Määrus kehtestatakse «Politseiseaduse»
§ 1510 lõike 5 ja § 1511
lõike 10 alusel ning kooskõlas «Kriminaalmenetluse
seadustiku» § 88 lõikega 3, §-dega 100 ja 106 ning § 175 lõike 1
punktiga 3 ja lõikega 4.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1)
volitatud isik – tervishoiutöötaja või riikliku ekspertiisiasutuse
meditsiinilise haridusega töötaja, kellel on õigus võtta analüüsimiseks
vere- või uriiniproov või osaleda selleks vajalike toimingute tegemises;
2)
saatekiri – määruse lisas esitatud vormi kohaselt koostatud dokument,
kuhu märgitakse andmed vere- või uriiniproovi võtmise ja selle
analüüsimiseks edastamise ning riiklikus ekspertiisiasutuses tehtud
analüüsi tulemuste kohta;
3) uuring – proovimaterjali
analüüsimine isiku organismis leiduda võiva alkoholi (üldjuhul
analüüsitakse verd) või narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase
toimega aine (üldjuhul analüüsitakse uriini) liigi ja vajaduse korral
koguse kindlakstegemiseks;
4) prooviandja – isik, kellelt võetakse
vere- või uriiniproov;
5) proovimaterjal – isikult prooviks
võetav veri või uriin;
6) katsut – vereproovi uuringuks
kasutatav vaakum-plastnõu.
§ 2. Isiku identifitseerimine
(1) Enne proovimaterjali võtmist tuvastatakse prooviandja isikusamasus
isikut tõendava dokumendi alusel või muul usaldusväärsel viisil. Kui
isiku nimi ei ole teada, kasutatakse proovinõu märgistamiseks ja
saatekirja täitmiseks ametniku poolt prooviandja kohta antud
informatsiooni.
(2) Ametnik võib taotleda proovimaterjali kuuluvuse tuvastamist
DNA-uuringuga.
§ 3. Proovivõtmise vahendid
(1) Vereproovi võtmiseks kasutatakse järgmisi vahendeid:
1)
NaF-K-oksalaati sisaldav vähemalt 5 ml mahuga katsut;
2)
20–22 G x 1,5 suurusega katsutiga sobivad veenipunktsiooninõelad;
3)
veenipunktsiooninõela hoidja;
4) žgutt;
5) alkoholivaba
desinfitseerimisvahend;
6) punktsioonihaava tampoon;
7)
haavaplaaster;
8) latekskindad;
9) nuuskpiiritus;
10) veekindel
marker.
(2) Uriiniproovi võtmiseks kasutatakse järgmisi vahendeid:
1)
50 ml mahuga läbipaistev lekkimiskindel uriinitops, millel on keeratav
turvaribaga kork;
2) vedelkristall- või vahetatavate otstega
digitermomeeter;
3) veekindel marker.
§ 4. Proovivõtmise ruum
(1) Vereproovi võib võtta tervishoiuteenuse osutaja või riikliku
ekspertiisiasutuse vastuvõtukabinetis või protseduuride ruumis või
spetsiaalses vereproovi võtmiseks kohandatud ruumis.
(2) Uriiniproovi võib võtta tualettruumis või mõnes muus proovivõtmiseks
kohandatud ruumis, mis peab vastama järgmistele nõuetele:
1)
ruum peab olema puhas, hästi valgustatud ja seestpoolt mittelukustatav;
2)
ruumis ei tohi olla veeallikaid, seepi, desinfitseerivaid ega muid
puhastusvahendeid, et vältida proovimaterjali võltsimist;
3)
ruumis olevasse WC-potti ja loputuskasti on lisatud proovimaterjali
võltsimise vältimiseks vees lahustuvat sinist värvainet;
4)
kui uriiniproovi ei võeta tualettruumis, vaid mõnes muus proovivõtmiseks
kohandatud ruumis, peab prooviandjal olema võimalus kasutada anumat
urineerimise jätkamiseks pärast proovi andmist;
5) kui
proovi ei ole võimalik võtta nõuetele vastavas ruumis või kui
prooviandja on üritanud võltsida või on võltsinud proovimaterjali,
võetakse proov kas volitatud isiku või ametniku või mõlema otsesel
jälgimisel.
(3) Proovivõtmise ruumile on juurdepääs ainult selleks volitatud
isikutel. Ametnik võib ruumi valdajalt nõuda proovivõtmise ruumi
tingimustele vastavuse tõendamist.
2. peatükk
PROOVI VÕTMINE
§ 5. Vereproovi võtmine
(1) Vahetult enne vereproovi võtmist peab prooviandja istuma
proovivõtmise ruumis vähemalt 15 minutit.
(2) Vereproovi võtab volitatud isik.
(3) Katsut peab vereproovi võtmisest kuni postipakendisse sulgemiseni
olema prooviandjale nähtav.
(4) Vereproov võetakse käe küünarvarre või labakäe veenidest. Kui proovi
võtmine ebaõnnestub, võetakse veri teise käe küünarvarre või labakäe
veenidest. Kui ka uue proovi võtmine ebaõnnestub, võib punkteerida
labajala veeni. Proovi võtmise ebaõnnestumisel pärast käesolevas lõikes
nimetatud toiminguid loobub volitatud isik proovi võtmisest.
Ebaõnnestunud proovivõtmine märgitakse saatekirja.
§ 6. Uriiniproovi võtmine
(1) Proovivõtmise ruumis ei tohi viibida kõrvalisi isikuid.
(2) Proovivõtmise ruumi on keelatud kaasa võtta üleriideid, kotte ja
muid esemeid, millega on võimalik võltsida proovimaterjali või varjata
võltsimiseks kasutatavaid vahendeid.
(3) Uriiniproovi võtmisel tehakse järgmised toimingud:
1)
prooviandjal lastakse pesta, loputada ja kuivatada käed;
2)
volitatud isik annab kinnastatult prooviandjale uriinitopsi, saadab ta
proovivõtmise ruumi ja jälgib, et prooviandja ei pääseks veeallika
juurde;
3) kui prooviandja ei ole suuteline urineerima, antakse talle
uriini tekke soodustamiseks juua vett;
4) pärast uriinitopsi
täitumist vajalikus koguses proovimaterjaliga võtab volitatud isik
uriinitopsi prooviandjalt vahetult vastu;
5) volitatud isik markeerib
uriinitopsi märgumiskindla sildi või veekindla markeriga.
(4) Volitatud isik märgib saatekirja prooviandja ebatavalise käitumise
ja muud ilmingud ning proovimaterjali võltsimise kahtluse korral
kohustatakse prooviandjat uuesti uriiniproovi andma.
(5) Kui prooviandja ei ole terviseseisundi tõttu võimeline urineerima,
võtab uriiniproovi kateetriga tervishoiuteenuse osutajana registrisse
kantud arst.
(6) Ebaõnnestunud uriiniproovi võtmine märgitakse saatekirja.
(7) Uriinitops peab uriiniproovi võtmisest kuni postipakendisse
sulgemiseni olema prooviandjale nähtav.
§ 7. Uriiniproovi võtmine otsese jälgimise all
(1) Uriiniproovi võtmist jälgitakse otse juhul, kui prooviandja on
üritanud võltsida või on võltsinud proovimaterjali.
(2) Prooviandjat informeeritakse tema otsesest jälgimisest.
(3) Uriiniproovi võtmisel tehakse järgmised toimingud:
1)
prooviandjal lastakse pesta, loputada ja kuivatada käed;
2)
volitatud isik annab kinnastatult prooviandjale uriinitopsi, saadab ta
proovivõtmise ruumi ja jälgib, et prooviandja ei pääseks veeallika
juurde;
3) volitatud isik siseneb koos prooviandjaga proovivõtmise
ruumi ja jälgib, et isik urineeriks uriinitopsi;
4) volitatud
isik võtab pärast uriinitopsi täitumist vajalikus koguses
proovimaterjaliga uriinitopsi prooviandjalt vahetult vastu.
(4) Uriinitops peab uriiniproovi võtmisest kuni postipakendisse
sulgemiseni olema prooviandjale nähtav.
§ 8. Uriini omaduste hindamine
(1) Uriinitops peab olema 1/2 kuni 2/3 ulatuses uriiniga täidetud.
Väiksema koguse korral kohustatakse prooviandjat urineerima korduvalt
kuni vajaliku koguse proovimaterjali kogunemiseni.
(2) Volitatud isik hindab uriini värvust ja välimust ning vajaduse
korral märgib oma tähelepanekud saatekirja.
(3) Proovimaterjali võltsimise kahtluse korral kohustab volitatud isik
prooviandjat uuesti uriini koguma ja see märgitakse saatekirja.
§ 9. Sunni kasutamine
(1) Vere- või uriiniproovi võtmise tagamiseks on ametnikul
«Politseiseaduse» § 1510 lõike 2 ja § 1511
lõike 6 alusel õigus kasutada prooviandja suhtes vahetut sundi nii kaua,
kui see on proovimaterjali saamiseks vältimatu.
(2) Sunni kasutamisel tuleb hoiduda isiku või temalt proovi võtmist
takistava asja kahjustamisest suuremal määral, kui see on konkreetsel
juhul vältimatu.
(3) Ametnik peab hoiatama prooviandjat sunni kasutamise kavatsusest ja
andma talle 5–15 minutit aega, et kaaluda vastupanu loobumist ja proovi
vabatahtlikku andmist.
(4) Proovi võtmiseks sunniga koostab ametnik menetlusvajadusest lähtudes
kas määruse või protokolli, milles märgitakse:
1)
kellelt proov võetakse;
2) proovimaterjali liik;
3) proovi
võtmise põhjendus;
4) sunni kohaldamise kestus;
5) sunni
kohaldaja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus, telefoninumber ja
elektronposti aadress.
(5) Vahetu sunnina võib ametnik proovi võtmise ajal prooviandjat kinni
hoida, kasutades selleks füüsilist jõudu või erivahendit.
(6) Erivahendina võib ametnik kasutada käe- või jalaraudu või
sidumisvahendit, kui see ei sea ohtu prooviandja elu, ei tekita talle
kehavigastust ega põhjusta suurt füüsilist valu. Sidumisvahendi
kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni järjest.
(7) Sunni kasutamisel võib uriiniproovi võtta kateetriga
tervishoiuteenuse osutajana registrisse kantud arst.
§ 10. Katsuti ja uriinitopsi sulgemine, pitseerimine ja märgistamine
(1) Volitatud isik markeerib vereproovi sisaldava katsuti märgumiskindla
sildi või veekindla markeriga ja paneb seejärel ühekordselt suletava
korgiga konteinerisse. Konteinerile kleebitakse konteinerit ja korki
ühendav silt, millele võetakse prooviandja allkiri. Allkirja andmisest
keeldumine märgitakse saatekirja ja prooviandja asemel annab allkirja
volitatud isik.
(2) Uriinitopsi sulgeb volitatud isik, keerates kaane kinni turvariba
sulgumiseni.
(3) Volitatud isik markeerib uriinitopsi märgumiskindla sildi või
veekindla markeriga. Üle uriinitopsi kaane kleebitakse turvariba,
millele võetakse prooviandja allkiri. Allkirja andmisest keeldumine
märgitakse saatekirja ja prooviandja asemel annab allkirja volitatud
isik.
§ 11. Proovide võtmine ekspertiisiasutuses
(1) Ekspertiisiasutusse saab isiku toimetada temalt proovi võtmiseks
tööpäeval kella 8.00–16.00.
(2) Ekspertiisiasutuses võetakse proove järgmistes asukohtades:
1)
Põhja-Eesti kohtuarstlikus ekspertiisiosakonnas aadressil Narva mnt 46,
10150 Tallinn;
2) Lõuna-Eesti kohtuarstlikus
ekspertiisiosakonnas aadressil Ravila 19, 50411 Tartu;
3)
Ida-Eesti kohtuarstlikus ekspertiisiosakonnas aadressil Ravi 10C,
30322 Kohtla-Järve;
4) Lääne-Eesti kohtuarstlikus
ekspertiisiosakonnas aadressil Ristiku 1, 80010 Pärnu.
3. peatükk
PROOVIMATERJALI UURINGUKS EDASTAMINE JA SÄILITAMINE
§ 12. Proovimaterjali pakendamine laborisse saatmiseks ja
saatedokumentide täitmine
(1) Volitatud isik täidab saatekirja lõplikult pärast proovinõu
märgistamist.
(2) Saatekirja tuleb märkida:
1) prooviandja ees- ja
perekonnanimi, isikukood või sünniaeg;
2) proovi võtmist
taotlenud ametniku nimi ja allkiri;
3) proovi võtmise kuupäev ja
kellaaeg;
4) proovi võtva asutuse nimetus;
5) määratav
alkohol, narkootiline või psühhotroopne aine;
6)
proovimaterjali nimetus;
7) volitatud isiku või ametniku poolt
täheldatud proovimaterjali võltsimisele viitav prooviandja ebatavaline
käitumine, proovimaterjali välimus ja muud lõppuuringu hindamiseks
olulised asjaolud;
8) proovi võtmise viis ja tingimused;
9)
volitatud isiku nimi, allkiri ja telefoninumber.
(3) Proovinõu koos saatekirjaga asetatakse veoks ettenähtud turvakotti
või ümbrikku, mis seejärel suletakse.
(4) Saatekirja koopia jäetakse proovimaterjali võtvasse asutusse.
§ 13. Vereproovi säilitamine enne vedu ja laborisse edastamine
(1) Vereproov toimetatakse riikliku ekspertiisiasutuse laborisse
esimesel võimalusel.
(2) Kui vereproov saadetakse laborisse nelja tunni jooksul pärast
võtmist, võib proovi hoida kuni saatmiseni toatemperatuuril.
(3) Kui vereproovi ei ole võimalik nelja tunni jooksu pärast selle
võtmist laborisse saata, säilitatakse seda temperatuuril +2 kuni +8 °C
ainult volitatud isikutele juurdepääsetavas lukustatavas ruumis asuvas
külmikus.
§ 14. Uriiniproovi säilitamine enne vedu ja laborisse edastamine
(1) Uriiniproov toimetatakse riikliku ekspertiisiasutuse laborisse
24 tunni jooksul.
(2) Kui uriiniproovi ei ole võimalik 24 tunni jooksul laborisse saata,
säilitatakse seda temperatuuril +2 kuni +8 °C ainult volitatud isikutele
juurdepääsetavas lukustatavas ruumis asuvas külmikus.
§ 15. Proovimaterjali toimetamine laborisse
(1) Kui vere- või uriiniproov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures,
korraldab ametnik proovimaterjali toimetamise riiklikku
ekspertiisiasutusse.
(2) Kui vere- või uriiniproov võetakse riiklikus ekspertiisiasutuses,
vormistab ametnik saatekirja, kuid jätab proovimaterjali
ekspertiisiasutusse, kust see toimetatakse edasi laborisse.
(3) Tõendamisvajadusest lähtudes vormistab ja edastab ametnik
ekspertiisiasutusele «Kriminaalmenetluse seadustiku» § 106 nõuetele
vastava ekspertiisimääruse hiljemalt proovi võtmisele järgneval
tööpäeval.
§ 16. Proovimaterjalide säilitamine tervishoiuteenuse osutaja juures
(1) Vere- ja uriiniproove, mida võidakse vajada süüteomenetluse
tõendusmaterjalina ja mida ei ole saadetud riiklikku
ekspertiisiasutusse, säilitatakse proovi võtnud tervishoiuteenuse
osutaja lukustatavas sügavkülmikus või lukustatavas ruumis asuvas
sügavkülmikus, millele on juurdepääs ainult volitatud isikutel.
(2) Lõikes 1 nimetatud proovimaterjale säilitatakse temperatuuril –20 °C
üks aasta või kuni ametniku teateni proovimaterjali säilitamise vajaduse
lõppemise kohta.
4. peatükk
UURINGUTE TEGEMINE, UURINGU TULEMUSTEST
TEAVITAMINE JA PROOVIMATERJALI SÄILITAMINE EKSPERTIISIASUTUSES
§ 17. Uuringu tegemise alused
(1) Uuringute tegemisel kasutatakse riikliku ekspertiisiasutuse vastavat
liiki kohtuekspertiisi meetodeid ja kinnitatud metoodikat.
(2) Kinnitamata metoodika kasutamise korral protokollitakse analüüsi
käik saatekirja või ekspertiisiakti lisas.
(3) Uuring tehakse isiku organismis leiduda võiva alkoholi
kindlakstegemiseks 10 tööpäeva ja narkootilise, psühhotroopse või muu
sarnase toimega aine kindlakstegemiseks 20 tööpäeva jooksul
uuringumaterjali ekspertiisiasutusse saabumise päevast arvates. Tähtaja
ületamisel teatatakse ametnikule elektrooniliselt või telefoni teel
ületamise põhjus ja uuringu valmimise reaalne tähtaeg.
§ 18. Uuringu dokumenteerimine
(1) Uuringud registreeritakse riikliku ekspertiisiasutuse
asjaajamiskorra kohaselt.
(2) Uuringu tulemused vormistab uuringu tegija saatekirja vastavale
osale. Ekspertiisi tegemisel vormistatakse uuringu tulemused
ekspertiisiaktiga.
(3) Uuringu käiku kirjeldatakse katseprotokollis või muus asutuse
dokumendis, kinnitamata metoodika kasutamise korral lisatakse selle
koopia saatekirjale või ekspertiisiaktile.
(4) Ekspertiisiaktile lisatakse õiend uuringu maksumuse kohta.
§ 19. Uuringust teavitamine
(1) Saatekiri või ekspertiisiakt saadetakse uuringu valmimise või
hiljemalt sellele järgneval tööpäeval ametnikule, kes tutvustab uuringu
tulemusi isikule esimesel võimalusel. Saatekirja ja ekspertiisiakti
koopiat säilitatakse ekspertiisiasutuses asutuse asjaajamiskorra
kohaselt.
(2) Saatekirja, ekspertiisiakti ja selle lisa koopia väljastatakse
prooviandja, isiku esindaja, ametniku, prokuratuuri või kohtu nõudmisel.
§ 20. Proovimaterjali säilitamine ekspertiisiasutuses
(1) Käesoleva korra alusel riiklikku ekspertiisiasutusse saadetud ning
uuringu tegemisest järele jäänud vere- ja uriiniproove säilitatakse
lukustatavas sügavkülmikus või lukustatavas ruumis asuvas sügavkülmikus,
millele on juurdepääs ainult volitatud isikutel.
(2) Lõikes 1 nimetatud proovimaterjale säilitatakse temperatuuril –20 °C
üks aasta või kuni ametniku teateni proovimaterjali säilitamise vajaduse
lõppemise kohta.
5. peatükk
TOIMINGUTE EEST TASUMINE
§ 21. Tervishoiuteenuse osutajale toimingute eest tasumine
(1) Proovi võtmist, säilitamist ja edastamist telliv asutus võib sõlmida
tervishoiuteenuse osutajaga vere- ja uriiniproovi võtmiseks,
säilitamiseks ja riiklikku ekspertiisiasutusse edastamiseks
halduslepingu, milles nähakse ette tervishoiuteenuse osutaja kohustused
ning tasu suurus ja maksmise kord.
(2) Kui proovi võtmist, säilitamist ja edastamist tellival asutusel ei
ole tervishoiuteenuse osutajaga kehtivat lepingut, siis tasub ametnik
osutatud teenuste eest 30 kalendripäeva jooksul tervishoiuteenuse
osutaja kehtestatud hinnakirja alusel, kuid mitte suuremas summas, kui
näeb ette Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud sama
või selle puudumisel olemuselt kõige lähedasema teenuse piirhind.
§ 22. Riiklikule ekspertiisiasutusele uuringu eest tasumine
(1) Proovi võtmist, säilitamist ja edastamist tellinud asutus tasub
riiklikule ekspertiisiasutusele uuringu eest «Kohtuekspertiisiseadusega»
kehtestatud hinnakirja alusel.
(2) Proovi võtmist, säilitamist ja edastamist tellinud asutus tasub
riiklikule ekspertiisiasutusele koondarve alusel üks kord kuus.
§ 23. Uuringu kulude kandmine
Joobeseisundi tuvastamise uuringu kulud kantakse menetluskuludesse ja
nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud
korras.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 24. Riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate uuringute hinnad
Kuni riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate uuringute hinnakirja
kehtestamiseni «Kohtuekspertiisiseadusega» on käesoleva korra alusel
tehtud alkoholiuuringu maksumus 226 krooni ning narkootilise,
psühhotroopse ja muu sarnase toimega aine uuringu maksumus 926 krooni.
DNA-uuringu maksumus on 900 krooni.
§ 25. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2009. a.
|
|
Justiitsminister Rein LANG
|
|
|
Vabariigi Valitsuse 28. mai 2009. a määruse nr 83
«Vere-
ja bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks
edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise ja
uuringu tulemustest teavitamise kord»
lisa
|
Joobeseisundi tuvastamise saatekiri
Täidetakse proovi
võtmise alustamisel
|
Tellija asutuse nimetus:
|
|
Proovi võtva asutuse nimetus:
|
Proovi võtja
|
Nimi:
Allkiri:
Kuupäev:
|
Proovi võtmise kinnitus (ametnik)
|
Nimi:
Allkiri:
Kuupäev:
|
Proovi identifitseerimise markeeringu kood:
|
|
Proovi võtmise kellaaeg
|
_ _ : _ _
|
|
Prooviandja nimi:
|
Isikukood või sünniaeg:
|
|
Isiku tuvastamine
(dokumendi nimetus, nr ja väljaandmise kuupäev)
|
|
Täidetakse proovi
võtmise käigus
Eelandmed / kliiniline leid / sõeluuringu tulemused / märked
proovi võtmise, sh proovipettuse kahtluste ja kordusproovi kohta:
|
Täidetakse pärast katsuti või
uriinitopsi sulgemist
Materjali saatja nimi, allkiri, kuupäev ja telefon
|
|
Täidab Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
pärast uuringu tegemist
|
Uuringuakti nr:
|
Proovimaterjali vastuvõtmise kuupäev:
|
Metoodika
|
Etanoolisisaldus (mg/g) või tuvastatud aine
|
Maksumus
|
Kuupäev
|
Eksperdi nimi, allkiri
|
|
|
|
|
|
|
Osakonnajuhataja/talitusejuhataja kinnitus
Allkiri ja kuupäev
|
|
|
Justiitsminister Rein LANG
|
Kustutatud
Lisatud
Facebook
X.com