„Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava” meetme 1.3 „Kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ja selektiivsus” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 19⁴lõike 1 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.08.2006, lk 1–44) artikli 17 lõike 6 alusel heakskiidetud «Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskavaga» (edaspidirakenduskava).

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määruses sätestatakse rakenduskava meetme 1.3 «Kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ja selektiivsus» (edaspidi meede 1.3) raames toetatavad tegevused, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, meetme 1.3 investeeringutoetuse (edaspidi toetus) taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, toetuse maksimaalne määr, omafinantseeringu minimaalne määr, taotluse menetlemise tingimused ja kord, taotluse hindamise kriteeriumid ja kord, taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord, toetuse väljamaksete tegemise tingimused ja kord ning toetuse saaja kohustused.

§ 2.  Toetatavad tegevused

  (1) Meetme 1.3 raames toetatakse kalalaevastiku segmenti 4S1 või 4S3 kuuluva kalalaeva ümberehitamist või uute seadmete ja vahenditega varustamist (edaspidi kalalaeva moderniseerimine), mis aitab kaasa ohutuse, töötingimuste, hügieenitingimuste või tootekvaliteedi parandamisele, energiakasutuse tõhustamisele või selektiivsuse suurendamisele.

  (2) Toetatava tegevuse osaks võivad olla järgmised ettevalmistavad tööd:
  1) tegevuse elluviimisega kaasnev tellitud projekteerimistöö;
  2) taotluse ja tegevuskava ning neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö või teenus.

  (3) Toetatava tegevuse elluviimist ei või alustada varem ja kuludokumendid ei või olla väljastatud varem kui Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi Amet) taotluse esitamise päeval, välja arvatud ettevalmistava töö puhul.

  (4) Toetatav tegevus peab olema ellu viidud kahe aasta jooksul taotluse rahuldamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30. juunil 2015. aastal.

  (5) Ettevalmistava töö kohta on isik, kellelt taotleja tellis töö või teenuse, väljastanud arve või arve-saatelehe mitte varem kui 1. jaanuaril 2007. aastal ning selle eest on makstud enne taotluse esitamist.

§ 3.  Toetuse ja omafinantseeringu määr

  (1) Omafinantseeringu minimaalne määr on 60% toetatava tegevuse abikõlblikust maksumusest.

  (2) Toetuse maksimaalne määr arvutatakse kalalaeva kogumahutavuse (GT) järgi. Toetuse maksimaalne suurus ühe kalalaeva kohta on rakenduskava programmiperioodi jooksul kokku kuni 40% lisa 1 kohaselt arvutatud toetatava tegevuse maksimaalsest abikõlblikust maksumusest, kuid mitte rohkem kui 10 miljonit krooni ühe kalalaeva kohta.

2. peatükk KULUDE ABIKÕLBLIKKUS 

§ 4.  Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblik on kulu, mis on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 55 sätestatud nõuetega.

  (2) Tegevuse kulud peavad olema mõistlikud ja vastavuses heade finantsjuhtimise põhimõtetega, eriti ökonoomsuse ja tasuvuse põhimõttega.

  (3) Meetme 1.3 raames on abikõlblikud järgmised kulud:
  1) laevakeretöö tegemise kulu;
  2) olmeruumi (meeskonnaruum jms) ümberehitamise kulu;
  3) kala käitlemiseks kasutatava ruumi ümberehitamise kulu;
  4) kala käitlemiseks ja säilitamiseks vajaliku seadme ostmise, kapitalirendi ja paigaldamise kulu;
  5) peatekil paikneva seadme (vints, tõstuk, ankruseade jms) ostmise, kapitalirendi ja paigaldamise kulu;
  6) peatekil asuva tekiehitise ümberehitamise kulu;
  7) masinaruumi ümberehitamise kulu;
  8) masinaruumi seadme, süsteemi või abimehhanismi ostmise kapitalirendi, vahetamise ja ümberehitamise kulu;
  9) programmiperioodi jooksul ühe kalalaeva kohta ühel korral peamasina ostmise, kapitalirendi ja paigaldamise kulu;
  10) peamasina ümberehitamise kulu;
  11) elektri-, ballasti- ja sanitaarsüsteemi ümberehitamise kulu;
  12) päästevahendi (päästepaat, -vest, signaalrakett jms) ostmise, kapitalirendi ja paigaldamise kulu;
  13) tuletõrje- ja avariivarustuse (tuletõrjepump, -voolik, häiresüsteem jms) ostmise, kapitalirendi ja paigaldamise kulu;
  14) sidevahendi ostmise, kapitalirendi ja paigaldamise kulu;
  15) navigatsiooniseadme ja selle juurde kuuluva tarkvara (asukoha määramise seade, kompass, arvuti, elektrooniline kaart jms) ostmise, kapitalirendi ja paigaldamise kulu;
  16) keskkonnakaitsevahendi (reovee kogumise mahuti, olmeprügi, sh toidujäätmete kogumise vahend jms) ostmise, kapitalirendi ja paigaldamise kulu;
  17) programmiperioodi jooksul ühe kalalaeva kohta kuni kahe selektiivse püügivahendi ostmise ja kapitalirendi kulu;
  18) muu kalalaeva seadme ostmise, kapitalirendi, vahetamise ja ümberehitamise kulu;
  19) «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 19⁸ lõike 3 punktis 11 toodud kohustuse täitmisega kaasnev kulu;
  20) ettevalmistava töö kulu, mis moodustab kuni 12% toetatava tegevuse abikõlblikust maksumusest.

  (4) Lõike 3 punktis 9 nimetatud kulu on abikõlblik, kui:
  1) kalalaev kuulub kalalaevastiku segmenti 4S1 ja tema tegelik üldpikkus on kuni 24 meetrit;
  2) uue peamasina võimsus on vähemalt 20% väiksem vana peamasina võimsusest või eemaldatakse kalalaevade riiklikus registris kalalaevastiku segmendis 4S1 asjaomane kogus peamasina võimsust.

  (5) Lõike 3 punktis 17 nimetatud kulu on abikõlblik, kui:
  1) kalapüügivahend vastab nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 25 lõike 7 punkti b nõuetele;
  2) vahetatakse välja kalalaeva kalapüügiloale kantud püügivahend sama liiki püügivahendi vastu.

§ 5.  Mitteabikõlblikud kulud

  Mitteabikõlblikud kulud on:
  1) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist;
  2) tellitud töö või teenuse kulu, kui taotleja või taotleja juhatuse liige omab osalust töö teinud või teenuse osutanud juriidilises isikus või kuulub töö teinud või teenuse osutanud juriidilise isiku juhatusse või nõukokku;
  3) tellitud töö või teenuse kulu, kui töö tegi või teenuse osutas taotleja juhatuse liige;
  4) tegevuskulud, kaasa arvatud hooldus- ja rendikulu, kütuse-, palga-, koolitus-, side- ja veokulu;
  5) sularahas tehtud kulutus, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muud kulu;
  6) juriidiliseks konsultatsiooniks, raamatupidamisteenuse eest tasumiseks, patendi ja litsentsi ostmiseks ning teostatavusuuringuks tehtud kulutus, välja arvatud ettevalmistava töö kulu;
  7) kulutus reklaamile, välja arvatud «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 19⁸ lõike 3 punktis 11 toodud kohustuse täitmisega kaasnev kulu;
  8) kulutus, mis on tehtud enne 1. jaanuari 2008. aastal, välja arvatud § 2 lõikes 2 nimetatud ettevalmistava töö kulu;
  9) ettevalmistava töö kulu, mis on tehtud enne 1. jaanuari 2007. aastal;
  10) kapitalirendi kulu, kui asja omandiõigus ei lähe üle toetuse saajale;
  11) kasutatud seadme ostmise ja paigaldamise kulu;
  12) seadme paigaldamise kulu ilma ostmise või kapitalirendi kuluta;
  13) käibemaks, kui taotleja on taotluse esitamise ajal käibemaksukohustuslane, või käibemaks arvates taotleja või toetuse saaja käibemaksukohustuslaseks registreerimise kuupäevast, kui ta ei olnud käibemaksukohustuslane taotluse esitamise ajal;
  14) trahv, viivis ja muu rahaline karistus ning kohtukulu;
  15) kindlustusandja teenusega kaasnev kulu;
  16) ettevalmistava töö kulu osas, mis ületab § 4 lõike 3 punktis 20 sätestatud piirmäära;
  17) paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud taotluse ja tegevuskava ning neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenuse kulu, mis ületab 15 000 krooni;
  18) kalatrümmi suurendamisega kaasnev kulu.

3. peatükk NÕUDED TAOTLEJA KOHTA 

§ 6.  Toetuse taotleja

  (1) Toetust võib taotleda äriühing või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes on moderniseeritava kalalaeva omanik või rentnik, kes valdab kalalaeva liisingulepingu alusel, ning kellele on «Kalapüügiseaduse» alusel ja korras antud kalalaeva kalapüügiluba püügiks merel (edaspidi taotleja).

  (2) Kui taotleja valdab kalalaeva liisingulepingu alusel, peab liisinguandja olema «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus.

  (3) Taotleja peab olema usaldusväärne, mida muu hulgas kinnitab taotleja vastavus järgmistele nõuetele:
  1) taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlgnevust või tema riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksud tasutud ajakava kohaselt;
  2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;
  3) taotleja on riigieelarvelistest, sh Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest saadud ja tagasi maksta tulnud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtpäevaks ja summas;
  4) taotleja ei saa sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.

  (4) Residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht «Maksukorralduse seaduse» tähenduses on Eestis.

§ 7.  Nõuded kalalaeva kohta

  (1) Toetust võib taotleda kalalaevastiku segmenti 4S1 või 4S3 kuuluva kalalaeva moderniseerimiseks.

  (2) Moderniseeritav kalalaev on vähemalt viis aastat vana. Kalalaeva vanuseks loetakse täisarv, mis võrdub taotluse rahuldamise otsuse tegemise aasta ja nõukogu määruses (EMÜ) nr 2930/86, kalalaevade omaduste määratlemise kohta (EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1–2), määratletud kalalaeva kasutuselevõtu aasta vahega.

  (3) Moderniseerimise tulemusena ei tohi suureneda kalalaeva peamasina võimsus.

  (4) Moderniseerimise tulemusena võib kalalaeva kogumahutavus suureneda üksnes komisjoni määruse nr 1438/2003, millega kehtestatakse nõukogu määruse nr EÜ 2371/2002 III peatükis määratletud ühenduse laevastikupoliitika rakenduseeskirjad (ELT L 204, 13.08.2003, lk 21–28), artiklis 8 sätestatud tingimustel.

§ 8.  Hinnapakkumuse küsimise kohustus

  (1) Kui toetatava tegevuse käibemaksuta maksumus ületab 156 466 krooni, teeb taotleja hinnapakkumuse esitamise ettepaneku vähemalt kolmele asjakohast teenust osutavale ettevõtjale. Hinnapakkumust ei pea küsima ettevalmistava töö puhul.

  (2) Toetatava tegevuse hinnapakkumus peab sisaldama tehnilist spetsifikatsiooni, sealhulgas jooniseid, põhiliste materjalide ja tööde mahtusid, paigaldatava seadme või masina tehnilisi andmeid ning muid olulisi parameetreid.

  (3) Taotleja võib teha vähem kui kolm hinnapakkumuse esitamise ettepanekut, kui asjakohast teenust osutab vähem kui kolm ettevõtjat.

§ 9.  Projektis osaleva isikuga seonduvad taotleja kohustused

  Taotleja sõlmib projektis osaleva isikuga kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt eristab projektis osalev isik selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest.

§ 10.  Arvamus moderniseerimise kohta

  (1) Enne toetuse taotluse esitamist Ametile esitab taotleja Veeteede Ametile tehnilise dokumentatsiooni kalalaeva moderniseerimise kohta, et saada Veeteede Ameti kirjalik arvamus, kas:
  1) moderniseerimise tulemusena suureneb kalalaeva peamasina võimsus või kalalaeva kogumahutavus ning kas kogumahutavuse suurendamine on kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1438/2003 artiklis 8 sätestatud tingimusega;
  2) moderniseerimiseks on vajalik ümberehitusprojekt ning millised kooskõlastused on moderniseerimiseks vajalikud.

  (2) Kui kalalaeva moderniseerimine on suunatud kala käitlemistingimuste parandamisele kalalaeva pardal ning Veterinaar- ja Toiduamet teostab järelevalvet selle üle, esitab taotleja enne toetuse taotluse Ametile esitamist Veterinaar- ja Toiduametile tehnilise dokumentatsiooni kalalaeva moderniseerimise kohta, et saada Veterinaar- ja Toiduameti kirjalik arvamus, kas kalalaev vastab pärast moderniseerimist asjakohastele hügieeninõuetele.

4. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE JA NÕUDED TAOTLUSE KOHTA 

§ 11.  Taotluse esitamine

  (1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja Ametile selleks ettenähtud tähtajal taotluse. Amet teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahele jääks vähemalt 30 päeva.

  (2) Ühe taotlusega võib taotleda toetust ühe kalalaeva moderniseerimiseks.

§ 12.  Toetuse taotlemiseks esitatavad dokumendid

  (1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja Ametile järgmised dokumendid (edaspidi taotlus):
  1) lisas 2 toodud vormi kohane avaldus;
  2) lisas 3 toodud vormi kohane tegevuskava;
  3) seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul tema volitusi tõendav volikiri;
  4) riikliku maksu maksuvõla olemasolu korral mitte varasema kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuu esimese päeva seisuga väljastatud Maksu- ja Tolliameti tõend maksuvõla ajatamise ja ajakava kohaselt tasumise kohta;
  5) liisingulepingu koopia juhul, kui taotleja ei ole kalalaeva omanik ning kalalaeva omaniku kirjalik nõusolek kalalaeva moderniseerimiseks;
  6) paragrahvi 10 lõikes 2 nimetatud Veterinaar- ja Toiduameti arvamus;
  7) kui moderniseerimine on suunatud kala käitlemistingimuste parandamisele kalalaeva pardal, ettevõtte või selle osa tunnustamist tõendava tunnustamise otsuse koopia, kui tunnustamine on nõutav «Toiduseaduse» tähenduses;
  8) kalalaeva põhiplaani koopia, milles on märgitud moderniseerimise käigus tehtava tööde või paigaldatava seadme asukoht;
  9) vajaduse korral paragrahvis 9 nimetatud dokument;
  10) koopia kehtivast kalalaeva kalapüügiloast;
  11) koopia kehtivast merekõlblikkuse või kalalaeva vastavuse tunnistusest koos kinnitustega perioodiliste ülevaatuste kohta;
  12) koopia kehtivast kalalaevatunnistusest;
  13) peamasina vahetamise korral väljavõte kalalaevade riiklikust registrist mitte varasema kui taotluse esitamise kuu esimese päeva seisuga. Väljavõttel peab kajastuma registrist kustutatava kalalaeva nimi, laeva registreerimise sisenumber, kogumahutavus (GT), võimsus (kW) ja kasutuselevõtu aasta;
  14) koopia kalalaeva mõõdutunnistusest;
  15) peamasina vahetamise korral «Kalapüügiseaduse» § 13 lõikes 9 nimetatud õigust tõendav dokument;
  16) paragrahvis 8 nimetatud hinnapakkumuse esitamise ettepanekud ja hinnapakkumused;
  17) tehtud valiku põhjendamise avaldus, kui taotleja ei ole valinud odavaimat hinnapakkumust;
  18) koopia arve-saatelehest või arvest, mille on väljastanud isik, kellelt taotleja tellis ettevalmistava töö või teenuse, ning koopia nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendavast pangakonto väljavõttest või maksekorraldusest;
  19) selektiivse kalapüügivahendi ostmise korral eksperdi kirjalik arvamus, milles on näidatud, milles seisneb kalapüügivahendite tehnoloogiate erinevus ja kuidas see aitab kaasa selektiivsemale kalapüügile võrreldes kehtivate nõuetega;
  20) paragrahvi 10 lõikes 1 nimetatud tehniline dokumentatsioon ja Veeteede Ameti arvamus.

  (2) Kui taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, esitab taotleja toetuse esmakordsel taotlemisel koos taotlusega avalduse oma andmete kandmiseks registrisse.

  (3) Kui taotleja taotleb projekti või projekti tegevuste kohta toetust samal ajal riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitab ta koos taotlusega sellekohase teabe.

§ 13.  Muudatustest teavitamine

  Taotleja teavitab viivitamata Ametit kirjalikult § 12 lõikes 1 nimetatud dokumentides esitatud andmete muutumisest või muust ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

5. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE 

§ 14.  Taotluse kontrollimine ja nõuetekohaseks tunnistamine

  (1) Amet kontrollib taotleja ja taotluse nõuetekohasust «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 69 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras.

  (2) Amet tunnistab taotluse nõuetekohaseks, kui taotleja ja taotlus vastavad «Kalandusturu korraldamise seaduses» ja selles määruses sätestatud nõuetele. Kui taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele nõudele, teeb Amet «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 19⁵ lõike 4 või § 19⁶ lõike 3 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 15.  Taotluste hindamine

  (1) Amet hindab nõuetekohaseks tunnistatud taotlusi lõikes 2 toodud hindamiskriteeriumi alusel ning moodustab hindamiskriteeriumi põhjal taotlusele antud hindepunktide alusel taotluste paremusjärjestuse, reastades punktisummad suuremast väiksemani.

  (2) Taotlusele antakse 1 hindepunkt omafinantseeringu iga protsendi eest, lähtudes omafinantseeringu protsentuaalsest osakaalust toetatava tegevuse abikõlblikus kogumaksumuses.

  (3) Võrdsete hindepunktide puhul eelistatakse taotlust, milles näidatud abikõlblike kulude maksumus on suurem. Võrdsete abikõlblike kulude maksumuste puhul eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.

§ 16.  Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

  (1) Amet teeb taotluse rahuldamise otsuse paremusjärjestusse seatud parimate taotluste kohta. Kui meetme rahastamise sama aasta eelarve jääk ei võimalda teha enam ühtegi taotluse rahuldamise otsust, teeb Amet ülejäänud taotluste kohta taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (2) Amet võib teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, kui toetust taotletakse mitteabikõlbliku kulu katteks või taotletava toetuse suurus ületab meetme rahastamise sama aasta eelarve jäägi.

  (3) Taotluse osalise rahuldamise korral võib muuta taotletud summat või projekti tegevusi tingimusel, et toetuse summa ei suurene ning saavutatakse projekti eesmärgid.

  (4) Amet teeb taotluse osalise rahuldamise otsuse taotleja nõusolekul. Kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise otsuse tegemisega, teeb Amet taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (5) Amet teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 90 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtaja lõppemisest.

  (6) Amet teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse toetuse saajale teatavaks 10 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest.

6. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSE TEGEMINE JA TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED 

§ 17.  Toetuse väljamakse tegemise tingimused

  (1) Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks.

  (2) Toetus makstakse välja üksnes siis, kui toetuse saaja on tegevuse ellu viinud «Kalandusturu korraldamise seaduses» ja selles määruses sätestatud nõuete kohaselt.

  (3) Tööd ja teenused, mille kulude hüvitamiseks taotletakse toetuse väljamakse tegemist, peavad olema lõpetatud ja toetuse saaja peab olema need vastu võtnud ning nende eest tasunud.

  (4) Kapitalirendi puhul on kapitalirendi andja «Krediidiasutuste seaduse» alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus.

  (5) Peamasina vahetamise korral peab uue peamasina võimsus olema vähemalt 20% väiksem vana peamasina võimsusest või peab kalalaevade riiklikust registrist olema eemaldatud asjaomane kogus peamasina võimsust.

§ 18.  Toetuse väljamakse tegemise kord

  (1) Toetuse saaja võib esitada toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid koos lisas 4 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooniga kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta. Amet teatab kuludeklaratsiooni esitamise tähtaja väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avaldab asjakohase teabe ka oma veebilehel.

  (2) Toetuse saaja esitab toetuse väljamakse tegemiseks pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osadena tasumist, kuid mitte varem kui taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest arvates Ametile lisas 4 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
  1) selle isiku, kellelt taotleja tellis teenuse või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve koopia;
  2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse koopia või pangakonto väljavõtte koopia;
  3) osutatud teenuse, tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia.

  (3) Kapitalirendi puhul esitab taotleja Ametile pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest tasumist kapitalirendilepingus ettenähtud korras, kuid mitte varem kui taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest arvates toetuse väljamakse tegemiseks lisas 4 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos järgmiste dokumentidega:
  1) selle isiku, kellelt kapitalirendile andja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve koopia;
  2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse koopia või pangakonto väljavõtte koopia;
  3) kapitalirendile andja ja toetuse saaja vahel sõlmitud kapitalirendilepingu ja maksegraafiku koopia.

  (4) Lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumisele.

§ 19.  Toetuse väljamakse tegemise otsustamine

  (1) Amet teeb toetuse väljamaksmise otsuse «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 19¹⁰ lõike 2 alusel 40 tööpäeva jooksul arvates §-s 18 nimetatud nõuetekohaste dokumentide ja kuludeklaratsiooni saamisest.

  (2) Amet teeb toetuse väljamakse tegemisest keeldumise otsuse, kui taotleja ei ole täitnud §-s 17 nimetatud toetuse väljamakse tegemise tingimusi või ei ole esitanud § 18 lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumente või kui tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alus.

  (3) Amet teeb toetuse väljamaksmise või väljamakse tegemisest keeldumise otsuse toetuse saajale teatavaks 10 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest.

§ 20.  Toetuse saaja kohustused

  (1) Toetuse saaja tagab projekti elluviimise tulemusena soetatud või ehitatud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise taotluse rahuldamise otsuse tegemisest kuni seitsme aasta möödumiseni.

  (2) Toetuse saaja teavitab viivitamata Ametit kirjalikult oma tegevuse lõpetamisest või muust ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada toetuse väljamaksmise kohta otsuse tegemist, või toetuse kasutamisega seotud asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.

  (3) Kuni Ameti poolt viimase toetuseosa väljamaksmiseni teavitab toetuse saaja viivitamata Ametit kirjalikult käibemaksukohustuslaseks registreerimisest «Käibemaksuseaduse» § 19 alusel.

  (4) Kuni seitsme aasta möödumiseni Ameti poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest teavitab toetuse saaja viivitamata Ametit kirjalikult:
  1) oma postiaadressi või kontaktandmete muutumisest;
  2) toetatava tegevusega seotud muudatusest Ameti kooskõlastuse saamiseks;
  3) ettevõtja ümberkujundamisest, ühinemisest või jagunemisest ning ettevõtte või selle osa üleminekust;
  4) äriühingu osa või aktsia võõrandamisest või liikmelisuse muutusest;
  5) toetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.

§ 21.  Dokumentide säilitamine

  Amet ja toetuse saaja säilitavad toetuse taotlemisega seotud dokumente ja lepinguid vähemalt 31. detsembrini 2025. a. Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 22.    Toetuse taotlemine 2009. aastal

  Toetuse taotlemisel 2009. aastal ei kohaldata § 2 lõiget 3, kui tegevuse elluviimist ei ole alustatud ning kuludokumendid ei ole väljastatud varem kui 1. jaanuaril 2008. aastal.

§ 23.  Põllumajandusministri määruste muutmine

  (1) Põllumajandusministri 22. veebruari 2008. a määrust nr 14 ««Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava» meetme 3.4 «Uute turgude arendamine ja reklaamikampaaniad» raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord» (RTL 2008, 18, 264; 39, 558) muudetakse järgmiselt:
  1) paragrahvi 10 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:«§ 10. Muu isikuga seonduvad taotleja kohustused»;
  2) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse sõnad «töö tegija või teenuse osutajaga kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt töö tegija või teenuse osutaja» sõnadega «projektis osaleva isikuga kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt projektis osalev isik».

  (2) Põllumajandusministri 12. mai 2008. a määruse nr 46 ««Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava» meetme 2.1 «Vesiviljeluse investeeringutoetus» raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord» (RTL 2008, 39, 557) §-s 9 asendatakse sõnad «töö tegija või teenuse osutajaga kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt eristab töö tegija või teenuse osutaja» sõnadega «projektis osaleva isikuga kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt eristab projektis osalev isik».