Määrus kehtestatakse loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse § 10 lõike 2 ja loomatauditõrje seaduse § 13 lõike 5 alusel.
[RT I, 28.06.2014, 61 - jõust. 01.07.2014]
1. peatükk ÜLDNÕUDED
§ 1.
Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse veterinaarnõuded kasvanduses või molluskikasvatusalal kasvatatud, ülemklassi Agnatha ning klassidesse Chondrichthyes ja Osteichthyes, hõimkonda Mollusca või alamhõimkonda Crustacea kuuluva veelooma, sealhulgas tema viljastatud marja ja sperma (edaspidi vesiviljelusloom) Eesti-sisesel liikumisel ning vesiviljelusloomaga ja temalt pärineva loomse saadusega kauplemise kohta, samuti veterinaarnõuded veeloomale, keda tahetakse viia kasvandusse või molluskikasvatusalale.
(2) Kui määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse määrust üksnes lisas loetletud taudile vastuvõtliku vesiviljeluslooma suhtes tema liikumisel erineva taudialase staatusega Euroopa Liidu liikmesriikide, tsoonide või piirkondade vahel.
(3) Määrust ei kohaldata dekoratiivse lõikes 1 nimetatud veelooma suhtes, keda peetakse mittekaubanduslikul eesmärgil, looduses vabalt elava (edaspidi looduslik veeloom) suhtes, kes kogumise või püüdmise järel viiakse otse toiduks kasutamiseks, ning veelooma suhtes, kes on püütud kalajahu, kalasööda, kalaõli ja muu sarnase toote tootmiseks.
(4) Määruse peatükkide 2, 3, 6 ja 7 sätteid ei kohaldata dekoratiivse veelooma pidamise suhtes, kui veeloomal puudub vahetu kontakt loodusliku veekoguga või kui tema pidamisel kasutatakse heitveekäitlussüsteemi, mis tõkestab haigusetekitaja leviku looduslikku veekogusse.
2. peatükk KASVATAMISEKS JA VARUDE TAASTOOTMISEKS ETTENÄHTUD VESIVILJELUSLOOMAD
§ 2.
Kasvatamiseks ja varude taastootmiseks ettenähtud vesiviljeluslooma liikumine
(1) Veetav vesiviljelusloom on kliiniliselt terve, ta ei ole haigestunud veeloomadel esinevasse loomataudi ning ta ei ole pärit kasvandusest või molluskikasvandusalalt, kus esineva suurenenud suremuse põhjus ei ole teada.
(2) Kasvanduses, kus vesiviljelusloomade suremus on suurenenud teadmata põhjusel, võib vesiviljeluslooma välja viia üksnes kasvanduse sellest osast, mis on epidemioloogiliselt iseseisev selle osa suhtes, kus vesiviljelusloomade suremus on suurenenud.
(3) Seoses tauditõrjemeetmete rakendamisega hävitamiseks või tapmiseks ettenähtud vesiviljeluslooma võib kasvandusest välja viia üksnes loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise ettevõttesse või vesiviljelusloomade tapamajja.
[RT I, 28.06.2014, 61 - jõust. 01.07.2014]
(4) Lõike 1 kohast vesiviljeluslooma võib varude taastootmise eesmärgil asustada looduslikku veekogusse, kui ta on pärit kasvandusest või molluskikasvatusalalt, mille Veterinaar- ja Toiduameti poolt määratud taudialane kategooria on sama või kõrgem võrreldes asustatava veekogu taudialase kategooriaga.
(5) Veterinaar- ja Toiduamet võib riskianalüüsi tulemuse alusel keelata asustada looduslikku veekogusse vesiviljeluslooma, kes pärineb mujalt kui taudivabaks tunnistatud vesiviljelustsoonist või -piirkonnast. Seda lõiget võib kohaldada ka juhul, kui Eestis rakendatakse lisas nimetamata veeloomataudi ennetamiseks või tõrjeks kohaldatavat programmi.
§ 3.
