Määrus kehtestatakse «Lennundusseaduse»
§ 42 lõigete 9 ja 10 ning § 422
lõike 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse ärilise lennutranspordiga tegeleva
lennuettevõtja sertifikaadi (Air Operator Certificate – AOC)
ja lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaadi (Aerial
Work Certificate – AWC) väljaandmise,
muutmise ja kehtivusaja pikendamise kord, nõuded sertifikaadi
taotlusele, sertifikaadi ja käitamistingimuste sisule, lennutöödel
käitatava õhusõiduki varustusele, lennutöödega tegeleva ettevõtja
lennutegevuse käsiraamatu sisule ja koostamisele ning lennuettevõtja
sertifikaadi vormid.
(2) Lennuameti poolt välja antud lennutöödega tegeleva lennuettevõtja
sertifikaat annab õiguse teostada lennutöid ainult Eesti õhuruumis.
2. peatükk
SERTIFIKAADI VÄLJAANDMINE, MUUTMINE JA
KEHTIVUSE PEATAMINE NING SERTIFIKAADI JA KÄITAMISTINGIMUSTE SISU
§ 2. Sertifikaadi taotlemine
(1) Sertifikaadi taotlemiseks tuleb Lennuametile esitada kirjalik
taotlus, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) taotleja nimi;
2)
registri- või isikukood;
3) postiaadress, kontakttelefon ja
võimalusel e-posti aadress;
4) kavandatava lennutegevuse liik ja
kirjeldus.
(2) Taotlusega koos tuleb esitada:
1) juriidilisest isikust taotleja
korral taotleja põhikiri või põhimäärus;
2)
taotleja organisatsiooniline struktuur;
3) isikute nimed, kes on
vastutavad lennundustegevuse üldjuhtimise, lennutegevuse,
hoolduskorralduse, õhusõiduki meeskonna koolituse ning õhusõidukite
maapealse teeninduse eest;
4) andmed punktis 3 nimetatud isikute
kvalifikatsiooni ja töökogemuse kohta;
5) teave taotleja
valduses olevate õhusõidukite riiklike registreerimistunnuste kohta;
6)
lennutegevuse käsiraamat;
7) õhusõiduki kasutamisõigust
tõendavad dokumendid, kui taotleja ei ole õhusõiduki omanik;
8)
jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat või
selle taotlus koos jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni
käsiraamatu kavandiga või lennutöödega tegeleva lennuettevõtja puhul
lennukõlblikkuse ja õhusõiduki hoolduse korraldamise kirjeldus;
9)
julgestuskäsiraamat;
10) andmed taotleja kasutuses olevate lennu
ettevalmistus-, büroo-, angaari-, hooldus- ja ladustamisruumide kohta;
11)
andmed õhusõiduki tehnilise varustatuse kohta;
12) tõend
riigilõivu tasumise kohta.
(3) Lõikes 1 nimetatud taotlus ja lõikes 2 nimetatud andmed ja
dokumendid tuleb esitada vähemalt 90 kalendripäeva enne planeeritava
lennutegevuse algust. Lennutegevuse käsiraamatu võib esitada kuni
60 kalendripäeva enne planeeritava lennutegevuse algust.
§ 3. Sertifikaadi väljaandmine
(1) Lennuamet kontrollib taotlust ja selle juurde kuuluvaid andmeid ja
dokumente ning teavitab vajaduse korral taotlejat 14 kalendripäeva
jooksul puuduvate andmete või dokumentide esitamise vajadusest.
(2) Lõikes 1 nimetatud puuduvad andmed või dokumendid tuleb Lennuametile
esitada 90 kalendripäeva jooksul arvates puuduste teatamisest
taotlejale. Puuduste mittekõrvaldamisel lõpetatakse taotluse
läbivaatamise menetlus sertifikaadi väljaandmisest keeldumise otsusega.
(3) Enne sertifikaadi väljaandmise kohta otsuse tegemist viib Lennuamet
või «Lennundusseaduse» §-s 71
sätestatud juhtudel vastavat pädevust omav organisatsioon läbi kontrolli
hinnangu andmiseks, kas taotlejal on lennutegevuse ohutuks ja
nõuetekohaseks korraldamiseks vajalik organisatsiooniline struktuur,
talitused, rajatised, õhusõidukid, seadmed, varustus, töökorralduslikud
protseduurid, käsiraamatud ja dokumendid, piisavate teadmiste, oskuste
ja kogemustega personal ning kvaliteedisüsteem. Kvaliteedisüsteemi ei
kontrollita lennutöödega tegeleva lennuettevõtja sertifikaadi
taotlemisel.
(4) Otsus sertifikaadi väljaandmise või väljaandmisest keeldumise kohta
tehakse 90 kalendripäeva jooksul pärast taotluse esitamist või lõikes 2
nimetatud puuduste kõrvaldamist.
(5) Sertifikaat ja käitamistingimused trükitakse turvapaberile.
Sertifikaatide vormid on toodud määruse lisades 2 ja 3.
§ 4. Sertifikaadi ja käitamistingimuste sisu
(1) Sertifikaadile kantakse:
1) sertifikaati omava isiku nimi ja
aadress;
2) sertifikaadi väljaandmise koht, kuupäev ja kehtivusaeg;
3)
sertifikaadi välja andnud isiku nimi, ametikoht ning allkiri.
(2) Sertifikaadi juurde kuuluvatesse käitamistingimustesse kantakse:
1)
lubatud lennutegevuse liik;
2) käitamiseks lubatud õhusõiduki tüüp;
3)
lennutegevuse piirkond;
4) käitamise eritingimused või piirangud;
5)
õhusõiduki käitamise eriload;
6) käitamiseks lubatud
õhusõidukite riiklikud registreerimistunnused.
§ 5. Sertifikaadi muutmine ja kehtivuse pikendamine
(1) Sertifikaadi ja selle juurde kuuluvate käitamistingimuste muutmiseks
või sertifikaadi kehtivuse pikendamiseks tuleb Lennuametile esitada
kirjalik taotlus, mis sisaldab § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmeid.
(2) Sertifikaadi ja selle juurde kuuluvate käitamistingimuste muutmise
taotlus tuleb esitada vähemalt 30 kalendripäeva enne planeeritud
muudatuste rakendamist.
(3) Sertifikaadi kehtivuse pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt
30 kalendripäeva enne selle kehtivusaja lõppemist.
(4) Taotluses puuduste esinemisel tuleb puudused kõrvaldada
30 kalendripäeva jooksul arvates puuduste teatamisest taotlejale.
Puuduste mittekõrvaldamisel lõpetatakse taotluse läbivaatamise menetlus
sertifikaadi muutmisest või kehtivuse pikendamisest keeldumise otsusega.
(5) Enne otsuse tegemist sertifikaadi ja selle juurde kuuluvate
käitamistingimuste muutmise või sertifikaadi kehtivuse pikendamise
kohta, kontrollib Lennuamet või «Lennundusseaduse» §-s 71
sätestatud juhtudel vastavat pädevust omav organisatsioon vajadusel
sertifikaati omava isiku lennutegevuse ning selle korraldamise vastavust
kehtivatele nõuetele.
(6) Otsuse sertifikaadi ja selle juurde kuuluvate käitamistingimuste
muutmise kohta või sertifikaadi kehtivuse pikendamise kohta teeb
Lennuamet 30 kalendripäeva jooksul pärast taotluse esitamist või pärast
taotluses esitatud puuduste kõrvaldamist.
(7) Sertifikaadi ja selle juurde kuuluvate käitamistingimuste muutmisel
asendab Lennuamet varem välja antud dokumendi uuega, tehes dokumendi
paremas ülaservas numbrilisele järjestusele osutava märke «Muudatus
nr …». Uuel dokumendil säilitatakse endine registreerimisnumber.
(8) Sertifikaadi kehtivuse pikendamisel asendatakse varem välja antud
sertifikaat uuega, märkides sellel ära sertifikaadi uue kehtivusaja ning
säilitades uuel sertifikaadil endise registreerimisnumbri.
§ 6. Andmete muutumisest teatamine
(1) Sertifikaati omav isik on kohustatud viivitamata kirjalikult teatama
Lennuametile kõigist muudatustest § 2 lõigetes 1 ja 2 loetletud andmetes
ja dokumentides.
(2) Lennuametile tuleb vähemalt 10 kalendripäeva ette teatada kõikidest
§ 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud isikute kavatsetud vahetustest, välja
arvatud erakordsetel asjaoludel toimuvad vahetused.
3. peatükk
LENNUTÖÖDEGA TEGELEVA LENNUETTEVÕTJA
LENNUTEGEVUSE KÄSIRAAMATU SISU JA SELLE KOOSTAMINE
§ 7. Nõuded lennutöödega tegeleva lennuettevõtja lennutegevuse
käsiraamatu sisule ja selle koostamisele
(1) Lennutegevuse käsiraamatu sisu ja ülesehitus peab olema vastavuses
lisas 1 esitatud lennutegevuse käsiraamatu sisu ja struktuuriga.
(2) Lennutegevuse käsiraamat tuleb kooskõlastada Lennuametiga
lennuettevõtja sertifikaadi taotlemisel ja käsiraamatu muutmisel.
4. peatükk
NÕUDED LENNUTÖÖDEL KÄITATAVA ÕHUSÕIDUKI VARUSTUSELE
§ 8. Üldnõuded varustusele
(1) Õhusõiduk peab olema varustatud vastavalt 1944. aasta Chicago
rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 6. lisa II või III osa
nõuetele.
(2) Õhusõiduk peab olema varustatud mõõteriistadega, mis võimaldavad
lennumeeskonnal kontrollida lennutrajektoori, teostada nõuetekohaseid
manöövreid ja järgida õhusõiduki ekspluatatsioonipiiranguid.
(3) Käesoleva peatüki nõudeid ei kohaldata õhupallile, välja arvatud
§-des 9, 17 ja 20 sätestatud nõuded.
§ 9. Pardadokumendid
(1) Õhusõiduki pardal peavad olema järgmised dokumendid ja käsiraamatud:
1)
õhusõiduki registreerimissertifikaat;
2) õhusõiduki
lennukõlblikkussertifikaat;
3) õhusõiduki
keskkonnakõlblikkussertifikaat;
4) lennuettevõtja sertifikaat;
5)
õhusõiduki raadioluba;
6) tsiviilvastutuskindlustusleping
kolmandate isikute kasuks;
7) operatsiooniline lennuplaan;
8)
lennupäevik;
9) ATS-üksusele (Air Traffic Service unit)
esitatud lennuplaani koopia;
10) asjakohane aeronavigatsiooniline
informatsioon, sealhulgas aeronavigatsioonilise info teeninduse NOTAM ja
AIS dokumendid;
11) asjakohane meteoroloogiline informatsioon;
12)
õhusõiduki massi ja raskuskeskme määramise dokumentatsioon vastavalt
õhusõiduki lennukäsiraamatule;
13) kehtivad
aeronavigatsioonilised kaardid, skeemid ja abidokumendid;
14)
lennuõnnetusest ja -intsidendist ning tehnilisest rikkest teatamise
blanketid;
15) dokumendid lennutöödega seotud isikute pardale
lubamise kohta;
16) käitaja lennutegevuse käsiraamat või selle osad,
mis on õhusõiduki käitamisel vajalikud.
(2) Õhupalli puhul, mida saadab saateauto stardipaigast kuni
maandumiskohani, võivad lõikes 1 toodud dokumendid paikneda saateautos.
§ 10. Õhusõiduki varustuse nõuded instrumentaallennul
(1) Lendudel instrumentaallennureeglite kohaselt peab õhusõiduki
varustuses sisalduma:
1) magnetkompass;
2) kronomeeter, mis näitab
tunde, minuteid ja sekundeid;
3) kaks kõrgusemõõtjat, soovitatavalt
trummelkõrgusemõõtjad;
4) kiiruse mõõtmise süsteem,
mis on varustatud seadmega, mis takistab süsteemi ülesütlemist
kondensatsiooni või jäätumise tagajärjel;
5)
pöörde- ja libisemisnäitaja, kopteri puhul ainult libisemisnäitaja;
6)
aviohorisont, kopteri puhul kolm aviohorisonti, millest üks võib olla
asendatud pöördenäitajaga;
7) kursi indikaator;
8)
güroskoopiliste mõõteriistade toite kontrollseade;
9)
välisõhu termomeeter, mis asub lennumeeskonna kabiinis;
10)
variomeeter;
11) staatilise pinge eemaldaja;
12) ühemootorilisel
lennukil üks vaakumpump aviohorisondi ja gürokompassi jaoks, kui pöörde-
ja libisemisnäitaja on elektriline;
13) kopteril stabiliseeriv
süsteem juhul, kui kopteri omadused ei taga küllaldast stabiilsust;
14)
lennukil maksimaalse stardimassiga üle 5700 kg, millele on
lennukõlblikkussertifikaat välja antud pärast 1. jaanuari 1975. a ning
1. ja 2. klassi kopteril aviohorisont avariitoiteallikaga, mis ei ole
sõltuv põhielektrisüsteemist ja tagab vähemalt 30 minuti jooksul
aviohorisondi töö ja taustavalgustuse.
(2) Lõike 1 punktis 14 nimetatud avariitoiteallikas peab automaatselt
sisse lülituma pärast põhielektrisüsteemi riket ja armatuurlaual selgelt
näitama, et aviohorisont töötab avariitoiteallikast.
(3) Piloodi kasutatavad mõõteriistad ja indikaatorid peavad olema
paigutatud selliselt, et nende näidud oleksid piloodi vaateväljas ja
tema töökohalt vaadeldavad oma asendit oluliselt muutmata.
(4) 1. klassi kopter on kopter, mis mootoririkke korral saab maanduda
katkestatud stardiala piires või jätkata ohutut lendu nõuetekohase
maandumispaigani, olenevalt sellest, kus mootoririke aset leiab.
(5) 2. klassi kopter on kopter, mis mootori kriitilise rikke korral saab
jätkata ohutut lendu, välja arvatud juhul, kui rike leiab aset enne
stardijärgset või enne maandumiseelset otsusepunkti, mis võib tingida
sundmaandumise.
§ 11. Õhusõiduki varustuse nõuded visuaallennul
(1) Lendudel visuaallennureeglite kohaselt peab õhusõiduki varustuses
sisalduma:
1) magnetkompass;
2) kronomeeter, mis näitab tunde,
minuteid ja sekundeid;
3) kõrgusemõõtja;
4)
kiirusemõõtja;
5) variomeeter;
6) pöörde- ja
libisemisnäitaja, kopteri puhul ainult libisemisnäitaja;
7)
mootori tööd kontrolliv mõõteriist iga mootori kohta.
§ 12. Lennuki varustuse nõuded lendamisel veekogu kohal
(1) Lendamisel veekogu kohal, peab vesilennuk, sealhulgas ka
vesilennukina kasutatav amfiiblennuk, olema varustatud:
1) kergesti
kättesaadavas kohas oleva päästevestiga või samaväärse individuaalse
ujuvvahendiga igale lennukis olevale isikule;
2) helisignaali andva
seadmega vastavalt rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja
konventsiooni lisa III nõuetele;
3) ühe triivankruga.
(2) Ühemootoriline maalennuk, mis lendab veekogu kohal kaugemal kui
planeerimiskaugus kaldast, peab olema varustatud kergesti kättesaadavas
kohas oleva päästevestiga või samaväärse individuaalse ujuvvahendiga
igale lennukis olevale isikule.
(3) Lennul veekogu kohal kaugemale kui 93 kilomeetrit (50 meremiili)
hädamaandumiseks sobivast maapinnast, peab õhusõiduk olema varustatud
kättesaadavas kohas oleva päästevestiga või samaväärse individuaalse
ujuvvahendiga igale lennukis olevale isikule.
(4) Kui lennukaugus hädamaandumiseks sobivast maapinnast ühemootorilise
lennuki puhul ületab 185 kilomeetrit (100 meremiili) ja mitmemootorilise
lennuki, mis on suuteline jätkama lendu ühe mootoriga, lennukaugus
ületab 370 kilomeetrit (200 meremiili), peab lennuk olema varustatud:
1)
kergesti kättesaadavasse kohta paigutatud päästeparvedega vastavalt
pardal viibivate isikute arvule, milles peavad olema antud
lennutingimustele vastavad pääste- ja ellujäämise vahendid ohuolukorras
kasutamiseks;
2) signaalrakettidega hädasignaalide edastamiseks.
(5) Päästevest ja samaväärne individuaalne päästevahend peab olema
varustatud valgustusega, hõlbustamaks isikute leidmist.
§ 13. Kopteri varustuse nõuded lendamisel veekogu kohal
(1) Kui lennukaugus veekogu kohal reisikiirusel lendaval 1. või
2. klassi kopteril on üle kümne minuti kaldajoonest ning 3. klassi
kopteril suurem kui autorotatsiooni või sundmaandumise kaugus, peab
kopter olema varustatud statsionaarse või kiiresti täituvate ujukitega
ohutuks vee peale laskumiseks.
(2) 3. klassi kopter on kopter, mis mootori rikke korral mistahes lennu
faasis peab sooritama sundmaandumise.
(3) 1. ja 2. klassi kopterid peavad olema varustatud:
1)
kergesti kättesaadavas kohas oleva päästevestiga või samaväärse
individuaalse ujuvvahendiga igale kopteris olevale isikule;
2)
kergesti kättesaadavasse kohta paigutatud päästeparvedega vastavalt
pardal viibivate isikute arvule, milles peavad olema antud
lennutingimustele vastavad pääste- ja ellujäämise vahendid ohuolukorras
kasutamiseks;
3) signaalrakettidega hädasignaalide edastamiseks.
(4) Kui 3. klassi kopteri lennukaugus kaldajoonest on suurem kui
autorotatsiooni või sundmaandumise kaugus, peab kopter olema varustatud
kergesti kättesaadavas kohas oleva päästevestiga või samaväärse
individuaalse ujuvvahendiga igale kopteris olevale isikule. Kui
3. klassi kopterit käitatakse sellest distantsist kaugemal, peab kopteri
varustus vastama lõike 3 nõuetele.
(5) Kui 2. või 3. klassi kopterit käitatakse kopteriväljakul, kus
õhkutõusul või maandumisel ohuolukorras on võimalik hädamaandumine
veekogule, peab kopter olema varustatud vastavalt lõike 3 nõuetele.
(6) Päästevest ja samaväärne individuaalne päästevahend peab olema
varustatud valgustusega, hõlbustamaks isikute leidmist.
§ 14. Õhusõiduki varustuse nõuded lendamisel suurtel kõrgustel
(1) Lendamisel kõrgustel, kus õhurõhk õhusõidukis on alla
700 hektopaskali (kõrgusel 3000 meetrit või 10 000 jalga), peab
õhusõiduk olema varustatud hapnikuseadmetega ja küllaldase hapnikuvaruga:
1)
kõikidele meeskonnaliikmetele ja lennutöö spetsialistidele kogu
30 minutit ületava lennuaja jooksul, mil õhurõhk kabiinis või salongis
on 620–700 hektopaskalit (kõrgus 3000–4000 meetrit või
10 000–13 000 jalga);
2) kõikidele
meeskonnaliikmetele ja lennutöö spetsialistidele lennuaja jooksul, kui
õhurõhk kabiinis või salongis on alla 620 hektopaskali (kõrgus
4000 meetrit või 13 000 jalga).
(2) Lendamisel kõrgustel, kus õhurõhk õhusõidukis on väiksem kui
700 hektopaskalit, kuid õhusõidukis hoitakse õhurõhk vastavate
seadmetega suurem kui 700 hektopaskalit, peab õhusõiduk olema varustatud
hapnikuseadmetega ja küllaldase hapnikuvaruga iga meeskonnaliikme ja
lennutöö spetsialisti jaoks kogu lennu aja jooksul, kui õhurõhk kabiinis
või salongis hermeetilisuse häire tõttu langeb alla 700 hektopaskali
(kõrgus 3000 meetrit või 10 000 jalga).
(3) Hermetiseeritud lennuk, mis on ette nähtud lendamiseks kõrgustel,
kus õhurõhk on alla 376 hektopaskali, peab olema varustatud pilooti
hoiatava dehermetiseerimise signalisatsiooniga.
(4) Lennuk, millega lennatakse kõrgustel, kus õhurõhk on alla
376 hektopaskali või millega lendamisel kõrgusel, kus õhurõhk on üle
376 hektopaskali, ei saa ohutult nelja minuti jooksul laskuda kõrgusele,
kus õhurõhk on 620 hektopaskalit, ning lennuk, millele esmane
lennukõlblikkussertifikaat on väljastatud 9. novembril 1998. a või
pärast seda, peavad olema varustatud automaatselt käivituva
hapnikuseadmega ja hapnikuvaruga vähemalt 10 minutiks kõigi salongis
viibivate isikute jaoks.
§ 15. Õhusõiduki varustuse nõuded lendamisel jäätumistingimustes
Lendamisel jäätumistingimustes või prognoositavates jäätumistingimustes
peab õhusõiduk olema varustatud vastavate jäätumisvastaste seadmetega.
§ 16. Õhusõiduki varustuse nõuded öisel lendamisel
Öösel käitatav õhusõiduk peab olema varustatud:
1)
vastavalt §-s 10 toodud nõuetele;
2)
aeronavigatsiooniliste tuledega;
3) kahe maandumistulega;
4)
õhusõiduki ohutuks käitamiseks piloodile vajalike mõõteriistade ja
indikaatorite taustvalgustusega;
5) valgustusega lennutöö
spetsialisti töökohal;
6) elektrilambiga iga
meeskonnaliikme töökohal.
§ 17. Õhupalli ja selle saateauto varustuse nõuded
(1) Õhupalli varustuses peab sisalduma:
1) kõrgusemõõtja;
2)
variomeeter;
3) ajanäitaja;
4) raadiojaam;
5) kütuse rõhu
näitaja;
6) kütuse koguse näitaja;
7)
temperatuurinäitaja;
8) esmaabipakk;
9) tulekustuti;
10)
tulekustutustekk (1×0,5 meetrit)
11) tulekaitse kinnas;
12)
tikud või muu põleti süütamise süsteem;
13)
kontrollkaart koos raadiosageduste ja vajalike telefoninumbritega.
(2) Õhupalli saateauto varustuses peab sisalduma:
1) ventilaator
õhupalli külmaks täitmiseks;
2) kompass;
3) kaardid
vastavalt kavandatavale lennupiirkonnale;
4) käsiraadiojaam;
5)
mobiiltelefon;
6) tulekustuti;
7) tulekustutustekk (1×0,5 meetrit);
8)
kiirvabastussüsteem.
§ 18. Maaga kokkupõrke hoiatuse süsteemi kasutamine turbiinmootoriga
lennukil
(1) Alates 2007. aasta 1. jaanuarist peab turbiinmootoriga lennuk
stardimassiga üle 5700 kilogrammi või mille salongis on üle üheksa
istekoha, olema varustatud maaga kokkupõrke hoiatuse süsteemiga, mis
täidab ka maaga kokkupõrke ohtu ennetava hoiatuse funktsiooni.
(2) Turbiinmootoriga lennuk maksimaalse stardimassiga üle
15 000 kilogrammi või istekohtade arvuga üle 30, peab olema varustatud
maaga kokkupõrke hoiatuse süsteemiga, mis täidab ka maaga kokkupõrke
ohtu ennetava hoiatuse funktsiooni.
(3) Maaga kokkupõrke hoiatuse süsteem peab automaatselt tagama
lennumeeskonna õigeaegse ja täpse hoiatuse maale lähenemise
potentsiaalsest ohust.
§ 19. Mikrofonide kasutamine õhusõidukis
Iga lennumeeskonna liige peab oma tööülesannete täitmisel õhusõiduki
kabiinis allpool üleminekutasandit (alumine kasutatav lennutasand
üleminekukõrgusest kõrgemal) pidama sidet suu- või kõrimikrofoni kaudu.
§ 20. Õhusõiduki sideseadmed
Õhusõiduk peab olema varustatud järgmiste sideseadmetega, mis tagavad:
1)
kahepoolse side lennuväljaliikluse lennujuhtimisüksustega;
2)
meteoroloogilise informatsiooni vastuvõtu kogu lennu vältel;
3)
kogu lennu vältel kahepoolse side lennuliikluse raadiojaamadega
asjakohastel sagedustel.
§ 21. Pardaregistraatori paigaldamise nõuded
(1) Õhusõidukile peavad olema paigaldatud pardaregistraatorid vastavalt
1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni
6. lisa II ja III osa ning 10. lisa nõuetele.
(2) Digitaalsidet kasutav lennuk peab olema varustatud helisalvestiga
(CVR) või lennuandmete registraatoriga (FDR) lennuliiklusteenistusega
digitaalside pidamise salvestamiseks. Kui andmed salvestatakse
lennuandmete registraatorile, peab digitaalside aparatuur võimaldama
kasutada ka piloodikabiini helisalvestit.
(3) Lennuk maksimaalse stardimassiga üle 5700 kilogrammi peab olema
varustatud lennuandmete registraatoriga ja helisalvestiga või
kombineeritud pardaregistraatoriga (FDR/CVR).
(4) Kopter maksimaalse stardimassiga üle 2700 kilogrammi peab olema
varustatud lennuandmete registraatoriga. Kopter maksimaalse
stardimassiga üle 7000 kilogrammi peab olema varustatud lennuandmete
registraatoriga ja helisalvestiga või kombineeritud pardaregistraatoriga.
§ 22. Pardaregistraatori käitamine
(1) Pardaregistraatoreid ei tohi lennu ajal välja lülitada.
(2) Pardaregistraatorite salvestatud informatsiooni säilitamiseks
lennuõnnetuse või -intsidendi korral tuleb need pärast lendu välja
lülitada. Pardaregistraatori võib uuesti kasutusele võtta, kui on võetud
kõik meetmed lennuõnnetuse või -intsidendi kohta salvestatud
informatsiooni säilitamiseks.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 23. Rakendussäte
Enne käesoleva määruse jõustumist välja antud lennuettevõtja
sertifikaatidega seonduvad ja §-s 1 nimetatud toimingud menetletakse
kooskõlas käesoleva määrusega.
§ 24. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 19. novembri 2002. a määrus nr 6
«Lennuettevõtjate sertifitseerimise tingimused ja kord» (RTL 2002, 132,
1937; 2004, 1, 9) tunnistatakse kehtetuks.
Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas.
Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 4.03.2009. a
resolutsioon nr 17-1/09-01401.