks relvastatud jõu kasutamise või sellega ähvardamise korra.

§ 48. Jõu kasutamine kaitseväe poolt osalemisel rahvusvahelises sõjalises koostöös

  Kaitsevägi kasutab jõudu rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemisel rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 49. Jõu kasutamine kaitseväe poolt muude ülesannete täitmisel

 (1) Kaitsevägi kasutab jõudu:
 1) kaitseväedistsipliini tagamisel kaitseväe julgeolekualal;
 2) eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal eriolukorra ja erakorralise seisukorra seadustes ettenähtud juhtudel;
 3) kaitseväe julgeolekuala või julgeolekualal viibiva kaitseväelase vastu suunatud ründe tõrjumisel või käesoleva seaduse §-des 55 ja 56 sätestatud meetmete tagamisel.

 (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisel kasutab kaitsevägi jõudu politseiseaduses ettenähtud korras.

 (3) Kaitseväelasele lubatud aktiivse kaitse vahendid on käerauad, teenistuskoer, sidumisvahend, rahustustool ja rahustussärk. Sidumisvahendit võib kasutada juhul, kui käeraudu ei ole võimalik kasutada, ning tingimusel, et see ei sea ohtu isiku elu, ei tekita talle kehavigastust ega põhjusta suurt füüsilist valu. Sidumisvahendi kasutamine tuleb lõpetada esimesel võimalusel, asendades selle vajaduse korral käeraudadega.

 (4) Kaitseväelasele lubatud relvad on külmrelv, gaasirelv ja tulirelv.

 (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisel kaitseväelasele ette nähtud passiivse kaitse vahendite loetelu kehtestab kaitseminister määrusega.

6. peatükk KAITSEVÄE JULGEOLEKUALA 

§ 50. Kaitseväe julgeolekuala

  Kaitseväe julgeolekuala (edaspidi julgeolekuala) on:
 1) kaitseväe territoorium;
 2) kaitseväe laevad, lennuvahendid ja sõidukid;
 3) territoorium, mille kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud ülem on ajutiselt julgeolekualana määratlenud (edaspidi ajutine julgeolekuala).

§ 51. Julgeolekuala tähistamine

 (1) Julgeolekuala peab olema tähistatud kõrvalisele isikule arusaadaval viisil.

 (2) Julgeolekuala tähistamise korra kehtestab kaitseminister määrusega.

§ 52. Isiku kohustused julgeolekualal

 (1) Isik ei tohi julgeolekualal viibida ilma pädeva kaitseväelase antud loata.

 (2) Julgeolekualal viibiv isik peab täitma kaitseväelase korraldusi.

§ 53. Kaitseväe territoorium

 (1) Kaitseväe territoorium käesoleva seaduse tähenduses on alaliselt kaitseväe valduses olev territoorium.

 (2) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja territooriumil ei või kõrvaline isik viibida kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikaliste harjutuste, õppuste, laskmiste, lõhketööde või relvade, lahingumoona, lahingu- ja muu tehnika katsetuste läbiviimise ajal ning see ala on sellekohaselt tähistatud.

 (3) Vabariigi Valitsus võib määrata korraldusega kaitseväe territooriumiks muid objekte, mis ei ole kaitseväe valduses, kui nende objektide valvamine või kaitsmine on tehtud ülesandeks kaitseväele.

§ 54. Ajutine julgeolekuala

 (1) Kaitsevägi võib ajutiselt julgeolekualana piiritleda territooriumi, millel tal on seadusest, muust õigusaktist või lepingust tulenev õigus viibida, kui see on seoses tema ülesannete täitmisega kaitseväe julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu.

 (2) Territooriumi võib piiritleda ajutise julgeolekualana üksnes sellises ulatuses ja nii kauaks, kui see on kaitseväe julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu.

 (3) Ajutine julgeolekuala tähistatakse esimesel võimalusel. Kaitsevägi teavitab ajutise julgeolekuala loomisest ja võimaluse korral kestusest viivitamata julgeolekuala asukohajärgset politseiprefektuuri ja kohalikku omavalitsust.

§ 55. Isiku kinnipidamine

 (1) Kaitseväelane võib kinni pidada julgeolekualal viibiva isiku, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta:
 1) viibib julgeolekualal ebaseaduslikult;
 2) on julgeolekualale sisenemisel või julgeolekualal toime pannud süüteo või
 3) ohustab oma käitumisega ennast või teisi.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel kinni peetud isik tuleb viivitamata juhatada julgeolekualalt välja ja vabastada.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud alusel kinni peetud isik tuleb viivitamata üle anda politseile.

§ 56. Isiku ja tema asjade läbivaatus

 (1) Kaitseväelane võib kinnipeetud isiku või temaga kaasas oleva asja, sealhulgas transpordivahendi läbi vaadata, kui on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teisi.

 (2) Kaitseväelasel on õigus võtta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ese või aine hoiule. Koos kinnipeetud isiku üleandmisega antakse politseile üle ka isiku või tema asja läbivaatusel hoiule võetud ese või aine. Isiku vabastamisel tagastatakse talle ese või aine viivitamata, välja arvatud juhul, kui eseme või aine omamiseks on vajalik luba, mis isikul puudub.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 57. Seaduse rakendamine

 (1) Kaitseväe struktuuriüksused korraldatakse ümber üheks valitsusasutuseks 2009. aasta 1. jaanuariks.

 (2) Kaitseväe struktuuriüksuste valduses olev vara loetakse kaitseväele üleantuks ning kaitseväe poolt vastuvõetuks alates 2009. aasta 1. jaanuarist.

 (3) Kaitseväe struktuuriüksuste kaitseväelaste ja teenistujate teenistuse jätkamisel kaitseväe koosseisus ettenähtud ameti- või abiteenistuskohtadel või nende teenistus- või töösuhete lõpetamisel kohaldatakse vastavalt kas kaitseväeteenistuse seaduse § 105 lõike 1 punktis 2, avaliku teenistuse seaduse § 115 lõikes 2 või Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-s 6 sätestatut. Kaitseväe õppeasutuste õppejõududele, kellega sõlmitakse tööleping, ei maksta nende teenistusest vabastamisel avaliku teenistuse seaduse § 131 lõikes 1 sätestatud hüvitust.

 (4) Kaitseväe struktuuriüksuste teenistujad, kelle teenistusülesanded ja ametinimetus üheks valitsusasutuseks ühendamise tõttu ei muutu või kelle ametinimetuse muutmisega ei muutu tööülesanded, jätkavad teenistust alates 2009. aasta 1. jaanuarist kaitseväe koosseisus ning nende suhtes ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud avaliku konkursi läbiviimise kohustust.

 (5) Kõikides õigussuhetes, milles Eesti Vabariik on esindatud kaitseväe struktuuriüksuste kaudu, loetakse alates 2009. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks kaitsevägi.

§ 58. Alkoholiseaduse muutmine

Alkoholiseaduse (RT I 2002, 3, 7; 2008, 8, 58) § 41 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«5) kaitsevägi.»

§ 59. Avaliku koosoleku seaduse muutmine

Avaliku koosoleku seaduse (RT I 1997, 30, 472; 2006, 26, 191) § 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) Kaitseväe struktuuriüksuse territooriumil ja sellele lähemal kui 50 meetrit;»

§ 60. Avaliku teabe seaduse muutmine

Avaliku teabe seaduses (RT I 2000, 92, 597; 2007, 68, 420) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontroll, kohtud, valitsusasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud on kohustatud pidama teabe avalikustamiseks veebilehte.»;

2) paragrahvi 35 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõna «üksuste».

§ 61. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduses (RT I 1995, 16, 228; 2008, 8, 57) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik-õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel.»;

2) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 6 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«9) Kaitseliit;»;

4) seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:

«§ 71. Kaitseväe õppeasutuste õppejõud

Kaitseväe õppeasutuste õppejõud, kes ei ole kaadrikaitseväelased, võetakse tööle töölepingu alusel.»

§ 62. Eesti lipu seaduse muutmine

Eesti lipu seaduse (RT I 2005, 20, 126) § 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, Riigikontrolli, õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, Kaitseväe Peastaabi, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonele või hoone juures asuvatesse lipumastidesse heisatakse koos Eesti lipuga Euroopa Liidu lipp Euroopa päeval ja Euroopa Parlamendi valimise päeval.»

§ 63. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine

Julgeolekuasutuste seaduses (RT I 2001, 7, 17; 2008, 3, 21) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamine kaitseväes toimub käesolevas seaduses sätestatud korras, kui kaitseväe korralduse seadus ei sätesta teisiti.»;

2) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) vastuluure teostamine riigi välisesinduste ja nende kaitseväe struktuuriüksuste või nende teenistujate kaitseks, mis asuvad väljaspool riigi territooriumi;»;

3) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Elektroonilisel viisil teabe kogumisel osutab Teabeamet ametiabi Kaitsepolitseiametile.»;

4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

«(21) Kaitseväeluure teostamisel osutab Teabeamet ametiabi kaitseväele.»;

5) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Vabariigi Valitsus kehtestab korraldusega iga aasta kohta riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava. Riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kavas sätestatakse julgeolekuasutustele ja kaitseväele kaitseväeluure teostamisel esitatavad ülesanded ja kogutava teabe kava vastavalt selle olulisusele.»;

6) paragrahvi 11 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Julgeolekuasutuste teabevahetus toimub riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava alusel.»

§ 64. Jälitustegevuse seaduse muutmine

Jälitustegevuse seaduses (RT I 1994, 16, 290; 2007, 16, 77) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«4) Sõjaväepolitsei»;

2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

«(12) Sõjaväepolitsei teostab jälitusmenetlust ainult käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 5 nimetatud ajenditel.»

§ 65. Kaitseliidu seaduse muutmine

Kaitseliidu seaduse (RT I 1999, 18, 300; 2008, 1, 8) § 11 lõike 7 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) Kaitseliidu tegevuskava koostamise korraldamine koostöös Kaitseväe Peastaabiga;».

§ 66. Kaitseväe distsiplinaarseaduse muutmine

Kaitseväe distsiplinaarseaduses (RT I 1997, 95/96, 1575; 2006, 31, 235) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 11 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «ning garnisoniülemal ja -komandandil»;

3) paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Teenistusmärgi, lisapuhkuse, rahalise preemia ja hinnalise kingituse andmise õigus on kaitseväe struktuuriüksuse ja väeliigi ülemal ning nende otsestel ülematel.»

4) paragrahvi 141 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Distsiplinaarkinnipidamise määramise õigus on kaitseväe struktuuriüksuse ja väeliigi ülematel ja nende otsestel ülematel. Distsiplinaarkinnipidamise võib määrata ka struktuuriüksuse korrapidaja ja Sõjaväepolitsei ülesandeid täitev kaitseväelane, kes peab teatama distsiplinaarkinnipidamise määramisest viivitamata eelmises lauses nimetatud struktuuriüksuse ülemale.»; (õ) 9.09.2008 16:15

5) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse läbivalt pärast sõna «(laevast)» sõnadega «või kaitseväe õppeasutusest»;

6) paragrahvi 22 lõikes 1 asendatakse sõnad «väeosa või garnisoni» sõnaga «väeüksuse»;

7) paragrahvi 22 lõikes 3 asendatakse sõnad «väeosa ülemal ja väeosa ülema otsesel ülemal» sõnadega «kaitseväe struktuuriüksuse ja väeliigi ülemal ning nende otsestel ülematel»;

8) paragrahvi 25 lõikes 2 asendatakse sõnad «väeosa ülemal ja väeosa ülema otsesel ülemal» sõnadega «kaitseväe struktuuriüksuse ja väeliigi ülemal ning nende otsestel ülematel»;

9) paragrahvi 251 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Ametipalga vähendamise õigus on ülemal, kelle pädevuses on vastava ametipalga määramine.»;

10) paragrahvi 26 lõikes 3 asendatakse sõna «väeosale» sõnadega «vahetule ülemale»;

11) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Ametikohale mittevastavuse hoiatuse tegemise õigus on ülemal, kelle pädevuses on vastavale ametikohale määramine.»;

12) paragrahvi 34 punktis 9 ning §-des 43 ja 44 asendatakse sõna «põhiväeliigi» sõnaga «väeliigi»;

13) paragrahvi 34 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«10) Kaitseväe Peastaabi ülem;»;

14) paragrahvi 34 lõikes 11 asendatakse sõnad «üksuse või allüksuse» sõnadega «kaitseväe struktuuriüksuse»;

15) paragrahvi 34 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvis 44 ja § 54 lõikes 4 asendatakse sõnad «Kaitsejõudude Peastaap» sõnadega «Kaitseväe Peastaap» vastavas käändes;

17) paragrahvi 47 lõikes 2 asendatakse sõnad «väeosa korrapidaja, garnisoniülem või garnisonikomandant» sõnadega «struktuuriüksuse korrapidaja»;

18) paragrahvi 48 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Teenistusliku juurdluse läbiviija määrab kaitseväe struktuuriüksuse või väeliigi ülem või tema otsene ülem kahe tööpäeva jooksul pärast distsiplinaarsüüteo toimepanemist või avastamist. Arvestades süüteo raskust ja teisi asjaolusid, võib teenistusliku juurdluse läbiviijaks määrata Sõjaväepolitsei.»;

19) paragrahvi 51 punktis 7 asendatakse sõna «üksuse» sõnadega «väeüksuse või allüksuse»;

20) paragrahvi 52 lõikes 4 asendatakse sõna «väeosa» läbivalt sõnaga «teenistuskoht» vastavas käändes;

21) paragrahvi 54 lõikes 4 asendatakse sõna «väeosades» sõnaga «teenistuskohtades»;

22) paragrahvi 55 lõikes 2 asendatakse sõna «väeosa» sõnaga «teenistuskoha»;

23) paragrahvi 61 punktis 2 ja § 65 lõikes 1 asendatakse sõna «väeosa» sõnaga «väeüksuse»;

24) paragrahvi 62 lõikes 3 asendatakse sõnad «väeosa (allüksuse)» sõnaga «väeüksuse».

§ 67. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses (RT I 2000, 28, 167; 2007, 65, 406) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad «Kaitsejõudude Peastaap» sõnadega «Kaitseväe Peastaap» vastavas käändes;

2) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna «põhiväeliik» sõnaga «väeliik» ja sõna «põhiväeliigid» sõnaga «väeliigid» vastavas käändes;

3) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõnad «sõjaaja üksus» sõnadega «sõjaaja üksus ja reservüksus» ning sõnad «sõjaaja üksused» sõnadega «sõjaaja üksused ja reservüksused» vastavas käändes;

4) paragrahvi 3 lõikes 71 asendatakse sõnad «sõjaaja üksuste» sõnadega «sõjaaja ametikohtade»;

5) paragrahvi 11 lõikes 1 asendatakse sõna «üksuses» sõnaga «väeosas» ja lõikes 2 asendatakse läbivalt sõna «kaitseväeüksuses» sõnaga «väeüksuses»;

6) paragrahvi 15 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(6) Riviametikoht on ülema ametikoht.»;

7) paragrahvi 151 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Sõjaaja ametikoht on ametikoht kaitseväe sõjaaja üksuses või reservüksuses, mis täidetakse õppekogunemise või mobilisatsiooni käigus reservväelase, kaadrikaitseväelase või vastava väljaõppe saanud ajateenijaga. Kaitseväelase määramine sõjaaja ametikohale jõustub käesolevas paragrahvis sätestatud korras.»;

8) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kaitseväelase teenistust kaitseväes ja Kaitseliidus korraldavad ja selle eest kannavad vastutust ainujuhtimise põhimõttel põhiseaduses ning seaduses sätestatud tingimustel ja korras oma pädevuse piires kaitseväe struktuuriüksuste ülemad, väeliikide ülemad ning nende otsesed ülemad.»;

9) paragrahvi 18 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 18 lõikes 5 asendatakse sõnad «Kõrgem ülem» sõnadega «Otsene ülem»;

11) paragrahvi 21 lõiked 1, 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 21 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(5) Nende ametikohtade vastavus põhiametikohale, mille nimetus ei lange kokku käesoleva seaduse §-des 22–25 kehtestatud põhiametikohtade nimetusega, määratakse kindlaks kaitseväe struktuuriüksuse koosseisus põhiametikohtadele ettenähtud auastmete alusel.»;

13) paragrahvi 22 lõike 2 punktist 5 jäetakse välja sõna «rahuaja»;

14) paragrahvi 23 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«4) veebli auastmega ametikoht – rühmavanema ametikoht;»;

15) paragrahvi 31 lõikest 4 jäetakse välja sõnad «või asutuse»;

16) paragrahvi 32 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«1) sõdurite auastmeid – kaitseväe struktuuriüksuse ja väeliigi ülem;
2) allohvitseride auastmeid – kaitseväe juhataja, sõjaajal käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud ülem;»;

17) paragrahvi 51 lõigetes 4 ja 5 asendatakse sõnad «kaitseväe üksuste» sõnaga «väeosade»;

18) paragrahvi 51 lõikes 41 asendatakse sõna «üksuste» sõnaga «väeosade»;

19) paragrahvi 61 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «või väeosa ülemaga võrdsustatud ülema»;

20) paragrahvi 61 lõikest 4 jäetakse välja sõnad «või struktuuriüksusele»;

21) paragrahvi 64 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «või temaga võrdsustatud ülem»;

22) paragrahvi 68 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõna «üksuses» sõnadega «väeüksuses või allüksuses»;

23) paragrahvi 68 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Kui ajateenija on teeninud vähemalt 3/4 oma ajateenistuse kestusest, võib ta teenistusest vabastada ja lugeda tema ajateenistuskohustus täidetuks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2, 5 ja 6 toodud alustel väeosa ülem ning lõike 2 punktides 3 ja 4 toodud alustel väeliigi ülem või kaitseväe juhataja vahetus alluvuses oleva väeosa ülem.»;

24) paragrahvi 69 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «või temaga võrdsustatud ülema»;

25) paragrahvi 86 lõikes 5 asendatakse sõna «kaitseväeüksusesse» sõnaga «väeüksusesse»;

26) paragrahvi 89 lõikes 4 asendatakse sõnad «väeosa ülem või temaga võrdsustatud ülem» sõnadega «kaitseväe struktuuriüksuse või väeliigi ülem»;

27) paragrahvi 91 lõikes 1 asendatakse sõnad «kõrgem ülem» sõnadega «otsene ülem»;

28) paragrahvi 94 lõikes 2 asendatakse sõnad «kõrgema ülema» sõnadega «otsese ülema»;

29) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Kaitseväe juhtkonda kuuluvad Kaitseväe Peastaabi ülem, väeliikide ülemad ja Kaitseliidu ülem.»;

30) paragrahv 972 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 972. Kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) asendamine ja kaitseväe juhataja kohusetäitja

(1) Kui kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) ei saa puhkuse, haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu oma ülesandeid täita, täidab neid Kaitseväe Peastaabi ülem kaitseministri poolt määratud tähtaja jooksul.

(2) Kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) ametist vabastamise korral on uue kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) ametisse nimetamiseni Kaitseväe Peastaabi ülem kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja) ülesannetes.»;

31) paragrahvi 973 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 105 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiiri vähendamise ja sellest tuleneva teenistuse ümberkorraldamisega;»;

33) paragrahvi 105 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) väeüksuse või muu kaitseväe struktuuriüksuse ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamisega;»;

34) paragrahvi 106 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 106. Sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiiri vähendamise korral tegevteenistusse jäämise eelisõigus

(1) Kaadrikaitseväelase ametikohalt vabastamisel seoses koondamisega sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiiri vähendamise tõttu on eelisõigus tegevteenistusse jääda laitmatu teenistuskäigu, paremate teenistusalaste näitajate ja atesteerimistulemustega kaadrikaitseväelasel.»;

35) paragrahvi 106 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiiri vähendamise, kaitseväe struktuuriüksuse ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise korral on lepingut sõlmival ülemal õigus teha kaadrikaitseväelaste ümberpaigutusi, vabastades ametikohalt koondamise tõttu isiku, kelle ametikoht säilib, ning määrates sellele ametikohale teise kaadrikaitseväelase, kelle ametikoht koondatakse.»;

36) paragrahvi 113 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiiri vähendamise ja sellest tuleneva teenistuse ümberkorraldamise korral;»;

37) paragrahvi 126 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad «või temaga võrdsustatud ülema»;

38) paragrahvi 126 lõike 1 punktis 3 ja lõikes 4 asendatakse sõnad «või temaga võrdsustatud ülem» sõnadega «, kaitseväe õppeasutuse ülem» vastavas käändes; (õ) 9.09.2008 16:15

39) paragrahvi 127 lõikes 5 asendatakse sõnad «territoriaalse staabi» sõnaga «kaitseringkonna»;

40) paragrahvi 128 lõike 1 punktis 6, § 144 lõigetes 2, 4 ja 5 ning § 2154 lõikes 3 asendatakse sõnad «kaitseväe territoriaalne staap» sõnaga «kaitseringkond» vastavas käändes;

41) paragrahvides 129, 1291 ja 1292 asendatakse läbivalt sõnad «üksus» ja «kaitseväeüksus» sõnaga «väeüksus» vastavas käändes;

42) paragrahvi 1298 lõikest 6 jäetakse välja sõnad «või erikaitsepiirkonna»;

43) paragrahvi 130 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Reservväelane kutsutakse õppekogunemisele väeossa.»;

44) paragrahvi 132 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Kirjaliku taotluse õppekogunemisele kutsumisest vabastamiseks koos vabastamise alust tõendavate dokumentidega esitab reservväelane kaitseringkonnale, kes otsustab õppekogunemisele kutsumisest vabastamise.»;

45) paragrahvis 133 asendatakse sõnad «sõjaaja koosseisudes» sõnaga «koosseisudes» ja sõnad «kõrgema ülema» sõnadega «otsese ülema»;

46) paragrahvi 135 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «või temaga võrdsustatud ülem»;

47) paragrahvi 154 lõikes 6 asendatakse sõnad «Kõrgema ülema» sõnadega «Otsese ülema»;

48) paragrahvi 164 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) on puhkusel või lubatud ülema loal lahkuda teenistuskohast;»;

49) paragrahvi 170 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Puhkusele võib mitte lubada kaitseväelast, kes võtab osa kaitseväe struktuuriüksuse moodustamisest, ümberkorraldamisest või tegevuse lõpetamisest.»;

50) paragrahvi 170 lõike 2 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) kaitseväe struktuuriüksuses teeniva kaitseväelase vastava kaitseväe struktuuriüksuse ülem;
2) Kaitseliidu ülema, väeliikide ülemad ja kaitseväe struktuuriüksuse ülema – kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja);
3) kaitseväe juhataja – kaitseminister;»;

51) paragrahvi 173 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kaitseväe juhataja puhkuse võib riigikaitse huvides katkestada ja kutsuda ta teenistuskohustuste täitmisele kaitseminister.»;

52) paragrahvi 174 lõikes 1 asendatakse sõna «väeosa» sõnaga «teenistuskohta»;

53) paragrahvi 174 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Lähetamise õigus on kaitseväe struktuuriüksuse ja väeliigi ülemal või nende otsestel ülematel.»;

54) paragrahvi 174 lõikes 3 asendatakse sõnad «kõrgem ülem» sõnadega «otsene ülem»;

55) paragrahvi 175 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Kaitseväe juhataja lähetab välisriiki kaitseminister.»;

56) paragrahvid 177–179 tunnistatakse kehtetuks;

57) paragrahvi 186 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«4) struktuuriüksusega, mille üle ta teostab teenistuslikku järelevalvet;»;

58) paragrahvi 192 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

59) paragrahvi 212 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «või käsu»;

60) paragrahvi 212 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Struktuuriüksuse ülema või väeliigi ülema ebaseadusliku haldusakti või toimingu peale võib esitada vaide kaitseväe juhatajale (kaitseväe ülemjuhatajale) või kaebuse halduskohtule. Kaitseväe juhataja ebaseadusliku haldusakti või toimingu peale võib esitada vaide kaitseministrile või kaebuse halduskohtule.»;

61) paragrahvis 214 asendatakse sõnad «kõrgem ülem» sõnadega «otsene ülem».

§ 68. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduses (RT I 1997, 87, 1467; 2007, 45, 320) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 17 lõike 1 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 22 jäetakse välja sõnad «Kaitsejõudude Peastaabil». (õ) 9.09.2008 16:15

§ 69. Kirikute ja koguduste seaduse muutmine

Kirikute ja koguduste seaduses (RT I 2002, 24, 135; 2006, 61, 456) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 9. Usuliste talituste täitmine ravi-, õppe-, hoolekande- ja kinnipidamisasutustes ning kaitseväe struktuuriüksustes»;

2) paragrahvi 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Jumalateenistusi ja usulisi talitusi ravi-, õppe- ja hoolekandeasutustes korraldab usuline ühendus omaniku või asutuse juhi, kinnipidamisasutustes vangla direktori, kaitseväes struktuuriüksuse ülema ning Kaitseliidus maleva pealiku loal.»

§ 70. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

Lõhkematerjaliseaduse (RT I 2004, 25, 170; 2007, 66, 408) § 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti, ei kohaldata käesolevat seadust kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, piirivalve ja riigi päästeasutuste valduses olevale lõhkematerjalile ja pürotehnilisele tootele ning nende käitlemisele nimetatud asutuste vastutusel.»

§ 71. Päästeseaduse muutmine

Päästeseaduses (RT I 1994, 28, 424; 2008, 8, 57) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 131 lõikes 2 asendatakse sõnad «väeosade, asutuste» sõnaga «struktuuriüksuste»;

2) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«8) kaasata kaitseväge pääste- ja hädaabitöödele Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.»

§ 72. Rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse muutmine

Rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduses (RT I 2003, 23, 138; 2007, 12, 66) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad «relvastatud jõud» sõnaga «jõud» vastavas käändes;

2) seaduses asendatakse läbivalt sõna «kaitseväeüksus» sõnadega «väeüksus või allüksus»;

3) paragrahvis 4 asendatakse läbivalt sõna «võim» sõnaga «käsuõigus» vastavas käändes;

4) paragrahvis 4 asendatakse läbivalt sõnad «käsuõigusega ülem» sõnaga «ülem» vastavas käändes;

5) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõna «kaitseväe üksusi» sõnadega «väeüksusi või allüksusi»;

6) paragrahvi 8 lõike 4 teises lauses asendatakse sõna «üksuses» sõnadega «väeüksuses ja allüksuses».

§ 73. Rakenduskõrgkooli seaduse muutmine

Rakenduskõrgkooli seaduse (RT I 1998, 61, 980; 2006, 49, 369) § 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

«(3) Riigikaitselise rakenduskõrgkooli põhimääruse kinnitab kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseminister.»

§ 74. Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduse (RT I 2005, 2, 4; 2006, 58, 439) § 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Ravimite käitlemisel valitsusasutuste, valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste poolt kohaldatakse ravimite käitlemisele käesolevas seaduses sätestatut, sealhulgas järelevalvet niivõrd, kuivõrd nimetatud asutuste ja üksuste kohta käivatest õigusaktidest ei tulene teisiti.»

§ 75. Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmine

Riigikaitseliste sundkoormiste seaduses (RT I 1995, 25, 352; 2007, 16, 77) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna «riigikaitseosakonnad» sõnadega «Kaitseressursside Amet» vastavas käändes;

2) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad «väeosade ja üksuste» sõnaga «struktuuriüksuste»;

3) paragrahvi 17 lõike 3 teises lauses asendatakse sõna «Väeosa» sõnadega «Kaitseväe struktuuriüksuse»;

4) paragrahvi 18 lõikes 2 asendatakse sõna «väeosa» sõnadega «kaitseväe struktuuriüksuse»;

5) paragrahvi 24 lõike 3 teises lauses asendatakse sõna «Väeosa» sõnadega «Kaitseväe struktuuriüksuse»;

6) paragrahvi 25 lõikes 2 asendatakse sõna «väeosa» sõnadega «kaitseväe struktuuriüksuse»;

7) paragrahvi 26 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Nimetatud isikuid on kaitseväe struktuuriüksuse ülemal õigus hoida oma käsutuses kuni seitse ööpäeva, mille jooksul nad on väekoondise või väeosa toidul kaitseväe normide kohaselt.»;

8) paragrahvi 28 lõike 1 teises lauses asendatakse sõna «Väeosa» sõnadega «Kaitseväe struktuuriüksuse»;

9) paragrahvi 34 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna «väeosade» sõnadega «kaitseväe struktuuriüksuste».

§ 76. Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmine

Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse (RT I 1996, 15, 265; 2008, 8, 57) § 10 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(7) Riikliku ameti või inspektsiooni, maavalitsuse, Rahvusarhiivi, Erastamisagentuuri, prokuratuuri, ringkonna-, linna-, maa- ja halduskohtu, kaitseväe ja Kaitseliidu struktuuris:
1) osakonna direktori, põhi- ja allüksustega osakonna juhataja, maa-arhivaari ja eriarhiivi direktori palgaaste on 26–30;
2) büroo, osakonna, talituse või muu struktuuriüksuse juhataja, nõuniku ja abi palgaaste on 23–27;
3) vanemametniku palgaaste on 18–26;
4) nooremametniku palgaaste on 12–18.»

§ 77. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses (RT I 2007, 16, 77; 68, 420) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 7 punktid 7 ja 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«7) kaitseväeluurega tegeleva kaitseväe struktuuriüksuse kogutud ja sünteesitud teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;
8) kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud volitusi rakendava kaitseväe struktuuriüksuse ja kaitseväeluure ülesannet täitva Kaitseväe Peastaabi struktuuriüksuse koosseisu, ülesandeid ja eelarve jaotust käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 25 aastaks;»;

3) paragrahvi 7 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 7 punktid 10 ja 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«10) kaitseväeluurega tegeleva kaitseväe struktuuriüksuse poolt kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 2 nimetatud volituste rakendamisega teabe kogumist kajastav teave, kaasa arvatud kogumiseks kasutatavaid meetodeid, vahendeid ja jälgitavaid objekte käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;
11) kaitseväeluurealast rahvusvahelist koostööd käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse täiesti salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;»;

5) paragrahvi 10 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud volituste rakendamisega kaitseväeluure ülesannet täitva kaitseväe struktuuriüksuse ja kaitseväeluure ülesannet täitva Kaitseväe Peastaabi struktuuriüksuse kasutuses olevaid hooneid ja rajatisi käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse konfidentsiaalsel või madalamal tasemel kuni hoone või rajatise valduse lõppemiseni;»;

6) paragrahvi 20 lõikes 8, § 22 pealkirjas ja lõigetes 1–5 ning § 52 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad «Kaitsejõudude Peastaap» sõnadega «Kaitseväe Peastaap» vastavas käändes;

7) paragrahvi 23 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) korraldab ja kontrollib riigisaladuse kaitset välisesindustes ning väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi asuvates kaitseväe struktuuriüksustes ja allüksustes.»;

8) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.»;

9) paragrahvi 48 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 49 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Julgeolekukontrolli teostatakse julgeolekuasutuste seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(2) Julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe läbivaatamiseks moodustatakse julgeolekuasutuses asjaomase ministri poolt julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi ettepanekul vähemalt kolmeliikmeline komisjon.»

§ 78. Teenetemärkide seaduse muutmine

Teenetemärkide seaduse (RT I 2008, 1, 7) § 9 lõikes 3 asendatakse sõna «väeosale» sõnadega «väeüksusele või allüksusele».

§ 79. Vabariigi Presidendi töökorra seaduse muutmine

Vabariigi Presidendi töökorra seaduse (RT I 2001, 43, 240; 2006, 7, 41) § 19 lõikes 2 asendatakse sõnad «Kaitsejõudude Peastaabi» sõnadega «Kaitseväe Peastaabi».

§ 80. Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduse (RT I 2000, 58, 376; 2008, 17, 118) § 85 lõikes 3 asendatakse sõna «garnisoni» sõnaga «väeüksuse». (õ) 9.09.2008 16:15

§ 81. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu aseesimees Jüri RATAS


Õiend

„Kaitseväe korralduse seaduses” on parandatud järgmised vead:
1. § 66 punktis 4 „Kaitseväe distsiplinaarseaduse” § 141 lõike 5 uue sõnastuse esimese lause teksti osa „kaitseväe struktuuriüksuse” järele lisatud sõna „ja”;
2. § 67 punkti 38 teksti osa „kaitseväe õppeasutuse ülem” asendatud teksti osaga „, kaitseväe õppeasutuse ülem”;
3. § 68 punkti 2 teksti osa „paragrahvi 22 lõikest 22” asendatud teksti osaga „paragrahvi 22 lõike 1 punktist 22”;
4. § 80 teksti osa „§ 85 lõikes 2” asendatud teksti osaga „§ 85 lõikes 3”.

Alus: „Riigi Teataja seadus” § 17 lg 3, 31 ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni 8.09.2008 kiri 2.8-3/1664.

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge:RT I, 05.05.2017, 3

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus sätestab Kaitseväe õigusliku seisundi ja ülesanded, Kaitseväe ülesehituse, Kaitseväe juhtimise alused ja Kaitseväe poolt jõu kasutamise alused.

 (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2.  Kaitseväe õiguslik seisund

 (1) Kaitsevägi on sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

 (2) Kaitsevägi võib oma ülesannete täitmiseks kasutada jõudu seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 3.  Kaitseväe ülesanded

 (1) Kaitseväe ülesanded on:
 1) riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses;
 2) valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses;
 3) osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös riigikaitseseaduses sätestatud korras;
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
 4) [kehtetu - RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
 41) lahingumoona kahjutuks tegemine sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis;
[RT I 2010, 24, 115 - jõust. 01.09.2010]
 42) demineerimistöö Kaitseväe ja Kaitseliidu territooriumil ning harjutusväljadel;
[RT I 2010, 24, 115 - jõust. 01.09.2010]
 43) Kaitseväe aktsiisilao pidamine;
[RT I, 30.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
 44) isikute kaitse käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras;
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
 5) muude talle seadusega antud ülesannete täitmine.

 (11) Kaitsevägi kaasatakse vajaduse korral korrakaitseseaduse 5. peatükis politseile ettenähtud vahetu sunni kohaldamise õigusega:
 1) riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamisse ja tõkestamisse korrakaitseseaduses sätestatud korras;
 2) erakorralise seisukorra lahendamisse erakorralise seisukorra seaduses sätestatud korras;
 3) liikluse korraldamisse ja turvalisuse tagamisse eriolukorra piirkonnas hädaolukorra seaduses sätestatud korras.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

 (12) Kaitsevägi kaasatakse vajaduse korral vahetu sunni kohaldamise õiguseta:
 1) eriolukorra tööde tegemisse hädaolukorra seaduses sätestatud korras;
 2) päästesündmuse lahendamisse päästeseaduses sätestatud korras;
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
 3) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 ning hädaolukorra seaduse § 16 lõikes 3 sätestatud politsei ülesannete täitmisse.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

 (2) Kaitseväge võib käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 12 nimetatud ülesannetesse täitmisse kaasata üksnes juhul, kui asjaomane asutus ei saa õigel ajal või üldse mitte seda ülesannet täita ja puuduvad muud vahendid ülesande täitmiseks.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

 (3) Kaitseväe politsei ülesannete täitmisse kaasamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 4.  Sõjaline operatsioon

  Sõjaline operatsioon on Kaitseväe tegevus riigi sõjalisel kaitsmisel või osalemine rahvusvahelises sõjalises operatsioonis.