Teatud taudi suhtes vastuvõtliku liigi hulka kuuluva vesiviljeluslooma viimine taudivabasse piirkonda
Kasvatamise või varude taastootmise eesmärgil võib taudivabaks tunnistatud teise Euroopa Liidu liikmesriiki, vesiviljelustsooni või -piirkonda viia asjakohasele taudile vastuvõtliku veelooma, kui Eesti või Eestis asuv vesiviljelustsoon või -piirkond on tunnistatud selle taudi suhtes taudivabaks. Kui asjakohase taudi suhtes vastuvõtlikku loomaliiki kuuluv veeloom seda taudi teataval eluetapil edasi ei kanna, ei kohaldata seda nõuet selle veelooma veole sellisel eluetapil.
§ 4.
Teatud taudi suhtes vektorliigi hulka kuuluva vesiviljeluslooma viimine taudivabasse piirkonda
Lisas nimetamata loomaliiki kuuluvat veelooma, kes võib vektorliigina edasi kanda lisas nimetatud taudi, võib kasvatamise või varude taastootmise eesmärgil viia teise Euroopa Liidu liikmesriiki, vesiviljelustsooni või -piirkonda, mis on asjaomase taudi suhtes taudivabaks tunnistatud, kui on täidetud järgmised nõuded:
1) Eesti või Eestis asuv vesiviljelustsoon või -piirkond on tunnistatud selle taudi suhtes taudivabaks;
2) vesiviljeluslooma on peetud karantiinirajatises, mille vesi ei sisalda asjakohase taudi haigustekitajat, kui uurimistulemuste kohaselt on asjaomase taudi edasikandumine välistatud.
3. peatükk TOIDUKS ETTENÄHTUD VESIVILJELUSLOOMAD JA -TOOTED
§ 5.
Veetava vesiviljeluslooma ja -toote lisatöötlemine enne toiduks kasutamist
(1) Lisas nimetatud toiduks ettenähtud mitteeksootilisele taudile vastuvõtlikku liiki kuuluvat vesiviljeluslooma või temast valmistatud toodet võib lisatöötlemise eesmärgil viia selle taudi suhtes taudivabaks tunnistatud teise Euroopa Liidu liikmesriiki, vesiviljelustsooni või -piirkonda, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest nõuetest:
1) Eesti või Eestis asuv vesiviljelustsoon või -piirkond on tunnistatud selle taudi suhtes taudivabaks;
2) vesiviljeluslooma töödeldakse selleks sihtkohariigi asjakohases nõuetele vastavas ettevõttes viisil, mis välistab taudi leviku;
[RT I, 28.06.2014, 61 - jõust. 01.07.2014]
3) kala tapetakse ja puhastatakse siseelunditest enne teise Euroopa Liidu liikmesriiki, vesiviljelustsooni või -piirkonda viimist ning mollusk ja koorikloom viiakse teise Euroopa Liidu liikmesriiki, vesiviljelustsooni või -piirkonda töötlemata või töödeldud tootena.
(2) Kui Eesti või Eestis asuv vesiviljelustsoon või -piirkond on tunnistatud taudivabaks lisas nimetatud mitteeksootilise taudi suhtes, võib sellele taudile vastuvõtlikku liiki kuuluvat vesiviljeluslooma või temast valmistatud toodet ajutiselt säilitada ettevõttes, kus töödeldakse vesiviljelusloomi, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest nõuetest:
1) vesiviljelusloom või temast valmistatud toode pärineb Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast vesiviljelustsoonist või -piirkonnast, mis on selle taudi suhtes taudivabaks tunnistatud;
2) vesiviljeluslooma peetakse ajutiselt ettevõttes, mis on varustatud asjakohase taudi tekitajaid inaktiveeriva heitveekäitlussüsteemiga või kus heitvett käideldakse mõnel muul viisil, mis tõkestab haigusetekitaja leviku looduslikku veekogusse.
§ 6.
Töötlemata vesiviljeluslooma ja -toote turule viimine toiduks kasutamise eesmärgil
(1) Lisas nimetatud taudile vastuvõtlikku liiki kuuluvat töötlemata vesiviljeluslooma ja temast valmistatud toodet võib turule viia toiduks kasutamise eesmärgil, kui see on pakendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni eeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), nõuete kohasesse jaemüügipakendisse.
(2) Kui lisas nimetatud taudile vastuvõtlikku liiki kuuluvat elusat molluskit või kooriklooma peetakse Eestis asuvas veekogus või rajatises ajutiselt, kohaldatakse tema suhtes § 5 lõike 2 nõudeid.
4. peatükk LOODUSLIKUD VEELOOMAD
§ 7.
Loodusliku veelooma toomine taudivabaks tunnistatud Euroopa Liidu liikmesriiki, vesiviljelustsooni või -piirkonda
Kui Eesti või Eestis asuv vesiviljelustsoon või -piirkond on tunnistatud taudivabaks lisas nimetatud taudi suhtes, paigutatakse sellele taudile vastuvõtlikku liiki kuuluv looduslik veeloom, kes on püütud Euroopa Liidu liikmesriigist, seal asuvast vesiviljelustsoonist või -piirkonnast, mida ei ole taudivabaks tunnistatud, karantiini kuni asjaomase taudi edasikandumine on uurimistulemuste kohaselt välistatud ja veelooma võib tuua Eestis asuvasse taudivabaks tunnistatud vesiviljelustsoonis või -piirkonnas asuvasse kasvandusse või molluskikasvatusalale.
5. peatükk DEKORATIIVSED VEELOOMAD
§ 8.
Dekoratiivse veelooma turuleviimine
Dekoratiivse veeloomaga kauplemine ja tema viimine ühest vesiviljelustsoonist või -piirkonnast teise on lubatud, kui see ei ohusta muu veelooma tervislikku seisundit.
6. peatükk VESIVILJELUSLOOMADE LIIKUMINE
§ 9.
Vesiviljeluslooma ühest vesiviljelustsoonist või -piirkonnast teise viimine
(1) Lisas nimetatud ja nimetamata vesiviljeluslooma ühest vesiviljelustsoonist või -piirkonnast teise viimise ajal kohaldatakse taudi leviku ohu vähendamiseks vajalikke bioohutuse meetmeid, et looma tervislik seisund veo ajal ei halveneks ning et vesiviljeluslooma veoga ei ohustataks sihtkoha ega transiidipaiga loomatervise alast staatust.
(2) Vesiviljeluslooma veo kestel võib vett vahetada üksnes kohas ja viisil, mis ei ohusta veetava vesiviljeluslooma ning veevahetuskohas või sihtkohas asuva veelooma tervislikku seisundit.
7. peatükk LOOMATERVISESERTIFIKAAT
§ 10.
Loomatervisesertifikaat
(1) Kui §-des 2 ja 5 nimetatud vesiviljelusloom viiakse taudivabaks tunnistatud Euroopa Liidu liikmesriiki, seal asuvasse vesiviljelustsooni või -piirkonda või Euroopa Liidu liikmesriiki, vesiviljelustsooni või -piirkonda, kus kohaldatakse seire- ja tauditõrje programmi, või kui teatud taudile vastuvõtlik vesiviljelusloom viiakse vesiviljelustsoonist või -piirkonnast välja seoses tauditõrjemeetmete rakendamisega, on vesiviljelusloomaga kaasas Euroopa Liidu asjakohases õigusaktis sätestatud näidise kohane loomatervisesertifikaat.
(2) Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus edastab «Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse» § 24 lõike 2 kohaselt sihtkohaliikmesriigi pädevale asutusele järgmised andmed:
[RT I, 28.06.2014, 61 - jõust. 01.07.2014]
1) vesiviljeluslooma viimise kohta teise Euroopa Liidu liikmesriiki, kui selle §-s 3 või §-s 4 nimetatud vesiviljeluslooma kohta on väljastatud loomatervisesertifikaat;
2) muu elusa, kasvatamiseks ja varude taastootmiseks ettenähtud vesiviljeluslooma viimise kohta teise Euroopa Liidu liikmesriiki, kui selle paragrahvi alusel loomatervisesertifikaati ei nõuta.
(3) Loomatervisesertifikaat ei ole vajalik kala puhul, kes on tapetud ja siseelunditest puhastatud enne kasvandusest väljaviimist, ning molluski ja kooriklooma puhul, kes viiakse kasvandusest välja töötlemata või töödeldud tootena.
8. peatükk RAKENDUSSÄTE
§ 11.
Määruse kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter