Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord ning töövõimetuse põhjuste loetelu

Väljaandja:	Sotsiaalminister
Akti liik:	määrus
Teksti liik:	terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:	30.01.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:	02.07.2009
Avaldamismärge:

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

15.01.2009 nr 10 (RTL 2009, 10, 123) 30.01.2009

Määrus kehtestatakse «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» § 16 lõike 9¹ alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Käesolev määrus reguleerib püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamist püsiva töövõimetuse ekspertiisiga (edaspidi ekspertiis).

§ 2. Ekspertiisi tegija

Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastab Sotsiaalkindlustusamet kaasates ekspertarste.

§ 3. Ekspertiisi taotlemine

(1) Ekspertiisi võib taotleda isik vanuses 16 aastat kuni «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» (edaspidi seadus) § 7 lõikes 1 või 2 sätestatud vanaduspensionieani.

(2) Välislepingu alusel pensioni saamiseks või määruse § 10 lõike 1 punktides 1–16 nimetatud juhtudel võib ekspertiisi taotleda ka vanaduspensioniealine ja noorem kui 16-aastane isik.

(3) Isik esitab seaduse § 16 lõike 11 alusel kehtestatud ekspertiisitaotluse Sotsiaalkindlustusametile. Kui isik taotleb püsiva töövõime kaotuse protsendi ja puude raskusastme tuvastamist üheaegselt, täidab isik ühise ekspertiisitaotluse.

(4) Sotsiaalkindlustusamet nõustab isikut ekspertiisitaotluse vormi täitmisel või vajadusel täidab taotluse vormi isiku eest. Kui taotluse täidab Sotsiaalkindlustusameti töötaja, tutvustab ta isikule taotluses sisalduvaid andmeid. Isik kinnitab oma allkirjaga andmete õigsust.

(5) Isik täidab ekspertiisitaotluse vormi vastavalt «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» § 2² lõike 1 alusel kehtestatud määrusele.

(6) Isik nimetab ekspertiisitaotluses püsiva töövõimetuse tuvastamiseks perearsti või teda põhiliselt raviva eriarsti (edaspidi arst), kellel on tema terviseseisundi kirjeldamiseks asjakohased andmed ning kelle vastuvõtul ta on käinud viimase kolme kuu jooksul enne ekspertiisitaotluse esitamist.

(7) Isik esitab Sotsiaalkindlustusametile koos ekspertiisitaotlusega vajaduse korral teised seaduse § 16 lõike 11 alusel kehtestatud loetelus nimetatud dokumendid.

(8) Kui ekspertiisitaotluses esitatud andmed või taotlusele lisatud dokumendid on ekspertiisiks ebapiisavad või isik ei ole ekspertiisitaotluses nimetatud arsti juures viimase kolme kuu jooksul enne ekspertiisitaotluse esitamist käinud, määrab Sotsiaalkindlustusamet isikule tähtaja puuduvate andmete või dokumentide esitamiseks või arsti vastuvõtul käimiseks.

§ 4. Terviseseisundi kirjeldus

(1) Sotsiaalkindlustusamet esitab ekspertiisitaotluses nimetatud arstile elektrooniliselt või paberkandjal  taotluse isiku terviseseisundi kirjelduse saamiseks kümne päeva jooksul, arvates  ekspertiisiks piisavate andmetega taotluse saamise päevast.

(2) Arst täidab terviseseisundi kirjelduse vormi, kui isik on käinud arsti vastuvõtul viimase kolme kuu jooksul enne ekspertiisitaotluse esitamist.

(3) Kui isik ei ole viimase kolme kuu jooksul enne ekspertiisitaotluse esitamist arsti vastuvõtul käinud, teavitab arst sellest Sotsiaalkindlustusametit kümne päeva jooksul arvates vastava taotluse saamisest. Sotsiaalkindlustusamet teavitab isikut arsti vastuvõtul käimise vajadusest ja määrab isikule tähtaja arsti vastuvõtul käimiseks.

(4) Arst täidab tema käsutuses olevate andmete põhjal seaduse § 16 lõike 11 alusel kehtestatud terviseseisundi kirjelduse vormi vastavalt taotluse eesmärgile ja «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» § 2² lõike 1 alusel kehtestatud määrusele. Terviseseisundi kirjelduse vorm ei tohi olla täidetud käsitsi.

(5) Terviseseisundi kirjelduses märgib arst kõigi isikul teadaolevate ja eeldatavalt püsivat töövõimetust põhjustavate haiguste diagnoosid koos raskusastmega ning organismi funktsionaalse seisundiga, diagnooside koodid, nimetatud haigustega seotud uuringute andmed, senise ja praeguse ravi, objektiivse leiu ning teised terviseseisundi kirjelduses nõutavad andmed.

(6) Diagnooside vormistamisel lähtub arst kliinilisest diagnoosist, näidates ära ka selle koodi rahvusvahelisest haiguste klassifikatsiooni 10. väljaande järgi.

(7) Arst esitab terviseseisundi kirjelduse koos vajalike terviseseisundit kirjeldavate dokumentidega Sotsiaalkindlustusametile kümne päeva jooksul, arvates Sotsiaalkindlustusametilt taotluse saamise päevast, välja arvatud lõikes 8 sätestatud juhul. Kui Sotsiaalkindlustusamet on määranud isikule tähtaja arsti vastuvõtul käimiseks, esitab arst terviseseisundi kirjelduse kümne päeva jooksul, arvates  tervisesesundi kirjelduse täitmiseks vajalike andmete saamisest.

(8) Kui isik on ekspertiisitaotluse esitamise või saatmise päeval töövõimetuslehe alusel ajutiselt töövõimetu, esitab arst terviseseisundi kirjelduse viie päeva jooksul, arvates Sotsiaalkindlustusametilt taotluse saamise päevast.

(9) Kui Sotsiaalkindlustusamet küsib isiku terviseseisundi kirjeldust eriarstilt, siis informeerib eriarst sellest isiku perearsti. Kui terviseseisundi kirjeldus sisaldab andmeid isiku psüühika- või käitumishäirete kohta, informeerib eriarst ekspertiisi taotlemisest perearsti ainult isiku või tema seadusliku esindaja nõusolekul.

(10) Kui terviseseisundi kirjelduses esitatud andmed või lisatud dokumendid on ekspertiisiks ebapiisavad, küsib Sotsiaalkindlustusamet arstilt täiendatud terviseseisundi kirjelduse või täiendavaid andmeid või dokumente 15 päeva jooksul, arvates terviseseisundi kirjelduse saamise päevast. Sotsiaalkindlustusamet teatab, millised andmed või dokumendid tuleb täiendavalt esitada.

(11) Arst esitab Sotsiaalkindlustusametile täiendatud terviseseisundi kirjelduse, puuduvad andmed või dokumendid kümne päeva jooksul, arvates kõigi täiendavate andmete saamise päevast.

§ 5. Ekspertiisi tegemise tähtaeg

(1) Sotsiaalkindlustusamet teeb ekspertiisi 15 tööpäeva jooksul, arvates ekspertiisiks piisavate andmete saamise päevast.

(2) Kui isik on ekspertiisitaotluse esitamise või saatmise päeval töövõimetuslehe alusel ajutiselt töövõimetu, teeb Sotsiaalkindlustusamet ekspertiisi viie tööpäeva jooksul, arvates ekspertiisiks piisavate andmete saamise päevast.

§ 6. Ekspertarsti kaasamine

(1) Sotsiaalkindlustusamet kaasab ekspertiisi ekspertarsti ja edastab talle ekspertiisitaotluse ning terviseseisundi kirjelduse koos kõigi ekspertiisiks vajalike muude dokumentidega.

(2) Ekspertarst annab talle edastatud andmete põhjal Sotsiaalkindlustusametile arvamuse isiku püsiva töövõimetuse tekkimise aja, põhjuse, kestuse ja töövõime kaotuse protsendi kohta.

§ 7. Püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päev

(1) Püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks loetakse ekspertiisitaotluse Sotsiaalkindlustusametile esitamise päev või postiga saatmise korral lähtekoha postitempli kuupäev, kui kõik vajalikud dokumendid on esitatud Sotsiaalkindlustusameti määratud tähtajaks, välja arvatud lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

(2) Kui püsiv töövõimetus tuvastatakse esmakordselt isikul, kes oli ekspertiisitaotluse esitamise või saatmise päeval töövõimetuslehe alusel ajutiselt töövõimetu sama haiguse või vigastuse tõttu, mis tingib püsiva töövõimetuse, loetakse püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks Sotsiaalkindlustusameti poolt püsiva töövõimetuse otsuse vastuvõtmise päev.

(3) Kui isik taotleb korduvekspertiisi § 12 lõigetes 1 ja 3 nimetatud juhtudel, loetakse püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks eelmise püsiva töövõimetuse ekspertiisiga määratud püsiva töövõimetuse kestuse viimane päev.

§ 8. Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg

(1) Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg on püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päev, välja arvatud lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

(2) Kui isik taotleb püsiva töövõimetuse tekkimise aja tuvastamist tagasiulatuvalt ja ekspertiisitaotlus ning terviseseisundi kirjeldus sisaldavad püsiva töövõimetuse tagasiulatuvaks tuvastamiseks piisavalt andmeid, tuvastab Sotsiaalkindlustusamet püsiva töövõimetuse tekkimise aja tagasiulatuvalt alates ekspertiisitaotluse Sotsiaalkindlustusametile esitamise või saatmise päevast, kuid mitte enam kui kolm aastat.

(3) Kui isik taotleb püsiva töövõimetuse tekkimise aja tuvastamist tagasiulatuvalt töövigastusest või kutsehaigusest põhjustatud püsiva töövõimetuse tõttu ning ekspertiisitaotlus ja terviseseisundi kirjeldus sisaldavad püsiva töövõimetuse tuvastamiseks tagasiulatuvalt piisavalt andmeid, tuvastab Sotsiaalkindlustusamet püsiva töövõimetuse tekkimise aja tagasiulatuvalt alates töövigastuse tekkimise või kutsehaiguse diagnoosimise päevast, kuid mitte enam kui kolm aastat.

§ 9. Lapsinvaliidsuse tuvastamine tagasiulatuvalt

(1) Kui isik taotleb lapsinvaliidsuse tuvastamist tagasiulatuvalt ja ekspertiisitaotlus ning terviseseisundi kirjeldus sisaldavad lapsinvaliidsuse tagasiulatuvalt tuvastamiseks piisavalt andmeid, tuvastab Sotsiaalkindlustusamet lapsinvaliidsuse tagasiulatuvalt.

(2) Lapsinvaliidsuse tuvastamist tagasiulatuvalt võib taotleda isik, tema seaduslik esindaja või teda lapsena vähemalt kaheksa aastat kasvatanud isik tema või tema seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul.

(3) Lõikes 2 sätestatud kirjalikku nõusolekut ei nõuta, kui
1) isik on surnud;
2) isikut lapsena vähemalt kaheksa aastat kasvatanud isikult on vanema õigused ära võetud;
3) isiku või tema seadusliku esindaja asukohta ei ole võimalik kindlaks määrata.

§ 10. Püsiva töövõimetuse põhjus

(1) Püsiva töövõimetuse põhjused on:
1) töövigastus;
2) kutsehaigus;
3) politseiteenistuses teenistusülesannete täitmisel või abipolitseiniku ülesannete täitmisel saadud vigastus;
4) politseiteenistusega seotud haigus;
5) piirivalveteenistuses teenistusülesannete täitmisel saadud vigastus;
6) piirivalveteenistusega seotud haigus;
7) päästeteenistuses teenistusülesannete täitmisel või päästetöödel saadud vigastus;
8) päästeteenistusega seotud haigus;
9) teenistuskohustuste täitmisel saadud vigastus;
10) teenistuskohustustega seotud haigus;
11) tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärjel saadud vigastus;
12) tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärjega seotud haigus;
13) liiklusõnnetuses saadud vigastus;
14) liiklusõnnetuse tagajärjega seotud haigus;
15) vägivallakuriteo tagajärjel saadud vigastus;
16) vägivallakuriteo tagajärjel saadud haigus;
17) vigastus;
18) üldhaigestumine.

(2) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on töövigastus, kui Sotsiaalkindlustusamet teeb kindlaks põhjusliku seose tööõnnetuses saadud vigastuse või selle tagajärjel tekkinud tüsistuste, järelnähtude, haigestumise või haiguse ägenemise või süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel.

(3) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on kutsehaigus, kui Sotsiaalkindlustusamet teeb kindlaks põhjusliku seose kutsehaiguse või selle hilisema ägenemise, süvenemise, tüsistuste või järelnähtude ja püsiva töövõimetuse vahel.

(4) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on politseiteenistuses teenistusülesannete täitmisel saadud vigastus või politseiteenistusega seotud haigus, kui Sotsiaalkindlustusamet teeb kindlaks põhjusliku seose politseiteenistuses teenistusülesannete täitmisel saadud vigastuse või haiguse või nende tüsistuste, järelnähtude või haigestumise, haiguse ägenemise, süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel.

(5) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on piirivalveteenistuses teenistusülesannete täitmisel saadud vigastus või piirivalveteenistusega seotud haigus, kui Sotsiaalkindlustusamet teeb kindlaks põhjusliku seose piirivalveteenistuses teenistusülesannete täitmisel saadud vigastuse või haiguse või nende tüsistuste, järelnähtude või haigestumise, haiguse ägenemise, süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel.

(6) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on päästeteenistuses teenistusülesannete täitmisel või päästetöödel saadud vigastus või päästeteenistusega seotud haigus, kui Sotsiaalkindlustusamet teeb kindlaks põhjusliku seose päästeteenistuses teenistusülesannete täitmisel saadud vigastuse või haiguse või nende tüsistuste, järelnähtude või haigestumise, haiguse ägenemise, süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel.

(7) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on teenistuskohustuste täitmisel saadud vigastus või  teenistuskohustustega seotud haigus, kui Sotsiaalkindlustusamet teeb kindlaks põhjusliku seose lõike 1 punktides 3–8 nimetamata muude teenistusülesannete täitmistel saadud vigastuse või haiguse või nende tüsistuste, järelnähtude või haigestumise, haiguse ägenemise, süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel.

(8) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on vigastus või haigestumine tuumakatsetuse, tuumakatastroofi või aatomielektrijaama avarii tagajärjel, kui Sotsiaalkindlustusamet teeb kindlaks põhjusliku seose tuumakatsetuse, tuumakatastroofi või aatomielektrijaama avarii tagajärjel saadud vigastuse või haiguse või nende tüsistuste, järelnähtude või haigestumise, haiguse ägenemise, süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel.

(9) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on liiklusõnnetuses saadud vigastus või haigestumine liiklusõnnetuse tagajärjel, kui Sotsiaalkindlustusamet teeb kindlaks põhjusliku seose liiklusõnnetuses saadud vigastuse või haiguse või nende tüsistuste, järelnähtude või haigestumise, haiguse ägenemise, süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel.

(10) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on vigastus või haigestumine vägivallakuriteo tagajärjel, kui Sotsiaalkindlustusamet teeb kindlaks põhjusliku seose vägivallakuriteo tagajärjel saadud vigastuse või haiguse või nende tüsistuste, järelnähtude või haigestumise, haiguse ägenemise, süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel.

(11) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on vigastus kõigil muudel vigastusjuhtudel, kui Sotsiaalkindlustusamet teeb kindlaks põhjusliku seose vigastuse või selle tagajärjel tekkinud tüsistuste, järelnähtude, haigestumise või haiguse ägenemise või süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel.

(12) Püsiva töövõimetuse põhjuseks on üldhaigestumine kõigil muudel juhtudel, kui Sotsiaalkindlustusamet teeb kindlaks põhjusliku seose haigestumise või selle hilisema ägenemise, süvenemise, tüsistuste või järelnähtude ja püsiva töövõimetuse vahel.

§ 11. Püsiva töövõimetuse kestus ja selle tuvastamise alused

(1) Isiku võib püsivalt töövõimetuks tunnistada kestusega:
1) kuus kuud;
2) üks aasta;
3) kaks aastat;
4) viis aastat;
5) kuni seaduse § 7 lõikes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni, kuid mitte kauemaks kui viis aastat.

(2) Püsiva töövõimetuse kestus määratakse alates püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevast.

(3) Lõike 1 punktides 1–4 sätestatud juhtudel on püsiva töövõimetuse viimaseks päevaks püsiva töövõimetuse kestuse viimase kalendrikuu viimane kuupäev.

(4) Lõike 1 punktides 1–4 sätestatud juhtudel tunnistatakse isik püsivalt töövõimetuks mitte kauemaks kui vanaduspensioniikka jõudmiseni, välja arvatud juhtudel, kui isik taotleb pensioni välislepingu alusel või § 10 lõike 1 punktides 1–16 nimetatud juhtudel.

(5) Püsiva töövõimetuse kestuse tuvastamisel on aluseks:
1) haiguse raskusaste ja organismi funktsionaalne seisund;
2) haiguse raskusastme ja organismi funktsionaalse seisundi muutumise senine kiirus ja edasine prognoos.

§ 12. Korduvekspertiis

(1) Sotsiaalkindlustusamet määrab isikule korduvekspertiisi taotlemiseks tähtaja püsiva töövõimetuse kestuse eelviimase kalendrikuu 5.–20. kuupäevaks, kui:
1) püsiva töövõimetuse kestus määrati tähtajaks, mis saabub enne isiku vanaduspensioniikka jõudmist;
2) püsiva töövõimetuse põhjuseks on § 10 lõike 1 punktides 1–16 nimetatud juhud;
3) püsiv töövõimetus tuvastati välislepingu alusel pensioni saamiseks.

(2) Isik esitab korduvekspertiisi taotlemiseks ekspertiisitaotluse §-s 3 sätestatud korras.

(3) Kui isik ei taotle korduvekspertiisi lõikes 1 sätestatud korduvekspertiisi taotlemiseks määratud tähtaja jooksul mõjuvatel põhjustel, võib Sotsiaalkindlustusamet ekspertiisitaotluse tähtaja ennistada.

(4) Isiku terviseseisundi või püsiva töövõimetuse põhjuse muutumisel võib isik taotleda ekspertiisi enne § 11 lõigetes 1 ja 4 sätestatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist või enne lõikes 1 sätestatud korduvekspertiisi taotlemiseks määratud tähtaega.

§ 13. Ekspertiisi otsus

(1) Püsiva töövõimetuse ekspertiisi tulemuste kohta vormistab Sotsiaalkindlustusamet kirjaliku otsuse.

(2) Püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitakse:
1) püsiva töövõimetuse taotluse esitamise aeg;
2) püsiva töövõimetuse tekkimise aeg ja vajadusel püsiva töövõimetuse tekkimise aja tuvastamine tagasiulatuvalt;
3) püsiva töövõimetuse põhjus;
4) püsiva töövõimetuse kestus;
5) püsiva töövõimetuse ulatus väljendatuna töövõime kaotuse protsentides;
6) korduvekspertiisi taotlemise tähtaeg § 12 lõikes 1 sätestatud juhtudel;
7) otsuse vaidlustamise kord.

(3) Kui Sotsiaalkindlustusamet tuvastab isikul rohkem kui ühe püsiva töövõimetuse põhjuse, nimetatakse otsuses kõik põhjused, kogu püsiva töövõimetuse ulatus töövõime kaotuse protsentides ja eraldi igast põhjusest tingitud püsiva töövõimetuse ulatus töövõime kaotuse protsentides.

(4) Kui Sotsiaalkindlustusamet ei tuvasta isikul püsivat töövõimetust, esitatakse otsuses püsiva töövõimetuse mittetuvastamise põhjendus ja märgitakse otsuse vaidlustamise kord.

(5) Kui isik taotleb ekspertiisi § 12 lõikes 4 sätestatud juhul, muudab uus otsus seni kehtinud otsuse kehtetuks alates ekspertiisitaotluse Sotsiaalkindlustusametile esitamise päevast või postiga saatmise korral lähtekoha postitempli kuupäevast.

§ 14. Ekspertiisi otsusest teatamine

(1) Sotsiaalkindlustusamet teeb isikule ja terviseseisundi kirjelduse saatnud arstile ekspertiisi otsuse teatavaks 15 päeva jooksul, arvates ekspertiisi otsuse vastuvõtmise päevast.

(2) Kui isik oli ekspertiisitaotluse saatmise või esitamise päeval töövõimetuslehe alusel ajutiselt töövõimetu, teeb Sotsiaalkindlustusamet isikule, terviseseisundi kirjelduse esitanud arstile ja isikut kindlustava haigekassa piirkondlikule osakonnale ekspertiisi otsuse teatavaks kümne päeva jooksul, arvates ekspertiisi otsuse vastuvõtmise päevast.

§ 15. Ekspertiisialaste vaidluste lahendamise kord

(1) Püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsusega mittenõustumisel võib isik kolme kuu jooksul otsusest teadasaamise päevast pöörduda Sotsiaalkindlustusameti juures asuvasse vaidluskomisjoni, kes korraldab täiendava ekspertiisi.

(2) Vaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võib isik pöörduda halduskohtusse kolme kuu jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast.

§ 16. Määruse rakendamine

(1) Määrus jõustub 2008. aasta 1. oktoobril.

(2) Kui isik on enne käesoleva määruse jõustumist esitanud seaduse § 16 lõike 9 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamiseks arstliku töövõimetuse ekspertiisi taotluste ja tema kohta ei ole tehtud arstliku töövõimetuse ekspertiisi otsust, tuvastab isiku töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse Sotsiaalkindlustusamet isiku poolt esitatud taotluse ja taotlusele lisatud dokumentide alusel taotlemise ajal kehtinud korra kohaselt kaasates ekspertarste.