§ 5.  Kaitseväe sümbolid

 (1) Kaitseväel on Vabariigi Valitsuse seaduse alusel kehtestatud korras kooskõlastatud sümbolid, mille kirjelduse ja kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (2) Kaitseväe struktuuriüksusel ja allüksusel võib olla oma sümbol, mille kirjelduse ja kasutamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja kooskõlastatult Riigikantseleiga.
[RT I, 08.07.2011, 8 - jõust. 22.07.2011]

§ 6.  Kaitseväe teenetemärgid

 (1) Kaitseväel võivad olla Vabariigi Valitsuse seaduse alusel kehtestatud korras kooskõlastatud teenetemärgid, mille kirjelduse ja andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (2) Kaitseväe struktuuriüksusel ja allüksusel võivad olla teenetemärgid, mille kirjelduse ja andmise korra kehtestab Kaitseväe juhataja kooskõlastatult Riigikantseleiga.

§ 7.  Teenistuslik järelevalve

 (1) Teenistuslikku järelevalvet Kaitseväe üle teostab valdkonna eest vastutav minister.

 (2) Kaitseväe juhataja teostab teenistuslikku järelevalvet Kaitseväe struktuuriüksuste ja ametiisikute tegevuse üle.

§ 8.  Teenistus Kaitseväes

  Teenistus Kaitseväes toimub kaitseväeteenistuse seaduses ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 9.  Kaitseväe teenistujate arv

 (1) Sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiiri Kaitseväe koosseisus määrab Vabariigi Valitsus korraldusega. Ülempiir määratakse eraldi Kaitseväe alaliselt tegutsevate strukuuriüksuste ja reservüksuste kohta.

 (2) Lähtudes Kaitseväe põhimäärusest ja sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiirist, kehtestab valdkonna eest vastutav minister Kaitseväe juhataja ettepanekul sõjaväelise auastmega ametikohtade ning muude teenistuskohtade üldarvu iga käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud struktuuriüksuse kohta.
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (3) [Kehtetu - RT I 2010, 7, 29 - jõust. 01.08.2010]

§ 10.  Kaitseväe koosseis

 (1) Kaitseväe koosseisus määratakse teenistuskohtade nimetused ja arv struktuuriüksuste kaupa ning teenistuskohtade liigitus ameti- ja töökohtadeks.
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (2) Kaitseväe koosseisu kinnitab Kaitseväe juhataja.

2. peatükk KAITSEVÄE ÜLESEHITUS 

§ 11.  Väeliigid ja relvaliigid

 (1) Kaitsevägi võib lähtuvalt tegutsemisalast jaguneda väeliikideks.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (2) Kaitseväe väeliigid on maavägi, merevägi ja õhuvägi.

 (3) Kaitseväe koosseisus eristatakse otstarbe alusel relvaliike, mida iseloomustab eriomane relvastus ja lahingutehnika.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

§ 12.  Kaitseväe ülesehitus

 (1) Kaitseväe ülesehitus, struktuuriüksuste põhiülesanded, paiknemine ning väeliikide ja struktuuriüksuste ülemate õigused ning kohustused määratakse kindlaks Kaitseväe põhimääruses, mille kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (2) Kaitseväe struktuuriüksused on Kaitseväe peastaap, õhuväe staap, väeüksused, sõjaväepolitsei, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent, luurekeskus, toetuse väejuhatus ja erioperatsioonide väejuhatus.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (3) Alaliselt tegutsevate struktuuriüksuste põhimäärused kehtestab Kaitseväe juhataja.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

§ 13.  Väeüksus

 (1) Väeüksus on brigaad, grupp, pataljon, divisjon, laevastik ja baas.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (2) [Kehtetu - RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (21) Alalist väeüksust nimetatakse väeosaks.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (3) Väeüksuste tüüpsuurused, ülesehitus, allüksuste nimetused, kuulumine väeliiki ja relvaliiki määratakse Kaitseväe põhimääruses.

 (4) Väeüksuste jagunemise alalises valmiduses olevateks väeüksusteks, kiirreageerimisväeüksusteks ja põhivalmiduses olevateks väeüksusteks määrab Vabariigi Valitsus Kaitseväe põhimääruses.

 (5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab nõuded väeüksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele.

§ 14.  Rahuaja üksused

 (1) Rahuaja üksused ja nende allüksused jagunevad alalisteks, ajutisteks ning reservüksusteks.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (2) Alaline üksus on täielikult või osaliselt tegevväelastest ja ajateenijatest formeeritud alalise asukohaga üksus.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (3) [Kehtetu - RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (4) Reservüksus on alaliste üksuste baasil välja õpetatud ning kokku harjutatud üksus reservis, mis kutsutakse kokku õppekogunemise, lisaõppekogunemise või mobilisatsiooni käigus.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

 (5) Kaitseväe juhataja võib moodustada kooskõlastatult valdkonna eest vastutava ministriga konkreetse eesmärgi täitmiseks määratud ajaperioodiks ajutisi üksuseid.

§ 15.  Sõjaaja üksused

 (1) Sõjaaja üksused ja nende allüksused formeeritakse sõjaseisukorra väljakuulutamise järel.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

 (2) Sõjaaja üksuste koosseisu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (3) Kaitseväe juhataja kehtestatud korras võib moodustada konkreetse eesmärgi täitmiseks ajutisi üksusi.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 16.  Kaitseringkond
[Kehtetu - RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

§ 17.  Eraldiseisvad staabid ja muud Kaitseväe struktuuriüksused
[Kehtetu - RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

§ 18.  Kaitseväe peastaap
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]

 (1) Kaitseväe peastaap on Kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanded on:
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
 1) Kaitseväe juhataja ja Kaitseväe juhataja asetäitja nõustamine ning nende tegevuse toetamine;
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]
 2) Kaitseväe tegevuse planeerimine ja Kaitseväe eelarve projekti koostamine;
 3) Kaitseväe väljaõppe korraldamine;
 4) Kaitseväe sõjaliste operatsioonide planeerimine ja koordineerimine;
 5) kaitsejõudude mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine;
 6) sisekontrolli ja siseauditi korraldamine Kaitseväes;
 7) muud seadusest ja põhimäärusest tulenevad ülesanded.

 (2) Kaitseväe peastaapi juhib Kaitseväe peastaabi ülem. Kaitseväe juhataja juhib vahetult käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 6 nimetatud ülesannete täitmist.
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]

§ 19.  Väeliikide staabid
[Kehtetu - RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

§ 20.  Kaitseväe logistikakeskus
[Kehtetu - RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

§ 201.  Toetuse väejuhatus

  Toetuse väejuhatus on Kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanne on Kaitseväele logistilise toetuse ja toetusteenuse osutamine, formeerimisülesande täitmine ning muude õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

§ 21.  Sõjaväepolitsei

 (1) Sõjaväepolitsei on Kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanded on järelevalve teostamine Kaitseväe distsipliini üle, süütegude menetlemine oma pädevuse piires ning lähtuvalt ohuhinnangust välisriigi kaitseministrite, välisriikide relvajõudude juhtkonna, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni tsiviil- ja sõjaliste peakorterite juhtkonna, valdkonna eest vastutava ministri ja Kaitseväe juhataja ning käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel määratud isikute kaitse ja muude seadusest või põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmine.
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

 (11) Vajaduse korral määrab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata kaitsealused isikud.
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

 (12) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega sõjaväepolitsei kaitstavate isikute kaitse korraldamise alused ja teostamise viisid.
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

 (2) Sõjaväepolitsei õigused ja kohustused oma ülesannete täitmisel sätestab seadus.

§ 22.  Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused

 (1) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesandeks on sõjaväelise hariduse andmine.

 (2) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on riigikaitseline rakenduskõrgkool rakenduskõrgkooli seaduse tähenduses.
[RT I 2010, 7, 29 - jõust. 01.08.2010]

§ 221.  NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent

 (1) NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent on Kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanne on NATO küberkaitsekoostöö keskuse teadus-, arendus-, analüüsi- ja väljaõppetegevuses ning doktriinide koostamises ja kohaldamises osalemine.

 (2) NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi töötaja, kes ei ole tegevteenistuses, võetakse tööle töölepingu alusel.
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 222.  Erioperatsioonide väejuhatus
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (1) Erioperatsioonide väejuhatus on Kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanne on erioperatsiooni planeerimine, ettevalmistamine, elluviimine ning muude õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (2) Erioperatsioon on osa Kaitseväe tegevusest, mida teostab selleks moodustatud, varustatud ja väljaõpetatud üksus teiste üksuste toetuseks või eraldiseisvana, kasutades teistest üksustest erinevat taktikat ja erinevaid meetodeid.
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

§ 223.  Luurekeskus

 (1) Luurekeskus on Kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanne on teostada kaitseväeluuret ja koordineerida teiste struktuuriüksuste luure- ja julgeolekutegevust, anda valdkonna eest vastutavale ministrile, Kaitseväe juhatajale ja Kaitseväe juhataja asetäitjale luure- ja julgeolekuteavet ning muude õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.

 (2) Luurekeskus korraldab luure- ja julgeolekualast väljaõpet ning osaleb rahvusvahelises ja riigisiseses luurekoostöös Kaitseväe juhataja määratud ulatuses.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

3. peatükk KAITSEVÄE JUHTIMINE 

§ 23.  Kaitseväe juhtimise alused

 (1) Kaitseväge juhib ainujuhtimise põhimõttel Kaitseväe juhataja, kes allub valdkonna eest vastutavale ministrile. Valdkonna eest vastutaval ministril ei ole käsuõigust Kaitseväe juhataja üle käesoleva seaduse § 27 mõistes.
[RT I, 08.07.2011, 8 - jõust. 22.07.2011]

 (2) Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses on Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülem, väeliigi ülem, väejuhatuse ülem, sõjaväepolitsei ülem, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem, luurekeskuse ülem, Kaitseväe peainspektor, Kaitseväe peaaudiitor ja NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi ülem ning käesoleva seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatud Kaitseväe põhimääruses määratud väeüksuse ülem.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (3) [Kehtetu - RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (4) [Kehtetu - RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (5) [Kehtetu - RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

§ 24.  Kaitseväe juhataja ülesanded

  Kaitseväe juhataja:
 1) juhib Kaitseväe tegevust ja korraldab Kaitseväe pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist;
 2) esindab Kaitseväge ja annab volitusi Kaitseväe esindamiseks;
[RT I 2010, 7, 29 - jõust. 01.08.2010]
 3) võtab isiku tegevteenistusse ja vabastab tegevteenistusest, nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt kaitseväelase oma pädevuse piires kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras;
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
 4) nimetab ametisse ja vabastab ametist Kaitseväes töötava ametniku ning sõlmib, muudab ja lõpetab töötaja töölepingu või volitab nimetatud ülesannet täitma väeliigi või struktuuriüksuse ülema;
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
 5) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile Kaitseväe eelarve projekti;
 6) korraldab Kaitseväe raamatupidamist või annab volitusi raamatupidamise korraldamiseks Kaitseväe põhimääruses sätestatud korras;
 7) käsutab Kaitseväe eelarvelisi vahendeid või annab volitusi eelarveliste vahendite käsutamiseks Kaitseväe põhimääruses sätestatud korras;
 8) korraldab Kaitseväe valdusesse antud riigivara kasutamist kooskõlas riigivaraseadusega;
 9) korraldab riigisaladuse kaitset Kaitseväes kooskõlas õigusaktidega;
 10) vastutab Kaitseväe tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest, eelarvevahendite sihipärase kasutamise eest ning annab aru valdkonna eest vastutavale ministrile;
 11) inspekteerib ja teostab teenistuslikku järelevalvet Kaitseväe struktuuriüksuste ja ametiisikute tegevuse üle;
 111) kehtestab Kaitseväe tegevust reguleerivad eeskirjad ja korrad, sealhulgas sisekorra;
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
 12) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

§ 25.  Väeliigi ülem
[Kehtetu - RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

§ 26.  Ülem

 (1) Ülem on kaitseväelane, kes juhib temale teenistuslikult allutatud kaitseväelaste tegevust.

 (2) Ülemal on talle alluva kaitseväelase suhtes käsuõigus ja distsiplinaarvõim.
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]

 (3) Vahetu ülem on kaitseväelasele kõige lähem ülem, kellele kaitseväelane teenistuslikult allub.

 (4) Otsesed ülemad on vahetu ülem ja vahetust ülemast kõrgemad ülemad, kellele kaitseväelane teenistuslikult allub.

 (5) Kaitseväe kõrgem ülem on Kaitseväe juhataja.
[RT I, 08.07.2011, 8 - jõust. 22.07.2011]

 (6) Ülem vastutab talle või talle alluvale kaitseväelasele ja muule isikule antud ülesannete õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest.

 (7) Kaitseväelane on talle alluvate ametnike ja abiteenistujate suhtes ülemus avaliku teenistuse seaduse tähenduses. Kui Kaitseväe struktuuriüksust või selle osa juhib ametnik, on ta alluvate suhtes ülemus avaliku teenistuse seaduse tähenduses ning tema ametinimetus on juhataja.

§ 27.  Käsuõigus

  Käsuõigus on ülema ametikohast tulenev või kõrgema ülema poolt üle antud õigus ja kohustus anda käske oma pädevuse ulatuses.

§ 28.  Käsuõiguse üleandmine ja vastuvõtmine
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

 (1) Ülem võib talle alluva väeüksuse või allüksuse ülema käsuõiguse teisele talle alluvale kaitseväelasele käsuga ajutiselt üle anda.

 (2) Käsuõiguse üleandmise käsk peab sisaldama täpset ülesannet, mille täitmiseks käsuõigus üle antakse ning kui kauaks käsuõigus üle antakse.

 (3) Käsuõiguse üleandmisel ei saa anda üle distsiplinaarvõimu. Käsuõiguse üleandmine ei muuda väeüksuse alalist struktuuri ega koosseisu.

 (4) Käsuõiguse üleandmisega võib moodustada ajutisi väeüksusi või allüksusi.

 (5) Käsuõiguse üleandmise ja vastuvõtmise korra, käsuõiguse üleandmisel kajastatavate andmete loetelu ning käsuõiguse üleandmise ulatuse kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

 (6) Kaitseväe osalemiseks rahvusvahelises sõjalises koostöös võib Kaitseväe juhataja anda osa oma käsuõigusest üle teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale ning ta võib võtta vastu osa teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülema käsuõigusest.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

 (7) Käsuõiguse üleandmisel teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale võib see ülem anda osaliselt või täielikult temale antud käsuõigust edasi temale alluvale ülemale, sealhulgas teise riigi relvajõudude või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

 (8) Käsuõiguse vastuvõtmisel võib Kaitseväe käsuõigust omav ülem anda oma käsuõiguse osaliselt või täielikult edasi temale alluvale ülemale, sealhulgas teise riigi relvajõudude või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 29.  Käsk

 (1) Käsk on ülema tahte väljendus suulises, kirjalikus või märguande vormis.

 (2) Käsk peab olema kooskõlas seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega.

 (3) Käsk ei tohi ületada käsu andja käsuõiguse ulatust.

 (4) Suuline või kirjalik käsk peab sisaldama nõutava tegevuse eesmärki, täpset ülesannet ja täitmise tähtaega.

 (5) Kui käsu saaja ei saanud käsust aru, on ta kohustatud küsima käsu andjalt selgitusi.

 (6) Käsu tohib anda teenistuskohustuste täitmiseks. Käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud juhtudel võib anda teenistuskohustustevälise käsu.

 (7) Käsu saaja on kohustatud vastuvaidlematult täitma saadud käsud. Käsu saaja on kohustatud täitma ka teenistusalased käsud, mille täitmise kohustus ei tulene tema ametikohast.

§ 30.  Teenistuskohustusteväline käsk

 (1) Kaitseväelane on kohustatud täitma teenistuskohustustevälise käsu, kui käsu täitmine on vajalik õnnetuse tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks või õnnetusjuhtumi korral inimelu päästmiseks või tervise kaitsmiseks või vara hävimise või riknemise kiireks ärahoidmiseks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel annab käsu ülem või kõrgema auastmega kaitseväelane.

§ 31.  Eripädevusest tulenev käsk

 (1) Kaitseväelane, kes on määratud ametikohale või kellele on antud teenistusülesanne, mille puhul on ette nähtud erivolitusi eeldav pädevus, annab käske oma ametikohast või teenistusülesandest tulenevalt kõigile kaitseväelastele sõltumata ametikohast või auastmest.

 (2) Erivolitusi eeldav pädevus on:
 1) vahiteenistusse määratud kaitseväelasel;
 2) sõjaväepolitsei ülesandeid täitval kaitseväelasel;
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
 3) laeva või õhusõiduki meeskonna koosseisu kuuluval kaitseväelasel laeva või õhusõiduki pardal ohutuse tagamiseks.

§ 32.  Käsu täitmine

 (1) Käsu annab vahetu ülem. Vahetust ülemast kõrgemalt ülemalt saadud käsk tuleb täita ja sellise käsu saamisest on kaitseväelane kohustatud esimesel võimalusel ette kandma oma vahetule ülemale.

 (2) Käsu saaja valib käsu täitmise viisi, mis kooskõlas õigusaktidega võimaldab kõige otstarbekamalt täita käsuga antud ülesande nõutud tähtaja jooksul.

 (3) Kui kaitseväelane saab kaks või rohkem käsku, mis takistavad üksteise täitmist, kannab ta iga järgneva käsu andjale ette eelmistest täitmata käskudest. Kui viimase käsu andja nõuab oma käsu viivitamatut täitmist, peab käsu saaja selle täitma ja varem antud käskude täitmata jätmise eest vastutab viimase käsu andja.

§ 33.  Tühine käsk

 (1) Käsk on tühine, kui:
 1) käsk kohustab toime panema süütegu;
 2) käsu eesmärk on alandada käsu saaja või kolmanda isiku inimväärikust;
 3) käsk ei ole antud teenistuslikul eesmärgil, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud juhtudel;
 4) käsust ei selgu käsu andja.

 (2) Tühist käsku ei tohi anda.

 (3) Tühist käsku ei pea täitma.

 (4) Tühise käsu saamisest peab käsu saaja viivitamata ette kandma oma vahetule ülemale. Kui tühise käsu andis vahetu ülem, peab käsu saaja käsu saamisest viivitamata ette kandma vahetu ülema ülemale. Kui tühise käsu andis vahetu ülemana Kaitseväe juhataja, peab käsu saaja käsu saamisest viivitamata ette kandma valdkonna eest vastutavale ministrile.

§ 34.  Keelatud käsk

 (1) Keelatud on anda käsku:
 1) mis on vastuolus seadusega;
 2) mis ületab käsu andja käsuõiguse ulatust;
 3) mis nõuab tegusid, mille sooritamiseks käsu saajal ei ole õigust;
 4) mille täitmine on põhjendamatult ohtlik käsu saaja või teiste isikute elule, tervisele või varale.

 (2) Keelatud käsu peab täitma.

 (3) Keelatud käsu saamisest peab käsu saaja pärast käsu täitmist ette kandma oma vahetule ülemale. Kui keelatud käsu andis vahetu ülem, peab käsu saaja keelatud käsu saamisest ette kandma vahetu ülema ülemale. Kui keelatud käsu andis vahetu ülemana Kaitseväe juhataja, peab käsu saaja käsu saamisest viivitamata ette kandma valdkonna eest vastutavale ministrile.

§ 35.  Vastutus käsu täitmise tagajärgede eest

 (1) Käsu täitmise tagajärgede eest vastutab käsu andja.

 (2) Käesoleva seaduse § 33 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul vastutavad käsu täitmise tagajärgede eest nii käsu andja kui ka käsu täitja.

 (3) Käesoleva seaduse § 33 lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul vastutab käsu täitmise tagajärgede eest käsu täitja.

 (4) Keelatud või tühise käsu andnud ülem võetakse sellise käsu andmise eest distsiplinaar- või kriminaalvastutusele.

31. peatükk TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMINE KAITSEVÄES 
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]

§ 351.  Tervishoiuteenuse osutamine Kaitseväes

 (1) Tervishoiuteenust osutab Kaitseväes tervishoiutöötaja tervishoiuteenuste korraldamise seaduses üldarstiabi ja eriarstiabi osutamist reguleerivate sätete kohaselt.

 (2) Tervishoiuteenuse osutamisel Kaitseväes ei kohaldata tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 lõikes 1 toodud juriidilise vormi nõudeid.
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]

§ 352.  Kaitseväe meditsiinikeskus

  Kaitseväe struktuuriüksuse koosseisu võib kuuluda meditsiinikeskus, milles osutatakse vähemalt ühte järgmistest meditsiiniteenustest:
 1) üldarstiabi;
 2) Kaitseväe kiirabi;
 3) haiglavälist eriarstiabi.
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]

§ 353.  Kaitseväe kiirabi

 (1) Kaitseväe kiirabi on Kaitseväe osutatav ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse.

 (2) Kaitseväe kiirabi osutatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel kehtestatud korras antud tegevusloa alusel.

 (3) Kaitseväe kiirabi osutamiseks vajaliku loa taotlemiseks esitab Kaitsevägi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 41 nimetatud dokumendid ja andmed.

 (4) Kaitseväe kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele kohaldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 3 punkti 4 alusel kehtestatud nõudeid.

 (5) Kaitseväe kiirabibrigaadi tööjuhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]

4. peatükk KAITSEVÄELUURE 

§ 36.  Kaitseväeluure

 (1) Kaitseväeluure on teabe kogumine ja töötlemine Kaitseväe poolt:
 1) riigi sõjaliseks kaitsmiseks;
 2) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks;
 3) riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamiseks või tõkestamiseks riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud juhtudel ja korras;
 4) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas operatsioonil osaleva Kaitseväe üksuse kaitseks käesolevas seaduses ettenähtud korras;
 5) taustakontrolli teostamiseks.
[RT I, 23.04.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud eesmärgil teabe kogumisel ja töötlemisel ei koguta ega töödelda teavet Eesti kodaniku kohta, välja arvatud Kaitseväkke kandideeriva, Kaitseväes teeniva või töötava isiku või Kaitseväe julgeolekualale juurdepääsu õigust taotleva isiku kohta.
[RT I, 23.04.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

§ 37.  Kaitseväe volitused kaitseväeluure teostamisel

 (1) Kaitseväel on õigus kaitseväeluure teostamiseks koguda ja töödelda:
 1) väljaspool üldkasutatavat Eesti Vabariigi territooriumil asuvat elektroonilise side võrku edastatavaid või levivaid signaale;
 2) pilte või kujutisi maa- või merepinna ja väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi asuva või Eesti Vabariigi territooriumile sisenenud välisriigi kasutuses oleva objekti kohta;
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]
 3) muudelt teabevaldajatelt saadud juurdepääsupiiranguta teavet või avaliku teabe seaduses või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud alustel saadud piiratud juurdepääsuga teavet;
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]
 4) käesoleva seaduse §-s 39 nimetatud viisil saadud teavet või
 5) muul viisil avalikest allikatest saadud teavet.

 (11) Füüsilisel isikul ja eraõiguslikul juriidilisel isikul on õigus keelduda Kaitseväele teabe andmisest.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (2) Kaitseväel on õigus kaitseväeluure teostamiseks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule:
 1) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas isikuid küsitleda ja varjatult jälgida, kaasata isikut salajasse koostöösse ning teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust, organit või äriühingu filiaali ja kasutada variisikut;
 2) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tegutsemiseks isikuid küsitleda, kaasata isikut salajasse koostöösse ning teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust, organit või äriühingu filiaali ja kasutada variisikut;
 3) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi isikuid varjatult jälgida.
[RT I, 06.07.2016, 1 - jõust. 16.07.2016]

 (21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul teabe töötlemisel ei koguta ega töödelda teavet Eesti kodaniku kohta, välja arvatud isiku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
[RT I, 06.07.2016, 1 - jõust. 16.07.2016]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõike 2 punktis 2 nimetatud viisil võivad teavet koguda üksnes Kaitseväe põhimääruses määratud Kaitseväe struktuuriüksused.
[RT I, 06.07.2016, 1 - jõust. 16.07.2016]

§ 371.  Kaasamine salajasse koostöösse

 (1) Kaitsevägi võib kaasata isikut salajasse koostöösse:
 1) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas sõjalise operatsiooni ettevalmistamiseks;
 2) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas sõjalise operatsiooni läbiviimiseks;
 3) sõjalises operatsioonis osaleva Kaitseväe üksuse kaitseks;
 4) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tegutsemiseks vajaliku teabe kogumiseks.
[RT I, 06.07.2016, 1 - jõust. 16.07.2016]

 (2) Salajast koostööd tegema kaasatud isik käesoleva seaduse tähenduses on isik, kelle koostöö Kaitseväega ei ole kolmandatele isikutele teada.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (3) Loa isiku kaasamiseks annab Kaitseväe põhimääruses määratud Kaitseväe struktuuriüksuse ülem.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (4) Salajast koostööd tegema võib kaasata vähemalt 18-aastast isikut tema nõusolekul.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (5) Kontrolli salajast koostööd tegema kaasatud isiku tegevuse üle teostab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ametnik.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (6) Isiku kaasamise dokumenteerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (7) Kui isik salajase koostööga seotud ülesannete täitmisel rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas hukkub või talle tekitatakse kehavigastus, lähtutakse hüvitiste maksmisel riigikaitseseaduse § 32 alusel kehtestatud kahjunõude menetlemise korrast.
[RT I, 06.07.2016, 1 - jõust. 16.07.2016]

§ 372.  Teesklemine

 (1) Kaitsevägi võib teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või äriühingu filiaali:
 1) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas sõjalise operatsiooni ettevalmistamiseks;
 2) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas sõjalise operatsiooni läbiviimiseks;
 3) sõjalises operatsioonis osaleva Kaitseväe üksuse kaitseks;
 4) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tegutsemiseks vajaliku teabe kogumiseks.
[RT I, 06.07.2016, 1 - jõust. 16.07.2016]

 (2) Teeseldava isiku või äriühingu filiaali asutab või soetab Kaitsevägi valdkonna eest vastutava ministri kirjalikul nõusolekul. Isiku või äriühingu filiaali teesklemise lõpetamisest teavitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit.

 (3) Valdkonna eest vastutav minister annab kirjaliku nõusoleku isiku või äriühingu filiaali teesklemiseks Kaitseväe juhataja põhjendatud taotlusel, milles märgitakse:
 1) isiku teesklemise vajadus;
 2) teeseldava isiku liik;
 3) isiku teesklemise kulud;
 4) isiku teesklemise kestus, kui seda saab kindlaks määrata.

 (4) Struktuuriüksuse või organi teesklemise otsustab valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolude alusel.

 (5) Teeseldava isiku, struktuuriüksuse, organi või äriühingu filiaali nimel tehtud tehing loetakse Kaitseväe tehtud tehinguks.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

§ 373.  Variisiku kasutamine

 (1) Kaitsevägi võib kasutada variisikut:
 1) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas sõjalise operatsiooni ettevalmistamiseks;
 2) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas sõjalise operatsiooni läbiviimiseks;
 3) sõjalises operatsioonis osaleva Kaitseväe üksuse kaitseks;
 4) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tegutsemiseks vajaliku teabe kogumiseks.

 (2) Variisik käesoleva seaduse tähenduses on tegevväelane, kes teenistussuhte varjamise või muudetud identiteedi abil aitab tagada teesklemise varjatust.

 (3) Kirjaliku loa variisiku kasutamiseks annab Kaitseväe põhimääruses määratud Kaitseväe struktuuriüksuse ülem.

 (4) Variisikul on kõik tegevväelase õigused ja kohustused, niivõrd kui see ei too kaasa muudetud identiteedi paljastamist.
[RT I, 06.07.2016, 1 - jõust. 16.07.2016]

§ 38.  Teabe kogumise meetodid ja vahendid

  Kaitseväe poolt käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktide 1 ja 2 ning lõike 2 alusel teabe kogumisel kasutatavate meetodite ja vahendite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

§ 39.  Ametiabi kaitseväeluure teostamiseks

 (1) Kaitseväe juhataja võib taotleda Välisluureametilt halduskoostöö seaduses ettenähtud ametiabi andmise alustel ja korras riigi sõjaliseks kaitsmiseks vajaliku teabe kogumist julgeolekuasutuste seaduse §-des 23, 25 ja 26 sätestatud volituste rakendamisega.
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

 (2) Abi antakse juhul, kui teabe kogumine muul õiguspärasel viisil ei ole võimalik või oleks ebaproportsionaalselt raske ning kogutav teave on riigi sõjaliseks kaitsmiseks vältimatult vajalik.

 (3) Välisluureamet esitab Kaitseministeeriumile iga nelja kuu järel kirjaliku ülevaate Kaitseväe juhataja taotlusel rakendatud volituste ja nendega saadud andmete kohta.
[RT I, 05.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 40.  Isiku teavitamine kasutatud vahenditest

  Kaitsevägi teavitab isikut, kelle põhiõigusi käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 1 või §-s 39 sätestatud viisil piiratakse, kasutatud abinõudest ja põhiõiguste piiramise asjaoludest viivitamata, kui see ei ohusta piirangu eesmärki, või sellise ohu lõppemisel.

§ 41.  Osalemine julgeolekuasutuste tegevuses

 (1) Julgeolekuasutused teevad Kaitseväge puudutavate luure- ja vastuluureülesannete täitmisel seaduses sätestatud ulatuses koostööd Kaitseväega.

 (2) Kaitseväe struktuuriüksustel ja nende teenistujatel on õigus julgeolekuasutuste poolt kaasatuna osaleda Kaitseväge puudutavates luure- ja vastuluureoperatsioonides.

§ 411.  Päringu tegemine sideettevõtjale

 (1) Sõjaväepolitsei võib teha päringu elektroonilise side ettevõtjale kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel ning kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes järgmiste andmete saamiseks:
 1) elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed;
 2) elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed, mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 1.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud päringu tegemiseks annab loa prokuratuur. Päringu tegemise loas märgitakse kuupäevalise täpsusega ajavahemik, mille kohta andmete nõudmine on lubatud.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 412.  Jälitusteabele juurdepääsu võimaldamine

 (1) Sõjaväepolitsei võib kaitseväeteenistuses oleva või kaitseväeteenistusse asuda sooviva isiku kohta koguda andmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik isiku jälitusteabele juurdepääsu võimaldamise otsustamisel või sõjaväepolitseis asuvale sõjaväelise auastmega ametikohale nimetamisel.
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete kogumiseks või päringu teostamiseks on vajalik isiku eelnev kirjalik nõusolek.

 (3) Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest ning talle tutvustatakse toiminguga kogutud andmeid tema soovil.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 413.  Taustakontroll

 (1) Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideeriva isiku ning tegevväelase, ametniku või töötaja Kaitseväkke sobivuse hindamisel ja Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isikute Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamisel kontrollib Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus, kas:
 1) isiku tegevus on või on olnud suunatud Eesti Vabariigi või Kaitseväe üksuste julgeoleku vastu;
 2) isik on või on olnud kaasatud koostöösse välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega;
 3) isik on seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;
 4) isik on piiratud teovõimega;
 5) isikul on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
 6) isik on isikuankeedis või sellele lisatud dokumentides tahtlikult varjanud andmeid, esitanud valeteavet või võltsitud andmeid;
 7) isikul on narkootilise või psühhotroopse aine, alkoholi- või hasartmängusõltuvus;
 8) isikul on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida;
 9) isik on pikemat aega viibinud välisriigis asjaoludel, mis ei ole tuvastatavad.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud, välja arvatud punktis 5 nimetatud asjaolu, on isiku Kaitseväe tegevteenistusse võtmisest keeldumise ja tegevteenistusest vabastamise aluseks juhul, kui need toovad endaga kaasa usalduse kaotuse isiku vastu ning võib arvata, et isik ei suuda ka edaspidi teenistuskohustusi täita. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud asjaolu kontrollitakse kaitseväeteenistuse seaduse alusel ja selle ilmnemisel lähtutakse kaitseväeteenistuse seadusest.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud, välja arvatud punktides 4, 5 ja 8 nimetatud asjaolud, ning isiku terviseseisund võivad olla isiku Kaitseväkke ametnikuna teenistusse võtmisest keeldumise aluseks ja teenistusest vabastamise aluseks juhul, kui need toovad endaga kaasa usalduse kaotuse isiku vastu ning võib arvata, et isik ei suuda ka edaspidi teenistuskohustusi täita. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4, 5 ja 8 nimetatud asjaolude esinemise korral lähtutakse avaliku teenistuse seadusest.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud võivad olla aluseks isiku Kaitseväkke tööle võtmisest keeldumiseks ja töölepingu ülesütlemiseks ning Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isikule Kaitseväe julgeolekualal saatjata viibimise õiguse andmisest keeldumiseks.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

§ 414.  Isikuankeet

 (1) Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideerimisel ja isiku teenistuse või töösuhte ajal peab isik iga viie aasta järel täitma isikuankeedi, milles tuleb märkida andmed, mis võimaldavad hinnata kontrollitava sobivust teenistusse või tööle Kaitseväkke. Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideerimisel teavitatakse isikut taustakontrolli regulaarsusest.

 (2) Isikuankeedis peab isik esitama järgmised andmed:
 1) ees- ja perekonnanimi, sealhulgas endised nimed, kui isik ei ole Eesti kodanik;
 2) isikutunnistuse või passi number, kui see ei ole Eestis väljastatud;
 3) sünniaeg ja -koht;
 4) isikukood;
 5) kontaktandmed;
 6) kodakondsus, sealhulgas varasem või topeltkodakondsus;
 7) abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase nimi ja kodakondsus;
 8) perekonnaseis;
 9) elukohad ja viibimiskohad välisriikides, kus on elatud või viibitud üle kolme kuu 18. eluaastast arvates;
 10) varasem tööalane tegevus ja tegelemine ettevõtlusega;
 11) hariduskäik;
 12) täienduskoolitused või lähetused välismaal viimase viie aasta jooksul, kui need on kestnud kauem kui kolm kuud;
 13) ajateenistuskohustuse täitmise aeg ja koht;
 14) vanemate, kasuvanemate, laste ja kasulaste ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ning kodakondsus;
 15) kuuluvus ühingutesse ja organisatsioonidesse;
 16) teenistus välisriikide relvajõududes või muudes relvastatud ühendustes;
 17) kontaktid välisriikide luure- või julgeolekuteenistustega;
 18) kinnitus narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest, alkoholist või hasartmängust sõltuvuse puudumise kohta;
 19) kehtivad distsiplinaarkaristused ja viimase viie aasta jooksul teostatud süüteomenetlused, milles isik on olnud kahtlustatav, on süüdistatav või teda on karistatud;
 20) kinnitus selle kohta, et puudub diagnoositud psüühikahäire, mis piirab isiku võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida;
 21) varasemate tausta- või julgeolekukontrollide tegemise põhjus ja aeg.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

§ 415.  Kaitseväe õigused taustakontrolli teostamisel

 (1) Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusel on õigus isikuankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks, tegevväelase, ametniku või töötaja Kaitseväkke sobivuse üle otsustamiseks ja Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isiku Kaitseväe julgeolekualale lubamise üle otsustamiseks:
 1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ja ametiisikute, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isikuandmete kohta;
 2) vestelda kontrollitava, samuti tema tööandja või õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava kõlbelisi ja teisi isiksuseomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;
 3) kontrollida, kas kontrollitavat on karistatud kuriteo eest, kas kontrollitav on kandnud vabadusekaotuslikku karistust või kas ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;
 4) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust;
 5) saada andmeid karistusregistri arhiivist.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab järelepärimisele viivitamata, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva möödumisel järelepärimise saamisest arvates, välja arvatud juhul, kui andmeid edastatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 214 alusel.

 (3) Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusel on õigus teha järelepärimine raviasutusele või arstile, kes peab viivitamata, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva möödumisel järelepärimise saamisest arvates, väljastama kinnituse käesoleva seaduse § 414 lõike 2 punktides 18 ja 20 nimetatud asjaolude olemasolu või puudumise kohta.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

§ 416.  Isiku õigused

 (1) Käesoleva seaduse §-s 415 sätestatud viisil andmete kogumiseks või päringu tegemiseks on vajalik isiku eelnev kirjalik nõusolek, millega isik lubab Kaitseväel koguda enda kohta andmeid ja teha päringuid nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Kaitseväel ei ole õigust koguda andmeid ega teha päringuid pärast isiku teenistusest vabastamist või tema töölepingu või Kaitseväe julgeolekualal viibimise loa lõppemist.

 (2) Käesoleva seaduse §-s 415 sätestatud viisil andmete kogumiseks või päringu tegemiseks isiku nõusoleku küsimisel teavitab Kaitsevägi isikut kirjalikult tema õigusest:
 1) keelduda nõusoleku andmisest;
 2) keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada tema teenistusest või ametikohalt vabastamise või töölepingu ülesütlemise või tema suhtes või tema lähedase või elukaaslase suhtes süüteo- või distsiplinaarmenetluse;
 3) taotleda tema kohta andmete kogumise või päringu tegemise lõpetamist;
 4) esitada tema kohta kogutud andmete kohta selgitusi;
 5) pöörduda oma õiguste kaitseks ja käesoleva paragrahvi alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri, Andmekaitse Inspektsiooni või töövaidluskomisjoni poole, et kontrollida, kas tema põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

§ 417.  Nõusoleku andmisest keeldumine

  Käesoleva seaduse § 416 lõikes 1 nimetatud nõusoleku andmisest keeldumine on isiku teenistusse või töölevõtmisest keeldumise, teenistusest vabastamise ja töölepingu ülesütlemise aluseks.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

§ 418.  Taustakontrolli regulaarsus

  Kaitsevägi võib käesoleva seaduse §-s 415 sätestatud viisil koguda isiku kohta andmeid ainult tema Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideerimisel ja iga viie aasta järel pärast isiku Kaitseväkke teenistusse või tööle võtmist tema Kaitseväkke sobivuse hindamisel. Kaitsevägi võib põhjendatud vajaduse korral koguda andmeid ka muul ajal, kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku kohta on teenistuse või tööloleku ajal ilmnenud asjaolud, mis välistaksid teenistusse või töölevõtmise.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

§ 419.  Taustakontrolli teostamisest loobumine

  Käesoleva seaduse §-s 415 nimetatud toimingutest võib taustakontrolli teostava struktuuriüksuse juhi otsusel loobuda, kui isiku suhtes on teostatud taustakontroll Kaitseväe või teise ametiasutuse poolt või julgeolekukontroll.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

§ 4110.  Andmete töötlemine, säilitamine ja edastamine

 (1) Taustakontrolli käigus kogutud isikuandmete töötlemisele kohaldatakse isikuandmete kaitse seadust.

 (2) Isiku kohta taustakontrolli käigus kogutud andmeid säilitatakse tema teenistuse ja töölepingu kehtivuse ajal ning kolm aastat pärast tema teenistusest vabastamist või töölepingu lõppemist toimikus, mis on kaitstud mitteõiguspärase juurdepääsu eest.

 (3) Taustakontrolli käigus kogutud isikuandmeid võib edastada avaliku teabe seaduses sätestatud korras riigiasutustele ainult tausta- või julgeolekukontrolli eesmärgil.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

§ 42.  Kaitseväeluure koordineerimine ja järelevalve
[RT I, 06.07.2016, 1 - jõust. 16.07.2016]

 (1) Kaitseväeluure teostamist ja julgeolekuasutuste tegevust koordineerib julgeolekuasutuste seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud komisjon.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (2) Julgeolekuasutuste seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud riigi julgeolekuteabe kogumise ja analüüsimise kavas sätestatakse Kaitseväele kaitseväeluure teostamisel esitatavad ülesanded ja kogutava teabe kava selle olulisuse järgi.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (3) Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonil on julgeolekuasutuste seaduse § 36 lõigetes 3 ja 5–7 sätestatud õigused ja kohustused järelevalveks Kaitseväe üle, kui Kaitsevägi väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tegutsemise eesmärgil isikuid küsitleb või varjatult jälgib, kaasab isikut salajasse koostöösse, kasutab variisikut või teeskleb eraõigusliku juriidilise isiku struktuuriüksust või organit või äriühingu filiaali.
[RT I, 06.07.2016, 1 - jõust. 16.07.2016]

 (4) Käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktis 2 sätestatud kaitseväeluure volituse kasutamisest teavitatakse riigikaitse valdkonna eest vastutavat ministrit tema kehtestatud korras.
[RT I, 06.07.2016, 1 - jõust. 16.07.2016]

§ 43.  Andmete säilitamine ja aruandlus

 (1) Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 4, lõikes 2 ning §-s 415 sätestatud viisil kogutud teabe dokumenteerib Kaitsevägi teabetoimikutes. Toimiku pidamise, säilitamise ja hävitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (11) Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktides 1–3 ning vajaduse korral § 37 lõike 1 punktis 5 sätestatud viisil kogutud teabe dokumenteerib Kaitsevägi dokumendiregistris.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (2) Kaitsevägi esitab Kaitseministeeriumile iga nelja kuu järel kirjaliku ülevaate tema poolt kaitseväeluure teostamisel kogutud andmete ja nende saamiseks kasutatud vahendite ja meetodite kohta ning iga kuue kuu järel käesoleva seaduse § 37 lõigetes 1 ja 2 nimetatud volitusi rakendava Kaitseväe struktuuriüksuse ülesannete täitmise aruande.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

§ 431.  Juurdepääs kaitseväeluure dokumentidele

  Avaliku veebi kaudu ei võimaldata juurdepääsu Kaitseväe dokumendiregistri osale, milles registreeritakse Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõigetes 1 ja 2 nimetatud volitusi rakendavale Kaitseväe struktuuriüksusele saabunud või koostatud dokumente.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

5. peatükk JÕU KASUTAMINE KAITSEVÄE POOLT 

§ 44.  Jõu kasutamine Kaitseväe poolt

 (1) Jõu kasutamine käesoleva seaduse tähenduses on Kaitseväe poolt füüsilise jõu, erivahendi, relva või lahingutehnika kasutamine eesmärgiga kaitsta riiki sõjaliselt, osaleda rahvusvahelises sõjalises koostöös või täita käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud ülesandeid.

 (2) Riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister võib kooskõlas käesolevas peatükis sätestatuga kehtestada käskkirjaga Kaitseväe jõu kasutamise korra. Jõu kasutamise korra kehtestamise ettepaneku võib teha Kaitseväe juhataja. Jõu kasutamise korra alusel või selles sätestatud juhtudel võib Kaitseväe juhataja või muu volitatud ülem anda täpsemaid juhiseid.

 (3) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemisel lähtutakse asjaomase välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud jõu kasutamise korrast.

 (4) Kui välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kehtestatud jõu kasutamise korras sätestatud reegel on vastuolus sõlmitud välislepinguga või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega või Eesti Vabariigi õigusaktidega, ei rakenda Kaitsevägi kõnealust reeglit ning teavitab sellest Kaitseministeeriumi ja välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni asjaomast ametiisikut.

 (5) Kui välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kehtestatud jõu kasutamise korras sätestatud reeglit ei saa rakendada muul põhjusel, teavitab Kaitsevägi sellest Kaitseministeeriumi ja seejärel välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni asjaomast ametiisikut.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 45.  Jõu kasutamine Kaitseväe poolt riigi sõjaliseks kaitsmiseks

  Kaitsevägi kasutab jõudu riigi sõjaliseks kaitsmiseks:
 1) sõjaseisukorra ajal;
 2) rahuajal väljastpoolt Eesti riigi territooriumi Eesti riigi vastu suunatud ründe tõrjumisel;
 3) tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumisel;
 4) konsulaarseaduse tähenduses hädasolija, tema vara ning riigivara evakueerimisel kriisipiirkonnast.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 46.  Kaitseväe poolt riigi sõjaliseks kaitsmiseks jõu kasutamise otsustamine

 (1) Sõjaseisukorra ajal otsustab Kaitseväe poolt jõu kasutamise alustamise Kaitseväe juhataja.
[RT I, 08.07.2011, 8 - jõust. 22.07.2011]

 (2) Rahuajal väljastpoolt Eesti riigi territooriumi Eesti riigi vastu suunatud ründe puhul otsustab Kaitseväe poolt jõu kasutamise alustamise valdkonna eest vastutav minister või pädev ülem. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega asjaolud, mille korral ülem on pädev otsustama jõu kasutamise alustamist.

 (3) Käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud tõrjemeetmete ja jõu kasutamise otsustab valdkonna eest vastutav minister või Vabariigi Valitsuse volitatud minister, teavitades sellest koheselt Vabariigi Presidenti.

 (4) Käesoleva seaduse § 45 punktis 4 sätestatud eesmärgil Kaitseväe kasutamise otsustab Vabariigi Valitsus riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, teavitades sellest kohe Vabariigi Presidenti ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 47.  Jõu kasutamine tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumiseks

 (1) Kaitseväge võib kasutada tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumiseks, kui on alust arvata, et tsiviilõhusõiduki lendu on ebaseaduslikult sekkutud ning seda võidakse kasutada inimeste või vara kahjustamiseks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul on Kaitseväel õigus tõrjuda õhusõiduk Eesti õhuruumist välja, sundida õhusõidukit maanduma või hoiatada õhusõiduki lendu sekkunud isikuid jõu kasutamise eest, sealhulgas teha hoiatuslaske.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõrjemeetmed ei anna tulemusi või nende kasutamine ei ole võimalik ning:
 1) õhusõiduk ei lenda kehtiva lennuplaani järgi;
 2) õhusõiduk ei allu lennujuhtide või riiklike õhusõidukite pilootide korraldustele ja
 3) visuaalne kontroll riiklikult õhusõidukilt ning muu info annab alust eeldada, et tsiviilõhusõidukiga kavatsetakse rünnet väljaspool õhusõidukit viibivate isikute surma põhjustamiseks,
on Kaitseväel õigus käesoleva seaduse alusel kehtestatud korras kasutada tsiviilõhusõiduki vastu jõudu.

 (4) Tsiviilõhusõiduki vastu tohib jõudu kasutada vaid juhul, kui ühegi teise vahendiga ei ole võimalik rünnet ära hoida, ja tingimusel, et jõu kasutamisega kaasnev kahju on oluliselt väiksem kui ründega kaasnev võimalik kahju. Meetmete rakendamiseks tuleb valida selline viis, mis eeldatavasti toob kaasa kõige vähem kahjustusi.

 (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisele võib kaasata Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõude.

 (6) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega tsiviilõhusõiduki tekitatava ohu määratlemise ja sellele ohule reageerimise korra ning Kaitseväe poolt tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumiseks relvastatud jõu kasutamise või sellega ähvardamise korra.

§ 48.  Jõu kasutamine Kaitseväe poolt osalemisel rahvusvahelises sõjalises koostöös

 (1) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaledes võib Kaitsevägi teenistusülesande täitmisel kasutada jõudu vastavalt käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-s 44 sätestatule:
 1) enda või teise inimese vastu suunatud ründe tõrjumiseks;
 2) Kaitseväe või koos Kaitseväega rahvusvahelises sõjalises koostöös osalevate relvajõudude valduses olevate objektide vastu suunatud ründe tõrjumiseks;
 3) rahu ja julgeoleku säilitamiseks või taastamiseks Kaitseväele antud ülesannete täitmiseks.

 (2) Otsustades jõu kasutamist ja valides selle kasutamise viisi, peab kaitseväelane lähtuma olukorrast ning hindama ka selle isiku ohtlikkust, kelle suhtes jõudu kasutatakse.

 (3) Kaitseväelane ei tohi ründe tõrjumisel kasutada sellist jõudu, mis ei ole ilmses vastavuses ründe iseloomuga, kinnipeetava isiku või olukorra ohtlikkusega.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ülesanded sätestatakse rahvusvahelise organisatsiooni poolt või kokkuleppel asjaomaste riikidega.

 (5) Jõu kasutamisel võib kõrvale kalduda inimõigusi käsitleva välislepinguga võetud kohustustest, kui see on lubatud välislepinguga ja jõu kasutamine on kooskõlas teiste rahvusvahelise õiguse normidega.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel välislepinguga võetud kohustustest kõrvale kaldumise otsustab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult välissuhtlemise valdkonna eest vastutava ministriga.

 (7) Käesolev paragrahv ei piira kaitseväelase õigust kasutada jõudu hädakaitse seisundis.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 481.  Jõu kasutamine demineerimistööl

  Käesoleva seaduse § 3 punktides 41 ja 42 sätestatud ülesannete täitmisel võib Kaitsevägi kasutada abivahendeid päästeseaduse §-s 25 ettenähtud alusel ja korras ning korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 49.  Vahetu sunni kasutamine Kaitseväe poolt muude ülesannete täitmisel
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Kaitsevägi kohaldab vahetut sundi:
 1) kaitseväelise distsipliini tagamisel;
 2) käesoleva seaduse § 3 lõikes 11 sätestatud juhtudel;
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
 3) Kaitseväe julgeolekuala või julgeolekualal viibiva kaitseväelase vastu suunatud ründe tõrjumisel või käesoleva seaduse §-des 55 ja 56 sätestatud meetmete tagamisel;
 4) isikute kaitsel.

 (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisel kohaldab Kaitsevägi vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

 (21) Sõjaväepolitsei võib kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 44 ja 47 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud korras, kui need on vajalikud kaitstava isiku ohutuse tagamiseks.

 (22) Sõjaväepolitsei võib isiku kinni pidada, kui see on vältimatu kaitstava isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks. Kinnipeetud isik tuleb viivitamata üle anda politseile.

 (23) Sõjaväepolitsei järgib käesoleva paragrahvi lõigetes 21 ja 22 nimetatud meetmete kohaldamisel järgmisi põhimõtteid:
 1) mitmest sobivast ja vajalikust meetmest kohaldatakse seda, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab;
 2) kohaldatakse ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda;
 3) meedet kohaldatakse vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada.

 (3) Kaitseväelasele lubatud erivahendid on käerauad, teenistuskoer, sidumisvahend ja rahustussärk.

 (4) Kaitseväelasele lubatud relvad on külmrelv, gaasirelv ja tulirelv.

 (5) Käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisel kaitseväelasele ette nähtud enesekaitse vahendite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

6. peatükk KAITSEVÄE JULGEOLEKUALA 

§ 50.  Kaitseväe julgeolekuala

  Kaitseväe julgeolekuala (edaspidi julgeolekuala) on:
 1) Kaitseväe territoorium;
 2) Kaitseväe laevad, lennuvahendid ja sõidukid;
 3) territoorium, mille Kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud ülem on ajutiselt julgeolekualana määratlenud (edaspidi ajutine julgeolekuala).

§ 51.  Julgeolekuala tähistamine

 (1) Julgeolekuala peab olema tähistatud kõrvalisele isikule arusaadaval viisil.

 (2) Julgeolekuala tähistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 52.  Isiku kohustused julgeolekualal

 (1) Isik ei tohi julgeolekualal viibida ilma pädeva kaitseväelase antud loata.

 (2) Julgeolekualal viibiv isik peab täitma kaitseväelase korraldusi.

§ 53.  Kaitseväe territoorium

 (1) Kaitseväe territoorium käesoleva seaduse tähenduses on alaliselt Kaitseväe valduses olev territoorium.

 (2) Kaitseväe harjutusvälja territooriumil ei või kõrvaline isik viibida Kaitseväe üksuste taktikaliste harjutuste, õppuste, laskmiste, lõhketööde või relvade, lahingumoona, lahingu- ja muu tehnika katsetuste läbiviimise ajal ning see ala on sellekohaselt tähistatud.
[RT I, 20.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]

 (3) Vabariigi Valitsus võib määrata korraldusega Kaitseväe territooriumiks muid objekte, mis ei ole Kaitseväe valduses, kui nende objektide valvamine või kaitsmine on tehtud ülesandeks Kaitseväele.

§ 54.  Ajutine julgeolekuala

 (1) Kaitsevägi võib ajutiselt julgeolekualana piiritleda territooriumi, millel tal on seadusest, muust õigusaktist või lepingust tulenev õigus viibida, kui see on seoses tema ülesannete täitmisega Kaitseväe julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu.

 (2) Territooriumi võib piiritleda ajutise julgeolekualana üksnes sellises ulatuses ja nii kauaks, kui see on Kaitseväe julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (3) Ajutine julgeolekuala tähistatakse esimesel võimalusel. Kaitsevägi teavitab ajutise julgeolekuala loomisest ja võimaluse korral kestusest viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit ning julgeolekuala asukohajärgset kohalikku omavalitsust.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 55.  Isiku kinnipidamine

 (1) Kaitseväelane võib kinni pidada julgeolekualal viibiva isiku, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta:
 1) viibib julgeolekualal ebaseaduslikult;
 2) on julgeolekualale sisenemisel või julgeolekualal toime pannud süüteo või
 3) ohustab oma käitumisega ennast või teisi.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel kinni peetud isik tuleb viivitamata juhatada julgeolekualalt välja ja vabastada.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud alusel kinni peetud isik tuleb viivitamata üle anda politseile.

§ 56.  Isiku ja tema asjade läbivaatus

 (1) Kaitseväelane võib kinnipeetud isiku või temaga kaasas oleva asja, sealhulgas transpordivahendi läbi vaadata, kui on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teisi.

 (2) Kaitseväelasel on õigus võtta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ese või aine hoiule. Koos kinnipeetud isiku üleandmisega antakse politseile üle ka isiku või tema asja läbivaatusel hoiule võetud ese või aine. Isiku vabastamisel tagastatakse talle ese või aine viivitamata, välja arvatud juhul, kui eseme või aine omamiseks on vajalik luba, mis isikul puudub.

61. peatükk KAITSEVÄE AKTSIISILADU 
[RT I, 30.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

§ 561.  Kaitseväe aktsiisiladu

 (1) Kaitseväe aktsiisiladu on riigi omandis olev aktsiisiladu kütuse käitlemiseks. Aktsiisilaopidajana esindab riiki Kaitsevägi.

 (2) Kaitseväe aktsiisilaos oleva kütuse võõrandamisele alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses ei kohaldata riigivaraseaduses sätestatud võõrandamise korda. Sellise vara võõrandamise kord kehtestatakse Kaitseväe aktsiisilao töökorralduse eeskirjas.

 (3) Kaitseväe aktsiisilao töökorralduse eeskirja kehtestab Kaitseväe juhataja.
[RT I, 30.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 57.  Seaduse rakendamine

 (1) Kaitseväe struktuuriüksused korraldatakse ümber üheks valitsusasutuseks 2009. aasta 1. jaanuariks.

 (2) Kaitseväe struktuuriüksuste valduses olev vara loetakse Kaitseväele üleantuks ning Kaitseväe poolt vastuvõetuks alates 2009. aasta 1. jaanuarist.

 (3) Kaitseväe struktuuriüksuste kaitseväelaste ja teenistujate teenistuse jätkamisel Kaitseväe koosseisus ettenähtud ameti- või abiteenistuskohtadel või nende teenistus- või töösuhete lõpetamisel kohaldatakse vastavalt kas kaitseväeteenistuse seaduse § 105 lõike 1 punktis 2, avaliku teenistuse seaduse § 115 lõikes 2 või Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-s 6 sätestatut. Kaitseväe õppeasutuste õppejõududele, kellega sõlmitakse tööleping, ei maksta nende teenistusest vabastamisel avaliku teenistuse seaduse § 131 lõikes 1 sätestatud hüvitust.

 (4) Kaitseväe struktuuriüksuste teenistujad, kelle teenistusülesanded ja ametinimetus üheks valitsusasutuseks ühendamise tõttu ei muutu või kelle ametinimetuse muutmisega ei muutu tööülesanded, jätkavad teenistust alates 2009. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe koosseisus ning nende suhtes ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud avaliku konkursi läbiviimise kohustust.

 (5) Kõikides õigussuhetes, milles Eesti Vabariik on esindatud Kaitseväe struktuuriüksuste kaudu, loetakse alates 2009. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks Kaitsevägi.

 (6) Staabi- ja Sidepataljoni Küberkaitse Kompetentsikeskuse Eesti kontingendi teenistujale, kes jätkab NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi koosseisus ettenähtud ametikohal töölepingu alusel, ei maksta avaliku teenistuse seaduse § 131 lõigetes 1 ja 12 sätestatud hüvitisi.
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isikule nähakse töölepingus ette järgmised õigused:
 1) jätkatakse töötasu maksmist vähemalt senise palga suuruses;
 2) säilitatakse 35-kalendripävane põhipuhkus;
 3) töölepingu alusel töötatud aeg arvatakse viie aasta jooksul töölepingu sõlmimisest avaliku teenistuse staaži hulka pensioni suurendamisel avaliku teenistuse seaduse alusel.
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

 (8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 2 ja 3 nimetatud õigus säilib üksnes juhul, kui isik on katkematult NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi koosseisus ettenähtud ametikohal töölepingu alusel või kui töösuhte katkemine NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendis ei ületa 90 kalendripäeva.
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

 (9) Kui Staabi- ja Sidepataljoni Küberkaitse Kompetentsikeskuse Eesti kontingendi teenistuja vabastati ametist koondamise tõttu ja temaga sõlmitakse tööleping NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi koosseisus ettenähtud ametikohal töötamiseks pärast avaliku teenistuse seaduse § 131 lõikes 1 sätestatud hüvitise maksmist ja enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle hüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem temaga tööleping sõlmiti, võrreldes hüvitise maksmisel aluseks olnud ajavahemikuga.
[RT I, 18.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

 (10) Tegevväelane, Kaitseväes teenistuses olev ametnik ja Kaitseväes töölepingu alusel töötav isik annab hiljemalt 2014. aasta 31. oktoobriks kirjaliku nõusoleku enda kohta käesoleva seaduse §-s 415 sätestatud viisil andmete kogumiseks või päringu tegemiseks ning esitab isikuankeedi.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

 (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud nõusoleku andmata või ankeedi esitamata jätmisel vabastatakse isik teenistusest või öeldakse tööleping üles hüvitiseta käesoleva lõike alusel kirjaliku nõusoleku esitamise tähtajale järgnenud päevast arvates.
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]

§ 58. – § 80. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 81.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril.