Määrus kehtestatakse «Metsaseaduse» § 10 lõigete 7, 11 ja 12 alusel ning kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1998/2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10).
§ 1.
Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse erametsanduse toetamiseks toetuse andmise alused, toetuse taotlusele esitatavad nõuded, taotluse hindamise kord ja hindamiskriteeriumid, toetuse tagasinõudmise kord, kinnituskirja vorm ja nõuded sisule ning metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuste täpsustatud määrad.
(2) Käesoleva määruse alusel toetuste andmise eesmärgiks on erametsanduse arendamine.
(3) Määruse alusel toetuste andmist korraldab erametsanduse arendamiseks ja toetamiseks loodud sihtasutus Erametsakeskus (edaspidi EMK).
§ 2.
Vähese tähtsusega abi
(1) Erametsanduse toetus, välja arvatud määruse § 3 punktides 5, 6 ja 9 nimetatud toetused, on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, mõistes.
(2) Toetuse saajale viimase kolme aasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ei tohi ületada koos taotluse raames taotletava toetusega vähese tähtsusega abi ülemmäära 200 000 eurot.
[RT I, 16.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
(3) Toetuse saaja peab esitama «Konkurentsiseaduse» § 33 lõike 4 alusel rahandusministri määrusega kehtestatud vormi kohase tõendi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul vähese tähtsusega abi saamise kohta.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
(4) Määruse § 3 punktide 5, 6 ja 9 raames antav toetus ei ole riigiabi «Konkurentsiseaduse» § 30 lõike 1 tähenduses.
§ 3.
Toetuse liigid
Käesoleva määruse alusel antavad toetused (edaspidi toetuse liik) on:
1) erametsaomanike nõustamise toetus;
2) erametsaomanike koolitamise toetus;
3) konsulentide koolitamine ja konsulentidele metsamajandamise valdkonnas kutsekvalifikatsiooni omistamise toetus;
4) metsa uuendamise toetus;
5) pärandkultuuri säilitamise toetus;
6) erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetus;
7) metsaühistu toetus;
8) [Kehtetu – RT I 2010, 27, 139 - jõust. 11.06.2010]
9) piirkondliku tugiisiku toetus;
10) metsamaaparandustööde toetus.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
§ 4.
Toetuse taotlemine
(1) Toetust võivad taotleda olenevalt toetuse liigist metsaühistu «Metsaseaduse» tähenduses (edaspidi metsaühistu), metsaühistu oma liikmete esindajana või erametsaomanik.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
(2) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja «Metsaseaduse» § 10 lõikes 10 nimetatud korras (edaspidi kord) kehtestatud vormikohase taotluse ning muud taotlemiseks vajalikud dokumendid. Taotluse esitamise tähtaja määrab EMK. Taotleja võib taotluse esitamise tähtajaks esitada ühe taotluse.
[RT I 2010, 27, 139 - jõust. 11.06.2010]
(3) Taotluses kavandatud tegevuse maksumus peab olema põhjendatud, üheselt mõistetav, üksikasjalikult kirjeldatud, otstarbekas ja vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks.
(4) Toetust ei või taotleda samale metsamaa osale kavandatud samale tegevusele või töödele, või samale investeeringule, mida on rahastatud teistest riiklikest vahenditest või mille osas on esitatud taotlus rahastamiseks, muuhulgas:
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
1) põllumajandusministri 12. veebruari 2008. a määruse nr 9 «Metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» alusel toetatavad tegevused või investeeringuobjektid;
2) põllumajandusministri 14. veebruari 2008. a määruse nr 10 «Kahjustatud metsa taastamise ja metsatulekahju ennetamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» alusel toetatavad tegevused;
3) teised «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» alusel toetatavad tegevused või investeeringuobjektid.
(5) Taotleja ja isik, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või ostis kaupa, ning nende osanik või aktsionär või juhatuse liige ei tohi omada osalust teineteise äriühingus ega kuuluda teineteise juhatusse või nõukokku.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
§ 5.
Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Abikõlblikud on §-des 7 kuni 15 sätestatud vastava toetuse liigi tegevused, abikõlblikud kulud ja investeeringud.
(2) Abikõlblikud ei ole:
1) maa ja olemasoleva ehitise ostmise ning maa rentimisega seotud kulud;
2) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulutus tegevuse mis tahes osale;
3) käibemaks juhul, kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist «Käibemaksuseaduse» alusel;
4) toreduslikud kulutused «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 63 tähenduses ja ebaotstarbekad kulud;
5) riigile, kohalikule omavalitsusüksusele või riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluva metsamaa kohta tehtud kulutused;
6) «Looduskaitseseaduse» § 4 lõikes 1 nimetatud loodusobjektil, kus keskkonnakaitselistest piirangutest tulenevalt ei oleks saanud teha kavandatud töid, tehtud kulutused;
7) sõiduki, sh maastikusõiduki soetamise kulud;
8) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe üle toetuse saajale;
9) standardtarkvara, -arvutustehnika ja -sidevahendite, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise kulud;
10) juriidilistes isikutes osalemise liikmemaksud;
[RT I 2010, 27, 139 - jõust. 11.06.2010]
11) kasutatud investeeringuobjekti ostmiseks tehtud kulutused;
[RT I 2010, 27, 139 - jõust. 11.06.2010]
12) muud kulud, mis ei ole toetatava tegevuse või investeeringuga otseselt seotud;
[RT I 2010, 27, 139 - jõust. 11.06.2010]
13) kulutused maaparandusseaduse § 46 lõikes 4 nimetatud riigi poolt korrashoitavale ühiseesvoolule ja sellel asuvale truubile.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
§ 6.
Toetuse liikide rahastamine ja hindamiskriteeriumid
(1) Toetust ei anta, kui EMK-l puuduvad toetuse finantseerimiseks vajalikud rahalised vahendid. Paragrahvis 3 nimetatud toetuse liikide ja nende abikõlblike kulutuste toetamise ning nende vahel rahaliste vahendite ümberjaotamise määrab EMK nõukogu.
(2) Kui § 3 punktides 5 ja 7 nimetatud toetuse liikide osas kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab vastava toetuse liigi taotlusvooru rahastamise eelarvet, hindab EMK taotlusi lisas 1 toodud hindamiskriteeriumite ja hindepunktide alusel ning moodustab paremusjärjestuse.
[RT I 2010, 27, 139 - jõust. 11.06.2010]
(21) Kui § 3 punktides 4, 6 ja 10 nimetatud toetuseliikide osas kõigile nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab selle toetuseliigi taotlusvooru rahastamise eelarve, arvutatakse kõiki nõuetele vastavaid taotlusi ja taotlusvooru rahastamise eelarvet aluseks võttes rahastamise määr, mille ulatuses taotlusvooru rahastamise eelarvet ületamata rahastatakse kõiki nõuetekohaseid taotlusi. Rahastamise määr arvutatakse lisas 1 toodud rahastamise määra arvutusvalemit kasutades.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
(3) Taotluste paremusjärjestuse moodustamisel loetakse paremaks kõrgema koondhinde saanud taotlus. Võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatakse taotlust, mille on esitanud metsaühistu või milles taotletav toetuse summa on väiksem.
(4) Paragrahvi 3 punktides 1, 4 ja 6 nimetatud toetuseliikide osas rakendatakse toetuse maksmisel määra, mis kehtis investeeringu või tööde tegemise ajal.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
§ 7.
Erametsaomanike nõustamise toetus
(1) Erametsaomanike nõustamise (edaspidi individuaalnõuanne) eesmärk on tagada parimatel teadmistel põhinev metsa majandamine ja metsaressursi efektiivsem kasutamine.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
(2) Individuaalnõuande toetust võib taotleda metsaühistu, kusjuures nõuande saajaks on erametsaomanik.
(3) Individuaalnõuannet osutab konsulent.
(4) Konsulent määruse tähenduses on atesteeritud konsulent või isik, kes omab konsulendi IV või V kutsekvalifikatsiooni metsamajanduse valdkonnas.
(5) Individuaalnõuande osutamiseks sõlmib konsulent nõuande saajaga vormikohase nõustamislepingu.
(6) Individuaalnõuande määr on ühe nõuande saaja kohta kalendriaastas kokku 15 tundi arvestusega 26 eurot tund.
[RT I, 16.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
(7) Kui individuaalnõuande maht on kuni 2 tundi, ei sõlmita nõustamislepingut. Ühe nõuande saaja kohta saab kuni 2 tunni ulatuses nõuannet osutada üks kord kalendriaastas.
(8) Kuni 2-tunnise individuaalnõuande korral peab konsulent nõuande saaja ja osutatud nõuande kohta arvestust.
(9) Individuaalnõuande korral on abikõlblikud ka taotluse esitamise tähtpäevale eelneval kalendriaastal sõlmitud nõustamislepingu kulud vastavalt toetuse määrale.
§ 8.
Erametsaomanike koolitamise toetus
(1) Erametsaomanike koolitamise eesmärk on erametsaomanike teadlikkuse tõstmine.
(2) Erametsaomanike koolitamist, sh väliskoolitust korraldab EMK.
(3) Erametsaomanike koolitamise abikõlblikud kulud on:
1) lektoritasu;
2) ruumi ja bürootehnika rentimine;
3) teavitamine ja reklaam;
4) tõlketeenus ning koolitusmaterjalid, nende trükkimine ja paljundamine;
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
5) koolitamise korraldamisega seotud transport;
6) koolitamise käigus toitlustamine ja majutamine;
7) koolitamise ettevalmistamiseks vajalik välitöö ja välitööl kogutud andmete töötlemine.
§ 9.
Konsulentide koolitamise ja neile kutsekvalifikatsiooni omistamise toetus
(1) Konsulentide koolitamise ja neile kutsekvalifikatsiooni omistamise toetuse eesmärgiks on tagada erametsaomanikele pädevate nõustajate ja metsaspetsialistide olemasolu.
(2) Konsulentide koolitus hõlmab järgmisi tegevusi:
1) uute konsulentide koolitus;
2) konsulentide täiendkoolitus.
(3) Konsulentide koolitust korraldab EMK.
(4) Uute konsulentide ja konsulentide täiendkoolituse toetuse määr on kuni 95 eurot konsulendi kohta päevas.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
(5) Konsulentide koolitamise abikõlblikud kulud on:
1) lektori tasu;
2) koolitusmaterjalide soetamise, ruumide ja tehnika rentimise ning tõlkekulud;
3) koolitusmaterjalide paljundamiskulud;
4) lektorite ja konsulentide majutus- ja toitlustuskulud;
5) koolitamise korraldamisega seotud transpordi kulu;
6) koolitusest ja teavitusüritusest teavitamise kulud.
(6) Konsulendi kutsekvalifikatsiooni omistamise toetust saab taotleda konsulent.
(7) Konsulendi kutsekvalifikatsiooni omistamise toetuse määr on kuni 50% kutseomistamise tasu maksumusest.
(8) Kui uute konsulentide koolituse läbinud isikule ei omistata kutsekvalifikatsiooni hiljemalt aasta jooksul pärast lõike 2 punktis 1 nimetatud koolituse läbimist, kohustub isik koolituskulud ise tasuma.
§ 10.
Metsa uuendamise toetus
(1) Metsa uuendamise toetuse eesmärk on tagada metsaressursi kvaliteedi parandamine ja metsamaa tootmispotentsiaali efektiivsem kasutamine.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
(2) Metsa uuendamise toetus hõlmab järgmisi tegevusi:
1) metsakultiveerimismaterjali soetamine (v.a metsapuuseemnete soetamine);
2) maapinna ettevalmistamine;
3) metsaistutamistööd;
4) kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri, sh looduslikule uuenemisele jäetud metsamaal kasvavate metsapuutaimede hooldamine (edaspidi metsapuutaimede hooldamine).
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
(3) Metsa uuendamise toetust võib taotleda erametsaomanik või metsaühistu oma liikmete esindajana.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
(4) [Kehtetu – RT I 2010, 27, 139 - jõust. 11.06.2010]
(41) Toetust võib taotleda metsa uuendamiseks, kui kavandatava metsa uuendamise kohta on kehtiv «Metsaseaduse» § 41 nõuetele vastav tegevust lubava märkega metsateatis.
[RT I 2010, 27, 139 - jõust. 11.06.2010]
(5) Lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste korral on abikõlblikud ka kulud, mis on tehtud taotluse esitamise tähtpäevale eelneval kalendriaastal.
(6) Lõike 2 punktides 2 kuni 4 nimetatud tegevuste ellu viimisel on abikõlblik ka toetuse saaja poolt tehtud tööd (edaspidi omatöö) vastavalt toetuse määradele.
(7) Metsa uuendamise toetuse määrad on järgmised:
1) metsakultiveerimismaterjali soetamisel on toetuse määr 80% soetuse kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui 0,35 eurot laialehise lehtpuuliigi ning 0,16 eurot teiste metsapuuliigi taime kohta;
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
2) maapinna ettevalmistamisel ketasadraga on toetuse määr kuni 96 eurot hektari kohta, muu maapinna ettevalmistamise tehnika kasutamise korral kuni 64 eurot hektari kohta;
[RT I, 16.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
3) metsaistutamistöödel on toetuse määr kuni 128 eurot hektari kohta;
[RT I, 16.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
4) metsapuutaimede hooldamisel on toetuse määr kuni 96 eurot hektari kohta kalendriaastas.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
(8) Metsakultiveerimismaterjal peab vastama õigusaktidega kehtestatud kvaliteedinõuetele ning olema soetatud metsakultiveerimismaterjali tootmise ja pakendamise tegevusluba omavalt isikult või isikult, kes on taimetervise registrisse kantud kui metsapuude kultiveerimismaterjali turustaja.
(9) Metsakultiveerimismaterjali soetamisena käsitletakse ka toetuse saaja enda poolt kasvatatud metsapuutaimede kasutamist, kui see metsakultiveerimismaterjal vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele.
(10) Kui rajatud metsakultuur on hukkunud loodusõnnetuse tagajärjel, võib EMK maksta metsa uuendamise toetust EMK-le esitatud vastava avalduse alus.
(11) Loodusõnnetuseks käesoleva määruse tähenduses loetakse tormi, põua, üleujutuse või metsatulekahju poolt põhjustatud ulatuslikku kahjustust.
§ 11.
Pärandkultuuri toetus
(1) Pärandkultuuri toetuse andmise eesmärgiks on pärandkultuuri objekti säilimise tagamine ja avalikkusele tutvustamine.
(2) Pärandkultuuri toetust saab taotleda erametsaomanik ja metsaühistu oma liikmete esindajana eelnevalt tehtud konsulendi hinnangu alusel.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
(3) Pärandkultuuri toetuse abikõlblikud kulud on:
1) metsamaal paikneva lisas 2 nimetatud pärandkultuuriobjekti korrastamise, hooldamise, säilitamise, tähistamise, sellele avaliku ligipääsu tagamise, selle eksponeerimise, kaardistamise ja arhiivimaterjalide kogumise kulud;
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
2) konsulendi hinnangud;
3) omatöö.
(4) Pärandkultuuri toetuse määr on kuni 80% abikõlblikest kuludest, kuid mitte üle 3196 euro pärandkultuuri objekti kohta kalendriaastas, sealhulgas omatöö kuni 640 eurot ühe pärandkultuuri objekti kohta, ja konsulendi hinnangu maksumus.
[RT I, 16.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
(5) Konsulendi hinnangu toetuse määr ühe pärandkultuuri objekti kohta on kuni 16 eurot tunnis arvestusega, et toetust makstakse kokku mitte üle 15 tunni eest kalendriaastas.
[RT I, 16.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
(6) Konsulendi hinnang peab sisaldama kinnitust toetamise vajalikkuse, tehtavate tööde vajalikkuse ja mahu, tööde maksumuse ning tehtud tööde kvaliteedi kohta.
§ 12.
Erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetus
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
(1) Metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetust võib taotleda erametsaomanik või metsaühistu oma liikmete esindajana.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
(11) Erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuse andmise eesmärk on soodustada metsaressursi kohta andmete kogumist ja metsaressursi efektiivse kasutamise soovituste koostamist.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
(2) Toetust makstakse üks kord kümne aasta jooksul inventeeritava metsamaa kohta.
(3) Toetust saab taotleda metsaressursi arvestuse riiklikku registrisse (edaspidi metsaregister) kantud inventeerimisandmete ja nende alusel koostatud metsamajandamiskava osas.
(4) Metsa inventeerimise toetuse määr on kuni 100% metsa inventeerimise kuludest, kuid mitte rohkem kui 13 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta.
[RT I, 16.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
(5) Metsamajandamiskava koostamise toetuse määr on kuni 100% metsamajandamiskava koostamise kuludest, kuid mitte rohkem kui 1,50 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
(6) Metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuse määramisel rakendatakse inventeerimisandmete metsaregistrisse kandmise hetkel kehtinud toetuse määra.
(7) Toetust makstakse taotlemise aastal või sellele eelnenud kahel kalendriaastal metsaregistrisse kantud inventeerimisandmete ning nende alusel koostatud kava kohta.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
§ 13.
Metsaühistu toetus
(1) Metsaühistu toetuse eesmärk on metsaühistu metsandusalase ühistegevuse ja koostöö arendamine.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
(2) Metsaühistu toetust võib taotleda metsaühistu.
(3) Metsaühistu toetus hõlmab järgmisi tegevusi:
1) erametsaomanike rühmanõustamine;
2) metsamajandusalane koostööprojekt;
3) erametsanduse nõustamise ja koolitamise tugisüsteemi arendamine;
4) koolimetsa asutamine ja tegevuse korraldamine;
5) metsaühistu baasraha.
[RT I 2010, 27, 139 - jõust. 11.06.2010]
(4) Metsaühistu toetust võib ühes taotlusvoorus taotleda kuni 100 eurot ühistu liikme kohta. Toetuse arvutamisel võetakse aluseks metsaühistu liikmete arv toetuse taotlemise ajal.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
(5) Alates 2010. aastast võib metsaühistu toetust taotleda metsaühistu, kelle liikmete arv on vähemalt 40. Alates 2011. aastast võib metsaühistu toetust taotleda metsaühistu, kelle liikmete arv on vähemalt 80.
[RT I 2010, 27, 139 - jõust. 11.06.2010]
(51) Metsaühistu toetust võib taotleda metsaühistu, kelle liikmete arv on:
1) alates 2012. aastast vähemalt 120;
2) alates 2013. aastast vähemalt 200;
3) alates 2014. aastast vähemalt 320;
4) alates 2015. aastast vähemalt 480.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
(6) Metsaühistu toetuse määrad on:
1) erametsaomanike rühmanõustamise korral kuni 576 eurot ühe rühmanõustamise kohta;
[RT I, 16.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
2) metsamajandusalase koostöö korral kasvava metsa raieõigus võõrandamise enampakkumise korraldamisel kuni 0,26 eurot tihumeetri kohta, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise korraldamisel raiest saadava metsamaterjali mahu alusel ning kasvava metsa raie korraldamisel ja saadud materjali, sh mittemetsamaalt varutud puidu ja töödeldud puidu võõrandamise korraldamisel kuni 1,554 eurot tihumeetri kohta;
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
3) erametsanduse nõustamise ja koolitamise tugisüsteemi arendamise korral kuni 90% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 6392 eurot metsaühistu kohta kalendriaastas;
[RT I, 16.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
4) koolimetsa asutamise ja selle tegevuse korraldamise korral kuni 3196 eurot metsaühistu kohta kalendriaastas;
[RT I, 16.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
5) metsaühistu baasraha määramise korral kuni 10 eurot metsaühistu liikme kohta kalendriaastas.
[RT I, 16.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
(61) Lõike 6 punkti 2 toetuse arvutamisel lähtutakse lisas 4 sätestatust.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
(7) Rühmanõustamise abikõlblikud kulud on:
1) lektori tasu;
2) ruumi ja bürootehnika rentimine;
3) teavitamine ja reklaam;
4) tõlketeenus ning teabematerjalid, nende trükkimine ja paljundamine;
5) rühmanõustamise käigus toitlustamine;
6) rühmanõustamise korraldamise kulud.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
(8) Metsamajandusalase koostööprojekti abikõlblikud kulud on füüsilise isiku omandis olevalt kinnistult:
1) kasvava metsa raieõiguse võõrandamise enampakkumise korraldamine;
2) kasvava metsa raieõiguse võõrandamise korraldamine raiest saadava metsamaterjali mahu alusel;
3) kasvava metsa raie korraldamine ja saadud materjali, sh mittemetsamaalt varutud puidu ja töödeldud puidu võõrandamise korraldamine.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
(9) Nõustamise ja koolitamise tugisüsteemi arendamise abikõlblikud kulud on:
1) [Kehtetu – RT I 2010, 27, 139 - jõust. 11.06.2010]
2) erametsades rajatavate näidisalade ja õpperadade rajamise ning hooldamisega seotud kulud;
3) nõustamise korraldamisega seotud kulud.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
(10) Koolimetsa asutamise ja tegevuse korraldamise abikõlblikud kulud on:
1) metsandusalase ürituse korraldamine kooliõpilastele;
2) õppeklassi rajamine ja tegevuse korraldamine;
3) koolimetsa asutamise ja tegevuse korraldamisega seotud transpordikulu.
(11) Metsaühistu baasraha abikõlblikud kulud on metsaühistu eesmärkide täitmiseks erametsanduse arendamisega seotud tegevuskulud.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
(12) Metsaühistu toetuse kulud on abikõlbulikud alates taotluse esitamise kalendriaasta algusest. Metsamajandusalase koostööprojekti korral on abikõlblikud taotlemise aastale eelnenud kalendriaastal tehtud kulud.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
§ 14.
[Kehtetu – RT I 2010, 27, 139 - jõust. 11.06.2010]
§ 15.
Piirkondliku tugiisiku toetus
(1) Piirkondliku tugiisiku (edaspidi tugiisik) toetuse andmise eesmärgiks on metsaomanike koostöö korraldamise kaudu metsaühistute tegevuse edendamine.
(2) Tugiisiku toetuse maksmiseks korraldatakse EMK poolt korras sätestatud tingimustel avalik konkurss, milles võivad osaleda metsaühistud. Konkursil hinnatakse liikmete arvu tugiisiku kandidaadiks esitanud metsaühistutes, tugiisiku töökogemust, võimekust ja pädevust ning võimalikku tööpanust.
[RT I 2010, 27, 139 - jõust. 11.06.2010]
(3) Tugiisiku toetus määratakse konkursi tulemuste alusel ühele tugiisikule igas maakonnas ja ühele tugiisikule Tallinnas.
(4) Tugiisiku toetuse määr on kuni 959 eurot tugiisiku kohta kuus, millele võib lisanduda kuni 645 eurot kuus tulemusliku töö eest. Tugiisiku töö tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid, metoodika ja toetuse määr on toodud määruse lisas 3.
[RT I, 16.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
(5) Tugiisiku rakendamisega seotud abikõlblikud kulud on metsaühistu ja tugiisiku vahel sõlmitud lepinguga seotud kulud.
§ 151.
Metsamaaparandustööde toetus
(1) Metsamaaparandustööde toetuse andmise eesmärk on metsamaa veerežiimi ja juurdepääsu tingimuste ning metsa majandusliku kasutamise parandamine.
(2) Metsamaaparandustööde toetust võib taotleda erametsaomanik või metsaühistu oma liikmete esindajana.
(3) Metsamaaparandustööde toetuse korral on abikõlblikud tegevused, mis viiakse ellu maaparandussüsteemide registrisse kantud maaparandussüsteemil või selle osal.
(4) Metsamaaparandustööde toetuse abikõlblik tegevus on:
1) maaparandussüsteemide uuendustööde kava koostamine;
2) kuivenduskraavil ja kuni 10 km2 valgalaga eesvoolul sette eemaldamine keskmiselt 0,5–1,2 m3 veejuhtme ühe meetri kohta ja üle 10 km2 valgalaga eesvoolul sette eemaldamine keskmise settekihi paksusega 0,3–0,6 m;
3) truubi uuendamine;
4) keskmiselt 50 cm sügavuse voolunõva, millega juhitakse punktis 2 nimetatud veejuhtmelt sette eemaldamisel tekkinud mullavalli taha sulglohku kogunenud vesi kuivenduskraavi või eesvoolu, rajamine metsamaale;
5) tööde vastuvõtmise akti koostamine.
(5) Metsamaaparandustööde toetuse määr on kuni 10 000 eurot taotleja kohta, kuid mitte rohkem kui:
1) 300 eurot maaparanduse uuendustööde kava koostamise kuludest;
2) 1 euro uuendatava veejuhtme jooksva meetri kohta veejuhtme sügavuse ja põhja laiuse taastamise korral;
3) 18 eurot asendatava 30 cm läbimõõduga truubi jooksva meetri kohta;
4) 29 eurot asendatava 40 cm läbimõõduga truubi jooksva meetri kohta;
5) 41 eurot asendatava 50 cm läbimõõduga truubi jooksva meetri kohta;
6) 54 eurot asendatava 60 cm läbimõõduga truubi jooksva meetri kohta;
7) 86 eurot asendatava 80 cm läbimõõduga truubi jooksva meetri kohta;
8) 167 eurot asendatava 100 cm läbimõõduga truubi jooksva meetri kohta;
9) 1 euro rajatava voolunõva jooksva meetri kohta;
10) 100 eurot tööde vastuvõtmise akti koostamise kuludest.
(6) Maaparandustööd peavad olema tehtud põllumajandusministri 25. juuli 2003. a määrusega nr 75 «Maaparandushoiutöödele esitatavad nõuded» kehtestatud nõuete kohaselt.
(7) Uuendustööde kava ja tööde vastuvõtmise akti peab koostama maaparanduse alal tegutsev ettevõtja, kes on registreeritud maaparanduse alal tegutsevate ettevõtete registris. Uuendustööde kava ei tohi olla koostatud varem kui taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaastal.
(8) Kuivenduskraavi sügavuse ja põhja laiuse taastamise korral peab vähemalt 70% hooldatava kuivenduskraavi pikkusest paiknema metsamaal. Kui uuendatakse truupi või eesvoolu, peab truup või eesvool teenindama metsamaal paiknevat reguleerivat võrku.
(9) Taotlejal on kohustus teha kogumahus need tööd, mille kohta on sõlmitud toetuse andmise leping. Tööde mittetäieliku teostamise korral ei ole taotlejal õigust järgmises taotlusvoorus taotlust esitada, välja arvatud juhul, kui mõjuvatel põhjustel ei ole võimalik töid täies ulatuses teha ja sellest on EMK-d teavitatud mitte hiljem kui viis kuud pärast toetuse andmise lepingu sõlmimist.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
§ 16.
Kinnituskirja vorm ja nõuded selle sisule
(1) Kui toetuse andmiseks sõlmitud leping ei ole kirjalikus vormis, saadab EMK toetuse saajale lepingu sisu kinnitava kinnituskirja.
(2) Kinnituskiri peab sisaldama vähemalt järgmiseid andmeid:
1) toetuse andja nimi;
2) toetuse saaja nimi;
3) toetuse summa;
4) toetuse kasutamise nõuded;
5) toetuse tagasinõudmise juhud;
6) vaidluse esitamise kord ja tähtaeg.
(3) Kui toetuse saaja ei nõustu kinnituskirjas toodud tingimustega, tagastab ta kinnituskirja viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 kalendripäeva jooksul kinnituskirja saamisest arvates.
§ 17.
Taotluse hindamine
(1) EMK hindab:
1) taotleja ja taotluse vastavust toetuse saamiseks esitatud nõuetele;
2) toetuse saaja vastavust «Metsaseaduse» § 10 lõikes 6 sätestatud tingimustele;
3) taotluses esitatud andmete õigsust;
4) toetuse finantseerimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu.
(2) Kui taotleja või taotlus ei vasta lõikes 1 nimetatud tingimustele või taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetekohasust, teeb EMK taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Kui taotlus on esitatud puudustega ja taotleja ei ole EMK määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, jäetakse taotlus läbi vaatamata.
§ 18.
Toetuse sihipärase kasutamise kontroll
(1) Taotleja tagab toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.
(2) Kontrolli toetuse sihipärase kasutamise üle teostab EMK.
(3) EMK-l on õigus pärast taotluse esitamist ja viie aasta jooksul arvates toetuse otsuse tegemisest:
1) kontrollida kõiki taotleja valduses olevaid dokumente, sealhulgas ka taotleja finantsdokumente, millel on EMK hinnangul tähtsust raha sihtotstarbelise ja tõhusa kasutamise kontrollimisel;
2) teostada kohapealset kontrolli taotleja või toetuse saaja juures, tutvuda toetatava töö või tegevusega või investeeringuobjektiga kohapeal, viibida asjaomasel kinnisasjal või hoones;
3) puuduste avastamise korral nõuda puuduste kõrvaldamist tema poolt antud tähtajaks;
4) teha taotluse mitterahuldamise otsus või nõuda toetuse saanud isikult raha tagasi, kui taotleja või toetuse saaja ei ole talle antud tähtajaks puudusi kõrvaldanud.
(4) EMK kontrollib kohapeal vähemalt 5% kalendriaastas toimunud taotlusvoorude toetuse saajate toetatavat tegevust, välja arvatud metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuse osas, ning teostab vajaduse korral lisakontrolli.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
(5) Kontrolli teostamise täpsema korra kehtestab EMK juhatus.
§ 19.
Toetuse tagasinõudmine
EMK nõuab toetuse tagasi kui:
1) toetust ei ole kasutatud sihipäraselt;
2) on esitatud valeandmed.
§ 20.
Rakendussätted
(1) 2009. a. aastal arvestatakse määruse § 13 lõikes 5 ja § 14 lõikes 2 nimetatud metsaühistu liikmete arv taotluse esitamise tähtpäeva seisuga.
(2) Enne 01.01.2009 koostatud metsamajandamiskava koostamist toetatakse metsmajandamiskava kehtestamise otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud toetuse määra arvestades. Abikõlblikud on enne 01.01.2009 koostatud metsamajandamiskavad, mille kehtestamise otsusest kuni taotluse esitamise tähtpäevani on möödunud vähem kui kaks aastat.
(3) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(4) Määruse lisa 3 kehtib kuni 1. jaanuarini 2014.
[RT I, 27.03.2012, 3 - jõust. 30.03.2012]
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter